Oqaasiliortut ataatsimiinnerat

Samankaltaiset tiedostot
Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

KNR. Ukioq 2007-imut tamanut aallakaatitsisussaatitaaneq pillugu nassuiaat

Aallartilluarit. Martha

Inuit tamat attaveqaqatigiittarfiinik, tassunga, ilanngullugu Facebook, atuinermut atatillugu siunnersuutitsialaat aamma innersuussutit

Siunnersortinik avataaneersunik sulisunillu nunani allani najugaqartunik atuineq pillugu 37 naapertorlugu apeqqummut nr.

Siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

Oqaasileriffik. Nalunaarut ukiumoortoq 2010mut

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling Serie C-I

Oqaasileriffik. Nalunaarut ukiumoortoq 2012-imut

Folkehøjskolit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx 2017-imeersoq.

OQAATSINUT POLITIKKI Qeqqata Kommunia

Sakkutuut Nunanut Allanut Siornatigut Aallartitaanikut, Kalaallit Nunaanni najugallit

7. december 2010 Nr. 1142

Tunngatillugu/Vedr: Meeqqat atuarfiani inaarutaasumik misiliineq 2013

12. juni UKA2015/xx. Inatsisartut Suleriaasianni 33, imm. 4 naapertorlugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut manna Naalakkersuisut saqqummiuppaat:

Kalaallit inuusuttut siunissamut ersissutaat

19. december 2016 UPA 2017/xx. Inatsisissatut siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

Innuttaasut radiomik, TV-mik aamma Internettimik atuinerat

Sumiiffiit annertuumik aarlerinaateqarsinnaasut pillugit ilassutitut allakkiaq

Siulitt.tull. akissarsiaa

AKIT ALLATTORSIMAFFIAT 2012

Katti Frederiksen Bachelorinngorniut - Kalaallisut oqaaseqatigiilioriaaseq Ilitsersuisoq: Karen Langgård Ilisimatusarfik 2007 Kalaallisut

Missiliuut: Pingaarnersiuineq

TEKNIKKITIGUUNNGITSUMIK EQIKKAANEQ. Suliniutsiunnersuutigineqartoq

Uunga siunnersuut: Procenti aaqqiissutissaq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx 2017-imeersoq

Ujaqqat nunatsinneersut pinnersaasiat ujaqqallu nunatsinneersut qiperukkat pillugit uppernarsaammik allagartaliisarneq pillugu nalunaarusiaq

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling

Innuttaasut 9. februaari 2018

Aningaasaqarneq siuariartuinnarpoq

ISERIT A/S. Inissiamik naliginnaasumik iluarsaassinerit aserfallatsaaliuinerillu

Impact Benefit Agreement (IBA)

Nalunaarut 2015-imoortoq. Oqaasileriffik Sprogsekretariatet The Greenland Language Secretariat

Oqaatsinik atuartitsinerit peqqussummut sanilliullugit

UKA 2017/129 NAQQIUT Siunnersuut novembarip 10-ni 2017-meersoq taarserpaa

OQAATSITTA INISSISIMANERAT

Angalatilluni napparsimanermi ikiorneqarneq

/ ;~:ttaaneq I INATSISARTUT. Inatsisartunut ilaasortanut

Pisortanit ikiorsiissutinik misissueqqissaarneq

Nerisaqarneq: naartusunut

Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermi inatsit pillugu nalunaarut

Ilinniakkaminnik unitsitsiinnartartut ikinnerulersinniarlugit suliniutinik nalilersuineq

Kalaallit Nunaanni qitornavissiartaartarneq pillugu nalunaarut

Imeq oqimaalutaq Pingaartumik imermik oqimaaluttamik imaarsisarnermut maleruagassat atuutsinneqalersussat ICC

Siulersuisut ataatsimiinnerat nr. 11, sisamanngorneq 15. sept nal Narsami.

Suleqatigiit ataatsimut qisuariaateqartarnerat. Suliamik ingerlatsisut ataatsimut oqaloqatigiittarnerisigut inuttut ineriartornissaanut ilitsersuut

NARSARSUARMI MITTARFIUP SIUNISSAA PILLUGU PERIARFISSATUT ILUSILIAT PINGASUT

SULINERMI MISILIINERMI QUPPERSAGAQ. Perorsaasutut sammivilimmik. Perorsaanermik Ilinniarfik Socialpædagogisk Seminarium Ilulissat

INUILI. Bestyrelsesmøde nr. 6 for perioden

Inatsisissatut siunnersuummut oqaaseqaatit. Oqaaseqaatit nalinginnaasut

INUILI. Bestyrelsesmøde nr. 4 for perioden

ATTAVEQAQATIGIINNERUP NUNARPUT ATAQATIGIISSISSAVAA

Qallunaat oqaasiinik atuartitsinermi ilikkagassatut pilersaarutit

Kalaallit Nunaani Timersoqatigiit Kattuffiata. Pilersaarusiaq

19. maj 2017 UPA 2017/145. Allannguutissatut siunnersuut

Nunamik, beton-imik, kuuffinnik ikaartarfiliortutullu sulinermi

ICES imiit NAFO miillu aalisakkanik ilisimatuunit 2011-mut siunnersuutit.

1 Kommentar [AERJ1]: Takuuk ABA-mi inassuteqaatit. Reference should be made to ABA released recently on the state of the Biodiversity.

Kapitel 3 Peqqissuseq pilersaarusiornermut atatillugu avatangiisinik nalilersuinerup nalunaarusiornerat

Kuseriarnerup siaruaanneratut

Aalisarneq pillugu ataatsimiititaliarsuup isumaliuutersuutaa AALISARNEQ PILLUGU ATAATSIMIITITALIARSUAQ

NAQQIUT (3. august 2004-imik ullulerneqarsimasoq siunnersuut taarserpaa) Peqqussutissatut siunnersuummut oqaaseqaatit. Oqaaseqaatit nalinginnaasut

Akileraartarnermut ministereqarfik J.nr Missingiut

Pinngortitalerinermi oqaluttariarsorluni misilitsinnernut ilitsersuut

Pineqartoq: Atuartut angerlarsimaffii pillugit nalunaarut tusarniutaasoq.

Kalaallit Nunaata Avannaata Kangia 2015-imi Sajuppillatsitsisarluni Misissuineq Suliniutip annertussusaa

AEU-1 Matematik Grønlandsk

Perorsaanermik Ilinniarfik Socialpædagogisk Seminarium

2015-IMUT UKIUMOORTUMIK NASSUIAAT

KOMMUNIMUT PILERSAARUMMUT TAPILIUSSAQ 1C33-1 Atuarfik Samuel Kleinschmidt (ASK), Nuuk. Februaari 2018

Namminersorlutik Oqartussanut

Utoqqalinersiutit. pillugit. ilitsersuut

Niuffagiutini init najugaqarfiit sunngiffimilu atortut pillugit nalunaarut 1)

KISITSISIT AAMMA ALGEBRA/GEOMETRII

Nakuusernermut imigassamullu

INNARLUUTILLIT KALAALLIT NUNAANNI KILLIFFIK 2019

AEU-2 Matematik Sygeprøve

Illoqarfiup ilaanut pilersaarut 1C15-3 Ilinniarfissuup eqqaa NUUP KOMMUNEA TEKNIKKIMUT AVATANGIISINULLU INGERLATSIVIK april 2004

2016 ukiumoortumik paasissutissat

2013 ukiumoortumik paasissutissat

Nunaannut nassiussanik tigusisarluni. DHL Express-it Danmarkimi tigusisussanut nassiunneqarsinnaanngillat,

Ullormut oqaluuserisassat naammassineri

Unnerluussisuunerup 2012 imut ukiumoortumik nalunaarusiaaa. Kalaallit Nunaanni politit pillugit naammagittaalliuutit suliarineqarnerat

264 ILLOQARFIUP ILAANUT PILERSAARUSIORNERMI KILLILIUSSAT SUMIIFFIK 1D1 NUNAMINERTAT SANAARTORFIGEQQUSAANNGITSUT 1D1 1D1 1D1 1D1 1D1 1D1 1D1

Naligiimmik siunissaqarneq

Nunamut Tamarmut Geodatanut periusissiaq

Namminersorlutik Oqartussat Aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiutaat - Inatsisartunut ukiumoortumik nassuiaat

KOMMUNIMUT PILERSAARUMMUT TAPILIUSSAQ 2B2-4, QEQERTAT2020, Nuussuaq, Nuuk. Juuni 2018

Royal Greenland A/S. Ukiup qiteqqunnerani nalunaarusiaq 1. januaari juuni 2017

AQQUSERNIT MINNERIT IMAARNISSAANNIK AQUTSINEQ

Det landsdækkende handicapcenter Nuna tamakkerlugu innarluutilinnut sullisivik

Nunanut allanut niuerneq 8. januar 2018

Suleqatigiinnissaq pisariaqartinneqartoq. Nuna tamakkerlugu pilersaarusiamut nassuiaat 2017

Meeqqanut inuusuttunullu kinguaassiuutitigut innarlerneqarsimasut iliuuserisanik nukittorsaaneq

KAPITALI XX UKIUMOORTUMIK NALUNAARUTAAT 2018 INATSISARTUT. ukiumoortumik nalunaarutaat 2018

18. august 2017 UKA 2017/106 TUSARNIAANEQ PILLUGU ALLAKKIAQ

Qeqqata Kommunia. Referat. Tallimanngorneq :

Namminersorlutik Oqartussat akunnittarfinnik isumaqatigiissuteqarfiisa alattorsimaffii

Transkriptio:

Oqaasiliortut ataatsimiinnerat Marlunngorneq, oktobarip 9-anni 2012, nal. 10.00 Oqaasileriffimmi. Peqataasut: Carl Chr. Olsen, Eva Møller Thomassen, Stephen Heilmann, Lotte Holm & Katti Frederiksen. Allatsi: Katti Frederiksen Oqaluuserisat: 1. Tikilluaqqusineq aamma ilisimatitsissutit Siulittaasoq tikilluaqqusivoq ilisimatitsillunilu Vigdisikkut Islandimiit tikinnissarigaluat ulluligaanngitsumik kinguartinneqarsimasoq. Taassuma suleqataa Audur Center for Verdenssprogimi atorfilik Nuummukarmat Oqaasileriffimmut pulaarpoq, oqaatigalugulu aappaagu Centerip illussaani nutaami kalaallit oqaasii immikkut inissaqartinniarneqartut; tassa nunat sanilerisat oqaasii pingaartutut saqqumilaartinniarneqarnissaat Vigdisip kissaatigisimammagu. Oqaatsinut politik ukiaanerani Inatsisartut ataatsimiinneranni sammineqartussaagaluartoq piffissaq eqqorlugu apuunneqarsimanngimmat oqallisissianut ilaatinneqanngilaq. Arlaatigut aaqqiinissamik suliaqartoqarpoq, qanorli pineqassanersoq sumullu killinnersoq erseqqissumik suli paasisaqarfiginngikkipput siulittaasup ilisimatitsissutigaa. Naalakkersuisup Mimi Karlsenip nunarput Nunavullu kulturikkut suleqatigiinnissaanik isumaqatigiissutaa atsiorsimavaa. 2. Kingullermik ataatsimiinnermit imaqarniliap akuerineqarnera Imaqarniliami naqinnerliukkat aaqqinneqarput taamaatillugulu akuerineqarluni. 3. Tusagassiornermi taaguutit Tusagassiornermi taaguutit Oqaasiliortunit akuerineqartut quppernermi kingullermi takuneqarsinnaapput. Taakkua 140-it sinnilaarlugit amerlassuseqarput. 4. Tele-mi taaguutit ilaat Tullissaanimut kinguartikkallarneqarpoq.

5. Saaffiginnissutit: a) fonetik = oqaatsit nipaannik ilisimatusaatit lydskrift = nipisiuilluni allattaaseq IPA = naqinnerit nipisiuissutit b) ADHD taamatut oqaasersiatut atoreersoq allanngortinnagu atuinnarneqarsinnaavoq. Autisme kalaallisut avammut matoqqanermik aamma taaneqartartoq aamma oqaasersiatut atuinnarneqarsinnaavoq. c) Frelsens Hær sumit upperisamit pinera paasiniariarlugu taassuma aqqa ilannguteriarlugu ilaneqassaaq ikiuiniaqatigiiffimmik. Maannali oqaasersiatut atuinnaqqaarallassaaq kalaallisut taaguutivissaata Oqaasiliortunit aalajangiunneqarluni akuerineqarnissaata tungaanut. d) Fødselstermin = ernivissatut killiliussaq e) TV-vært pillugu saaffiginnissutip misissornerani 2008-milu Oqaasileriffimmit siunnersuutaasoq maanna akuerisatut atuuttussanngortinneqarpoq, tassaassalluni [aallakaatitsinermi] aqutsisoq. Nammineq nassuiaaserneqarsinnaavoq TV-kkut aallakaatitsinermi aqutsisuunersoq radiukkulluunniit aallakaatitsinermi aqutsisuunersoq, ass. Tamassami aallakaatitsinermi aqutsisoq il.il. f) Kalaallisut oqaasilerinermi taaguutit saaffiginnissutaasut imaalillugit akuerineqarput: p-mik allanngoraatit aamma up-imik allanngoraatit, pingaartilluguli aamma piginnittorsiutip allamoorutillu assigiinngissusaasa taaguutaasalu nassuiarluarneqarnissaat. velær = qilaarmiu aqitsormiu palatal = qilaarmiu manngertormiu g) Kognitiv = ilisarsisarneq, taakkununnga ilaapput qimerluuineq, paasinninneq, ilinniarneq, eqqarsarsinnaaneq nassuernerlu. h) Qimmit inunngortarnerannut apeqqut akineqassaaq qimmit inunngornatik piaqqiusarmata, taamaattumik fødselsår-mik oqarnermi qimmit pineqarpata kalaallisut imaassaaq: piaqqiuffiat. i) Oqaaseq tammakarpoq qangali oqaasiunersoq apeqqutigineqarmat

tamanna aappimik akineqassaaq, pingaartumik uumasunut aalisakkanut assigisaanullu tunngasumik eqqartuinermi atukulaneqartarpoq, isumaqarlunilu aalisakkat akuttutsittut imaluunniit tammavinngikkaluarlutik ikilisimasut. j) App applicationimut naalisaataasoq kalaallisuunngortinneqassappat aaneqarsinnaasut -nik taaneqarsinnaapput, tassani soorlu pineqarput mobilimut ikkunneqarsinnaasut assigisaallu. k) Taaguut Oqaasiliortut akuerereernikuusaat Tarnikkut ajornartoornermi upalungaarsimasut pillugu tassani sulialimmit saaffiginnittoqarpoq taaguummik allamik atuerusunnerugaluarnertik unnerlugu, taakkualu namminneerlutik siunnersuutaat Pinartoqartillugu upalungaarsimasut aamma naleqqummat Oqaasiliortut tamarmiusut akuersissutigaat. Inussiarnersumik inuulluaqqusilluta Carl Chr. Olsen Siulittaasoq Katti Frederiksen Allatsi DANSKisut taaguut KALAALLISUT taaguutaa Nassuiaat SUMIT tigusaanera afsender nassitsisoq oqariartuummik aallartitsisoq afspejlende journalistik pisunik tusagassiuineq pisimasorsiorluni tusagassiorneq agurketid imassaasuaneq nutaarsiassaaleqineq aktualitet maanna sammisat tusagassiutini tamani inunnilu oqallisaasoq almindelig stil oqaatsit nalinginnaasut oqaatsit ulluinnarni atortakkat immikkut isumaqartitaanngitsut analyse misissueqqissaarneq saqqummersitamik sukumiisumik misissuineq tunngavilersukkamillu akissutissarsiorneq anmeldelse saqqummersumik naliliineq anonym kinaassutsiminik isertuisoq ORDBOGEN ansvarshavende redaktør akisussaalluni aaqqissuisoq arbejdsspørgsmål apeqqusiaq/- t apeqqutit suliassamut tunngasut, misissuinerni, paasiniaanermi akissutissarsiornermilu atugassatut nammineq

apeqqusiussat argumenterende tekst allataq tunngavilersuerpalaartoq argument tunngavilersuut oqaatigisanik, paasisimasanik isummanillu tunngavilersuilluni patsisilersuineq artikel allaatigisaq aviisini, atuagassiani assigisaannilu ilanngutassiatut allataq association allamik eqqaalersitsisartoq pisumik allamik eqqaasitseqqittoq baggrundsartikel tunuliaqutaasunik allaaserisaq bagside aviisip tunua berettende tekst allataq oqaluttuarinnippalaartoq allataq qanorpiaq pisoqarneranik allaaserinnittoq billedreportage assit oqaluttuartut billedtekst assip nassuiaataa assinut oqaasertaliussat, assimi takuneqarsinnaasunut nassuiaataasut biografi inuup oqaluttuassartaa inuup allaatigisap inuunerata oqaluttuarisaanera, allamit allanneqartoq biografiske interview inummut tunngasunik apersuineq blad atuagassiaq sammisamut tunngasunik sunilluunniit allattuipallannermut imlt. Taakkartuipallannermut brainstorming brainstorming/isumassarsiorneq periuseq nalunaarutiginiakkap budskab oqariartuut isumaa/oqaatigiumasaq causeri oqitsorsiorluni eqqartuineq citat issuaaneq, issuagaq oqaaserisimasamik allatamilluunniit ilaarsineq dagbog ullorsiutit (aaqqissuisoqarfimmi eqqaamasassanik allattaaviit) debat oqallinneq sammisaq pillugu isummersoqatigiinneq debatindlæg oqallissaarut/oqallisissiaq atuagassiani ilanngussaq debatprogram oqalliffik tusagassiuutitigut aallakaatitassiaq oqallinnermik imalik delemne sammisap ilaa qulerutarisami immikkoortoq aalajangersimasumiks sammisaq

dialog oqaloqatigiinneq inuit akornanni attaveqatigiinneq diskussion oqallinneq eqqartuineq; isiginnittaatsit assigiinngitsut saqqummiuttarlugit oqaluuserisaqarneq disposition tunaartassiaq allaaserisassamut pilersaarut aaqqissuulluagaq qulequtsersugaq dokument takussutissiaq allakkiaq; qarasaasiakkut pappialamulluunniit allataq dokumentarudsendelse pisimasulersaarut radiukkut tv- kkulluunniit aallakaatitassiaq piviusumik tunngavilik dokumentation uppernarsaat isummap tunngavilersorneqaranut takussutissaq dybtborende journalistik qaqilerilluni tusagassiorneq ekspert- interview ilisimasalimmik apersuineq paasissutissarsiorluni apersuineq emne qulequtarisaq/qulequtaq emnecentreret interview qulequtarsiorluni apersuineq erfarings- interview misilittagarsiuilluni apersuineq erhvervsstof inuussutissarsiutinut tunngasut aningaasaqarneq, suliffeqarfiit, niuerneq il.il. evaluering naliliineq killiffimmik imlt. Naammassisamik piumasaqaatit anguniakkallu anguneqarnersut pillugit isummerneq fakta piviusoq ORDBOGEN faktion piviusup oqaluttuanngortinnera piviusoq oqaluttuarpalaartunngortillugu allataq feature oqalungusiarpalaartumik allaaserisaq (pingaartumik inuit avatangiisillu pillugit) fiktion takorluukkiaq fokus qiterititaq sammisap ilaanik aallussineq formulering oqaasertalersuineq eqqortunik oqaaseqatigiiliorneq forside aviisip saqqaa fortolkning isumasiuineq/qanoq paasineranik nassuiaaneq oqariartuutip imaanik nammineq paasinninneq fortælleteknik oqaluttuariaaseq atuakkiortup allatamigut atuartussaminik aqutsinera freelance imitsittartoq imitsilluni suliasartoq ORDBOGEN

fremhævet tekst genre gossip allatap ilaa erseqqissagaq saqqummersitap suussusaa/genre oqaatissuaaneq allatami nalunaarsugaq; pineqartut naqinnerit allamik qalipaaserlugit allatap saqqummeeriaatsilluunniit allap suussusaanut ilusaanullu ilisarnaat inuup sianiginngisaanik eqqartuineq samminiakkamut tunngasunik sunilluunniit sukkasuumik allattauineq hurtigskrivning allakkasuarneq høj stil oqaatsit persuarsiorpalaartut akimarpalaartut allatami, isiginnaagassiami allaniluunniit imminut identifikation ilisarineq takusinnaaneq indhold imaat allatap imarisai nunami namminermut indlandsstof nunatsinnut tunngasut tunngasut allatap imaanut aallartisarneq indledning aallaqqaasiut naatsoq aviisini, atuagassiani nalunaarasuartaaseriffinnillu allaaserisanik tamakkiisunik infomedia allaaserisaasivik databasikkut ujarlerfik informationssøgning paasissutissanik ujarlerneq interview apersuineq journalistik tusagassiutilerineq journalistiske genrer tusagassioriaatsit kampagnejournalistik siunertalimmik tusagassioriaaseq kilde najoqqutaq, paasisaqarfik kildehenvisning paasisaqarfinnik nalunaarsuutit kildekritik paasisaqarfinnik nalilersuineq klumme eqqarsaatissiissut atuakkami imlt.aviisimi qupperneq imlt. Spalte aalajangersimasoq saqqummernerit tamaasa nutaamik imalerlugu alanngunneqartartoq kommentage?oqaaseqaatilersuineq? kommentar oqaaseqaat kommentator nassuiaasoq, oqaaseqartitaq ORDBOGEN kommenterende tekst allataq oqaaseqarfiginnittoq atuarsimasamut akissuteqarluni isummersiginninneq kommunikation attaveqatigiinneq nalunaarummik

tunniussaqarneq aamma nammineq tigusaqarneq kommunikationssituation attavigiinneq konflikt akerleriinneq illua'tungeriinneq konsekvens qanoq iliuutsip kingunera, malittaa, kinguneq ORDBOGEN kronik isumaliutersuut atuagassiani aviisiniluunniit ilanngutassiaq tannerumaaq, pisut arlaat sammisaralugu kulturstof kulturimut tunngasut lav stil oqaaserujuit oqaatsit kusanaatsut toqqaannartorujussuit; soorlu oqaasipiluutit layout naqitap ilioqqarnera ledende spørgsmål apeqqutit oqartitsiniutit akissutissamik aalajangersimasumik ujartuilluni apersuineq leder allaaserisaq pingaarneq Lederen udtrykker avisens officielle holdning til først og fremmest aktuelle politiske og kulturpolitiske emner. angalanerit, inooriaaseq, livsstilsstof inooriaatsinut tunngasut timersorneq, atuakkiorneq il.il. lokalredaktør immikkoortortaqarsimmi aaqqissuisoq apeqqutit akissutissaat lukkede spørgsmål apeqqutit akiinnarissat 'killiligaasut' læser atuartartoq læserbrev atuartartut allagaat aviisimi ilanngussaq inuinnarnit allataq massekommunikation tusagassiutit tusagassiutit suulluunniit tusagassiuinerat, radio, TV, aviisit allallu medie tusagassiorfiit radiorqarfik, TV- qarfik, aviisiliortoqarfiit ass. mindeord eqqaaniut, eqqaaniaalluni oqaatsit ORDBOGEN målgruppe saaffigisaq/- t oqariartuummik tigusisussaq nekrolog toqusumik eqqaaniut neutrale ord oqaaseq allanik kalluaanngitsoq oqaaseq nalinginnaasoq allanik misigissusilinnik ilaqanngitsoq note nalunaarsugaq allatami nassuiaatitut oqaaseqaat nyhed/nyhedshistorie nutaarsiassaq pisoq nutaaq tusagassiutitigut saqqummiunneqartoq nyhedsdækning nutaarsiassalerineq ORDBOGEN nyhedsformidling nutaarsiassanik tusagassiorneq ORDBOGEN

nyhedskriterier nutaarsiassiinermi tunngavissiat nyhedstrekanten nutaarsiassalerinermi pingaarnersiueriaaseq nyhedsudsendelse nutaarsiassanik aallakaatitsineq ORDBOGEN allaaserisami oqaatsit nøgleord paasissutissat sammisamik oqaaseq pingaarneq takutitsisut opinionsstof isummiussanut tunngasut tusagassiortoq nammineq oplevelsesjournalistik/new journalism misigisanut tunngasut aamma akuutilluni tusagassiuisoq opsøgende journalistik paasiniaaqqissaarluni tusagassiorneq paasissutissanik ujaasilluni qaqilerilluni tusagassiuineq parts- interview akuusimasumik apersuineq personcentreret interview inuttarsiorluni apersuineq perspektiv sammiviliiffik assiliinermi oqaluttuarnermiluunniit inissisimaffik petitstof tamalaat pjece quppersagaaraq portræt inuup assinga, inuup allaatigineqarnera ORDBOGEN presseetik tusagassiuinermi ileqqussat pressemeddelelse tusagassiorfinnut nalunaarut pressemøde tusagassiortunik katersortitsineq pseudo- begivenhed sorsuakkiarinninneq pseudonyhed nutaarsiassaasuusaartoq Nutaarsiassaasimasut allatut qaqileqqillugit reality show piviusulianik takutitsineq referat imaqarniliaq ataqatigiissumik oqalunnerup allakkalluunniit pingaarnersaanit naalisaaneq reportage tusagassiaq tusagassiutini ilanngutassiaq rubrik qulequtaq satire quiassuarneq sensation uissuuminartulerineq skimming atuapallanneq/imarsiuineq skrivemodeller allakkioriaatsit stemningsinterview tiguartisimaarnartumik apersuineq misigisat tunngavigalugit, ass. timersorneq, angusaqarneq il.il. synsvinkel sammiviliineq tema sammisaq tilstræbt objektivt stof kinaassusersiorani saqqummiussaqarneq

uddrag tigulaagaq uddybning itisiliineq udlandsnyhed nunanit allanit nutaarsiassat udlandsstof nunanut allanut tunngasut ORDBOGEN udpluk tigullattaakkat suliap tamarmiusup ilaanit tigusat naatsuarakkuutaat udredning erseqqissaaneq suliamik nassuiaatiginninneq udtryksform saqqummeeriaaseq underrubrik qulequtaaraq undersøgende journalistik misissueqqissaarluni tusagassiorneq vinkel tak.: synsvinkel aamma perspektiv virkemiddel oqariartuummik ersarissaaniutitut sunniiniut atorneqartartoq vurdering nalilersuineq væsentlighed pingaaruteqassuseq inuppassuarnut sunniuteqarsinnaasoq åbent brev allakkat ammasut åbne spørgsmål apeqqutit ammasut apeqqutit akissutissaat 'killiligaanngitsut' årsag peqqut, pissut