Lina (Linium) Projekt "Viru pael ja pastel", Marju Metsman, Annika Michelson Väike-Maarja Põllumeeste Selts
|
|
- Heikki Hakala
- 7 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 Lina (Linium) Projekt "Viru pael ja pastel", 2012 Marju Metsman, Annika Michelson Väike-Maarja Põllumeeste Selts
2 Programm Lina kasvatamine ja esemed lina töötlemiseks (Väike- Maarja muuseumis) Praktiline töö toimib Väike- Maarja noortekeskuses Linased riided (näidised) Oma linase ese õmblemine
3 Lina kasvatamise ajalugu Eestis on kiulina kasvatatud umbes 3000 aastat. Esimesed andmed linakiu ja -seemne ekspordist pärinevad aastast aastal ostis vilja- ja linaäriga rikastunud Helme kihelkonna talupoeg Mats Erdell üles Roobe mõisa pantkirjad ja sai mõisa tegelikuks valdajaks aastal ostis tema poeg Hans mõisa päriseks ja sai esimeseks eesti soost rüütlimõisaomanikuks aastatel tabas linahinda langus, sest linakasvatus edenes ka teistes kubermangudes ja sisse hakati vedama Põhja-Ameerika odavat puuvilla.
4 Lina ajalugu ja aastatel kasvas lina külvipind Eestis hektarile. Nõukogude aja lõpus kasvatati lina veel 4000 hektaril Paljud talud Lõuna-Eestis osteti vabaks just linakasvatuse toel, nõndasamuti pärinevad tollest ajast uhked Mulgimaa taluhäärberid. 20. sajandi algul saabus linakasvatuse uus tõus ja aastal muretseti lina eest sõjamoona. Pärast Vabadussõda veeres linakasvatus taas allamäge a. küsis põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) linakasvatusele toetust üheksa põllumeest kokku 119 hektarile (tegelikult võib kasvatajaid ja hektareid olla rohkem).
5 Hinded Eestis toodetud linakiule Pariisi maailmanäitusel 1867 esimesel kohal Pärnu linaseemnest kasvatatud lina Viini linakongressil 1873 nimetati Pärnu ja Riia külviseemet maailmakuulsaks
6
7 Õlilina ja kiulina Harilik lina on üheaastane teisendi- ja vormirohke kiu- ja õlitaim Õlilina on madal (30-60 cm) mullapinna lähedalt ohtralt haruneva varre ja kupardega, kasvatatkse kuiva ja sooja kliimaga aladel. Kiulina on kõrge ( cm), ainult varre ladvaosast harunev vars, väheste kupardega vorm, kasvab niiske ja jaheda kliimaga aladel. Õlilinakoogid / linaõli sobib kanadele - rohkem omega 3 munades
8 Kalju Paalman: «Kiulina kasvab rohkem kui meetrikõrguseks ja talle on tähtis, et ta oleks hästi väheste seemnekupardega siis kiud ei hargne,» räägib ta. «Lina pikkust mõõdetakse nii (mõõdab peopesi mööda vart ülespoole tõstes toim) üks, kaks, kolm... kaheksa, üheksa üheksa peod peaks olema kiulina pikk, aga õlilina on kolm-neli peod.»
9 Linakasvatus Maa ettevalmistus: Künda sügisel varakult, kevadel, kohe pärast lume sulamist mitu korda äestada ja kordiskünd, veel mitu korda äestada >> lina kasvab vaid siis hästi, kui pealmine mullakiht on hoolikalt peeneks haritud. Parim väetis on hästilagunenud turbasõnnik, vaja juba sügisel sisse künda (Traditsioon: Linamaad ei ole vaja palju harida, piisab kui korra äkkega üle lasta) Külvikord: Samasse külvikohta 8-10 aaasta pärast. Eelvili: Kõige parem eelvili ristik, enamasti külvatakse ristikusöödile otra, seejärel lina. Linataimedega kaetud maa-ala läheduses kasvavad hästi porgandid, sibulad ja kartulid. Linataim peletab eemale kartulimardikaid. Läbikülvis linaga võib kasvatada madalamat sorti kaunviljalisi ning ristikuid, parendades ristikutega mulla eluolu. Saagi valmides katkutakse linataimed üles ning ristik küntakse haljasväetisena sisse.
10 Linakasvatus Külv: Lina külvati Eesti taludes juuni algul või mai lõpul. Hilise külviaja tõttu kannatas lina sageli põua all ja saagid olid ebastabiilsed. Katsetajad Jõgeval 1922 aastal: tuleb külvata mai esimesel poolel. Külviaja hilinedes vähenes alati kiu- ja seemnesaak, kuid mitte varte pikkus ja saak > petlik ettekujutus linasaagi sõltumatusest külviajast Saagikoristuse eeldatava aja võib jagada kaheks: kiulina keskmiselt 100 päeva külvist, või 1 kuu peale õitsemist või 2 nädalat peale õiekupra moodustumist, kui linataime maapinnast väljuv vars hakkab kolletuma. Kui linataim on roheline, ei ole kiud veel välja arenenud, taime pruuniks muutudes aga hakkavad kiud juba degradeeruma. Rohelise linataime seemned ei ole välja arenenud. seemnelina korjeks tuleb jälgida, et seemnekuprad oleksid kollaseks värvunud, kuid piisavalt õigel ajal enne kuparde avanemist.
11 Linakasvatus Linakoristus: Parim linakoristusaeg on varane koldküpsus: kui linapõld on helekollane, linavarre alumisel kolmandikul kuni poolel on lehed varisenud, varisemata lehed peale kõige ülemiste on kolletunud, seemned enamikus kupardes valkjaskollased. Kao vältimiseks ning hea linakiu ja -seemne saamiseks peab linakoristus olema kiire, kuni 10 päeva. Suurtel põldudel koristatakse lina nagu nisugi, kombainidega. Lina on koristusküps kui 90% seemnekupardest on pruunid ja seemnete niiskusprotsent alla 12%. Lina koristus. Digar
12 Lina töötlemine Kupardamine ehk raatsimine - kuparde eemaldamine linaraatsiga või selleks kohandatud vana vikatiga. Leotamine - kiudude eraldamiseks, mõni nädal. Veetöötluseks seotakse linataimed väikestesse vihkudesse ja asetatakse vette. Vees hoitakse neid kuivade ilmade korral 10 päeva. Tuleb olla väga ettevaatlik ning linavihke hoolsalt jälgida juba seitsmendast päevast alates (sidudes vees ligunenud linataime ümber sõrme, peaksid kiud olema juba nähtavad). Kuivatamine - linapeod seati püsti, istutati põllule kuivama, lina laotati lahtivõetult ühtlase kihina maha. Ülekuivatatud linavartel murti ehk lõugutati puitunud varreosad ehk linaluud lõugutiga
13 Lina töötlemine Ropsimine - linavarte luudest puhastamine. Lahtised linaluud eraldati kiududest puust ropsimõõgaga piki linapeod lüües, linapeod hoiti põlvel või ropsilaual ehk -pingil. Sugemine - lühemate kiudude eraldamiseks pikematest. (linakamm, linahari) Ketramine - kiudude lõngaks keerutamine. Lina ketramine nõudis suurt vilumust, sest linaketraja pidi väänama lina voki pooli külge. Linalõimed kedrati vokil nn "sõlmedeks", mis sisaldasid ühtekokku 40 linalõime, 20 sõlmest sai juba linalõnga. Linast saab väga tugeva lõnga, mis ei tõmbu kokku ka kõrgetel temperatuuridel. Sellest tehtud riided imevad hästi niiskust ja kuivavad võrreldes villaste esemetega kiiremini.
14 Linalõugutaja. Postkaart. Digar
15 Linalõugutajad.Postkaart. Digar
16 Huvi linaste riiete vastu kasvab Kodumaisel linal oleks vähemasti nišitootena turgu. Linane riie on suvel seljas mõnusalt jahe ja talvel sama mõnusalt soe Lina on allergivaba toode
17 Abja linavabrik Pärnumaal. Postkaart. Digar
18 Abja linavabrik. Postkaart. Digar
19 Viited Elixoil (Soome). Õlilinakasvatamine, kasvatamisjuhend Jokipii Pellava Oy (Pere-ettevõtte Soomes) Konjunktuuriinstituut: Linakasvatus ja -kaubandus lk. Kuivalahti, Markku. Pellava - vaatimaton jättilänien, monipuolinen ja ekologinen hyötykasvi. HAMK Postimees Eesti linakasvatus naudib tõusu Vahtramäe, Ell: Linakasvatus ja Eesti talud Wikipedia: Harilik lina
Karula kihelkonna rahvakultuur Eesti Rahva Muuseumi materjalide põhjal
Karula kihelkonna rahvakultuur Eesti Rahva Muuseumi materjalide põhjal Koostanud Liisi Jääts, Kristel Rattus, Helena Grauberg Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatus..3 I Külad ja taluhooned 1.1 Külad..3 1.2
Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
Vanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva
Eesti Konjunktuuriinstituut. Estonian Institute of Economic Research. Eesti alkoholiturg aastal
Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research Eesti alkoholiturg 2015. aastal Tallinn Mai 2016 Aruande koostajad: Kiira Martens, Elmar Orro, Marje Josing, Eesti Konjunktuuriinstituut
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi
Eestimaa putuksööjad taimed. Puude ja põõsaste ajatamine a.
Sisukord LK 1. Eestimaa putuksööjad taimed. Kahru Männik, 1.kl. juh. Ene Pilvet. 2 2. Puude ja põõsaste ajatamine 2011. Kollektiivne töö. juh. Tiiu Hansen 2 3. Emajõe lodjal allavoolu. Martin Tikk, 7.kl.
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q
R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,
Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.
Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi
MÄGRA-MIKU POSTIPAUN. Alavere kooli leht nr /2010 õa SEEKORD KOOLILEHES: ÕPETAJATE PÄEVA JA HÕIMUPÄEVA TÄHISTAMINE, ÕPILASTE
Alavere kooli leht MÄGRA-MIKU POSTIPAUN 23.10.2009 nr 1 2009/2010 õa SEEKORD KOOLILEHES: ÕPETAJATE PÄEVA JA HÕIMUPÄEVA TÄHISTAMINE, ÕPILASTE OMALOOMING, NUPUNURK, RISTSÕNA. KIVIMEMM Poemäe otsas asuva
Hiina taimed ja Jaapani taimed
Hiina taimed ja Jaapani taimed Rododendronid on Maailmas ühed armastatuimad ilupõõsad. Üldse on neid umbes 700-800 liiki. The New Royal Horticultural Society Dictionary of Gardening, kus tutvustatakse
Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma
Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat Tõlkija hääl Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Idee autor ja koostaja Jan Kaus Toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm Keel ja korrektuur
SOLÖR-VÄRMLANDI METSASOOME ILMAENNUS- TAJA JA RAVIJA
viimase lahkumist kodumaalt. Plaadil kujutatud karul võib olla sama tähendus: inimese figuur on ürglinnu kehal äärmine. Tõlgendaksime seda kui Pera-vägilase võõrale maale kiirustamist. Sellest äärmisest
Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen
Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,
Põhivärvinimed soome keeles
Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa
^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\
T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..
Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia
KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
EKSITUSSÕNAD kassi kissa halpa huono viineri nakki halaavat halavad paras lahja lahja karvas hyvä maku sulhanen
EKSITUSSÕNAD kassi kott halpa odav viineri viini sai halaavat - kallistavad paras lahja - parim kingitus karvas - kibe hyvä maku - hea maitse sulhanen - peigmees koristama - kaunistama ruumis laip hallitus
EQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.
Hind 34 krooni JA TEMA SOBRAD JA SUGULASED J r ilüfflfra Madonna 3 7/8 2009 EQfflUl Tihasest ja dinosaurusest WSBRMXSSSM Aatomi ku avastaja "nnipäev IRT Paetisme Illi: ttij Moefestivalilt 9771406 344067
Palkseina tihtimismaterjalide omadused 1
88 Silmnähtav Palkseina tihtimismaterjalide omadused 1 Janne Jokelainen Resümee Käesoleva uurimuse eesmärk oli määrata palkseina erisuguste tihendusmaterjalide omadusi. Katsetati kõige levinumaid poorseid
3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Endel flndpey: Suve Mete uinub, ööbik laulab, nii algab suveöö ja kõrges taevas särab veel eha valge vöö. Ja angervaksa tüvel ma silman kastevee, ning riikki põllu serval mu armas lilleke. All aasal kase
LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING
LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise
Eesti alkoholiturg aastal
Eesti alkoholiturg 2013. aastal Tallinn Mai 2014 Aruande koostajad: Kiira Martens, Elmar Orro, Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn tel 6681242 E-post: eki@ki.ee http://www.ki.ee
KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN
KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN Hilma Rantasen näyttelijäkuva yhtenä suomalaisen ja virolaisen teatteritradition ilmentäjänä Sanna-Kaisa Ruoppa Viron kielen ja kulttuurin Pro gradu -tutkielma Suomen
VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES
VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,
Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes
Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes Andri Ahven, Pilleriin Lindsalu Tallinn 2012 Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond Analüüsitalitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn
Uute puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamine Seedri Puukooli näitel
Uute puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamine Seedri Puukooli näitel Liina Arus (Eesti Maaülikool) ja Elmar Zimmer (Seedri Puukool OÜ) Aiandusfoorum 2018 20. Märts Pollis
See romaan toob ära mitmeid sensatsioonilisi pealtnägijatunnistusi Eesti ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * Keel ja Kirjandus 3/2008
Salokannel, algus 4/8/08 2:30 PM Page 145 Keel ja Kirjandus 3/2008 LI AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * JUHANI SALOKANNEL
Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele...
Uudiskiri September 2011 Armas lugeja! Jah, suvi hakkab läbi saama. Nukrutsema seetõttu aga ei pea, sai ju palava, ent kauni suve jooksul tehtud nii mõndagi tööd teha, käia etendustel-kontserditel, rannas,
Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas
EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka
Tähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada
DETSEMBER 2008 NR.31 SISIKOND...lk. 3 Sügise meeleolukaim pidu...lk. 5 Baltic Friendship Club Meeting Soomes...lk. 6-7 Leib lauale kiirabist!...lk. 8-9 Persoon: hooletu rebase hirm Mare-Ann...lk. 10-11
AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal
AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise
Nelikümmend lindu eesti rahvausundis II
Nelikümmend lindu eesti rahvausundis II Mall Hiiemäe kajakas Ranna-aladel on kajakaid peetud hukkunud meremeeste vaimudeks. Kui kajakad meresõidu ajal visalt laeval püsivad ega taha lahkuda, on meremeeste
ALLAN KIIL TALLINNA UUE MEREVÄRAVA AVAJA. Paadiga Itaaliasse. Runbjarniga Gotlandilt käiakive toomas. Viis päeva Soome saarestikus
Targaks saab see, kes oskab kuulata. Princessis on klient kuningas. Oma tähtsaimad õppetunnid oleme saanud oma klientide kogemustest. Meie eesmärk on pakkuda täiuslikkku mootorjahi-kogemus kuulates neid,
Kaljuronimise raskuskategooriad
Kaljuronimise raskuskategooriad Idee teha kokkuvõte kaljuronimise raskuskategooriatest tuli mul Andrese mägimarsruutide kirjeldusi ja üleskutset lugedes. Olen ise püüdnud erinevate süsteemide omavahelisi
Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen
Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö
Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?
Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä
HELSINGI ÜLIKOOL 350 HELSINGIN YLIOPISTO 350
HELSINGI ÜLIKOOL 350 HELSINGIN YLIOPISTO 350 TARTON YLIOPISTO HELSINGIN YLIOPISTO HELSINGIN YLIOPISTO 350 Symposiumin esitelmät Tartto 1990 TARTU ÜLIKOOL HELSINGI ÜLIKOOL HELSINGI ÜLIKOOL 350 Sümpoosioni
LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/
TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn
BCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine
BCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine EE FI SE KASUTUSJUHEND käyttöohjeet bruksanvisning STOLLAR PEAB KÕIGE OLULISEMAKS OHUTUST Stollari töötajad hoolivad väga ohutusest. Seadmete kavandamisel ja tootmisel
GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline?
GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? Harli Jürgenson Eesti Maaülikool, e-post: harli.jyrgenson@emu.ee 1. Sissejuhatus Teame, et tehnika areneb, geodeesia valdkonnas toimub seesama. Üks suuremaid muutusi
KUIDAS VEETA JAANI- PÄEVA. Folklorist Reet Hiiemäe vahendab meile Saarde kandi jaanipäeva veetmise retsepte aastast 1893.
ARVAMUS Arno Saar (Õhtuleht) Suurima tiraažiga nädalaleht KUIDAS VEETA JAANI- PÄEVA linnaleht.ee Folklorist Reet Hiiemäe vahendab meile Saarde kandi jaanipäeva veetmise retsepte aastast 1893. TEGUS TEGELANE
Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008
Nr. 13 (372) 3. detsember Juht tänab Merle Rekayat ja Laine Lehtot laulu- ja luulelise küünlavalgusõhtu traditsiooni taasäratamise eest, samuti ka kõiki esinejaid ja nende juhendajaid. Teated Maidu Varik,
Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner
Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: SA Erametsakeskus Kohila 2014 Okaspuupalkide hinnad on jätkanud kasvamist ja seda juba mitmendat kvartalit järjest.
Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1
Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Sirje Olesk Ei synny rakkautta ilman oikeutta, ei synny oikeutta ilman taistelua, ei taistelua ilman yhteistä rintamaa 2 Soometumisest
REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED
REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja
UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.
CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,
RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST
RAAMATUID 6-11_Layout 1 31.05.11 15:31 Page 453 RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST Jaak Jõerüüt. Armastuse laiad, kõrged hooned. Tallinn: Tuum, 2010. 71 lk; Jaak Jõerüüt. Muutlik. Tallinn: Tuum,
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,
Mis reedel, õpetajate päeval kavas?
Nr. 5 (330) 3. oktoober 2007 Teated 7. - 9. klasside lastevanemate üldkoosolek toimub 15. oktoobril algusega kell 18.00 kooli aulas. Teemad: Kuidas toetada noori karjääri planeerimisel (lektor Mia Rand)
Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34
Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä
Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
Turistide alkoholi ostumahu uuring
Turistide alkoholi ostumahu uuring Tallinn Aprill 2007 Tellija: EV Põllumajandusministeerium Vastutavad täitjad: Liina Ernits, Vilja Vähi Projektigrupi koosseis: Piret Hein, Pille Liivaauk Eesti Konjunktuuriinstituut
Maakonna MV rahvastepallis
Nr. 13 (302) 6. detsember 2006 Juht tänab Tänud klassijuhatajate ja 7.-9.kl. lastevanemate koolituste korraldajatele Maren Asumetsale, Sirje Metsküllile ja koolituskeskusele Osilia. Tänud lektorile perepsühholoog
Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm
NR. 216 Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm Valla koolides peeti lõpuaktuseid Loo alevikus küttekulud vähenevad Kaitseliitlased Rein Peetrimägi, Ülo Kurgpõld, Rene Saart ja Andres Sikka Võidutamme
FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project
FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/
Mina, kollanokk Juku...
Nr. 4 (258) 28. september 2005 Juhtkond tänab Kehalise kasvatuse ainekomisjoni ja kõiki nende abilisi tervisespordipäeva läbiviimise eest. Õpetaja Endel Tustitit KG-SÜG-Ventspils kolmikvõistluse korraldamise
RAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat
RAAMATUARVUSTUSED Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert Bearbeitet von Raimo Pullat Tallinn: Estopol, 2009, 160 lk. Professor Raimo Pullat on alates 1997. aastast saavutanud muu
Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome
Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud
Julkaisupäivä
Julkaisupäivä 5.12.2013 TOIMETUS TOIMETUS 11LM Aleks Korolenko Anet Cassandra Tanneberg Christen Tammik Jete Nelke Maris Källe Siim Saar Therese Tedremaa KÜLJENDAJA Lora-Liza Parv, 11R PEATOIMETAJA Kristel
Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. Heiki Hepner
Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2014 Okaspuupalkide hinna kasv on pärast mitme kvartali järgset tõusu peatunud ja arvestades
KUIDAS VEETA JAANI- PÄEVA
ARVAMUS Arno Saar (Õhtuleht) Suurima tiraažiga nädalaleht KUIDAS VEETA JAANI- PÄEVA linnaleht.ee Folklorist Reet Hiiemäe vahendab meile Saarde kandi jaanipäeva veetmise retsepte aastast 1893. TEGUS TEGELANE
Lugupeetav koolipere! KG postri konkursi juhend
Nr. 15 (269) 21. detsember 2005 Juhtkond tänab Õpetaja Tiina Käeni ja kõiki tema abilisi vahva võimlemisvõistluse korraldamise eest. Õpetaja Mai Randa, tema abilisi ja kõiki lauljaid meeleoluka jõulukontserdi
ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin
ma-infinitiivi ma- infinitiivi vastaa suomen 3.infinitiiviä. suomen -maan, -mään viron -ma luke/maan luge/ma oppi/maan õppi/ma NB! sisäheitto (2-tavuisissa -a. -ä -vartaloisissa): saatta/maan saat/ma löytä/mään
Luterliku kiriku armsaim laps
ISSN 1406-5789 Nr 21 Kolmapäev, 10. mai 2006 Hind 8 krooni Asutatud 1923. aastal Issand on mind läkitanud kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva. Jesaja 61:1,2 Luterliku kiriku
Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto
Originaali tiitel: Erkki Tuomioja Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys 2010 Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto
M E T S A N D U S A J A K I R I I L M U N U D A A S T A S T 1921 S U V I 2 / Idapiiri. puhastamine poole peal H I N D 3.
M E T S A N D U S A J A K I R I I L M U N U D A A S T A S T 1921 S U V I 2 / 2 0 1 5 Idapiiri puhastamine poole peal SOS ehk kuidas päästa lendoravat H I N D 3. 9 0 JOHN DEERE FORESTSIGHT TM Metsamasina
Nippe. Birgit Õigemeel LAULAB TOIDU MAITSVAKS MIKK SAAR ELUST ENESEST KÖÖGIVILJA TEEKOND TALUST KAUPLUSESSE
MIKK SAAR SAAB OMA PUU- JA KÖÖGIVILJALAENGU MAHLAST HIND: TASUTA SEPTEMBER 2011 KÖÖGIVILJA TEEKOND TALUST KAUPLUSESSE Nippe ELUST ENESEST Kuidas peita igapäevatoidu sisse rohkem puu- ja köögivilju? Birgit
Turistide alkoholi ostumahu uuring
Turistide alkoholi ostumahu uuring Tallinn Jaanuar 2006 Töö tellija on EV Põllumajandusministeerium Vastutavad täitjad: Liina Ernits, Vilja Vähi Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn tel 668
Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.
Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja
KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT. Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse?
!""#$%&!'(%&)*+,!!"#$!% &'( ))*+),-(,..*+(/ +.)01*+./),)0..2()/ 3)/..*+(/,(43)5(,./ &((01/)3),(4( KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse? SATU GRÜNTHAL,
Yhteinen sanasto auttaa alkuun
Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka
Soomlaste raamatukogukasutus
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kerttu Poolakese Soomlaste raamatukogukasutus Bakalaureusetöö Juhendaja: Hanna Katariina Jokela Tartu 2015 Sisukord
LC VARKAUS JUSTIINA HISTORIIKKI - KYMMENEN ENSIMMÄIST ISTÄ TOIMINTAVUOTTA
LC VARKAUS JUSTIINA HISTORIIKKI - KYMMENEN ENSIMMÄIST ISTÄ TOIMINTAVUOTTA LC VARKAUS JUSTIINA KLUBIN PERUSTAMINEN MOTTO 1: Aika, jonka annamme harrastuksellemme, auttaa meitä kehittymään myös ihmisinä.
Turisminõudluse suurendamise ja turismitoodete arendamise programm. Tegevusstrateegia SOOME
Turisminõudluse suurendamise ja turismitoodete arendamise programm Tegevusstrateegia 2015-2018 SOOME Sisukord: 1. SOOME KUI SIHTTURG ÜLDISELT... 4 1.1. RIIGI ÜLEVAADE... 4 2. SOOME SIHTTURU HETKEOLUKORD...
Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses
Vaike Sarv Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses 1. Rahvaviis kõlblusideaali teenistuses 1 Teaduslik huvi Lääne-Euroopa klassikalisest muusikast erinevate muusikakultuuride
JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA
Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D
Turistide alkoholi ostumahu uuring
Turistide alkoholi ostumahu uuring Tallinn Mai 2008 Tellija: EV Põllumajandusministeerium Vastutavad täitjad: Liina Ernits, Vilja Vähi Projektigrupi koosseis: Piret Hein, Pille Liivaauk Eesti Konjunktuuriinstituut
Toitumisteraapia. Toitumisteraapia ja toitumisnõustamine. ETTA toitumispüramiid ja toitumissoovitused Idandamine ja võrsete kasvatamine
Nr 1 detsember 2011 Toitumisteraapia Toitumisteraapia ja toitumisnõustamine ETTA toitumispüramiid ja toitumissoovitused Idandamine ja võrsete kasvatamine Laste toitumisest Eestlaste toitumine minevikus
Piimatööstus pole kolimist ikka veel otsustanud Tallinna Piimatööstus pidi märtsi lõpuks valima, kas ta viib tootmise pealinnast
Viljandi maakonna päevaleht Laupäev, Nr. 64 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +5 vihmane Täna pilvisus hõreneb ja pärastlõunal alates saartest sadu lakkab. Puhub läänekaare tuul kiirusega 3
Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel.
I Sisu: Marie Under: Võõrsil, luuletus. August Mälk: Kolm meeleolupilti, kilde. Henrik Visnapuu} Luule päevikust. Gustav Suits: Rootsi luulepõimikust, tõlkeid. }oh. Aavik: Eesti keele hüved ja pahed, artikkel.
1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA
1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH AND GENERAL LINGUISTICS OF THE UNIVERSITY OF TURKU 37 HAKKAME RMKIMA! VIRON KIELEN
RAAMAT. EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 5 (17) 17. mai Täna algab Balti Raamatumess. Kas esitletakse ka uuemat eesti ilukirjandust?
Uus romaan Ene Mihkelsonilt Ene Mihkelsoni Katkuhaud räägib asjadest, mis puudutavad lähedalt kõiki eestlasi. Romaani minategelane hakkab uurima, mis juhtus tegelikult II maailmasõja lõpus ja selle järel.
EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA
Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle
Riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika
Riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika Seisuga 31.12.214 1. RIIKLIK VANADUSPENSION JA KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION 1.1. Väljamaksed 214. aasta lõpus
Segakoorid Kreedo ja Ave laagerdasid Valjalas
Nr. 7 (296) 18. oktoober 2006 Teated Klasside pildistamine Klasside pildistamine toimub kolmapäeval, 25.oktoobril 06 õpetajate toas oleva graafiku alusel (täidavad klassijuhatajad). Kaasa naeratus ja selga
Oskar Loorits ja liivlased
Oskar Loorits ja liivlased Renāte Blumberga Käesolevas kirjutises tahaksin rääkida Oskar Looritsast mitte kui liivlaste uurijast, vaid kui liivlaste sõbrast ja liivlaste toetamise liikumise rajajast Eestis
BR. GROSS AM RO. Õpilastele. Õpilased! I. A. PÕDER &POEG KASULIKEMALT OSTATE. Firma L. USA TISAKO. Lau avab ni? ja tellishivitehas TOLLIS TE
Õpilased! Soodsamaks mütside ja karusnahkade ostu kohaks õn ja jaa iii äh Firma L. USA TISAKO VALGAS, KESK TÄN. 12 Õpilastele pudu- jo peennahakaupu ning reisitarbeid pakub AM RO Valga, Vabaduse 14-a I.
naljapäeval koolisööklas
Nr. 27(352) 9. aprill 2008 Juht tänab Tänusõnad vahva koolimoe konkursi KG LOOK 2008 eduka ettevalmistustöö ja läbiviimise eest kuuluvad Teile - Raili Kaubi ja Anneli Meisterson. Lisaks suur-suur aitäh
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE
EESTI Kl RJ\N DUS 1930 N210 5 v T i.->>, -3 SISU: z^l.» W. SOSS: Vergilius'e 2000. sünnipäevaks. (Pildiga.) K. E. SÖÖT: Dr. med. Eugen Jannsen. (Piltidega.) J. MÄGISTE: Vanim eestikeelne trükkteos aastast
ÜHISTEGEVUSE ARENG JA PERIOODID EESTIS
JAAN LEETSAR ÜHISTEGEVUSE ARENG JA PERIOODID EESTIS Konspektiivne ülevaade II vihik EESTI ÜHISTEGELINE LIIT Tallinn 1999 SISUKORD SISSEJUHATUS 5 1. ÜHISTEGEVUSE LOODUSEST PÄRIT ALGE 6 2. ÜHISTEGEVUSE PERIODISEERIMISE
TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants
TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Soome keele audiovideokursus K i r j a s t u s e A S P a n g l o s s Tallinn Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants Kirjastuse AS Pangloss