välja kujunenud, et ingliskeelses fraseoloogilises uurimistöös kasutakse üldterminina erinevaid mõisteid nagu idiom, set phrase, collocation,

Transkriptio

1 Saateks aastal alustas ilmumist uurimustesari Reetor. Sarja idee autori ja toimetaja, Arvo Krikmanni soov oli hakata avaldama artikleid ja monograafiaid folkloori lühivormide, parömioloogia ja fraseoloogia, metafooriteooria, kujundkõne- ja retoorikateooria, verbaalse huumori alalt. Tänaseks on ilmunud 8 kogumikku, autoriteks Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna uurijad, kelle põhiliseks või siis üheks uurimisvaldkonnaks on rahvaluule lühivormid. Sari on loogiliseks jätkuks aastakümnetepikkusele rahvaluule lühivormide uurimisele Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas. Töö, mis sai alguse 1960ndatel soome-eesti ühisprojektist Põhja-Euroopa rahvaste vanasõnad, andis järgmistel aastakümnetel tulemuseks 5-köitelise akadeemilise väljaande Eesti vanasõnad ( ), läänemeresoome väikerahvaste vanasõnade teaduslikud väljaanded (vadja, liivi, vepsa) ja läänemeresoome rahvaste populaarseimate vanasõnade väljaande Proverbia septentrionalia (1985). Vanasõnade uurimise kõrval on tegeletud aastakümnete jooksul paralleelselt ka eesti mõistatustega, sellegi töö tulemina ilmus publikatsioon Eesti mõistatused ( ). Eesti keele fraseologismidega alustati kirjandusmuuseumis süsteemset tööd aastal. Selle tööga ei hakatud pihta mitte tühjal kohalt, kuna vanasõnade ja mõistatustega tegelemise käigus oli suudetud folkloristika osakonnas luua ka mahukas kõnekäändude kartoteek, mis küll erinevalt teistest jäi tüpoloogiliselt korraldamata. Tänaseks on erinevate arhiiviallikate põhjal rajatud fraseologismide ja kõnekäändude andmebaas, mis sisaldab korrastatud kujul eesti keele fraseoloogilist keeleainest ajavahemikust 1660 kuni Paralleelselt töömahuka süstematiseerimisega on tegeletud uurimistööga. Selle töö tulemusi on avaldatud ka sarjas Reetor. Nii ilmusid sarja esinumbris kolme autori artiklid fraseologismide struktuuri (Anneli Baran), üldise kujundkõneteooria (Arvo Krikmann) ja lühivormide kõlakorduste (Mari Sarv) teemal, teises osas monograafia eesti fraseoloogilistest võrdlustest (Katre Õim). Kolmas väljaanne sisaldas endas põhjalikku analüüsi konkreetse temaatikaga fraseologismidest (A. Krikmann). Käesolevasse kogumikku on koondatud artiklid, mille autoriteks on vaid ühe erandiga teadlased väljastpoolt Eestit. Kõiki neid uurimistöid ühendab üks ja sama temaatika fraseoloogia ja paröömika koht nüüdisaegses keelekasutuses. Fraseoloogiat võib pidada mõneti isemoodi distsipliiniks. Esiteks märgib üks ja sama sõna nii uurimisainest kui valdkonda ennast. Üheks suurimaks probleemiks on aga terminoloogiline segadus, mille põhjused peituvad erinevates koolkondades (vt Burger et al 2007). Tänaseks on

2 välja kujunenud, et ingliskeelses fraseoloogilises uurimistöös kasutakse üldterminina erinevaid mõisteid nagu idiom, set phrase, collocation, phrasem, phraseological unit/expression, saksakeelses, aga peaasjalikult ühtainust Phraseologismus. Ka vene keeles on üldterminina kasutusel фрасеологизм. Eestikeelses teadustöös, mida on kõige enam mõjutanud saksa ja vene fraseoloogiline uurimistöö, räägitakse traditsiooniliselt fraseologismidest. Rahvakeeles populaarne termin kõnekäänd on märksa kitsam ning märgib peaasjalikult fraseoloogilise keeleloome vanemat ja folkloorsemat osa. Samas pole seesugune vahetegemine konkreetse materjali puhul sugugi hõlbus, mistõttu on otstarbekas kasutada ka neutraalsemaid mõisteid, milleks on ütlus või väljend. Fraseoloogia kitsaskohaks võib pidada sedagi, et antud valdkonda on peetud pikka aega keelespetsiifiliseks ja ainest ennast suuresti tõlkimatukski, mistõttu eri keeltes, iseäranis väikese kõnelejaskonnaga omades, tehtav teadustöö on kippunud jääma enamasti ainult ühe keeleruumi piiridesse. Käesolev kogumik on koostatud suhestamaks mujal tehtavat uurimistööd Eestis tehtavaga ja tutvustamaks seda tööd eesti keeles. Artiklite autoriteks on teadlased Eesti lähiriikidest Soomest, Poolast ja Leedust, ehk maadest, mis kas keeleliselt, ajalooliselt või kultuuriliselt on eri aegadel olnud Eestiga seotud. Seetõttu pole imestada, et ka artiklitest leiab nii vähem või rohkem viiteid Eestile või mõttelisi ühisjooni. Kuigi tänapäeval kipuvad nii suure kui väikese kõnelejaskonnaga keeled laenama väljendeid eelkõige angloameerika keeleruumist, võivad eri keelte kasutajad nende väljenditega üsna erimoodi ümber käia, kasutades neid siis kas toorlaenuna või mugandades oma keelde. Ühe keele nn põlisfraseoloogiat aga tavatsetakse pidada keele osaks, mis on kõige haavatavam, põhjusel, et seda esindavad traditsioonilised kujundlikud ütlused (kõnekäänud, vanasõnad) kipuvad olema need, mis hakkavad keelest kaduma esimesena ehk siis, kui keel on minetamas oma tähtsust selle valdajate jaoks (Piirainen 2012). Uurijate eesmärgiks on juhtida tähelepanu sellistele ilmingutele ja ärgitada inimesi jälgima oma keelekasutust. Teisalt pööratakse fraseoloogilises uurimistöös üha enam tähelepanu nüüdisaegsele keelekasutusele, st sellele keelele, mida kasutatakse interneti erinevates platvormides, sh suhtluskeskkondades. Fraseologismid on midagi, mida kasutakse eelkõige kõnes, spontaanses vestluses. Seetõttu on nende esinemine internetikeskkonnas täiesti eelduspärane. Samas on taoliste keeleüksuste näol tegemist ekspressiivsete keelevahenditega, mida neutraalses suhtluses justkui ei kasutata, st nad on stiililiselt markeeritud. Interneti nn otseütlevas keskkonnas aga sellele aspektile tähelepanu ei pöörata, uue kõikjal valitseva keeleregistri mõju on sedavõrd suur, et emotsionaalselt laetud kujundid on leidnud tee netiportaalide kommentaariumitest ka avaliku veebimeedia sõnumitesse ja pealkirjadesse, aga ka

3 ametlikumasse kõnepruuki. Kahtlemata on tegemist universaalsete suundumustega interneti globaalsuse tõttu, ent samas ei saa välistada kultuuriliste eripärade olemasolu. Fraseologismide põhiosa on alati peetud ühe konkreetse ja kultuuri kandjaks, asjaolu, mis, nagu öeldud, teeb keeruliseks nende vahendamise teise keelde ja kultuuri. On juhte, kus sõnasõnaline tõlkimine näib olevat võimatu, kuna leksikaalsel tasandil puuduvad vastavad ekvivalendid. Tõlkida võidakse asendades küll kujundi millegi samaväärsega, kuid tähenduse ehk mõtte edasiandmine võib nõuda pikemat selgitust. Ekvivalentide probleem on olnud aastakümneid üks kesksemaid fraseoloogias kui distsipliinis, olles lausa omaette haru. Lahendustena on pakutud kognitivistlikku metafooriteooriat ja kultuurisemiootikat (Dobrovols kij & Piirainen 2005 ja 2009). On selge, et fraseologismid on erineva motivatsioonitasemega, samas on neile omistatav motiveeritus ehk läbinähtavus suuresti subjektiivne, st mis ühele keelekasutajale on mõistetav, jääb teisele täiesti arusaamatuks; seda isegi mitte väljaspool üht kultuuriruumi, vaid ka seda ruumi jagavate inimeste näol. Motivatsiooni-aspekt on pakkunud juba pikemat aega huvi psühholingvistidele, kes on üritanud leida vastust küsimusele, kuidas tõlgendatakse idiomaatilisi väljendeid (Samuel Glucksberg (2001), Raymond W. Gibbs jun. (2002), Christina Cacciari et al (2007). Üheks võimaluseks põhjendada erisusi motivatsiooni-tasemes on universaalsete kognitiivsete mõistemetafooride erinev kättesaadavus kõneleja jaoks mõtestamisprotsessi käigus. Teise selgitusena on välja käidud erinevate kategooriate salientsust ehk esilduvust kasutaja mälus tõlgendamisel. Rachel Giora määratluses on nendeks tuntus, esinemissagedus, prototüüpsus/stereotüüpsus, konventsionaalsus (Giora 2003). Kategooriad, mis aga tingimata ei välista üksteist, vaid korreleeruvad, kuigi siiski erineval määral. Nii ei tähenda sagedane esinemine tingimata väljendi üldtuntust ega konventsionaliseerumise kõrge määr prototüüpsust. Kõigi nende mõistmis-alaste uuringute tulemused on siiski pigem esialgsed, mistõttu võib vaid nentida, et püsiväljendite uurimise alal ei ole midagi lõplikku veel öeldud. Käesoleva kogumiku autorite uurimustes leiavad kajastamist nii mõnedki tänapäeva fraseoloogia ja paröömika uurimise aktuaalsed teemad ja kesksemad probleemid. Outi Lauhakangas analüüsib oma artiklis vanasõnade kasutust internetis. Võttes aluseks aastal Soome keskseimas ajalehes Helsingin Sanomat ilmunud artikli Eesti-juurega Soome kirjaniku Sofi Oksaneni konfliktist kirjastusega ja eelkõige selle vastukajad kommentaariumis, laiendab ta seda uurimisainet, käsitledes reaktsioone soomekeelses internetis laiemalt, rõhuasetusega erinevatel netifoorumitel. Seejuures keskendub Lauhakangas ühe kindla vanasõnatüübi kasutussituatsioonide analüüsile. Autori eesmärgiks

4 on välja selgitada nn kadedus-vanasõna sotsiaalse funktsioonide erisus tavasuhtluses ja internetisuhtluses, keskkonnas, mida iseloomustab spontaansus ja ekspressiivsus. Anneli Baran uurib kujundlikku kõnet interneti veebimeedia kommentaarides. Artikli lähtekohaks saanud rahvastikuküsitluse andmete tutvustamine meedias tõi endaga kaasa ühiskondlike probleemide üle peetavad tulised vaidlused netiavarustes, mis ühelt poolt kinnistasid seniseid arusaamu internetisuhtluses toimuvast, aga tõid ka mõningaid uusi tähelepanekuid. Fraseoloogina keskendub autor eelkõige ekspressiivse kõne lähivaatlusele, sealjuures tuues välja vastuolud seesuguse kõnepruugi kasutamise ja diskussiooniks hädavajaliku argumenteerimise vahel. Dalia Zaikauskiene käsitleb leedu vanasõnade kaasaegset kasutamist internetikeskkonnas. Tema põhihuviks on eelkõige antivanasõnade ja nn uute vanasõnade (fraasid, tsitaadid kindlatest allikatest) tõlgendus erinevates meediumites (internet, televisioon, raadio, ajalehed), aga ka reklaaminduses, poliitikute kõnedes ja lihtsalt kõnekeelsetes igapäevasituatsioonides. Seejuures toob ta välja selle ainestiku rahvusvahelise iseloomu. Autor püüab tuua selgust, mis ajenditel ja kuidas kasutatakse vanasõnu ja vanasõnalisi väljendeid tänapäeval. Joanna Szerszunowicz vaatleb loomanimetusi sisaldavaid idiomaatilisi väljendeid, tehes seda eri keelte kõrvutava analüüsina poola, inglise ja itaalia keele põhjal. Ta käsitleb ekvivalentsisuhteid lähtuvalt tõlketeooriast, rõhuasetusega kujundliku keele tõlkimisel. Idioomide vahendamine teise keelde ja kultuuri on keeruline ülesanne, lahenduse leidmisel universaalsete kultuuriliste sümbolite näol tuleb arvesse võtta ka tingimata ka kultuurilise erisusi. Szerszunowiczi keskne huvi on seotud nn fraseoloogias esineva tühikute probleemi lahendamisega, st selliste fraseoloogilised kujundite, millel puuduvad ekvivalendid, adekvaatse vahendamisega. Koostajana kuulub minu tänu autoritele, kes loovutasid oma artiklid eesti keeles väljaandmiseks, tõlkijatele Tiina Mällole ja Asta Niinemetsale nende tekstide vahendamise eest, Diana Kahrele küljendustöö eest ja Eesti Kultuurkapitalile raamatu ettevalmistamise ja trükkimise toetamise eest. Anneli Baran

5 Viidatud kirjandus Burger, Harald & Dobrovol'skij, Dmitrij & Kühn, Peter & Norrick, Neal (toim) Einführung / Subject area, terminology and research topics. Phraseologie / Phraseology. Ein internationales Handbuch zeitgenössischer Forschung / An International Handbook of Contemporary Research. Berlin, New York: De Gruyter Mouton, Cacciari, Cristina & Padovani, Roberto & Corradini, Paola Exploring the relationship between individuals speed of processing and their comprehension of spoken idioms. European Journal of Cognitive Psychology, 19 (3), Dobrovol'skij, Dmitrij & Piirainen, Elisabeth Figurative language: cross-cultural and cross-linguistic perspectives. Amsterdam [etc]: Elsevier. Gibbs, Raymond W. Jr A new look at literal meaning in understanding what is said and implicated. Journal of Pragmatics, 34 (4), Giora, Rachel On our Mind. Salience, Context, and Figurative Language. Oxford: Oxford University Press. Glucksberg, Sam Understanding figurative language. From metaphors to idioms. Oxford; New York: Oxford University Press. Piirainen, Elisabeth (2012). Widespread Idioms in Europe and Beyond. Toward a Lexicon of Common Figurative Units. New York: Peter Lang.

6 Autoritest Outi Lauhakangas on sotsiaalpsühholoog, kellel on pikaaegne kogemus parömioloogia alal. Doktoritöö vanasõnade funktsioonidest sotsiaalses interaktsioonis (Sananlaskujen funktiot sosiaalisessa vuorovaikutuksessa, 2004) kaitses Lauhakangas Helsingi ülikooli sotsiaalteaduste osakonnas. Temalt on ilmunud arvukalt uurimusi ja artikleid parömioloogia alalt, sh legendaarse vanasõnauurija Matti Kuusiga alustatud The Matti Kuusi international type system of proverbs (ilmunud sarjas Folklore Fellows Communications 275, 2001). Viimane on saadaval ka andmebaasi kujul M6 kansainvälinen sananlaskutietokanta / The M6 international type system of proverbs. Lauhakangas on ajakirja Proverbium toimetuse kolleegiumi liige ja iga-aastase rahvusvahelise parömioloogia-konverentsi Interdisciplinary Colloquium on Proverbs of the International Association of Paremiology (AIP-IAP) üks organiseerijatest. Lauhakangas oli aastatel kultuuriajakirja Hiidenkivi peatoimetaja. Praegu jätkab ta rahvusvahelise vanasõna-andmebaasi arendamist lähtudes eelkõige kontekstuaalsest aspektist. Üks tema uusi huvivaldkondi on seotud vanasõnade ja vanasõnalaadsete väljendite kasutamisega internetis, eelkõige neis väljenduvate hoiakute ja väärtustega. Dalia Zaikauskienė töötab Leedu kirjanduse ja folkloori instituudi rahvajutu osakonna parömioloogia töörühmas. Ta kaitses oma doktoritöö Lietuvių Paremijos XX XXI a. Sandūroje: tradicija ir inovacija (The Lithuanian Paremias at the Turn of the 20th 21st Centuries: Tradition and Innovation) Vilniuse ülikoolis aastal. Tema uurimisvadkondadeks on leedu vanasõnade süstematiseerimine ja publitseerimine, leedu paröömiate nüüdisaegne kasutamine, rõhuasetusega traditsiooniliste paröömiate nüüdisaegsel kasutuskontekstil ja vahenditel, mida kasutakse nende alusel uute paröömiliste üksuste loomiseks, teksti ja pildi kombineerimine. Zaikauskienė on leedu vanasõnade kaheosalise monumentaalväljaande Lietuvių patarlės ir priežodžiai (2000; 2008) üks toimetajatest. Ta on publitseerinud arvukalt parömioloogia-alaseid artikleid, sh entsüklopeediatele. Zaikauskienė on tegutsenud ka tõlkijana vahendades leedu keelde muuhulgas ka ingliskeelset parömioloogialast uurimistööd. Ta on kuulunud aastast 1998 mitmetesse riiklikesse uurimisprojektidesse, mille eesmärgiks on olnud leedu vanasõnade ja vanasõnaliste ütluste digiteerimine. Praegu on Zaikauskienė tegev Euroopa Liidu rahastuse toel projektis Development and making available of ICT solutions and content contributing to preserving the Lithuanian language in the public sphere ( ).

7 Anneli Baran on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur. Ta on kaitsnud Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis doktoritöö Fraseologismide semantika uurimisvõimalused (2011). Barani uurimisteemadeks on fraseoloogiateooria, eesti keele fraseologismide ja kõnekäändude struktuur ja semantika, kujundkõne mõistmine psühholingvistilisest ja kognitiivpsühholoogilisest aspektist eeskätt noorema keelekasutajaskonna seas, kujundlik keelekasutus veebimeedias, fraseoloogia roll reklaamikeeles, fraseoloogilise kujundlikkuse ja visualiseerimise vahekord tänapäevastes interneti-ilmingutes. Aastast 1998 on ta olnud tegev eesti kõnekäändude ja fraseologismide süstematiseerimise ja andmebaasi rajamisega seotud riiklikes uurimisprojektides. Selle töö tulemina on valmimas akadeemiline väljaanne rahvaluule monumentaalväljaaannete sarjas. Baran on rahvusvahelise fraseoloogiauurijate ühenduse Europhras liige ja projekti Widepsread Idioms eestipoolne kaastöötaja. Ta on osalenud arvukatel rahvusvahelistel konverentsidel ja olnud külalistoimetaja ajakirja Folklore juures. Anneli Baran on uurimustesarja Reetor käesoleva osa koostaja ja toimetaja. Joanna Szerszunowicz on omandanud doktorikraadi poola ja inglise filoloogia kontrastiivse lingvistika alal. Ta töötab Białystoki ülikoolis dotsendina pidades loenguid kontrastiivse fraseoloogia, stilistika ja lingvistika alal. Szerszunowiczi keskseteks uurimisvaldkondadeks on fraseoloogia (poola, inglise ja itaalia loomametafoorid, poola, inglise ja itaalia onomastika fraseoloogias, fraseoloogiliste üksuste kultuuriline seotus, nn leksikaalsed lüngad fraseoloogias kontrastiivsest vaatenurgast), leksika ja fraseoloogia lingvistilis-kultuurilised uuringud, tõlkimine, mono- ja bilingvaalne fraseograafia, poola keel emakeele ja võõrkeelena, inglise keele pedagoogika. Ta on koostanud monograafia poola, inglise ja itaalia loomametafooridest ja on lõpetamas raamatut nn fraseoloogilistest tühikutest (ilmub 2015), avaldanud peatükke ja artikleid fraseoloogiast ja sellega seotud teemadel. Szerszunowicz on rahvusvaheliste organisatsioonide nagu International Association of Paremiology, Europhras, Asialex ja erinevate Poola lingvistika assotsiatsioonide liige (PTN, Tertium). Ta kuulub keeleajakirja Białostockie Archiwum Językowe toimetuse kolleegiumi ja on tegev mitmete kodumaiste ja rahvusvaheliste ajakirjade kaastoimetaja ja retsenseerijana. Szerszunowicz on esinenud lisaks rohketele konverentsidele üle maailma veel ka loengutega Gruusias, Lätis ja Jaapanis. Joanna Szerszunowicz on rahvusvahelise projekti Intercontinental Dialogue on Phraseology ( ) algataja ja koordinaator. Projekt toimub koostöös Kwansei Gakuin ülikooliga Jaapanis. Projekti tulemiks on uurimustesari Intercontinental Dialogue on Phraseology, millest tema toimetamisel on ilmunud tänaseks kaks osa ja järge ootamas kolmas.

8 Vanasõnad netitekstides 1 Outi Lauhakangas Teesid: Artikkelissa tutkitaan sananlaskujen käytön funktioita internetin suomalaisissa kommenttiteksteissä. Käy ilmi, että hyvinkin yksinkertaisin hauin on mahdollista koota aineistoa, jossa tulee esiin sananlaskujen nykykäytön kannalta olennaista informaatiota. Jotta löytöjen tulkintoihin voidaan edetä, selvitetään ensin sananlaskujen käytön tutkimustraditiota. Artikkelissa esiteltävä aineisto on talletettu valtalehden keskustelufoorumilta. Helsingin Sanomien verkkosivulla kesäkuussa 2010 sai "Tapaus Sofi Oksanen" erityishuomiota, kun lehti esitti yleisölle aiheesta kysymyksen. Pohdinta sananlaskujen ja sananlaskumuunnosten välisestä suhteesta on osaltaan vaikuttanut aineistoksi valikoituneiden ilmausten määrään. Kirjoittaja soveltaa aiempien tutkimustensa (Lauhakangas 2004, 2009) tuloksia sekä kasvokkain tapahtuneen vuorovaikutuksen että internetin sananlaskujen käyttötilanteista. Päivälehden nettikeskustelussa, joka liittyi uutiseen kirjailija Sofi Oksasen välirikosta kustantajansa kanssa, tuli esiin poikkeuksellisen paljon sananlaskuja ja sananlaskunomaisia ilmauksia. Kirjoittaja arvioi niiden käytön motiiveja ja muun muassa sitä, saadaanko muilta foorumille osallistujilta mahdollisesti malli tai virike käyttää myös omassa kommentissa sananlaskumaista ilmausta. Vuoden 2010 tutkimusaineistosta tehtyjä päätelmiä vertaillaan lisäksi muuhun internetistä tallennettuun sananlaskujen käyttötilanteita valaisevaan materiaaliin. Kirjoittajaa kiinnostaa erityisesti puheenomaisen kirjoittamisen yhteys sananlaskujen tai sananlaskunomaisten ilmaisujen käyttöön. Millaista identiteettiä mahtaa anonyymi internet-foorumilla kirjoittava henkilö rakentaa itselleen sananlaskun tai sananlaskumuunnosten kaltaisilla kielivalinnoilla? Entä säilyvätkö sananlaskujen sosiaaliset funktiot internetin vuorovaikutuksessa samankaltaisina kuin kasvokkaisessa vuorovaikutuksessa? Märksõnad: sananlaskut ja internet, sananlaskumuunnokset, sananlaskujen käyttöyhteydet, kontekstit, puhuttu ja kirjoitettu teksti, retoriikka Vanasõnad on n-ö laenkõne, mille erilisus seisneb tuntud ja mainekate inimeste ütluste laenamisel tuginedes ühtsele peaaegu eneseksmõistetavaks tunnistatud traditsioonile. Ütleja 1 Artikkel põhineb Lauhakangase varem soome keeles ilmunud artiklitel, mis on ilmunud väljaannetes Elore 1/2011 ja Genreanalyysi. Tekstilajitutkimuksen käytäntöä (2012) ( ja ingliskeelsel artiklil ettekannete kogumikus 4nd Interdisciplinary Colloquium on Proverbs (2011).

9 või kirjutaja võib kasutada vanasõna oma arvamuse kinnitusena, teadvustamata, et see on laenatud ütlus. Nii vanasõnu kui ka eriti vanasõnade ideedel põhinevaid kõnesid ja kirjutatud tekste on raske uurida, tundmata kõnealuse kultuuri vanasõnatraditsiooni ja vanasõnade funktsioone. Käesolevas artiklis käsitlen kahe juhtumiuuringu näitel internetist kogutud tekstide sobivust kultuuriuuringuteks ja kasutan sotsiaalpsühholoogilist lähenemist ühendava uurimismeetodina. Kõige selgemalt sotsiaalpsühholoogiline on uurimisküsimus, kui arutleda, millist identiteeti kasutab anonüümne autor vanasõnade keeleliste valikute puhul. Piiritõmbamine vanasõnade ja nende teisendite muutuste ning keelekasutuslikult värvikate fraaside vahele põhineb materjali valikul. Küsimus on vanasõnu kasutava kõne osatähtsusest nüüdiskommunikatsioonis. Kas vanasõnade sarnased kinnitused mõjutavad olukordi, milles neid väljendatakse või suhtluskogukondi mille liige neid kasutab? Samas on võimalik kontrollida ka vanasõnade muutuvust ja nende tähendust kasutajatele. Tekstianalüüsi esimene objekt on internetis leiduvate kadedus-teemaliste vanasõnade esindatus ja muundumine kontekstides. Valitud vanasõna kasutamine on täheldatav ka netifoorumite suhtlustes. Teine juhtumiuuring keskendub ühes netifoorumis peetud vestlusele. Materjal koosneb toonastel päevateemadel kogunenud kommentaaridest. Mõlemad analüüsid tehakse nende funktsioonide alusel, mida on varem käsitletud vanasõnade kõnes kasutamise uurimuses (Lauhakangas 2004). Võrdluseks kasutatakse internetifoorumite jututubade suhtluse uurimisandmeid (Arpo 2005). Vanasõnauurimise multidistsiplinaarsus Vanasõnade eristamine muust stereotüüpsest keeleainesest eeldab kultuuriloo ja selle teisendite tundmist (Kuusi 1954; Lauhakangas 2001; Taylor 1931). Tähtis on ka mõista nende struktuuri ja semantika eripära (Krikmann 1997). Kuna vanasõnad on üldistused, esteetilised, enamasti metafoorsed ja muust keelekeskkonnast eristuvad mõttetervikud, on nende mälus talletamine ja kasutamine paelunud kognitiivteadlasi. Vanasõnade loogiline struktuur ja põhjuslike seoste esiletoomine on aidanud uurida mälu taastamise tingimusi, ja vanasõnu on peetud tüüpilisteks metafooriliikideks. (Lakoff & Turner 1989; Taylor & Crocker 1981). Üks elujõuline uurimissuund, mis on lisanud teadmisi nii fraseoloogia kui ka vanasõnade kasutamisest, on psühholingvistika (Gibbs 2002; Häcki Buhofer 1999). Erinevalt keeleteaduse prioriteetidest on nüüdisfolkloristika taas asunud uurima traditsioonilisi suhtluskanaleid, traditsioonide tootmise ja tõlgendamise raamistikku (Knuuttila 1992: 50 51; Siikala 2000:

10 ). See julgustab vanasõnauurijaid tõlgendama vanasõnu sotsiaalsest seisukohast, mida kasutajad muudavad ja täiendavad vastavalt oma vajadustele, kaotamata seejuures algupärast mõtet. Sotsiaalpsühholoogiline ja folkloristlik seisukoht Folkloristlikule, keeleteaduslikule ja psühholingvistilisele uurimistraditsioonile lisanduvad sotsioloogilised ja kasvatusteaduslikud uurimistulemused. Nende kohaselt sõltub vanasõnaaines, mille inimene pärib ja mida õpib, kasutaja sotsiaalsest taustast, ühiskonnast, mille raames ta on kasvanud ja eraldi lähedastest suhetest näiteks vanavanematega (Granbom- Herranen 2008; Hain 1951; Prahlad 1996). Ka kognitiivteaduslik tõus on tekitanud uut huvi inimese tegevust ja teadlikkust käsitleva fraseoloogia ja vanasõnade vastu. Käesolevas artiklis käsitletakse nii sotsiaalpsühholoogilist kui ka folkloristlikku aspekti. Sotsiaalpsühholoogi huvitab vanasõnade kasutamine sotsiaalses suhtluses ja ta näeb vanasõna sotsiaalse representatsiooni või argimõtlemises heakskiidetud mõistetena. Folklorist seevastu meenutab selle traditsioonilisi erisusi ühiskonna mälu ja identiteeti silmas pidades. Vanasõnauurija, kes soovib ühendada need kaks lähenemist, ülesanne on siis näidata, kuidas kasutatakse ja on aastasadu kasutatud neid inimlikke nähtusi temaatiliselt üldistavate selgitusmallidena. Sotsiaalpsühholoog Serge Moscovici on sellele vihjanud, kirjutades keelelistest protsessidest, mille puhul nähtuste uues konkretiseerumises leidub nende kasutuskõlblik vorm või kuju. Ta mõistis ka, kui tähenduslik oli, et sotsiaalsed representatsioonid anti ühiskonnaliikmetele ühtselt (Moscovici 1984: 38, 40). Vanasõnade kasutamise kunst aastal kirjeldas Elias Lönnrot (1902: 170) kainulaste ja vienalaste eriomast kõnepruuki järgmiselt: Rahva seast mõnel koosneb pool juttu vanasõnadest. Neil endil pole vaja lisada midagi muud kui nii öeldakse või midagi samalaadset, mis näitab, et vanasõna on ilmale õitsema puhkenud???puhkeamaisillaan ilmoille. Alailma rahvatarkusi laenav kõnepruuk oli sellegi mõõdupuu järgi eriline. Matti Kuusi sõnul sõltub keelekasutus üldistest suhtumise muutumisest. Ta tsiteerib pärimuse võistukogumise eest vastutanud Liisa Lähdesmäki (1985): (1) Tänapäeval peetakse lihtsameelseks ja rumalaks inimest, kes ei oska oma seisukohti väljendada muidu kui vanasõnaliste ütluste abil.

11 Muutus normatiivsest traditsiooni jõule toetuvast rahvalikust kõnekultuurist tänapäevaseks mitmekesiseks kirevaks keelekogukonnaks on suur. Kuusi (1989: 219, 224) tegi tähelepanekuid aastate meediast ja jälgis igapäevaseid suhtlussituatsioone. Ta märkas lühikesi aabitsatõdesid (truisme) nagu Meitä on moneks Meid on mitmesuguseid. Mõni vanamoodne kaine seisukoht oli Kuusi arvates irooniaga muudetud antiteesiks ja kõnes eelistati lakoonilisi stiilikujundeid. Laenväljendite võimsus keelekasutuses põhineb suurelt jaolt tundmisel ja tundel, et tegemist on vanade kogemuslike tarkustega. Vanasõnadest otsitakse sageli tuge, toonitades olukordade enesestmõistetavust ja vältimatust. Vanasõnade ja vanasõnateisendite loov ja teadlik sobitamine ongi kunst. Tänapäeva keelekasutuses eeldab veenvus sageli klišeede ja mõistetavuse piiril kõndimist. Põlissoomlaste esimees Timo Soini kasutab tuttavaid väljendeid ja tänapäeva tingimustele kohandatud soome vanasõnu. Ta räägib meist, minust ja sinust (vt nt Heikkinen & Lounela 2009; Helasvuo 2008). (2) Meie, soomlased, tuleme kindlasti toime, kui raskusi tuleb. See on elu. Kuid seda vett mõlatakse, mis kanuu all on, ja matk jätkub. Mis tähendus on ühel häälel? On siiski. See on sinu hääl. Keegi teine ei saa seda anda. Kui sa ei hääleta, sa ei loe. Olen alati hääletanud, võitnud ja kaotanud, kuid olen alati käinud arenguga kaasas. Ole sinagi. (Soini 2007) Netiarutelud ja vanasõnade kasutamine Internetitekstid pakuvad uut paljutõotavat pinda vanasõnade ja nende variatsioonide uurimiseks tõelistes kasutusseostes. Varem kirjandusallikatele või argioludes raske ja juhuslik vanasõnade kasutamisolude uurimine on nüüd süstemaatilisem. Kirjalike sõnumitena talletatut saab üksikasjalikuks uurimiseks spontaanselt n-ö tagasi kerida ja teha oletusi repliigi kirjutamist ajendanud asjaolude kohta. Tempoka võrgusuhtluse ja pikemate kommentaaride võrdlemine tõstab uuesti ausse mõiste vestlus. Mil määral on online-suhtluse levik mõjutanud seda, kui valmid on inimesed laskuma keskustellu juhuslike ja üksnes virtuaalselt määratletud inimestega? Internetti peetakse avalikuks ruumiks. Teisalt kirjutatakse netifoorumites peaaegu eranditult anonüümselt. Mõnikord käsitlevad kirjutamislaadi kaaluvad vestlejad tundmatuna püsimise mõju vestluse kvaliteedile.

12 Online-suhtlejad tunduvad pidavat tähtsaks ühiste reeglite leidmist ja netikäitumist kogukonnas. Tuttavate väljenditega toetutakse kõigepealt teiste seisukohtadele. Jussi Vähämäki (1997: 119, 123) peab fraasistumist (ehk mõtete esitamist fraaside kujul) keelekasutuse seisukohalt tähendusrikkust vähendavaks nähtuseks, sest tema sõnul vähendab konventsionaalsus isikliku sõnumi osa öeldavas. Ühiste konventsionaalsete väljendite eelistamine virtuaalkogukonna hoidmisel tundub olevat oluline tegur, mida tuleb võtta arvesse vaagides ka vanasõnade osa tänapäevases sotsiaalses suhtluses. Vanasõnade või ütluste kasutamine on laenkõne ja Vähämäki tõlgenduse kohaselt oleks see konventsionaalse kommunikatsiooni keskendatus. Kuid erinevalt konventsionaalsetest ütlustest, mis sulanduvad teksti, on vanasõna alati nn ülendatud väljendus (kohosteista ilmaisua) See on väikevormis ütlus, mis saab värvi kogukonnas ja annab värvingu olukorrale. Kuigi vanasõnad ei nõua erilisi tingimusi, nagu loo või nalja rääkimine, on nendegi sõnum mõistetav esituses. See on kultuuriline suhtlus, mille oluline osaleja on üldsus. Vanasõna säilitab ajas kindlakskujunenud identiteedi ehk iseloomuliku tähenduse isegi siis, kui sellele saab iga esituse korral osaks loominguline ümberkujundus. Vanasõnade ajalooline ja pärimuslik panus seisukohtade esitamisel toimib seega usaldusväärsuse, autentsuse loojana, et lisada ütlejale usaldusväärsust just sellepärast püüab ütleja jätta muljet (Yankah 1989: 33 34). Vanasõnad on osa ühiskultuuri kapitalist ja samal ajal omamoodi mõõdupuu, kui hästi tuleb teine osapool toime kaudse sõnumiga. Kui küsimus on kirjalikus veebikommunikatsioonis, pannakse proovile ka nüanssides tajutav huumoritunnetus. Kõnekeelne kirjutamine Veebis kirjutamine ei ole keeleliselt ühtne. Vanasõnade kasutamise uurimise seisukohalt on huvitavamad tekstid, mille puhul on veebis eelistatud kõnekeelset kirjutamisviisi. Tekib küsimus, kuidas veebisuhtlusest saab veebis kirjutamine ja vastavalt, mida lisab kirjutamine mõtete avaldamisse. Kas vanasõnadel on veebisuhtluses samad ülesanded nagu näost näkku suhtlemisel? Netitekstide valimisel uurimisaineseks ei ole küsimus üksnes ainese kogumismeetodi valikus. Siin lähtutakse peamiselt uurija enda sugupõlve seisukohalt vastavalt uuele suhtlusviisile. Sellisele oma seisukoha avaldamisele on harjutuspinnana eelnenud päevikupidamine, ühiskondlik kirjutamine ning aktiivne tekstisõnumite ja meilide kasutamine. Kommunikatsiooniuurija Robert Arpo (2005: 279) ütleb, et netifoorumites toimub

13 vastastikune mõjutamine varasemate suhtlusviiside uudses kombinatsioonis. Eriti omane on kõnekeelne kirjutamisviis suhtlusfoorumites leiduvale ainesele. Keskeast vanematele inimestele on vastavad suhtlusolukorrad peamiselt puhkepausivestlused tööpaikades ja lähedalasuvates baarides, tänavavestlused ja koridorikohtumised. Uue visandusi leiab uurija digipõlvkondade 2 netisuhtluses. Erinevate arvutikasutusviiside valik on külluslik. Seetõttu saab vaevalt enam rääkida varasemate suhtluskogemuste sobitamisest. Et käesolev artikkel keskendub vanasõnade ja nende muutuste kasutamisele netisuhtluses, on võimalik uurida ka pärimuse edastamise mehhanisme. Kuigi vanasõnalaadseid väljendeid näikse parimini omandatavat varases emotsiooniküllaste mõjutuste ajajärgus, näiteks vanavan t argioludes (Hain 1951; Prahlad 1996; Granbom-Herranen 2008), võib oletada, et tänapäeval on selliste väljendite heaks kasvulavaks just erinevad internetifoorumid. Kuulmise järgi mõistetu või omaksvõetu saab kirjaliku kõne keeleks ja muidugi ka teise suuna. Virtuaalkontekstis kuulduna elavad vanasõnad pärimusliigina uues arengujärgus. Vanasõnade jõud on nende tuntuses, vähemalt struktuuri tuttavlikkuses. Äratuntava vanasõna kasutamine tekitab ütlejas ja kuulajates ühiskeele tunde. Samal ajal õhutab kuulajale või lugejale ka uus vanasõnavorm kõnealust väidet heaks kiitma. Ameerika folklorist Stephen D. Winick (2003: 573) peab vanasõnade identifitseerimist sama oluliseks pärimuse ülekandumiseks kui varasemate kogemustena kogutud ja pärimusekandjate poolt heakskiidetud vanasõnade levimist. See, kuidas inimesed tajuvad netiolusid võrreldes varasemate suhtluskogemustega, tõenäoliselt muutub. Arusaam, kas küsimuse all on avalik või lähikontaktidest tuttav kõne, on kindlasti erinev oma nime all avalikult esinema harjunute ja nn köögilaua ääres kommenteerijate puhul. E-kirjadele omane mitteametlik stiil on pärit elektroonilise teabevahetuse algusaegadest, mil kiire kommunikatsioon oli olulisem kui õigekiri (Wallace 1999: 62). Nii on veebis kirjutamine kaotanud traditsioonilise piiri tuttavatele ja võõrastele mõeldud teadete vahelt. Juhtumiuuring kadedus-vanasõnast Järgnevas juhtumiuuringus saab selgeks, kuidas vanasõnad ja nende modifikatsioonid toimivad soome netitekstides. Teemaks on valitud kadedus, mida esindab siin vanasõna 2 Digipõlvkond (diginative) on Marc Prenskyni (2001) kasutatav termin, mis märgib esimest sugupõlve, kes on sündinud ja kasvanud digitaaltehnikat kasutavas keskkonnas.

14 Kateus vie kalatkin vedestä Kadedus viib kaladki veest 3 variatsioonid. On küsimus, mil viisil see vanasõna ja selle võimalikud vanasõnalaadsed arendused toimivad aruteludes ja kommentaarides. Käsitluselt liigitub uurimus folkloristika, sotsiaalpsühholoogia ja retoorika teemapüstituste vahel. Peaeesmärk ei ole soome meelelaadi vaagimine, vaid pigem viis, kuidas vana vanasõna mõjutab eri kontekstides aktiivselt valikut. Veenva kõnega (või üldisemalt tekstiga) püütakse kas tugevdada teise inimese eelarvamusi või peatada teda, et ta vaataks asju uue nurga alt (Virtanen & Halmari 2005: 3). Vanasõnu sisaldava kõne funktsioone kaardistava uurimuse kohaselt (Lauhakangas 2004) on ootuspärane et vanasõna toime erineb ka netitekstides kasutamise puhul sõltuvalt kasutusolukordadest: oma väite kinnitusena, juhtumi selgitusena, nõustuva ütlusena, olukorra leevendamise püüdena, üldise tugevdada kõnena. Uurimisväärne on, kuivõrd kinnitavad neid tegevusi eri kontekstis kasutatavad kadedusega seotud vanasõnad. Vanasõna Kadedus viib kaladki veest valimine käesoleva uurimise aineseks ei ole juhus. Küsimus on vanasõnatüübis, mis põhineb rahvusvahelisel muinasjutuainesel ( Miks ei ole järves kalu ), mis on Soome jõudnud Skandinaaviast (Virtanen 1976). Vanasõna on muinasjutu selline osa, nagu on mõned Aisopose juttude lõpusõnad. Jutud lõpevad õpetuslausetega, mida tuntakse vanasõnadena. Hiljem võib jutu sisu kaduda, ja keelekasutusse jääb vaid vanasõnaline metafoor. Teisalt on olemas võimalus, et vanasõnades kajastuvat on välja arendatud siis, kui vanasõna on juba ammu tuntud. Juba Florinuse esimeses soome vanasõnakogumikus Wanhain Suomalaisten Tawaliset ja Suloiset Sananlascut (1702, faksiimiletrükisena 1987) esineb nüüd netitekstidest leitud vanasõna kaheosalisena Viha viepi viljan maasta, kateus kalan merestä või Kateus vie kalan vedestä, viha viljan vainiolta (Viha viib vilja maast, kadedus kala merest või Kadedus viib kala veest, viha vilja põllult). Taustaks on uskumus, mille kohaselt kalad hävivad või vili lakkab kasvamast kui kalavete või viljamaa pärast tülitsetakse. Algselt kaheosalise vanasõna tänapäevased versioonid tuginevad esmalt versioonile Kateus vie kalan vedestä. Võrguväljaande Uusi Suomi arutelus leidub pikemaidki näiteid selle kasutamisest tänapäeval. Kommenteerija Alanmies osales 14. oktoobril 2008 arutelus valimiskandidaatidest: (3) Tüüpiline ülikoolimaailma tivoli. Kas on nii, et viha viib vilja maast, kadedus kala veest? Kas seda õpetab [valimiste kandidaat] seal kioskis? (Uusi Suomi 2008) 3 Eesti vanasõnaline vaste on Viha võtab vilja maast, kadedus kalad merest. Tõlkija märkus..

15 Vanasõnal on sageli ka sõnasõnaline tähendus. Kadedus-vanasõna kaudu sai algupärane kalameeste kadedus taas jutuaineks. Järgmises väljavõttes veebilehelt Kalastus.com osaleb kasutaja Börje teise kasutaja, nimega Kalahartsa algatatud arutelus Kalastajatko kateellisia (Kas kalastajad kadetsevad). Ta suunab sõnavõtus oma mõtiskluse ühele arutlusrühma püsiliikmele. Kalapüügihobi ja kalastajate meelelaad tähendavad nüüdiskultuuris mõnele määratlemata seost vana kultuuripärandiga. Kalapüük, sellest rääkimine või kirjutamine mõjuvad selgete mõtteraamidena sageli nn mehiste metafooride allikana. Foorumis osaleja Börje käsitleb kadedust sel kombel, mis vastab tänapäeva käsitlusele kadedusest kui energiavarust (Matikka 2008). Loov suhtumine kadedusse tähendab kadeduse nägemist muutumise soovina, kadedust võtmist motivatsiooniallikana, kui inimene hindab uuesti oma õppimisvõime kriteeriume. Vanasõnaline kadedus toimib Börje arutelus positiivse kadeduse konventsionaalselt negatiivse vastandina. (4) Vastuvoolu ujuvat saatust on vaja taga ajada nii Tenol kui ka teistel. Õnneks peab Hartsa psüühika sellele vastu. Positiivne kadedus on suurepärane energiavaru, mis paneb meid kõiki üritama rohkem ja püüdma olla naabrist parem. Negatiivne kadedus viib kalad veest ja torkab läbi naabri Mersu rehvid. Õnneks on selle osatähtsus Soomes kogu aeg vähenemas nagu näitavad ka viimased valimistulemused. Püsi, Hartsa edaspidi ha poolel kogu halva kadeduse vastu. ( :17) (Kalastus.com 2007) Kadedusvanasõnade vorm ja variaablus Mõiste vanasõnavorm (sananlaskumuotti) viitab selles kontekstis tuttavatele ja nn kristalliseerunud vanasõnadel põhinevatele struktuurijoontele, mille abil inimesed moodustavad uusi väljendeid. Vorm võib olla tuntud vanasõna algus või muu kesksetest sõnadest koosnev raamistik. Juba varasemas vanasõnu sisaldavaid netitekste kaardistavas uurimuses (Lauhakangas 2009a) täheldati vormi muutuste tõhusa pinnasena. Üksnes täieliku vanasõnalise otsimislausega netiotsing ei annaks õiget pilti vanasõnade vahelduvatest funktsioonidest netitekstides. Anna-Leena Siikala (2007: 45) on rahvalaulude ahelformulatsioone võrreldes pannud tähele, et nende lõpud vahelduvad sagedamini kui algused. Vanasõna Kun alun kuulee, niin lopun arvaa Kuidas alguses kuuled, nõnda lõpuks arvad on kooskõlas ka selle traditsiooniliigi moodustumisega. Algus- ja lõpuosised hoiavad seega rahvalaulu või vanasõna koos. Kahe

16 lähima suhe moodustub hõlpsamini kui juhuslikud sõnad. Liiasus ja vastandpaarid eristuvad ja jäävad meelde. Kadedus-vanasõna ja selle muutuste väljaotsimiseks internetis oligi loomulik valida otsisõnadeks vanasõna algus. Fraas kadedus viib andis otsisõnadena või vanasõnanasoomekeelsete netitekstide seast 3350 tulemust ( ). Neist otsingutulemustest või ainestikust suurim osa viitas vanasõnale Kadedus viib kaladki veest/vetest. Täielikum otsingufraas kadedus viib kaladki andis 2200 tulemust. Kõrvaldades otsingust kadedus viib sõnad kalad, kaladki, kala, kalagi, tuli vasteid See annab aimu muutuste suunast, kuigi kõik tuhat kaladele mitteviitavat otsingutulemust ei ole ilmselgelt vanasõna uusmoodustised. Vanasõna algusel põhineva vormi tugevusest annab tunnistust asjaolu, et minevikuvormis otsing kadedus viis andis vaid 48 vastet, millest pooled jätkusid kala(dki) veest/vetest vastega. Järgnevas näites mõjub Kainuun Sanomate kultuuriteemalises netifoorumis minevikuvormis kasutatud uudisepealkiri nagu algupärane vanasõna: (5) Kainu kadedus viis džässi. (Kainuun Sanomat 2008) Pealkirjale lisanduva nelja kommentaari pikkune vestlus on oma lühiduseski näide sellest, kuidas kadedust peetakse ebaõnne sobivaks selgituseks. Näiteks kasutaja Tundmatu kirjutab kinnitades: Savolasi peetakse kadedateks, kuid nad ei jõua kainulastega sammu pidada, kainulane on siiralt rõõmus ebaõnne üle. See on tõsi. Fraasiga kadedus viib liidetud kala-teema alternatiivne jätk on sagedamini (15 tulemust) korduv: (6) Kadedus viib tuhagi pesast. (keskustelu.ess.fi 2008) Seesugust moodustist on netitekstides iseloomustatud varasemast ajast pärit vanasõnana, kuigi küsimus on kahe ütluse kontaminatsioonis, tuntud vanasõna ühendamises ütlusega, mis on ilmselt saanud tuntuks Leena Härmä kultusdraamast Viekää tuhkakin pesästä (1971). 4 Tundub, et blogides ja päevikulaadsetes mõttevahetustes jääb ruumi uute vanasõnamodifikatsioonide väljatöötamiseks. Kõnes kasutatakse vanasõnu sageli arutelu kokkuvõtteks või otsuseid suunavate repliikidena. Netisuhtluses valitakse vanasõnalaadne 4 Härmä, Leena Viekää tuhkakin pesästä! Näidend,.esietendus aastal 1972 Turun Samppalinnan Kesäteatteris, lavastaja Aulis Ruostepuro.

17 ütlus sageli pealkirjaks või kommentaari n-ö allkirjaks. Järgmisena näiteid vanasõnavariantide kasutamisest. (7) Iga kord, kui hakatakse rääkima randa eramaja projekteerimisest, tõuseb kohutav vastukisa. Selle asemel on rannaaladele planeeritud alkoholiga seotud asutusi, samuti jäätmeladusid. Kadedus viib rannadki korrast. (Kasvi 2007) (8) Kadedus viib mobiiligi käest. (HS 2008) (9) Kadedus viib raamatudki riiulist. (Savurenkaita 2006) (10) Kadedus viib kaubad põllultki. (Uudenmaanliitto 2008) (11) Kadedus viib kasvõi kuulutused võrgust. (Tietokone 2008) (12) Riigi suurimad aktsiatulud korjab ilma teeneteta Soome riik, kuhu läheb 60% maksudest! Kadedus viib leiva endagi suust! Peaks rõõmustama meie maa mõnegi rikka üle. Üldiselt elab nende rikkuse peal mõni muu inimene! (Vuorela 2008) (13) Kadedus viib tuledki jõulust. Täna oli Ilta-Sanomate kirjaveerus esimene meeleheitlik kirjutis. Selles soovib nime all Tähed paistavad pimedas esineja, et seadusega keelataks jõulutuled. (Aamulehti 2008) (14) Sonera e-post tuleb Soome tagasi nädalalõpuks. Kas miski läheb valesti? Kommentaar: Kadedad on süüdi selles, kes saab luurata kellegi võrgusõnumeid. Kadedus viib andmedki võrgust(taloussanomat 2008) Eelmiste variantide kasutustava ei erine märgatavalt vanasõnavariantide kohaldamise kontekstidest, selle keskne väide liitub alguses asuva tuumiku ehk kadeduse mõjudega. Arutluses sisalduvad osutavad sõnad kindlustavad selle, et pealkiri pälviks potentsiaalsete lugejate tähelepanu. Modifikatsioonid on stiilielemente valdavate kirjutajate kasutatavad keelelised valikud. Samuti nagu vanasõna säilib ja täidab ülesandeid ühiskonnas tuntud ja tunnustatud väitena, võib see toimida ka teisitimõtlemise vahendina. Nii võib sobivas seoses esitatud pärimuslik teade teenida neid, kes ei rahuldu konventsionaalsete lahendustega. Osa netitekstidest on lehtedest ja raamatutest digiteeritud sisu või võrguversioonid. Ülikooli lehe toimetaja Arja Tuusvuori ekspertintervjuul põhineva kirjutise pealkiri on Epäonnistujan muotokuva (Ebaõnnestuja portree). Kirjutises kasutatakse selgituseks kadedus-vanasõna: (15) Sportlasel oleks olnud kohustus tuua võit koju, naabril mitte. Kadedus viib kaladki veest. Ebaõnnestumist on kergem jagada kui õnnestumist. Ameeriklane tunneb ennast ahistatuna, kui soomlane räägib uhkelt oma kuulsusest. (Tuusvuori 2007)

18 Võrgust pärineva materjali sirvitavus võimaldab kontrollida ka pärimuslikke kogumismaterjale ja kõnelusi, mida nüüd antakse välja netitekstidena. Järgmises näites on vanasõna kasutavale kõnele omane meeldetuletus Lõuna-Pohjanmaa elanikepilgu läbi. Ilona Herlin peab oma kõne kommenteerimist autori vahendiks suhestada oma sõnum kultuuriliste ja tekstiliste ootustega. Kirjutaja järgmises näites peokõne pidaja toob esile teise, kõrvaloleva hääle ja annab sellega tõlgendamisjuhiseid lugejale. Ta avaldab, milliselt skaalaotsalt on ta oma sõnumi valinud. Mõned metakeelsed kommentaarid on püsistunud väljendid, nagu otsesõnu, kui tõtt rääkida, vahemärkusena, teisisõnu, lühidalt öeldes, otse öeldes, pehmelt öeldes ja jämedalt öeldes (Herlin 2005: 361, 367). Lõuna-Pohjanmaa kaubanduskoja kevadkoosolekul räägib tegevdirektor A. A. tõsisel teemal Mikä kaatoi Koskenkorvan polttoaine-etanoli-tehtaan? (Miks Koskenkorva kütuse-etanooli tehas lõpetas tegevuse?)). Ametliku avamise lõpuks ütleb ettevõtlusnõunik V. T.: (16) Lõuna-pohjanmaalaste silme läbi viib kadedus kaladki veest. Kui suurim kannataja on Lõuna-pohjanmaa põllupidaja, soovin kaubanduskoja esimehena, et Altia peadirektor L. S. võiks ikka lahendada seda olukorda esialgse entusiasmiga. (Etelä-Pohjanmaa 2007) Kirjanik Tuula Korolaineni kolumn Meikäläiset ja teikäläiset (Meie inimesed ja teie inimesed) Vantaa Lauri võrguväljaandes algab ja lõpeb vanasõnaga. Kadedus-vanasõnast moodustab ta teemaga sobiva teisendi: (17) Kadedus viib kalad veest, ütleb vanasõna. Nüüdsel ajal viib see ka kalaluud supist ja sportijad treenigult. [Algusele järgneb kirjeldus lollusena tajutavast bürokraatlikust lahendusest, mille nukraks seletuseks on toodud vanasõna.] On raske näha, kes ja mida võitis. Miinuspoolele jääb vähemalt see, et riigiametnik takistas teisi riigitöötajaid töövõimet suurendamast. Vanasõnadest tuleb meelde: Ka pisike tüli on pahandus. On ka selline ütlus, et tülikiskumine pöördub oma tassi. (Korolainen 2008) Kadedusvanasõna vestluskontekstides Kui võrrelda võrguväljaannete kirjutisi traditsioonilise meediatekstidega, ilmneb, et netiartiklit kasutatakse üha enam vestluse algatamiseks. Ajalehe toimetus näib lootvat, et populaarsus ilmneb lugejate soovis avalikult kommenteerida ja arutelu jätkata. Sageli on

19 artiklite lõpus link kommentaaride tarvis. Kirjalik reageerimine on tehtud ahvatlevamaks ja hõlpsamaks kui oli paberkirjade ajal. Näiteks Vantaa Lauri võrgulehes on öeldud: Võid saata oma seisukoha, küsimuse või kommentaari lehte ka tekstisõnumiga numbril. Järgnevalt keskendutakse netitekstidele, mis esindavad tüüpilisimat uut inimestevahelist suhtlust. Iseäranis hästi paigutuvad kõnelemise ja kirjutamise väljale vestlusfoorumite tekstid. Foorumite netitekstide omadusteks on vahetus ja asjakohasus kui ka dialoogilisus ehk vestluspärasus (Niemi-Pynttäri 2007). Võimalus vastata vestluskaaslase teadetele kas sünkroonselt või asünkroonselt on mõjutanud seda, et võib rääkida juba erilisest arenevast lakoonilise väljendusega keelekasutusest. Keeleteadlased nimetavad seda netikõneks või internetislängiks (Crystal 2005: 4). Kuigi suurem osa praegustest netitekstidest ei olegi selline online- või avatud liini suhtlus, on uue keelekasutusviisi mõju ettenägematu. Näitevanasõnade kadeduse-temaatika näib õhutavat tänapäeva soomlasigi arutlema. Otsingutulemuste põhjal kõneleb sellest kõige paremini järgnev kommentaarijada. See saab alguse Iltasanomate uudisest Sauli Niinistön avioliitto 31-vuotiaan Jenni Haukion kanssa (Sauli Niinistö abielu 31aastase Jenni Haukioga), mida tsiteerib Hämeen Sanomat. Teadetes toovad uudise kommenteerijad esile oma tundeid, elavad olukorda sisse, soovivad head või kahtlevad edus. Võrgulehel avaldatavates repliikides loovad kirjutajad oma meeles riigimehega dialoogisuhte, räägivad temale ja samal ajal kogu Soome riigile või kaaluvad hääleõiguslike kodanikena tema väärtust. Esimene reaktsioon uudisele on reeglitevastasena kõrvaldatud. Juba teises kommentaaris toob kirjutaja esile kadedusteema, kui kasutaja Ka kuuekümnene lõpetab oma seisukohavõtu: (18) OK-nõustugem, väike kadedus Sauli suhtes! Vahva Sauli. (Hämeen Sanomat 2009) Psühholoog Tuija Matikka (2008: 53) rõhutab, et kadedus näitab inimese olemuslikku kadetsemist teise inimese suhtes. Teisalt õpetatakse spordihingelise ühiskonna võistlusrituaalides inimestele, et kadedust ei tohi näidata, sest see on väiklane. Järgmises sõnumis reageeritaksegi eelmise kirjutaja ülestunnistusele: Kas kadestad?... Minu usaldus Niinistö vastu langes kolinal. Jah, ma tean, et abielu on kahe inimese kaup ja kolmandale kõrvakiil, aga tundub kuidagi üllatav... (16:15) Kasutaja Mika tundub rääkivat otse Eduskunna esimehele ja kasutab vanasõna, mille funktsioon on sõbralikult juhtida teisi arutlejaid pöörduma õnnitlusega Niinistö poole. Sõnavõtust kumab kadedust, imetlust, mis tunnistab, et inimene isegi ei usu, et nad kuuluvad samasse klassi. Teate lõpuosas jätkab Mika kadedate nuhtlemist: Jah, kadedus viib kaladki

20 järvest. Õnne, Sauli! Vanus on vaid numbrid! Oma sõna ja teoga võib arvestada. Tunded kulgevad oma teid. Kuidas saaks see usaldusväärsust kahandada. Võta juba klapid silme eest, poliitikudki on vaid tunnetega inimesed. (16:55) Vestluses kajastub inimeste vastukäiv suhtumine poliitikutesse. Riigi esindajate kõnedelt ja tegudelt oodatakse lugupeetavat stabiilsust. Avalikku veebipäevikusse mõtisklusi ja kogemusi kirjapanev poliitik jätab siiski mulje, et ta on lihtsalt üks päevikupidaja teiste seas. Võimalus avalikult kõnetada ja õnnitleda poliitikut loob tunde, et kõneleja on austusväärse inimesega samaväärne. Netivestlustes seisukohtade avaldamisele on omane äärmuste kompamine. See, mis kehtib sotsiaalses suhtluses ja inimeste vaatlustes, kehtib ka keele tasandil. Soov olla nähtav või kuuldav õhutab osalejat kasutama kujundlikku kõnet, millel on kalduvus esitleda sihtmärki heana või halvana, suurena või väikesena jne. Asju tajutakse vastastikustes võrdlustes. Tavaline on liialdus ja üldistus: miski võib olla esitatud väga tõsiseltvõetavana või tahetakse seda näidata nii tavalise või tähendusetuna, et see ei ole üldse tähelepanu väärt. Kirjelduse üks peaülesandeid on tutvustada mingit tegevust rutiinsena, vastuolulisena või ebanormaalsena. Kirjeldus liitub sageli ühe või mitme keskse metafooriga (Potter 1996: , 200). Näitetekstides korduv kadedus-vanasõna toimib arutelu liigendava elemendina. Huuto.net leheküljel üldise arutelu veerul tõstetakse teemaks parlamendi puhkused ja soodustused. Ka siin astutakse välja kõrgklassi vastu või poolt. (19) Make1966: Taas on aeg... Raske töö tegijad, meie austatud rahvaesindajad jäid taas väljateenitud jõulupuhkusele (ca 2 kuud). On alles imelik, esmalt viivad riigi majanduse rappa, praalivad ja sigatsevad haloneni peol rahva arvel ning kaovad seejärel kui peer saharas paariks kuuks. Saadiku jõulupuhkus = lihttöölise kolme kalendriaasta aastapuhkus. (07:23) Peix: Kadedus viib kaladki veest. Kui oled Soome kodanik ja muuski mõttes sobiv, siis miski ei takista sind ennastki sinna seltskonda kippumast. Kas olid viimastel valimistel kandidaat või ei? Kui ei olnud, siis oma viga. (08:57) (Huuto.net 2008) Vanasõna oma seisukoha pealkirjana kasutanud Peixi vastus saab tuge, kui kommentaarijada algataja seisukohale järgneb kaks toetavat kirjutist. Selgub, et oksjonisaidi aktiivne kasutaja Hewimies reageerib tundlikult teiste seisukohtadele ka üldises suhtluses. Ta analüüsib oma

21 teate lõpus esimese teate toetajaid ja üritab selgelt lahendada arutelu, kommenteerides algust: Teiselt poolt oli selles alguses taas selgelt peamine kadedus härraste edu suhtes. Hiljem vestlus siiski jätkub. Kui uurida vanasõnu arvamusliidrite töövahendeina, teenivad need sotsiaalsetes aruteludes peamiselt üksmeele saavutamist. Vestlust ohjav Hewimies on esimene, kes toetab vanasõna kasutanud vastajaid. Kasutatud vanasõna iseloomustab isandate rahmeldamist arvustanuid kadedatena ega aita arvamusi tasakaalustada. Pigem tundub, et selle esitamine lisab vestlusse sotsiaalseid pingeid. Kadedus-vanasõna kohaldamise stiimulid Varasemas uurimuses kaardistati, millistes interneti tekstiliikides vanasõnad esinevad (Lauhakangas 2009c). Tõdeti, et vanasõnavariantide kohandamine on interneti valikuvõimaluste müras vahend teha oma seisukoht kuuldavaks (ibid.: 84). Teine olukord, kus on vaja oma arvamust kiiresti ja tõhusalt resümeerida, on kirjutise pealkiri ning vastamine provotseerivale küsimusele või väitele. Võrguväljaannete ja foorumite toimetajad loovad teadlikult arvamuste jagamise stiimuleid. Omandiõigus ja naabrikadedus on teemad, mille abil saab arutelu vaevata juhtida. Ajalehe Etelä-Suomen Sanomat veebitoimetus teadis kindlasti, kui kuuma teema nad panid arutelule küsimusega, kui hästi inimesed tunnevad igameheõigust: (20) Soomes looduses liikujal on ainulaadsed igameheõigused. Kas tead, kus tohid telkida ja kus võid korjata marju? Kas oled kunagi astunud üle oma õigustest ja sattunud pahandustesse? Mida arvad igameheõigustest? ( :25) (Etelä- Suomen Sanomat 2008) Arutelu muutus peagi isiklikuks. Samas ilmnes foorumiliikmete vana vastasseis. Ühel poolel on omandiõiguste pooldajaiks n-ö haugutatud ja teisel pool vasakpoolseteks tembeldatud. Suurim osa vestlejaist tunneb ilmselgelt teiste kirjutamisstiili, sellepärast kajastuvad kommentaarides eeldatavad ootused. Vestlus on tihe ja riiakas, aasta juulikuu paari nädalaga koguneb 252 kommentaari. Suur osa püsisuhtlejaist on mehed ja naissuhtlejate rühma liige keskendub teiste käitumise tõlgendamisele. Ta tegutseb vahendajana ja püüab juhtida suhtlust õigetele teemadele. Paari päeva pärast kuulutab vastuvaidlejaks tembeldatud kasutaja Ohis, et mürgitab vaarikapõõsad ja saab kaela moraliseeriva valingu. Teisalt soovib ka vastaspool mõista

22 provokatsiooniohtu ja siinkohal toob Pitkämuistinen täiendavaks argumendiks tuttava vanasõna. Moro: Julgen tonni peale kihla vedada, et vaarikapõõsaid ei ole sul isegi kavas mürgitada,- aga see asi tuli sulle meelde seoses sellega, et käimas on avalik arutelu igamehe õiguse üle. Pitkämuistinen: Ohisel on vanad trikid. Arvan sama. See on vana nipp, et torgatakse metsa või raielangile silt Marjad on mürgitatud vms, et inimesed ei julgeks marju korjata. Kadedus viib kaladki veest ja marjad vaarikapõõsast, see on nii kange haigus. ( :30) (Etelä-Suomen Sanomat 2008) Selles vestluses ei vii vanasõna otsuseni, vaid juurde tuleb aina uusi teistele varasemast tuttavaid arutlejaid, kes soovivad avaldada tuge Ohisele ja peavad teisi vestlejaid harimatuteks. Juulikuu kahe nädala kestel võetakse vestlus sageli hindamisele. Emotikonid asendavad vajadust kasutada ilmeid ja žeste, nagu järgmise sõnumi lõpus XD, mis räägib Gunnari muigvelsuisest arvamusest. Gunnar: See [vasakpoolsus] on üks kaart, mis lööb. Vasakpoolsuse kaart lauda või röövkodanlane. Keegi peaks koostama uurimuse sellest, millistel eri kommetel on hea virtuaalselt lüüa. Teeks neist kokkuvõtte ja paluks mõnel veebitoimetusel selle ära registreerida. Oleks lastel kindlasti imestamist. XD ( :03) (Etelä-Suomen Sanomat 2008) Lapi raadio käivitas augustikuu võrguarutelu päevaküsimusega Onko yrittäminen Lapissa hankalaa? Kas ettevõtlus on Lapimaal raske?. Lisandus on järgmine: (21) Muuhulgas on laplastes pettunud Savukoskel tegutseva marjatöötlemisettevõtte tegevjuht Riita Herku ja Suomule kavandatava era matkakeskuse juht. Kas laplased on uute ettevõtjate suhtes kadedad? Kas õhkkonnas esineb piirkondlikke erinevusi? ( :19) (Lapin radio 2006)

23 Esmareaktsioonina tuleb küsimuse peale vastuküsimus: Kas ainult kadedus? ja jätkuks kasutaja toine kirjoittaja vastus, milles kinnitatakse, et ei olda mujalt tulevate ettevõtjate suhtes kadedad. Hiljem sekkub üks kirjutaja vestlusse, et esitada mujalt tulnud ettevõtjate vaatevinkel. Arvukatest vastustest nähtub, et küsimus oli provotseeriv. Kadedus-vanasõna esilekerkimine tekitas tundeid. Kadeduse kahjulikku mõju uskuv kasutaja Hei vaan kasutab lisaks (võib-olla ise seda teadvustamata) vanasõna (üldine soome teisend), milles arvustatakse saamatust: Eivät kypsät kärpäset suuhun lennä Ega küpsed kärbsed suhu lenda. See, et vestleja ei või olla kindel, kas keegi ka kuulab, õhutab teda kirjutama suurte tähtedega ja provotseerima, et teised näitaksid oma kohalolu. Nii tehes võib vestleja teisi pigem ärritada (Arpo 2005: ). Anonyymi: Ometi on Lapiski ettevõtlus mõeldav, aga ei saa liiga suurelt alustada, siis algab halastamatu kadetsemine... (13:13) Hei vaan: KADEDUS VIIB KALADKI VETEST, KUIVUS MARJAD. PANGAHÄRRAD ETTEVÕTLUSSOOVIGI OLLA SIIS ETTEVÕTJA, LINNAHÄRRADELT LÄHEB KOHV ÜHES SAIAGA VALESSE KURKU KUI ÜHE PROJEKTI TEISE JÄREL OOTELE PANEVAD KEEGI EI TEE MIDAGI OOTAVAD ET KÜPSED MURAKAD LENDAVAD SUHU KUI AINULT RAPUTADA. Tuleb imestada, miks laeng ei plahvata ja küllap on püssirohtugi vaja või paberi võimu ja üksteisemõistmist. Kadedus tuleb ajada minema kogu Lapi alalt kas või kaugele ookeanile kus on ruumi rohkele tormile. (14:52) Anonyymi 2: Kadedus viib kaladki vetest ja see peab siin lapis õige võimsalt paika kui läheb hästi, ei ole hea kui läheb halvasti ollakse rõõmsad, kuid miks me ei võiks toetada ettevõtlust ja saada neilt tööd. Jäägu küsimuseks. (18:43) Kasutaja Kuralle keerabki varasemate arvamusavaldajate sõnumid ümber ja tõdeb, et Lapimaad peetakse kadedaks, kindlasti see on meie osa. Järgmisel hommikul tunnistavad vestlejad siiski Lapimaa matkakorraldust kadeduse all kannatavat. Teema ärgitab kirjutama veel paari nädalagi pärast. Sotsiaalne pinge ja kadedus-vanasõna Kadedus-vanasõna mõjutab vestluse kulgu ka tunnustatud arvutiekspertide võrgulehe Muropaketti vestlustes. Üksteisele ilmselt tuttavad saidikasutajad panustavad aega muussegi

24 peale ametialaste vestluste. Netiarutelude rühmi uurinud Arpo kohaselt võib kohalolekut ka sellises rühmas mõista tõelisele koosolemisele vastava kohalolekuna, kus kirjutatud sõnumid näitavad kohalolu. Teisalt tuntakse rühmas ka teiste implitsiitset juuresolekut. Osalejaid kammitseva eelduse kohaselt loevad sõnumeid ka teised peale sõnumite saatjate. Interneti vestlusrühmas ei sõltu olemasolu kaugusest või mõttevahetuses osalemise intensiivsusest, vaid see põhineb ka sotsiaalsete suhete tunnistamisel ja nende suhete tugevnemisel ajas. Vestlejail on vähemalt oletus sellest, kes on millal rühmas kaasas (Arpo 2005: 279). Netitekstide kirjutajaid mõjutavate valikute seisukohalt on keskne küsimus kohalolust ja loetavusest. Just selles näen motiivi kasutada ka vanasõnu ja nende modifikatsioone. Järgmist vestlusvooru esindavad repliigid pärinevad hommikust, mil mõned rühma kuuluvad jätkavad öö möödumisel vestlust teemal Soome ööklubid, VIP-kultuur jne. Enne seda on keskustelu kulgenud suhtelises üksmeeles, võrreldes lounge-kogemusi eri restoranides: (22) isomittari: Tore, et VIPi staatust võib nüüd ka osta. Aitäh, Sedu! Boack: Nii ja eriti kui seda saab veel nii odavalt. Ei pea olema isegi rikas, ainult rumal. (11:56) innos: Kadedus viib kaladki veest. (12:46, 50 minuti pärast) PekkaM: Keegi isegi mitte Muros ei ole kade 300 eest ostetava vipi peale. Või arvad, et ise oled? (12:51) Boack: Taisi mõtleb :) Pihtas ja põhjas : D (12:51) (Muropaketti 2008) Kasutaja Innonen kasutatav kadedus-vanasõna näib olevat ajendatud eelmise repliigi lõpust Ei pea olema isegi rikas, ainult rumal. Lakooniline vanasõnakommentaar ajendab kiire vastureaktsiooni. Nõutakse vanasõna sihtmärki ja otstarvet. Vanasõna liigub siiski pidevalt üldisel tasandil ja temasihtobjekt jääb ebamääraseks. Vestluses netti paisatuna on selle mõju sageli laiem kui isikukohaselt mõeldu puhul. Vanasõna tõlgendatakse ka käimasoleva vestlusvooru kokkuvõttena. Veebiarutelule on omane, et pilke objektiks võib sattuda ootamatult. Kõigil vestlejatel ei saa olla ettekujutust, sest alati võib keegi tulla virtuaalkeskkonda oma seisukohta avaldama. Olukord nõuab alati sõnalist selgitust teistmoodi kui näost näkku suhtlussituatsioonides. Ühtsetõlgendamisraamistiku kokkuleppimine on suhteliselt kerge, kui abiks on miimika, žestid ja häälenüansid. Veebivestlus meenutab põhimõtteliselt tehniliselt vahendatud vestlusvooru (telefon, kirjad), kus lähikontakti asendavad teist tüüpi vihjed ja sõnum jääb suhteliselt vabalt tõlgendatavaks. Tuttav vanasõna või hüüdlause (slogan) toimib repliigina

25 piisavalt üldisel tasemel ega nõua lisaselgitusi, sellest hoolimata, et seal jääb alati tõlgendamisruumi. Veebikirjutamine on tavaliselt ka kvaasitoimeline, samas kui massiteabevahendite abil vahendatud sõnumid on suunatud otse potentsiaalsetele vastuvõtjatele (Thompson 1995: ). Isegi vestlusrühmades ei tea sõnumi kirjutaja, kas keegi tema sõnumit loeb. Arpo (2005: 279) kohaselt on vastastikune mõju neis teostatav eelmiste kommunikatsiooniviiside uudses koostoimes. Arpo analüüs interneti suhtlusrühmade sõnumitest toob eredalt esile, milline keskne roll on vestlusrühmade suhtluses isiklikul kogemusel, õigusel rääkida oma kogemusest ja õigusel teha valikuid oma tõlgenduste põhjal. Isiklikkuse rõhutamine ei tähenda piiritut vabadust, vaid vabadust kogeda kiiret tagasisidet vastastikuse mõju kohta valitud inimestelt. Isiklikust elukogemusest ja vajadustest saab rääkida avalikult, häbenemata isekas olla. Kui suhtleja tahab olla täiesti vaba ega ole valmis sobituma mistahes teiste tõlgendusraamidega, peab ta pidevalt vahetama suhtlusrühma, suutmata sõlmida teistega sotsiaalseid suhteid (Arpo 2005: 269). Juhtum Sofi Oksanen riigilehe vestlusfoorumis Uurimisainestik moodustub kirjanik Sofi Oksaneniga seotud veebiarutelust ajalehe Helsingin Sanomat kodulehel. Teemaalgatuslikust küsimusest kumab juba pool aastat varem alanud arutelu aasta novembri lõpus oli Helsingin Sanomate päevaküsimus 5 Mollataanko suomalaista miestä aiheetta? Kas soome meest rapitakse põhjusega?. Selle hääletuses osales üle vastaja, mis on selle foorumi puhul suur, kuid siiski tavakohane arv. Hääleklikkidest 63% vastas jah ja 37% ei. Hääletamist saatnud kommentaarid ei ole enam loetavad 6, kuid igal juhul teadis enamik lugejaid Finlandia auhinna pälvinud Sofi Oksaneni esinemist Taani televisioonis aasta novembrikuus, mis küsimust ajendas. Tüüpiline soome mees ei oska rääkida tunnetest ja sõnade asemel kasutab ta vägivalda, tsiteeris HS Oksaneni. Esimesena oli programmist 5 Helsingin Sanomate (lühendatult HS) Päevaküsimus on vabalt vastamiseks igale lehe veebiväljaande esikülje külastajale, kes seda soovib. See on koostatud mingi päevateemalise uudise põhjal võimalikult lihtsalt. Hääletamine käib klikates kas rohelisele Jah või punasele Ei nupule. Hääletamine kestab iga päev , kuid kommenteerida saab ka edaspidi. Valik viib leheküljele, kus on esitatud kuni paar rida andmeid ning vastuste jagunemine graafiliselt ja protsentuaalselt. Leht meelitab külastajaid lugema lisa all oleva lingi kaudu. Samuti leidub seal kommentaarifoorum. Öösel kommentaare ei avaldata, vaid need ootavad järjekorras hommikust mahalaadimist. 6 Artikli jaoks pool aastat enne kirjutamise algust kopeeritud veebiainestik on praeguseks eemaldatud HS veebilehelt hs.fi. See võib olla arhiivis, kuid vaevalt enam kättesaadav uurimisainestikust huvitatutele. Nii on ainus moodus tutvuda selle materjaliga paludes siinkirjutajal endal see oma koduarhiivist failina loetavaks teha.

26 uudise teinud Iltalehti, kelle käsitluses ütlused värvusid ja teravnesid Soome-kriitiliseks. HS kirjutas 24. novembril 2009: Finlandia auhinnaga pärjatud kirjanik Sofi Oksanen arvustab otsesõnu Soomet Taani televisioonis näidatavas saates. Kõva kriitika osaliseks saavad muuhulgas Oksaneni meelest vägivaldsed soome mehed ja kohtusüsteem, mis kirjaniku meelest koduvägivalla eest piisavalt ei karista. Enne ajalehe HS juunikuise Päevaküsimusega kaasnenud arutelu, mis on valitud siinse artikli aluseks, äratas Oksanen tähelepanu populaarsele ajakirjale antud intervjuuga, mida kommenteerisid teisedki väljaanded. Teiste seas raporteeris HS toimetaja Esa Mäkinen (2010): Näiteks maikuu alguses ilmunud ajakirjas Apu ütleb Oksanen WSOY kohta, et eriti tõlke- ja turundustegevus on täiesti amatöörlik, on vaja palgata keegi, kes nende eest hoolt kannab. Lisaks tõdeb Oksanen, et tegevjuhi telefonile võiks vastata kasvõi ahv, ka siis ei kulgeks asjad palju halvemini. HS uus küsimus oli ajendatud konkreetsest sündmusest ning puudutas Oksaneni ja WSOY lahkhelisid, mis päädis kirjastaja teatega koostöö lõppemisest. Lehe provokatsiooniline küsimus 16. juunil 2010 kõlas: (23) Kas WSOY käitus Sofi Oksast vallandades vääralt? WSOY teatas eile, et ei kirjasta enam kirjanik Sofi Oksaneni teoseid. Otsuse üle on imestatud, sest Oksaneni Puhastuse raamatut on müüdud eksemplari. Kas WSOY tegi sinu meelest vea? (Mäkinen 2010) Kui lugeda küsimuse lisaselgitust, siis selles palutakse võtta seisukoht ühe jah- või ei-klikiga niihästi teo üldise seaduslikkuse kui ka väljaandja mõistlikkuse seisukohalt vaadatuna. See hämmastav kahetisus kindlasti peletas vastajaid, nii et poole päeva järel oli hääletajaid tavalisest vähem, ehk 2251 lugejat. Igal juhul andis hääletatav küsimus ainet jätkata kommentaaridega netifoorumis. Ööpäeva jooksul kogunes 348 argumenti ja lisakommentaari, kus esines ohtralt vanasõnade kasutamist. Nii mõnigi hääletusküsimusele vastanud arutleja kaebas kommentaaris vastamise võimatust taustateadmiste puudumise tõttu. 7 Jah, WSYO tegi valesti/vea vastas 43% ja veidi sagedamini, ehk 57% meelest ei käitunud kirjastaja valesti. 7 Tõenäoliselt selle tõttu on HS kõrvaldanud antud teemarubriigi Päeva küsimus arhiveeritud populaarsete teemade listist.

27 Veebifoorumi tekstide žanrist Sofi-ainese 8 valguses Sofi-materjal on ajaliselt ja kultuuriliselt täpselt määratletud ja värske materjal. Kommenteerimiskeskkond on väga eriline ja kindlasti osalevad arutelus enamasti foorumit juba varem tundvad inimesed. Kultuurilise suhtlemise viisina on netikommentaar uus, kuigi vahendi uudsus on suhteline, sõltudes sellest, kas kasutaja kuulub netikommentaaride eelsesse aega või digipõlvkonda. Võrreldes näost näkku või häälkontakti vahendusel toimunud aruteluga põhineb onlinesuhtlus vähemalt kahel alternatiivsel kommunikatsioonimeetodil. Seal ühinevad järgmised asjad: kiirus ja aeglus; spontaanne reageering ja nn verbaalne pingpong või kaalutletud ja põhjendatud vastus; teiste seisukohtadega arvestamine või ühesuunaline arvamusavaldus. Vahend teeb võimalikuks anda vahetu või esimesena pähetorganud vastus või teise võimalusena kirjutada teiste seisukohtasid arvestav ja austav kommentaar. Erinevalt näost näkku suhtlemisest jääb see, kuidas sõnum keeleliselt sünnib ja muutub sujuvalt, takerdudes, parandustega, teistest allikatest laenates neis oludes nähtamatuks. Sofi-ainese häälestanud Päeva küsimus viitas seekord otse nimetades avaliku elu tegelasele ehk kirjanik Oksanenile ja peaaegu õhutas isikuga seotud kommentaaridele. Foorumi autorid kirjeldasid ohtralt ja värvikalt kirjaniku välimust, tegid oletusi tema loomuse kohta, oletatava kodakondsuse ja väljendusviiside suhte kohta ja käsitlesid iseäranis käitumist, mida peeti ülbeks. Siiski kasutas osa arutlejatest olukorda, mis võimaldas kommenteerida üldisemalt kirjanike ja inimõiguslaste õigusi. Osa meenutas sama kirjastaja varasemaid koostöökatkestusi ja äritegevuse mängureegleid. Arvatavasti vähemalt osa hääletusküsimusele vastanutest külastas foorumit selleks, et võtta just selles asjas põhimõtteline seisukoht. Vanasõnad ja vanasõnateisendid Sofi-ainestikus Vanasõnu ja vanasõnalaadseid väljendeid kasutati Sofi-teemas kõigist 344 kommentaarist 72 korda 63 kommentaaris. Osa kommenteerijatest kasutas kahte või kolme vanasõnalaadset väljendit. Vastustest vähemalt 18% sisaldas vähemalt ühte vanasõna või vanasõnalaadset kõnekäändu. Leidsin 46 erinevat vanasõnatüüpi või nendest mõjutatud väljendit, neist kuus 8 Päeva küsimuse kogutud kommentaaride valikust koosnevat veebiainet kasutatakse artiklis nimetuse all Sofi-aines.

28 esines vähemalt kolmel korral, populaarseimad üheksa ja seitse korda. Oli üllatav, et materjali seas ei leidunud vanasõna või lausungit, mis oleks esinenud kahel korral. Sellest võiks järeldada, et Päeva küsimuse aineses fikseeriti olukord vähemalt osaliselt ühiste sotsiaalsete vahenditega. Kuus korduvat väljendit toimivad poolt- ja vastu-kommentaaride domineerivate selgitustena. Tulemusi võiks testida täiendavalt, et selgitada välja levinuimaid väljendeid tänapäeva Soome netitekstides. On huvitav uurida, millistest varasematest suhtlusviisidest ja neis kogunenud kogemustest ja tavadest pärit vahendeid kasutame netis suhtlemiseks. Mehhiko sotsiolingvist Elías Domínguez Barajas (2010), kes läheneb vanasõnadele kognitiivsest lähtepunktist, peab seda žanri tunnistuseks inimeste erilisest oskusest tegelda ettetulevate probleemidega meeltesiseselt. Domínguez Barajas uurib vanasõnu ja nende kasutamist just oma kultuuri suulise pärimuse eluvõimelise osana. Ta juhib tähelepanu, et vanasõnu sisaldav kõne ja vastastikuses suhtluses õpitavad kognitiivsed oskused võivad kõne tasandist muutuda kirjutamist nõudvaks töötluseks. Domínguez Barajas kõigutab käsitust kirjaliku kultuuri hegemoonilisusest kui inimese ainukesest teest abstraktsete asjade mõistmisel. Kõnekultuuri ja raamatutarkuste vahel ei ole kognitiivsest seisukohast ega vahenditest tulenevat vahet (Domínguez Barajas 2010: 63). Ka psühholingvistid Raymond Gibbs ja Dinara Beitel on lahanud keele kujundlikkuse vahekorda kontseptuaaliseerimisega, osutades, et kontseptuaalsus on sisuliselt visuaalne. Eriti ilmne on inimeste kalduvus mõelda konkreetsete metafooride toel just inimlikke juhtumeid käsitledes (Gibbs & Beitel 1995: 110, 116, 129). Varasemates internetipäringute toel tehtud uurimustes tuli ilmsiks, et vanasõnu kasutatakse õige mitmes seoses, kuid neid eelistatakse kasutada eriti seisukohti mõjutada püüdes (Lauhakangas 2009c). Praegusest netitekstide valikust ei leia arvatavasti vanasõnade sotsiaalsete funktsioonide kogu skaalat. Vanasõnateisendeid 9 või vanasõnade üldmudeleid või netitekstide kindlakskujunenud kõnekonstruktsioone analüüsivatest uurimustest selgus, et näiteks parem-alguselisi vanasõnu või sarnaseid vanasõnalaadseid ütlemisi ei kasutata ajakirjanduslikes ega teaduslikes tekstides (ibid: 76). Üldjuhul välditakse arvamuseavaldamisega kaasnevaja emotsioone tekitava veenmiskõnena vanasõnalaadseid väljendeid asjalikes tekstides, mis eeldavad teabevahetusega kaasnevat objektiivset käsitlust. Teiste seisukohti endale sobivas suunas mõjutada üritav kõne ei ole 9 Matti Kuusi kasutatav termin formula on lähim siinkirjutaja valitud mõistele vorm (muotti). Kuusi kirjutas: Sananparsien historia on tärkeältä osaltaan syntyvien, muotiin tulevien ja muodista väistyvien sananparsiformulain historiaa (1954: 141).

29 siiski ainus mõjutuskõne moodus. Rühma heakskiitu taotlevas nn outsaiderite seisukohti arvustavas kõnes võidakse vanasõna kasutada kui vastuvaidlematut üldistust, kokkuvõtet juba teiste mõttevahetusele (Lauhakangas 2004: 184; Penfield 1983: 59) Poolt või vastu seisukoha põhjendamisvajadus Vanasõnad iseenesest ei ole positiivsed või negatiivsed, isegi kui kontekstiväliselt uurides võiks seda oletada. Vanasõnade tõeväärtust ei saa mõõta, kuid nende sotsiaalne paikapidavus elunähtuste ja olukordade seletamisel tugevdab nende usaldusväärsust (Cram 1994 [1983]: 90; Lauhakangas 2004: 72). Hõlpsasti omaksvõetavad analoogiad mõjuvad efektiivsemalt kui tõe järgi kobavad väljendid nendes vestlusolukordades, kus osalejal ei ole käsitletavast teemast kindlaid teadmisi. Mitmetitõlgendatavuse võimalustele viitab ka Sofi-aines. Vanasõna võib kasutada mitmel otstarbel ja eri moel. Just sellel põhinebki mõne väljendi püsivus ja esinemissagedus. Kui analüüsida Sofiga seotud kommentaare käivitanud küsimuse põhjustajat vanasõnade kasutamishuvi seisukohalt, võib leida mõnegi stiimuli. Sõnavalikud on tahtlikult provokatiivsed: viidatakse valele käitumisele, räägitakse vallandamisest. Eesmärk on äratada tugevaid tundeid kas poolt või vastu. Vanasõna esitamine kõnes on sageli seotud sotsiaalse pinge vallandamise või selle kohtlemisevajadusega (Lauhakangas 2004). Kui teave sündmuse asjaoludest on napp ja sündmuste kulg ebaselge, teeb inimene otsuseid varasematele kogemustele ja olukordadele tuginedes. Päeva küsimuse materjalides arvustas 43% vanasõnu sisaldavatest kommentaaridest kas otse või kaude Sofi käitumist. Vaid mõni vanasõna kasutanud kommenteerija paigutus Sofi poolele. Üldisem oli vastaspoole hurjutamine, nagu kirjastust arvustav kasutaja nimega pitkä miinus pöljä pöljä: Tegi. See koer kiunub, keda kaigas kolksab..., või kasutaja euroja, kes vaatleb olukorda eemalt ja ennustab: Ehk astus Sofi varba peale kellelegi, kelle enesehinnang ei olnud piisavalt tugev. WSOY jääb lõpuks kannatajaks. Paha saab oma palga. Tõlgendan suhteliselt neutraalselt näiteks Molla kommentaari: Ei. Sofi on unustanud et selle laulu laulad, kelle leiba sööd. Kuigi ta on hääletanud WSOY otsust mõistes, on üldine toon: selline on elu. Seevastu torres kohtleb Sofit avaliku halvakspanuga: Seda eespool kohtad, mida taha jätsid. Sofi on lihtsalt jube, sai, mida teenis. Tervikuna vanasõnadele ülesehitatud kirjelduse olukorrast annab kasutaja Ukkeli ilman kuulokojetta. Anonüümsenagi tahab ta vanuse ja rahvatarkuse toel luua selles foorumis oma identiteedi või staatuse.

30 Ämmil läksid suusad risti, teine võitis, aga kumb? Diival on diiva kombed ja kui alahuul on ülahuulest pikem, peab seda kannatama, samuti nagu loll pea vaevab kogu keha. On juhtunud kapillaaride nähtus ehk see materjal, mis tavaliselt valgub alaotsast välja, on nüüd üles tõusnud. Kui koer hammustab peremehe kätt, võib ta saada üheotsa pileti Moskvasse, slobo horo. (HS 2008) Pelk jah ei -seisukoht, olgu oma või teise esitatud, tekitab vajaduse seletada või põhjendada. Rohkem kui pooled vanasõna kasutanud kommenteerijatest neist siis suur osa oli hääletanud kirjastaja otsuse õiguspäraseks arvustas hääletusklikist sõltumata tugevalt Sofi isiksust ja üldistas olukorda. Näiteks Elämä jatkuu kirjutas: Noor Diiva WSOY vastu. Rahakas kirjastaja katkestas mängu õigesti või valesti, vana surm on uue rahastaja rõõm. Otseselt olukorra kahetisust kujutav vanasõna tuli vaid ühele kommenteerijale meelde. Roope arutelus kõlab austusavaldus autoriteetse vana kirjastuse aadressil, kuid samal ajal hoiatav tähelepanek: Kindlasti on otsust hoolega kaalutud, sest muidu ei oleks praegusel hetkel populaarse kirjanikuga lahku mindud. Teiselt poolt on medalil alati kaks poolt ehk WSOY juhatusel on aeg järele mõelda. Arutlev ettevaatus tundub veebifoorumis peegeldavat inimeste seisukohta uudisesse suhtumisel. Järsu seisukohavõtu asemel justkui harjutataks tööelu nõuetega kohandumist. Kasutaja Ehkä parempi näin? ütles kell üheksa hommikul nõnda: Võib olla ka nii, et Oksaneni menuraamatud on kirjutatud, edaspidi ei tule enam ühtki müüdavat raamatut. Lõppude lõpuks on see lati ületus mõne kunsti viljelejale olnud õudus...kuidas saan veel parema raamatu/laulu/muusikapala... Ehk on taustal nii suured erimeelsused, et Otava vaatas et parem nii, et tehakse üks kord raginal kui kogu aeg käginal. Nii on see tööelus üldiseltki, kui seal ei skoori igal tasemel, on lõpp. Ehk läks Oksanen sfääridesse hõljuma ja... tuleb sealt müdinal alla. On ju olemas hea ütlus: Kui oled teel üles, ole sõbralik nende inimestega, kellega koos tegutsed, sest sul läheb neid inimesi vaja, kui tuled alla. (HS 2008) Vanasõnateisendite osa Sofi-ainestikus Vanasõnu netiuuriingutee seisukohaltanalüüsides on keskne teisendite ja nn antivanasõnade sotsiaalsete funktsioonide analüüsimine. Väitekirjas (Lauhakangas 2004) esitatud küsimus vanasõnalaadsete ütluste rollist sotsiaalses suhtluses täpsustus artiklis aastal Juba Matti

31 Kuusi kirjutas kiindumusest uute vanasõnaliste ütluste sündimise vastu, et käibefraaside ja ütluste sünni, leviku ja stiili problemaatika on laias laastus sama (1954: 9). Vanasõnateisendite kasutamine tundub nüüdiskultuuris jätkuvat traditsiooniliste vanasõnade ja sotsiaalsete oskuste sobitamisega ning loomulike põhjenduste toomisega oma tähelepanekute või arvamuste toetuseks (Lauhakangas 2004: ). Hilisemad katsed läheneda interneti tekstimassiivile vanasõnateisenditest või tuttavatest vanasõnatekstidest valitud otsisõnade abil näitasid, et vanasõnu ja nende teisendeid kasutatakse ohtrasti (Lauhakangas 2009b, 2009c). Oli üllatus, et Sofi-ainestikus oli traditsiooniliste vanasõnade osatähtsus selgelt suurem kui vanasõnateisendite oma. Kas teema või soov mõjutada teiste seisukohti mõjutas seda, et keelelised mängud jäid teisejärguliseks? Edasine analüüs peaks näitama, kas valitud materjalis leidub teistest veebifoorumitest korjatud ainesega võrreldes iseäranis vähe teisendeid või vanasõnaparoodiaid. Sofi-aineses on ainult üks väljend selgesti n-ö valesti väänatud ehk antivanasõna: Ei osaavalle töitä löydy Ei osavale tööd leidu. Humoorikas on laiendus Jos koira puree isäntänsä kättä, se voi saada menolipun Moskovaan Kui koer hammustab peremehe kätt, võib ta saada üheotsapileti Moskvasse. Tegelikke sõnamänge ei esine. Loovat lähenemist vanasõnade kohaldamisele on nõudnud kaks järgmist näidet. Ei yksi räksyttävä akka paljon heiluttele liikevaihtoa Ega/Ei üks haukuja eit käivet palju kõiguta, kus vanasõnavormina on kinnistunud algus Ei üks... Teise algupära avaneb vaid neile, kelle vanasõnarepertuaari kuulub ilmavanasõna Uusi lumi on vanhan surma > Vanhan surma on uuden rahoittajan ilo Uus lumi on vana surm > Vana surm on uue rahastaja rõõm. Sagedasim teisend on ühe või kahe sõna vahetamine, täiendamine või täiendi kõrvalejätmine kui tagatis idee mõistetavaks saamisest. Ei sota yhtä ihmistä kaipaa Ei sõda ühest inimesest puudust tunne Diivalla on diivan elkeet Diival on diiva kombed Harastelia mikä harrastelia vaikka voissa paistais Diletant mis diletant, kui ka võis praetaks WSOY syö Oksasen leipää WSOY sööb Oksaneni leiba Raha ratkaisee tai joku muu Raha otsustab või miski muu Neitikin olisi tehnyt viisaasti jos olisi pysynyt lestissään Neiugi oleks teinud targasti, kui oleks püsinud oma liistude juures Kun leikkiin taiteilijoiden kanssa ryhtyy. Kui hakkad mängima kunstnikut Luu jää kustantajan käteen. Kont jääb kirjastaja kätte

32 Sofi-ainese vanasõnade temaatika Vanasõnade kasutamise põhjuste tausta aitab peegeldada nende temaatika uurimine. Siin on väljendid lahutatud otsestest tekstiseostest. Seevastu andmed üldisest kommenteerimiskontekstist ja ühtsest küsimuseasetusest muudavad võrdluse huvitavaks. Tabelis 1 on toodud kõik vanasõnad ja vanasõnateisendid Sofi Oksaneni ja WSOY-d puudutava netimaterjali põhjal, mis on leitavad Matti Kuusi rahvusvahelisest vanasõnaandmebaasist 10 (Lauhakangas 2001). Ühtekokku 46-le tekstile leidub selge vaste vanasõnade tüübiregistris. Täiendused kogudest Laukkanen & Hakamies (1984) ja Kuusi (1988). Sulgudes on toodud idee poolest samalaadne vanasõnatüüp. Comment [a1]:.outi selgitus: 41 on nn selgeid ehk ainukordseid tüüpe, korduvatega kokku teeb 46. Laenud veebikommentaaridest Vanasõnatüüp M6-rühm ja tüübinumber vanhan surma on uuden rahoittajan ilo vana surm on uue rahastaja rõõm Diivalla on diivan elkeet Diival on diiva kombed harrastelia mikä harrastelia vaikka voissa paistais diletant mis diletant kui ka võis praadida Niin makaa kuin petaa Nii magab, kuidas on teinud aseme ei yksi räksyttävä akka paljon heiluttele liikevaihtoa ei üks klähviv eit palju käivet kõiguta Uusi lumi on vanhan lumen surma. Uus lumi on vana lume surm (Laukkanen & Hakamies 1984) Koiralla on koiran metkut Koeral on koera tembud Ryssä on ryssä vaikka voissa paistais Venelane on venelane, kui ka võis praadida Niin makaa kuin petaa Nii magab, kuidas on teinud aseme (C4a 12e Ei yksi pyssy kauas pyljy) ( Ei üks püss kaugele lase ) A3c kevät : syksy / kesä : talvi / vuosi ja vuodentulo A3c kevad : sügis / suvi : talv / aasta ja aasta saabumine C1a 34 X:n perusluonto pysyy /perustuntomerkit eivät muutettavissa C1a 34 X:n põhiloomus püsib /põhitundemärke ei saa muuta C1b 31 X on aina X, vaikka... C1b 31 X on ikka X, sellest hoolimata et... C2c 14 X-toiminta /työ tuottaa X-tuloksen /- palkan/-rangaistuksen/- seurauksen C2c 14 X-tegevus /töö tulemuseks X-tulu /-palk/- karistus /-tagajärg C4a pieni/yksi ei ole tai tule suureksi / yksi on kokonaisuudelle merkityksetön C4a väike/üks ei ole või ei saa suureks / üks on terviku suhtes tähendusetu 10 Andmebaas on leitav < > sekä < >lehekülje kaudu.

33 iso melu nyt vaan on nostettu tyhjästä suur kära on nüüd tõstetud tühjast Liekö karvoihin katsomista Ei ole põhjust vaadata karva Aina ei voi saada sitä mitä haluaa Alati ei saa, mida tahad Yksi ihminen on saman arvoinen kuin toinen Üks inimene on sama väärtuslik kui teine Ei kukaan ole korvaamaton Ei keegi ole asendamatu Paljon melua tyhjästä Palju kära tühjast Ei ole koiraa karvoihin katsomista Koera üle ei otsustata karva järgi Ei katti kaikkea saa mitä tahtoo Ei kass kõike saa, mida tahab (Kaikkien päällä päivä paistaa) Ei yksi oo paree kun toinenkaa eikä aina niinkää hyvä (Laukkanen & Hakamies 1984) (Päike paistab kõigi peale) Üks ei ole parem kui teine ega ka niisama hea Kukaan ei ole korvaamaton (Kuusi 1988) Keegi ei ole asendamatu. C4e 14 mitätön alku tai syy - suuri vaikutus tai reaktio C4e 14 tähtsusetu algus või põhjus suur mõju või reaktsioon C6d 15 ulkomuoto (musta:valkea) < työkunto /ravintoarvo /jne. C6d 15 välimus (must:valge) < töövõime /toiteväärtus /jne. D3h 19 kyltymätön ahneus vie pettymyksiin D3h 19 täitmatu ahnus toob pettumuse E1g 12 ihmisten (luonnon) yhtäläinen alkuperä /arvo ja perusoikeudet E1g 12 inimeste (looduse) ühesugune päritolu /väärtus ja põhiõigused E1g 12 ihmisten (luonnon) yhtäläinen alkuperä /arvo ja perusoikeudet E1g 12 inimeste (looduse) ühesugune päritolu /väärtus ja põhiõigused Se joka kuuseen kurkottaa, se katajaan kapsahtaa Kes kuuse otsa küünitab, see kadakasse kukub mitalilla on aina kaksi puolta medalil on alati kaks poolt Kuuseen kurkottaa, katajaan kapsahtaa Kuuse otsa küünitab, kadakasse pudeneb Mitalilla on kaksi puolta Medalil on kaks poolt E1j 29 keskitien viisaus /liioittelun ja äärimmäisyyksien karttaminen / kompromissien suosittelu E1j 29 kesktee tarkus /liialduste ja äärmuste kartmine / kompromisside eelistamine E1k 13 asiat eri näkökulmista erilaisia // onni onnettomuudessa paradokseja E1k 13 asjad eri vaatepunktist erinevad // õnn õnnetuses paradoksid sitä saa, mitä tilaa Sitä saa, mitä tilaa. F1b paha /synti /petollinen

34 seda saab, mida tellib sitä saa mitä tilaa seda saab, mida tellib sai mitä tilasi sai, mida tellis! saa mitä tilaa! saab, mida tellib! Paha saa aina palkkansa Paha saab alati oma palga Kyllä maailma opettaa yli-ihmisetkin Küll maailm õpetab üliinimesigi (parempi) kerta rutina kuin jatkuva kitinä (parem) kord raginal kui pidevalt käginal Pitää katsoa peilii jos ei pärjää ihmisten kanssa Kui inimeste seas hakkama ei saa, tuleb vaadata peeglisse Katsoisi Oksanen peiliin Oksanen võiks peeglisse vaadata Katsokoon daami peiliin. Vaadaku daam peeglisse. kenen pitää katsoa peiliin kellel on vaja vaadata peeglisse kattokoot peiliin vaadatagu peeglisse Sitä kuusta kuuleminen, jonka juurella asunto Sellest kuust kuuldakse, mille all on eluase oman pesän likaajia oma pesa reostaja Likapyykki pestään kotona. Musta pesu pestakse kodus (Kuusi 1988) Seda saab, mida tellib Hyvä ja paha saa aina palkkansa(raamattu, Sananlaskut 11:21) Hea ja halb saavad alati oma palga (Piibel, Proverbia 11:21) Kyllä maailma opettaa, jos ei muuta niin hiljaa kulkemaan Küll maailm õpetab, kui mitte muud, siis tasa liikuma Parempi kultainen kuolema kuin kituva elämä Parem kuldne surm kui virelev elu (Tunne itsesi ja kehrää rohtimesi) (Tunne iseennast ja ketra oma takku) Sitä kuusta kuleminen, jonka juurella asunto Sellest kuust kuuldakse, mille all on eluase Paha lintu pesänsä likaa Paha lind reostab oma pesa Likapyykki on pestävä kotona Musta pesu tuleb pesta joutuu häpeään /saa rangaistuksen : rehellisyys palkitaan F1b halb /eksimus /petja satub häbisse /saab karistuse : ausus tasutakse F1b 18b paha /synti /petollinen joutuu häpeään /saa rangaistuksen: rehellisyys palkitaan F1b 18b halb /eksimus /petja satub häbisse /saab karistuse : ausus tasutakse G6e 31b vanhuuden vaivat G6e 31b vanuse vaevad G7e 11 elämän ja kuoleman rajalla (kituminen) G7e 11 elu ja surma piiril (virelemine) H1b 15 itsetuntemuksen puute - toisten kritisointi H1b 15 enesetunnetuse puudumine teiste kritiseerimine H3a 10 omien puolesta on toimittava solidaarisesti H3a 10 omadega tuleb olla solidaarne H3d 11 kotipiiriä ja läheisiä ihmisiä ei saa loukata H3d 11 kodupiirkonda ja lähedasi inimesi ei tohi solvata H3d 15 kotipiiriä ja läheisiä ihmisiä ei saa loukata H3d 15 kodupiirkonda ja

35 Ei sota yhtä ihmistä kaipaa (nimimerkki) Ega sõda ühest inimesest puudust tunne Kun olet matkalla ylös, ole ystävällinen niille ihmisille, joiden kanssa toimit, sillä tarvitset niitä ihmisiä kun tulet alas Kui oled minemas üles, ole lahke nende suhtes, kellega koos tegutsed, sest neid inimesi läheb sul vaja, kui tuled alla kun leikkiin taiteilijoiden kanssa ryhtyy kui hakkad mängima kunstnikut Kyllä puhetta maailmaan mahtuu Küll jutt maailma mahub Tunkiolle mahtuu vain yksi kana Sõnnikuhunnikule mahub vaid üks kana Lopettivat - idiootit - lypsävän lehmän. Tapsid idioodid lüpsva lehma. Tuskin kustantaja kovin heppoisin perustein hyvin lypsävää lehmää lopettaisi. Vaevalt kirjastaja väga mõjuvate põhjusteta oleks hästilüpsva lehma tapnud tuskin kultamunia munivaa kanaa pienestä syystä ulosheitetään kanalasta Vaevalt kuldmune munevat kana väikese süü pärast kanalast välja visatakse Jotain hämminkiähän siellä ilmeisesti on kun tuollainen kultakala potkaistaan pois Midagi häirivat seal nähtavasti on, kui selline kuldkala minema aetakse Ehdottomasti kultamunan kadottivat Kindlasti kuldmuna kaotasid kodus Ei sota yhtä miestä kaipaa Ega sõda ühest mehest puudust tunne Joka toista auttaa, sitä itseään autetaan Kes teist aitab, seda ennast aidatakse Joka leikkiin rupee, se leikin kestää Kes mängima hakkab, see mängus püsib Kyllä maailma ääntä vetää Küll maailm häält veab Kaksi kukkoa yhdellä tunkiolla Kaks lille ühe sõnnikuhunniku otsas Parempi lehmä lypsää kuin tappaa. Parem lehma lüpsta kui tappa Ei pidä tappaa kultamunia munivaa kanaa Ei ole vaja tappa kuldmune munevat kana lähedasi inimesi ei tohi solvata H3h 10 yksilö yhteisön kannalta merkityksetön H3h 10 üksikisik on ühiskonna seisukohalt tähendusetu H5d 09fvastavuoroisuus / toisen kohteleminen ennustaa itse saadun kohtelun H5d 09f vastastikkus / teise kohtlemine ennustab, kuidas sind ennast koheldakse H7g 19 maltti / oman aggression peittäminen H7g 19 enesevalitsus / oma agressiivsuse peitmine J1o 26 sana on vapaa / kaikkia puheita ei pidä ottaa täydestä J1o 26 sõna on vaba / kõiki jutte ei ole vaja tõe pähe võtta K1c 13 kaksi päällikköä /herraa ei sovi yhteen K1c 13 kaks ülemust /peremeest ei sobi kokku K1e 13 alaisen kohtelun strategiaa /suostuttelu kannattaa K1e 13 alluva kohtlemise strateegia / keelitamine tasub ära K1e 14 alaisen kohtelun strategiaa /suostuttelu kannattaa K1e 14 alluva kohtlemise strateegia / keelitamine tasub ära

36 Kuristivat kultamunia munivan hanhen. Puupäät. Kägistasid kuldmune muneva hane. Puupead. hölmöä herkkänahkaisuutta heittää muniva kana pihalle rumal õrnanahalisus visata muneja kana õue Kenen kunniaan kolahti niin, että pitää päästää vapaaksi kultamunia muniva lintu? Kelle au nii pihta sai, et on vaja lasta vabaks kuldmune munev lind? Tämäpä se juuri todistaa että johto ei ole tehtäviensä tasalla, kun kultamunivan kanasen potkaisi pellolle See tõendab, et juhtimine ei ole tasemel, kui kulda munev kana põllule visati sen lauluja laulat kenen leipää syöt WSOY syö Oksasen leipää selle laulu laulad, kelle leiba sööd, WSOY sööb Oksaneni leiba ei kannattais purra sitä kättä mikä syöttää ei tohiks hammustada seda kätt, mis toidab Ei koirakaan murise ruokkivalle kädelle Koergi ei urise toitva käe peale Jos koira puree isäntänsä kättä, se voi saada menolipun Moskovaan Kui koer hammustab peremehe kätt, võib ta saada üheotsapileti Moskvasse. Don t bite the hand that feeds you. Ära hammusta kätt, mis sind toidab tyhmä että haukkuu sitä kenen leipää syö rumal, et hurjutab seda, kelle leiba sööb Ei passaa tölviä leivänantajaa Ei sobi nokkida leivaandjat On tyhmää purra ruokkivaa kättä On rumal hammustada toitvat kätt Häntä heiluttaa koiraa Saba lehvitab koera Neitikin olisi tehnyt viisaasti jos olisi Jonka leipää syödään, sen virttä lauletaan Kelle leiba süüakse, selle viisi lauldakse Ei koirakaan isäntäänsä hauku/pure Ega koer peremehe peale haugu/ peremeest hammusta (Ei häntä anna käskyjä päälle) Ei saba anna käske K1g 18 alamaisuuden normeja ja strategiaa K1g 18 alamlikkuse normid ja strateegia K1g 21 alamaisuuden normeja ja strategiaa K1g 21 alamlikkuse normid ja strateegia K1j 14 väärä ja oikea sosiaalinen järjestys K1j 14 vale ja õige sotsiaalne järjekord Pysyköön suutari lestissään K1j 23 väärä ja oikea

37 pysynyt lestissään Neiugi oleks teinud targasti, kui oleks püsinud oma liistude juures Raha ratkaisee tai joku muu Raha otsustab või miski muu luu jää kustantajan käteen kont jääb kirjastaja kätte Se koira älähtää johon kalikka kalahtaa See koer kiunub, keda kaigas tabab ei voi kauhalla vaatia, kun on vain pikkulusikalla annettu ei saa kapaga nõuda, kui on vaid teelusikaga antud Näitä kyllä riittää. Neid on piisavalt tyhmästä päästä kärsii koko kroppa loll pea vaevab kogu keha näin käy kun rupeaa polttelemaan siltoja takanaan Kingsepp püsigu liistude juures Raha se on joka ratkaisee Raha on see, mis otsustab Luu jakajan käteen Kont jagaja käes Se koira älähtää, johon kalikka kalahtaa See koer kiunub, keda kaigas tabab Siltä ei sovi kauhalla vaatia, jolle on lusikalla annettu (Laukkanen & Hakamies 1984) Sellelt ei kõlba kapaga nõuda, kellele on lusikaga antud Hullui niitä riittää viisahien pään ajaksi, ja metsähullut ne ovat viellä erikseen. (Laukkanen & Hakamies 1984) Hulle, neid jagub tarkade metsahullud, need on veel erilised. Ei hulluja kylvetä eikä kynnetä, itsestään... (M3c 11) Hulle ei külvata ega künta, iseenesest... Tyhmästä päästä kärsii koko ruumis Loll pea on ihule nuhtlus polttaa kaikki sillat takaansa sosiaalinen järjestys K1j 23 vale ja õige sotsiaalne järjekord K2a 21 rahalla saa kaikkea - tavaraa /ruokaa /valtaa /pääsyn minne tahansa K2a 21 raha eest saab kõike kaupa /süüa / võimu/ pääsu kuhu iganes L1c 11 luontaisoikeudet / omistus- ja rauhoitusnormeja L1c 11 loomulikus õigused / omandi- ja säilitusnormid L1e 10 rikos /syyllisyys paljastuu ja johtaa rangaistukseen L1e 10 rikkumine /süü paljastub ja viib karistuseni M3c tyhmä ei tajua eikä näe M3c loll ei taipa ega näe M3c tyhmä ei tajua eikä näe M3c loll ei taipa ega näe M3d 29 tyhmä toimii nurinkurisesti /omaksi vahingokseen M3d 29 rumal tegutseb valepidi / enda M4a 11 rohkeus /riskinotto / pelottomuus on

38 nii juhtub, kui tõttad sildu selja taga põletama ei osaavalle töitä löydy ei oskajale tööd leidu tulos tai ulos tulemus või välja. Sen edestään kohtaa, minkä taakse jättää Seda eespool kohtad, mida taha jätad nuorena se on vitsa väännettävä noorena tuleb vitsa väänata Pulinat pois Möla maha Aika näyttää Aeg näitab Aika näyttää... Aeg näitab... Aika näyttää Aeg näitab Aika aikaansa kutakin. Ajad muutuvad põletab kõik sillad selja taga (Ei kätevä köyhdy) ( Osav ei vaesu ) (Joka ei tahdo työtä tehdä, ei saa syödäkään) ( Kes ei taha tööd teha, ei saa ka süüa ) Minkä taakseen panee, sen edestään löytää Mida taha paned, seda eest leiad Nuorena vitsa väännettävä Noor vits on väänatav (T1e 42 Joka jälkineuvon kanssa tulee, pitää hirtettämän ) ( Kes tagantjärele tarkusega tuleb, peab üles poodama ) (Aika asiat selvittää) ( Aeg asjad selgitab ) Aika aikaansa kutakin, sanoi pässi kun päätä leikattiin. (sanomus) Ajad muutuvad, ütles oinas, kui ta pead lõigati (vellerism) tuoton/tavoitteen saavuttamisen edellytys M4a 11 julgus / riskeerimine/ kartmatus on tulemuse /eesmärgi saavutamise eeldus M5a taito / ammattitaito - taitava ja huono työntekijä M5a oskus /tööoskus osav ja halb töötegija M7a ahkeruus /vaivannäkö palkitaan // laiska jää(köön) ruuatta M7a vaevanägemine saab palga// laisk jää(gu) söömata M8a 28 pikkutarkka taloudellisuus // talonpoikaisasketismi M8a 28 valiv majanduslikkus // talupojaasketism T1b 20 kaikella (eri töillä, materiaaleilla) on oikea aikansa (ajoitus) T1b 20 kõigel (eri töödel, materjalidel) on oma õige aeg (ajastamine) T1e myöhästynyt liikkeellelähtö /apu tai neuvo vie vaikeuksiin / on arvoton T1e hilinenud algatus/abi või nõu teeb vaeva/ on mõttetu T1h 21 kannattaa odottaa parempaa ajankohtaa - neuvo löytyy, asiat ratkeavat T1h 21 tuleb oodata õigemat aega nõu leidub, asjad lahenevad T2a 10 aika muuttuu - uusi vanhenee ja kuluu T2a 10 aeg muutub uus vananeb ja kulub Comment [a2]: on elettävä aikansa kutakin ajanjaksoa: nyt ovat asiat näin mutta kunakin aikana asiat sujuvat omalla tavallaan, ja taas muuttuvat toisena aikana Elämä jatkuu (Niin kauan on toivoa kuin T3c tulevaan uskominen

39 Elu läheb edasi on elämää) (Niikaua on lootust, kuni on elu) /varautuminen / haaveilu /toiveikkuus - pessimismi T3c tuleviku uskumine / ettevalmistumine / unistamine /lootmine pessimism Tabel 1.Sofi Oksaneni ja WSOY-d puudutavad ütlused koos vastava vanasõnatüübi ja vastega Kuusi vanasõnade tüübiregistris. Tabelist 1 selgub, et Sofi-ainese vanasõnades esineb mitmekesiselt sellele žanrile põhiomast temaatikat. See asjaolu annab tunnistust, et sama lähtekoht ei ärata samu assotsiatsioone kaugeltki kõigis, isegi mitte neis, kellel on oskus ja vajadus vanasõnu kasutada. Lõpuks sõltub isegi sama vanasõna tähendus kasutaja või kuulaja isikust ja kogemustest. Pealegi võib isegi sama inimene kasutada sama vanasõna väga erinevates olukordades. (Lauhakangas 2004: ; Seitel 1977: 79; Yankah 1989) Siiski on võimalik leida HS rubriigist Päeva küsimus ajendatud vanasõna-alastes assotsiatsioonides ka kokkulangevusi. Seda kinnitavad alluva kohtlemise ja alluvate strateegia tüübirühmad K1e ja K1g. Samasuunalist võimusuhete heakskiitu, nagu K1g, esindab sotsiaalses mõttes rühm K1j ja raha kõikvõimsust rühm K2a. Tugevasti on esindatud ka C rühm ehk common sense järeldused või sotsioloogika (kuidas X on alati X, kui ka...). Siinkirjutaja lemmik on praegu valitseva mõtteviisiga ilmselgelt sobiv F1b rühma (paha saab karistuse) paigutatud Sitä saa mitä tilaa Seda saab, mida tellib. See võiks sama hästi olla samas rühmas, kus Niin makaa kuin petaa Nii magab, kuidas on teinud aseme (C2, X- tegevus toob X-tulemuse). Ka aja parandavale toimele (T rühmad) lootmine kordub ainestikus. Materjali seas on hulk uuemaid kõnekäände: Elämä jatkuu Elu läheb edasi ; Tulos tai ulos Tulemus või välja ; Ei kukaan ole korvaamaton Keegi ei ole asendamatu ; Pulinat pois Möla maha ; Häntä heiluttaa koiraa Saba liputab koera ; Näitä kyllä riittää Neid jah jagub. Kuigi rahvusvahelises vanasõnaklassifikatsioonis ei esine nad alati sellisel kujul, on neile suhteliselt kerge leida tüübinumbrit ja võtta nad temaatilise uurimise alla. Neid hüüdlauseid on mõjutanud soome keelekasutus, mõned neist on tõusnud koguni soosingusse tuntud poliitikute kõnepruugis. Pulinat pois! mäletatakse poliitiku Johannes Virolaineni nähvamisest: Rahvas on rääkinud. Möla maha! (Kansa on puhunut, pulinat pois!). President Mauno Koivisto kasutas teisendit ütlusest Saba liputab koera. Ta ütles aastal tuumajaama ehituskonkursi kohta: Kui me üritame panna suurriigid omavahel võistlema, kui me üritame kõigutada asju, siis need asjad hakkavad meid kõigutama (Jos yritämme pistää

40 suurvallat keskenään kilpailemaan, jos me yritämme heilutella asioita, niin ne asiat alkavat heilutella meitä) (Virkkunen 1974: 30). Sofi-kommentaaride meelis-vanasõnatüüp Olukorda iseloomustada püüdvatest kommentaaridest kõige sagedamini meelde tulnud 46 vanasõna või vastava ütluses eas olid seitsmel korral kuldmuna, munakana või kuldkala hävitamine (kaotamine) ja kahel korral samasse sarja kuuluv viide lüpsva lehma tapmisele. Nendega kinnitati kirjastaja teo õigeks või valeks tunnistamist. M6 vanasõnaandmebaasis või rahvusvahelises Matti Kuusi vanasõnaklassifikatsioonis (Lauhakangas 2001) on see vanasõna euroopaliku teisendina K1e 14 Ei pidä tappaa kultamunia munivaa kanaa Ei tohi tappa kuldmune munevat kana. Samast rühmast leidub number Parempi lehmä lypsää kuin tappaa Parem lehma lüpsta kui tappa. Rühma pealkiri on alluva kohtlemise strateegia / keelitamine tasub ära ja see kuulub sotsiaalse seisundi põhikategooriasse. Järgnevalt esitatakse kuldmuna-teemalised kommentaarid ajalises järjestuses. Tekstinäidetest selgub vanasõnateisendi ja fraasi või kõnekäänu vahetumine. Vanasõnadele omase muust tekstist sõltumatu iseseisva lause asemel on käesoleval juhul valdav fraasituuma kasutamine. Neid avaldusi käsitletakse siiski vanasõnažanrisse kuuluvatena, sest fraaski kannab endas üldist vanasõnaideed, tegelikult koguni muinasjuttu. Comment [a3]: Osutust /viidet muinajutule? Mitä lienee taustalla, mutta tuskin kultamunia munivaa kanaa pienestä syystä ulosheitetään kanalasta. Mielestäni erimielisyydet ratkotaan osallisten kesken, ei julkisuudessa lehtien palstoilla. Se on selkään puukottamista ja takanapäin puhumista eli juoruilua. (Ahkera lukija) Mis vist on taustal, aga vaevalt kuldmune munevat kana tühisel põhjusel kanalast välja heidetaks. Minu meelest lahendatakse erimeelsused osaliste vahel, mitte avaliku lehe veergudel. See on selga pussitamine ja tagaselja rääkimine või keelepeks. (Ahkera lukija) Ehdottomasti kultamunan kadottivat... (JepJep) Tingimata kuldmuna kaotasid... (JepJep) Kuristivat kultamunia munivan hanhen. Puupäät. (Mummeli) Kägistasid kuldmune muneva hane. Puupead. (Mummeli) Wsoy:n ihmisillä näyttää olevan epäselvää, mistä yritys tienaa hölmöä herkkänahkaisuutta heittää muniva kana pihalle. Tämä on tyypillistä Suomessa usein esim. vastaava tilanne on maahantuojien edustajilla, jotka eivät ymmärrä, että hyvällä yhteistyöllä tulokset paranevat entisestään. Varmasti kateus ja luovuus on ne puuttuvat osat, kun tällaisia välirikkoja syntyy. Säälittävää Wsoy:ltä - tyypillistä sähköposti-byrokratiaa, josta vedetään herne 8:01 10:15 10:55 11:03

41 nenään. Katsotaan vain, että kohta se Wsoy:n heppu, jota sofi sentään puoltaa siirtyy uuteen työhön - siihen kustantamoon, joka Sofin saa. (Yrittäjä) Wsoy inimestel tundub olevat selgusetu, mille arvel ettevõte teenib, rumal õrnanahalisus visata munakana õue. See on Soomes tüüpiline näit vastav olukord on importijate esindajail, kes ei saa aru, et ha koostööga paranevad tulemused. Kindlasti kadedus ja loovus on puudu, kui selliseid suhetekatkemised juhtuvad. Kahju Wsoy-st tüüpiline e- posti-bürokraatia, millest tõmmatakse hernes ninna. Vaadatagu vaid, et varsti see Wsoy tüüp, keda sofi siiski pooldab, läheb uuele tööle sinna kirjastusse, kes Sofi saab. (Yrittäja) Luultavasti on aika hankala ihminen, tuo molla-maija. Tuskin kustantaja kovin heppoisin perustein hyvin lypsävää lehmää lopettaisi. (Molla) Arvatavasti on üsna keeruline inimene, see molla-maija. Vaevalt kirjastaja väga mõjuvate põhjusteta hästi lüpsva lehmale lõpu oleks teinud. Kyllä teki! Sofi osaa sanoa asiat suoraan niinkuin pitääkin. Ei ulkoneinen olemus tee hänen kirjoistaan sen huonompia kuin muittenkaan. Jotain hämminkiähän siellä ilmeisesti on kun tuollainen kultakala potkaistaan pois ja muutkin kirjailijät lähevät joko potkittuna tai omasta vapaasta tahdosta. Mitä hänen kirjalliseen tuotantoon kuuluu niin ihan hyvää luettavaa ne ovat minun mielestäni. Jokainenhan lukee mistä tykkää. (Susirajan ihmettelijä) Jah tegi! Sofi oskab rääkida asjadest nii otse kui vaja. Ega väline olemus tee tema raamatutest halvemaid kui teiste omad. Midagi hämmastavat selles ilmselt on, kui selline kuldkala lüüakse välja ja teisedki kirjanikud lähevad kas lööduna või omast vabast tahtest. Mis tema kirjandustoodangut puudutab, siis minu meelest on see väga hea lugemine. Igaüks loeb seda, mis meeldib. (Susirajan ihmettelijä) Nimimerkille mediasirkusta Kirjoitat että koko juttu ei kosketa sinua. Sehän kosketti sinua jopa siinämäärin että kirjoitit kommentin. Eli asia on mielenkiintoinen vaikka taustoista emme tiedä. Kenen kunniaan kolahti niin, että pitää päästää vapaaksi kultamunia muniva lintu? (Herkät Varpaat) Kasutajale meediatsirkust Kirjutad, et kogu jutt ei puutu sind. See puudutas sind juba sel määral, et kirjutasid kommentaari. Niisiis on asi huvitav, isegi kui me tausta ei tea. Kelle au sai nii pihta, et tuleb lasta vabaks kuldmune munev lind? (Herkät Varpaat) Tämäpä se juuri todistaa että johto ei ole tehtäviensä tasalla, kun kultamunivan kanasen potkaisi pellolle. Kirjailija joka on nousussa ja tuottaa, kelpaa kyllä muillekin kustantamoille ja paremmalla sopimuksella. (Kirjaston käyttäjä) See lihtsalt tõestab, et juhtimine ei ole olnud tasemel, kui kulda munev kana löödi põllule. Kirjanik, kes on tõusuteel ja toodab, kõlbab teistelegi kirjastustele ja parema lepinguga. (Kirjaston käyttäjä) Kukas muu, kun WSOY, on niin tyhmä. Lopettivat idiootit lypsävän lehmän. Sujuvathan YT-neuvottelut nyt paremmin WSOY:n kannalta!! Onpas, heh heh, fiksu toimitusjohtaja!! Sofi on loistava ja vetää pisimmän korren loppujen lopuksi. (Johanna) Kes muu, kui WSOY, on nii loll. Tegid, idioodid, lõpu lüpsvale lehmale. Nüüd sujuvad TV-läbirääkimised WSOY seisukohalt paremini!! On vast, heh heh, nutikas tegevdirektor!! Sofi on särav ja tõmbab lõppude lõpuks lühima kõrre. (Johanna) 11:10 11:20 11:45 11:51 11:53 Tabel 2. Sofi-ainestikus esinenud kuldmuna- või lüpsva lehma vanasõna sisaldavad kommentaarid ajalises

42 järjestuses. Kohe pärast kommenteerimisvõimaluse avanemist keskööl toob juba kolmas vastaja kell esile justkui näite hilisemast populaarsest teemast. Kasutaja Puhdistus seisukoht selle kohta, kas kirjastaja tegi vale otsuse: Muidugi tegi!!!! On rumal hävitada kullakaevandus!!! Öötundidel enne kaheksat osutub vanasõna kasutajaks 16 kommentaatorit. See moodustab 15% selleks ajaks antud vastuste hulgast. Tabelist 2 saab selgeks, et esimene vanasõnateemaline kommentaar ehk kuldmuna-väljend kirjutati kell Seejärel koguneb klaviatuuril klõbistades 125 kommentaari enne kui jälle esineb kuldmuna kell Selleski vahemikus leidub 22% kommentaaridest mõni muu vanasõna või variant. Kindlasti kirjutatakse kõige sagedamini kommentaare teiste tekste lugemata. Igal juhul võime juurelda kas eelmiste vastajate komme kasutada vanasõnu, mõjutab järgmiste kommenteerijate sõnavalikut. Siinkirjutaja kaldub arvama, et mõnikord mõjutab. Näiteks kell kirjutab HeSa lühidalt: Küll maailm õpetab ka üliinimest ja nelja minuti pärast opa: Küll juttu maailma mahub. WSOY eit on huumorimeeleta. Kuldmuna-vanasõna kujundit kasutava Herkät Varpaat järel jõuab Kirjaston käyttäja peaaegu sama keelendini ja paari minuti pärast toob Johanna vanasõnaidee lüpsva lehma tapmisest, mis on ajendatud kommentaariahelas 40 minutit varem esinenud samast vanasõnast. Kas vanasõnast piisab kommentaariks? Mõned netikommenteerijad avaldavad oma seisukohta lakooniliselt. Kasutaja xyz kirjutab ei-hääle põhjenduseks kell 00.39: Lühidalt ja tuumakalt: EI. Sageli kirjutati kommentaariks üksnes vanasõna või siis vanasõna ja selle täienduseks sõna või paar. Viiendikule vanasõna või hüüdlauset kasutanud vastajatest piisas avaldusest sellisena kommentaariks, näiteks Turjonile meelde tulnud rahvatarkus: Ei passaa tölviä leivänantajaa Ei sobi narrida leivaandjat. Ka vestlusolukorras mõjuvad vanasõnad sageli lakoonilisena, lisaseletust mittevajavate kokkuvõtetena. See ei tähenda, nagu esindaksid vanasõnad kindlasti ökonoomset ja nappi väljenduslaadi. Pigem on küsimus vanasõnalise kõne optimaalsest suhtest selle kõne sotsiaalse funktsiooniga (Lauhakangas 2004: 22). Eriti Päeva küsimuse laadses uudislikkusest tulenevas netikommunikatsioonis meenutab tempokas kirjutamine justkui kõnevoorude vahetumist, kus pikad kirjalikud arvamusavaldused on vähemuses. 344 kommentaariaineses moodustasid üle 50 sõna pikkused kommentaarid vaid 7%. Ühe- või

43 kahelauselised repliigid kvalifitseeruvad kommentaariks. Tõsi, lause loetavust ei mõjuta üksnes selle pikkus. Pikad laused võivad olla lühikestest komplitseeritumad, teisalt puudub neis lühikese lause hoolikalt kaalutudtaibukus. Arusaadavuse seisukohalt on otsustav lause süntaktiline ülesehitus. (Virtaluoto & Väyrynen 2000: 2) Just aja jooksul lihvitud suhteliselt lühike ülesehitus, sümmeetria ja eriti soome vanasõnade algusriim ehk alliteratsioon on vanasõnade trumbid (Mieder 2004: 6 7; Niemi 1926: ). Vanasõna hõlpsat kasutatavust seletab uurijate tähelepanek, et konventsionaalsete väljendite korduv kasutamine muutub praktilistes oludes möödapääsmatuks protsessiks, mida sõnasõnalise ja metafoorse tõlgenduse side eeldavat. Sobivas olukorras taastab kasutaja oma mälus vanasõna või vastava väljendi tervikuna (Gibbs & Beitel 1995: 131, 149). Viiteid samale olukorrale ja tuttavat väljendit ühendav vahetu lugemisviis kehtib ka muudes üldistavates ütlustes. Eesti fraseoloog Anneli Baran, kes on uurinud fraseoloogiliste üksuste tundmist eestikeelse kõnelejaskonna seas, viitab psühholigvistist salientsuse-aspekti eestkõneleja Rachel Giora töödele, mis osutavad, et idiomaatilisus (ehk tõlgendusele alluv keskne element) n-ö laheneb järkjärgult ega eelda idioomi koostisosade sõna-sõnalist mõistmist (Baran 2011: 60 61). Suhtlussituatsioonis võib vanasõna tüüpilisimaks kohaks pidada vestluse või kõnevooru lõppu. Nõuandvas ja selgitavas kõnes on lõppu vaja kokkuvõtet. Tegevuse lõpptulemusele on vaja seletust või loole õpetust (Lauhakangas 2004: , 240). Vanasõnu kasutatakse, kui püütakse juhtida vestlust vähemalt näiliselt üksmeele ja otsuse saavutamisele. Küsimus on võimu või vähemalt mõjuvõimu kasutamises. See vanasõnalise kõne funktsioon tundub kehtivat suurel määral ka kirjaliku arvamustevahetuse kasutamise korral. Sofi-ainese vanasõnade kasutajatest 68% lõpetab oma hääletusvaliku põhjenduse mõne tuumaka vanasõnalise väitega või pikema vanasõnalaadse avaldusega. Sofi-ainestik näitab ometigi, et kirjutades võib vanasõna või selle teisend mõnikord esineda alguses nagu pealkiri. Küsimus on ka vanasõna kasutajanimeks valinute argumenteerimise laadis. Sageli on tuttav kristalliseerunud väljend ka teksti keskel, liigendamas pikemat arutlust. Kirjutamine erineb näost näkku suhtlemisest igal juhul visuaalse aspekti poolest. Oma kommentaar antakse pigem mõjusa kujundi kui kuuldava repliigina. Tähenduslikud on pealkiri ja raamistus. Anonüümsus ja rühmaidentiteet On võimalik rajada hüpoteese, mil määral on inimestel kalduvus võtta veebivestluses omaks

44 suhtluspartnerite teemakohaseid mõjutusi. Teisalt tuleb arvesse võtta ka eri foorumites moodustuvaid lõtvade sidemetega kogukondi, kiiresti sündivaid rolle, mida innukad osalejad saavad ja ise endale võtavad. Võidakse küsida, mis funktsioon on vanasõnal kasutaja silmis, kui ta selle veebisuhtlusse toob. Kas vanasõnad toimivad mina-kõnest eemalejuhtija ja autoriteedi taotlejana, kui neid kasutatakse kommentaari tugevdaja või niisama kommentaarina? Või mõjutab eemaloleku anonüümsus pigem vajadust läheneda vanasõna abil sama meelt olevatele kasutajatele, loomaks tuttavlikkuse sild teiste kommentaatorite ja lugejatega? Inimeste erinev isiklik taust, iga ja kirjutamisvilumused mõjutavad seda, kas netikirjutamine tähendab neile lehe lugejaartiklite osakonda, külalisraamatut, nn peldikuseina, päevakirja või on nad kasvanud eri foorumite, blogide, vestlustubade ja kommentaariumite maailma digipõlvkonnaks. Siiski on oma seisukoha märgatavaks tegemise seisukohalt vahe selles, kas inimene kirjutab anonüümselt juhuslikule täiesti tundmatule seltskonnale või suhteliselt püsiva kasutajanime taga teistele kasutajanimede taga olevatele inimestele, keda ta on veebifoorumis ajapikku tundma õppinud. Zuoming Wang (2007: 21 22) on kirjutanud empiirilistest uurimustest, mille kohaselt anonüümne vastastikune mõju veebis võib hajutada rühmasiseseid erinevusi ja tugevdada sellega rühmateadvust. Vastupidiselt varasematele oletustele ei kaota inimesed anonüümsena rühmas tegutsedes sugugi isiklikku identiteeti ja iseteadvust. Nad justkui pööraksid isikliku identiteedi rühmaidentiteediga samasse suunda. Vanasõnade kasutamise põhifunktsioonidest kahe, ehk siis traditsiooniks ülemineku ja keelelise mõjuvõimu (Lauhakangas 2004) seisukohalt on huvitav, kuidas saavutatakse autoriteet näiliselt võrdses veebisuhtluses. Internetipsühholoogias pädev Patricia Wallace (1999: 9) tõrjub interneti mõistmist mingi maailmakülana. Internet jaguneb erinevateks keskkondadeks samamoodi nagu elugi, kus muidu liigume. Otsustav on motivatsioon ja eesmärk, need panevad inimese mingi keskkonnaga ühinema. Võib siis oletada, et veebisuhtluseski kipuvad inimesed järgima varem omaksvõetud käitumistavasid ka rühmade moodustamisel. Pirkko Muikku-Werner (2009: 109) tõlgendab metafoorset keelekasutust osaliselt rühma sotsiaalse käitumisega. Ta ütleb, et teksti kujundlikkus on keskne seetõttu, et suhtlusfoorumi keelekasutuse kohta kehtivad teatud kokkulepped. Pikka aega sama kasutajanimega ühes foorumis kirjutanute kohta võib oletada, et nad tunnevad ennast virtuaalse rühma liikmena. Kui veebifoorumisse kirjutamist võib tõlgendada omaette tekstiliigina, on võimalik uurida seal kirjutamise kokkuleppeid ja seda, milline käitumine rikuks piire (nt van Peer 1986: 17 18). Veebifoorumi tooniandjad nagu iroonia ja kerge huumori väljendamine nõuab enamat kui

45 nende vahendamine kõneolukorras. Teisalt on anonüümses kirjutamises sageli küsimuse all vabadus öelda oma mõte keerutamata. Kuigi veebifoorumites valitseb piiramatus (kui mitte arvestada moderaatorite tsensuuriõigust), ei vali sugugi kõik otsest väljendusviisi. HS vestlusveergudel on lugeda käitumisjuhised 11, millele vastavaid kommentaare ei tsenseerita. Ei tohi vanduda, oma jonni ajada, teisi sõimata või KARJUDA. Üks reeglitest on huvitav vanasõnade kasutamise seisukohalt: Ära kirjuta seda, mida ei ütleks näkku! Kindlasti oleneb ametlikest eeskirjadest sõltumatu eri foorumites kohatav kõneviiside paljusus nii uudismeedia sotsiaalsest staatusest kui ka sellest, milliseid kõnepruuke sealne kogukond lubab. Huvitav olekski võrrelda eri foorumite avalikke eeskirju ja käitumisnorme nende keelekasutuse kokkulepetega, mida vestlustest võib välja lugeda. Tavad, mida inimesed järgivad anonüümselt veebifoorumites suheldes, ei ole sündinud üksnes uue suhtlusvahendi tõttu, vaid neid on mõjutanud osalejate varasemad, sagedasti näost näkku või vähemalt vestlustes õpitud suhlemisoskus. Arpo (2005) uurimus interneti suhtlusrühmadest näitas, et keskne on küsimus kohalolust ja loetuks saamisest. Inimene ei väljenda ennast üksnes teiste mõjutamiseks, vaid ehitab sellega üles ka enesekäsitlust ja suhteid teistega. Idenditeedi loomine veebifoorumis Veebi-identiteedile on iseloomulik vähemalt näilik anonüümsus ja ajutisus. Inimesed võivad luua endale sündmuspõhise hetkeidentiteedi ja käia foorumis oma seisukohta avaldamas, tulemata enam kunagi samasse virtuaalkeskkonda tagasi. Nii mõnegi uurija meelest võib veebifoorumites omatav identiteet pakkuda sotsiaalselt rohkem rahuldust kui oma argi-mina. Online identiteet pälvib rohkem austust ja tähelepanu kui offline identiteet (Wallace 1999: 54). Anonüümsus ja ajutisus on suhtelised, seepärast kinnitab sama kasutajanime korduv kasutamine identiteeti ja loob justkui kogukonda kuulumise aluse. Aktiivne suhtleja omandab sageli püsiva kasutajanime, mida kasutab ka teistes foorumites. Sellele kutsutakse üles vähemalt HS veebivestlustes. See võib sisaldada vihjeid kasutajanime ea, soo, orientatsiooni ja hoiakute kohta, kuigi ei pruugi paljastada isikut. Selgitusi andev ja põhjendav vanasõnaline kõne toetab ka eneseuhkust ja oma arvamuste kooskõla ja järjepidevust. See, kuidas avaliku ja suure loetavusega foorumi kommenteerija ainest tunneb ja mõistab, mõjutab kindlasti tema seisundit ühiskondlikus arutelukeskkonnas. 11 Mõned lingid nn hea kirjutamise toeks

46 Mõjuala, mis HS paberväljaandel on Soomes nn avalikus arvamuses traditsiooniliselt olnud, köidab tõenäoliselt veebifoorumitesse kirjutajaid, kellel on tugev positsioon ühiskondlikes või moraaliküsimustes. Vanasõnu või nende teisendeid kasutatakse sageli leheartiklite pealkirjades. Toimetajad laenavad meeleldi ka poliitikute kõnedest repliike, milles esineb värvikaid ütlusi. Vanadki ütlused lähevad uuesti ringlusse, kui mõni nimekas persoon neid avalikult kasutab. Nii ei ole üllatav, et ka päevalehe arutelufoorumites peetakse heaks tooniks kasutada vanasõnu oma seisukoha põhjendamiseks. Vanasõnade kasutamise seisukohalt on veebiarutelu olukord uudne, seal, kustekstkõne jääb sageli adressaadile suunamata või kus selle vastuvõtjate kohta ei ole andmeid. Traditsiooniliselt on vanasõnu kasutav kõne suunatud kellelegi otseselt või kaudselt. Arvamust väljendatakse näost näkku või teise tegemisi tagantjärele kommenteerides. (Lauhakangas 2004) Vanasõnade või nende teisendite esinemise väljaselgitamisel oleks põhjust kaaluda, kui palju on eri veebifoorumite vahel erinevusi rühmakogemuse ja anonüümsusastme seisukohalt. Veel on uurimata, kuivõrd suurendab veebifoorumi anonüümsus tarvet suurendada oma seisukoha usaldusväärsust vanasõna-laadse väljendiga. Vanasõnaliste väljendite soosimine viitab sellele, et veebivestlustes tekib kõnesituatsiooniga võrreldav vajadus tuua vastastikesse sotsiaalsetesse mõjutamistesse distantsi ja erapooletust, seega põhineb vanasõnade mõju siin üldistusel ja kolmanda poole häälel. (Lauhakangas 2004: 263; Mukařovský 1983) Internetiainestikul põhinevaid järeldusi Internet on aastate künnisel avanud suurepärase võimaluse uurida, kuidas kirjutamiskultuuri ühendumine erinevate vestlusrühmade keelekasutusega on mõjutanud vanasõnade kasutamist. Vanasõnade kontekstiuuringute seisukohalt on olukord ideaalne. Veebitekstid täiendavad fragmentaarset pilti, mis on saadud igapäevasest vestluskultuurist eri seostes kasutatud vanasõnade talletamisel. Tundub, et vanasõna on ka veebitekstides keeleline valik, mis toimib kasutaja abinõuna mõjutada teiste mõtlemist, andes nime käesolevale olukorrale või keerates vaatenurka enda soovitud suunas. Arvamusartiklid ja päevikulaadsed arutlused on enamuses, kui kasutada otsingu alusena vanasõnu. Vanasõnu ja nende teisendeid kasutatakse palju erinevates pealkirjatekstides, provotseerimaks arutelu, või kommentaari n-ö allkirjades, iseloomustamaks vestleja positsiooni.

47 Kadeduse-teema otsingualuseks valitud vanasõnavorm osutus viljakaks. Kadedus on aines, mis äratab vastukäivaid tundeid. Soome kultuuris on peljatud kadeda inimese kurja pilku ja varem on seda loitsides tõkestatud. Siit on pikk tee psühholoogide soovitatud positiivse kadeduseni, mis motiveerib inimest ettevõtlikkusele. Vestlustes saab kinnitust sündmuste kulgemise seletamine soomlase kas savolase või kainulase kadedusega. Vanasõna mõjub kogemusliku kõnena. Üllatav oli tulemus, et Kadedus viib vanasõnavorm ei viinud ainevaldkondadesse, kus huumoril oleks olnud kohta. Tundub, et kadedus-vanasõna vormegi esitati tõsistes seostes. Vanasõnade, antivanasõnade ja teisenditega sageli kaasnev parodeerimine ja keelemäng olid olematud. Kadeduse mainimist võib võtta vestluse nukra pöördena, mitte kahjutu naljaviskamisena. Kadedus-vanasõna teisendite kasutamine näib kokkulangevat üldise retooriliste vahendite kasutamise motivatsiooniga; antud juhul mõjusate pealkirjade ja allkirjade modifitseerimisega. Seal, kus luuletaja kasutab metafoore ja pöörab ümber klišeesid, otsib uut väljendit ja mängib mitmetähenduslike keelekujunditega, on veebiautorite tekstides oluline seisukoha kuuldavaks tegemine, konventsionaalsete metafooride kasutamine ja kommunikatsioon. Varasemale interneti vestlusrühmade uurimusele (Arpo 2005) viidatates võib tõdeda, et veebitekside loomises on mõjusate valikute seisukohalt keskne kohalolu ja loetavus. Õigeks osutus esmamulje HS rubriigi Päeva küsimus kommentaaride kasulikkusest vanasõnauurimuse seisukohalt. Kultuurilise kommunikatsiooni viisina on veebiarutelu tänapäevastes oludes muutunud väheste harrastusest igapäevaseks nähtuseks. Selle avatud uurimisvõimalused on vanasõnade funktsioonide selgitamiseks lausa ideaalsed. Nagu eespool sai mainitud, elavad vanasõnad pärimusliigina läbi uut arenguetappi. Kui ei võeta arvesse internetis kirjutamise erilisi vajadusi, seoseid ja isegi kogukondi, võib kergesti tekkida arusaam, et interneti mõjutuskeskkondades elavad vaid vanasõnateisendid, lustakad motod ja naljad. Sofi-ainestikus üllatas ohter pärimuslike väljendite kasutamine vanasõnateisendite ja keelemängude tasandil. Parodeerivaid vanasõnu oli iseäranis vähe. Ka modifikatsioonid tundusid teenivat seisukoha väljendamist. Kui eespool ennustatud uus arenguaste teoks saab, tähendab see, et erilistes vestlussituatsioonides õpitud traditsioonilised vanasõnad kerkivadtaas ka veebikommentaaride kirjutajate mälusteriti sotsiaalset pinget tekitavates olukordades. Kirjanik Sofi Oksanenist lahtiütlemine aasta suve alguses äratas kahesuguseid tundeid, kui küsiti, kas kirjastaja otsus oli õige või vale. Võimsamalt tungisid nähtavale negatiivsed ja pahakspanevad reaktsioonid. Siiski näitas materjali analüüs, et kaheastmelise vastamisega

48 kaasnev hääletamine tekitas vajaduse selgitada ja põhjendada oma poolt- või vastuhääletamist. Põhjendavad kõnet vaagivad ja tegevuse lõpptulemust selgitavad olukorrad ongi vanasõnade kasutamise seisukohalt eriti üllatavad (Lauhakangas 2004). Nii kadedus-vanasõnade kasutamine kui ka Sofi-ainestik näitasid, et oma seiskoha toeks oldi valmis laenama vanasõna või vanasõna-laadset väljendit. Lähemalt uurides ilmnes, et vanasõnu kasutati sageli järskude seisukohtade leevendamiseks ja vestluse üldisemale tasemele viimiseks. Vanasõnade sotsiaalne funktsioon on vähendada pingeid ja tugevdada ühtekuuluvustunnet. Tuttavana tunduvale kujutluspildile või selle paroodiale viitav kõneleja või kirjutaja ei eksponeeri ennast liialt ja seetõttu teda kuulatakse või loetakse. Kuigi enamik Sofi-ainetel veebis kirjutavatest autoritest ei mõtle eriti seisukohta väljendavate vanasõnaks klassifitseerivate pärimuslike väljendite kasutamise peale, ilmneb praktikast, et vastavas kõnesituatsioonis nad kasutavad vanasõnu. Eespool käsitleti identiteedi rajamist veebifoorumis, osalejate vajadust tuua anonüümsena esile veebifoorumi norme. Kasutajanime valikust nähtub, kas küsimus oli tegelikkusest erineva rolli etendamises või soovis luua endale vähemalt ajutine olukorral põhinev identiteet teiste kasutajate jaoks. Sageli viitas kasutajanimi kommentaari sisule, ja mõnikord põhines kommentaar pealkirjaks võetud vanasõnal. Nii nagu uute ütluste levimise osas, on internet tõhus ka vanasõnapärimuse edasikandumise seisukohalt. Sofi-ainestiku kommentaar meenutas üldistatult lähenedes teise jutule peale rääkimist. Teiste kommentaaride lugemine ja nende kommenteerimine toimus otsesuhtluses ja meenutas vestlust. On raske tõestada üksikisiku vanasõnade kasutamise mõju teistele kirjutajatele, kuid kõige soositum vanasõnatüüp, mis kordas kuldmune muneva kana/hane/linnu metafoori, hakkas kirjutamishetkest peale koguma pooldavaid kommentaare. Tundub võimatu võrrelda Sofi-ainestiku sarnast poole ööpäeva pikkust perioodi teiste veebikommentaaridega. Kes suudaks näiteks töökoha vestlustest mingi uudise kohta talletada päeva jooksul vanasõnade ja teiste värvikate väljendite kasutamist? Samuti on põhjust uurida, kas teineteist tundvate isikute korral oleksid suhtlusolukorrad olnud vanasõna sotsiaalsete funktsioonide uurimise seisukohalt ehtsamad kui vastavas veebikommentaariumis. Kadedus viib-vormi kasutamine andis vanasõnade kasutamise üldisematest funktsioonidest kõrvalekalduvaid tulemusi iseäranis seetõttu, et tulemuseks oli tekstiseos, kus oli toodud algupärane vanasõna Kadedus viib kaladki vetest/veest/järvest. Leitud sõnumiahelates ei toiminud selle vanasõna kasutamine sugugi pingeleevendajana või vestluse lõpetajana, vaid pigem ajendas arutelu kadeduse teemal või võeti seda ärritava väitena. Keset veebiarutelu esitatud vanasõna võibki toimida teisiti kui näost näkku suhtlemisel. Veebivestluses ei ole

49 emotikonide kõrval muud võimalust oma eesmärkidest märku anda. Teisiti kui pärimuslikus lähikontaktis, võib vanasõnalaadse väljendi kasutamisele järgneda selgitus, mida väita taheti. Kadedus-vanasõnaga seotud arutluskontekstides kerkis esile ka metatasandil kommenteerimine või vajadus reguleerida veebikogukonna keelekasutust ja arvestada teiste käitumisega. Vanasõnades ongi säilinud kesksete inimlike nähtuste temaatika. Sellele, kes vanasõnu mõistab, on nende kasutamine üldistavate seletusmallidena atraktiivne mõjutusvahend. Lõpuks on vaja hinnata internetiainesesse naasmise raskust ja uurimiseetika küsimusi. Kuigi ainestik on kergesti kättesaadav, võib nende allikatele olla raske viidata. Arutelufoorumite avalikkus ja teema levik tagavad, et teksti analüüsimine ei riku kirjutajate privaatsust. Käesolevasse uurimusse valitud vestlused koosnesid spontaansetest kommentaaridest, mis lisab uurimusele väärtust. Küsimus ei olnud kirjutiste kogumisvõistluse sarnases ürituses, mille käigus kommenteerijad oleksid teadlikult püüdnud pääseda teema auhinnalisteks n-ö tootjateks või kasutanud vanasõnu uurijate meeleheaks.

50 Kirjandus Arpo, Robert Internetin keskustelukulttuurit. Tutkimus Internet-keskusteluryhmien viesteissä rakentuvista puhetavoista, tulkinnoista ja tulkinnan kehyksistä kommunikaatioyhteiskunnassa. Joensuun yliopiston humanistisia julkaisuja 39. Joensuu: Joensuun yliopisto. Baran, Anneli Fraseologismide semantika uurimisvõimalused. Tartu: Tartu Ülikool. Cram, David 1994 [1983]. The linguistic status of the proverb. Mieder, Wolfgang (toim). Wise words: Essays on the proverb. New York: Garland, lk Crystal, David Johnson and the Internet. Hilda Hulme Memorial Lecture. University of London. 21. April 2005 ( 4. juuni2014). Domínguez Barajas, Elías The Function of Proverbs in Discourse. The case of a Mexican transnational social network. Berlin/New York: De Gruyter Mouton. Florinus, Henrik 1987 [1702]. Sananlaskut. Näköispainos vuoden 1702 laitoksesta Wanhain Suomalaisten Tawaliset ja Suloiset Sananlascut. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Gibbs, Raymond W. & Beitel, Dinara Does proverb understanding really reflect abstract thought? Psychological Bulletin 118 (1), lk Gibbs, Raymond W. Jr A new look at literal meaning in understanding what is said and implicated. Journal of Pragmatics, 34 (4), lk (doi: /S (01) ). Giora, Rachel On our mind: salience, context, and figurative language. Oxford: Oxford University Press. Granbom-Herranen, Liisa Sananlaskut kasvatuspuheessa perinnettä, kasvatusta, indoktrinaatiota? Jyväskylä studies in education, psychology and social research 329. Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto. Hain, Mathilde Sprichwort und Volksprache. Eine volkskundlich-soziologische Dorfuntersuchung. Giessen: Schmitz. Heikkinen, Vesa & Mikko Lounela Uudenvuodenpuheen minä. Vesa Heikkinen, Vesa (toim). Kielen piirteet ja tekstilajit. Vaikuttavia valintoja tekstistä toiseen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk Helasvuo, Marja-Liisa Minä ja muut. Puhujaviitteisyys ja kontekstuaalinen tulkinta. Virittäjä 2/2008, lk ( inen_tulkinta 4. juuni2014).

51 Herlin, Ilona Metakielen funktioita x sanoen -konstruktion valossa. Markku Haakana, Markku & Kalliokoski, Jyrki (toim): Referointi ja moniäänisyys. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk Häcki Buhofer, Annelies Psycholinguistik und Phraseologie. Fernandez-Bravo, Nicole & Behr, Irmtraud & Rozier, Claire (toim). Phraseme und typisierte Rede. Tübingen: Stauffenburg, lk Knuuttila, Seppo Kansanhuumorin mieli. Kaskut maailmankuvan aineksena. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Krikmann, Arvo Sissevaateid folkloori lühivormidesse. Põhimõisteid, zanrisuhteid, üldprobleeme. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus. Kuusi, Matti Sananlaskut ja puheenparret. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Kuusi, Matti Rapatessa roiskuu. Nykysuomen sananparsikirja. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Kuusi, Matti Sananparsistomme uusin kehitysvaihe. Teoksessa Jyrki Pöysä (toim): Betoni kukkii. Kirjoituksia nykyperinteestä. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Lakoff, George & Mark Turner More than Cool Reason. A Field Guide to Poetic Metaphor. Chicago & Lontoo: University of Chicago Press. Lauhakangas, Outi The Matti Kuusi International Type System of Proverbs. FF Communications 275. Helsinki: Academia Scientiarum Fennica. Lauhakangas, Outi Puheesta ihminen tunnetaan. Sananlaskujen funktiot sosiaalisessa vuorovaikutuksessa. SKST Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Lauhakangas, Outi Proverbs in Social Interaction: Questions Aroused by the Multi- Functionality of Proverbial speech. Proverbium 24, lk Lauhakangas, Outi 2009a. Present use of old Finnish proverbs. Lauhakangas, Outi & Soares, Rui (toim). The 2 nd Interdisciplinary Colloquium on Proverbs. ACTAS ICP08 Proceedings. Tavira: International Association of Proverbs, lk Lauhakangas, Outi 2009b. Nettiluovuus ja sananlaskumuotti. Knuuttila, Seppo & Piela, Ulla (toim). Korkeempi kaiku. Sanan magiaa ja puheen poetiikkaa. Kalevalaseuran vuosikirja 88. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk Lauhakangas, Outi 2009c. Sananlaskumuotti nettiteksteissä. Heikkinen, Vesa (toim). Kielen piirteet ja tekstilajit. Vaikuttavia valintoja tekstistä toiseen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk Lauhakangas, Outi. The Matti Kuusi International Type System of Proverbs ( 5. juuni 2014). Laukkanen, Kari & Hakamies, Pekka Sananlaskut. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

52 Lönnrot, Elias Elias Lönnrotin matkat 1. osa. Vuosina Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Lähdesmäki, Liisa Perinne elämässäni kilpakeruuaineisto. KRA Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran kansanrunousarkisto. Matikka, Tuija Kateellisten puhetta, sanoo narsisti. Tiede 10, lk Mieder, Wolfgang Proverbs. A Handbook. Westport, Connecticut, London: Greenwood Press. Moscovici, Serge The Phenomenon of Social representations. Farr, Robert M. & Moscovici, Serge (toim). Social Representations. Cambridge: Cambridge University Press, lk Muikku-Werner, Pirkko Kirja-arvostelujen metaforat ja niiden kohosteisuus. Heikkinen, Vesa (toim). Kielen piirteet ja tekstilajit. Vaikuttavia valintoja tekstistä toiseen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk Mukařovský, Jan 1983 [1971]. The Proverb as Part of Context. Selected passages from Mukařovský, Jan & Penfield, Joyce, Communicating with quotes: The Igbo case. Appendix B. Westport CT: Greenwood Press, lk Mäkinen, Esa WSOY:n mitta tuli täyteen: Sofi Oksanen saa lähteä. Helsingin Sanomat Niemi-Pynttäri, Risto Verkkoproosa. Tutkimus dialogisesta kirjoittamisesta. Helsinki: ntamo ( 5. juuni 2014). Penfield, Joyce Communicating with quotes: The Igbo case. Westport CT: Greenwood Press. Potter, Jonathan Representing Reality. Discourse, rhetoric and social construction. London: Sage. Prahlad, Sw. Anand African-American proverbs in context. Jackson (MS): University Press of Mississippi. Prensky, Marc Digital Natives, Digital Immigrants. On the Horizon 9 (5) ( %20Digital%20Natives,%20Digital%20Immigrants%20-%20Part1.pdf 5. juuni 2014). Seitel, Peter Saying Haya sayings: Two Categories of Proverb Use. Sapir, J. David &, Crocker, J. Cristopher (toim). The Social Use of Metaphor. Essays on the anthropology of rhetoric. Philadelphia: University of Pennsylvania Press, lk Siikala, Anna-Leena Variation and Genre as Practice: Strategies for Reproducing Oral History in the Southern Cook Islands. Honko, Lauri (toim). Thick Corpus, Organic Variation and Textuality in Oral Tradition. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk

53 Siikala, Anna-Leena Kosmoksen keskus ja sen valtiattaret. Stark, Eija & Stark, Laura (toim). Kansanomainen ajattelu. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk Taylor, Archer The Proverb. Cambridge, MA: Harvard University Press. Taylor, Shelly E. & Crocker, Jennifer Schematic bases of social information processing. Higgins, E. Tory & Herman, C. Peter & Zanna, Mark. P. (toim). Social Cognition. The Ontario symposium, vol. 1. Hillsdale, N.J.: Erlbaum, lk Thompson, John B The media and modernity. A social theory of the media. Cambridge: Polity Press. Wallace, Patricia The Psychology of the Internet. Cambridge: Cambridge University Press. Van Peer, Willie Stylistics and Psychology. Investigations of foregrounding. London: Croom Helm. Wang, Zuoming Anonymity Effects and Implications in the Social Identity Model of Deindividuation: From Crowd to Computer-Mediated Communication. [online]. ( 5. juuni 2014.) Winick, Stephen D Intertextuality and Innovation in a Definition of the proverb Genre. Mieder, Wolfgang (toim). Cognition, Comprehension, and Communication. A decade of North American Proverb Studies ( ). Phraseologie und Parömiologie 13. Essen: Schneider Verlag Hohengehren, Baltmannsweiler, lk Virkkunen, Sakari Suomalainen fraasisanakirja Kivestä Kekkoseen. Helsinki: Otava. Virtaluoto, Jenni & Väyrynen, Pirjo Voidaanko tekstin luettavuutta mitata matemaattisilla indekseillä? [online]. ( 5. juuni 2014.) Virtanen, Leea Kateus vie kalat vedestä. Kalevalaseuran vuosikirja 56. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk Virtanen, Tuija & Halmari Helena Persuasion across genres. Emerging perspectives. Halmari, Helena & Virtanen, Tuija (toim). Persuasion across genres. A linguistic approach. Amsterdam/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, lk 3 24 (doi: /pbns vir). Vähämäki, Jussi Elämä teoriassa. Tutkimus toimettomasta tiedosta kommunikaatioyhteiskunnassa. Helsinki: Tutkijaliitto. Yankah, Kwesi The proverb in the context of Akan rhetoric: a theory of proverb praxis. Bern: Lang.

54 Internetinäidete allikad Aamulehti 2008 = Blogosfäärin sitaatit. Aamulehti. ( 1. jaanuar 2012). Etelän-Pohjanmaa 2007 = Etelä-Pohjanmaan kauppakamari ( 1. jaanuar 2012). HS 2008 = Kommentointi. Helsingin Sanomat ( 1. jaanuar 2012). Hämeen Sanomat 2009 = Keskustelut. Hämeen Sanomat ( e+is+sauli+niinisto+tanaan+vihille/ 1. jaanuar 2012). Huuto.net = Forum. Huuto.net ( 1. jaanuar 2012). Etelä-Suomen Sanomat 2008 = Keskustelu. Etelä-Suomen Sanomat ( 1. jaanuar 2012) (tänaseks suletud). Kalastus.com 2007 = Keskustelu. Kalastus.com ( 1. jaanuar 2012). Kainuun Sanomat 2008 = Forum. Kainuun Sanomat ( ssite%2famlayout&cid= &p= &pagename=ksawrapper 1. jaanuar 2012). Kasvi 2007 = Jyrki J.J. Kasvi blogi ( 1. jaanuar 2012). Keskustelu.ess.fi 2008 = Keskustelu. Etelä-Suomen Sanomat ( 1. jaanuar 2012) (tänaseks suletud). Korolainen, Tuula Meikäläiset ja teikäläiset. Kolumni. Vantaan Lauri ( 1. jaanuar 2012). Lapin radio 2006 = Lapin radio. Yle Radio Suomi ( 1. jaanuar 2012). Muropaketti 2008 = Keskustelu. MuroBBS ryhmä. ( 1. jaanuar 2012).

55 Savurenkaita 2006 = Savurenkaita. Blogi. Vuodatus.net ( 1. jaanuar 2012). Soini, Timo Soini puhuu nuorisolle. Helsingin Sanomat ( 1. jaanuar 2012). Taloussanomat 2008 = It-viikko. Tieototurva. Kommentit. Taloussanomat ( 11. jaanuar 2012). Tietokone 2008 = Tietokone blogit ( 1. jaanuar 2012) (tänaseks suletud). Tuusvuori, Arja Epäonnistujan muotokuva. Yliopisto-lehti 10. ( 1. jaanuar 2012). Uusi Suomi 2008 = Uusi Suomi. Vaikutusvaltaisen Suomalaisen media ( 1. jaanuar 2012). Uudenmaanliitto 2008 = Kuntakeskustelun sitaatit. Uudenmaan liitto. Nylands förbund ( 1. jaanuar 2012). Vuorela 2008 = Birgitta Vuorelan vaaliblogi ( 1. jaanuar 2012).

56 SUMMARY Proverbs in Finnish Internet Forums Key words: context, Internet, proverbs, proverbs modifications, spoken language, written language, rhetorics, use of proverbs Artikkelissa tutkitaan sananlaskujen käytön funktioita internetin suomalaisissa kommenttiteksteissä. Käy ilmi, että hyvinkin yksinkertaisin hauin on mahdollista koota aineistoa, jossa tulee esiin sananlaskujen nykykäytön kannalta olennaista informaatiota. Jotta löytöjen tulkintoihin voidaan edetä, selvitetään ensin sananlaskujen käytön tutkimustraditiota. Artikkelissa esiteltävä aineisto on talletettu valtalehden keskustelufoorumilta. Helsingin Sanomien verkkosivulla kesäkuussa 2010 sai "Tapaus Sofi Oksanen" erityishuomiota, kun lehti esitti yleisölle aiheesta kysymyksen. Pohdinta sananlaskujen ja sananlaskumuunnosten välisestä suhteesta on osaltaan vaikuttanut aineistoksi valikoituneiden ilmausten määrään. Kirjoittaja soveltaa aiempien tutkimustensa (Lauhakangas 2004, 2011 ja 2012) tuloksia sekä kasvokkain tapahtuneen vuorovaikutuksen että internetin sananlaskujen käyttötilanteista. Päivälehden nettikeskustelussa, joka liittyi uutiseen kirjailija Sofi Oksasen välirikosta kustantajansa kanssa, tuli esiin poikkeuksellisen paljon sananlaskuja ja sananlaskunomaisia ilmauksia. Kirjoittaja arvioi niiden käytön motiiveja ja muun muassa sitä, saadaanko muilta foorumille osallistujilta mahdollisesti malli tai virike käyttää myös omassa kommentissa sananlaskumaista ilmausta. Vuoden 2010 tutkimusaineistosta tehtyjä päätelmiä vertaillaan lisäksi muuhun internetistä tallennettuun sananlaskujen käyttötilanteita valaisevaan materiaaliin. Kirjoittajaa kiinnostaa erityisesti puheenomaisen kirjoittamisen yhteys sananlaskujen tai sananlaskunomaisten ilmaisujen käyttöön. Millaista identiteettiä mahtaa anonyymi internet-foorumilla kirjoittava henkilö rakentaa itselleen sananlaskun tai sananlaskumuunnosten kaltaisilla kielivalinnoilla? Entä säilyvätkö sananlaskujen sosiaaliset funktiot internetin vuorovaikutuksessa samankaltaisina kuin kasvokkaisessa vuorovaikutuksessa?

57 MIDA ON ÜHIST RAHVASTIKUSTATISTIKAL JA KUJUNDLIKUL KEELEL PRUUDIPÕUAST INTERNETI NÄITEL 12 Teesid: 2011 a. toimus üle pika aja Eestis taas rahvaloendus. Üritus, mis andis kõneainet juba enne selle läbiviimist ja kogu toimumisaja. Samamoodi said suure tähelepanu osaliseks mitmed hiljem küsitluse tulemustes eredalt silma paistnud seigad. Nii mõnegi statistilise näitaja puhul läksid arutelud ühiskonnas lausa teravaks, iseäranis internetikeskkonnas. Arutlusteks andis põhitõuke loenduse korraldanud Statistikaamet, kes väljastas pressiteate, mis andis teada nähtusest nimega pruudipõud. Taoline keelekasutus ei oleks aga leidnud nii suurt tähelepanu meedia vahenduseta, kus üksteise järel ilmusid artiklid-arvamuslood pealkirjadega, mis nägid sõnumi põhiväärtust eelkõige uudses keelendis, kuid üritasid avada ka probleemi ennast. Ettekandes keskendun meedia kui vahendaja rollile ja netikommentaariumile kui arutelude toimumiskeskkonnale. Märksõnad: ajakirjanduskeel, internetimeedia, kommentaarid, kujundlik keel, rahvaloendus Eellugu Järgnev artikkel põhineb ühel meedia vahendatud uudislool ja seejärel kujunenud diskussioonil. Aruteluks internetis andis tõuke loenduse korraldanud Statistikaamet, kes väljastas 18. veebruaril 2012 oma blogis pressiteate rahvastiku soolise ja vanuselise koosseisu kohta pealkirjaga Rahvaloenduse andmed näitavad pruudipõuda (Statistikamet 2012). Uudises anti teada, et enamikus Eesti omavalitsusüksustes on aastasi mehi rohkem kui sama vanuserühma naisi, selgub aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetest. Paljusid piirkondi ähvardab tulevikus olukord, kus tüüpiliseks perekonnaks saab vanurist ema ja tema vanapoisist poeg. Veidi allpool leidus alapeakiri Terendamas on pruudipõud. Lähemal uurimisel selgub, et tekstis endas kasutati pruudipõua asemele hoopis vähem kujundlikku sünonüümset moodustist pruudiprobleem : Kaart näitab ilmekalt nn pruudiprobleemi olemasolu enamikes omavalitsusüksustes. 12 Artikkel põhineb aasta alguses peetud ettekandel Folkloristide talvekonverentsi paneelis Sündmus ja reaktsioon tänapäeva meedias ning on valminud IUT22-5 ja EKKM toel.

58 Foto 1. Mehi 100 naise kohta aastaste seas. Statistikaamet Kahtlemata on tegemist huvitava keelendina, mis aga ei ole sugusi nii uudne kui esmapilgul näida võib. Eesti keele seletav sõnaraamat pakub sõna põud kujundliku tähendusena nappus, puudus ning toob näitena lause Kenadest tüdrukutest meil põuda ei ole. Selle kõrval tuuakse teinegi näitelause, küll kirjandusest (A. Mälk): Küla on, aga pilli [= pillimeest] pole. Tüdrukud üsna põuas. Nagu neistki lausenäidetest näha, seostatakse kujundlikku põuda just naissooga (vrd ka näiteks adjektiivi aher kollokatiivset kasutust aher lehm, aher naine sigimatu, viljatu; vähese anniga, millegi poolest napp, kasin, kehv ). Sellel taustal tundub liitsõnaline moodustis pruudipõud üsna loomulikuna. Iseasi on seesuguse kujundliku väljendi kasutamine eeldatavalt lakoonilises statistika-ülevaates ja ametnike poolt. Samas näivad just niisugused värvikad keelendid, mida kasutatakse meedias viimastel aastatel üha ohtramalt, tagavat üldsuse tähelepanu, nagu ka järgnevast näha Kujundkeelest netiajakirjanduses vt lähemalt Baran 2012, Baran 2013, Õim& Õim & Muikku Werner

59 Reaktsioonid netimeedias Meedia reaktsioon Statistikaameti teatele oli kiire ja emotsionaalne. Üksteise järel ilmusid uudislood ja artiklid pealkirjadega, mis näisid uudise nn pommväärtust eelkõige uudses mõistes pruudipõud. Esimesena tulid uudisega välja ajaleht Äripäev ja Rahvusringhääling, kes samal 18. detsembril avaldasid Statistikameti blogile viidates järgmiste pealkirjadega uudised: Statistikablogi: Eestis on pruudipõud (Äripäev 2012) ja Amet: mitmel pool Eestis on tekkinud "pruudipõud" (ERR 2012). Järgnesid uudise vahendamised mujal internetiavarustes, sh ka arvamusavaldused päevalehtede online-väljannetes. Eesti suurima lugejaskonnaga ajaleht Postimees (edaspidi PM) avaldas Statistikaameti uudise ameti juhataja sulest samal päeval, küll mitte põhilehes, vaid naistele suunatud portaalis Naine24.ee 14. Siiski peeti uudist toimetuse poolt sedavõrd oluliseks, et otsustati tervelt nädala jooksul koguda arvamusartikleid asjatundjatelt lehe arvamuslugude küljel: Postimehe arvamusportaal küsib asjatundjatelt, kuidas lahendada olukord, kus viljakas eas naised kolivad linna või isegi raja taha, kuid mehed jäävad maale värsketest rahvaloenduse andmetest ilmnenud nn pruudipõud. 15 Nii avaldasidki lisaks ajakirjanikele arvamust ka teadlased, aga ka kirjanik, poliitik, üliõpilane. Kõik nad pidasid vajalikuks oma arvamuslugudes (kokku 9) lehetoimetuse soovil lahata just seda üht seika statistikas, mis Statistikaameti enda poolt esile oli tõstetud. Esimsena ilmus PM arvamuslugude reas kommentaar ka rahvastikueksperdilt, erialalt inimgeograafilt, kelle poole meediaväljaanne pöördus. Ka tema arvamuslugu on pealkirjastatud retooriliselt kõnekana: Garri Raagmaa: miks peaks naine eelistama kontorile lauta? Kujundliku keelekasutusega arutluses ei saanud teadlanegi mööda uuest terminist: Naistele ei jagu maal uuel ajal enam tööd ning kas nad tahaksidki kõrgharitutena laudas rügada, arutleb inimgeograaf Garri Raagmaa Postimehe arvamusportaalis. Sarnane pruudipõud on aga ka Põhjamaades miks muidu käiakse sealt Eestis ja kaugemalgi naisi toomas? (Raagmaa 2012) Arvamusrubriigi toimetaja Alo Rauni sõnastus.

60 Ka teiste kirjutiste autorite tekstid omasid kõnekaid pealkirju. Toon nad siinkohal avaldamise aja alusel järjestatuna: Contra: enne linna, siis pruudiga maale tagasi Marina Lohk: paljukiidetud välismaa mees Mare Ainsaar: naiste lahkumine on märk headest aegadest Rein Taagepera: pruudipõud vanapoisistab Eesti? Mark Soosaar: pruutide lahkumise neli põhjust Annika Uudelepp: maailmalõpu asemel pruudipõuast ja lastest Marti Aavik: pruudipõud Lauri Palumets: Eestis valitseb pigem haritud meeste puudus, mitte pruudipõud Nimetatud autoritest vaid üks kasutas uudset pruudipõua-keelendit ka tekstis (Taagepera), teistel esineb see üksnes pealkirjas, tekstisisese osutusena pressiteatele või siis hoopis modifitseeritult (nt Aavikul peigmeeste põud). Ka kumbki teadlasest naisautoreist (Ainsaar, Uudelepp) ei kasutanud oma tekstis kordagi sõna pruudipõud, vaid nimetasid seda ümberütlevalt kas pruudiprobleemiks või pruutide puuduseks. Pealkirjade vormistus nagu ka arvamusloo sissejuhatavad laused on tavapäraselt ajalehe toimetajatelt, kes näisid soovivat vahendajatena potentsiaalselt aktuaalset teemat kauem tulipunktis hoida. Viimase autorina sõna saanud Palumets, kes näis tõukuvat pigem PM ajakirjaniku Mikk Salu artiklist Haridus ja töö tõi noored naised maalt linna 26 milles autor vaagis põhjuseid, miks noored naised liiguvad linnadesse võttis teema käsitlemise põhjalikumalt ette, avaldades Kommenteerimist võimaldati aastal 2012 ajalehe PM võrguväljaandes üksnes sotsiaalvõrgustiku Facebook konto kaudu. Nüüdseks on tingimusi muudetud sel määral, et kommenteerija saab valida, millise sotsiaalvõrgustiku kaudu ta arvamust avaldada soovib, ning sedagi, kas teha seda oma nime all või anonüümselt. Siinkohal esitan fb jagamiste arvu, kuna kommentaaride hulk jäi tollal tühiseks Sama artikkel ilmus üheaegselt ka teises Eesti ajalehes, nimelt SL ÕHTULEHT, kus see avaldati osutusega ajalehele PM veidi muudetud pealkirjaga Rein Taagepera: pruudipõud ohustab Eesti vanapoisistuda

61 esmalt ülipika arvamusloo hoopiski uudisteportaali Delfi.ee erilehes nimega Naistekas 6. jaanuaril. Seda põhjusel, et PM olevat esimese hooga tema kirjatüki tagasi lükanud. Delfis avaldatud kirjatööst ja sellega kaasnenud kommentaaridest aga pikemalt eraldi peatükis. Samaaegselt ajakirjanduses toimunud aruteludega lahati teemat loomulikult ka sotsiaalmeedias, foorumites, blogides jm. 27 Näitena toon vaid mõned ilmekamad, milles osutatakse uuringutulemuste kajastusele meedias ja küsitakse teiste kasutajate arvamust. Tähelepanuväärsed on juba foorumite või blogide teemapostituste pealkirjad. Pruudipõuast Väikesed valed, suured valed ja statistika, aga Buduaar Anonüümnes kommentaaris sisaldub esmalt viide PM portaalis Naine24.ee avaldatud uudisloole ja küsitakse lakooniliselt Kuidas kommenteerite? Tulemuseks laekus küll üksnes 12 nappi kommentaari. Beibendussektor Eestis LHV LHV finantsportaalis laekunud kommentaaride hulk on tähelapanuväärselt 7000, ent need on temaatika (beibendus Eestis) kohta laiemalt. Statistikaameti poolt avaldatule viidatakse taas kord online-meedia uudise kaudu. Siinkohal vaid paar sissekannet, millest ühe osutatakse taas kord Naine24.ee avaldatule, täpsemalt ühele artikliga seotud kommentaarile ja teises PM arvamusküljel avaldatud naisautori loole: "Uskumatu" küll aga siin korduvalt taotud trummipõrinat toetavad ka viimase rahvaloenduse andmed: Beibet see ei heiduta, "TOP kommentaar": nojah, neid mehi võib ju rohkem olla, aga häid mehi otsi kui tikutulega. nii olen ka mina siiani üksi, kuigi mõistus on vahe, välimus ilus ja sissetulek viisakas. aga kuna süda on siiani nähtavasti liiga hea ja latt liiga madalal olnud, ei usalda enam hästi neid eesti mehepoegi. tahaks kvaliteeti, kvantiteediga pole nagu miskit peale hakata. seega on minu jaoks pigem eestis "peiupõud". (2korda2) Vanainimese värk, uni läks ära ja hakkasin ajaviiteks netis tuulama. Leidsin siis artiklilt artiklile klikkides sihukese asja:postimehe arvamusportaal küsib eile ja täna (...khöhöm-khöm-khm...)asjatundjatelt, kuidas lahendada olukord, kus viljakas eas 27 Eestikeelsetes sotsiaalvõrgustikes toimuvast kommenteerijate (rolli)käitumisest on kirjutanud Hiiemäe 2014 ja Voolaid & Laineste ( :38) 29 ( :22)

62 naised kolivad linna või isegi raja taha, kuid mehed jäävad maale värsketest rahvaloenduse andmetest ilmnenud nn pruudipõud. Ma ei vaidle vastu, et tibinal sulg jookseb ja ega ta välimuselgi väga viga pole. Minu arust üle keskmise tunduvalt. Aga sellega tema plussid minu jaoks ka lõppevad. (Stealth) Selgelt võib näha, kuidas online-meedia vahendatud uudis, aga ka teemapüstitus ja kujundlik väljenduslaad toob endaga arvamustevahetuse koos vaheda ja ekspressiivse keelekasutusega ka väljaspool seda meediumit ennast, antud juhul interneti sotsiaalsetes suhtluskeskkondades. Veebi eri kanalites toimunud arutelude kõrval leidsin ka ühe võimuloleva erakonna poliitiku reaktsiooni. Eestlaslikult ebatüüpilisse teemakäsitlusse andis nimelt oma panuse ka tollane regionaalminister, küll mitte ametliku sõnavõtuga, vaid endanimelises blogis (Kiisler 2013): Poiste riietusruumis valitseb pruudipõud! Eilne Virumaa teataja kirjutab, et muidu igati toredat Laekvere vald on samuti tabanud pruudipõud. Poisid on jäänud, tüdrukud läinud. Enamasti Rakverre, kus seetõttu valitseb ilmselt kole peigmeestepuudus. Kui samamoodi järjest rohkem statistikasse sisse zoomida, saab ka väita, et Reaalkooli võimla poiste riietusruumis valitseb totaalne pruudipõud. Ja kõrvalruumis peigmeestepuudus. Katsuks selliste järeldustega ikka natuke hoogu pidada. Ministri emotsionaalsest arvamusavaldusest leiame pruudipõua kõrval ka järjekordse n-ö tasakaalustatuse poole pürgiva sõna (peigmeestepuudus). Riigi regionaalpoliitikat esindava võimuesindaja juurest, kes toetus mitte Statistikameti uudisele, vaid selle kommentaarile maakondlikus lehes, edasi liikudes on põhjust analüüsida teemakajastust Eesti eri piirkondade ajalehtedes. Eespool mainitud PM artiklite kõrval ilmusid vastavateemalised uudised ja artiklid ka kohalikes ajakirjandusväljaannetes, mis lahkasid aga probleemi omakandi elust lähtuvalt. Toon siinkohal välja vaid mõned näited Virumaa, Saaremaa ja Pärnumaa lehtede näol. Kuidas näeb välja pruudipõud? 139 noort* meest 100 noore naise kohta sellise tulemuse andis rahvaloendus Laekvere vallas, mis tähendab, et vald asub maakonna noorte meeste ja noorte naiste suhtarvu tabeli lõpuotsas. (VT 2013)

63 Tegelikult ilmus Statistikaameti uudis Virumaa Teatajas juba paar nädalat varem, küll refereeringuna juba mainitud Mikk Salu kirjatööst ajalehes PM, milles ei kasutatud aga samavõrd löövat pealkirja (pelk Haridus ja töö tõi noored naised maalt linna) kui kohaliku ajakirjaniku kirjatöös. Maakonnalehtedes ilmunud artikleid ilmestasid mõnelgi korral kummastavana mõjuvad fotod, nt Virumaa omas suurt hulka muumaiseid pruute kujutava Reutersi agentuuri fotopangast leitu 30. Seejuures on ilmekas ka foto all olev pikk selgitus, kus lahatakse nii ilmingut kui uut mõistet: Kui mõnel pool on pruute lausa jalaga segada, siis Eesti maapiirkondades on olukord vastupidine. Noori mehi on märksa rohkem kui naisi, teadjamad nimetavad olukorda pruudipõuaks. (VT 2013) Saaremaa uudiseid kajastava ajalehe kirjatöö kandis erinevalt Virumaa väljaandest neutraalset pealkirja: Kõige enam lahkus mullu Saaremaalt noori naisi Mullused Saare maakonna elanikearvu muutused annavad tunnistust sellest, et kõige enam oli saarelt väljarändajaid aastaste hulgas. Enamik neist naised, tuues siingi välja nn pruudipõua. (SH 2013) Seesugustele regionaalsetele kitsaskohtadele osutavatele tõsistele uudislugudele vastandub Pärnu Postimehes ilmunu, millest ilmneb, et Pärnumaal taolist probleemi ei eksisteeri. Pärnus meestel pruudipõuda pole Et Pärnus elab ametlikult naisi rohkem kui mehi, ei tohiks seal endale sobiva pruudi leidmisega probleemi olla. Siiski tuleb kosjad õigesti ajastada. (PPM 2013) Nii viimased näited piirkondlikest ajalehtedest kui ülevabariigiline meediakajastus annavad aimu meedias toimivatest suundumustest. Eesti ajakirjanduse puhul on juba rohkem kümme aastat tagasi nenditud selle kõnekeelsemaks muutumist (Kasik 2003: 136). Nagu nendib keeleteadlane Reet Kasik, on koos sisuga muutunud ka keelekasutus. See tähendab muuhulgas ka väljendite, slängi, žargoo jmt tungimist meediakeelde. Taolises suundumuses võib näha ka meedia püüdu samastuda oma lugejaskonnaga, kuna nimetatud keeleilmingud on üldlevinud internetikeeles. Üheks tähelepanu võitmise kohaks on pealkirjad. Tiit Hennoste arvates on netimeedias toimuv võidujooks kõige enam mõjutanud just pealkirju. Ta on nimetanud 30 Tõenäoliselt oli foto lisamine ajendatud artikli pealkirjast, mis küll kaks päeva pärast esmailmumist oli läbi teinud muudatuse Maal valitseb pruudipõud et siis veidi hiljem taas esialgsega asendatud saada.

64 pealkirja abil võimendamist, iseäranis netis, otsesõnu valetamiseks (2010: ). Samas ei ole ekspressiivse keelekasutuse, sh värvikate kujundite kasutamine meedia diskursuses midagi uut, seda on alati viljeldud, kuna see on üks lugeja tähelepanu võitmise viise. Ning seda laiemalt, mitte üksnes Eestis. Nii näiteks on saksakeelse ajakirjanduse põhjal tehtud kindlaks, et fraseoloogilistel väljenditel ja nende modifikatsioonidel on kindel koht ajakirjanduslikus tekstiloomes, seejuures on populaarseimaks kujundlike üksuste esinemise kohaks artikli struktuuris just pealkirjad (33%) (Ptashnyk 2009: 182 3). Ka Eestis korraldatud meediauuringud on aga näidanud, et veebiväljaandes on pealkirjal olulisem roll kui paberväljaandes (Kaukvere 2014). Kahtlemata on vabamal ja agressiivsemal keelekasutusel omad tulemid. Nn uusi metafoore ei kasutata ajakirjanduses mitte juhuslikult, vaid kui reaalsuse kujundlikke konstruktsioone (Rohtlaan 2006: 631). Eredatest hinnagulistest kujunditest võivad nende järjepideva kasutuse korral saada retoorilise strateegia vahendid, st need võivad mõjutada arusaamist. Tänapäeval on sedasorti arenguid võimalik kõige paremini jälgida internetikommentaariumites. Internetikommenteerimise fenomenist Eestis üldisemalt ja pruudipõuast rahva keeles lähemalt järgmistes peatükkides. Kommenteerimisest internetis Ajakirjanduse, iseäranis tänapäeva online-meedia suures osakaalus inimeste informeerimises ja kaasamises ei ole põhjust kahelda. Iseäranis oluliseks tuleb pidada viimasel kümnel aastal meedia poolt loodud võimalust inimestel aktiivselt kaasa lüüa selles protsessis, mitte olla vaid passiivne tarbija, mis iseloomustas varasemat olukorda. Tänu interneti personaliseerumisele (iseäranis bloginduse näol), on ka veebimeediast saanud avalikkusele suunatud osalusega ettevõtmine (participatory media, Blood 2000). Üheks selliseks osalusveebi näiteks on ka kommentaariumid. Kuigi Eesti ajakirjandus, nagu on osutanud Hennoste mõned aastad tagasi (2010), on end lausa ametlikult distantseerinud kommenteerijatest ja nende poolt öeldust, on kommentaaride näol siiski tegemist millegagi, millest ei saa mööda vaadata. Nii Hennoste termin ematekst kui keeleteadlase Krista Kerge metatekstiga seotud veebižanr (2004: 59) osutavad ilmekalt, et üht ei saa olla teiseta ja mõjutused on vastastikused. Ka on nentinud mitme meediaväljaande omanik Hans H. Luik, et tänapäeva meedia, osalt siis ka kommentaariumi abil, on isearenev tüvitekst (Luik 2013a: 149).

65 Eestis on meediaportaalides kommenteerimist peetud algusest peale omaette tähelepanuväärseks tegevuseks. Kommentaariumitega seoses on räägitud ka nn kollektiivse aju ilmingust. Kas aga selline määratlus on õigustatud? Nagu ilmnes aasta septembris avaldatud uuringust, on aga netikommenteerijate hulk üpris marginaalne ( ). Tähelepanuväärselt jälgib aga seesuguse vähemuse tegevust rohkelt huvilisi ehk 58,8% interneti igapäevastest kasutajatest 31. Seejuures iganädalaselt (st kuni kolmel päeval nädalas) kommenteerib 3% kommenteerijaist, igapäevaselt veel vähem 0,3%. 32 Ühtekokku toodetakse nende inimeste poolt aga tervelt kommentaari kuus, mis teeb keskeltläbi kommentaari igapäevaselt. Märkimisväärne fakt, kui võrrelda rahvastikuarvu arvesse võttes seda numbrit näiteks Austria näitajatega, kus see arv on sama. 33 Populaarseimaks kommenteerimiskeskkonnaks Eestis on olnud kõik need aastad ehk alates sellest, kui tekkis seesugune võimalus (1999), uudisportaal Delfi.ee (alanimetusega Rahva hääl). Portaal sisaldab aasta-aastalt üha rohkem nende endi toimetajate loodut ja ka inimeste enda arvamusavaldusi, ent peaasjalikult koondab Baltikumi suurim uudisteportaal endasse siiski kõigi meediaväljaannete uudiseid ja artikleid, võimaldades huvilistel neid tänini vabalt, st anonüümselt kommenteerida. Näitena kauaigatsetud väljendusvabadusest postsovjetlikus ühiskonnas on justkui paisu tagant välja pääsenud metsik sõnavabadus toonud endaga aga ka süüdistused ja kohtuskäigud, viimased koguni Euroopa Inimõiguste Kohtus 34. Nähtus on leidnud analüüsimist lausa teaduslikul tasemel, nimelt Justiitsministeeriumi tellitud uuringuna teadlastelt ksenofoobia ja rassismiilmingute kohta internetikommentaariumites (Rassi- ja võõravimm Eestis, 2007). Ka Delfis endas ilmus aasta detsembrikuus arvamuslugu, milles kõrvutati anonüümse kommenteerimise ja omaaegse pealekaebamise fenomeni. Politoloogi taustaga ajakirjanik Heiki Suurkask toob esile just totalitaarse ühiskonna taagaga rahvad, kes suhtuvad kõigesse teistsugusesse raevuka hukkamõistuga ning nimetab seda ideoloogiliseks kannibalismiks : Niisiis, keda internetisõimajad vihkavad? Igasuguseid läänemeelseid liberaale, loomulikult. Vabadused ja demokraatia on sõimu all. Nõukogude Liidus domineerinud sallimatuse kolmainsus - ateism, läänevaen, klassiviha on endiselt peamiseid argumente. Mida truum nõukogude inimene, seda enam sõimatakse just ideoloogilisi vaenlasi. Ja Tuginen siinkohal Austria online-päevalehe derstandard.at lugejate kommenteerimisfoorumi (Leserkommentarforen) analüüsile (Dorostkar & Preisinger 2012). 34

66 oma tõde on ainus, nii nagu totalitaarsetele riikidele kohustuslik. Võõras ja erinev on mõistagi vaenulik. Müürid ette ja trellid ümber, mida karmim karistus, seda õigem.tõde peab selle nähtuse kohaselt alati kaitsma ja vaenlast ründama, võimalikult teravate väljenditega vastast "elusalt nahka pistes," mis sunnib meid rääkima ideoloogilisest kannibalismist, mis ka nõukogudejärgses Eestis siiani eksisteerib. "Eestlase lemmiktoit on teine eestlane" väljend on pärit siiski viimasest sajandist. (Suurkask 2013) Seda et, teoreetikud on sätestanud printsiibid (nt Paul Grice ja tema üldtuntud maksiimid), mis on väidetavalt toimiva sõnumi edastamise põhieelduseks, ongi kõigest teoreetilised põhimõtted, mis praktikas, iseäranis spontaanses keelekasutuses, rakenduvad äraspidiselt 35. Nn rahva hääleks nimetatud kommentaariumites toimub küll pealtnäha nn diskussioon, mis eirab kõiki nn suhtlemisreegleid. Enamik kommenteerijatest näivad juhinduvat eelkõige kindlast ja kõigutamatust, usku meenutavast veendumusest, et on ainult üks tõde ja seda esindavad just nemad (kuigi leidub ehk neidki, kes looritavad seda naljategemisega). Kõrvuti esineb deklaratiivseid väljaütlemisi, moraliseerimist, nn tõeliste väärtuste eestseismist ehk kui tsiteerida meediaväljaannete omanikku ja ajakirjanikku Luike: klišeede arendamine mentaalseks tegelikkuseks (Luik 2013b), aga ka väljaütlemisi stiilis ütlen, mis sülg suhu toob, mida tavatsetakse pidada spontaanse reageerimise saaduseks. Nagu on märkinud Hennoste, argumenteeritud arvamus nõuab aega, mida aga veebimeedia kommentaariumis ei anta, kuna statistika näitab, et ajas kommenteerimine langeb. Seetõttu esitataksegi mitte mõtteid ja argumente, vaid tundeid või kommija kivistunud eelarvamusi (2010: 90). Samas leiavad ka teistsuguse poliitilise kultuuriga rahvaste internetiharjumuste uurijad, et anonüümsus tõstab küll postituste künnist ja tagab pealtnäha arvamuste pluralismi, langetab aga kvaliteeti ning loob võimalused sellistele fenomenidele nagu rassism, diskrimineerimine ja alusetult süüdistamine ehk siis kokkuvõtvalt kübervihkamine (Dorostkar & Preisinger 2012: 20). Tuntuim internetisuhtluse uurija ja ka esimene, kes üldse sel teemal üldistustega välja tuli, David Crystal on kasutanud terminit flaming (mõiste, mis võeti esmalt kasutusele sotsiaalpsühholoogias), märkimaks interpersonaalses internetisuhtluses valitsevat solvamistsõimamist (2001). Seetõttu pole ka Eesti internetis toimuv erandlik, vaid osa globaalsetest suundumustest. Eesti internetikommentaariumites toimuva suhtes jagunevad arvamused kaheks: on neid, kes räägivad väljendusvabadusest ja teised, kes leiavad, et seda tuleks ohjeldada. 35 Grice i maksiimide kehtivust internetisuhtluses MSNi näitel on uurinud Merike Ennok (2012). Nende printsiipide rikkumise kui olemusliku kohta huumoris, mis ei puudu ka ekspressiivsest kujundkõnest, on eesti keelse materjali põhjal kirjutanud Arvo Krikmann (2004b) ja Liisi Laineste (2010).

67 Meediaväljaannete endi suhtumine on tänaseks pigem ettevaatlikult kriitiline kui lugejahääli ehk nagu tavatsetakse öelda komme ja klikke üdini õigustav. Ka kommentaaride poolest kurikuulsaim portaal Delfi on asunud üsna hiljuti anonüümsuse kaotamise suunas tegutsema. 36 Üpris tõenäoliselt on põhjuseks kohtujuhtumid viimastest aastatest, mis on toonud endaga trahvid meediaväljaannetele (tuntuimale nn Leedo-juhtumile on lisandunud teisigi 37 ). Kahtlemata soosib interneti anonüümne keskkond spontaanset sõnavõtmist, mille ekspressiivsuse skaala võib olla vägagi lai. 38 Seda vaatamata moderaatorite vahelesekkumisele, kes peaksid eeldatult ohjeldama kohati vägagi räiget väljenduslaadi ilmeka pealkirjaga intervjuu modereerija argipäevast Modereerimine paneb jooma. Riigitöötajad suured ropendajad 39. Samas möönavad väljaannete juhid, et nii suure hulga kommentaaride (nt Delfis igakuiselt) jälgimiseks ja pidevaks sekkumiseks nappivat neil tööjõudu 40. Kuni käivad arutelud selle ümber, kas tuleks ohjeldada (eelkõige Delfi) kommentaariumis toimuvat, on see endiselt populaarseim keskkond taoliseks tegevuseks. Uurijaile, sh folkloristidele, on aga Delfi.ee näol juba viimased kümme aastat tegemist pigem nn aardelaekaga, mida on võimalik uurida eri aspektidest. 41 Pruudipõua temaatika lugejakommentaaride näitel Kui võtta lähtekohaks, et veebimeedias moodustavad artikli lahutamatu osa kommentaarid, siis ei saa mööda vaadata ka eelmainitud meediakajastustega kaasnenud reaktsioonidest uudise esmaavaldaja ja online-meedia vastukaja näol. Esimestena uudisega välja tulnud Äripäev kogus 24 arvamusavaldust, Rahvusringhääling tosina võrra vähem. Äripäeva uudisloo kommentaaride seast leiab vaid kahest uudissõna pruudipõud, korra mainitakse pruudiprobleemi, üldine kujundlikkus on madal. Sama oli ka ERRi kommentaaridega, kus kohtas aga siiski mõneti ekspressiivsemat väljenduslaadi, näit: Tegemist on Delfi-kommentaari pärast kohtusse pöördunud laevaomanikuga, kelle kaasus lõi pretsedendi terves Euroopas. Teine on vastupidine näide kommenteerija süüdimõistmisest, 38 Vt huumori ja agressiooni suhestumisest Delfi näitel (Laineste 2010) Folkloristika poole pealt näiteks Krikmann 2005, Laineste 2010.

68 Suuremates omavalitsustes on jälle tillipõud nagu kaardilt näha - ja tegelikult elab enamus Eesti inimesi ju just seal. Ja nii lamas okasroosike klaasist kirstus ja ootas oma kuningapoega. Väljas hakkas juba pimedaks minema ja okasroosike muutus rahutuks, ammu oli nõiduslik uni juba tolmuks pudenenud, kuid kuningapoega ei paista tulevat. Trummeldas siis rahutult sõrmedega vastu kirstu klaasi ja mõtles: pean ikka ise tutvumiskuulutuse ülesse panema, mehed! (ERR 2012) PM arvamuslugude kommenteerimine jäi peaagu olematuks. Põhjuseks asjaolu, et kommenteerimist võimaldati aastal ajalehe võrguväljaande arvamusküljel üksnes sotsiaalvõrgustiku Facebook konto kaudu 42. Maakonnalehtede puhul torkab tähelepanuväärse seigana silma, et hoolimata värvikast pealkirjast kogus Pärnu leheuudis vaid mõned kommentaarid. Samas neutraalse pealkirjaga uudis Saaremaa päevalehes sai ligi paarkümmend kommentaari, millest pea pooled sisaldasid vähem või rohkem ekspressiivseid väljendeid: Ega pole halba ilma heata. Meite pruudihakatistel on nüüd tiitsam valik kas jääda terroristist laisa(tööd mittearmastava) kohaliku tõutäku meelevalda või heita ühte igati eduka järglasi mittesaava saarlasest vanapoisiga jne. saarelt minema panek ju ikka põhjusega. Millest noor alustab, kui kogemust pole ja kogemuseta tööle ei võeta. Lihtsalt elu ära raisata peost suhu elades, või surmani võlgades, no see pole elu ju. Põhjuse leiab alati. Kogemuse saab kõige paremini punaste laternate regioonist. ega saa kohalikke poisse kuivale jätta. Tuleb hakata igal aastal tooma Vietnamist laevatäis neidusid asemele. Siis ei sure kohalik elektroonikatööstus ka nii ruttu välja. Aga mis seal Saarel ikka teha, elu pöörleb ja raha keerleb ainult Tallinnas. Mandrilgi on terved külad tühjaks jäänud ja rahvas pidanud oma kodud maha jätma ja võõrsile minema. Kodumaa armastus on hea asi, aga kõhtu sellega ei täida. Jussikene! Vanasti tegid roomlased Traakia tühjaks, egas see tühjaks jäänd, selle asustasid slaavlased. veel tittesid saada ja valla keskuses koltris elada. Vald ehk aitab lastekarjs toita ja katta, kool ka lähedal. Saavad jalad alla ning kui poissi kanda jaksavad, astuvad ema jälgedes uuele ringile. Kardan, et noortest naistest on ka Saaremaal saanud isamaatud lehtsabad. Sajad põlvkonnad esivanemaid on selle maa eest oma verd valanud, kuid selle tapavad hoopiski noored naised, kes 42 Nüüdseks on tingimusi muudetud sel määral, et kommenteerija saab valida, millise sotsiaalvõrgustiku kaudu ta arvamust avaldada soovib, ning sedagi, kas teha seda oma nime all või anonüümselt.

69 määrivad end Lääne ükskik kellele kaela. Ja see kõik käib ikka piiritu tarbimise nimel. Aga surnusärgil pole taskuid. Saarenaised on viimase peal, julmalt imurad võõrastega tore! Tänx (SH 2012) Järgnevas võtan aga vaatluse alla pruudipõua-temaatika lahkamise Delfi.ee kommentaaride näitel. Delfi põhilehel ilmunud uudislugu (Delfi 2012) ilmus samal kuupäeval kui Statistikaamet tegi oma kodulehel teatavaks järjekordsed rahvaloenduse andmed, ent ajaliselt (18. detsembril ) jäädi siiski teistele meediaväljaannetele alla (Äripäev kell 11.00, ERR uudised 11.03, PM 11.08) PM Delfi Joonis 1. Meediakajastuse ajaline kulg Postimehe ja Delfi võrdluses Esimesed kommentaarid hakkasid laekuma juba mõni minut pärast uudise ülespanemist. Kokku sai see tegelikult pressiteate vormis edastatud uudislugu 111 kommentaari, mida võib pidada keskmiseks Delfi-keskkonnas kirjutavate kommentaaride hulgaks. 43 Vähem või rohkem kujundlikke üksuseid tuvastasin ühtekokku 106, mõnes kommentaaris rohkem, teises vähem, aga keskmiselt seega pea igas kommentaaris. Huvitaval kombel kasutati sõna põud, olgu siis seoses pruutide või peigmeestega, siiski üksnes mõnel korral. Teisalt võis leida tervelt viis erinevat kujundlikku terminina määratletavat liitsõna pruudi-osisega: pruudiprobleem, pruudinappus, pruuditoetus, pruudirööv, pruudibuss. Taoliste moodustiste kõrval tekkisid kohe, nagu juba varasemate meedia reaktsioonide põhjal juba võis näha, analoogial põhinevad moodustised (nt peigmeeste 43 Vt

70 põud). Samas leidus rohkelt muid ümberütlevaid nimetusi, seejuures nii naiste kui meeste kohta. Eelkõige just naisterahvaste kohta kasutati stiililt madalaid nimetusi: kosmosemutt, cosmogirl, juula, (sugu)emased, iluasi, toakaunistus, lehm, emis, unistuste printsess, lits. Mõnevõrra enam tuli ette meesterahvaid märkivaid nimetusi: maa-vanapoiss, maamees/maapoiss/maainimene, talumees, külajoodik, poetagused, (linna)prints, parm, siga, toll, jobu, mölakas, alfa, tõelised A-tüüpi isased, k*pihuviline mees, tshurkad, ärpa, armastajajorss. Arvukatest fraseoloogilis-parömioloogilistest moodustistest toon välja mõningad rühmad, mis kogu tekstihulka läbi töötades välja joonestusid. Idiomaatilisi, fraseoloogilisi väljendeid sisaldavad kommentaarid 44 Üksikemasid on igal pool jalaga segada. Huvitab hoopis omavahel jooki panna, kummi vilistada ja tümmi saatel teineteist karata. Kui teed jalajälgi ainult lauda, kaevu ja sauna vahele - kes sind sinna ikka otsima tuleb. Ilus ja sinisilmne jutt. Tatt taha ja korras. Selle asemel hakatakse üksteisele näpuga näitama - et mehed vaat on niisugused ja naised naasugused! Eks nõudmised on ka piisavad, et enamus poevad lati alt kenasti läbi. Madalamale ka ei taha lasta, endast kehvemat kõrvale ei taha. Lähevad Egiptusesse ja Türki paremat saaki noolima. Meessoost isikud, kes samuti, saba jalge vahel, oma kodukohale või -maale jäädavalt tagumist poolt näitavad, kannatavad suure tõenäosusega vähese testosterooni sekretsiooni all. Lähiriikides tööl käivad mehed ei ole üldjuhul pauguga ust kinni löönud. Minule meeldib maal vaikus ja rahu ning see, et olen iseenda peremees ja ei pea linna lollustega kaasa jooksma. Soovitus meestele tulge kapist välja ja hakake "trendikaks". No siis tuleb maapoistel jalad selga võtta ja linna pruuti otsima minna..ning välismaal on pudrumäed ja piimajõed. ja tõmbab külapoe kõrval nosu täis. Jutud on kiired liikuma ja siis vähemalt on öösel külanaistest rahu. Kui mehel lapsed kõrval on, siis on see palju hullem puudus, kui viinaviga või siberi katk. 44 Ütluste tuvastamisel fraseologismidena toetutakse enamasti üksnes intuitsioonile või siis sõnaraamatutele, mis mõlemad on aga tugevalt subjektiivsed alused. Antud juhul on väljendite oletatavat püsivust kontrollitud lisaks eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasi ning eesti keele seletava sõnaraamatu abil.

71 On friike muidugi, kes rahanumbrit ei tunne ja üle maksavad - see nende probleem. Need pole õiged ajud, kes kodunt jalga lasevad. Kui jah, siis võime küll siin välja surra ja minu süda ei valutaks. Lakuvad raha maha ja siis jälle Soome. Olen valge vares teiste hulgas - ei joo ega suitseta, palk on hea, naist pole, peab vist ka linna ära minema, mõne hoolitseva vene tüdruku vaatama Naised ei anna katte, jama, annavad katte, veel suurem jama. Ikka taitsa ullikeste juttu ajavad meie mehed. Valitud isikud peavad olema superinimestest mustereeskujud Kui lapsed on orjamas teisi omavalitsusi või väljamaad, siis olgu emmedel-issidel KOV valimistel kriips peal. Lähiriikides tööl käivad mehed ei ole üldjuhul pauguga ust kinni löönud. Mina aga endale mingit toakaunistust naiseks ei taha. Kes neid litse ikka pruudiks tahab ja ongi põud käes. Geenidefekti vältimiseks las läheb Albaaniasse, kus armastajajorss tal kangiga kondid murrab - pärast hea rattale tõmmata. Verevahetust on konnatiiki muidugi vaja. Suguemaste import on üsna täppisteadus, et midagi asjalikku saada. Las ma pakun, sa loed iga päev naistekaid, kus pidevalt Eesti mehi mutta tambitakse. Sama arvad ka elamise kohta Eestis - see on viimane pommiauk. Iga inimene elab seal, kus ta end paremini tunneb ja kus ta saab omale leiba teenida. Ikka taiega metsa poole...naised, nagu naete, on, mille poole pyyelda. Vanasõnu, truisme, käibetõdesid, tsitaate, sententse jm lausekujulisi moodustisi sisaldavad kommentaarid Oh ajad, oh kombed. Kes otsib, see leiab. Parem üksi, kui halvasti saadud. Ja küllap ükskord ka me lapsed taipavad, et pole see maisipirukas sugugi maitsvam kui rukkileib. Hea asi letil kaua ei närtsi, s*tta ei taha õieti keegi. Läbi raskuste tähtede poole. Parem üksi, kui halvasti saadud. Noh, unistamine pole ju keelatud. Sellist Eestit me tahtsimegi~ Kas sellist Eestit me tahtsime? Erinevus rikastab~ Pruute pole, aga erinevus ju rikastab! Noh, unistamine pole ju keelatud.

72 Valik on igaühe teha. Suurlinna tuled ja nooblid mitut tooni halli lipsuga härrased meelitavad kindlasti rohkem. Õnnelikud on need inimesed, kes on endale kaaslase leidnud. Kes see ikka meie Eesti elu paremaks teeb kui me ise ei tee. Maanaine on nagu maanaine ikka - laotab sülelapsega koos põllul traktoriga sõnnikut sel ajal kui kodune ärpa (kui ta veel välja pole visatud) kuskil poe juures asjatab. Muidu kaunis, aga praktikas seda väga ei ole. Eestist võib veel saada tõeline Euroopa tiiger. Ja ongi JOKK. Kuna vaadeldud kommentaarides esines korduvalt paralleelide tõmbamist loomariigiga, siis toon eraldi rühmana välja nn zoometafoore sisaldavad väljendid (ehk zooterminid), st võrdlused loomadega, mille seas leidub nii partsiaal- kui lauselisi metafoore. Seejuures kasutati rohkem kui paari korral meeste võrdlemist seaga ja naiste puhul lehmaga, aga ka vasika või emisega: Lihtsam on lüpsta (linnas) meest kui maal lehma! Normaalne mees ei lasegi ennast lüpsta, vaid pakub perele tuge ja elatist täitsa vabatahtlikult. Miks peaks üksnes enesele elama, kui kedagi armastad ja lausa aher ei ole? Enamus eesti mehi on sead. Kõik mehed on sead ütles vasikas, kui kuldi kõrval poriloigus lösutas. Siis ongi olukord, kus 1000 emist kiibitsevad seda ühte alfat ja on päeva lõpus õnnetumast õnnetumad. Olen valge vares teiste hulgas - ei joo ega suitseta, palk on hea, naist pole, peab vist ka linna ära minema, mõne hoolitseva vene tüdruku vaatama. Mees võib tuge pakkuda, aga tekib küsimus - milleks, kui teine on kui kaan. Nendel imetajatel, kes elavad karjas ja saavad "puuotsast alla", on emased vähem arenenud. Mitte mentaliteet et "kõik mehed on sead" või et "kõik naised on litsid". Oleme siiski eelkõige mehed ja naised, kes üksteist vajavad, mitte SEAD, LEHMAD, LITSID ja JOBUD. Omaette rühmana saab välja tuua ka vastandusel meie ja nemad põhineva, mida esindab sõnavara, kus räägitakse (välismaa) printsidest (valgel hobusel) ja printsessidest ja tuhande öö muinasjuttudest. Hakkas silma, et sama temaatika läbis pea kõiki erinevate meediaväljaannete kommentaare hoolimata kommenteeritava kirjatöö rõhuasetustest.

73 Ning seega on sul kujunenudki arusaam, et Eesti mehed ongi mölakad ning väljamaa mehed printsid. Välismaal on eesti naisel normaalsete, valgenahaliste ja haritud meeste vahel lausa valida ja naist ei taheta suksutamiseks nagu eesti mehel kombeks, eesti mees kujutab ette, et tema ollehaisust ja kehva iseloomuga, rahatut kuju peaksid mingid unistuste printsessid karjas tahtma:) Et olete kõik eranditult väärt seda linnaprintsi valgel hobusel? Meie maatüdriku läeve kik murjanite maale koraani järgi abielluma, vat mis tähendab kui lasta tütrekesel lapsepölves tuhande ühe öö muinasjutte lugeda hanekarjas käimise asemel. Poole rohkem kommentaare võrreldes uudislooga kogus siiski samateemaline arvamuslugu, millele osutasin juba eespool seoses PM arvamuslugudega. Nimelt ilmus lisaks eeltoodud Delfi uudisloole, Delfi Naisteka-küljel (alamrubriigis Meestekas) autorilt nimega Laur Palumets kirjatöö Pruudipõud või hoopis haritud meeste puudujääk? (06. jaanuar 2013). Delfi naistele suunatud portaal 45 paistiski silma ühe tulisemate arutelude kohana, kus mitmed arvamusavaldused kogusid arvukalt kommentaare. Nii näiteks uuris Naisteka foorumis kasutaja Mari, miks eesti mehed pruudipõuast hoolimata välismaa naisi ei vaata (Mari 2013). Algselt arvamusavalduse vormis kirjutatud foorumipostitus, mis avaldati hiljem portaalis (alamrubriigis Suhted) 16. jaanuaril pealkirjaga Miks eesti mehed välismaa naisi ei võta? sai koguni 220 kommentaari, mis on poole rohkem uudiseloole laekunutest ja napilt vähem Palumetsa kirjatöö vastukajadest. Järgnevas keskendun mainitud Palumetsa kirjutisele, mis ilmus nii paberväljande veebilehel kui Delfi portaalis, olle seega kõige laiema kajastuse saanud arvamusavaldus, aga kõrvutan sellele laekunud reaktsioone kommentaariumis ka anonüümse naisautori kirjatöö kommentaaridega. Artikli alguses viitab end käitumisökoloogina määratlev bioloogia eriala 3. kursuse tudengist autor juba mainitud PM ajakirjaniku ühele lausele naiste liikumise kohta linnadesse hariduse saamise eesmärgil. Suhteliselt pikas kirjutises (ligi 1200 sõna), mis pürib asjatundlikkusele kirjandusviidete ja statistiliste näitajatega, on toimetus esile tõstnud lõigu, mis kannab alapealkirja Naiste kõrgem haridustase tekitab probleeme. Tekstis endas ei mainita erinevalt 45 Täpsem määratlus kõlab: Naisteportaal, kuhu on oodatud ka mehed. Delfi Naisteleht - naiste-teemalised artiklid, uudised, kommentaarid, mängud, testid.

74 pealkirjast kordagi Statistikameti poolt esiletõstetud pruudipõuda. Autor pigem vastandab end käimasolevale diskussioonile, väites et Praeguses ühiskondlikus diskussioonis on geograafilisele ja hariduslikule sugudevahelisele lõhele peamiselt lähenetud meestepoolsest vaatevinklist. Intrigeeriv avaldus meesautorilt ei jäänud reageeringuta. Artikkel sai arvukalt kommentaare 269 (sh 11 registreeritud kasutajalt), milest põhiosa laekus viie järgneva päeva jooksul. Tulisele arutelule pani punkti viimane kommenteerija alles 10 päeva pärast artikli ilmumist. Ka autor ise pidas vajalikuks kommentaariumis sõna võtta kaks päeva pärast kirjatöö avaldamist seega mitte nn vaikiv kohalolek kaudse aadressaadina 46, vaid ka kommenteerija. Seda põhjusel, et nii mitmedki soovisid näha täpsemaid allikad, kuna autor kasutas oma väidete toestuseks statistikat ja uuringuid. Seejuures heidab ta ka avameelselt valgust oma kirjatöö avaldamisega seotule 47 : Saatsin Delfi toimetusele artikli koos viidetega, aga tõepoolest need millegipärast eemaldati. Mis puutub, sellesse, et artikkel Delfi Naistekas ilmub, siis ma saatsin enne artikli Postimehe arvamusportaali, aga nad ei avaldanud seda. (Palumets 2013) Tähelepanuväärselt ilmus naisautori Delfi Naisteka foorumis tehtud postitus moderaatorite poolt sama portaali Suhete-rubriigis esiletooduna paar päev hiljem kui avaldati Palumetsa kirjatöö PMs. Selle põhjal võiks oletada, et sel moel soovis Delfi tõenäoliselt hoida teemat endiselt üleval. Märkimisväärne on aga portaali soov tuua arutellu pööre teistsuguse vaatenurga näol. Kui Palumetsa kirjatöö teravik oli suunatud hariduse pihta (Kui valitsuse eesmärgiks on suurendada riigis sündivust ja vähendada noorte meeste ja naiste geograafilist isoleeritust üksteisest, on eelkõige vaja tegeleda sugulise hariduslõhe vähendamisega), siis anonüümse autori nimega Mari, kelle arvamusavaldus oli ajendatud pruudipõua-temaatikast (Viimasel ajal on väga palju räägitud meedias pruudipõua probleemist noortele eesti meestele ei jätku naisi), keskendus eesti mehe suutmatusele leida kaaslast. Ei hakka siinkohal lahkama Eesti internetikommenteerimisele ja kommenteerijatele iseloomulikku, millest on mingil määral ka kirjutatud (Kuldnokk 2002a ja 2002b, Kerge 2004, Laineste 2010, 2012 ja 2013), ning keskendun eelkõige kommentaariumis aset leidvale diskussioonile, veel täpsemalt ekspressiivsele keelekasutusele selles kui argumenteerimisvahendile. Erinevalt Delfi-kommentaaridest Statistikaameti uudisloole kasutatakse Delfi Naisteka 46 Vt lähemalt Kerge 2004: Sama autori arvamuslugu ilmus ajalehes PM, küll aga nädal aeg hiljem

75 kommenteerimisnurgas vaid mõnel korral pruudipõuda või muud põua-osisega ühendit: kahe pruudipõua-esinemuse kõrval ka meestepõud, peigmeeste põud, rahapõud. Põhjuseks tõenäoliselt asjaolu, et uudset keelendit ei kasutatud väljaspool pealkirja ei uudisloo ega arvamusloo tekstis kordagi. Just vastupidist kinnitab ilmekalt seik, et pruudipõuase Eesti elu üle arutleva naisautori arvamusartikli kommentaarides kajab ka mõiste rohkem vastu tervelt kümnel korral, lisaks leiab ühel korral sõna peiupõud. Samas on keelekasutus kohati üpris madalastiililine, sisaldades Delfile juba iseloomulikuks peetavat sõimlemist ja ropendamist. 48 Kui üritada käsitletavaid kommentaare kuidagigi määratleda, siis lingvist Karen Kuldnoka liigitust järgides võib antud artikli kommentaariumis eristada laias laastus nii temaatilisi, metatekstuaalseid kui interpersonaalseid kommentaare. Kaldun eriilmelisi kommentaare siiski pidama pigem erinevate tüüpide kombinatsiooniks kui selgepiirilisteks tüüpideks. Eeskätt põimuvad temaatilised ja interpersonaalsed kommentaarid, st tõukudes artiklis püstitatud teemast, lahatakse seda pigem reageerides samal ajal teiste kommenteerijate sõnavõttudele, aga ka kommenteerijate isikutele. Metatekstuaalsete kommentaaride osas, mis on suunatud teksti autorile, võib aga küll tõdeda samamoodi nagu Kuldnokk rohkem kui kümme aastat tagasi, et neid esineb märkimisväärselt vähem (Kuldnokk 2002a). Nii olid Palumetsa-artikli 269 kommentaarist kõigest 3 suunatud autorile ning needki oli teemakohased, kuna huvituti kirjandusviidetest ja üks osutas autori vigasele keelekasutusele. Sama võib täheldada ka naisautori kirjutise puhul, kuigi tõlgendan taoliste kommentaaridena ka neid, milles tehakse etteheiteid teema püstitanud autorile, ent kokkuvõttes on seesuguste arvukus siiski võrreldes teist tüüpi kommentaaridega madal 10. Alati leidub neidki, kes ei soovi niivõrd teema suhtes sõna võtta, kuivõrd avaldada nördimust kommenteerimises esinevate suundumuste kohta: Ma ütlen seda ilma eriliste emotsioonideta teile: Pange psühholoogi juurde aeg kinni. (Palumets 2013) Naljakas on veel see, et naistevihkamise kohta on eraldi sõna olemas, kuigi sellist viha, mida mõned naised meeste suhtes üles näitavad, ei ole mina naiste kohta kunagi kohanud. Isegi netis mitte. (Palumets 2013) 48 Kujundkõne ja huumori uurijad Geert Brône ja Kurt Feyaerts on juhtinud tähelepanu tegelikult üsna universaalsele seigale, et kõrge ekspressiivsusega kaasneb ka kõrge loomingulisus, mis iseäranis lööb välja teiste negatiivses hindamises (2003).

76 Soovimata laskuda debiil... vabandust, DELFIlikku sugudevahelisse ärapanemisse stiilis "kõik eesti mehed on mölakad" ja "kõik eesti naised on litsid" (kuigi kahjuks ei kujunenud ka need stereotüübid niisama) on minu arvamus lihtne. (Mari 2013) Erinevalt eelkäsitletud Delfi uudisloo kommentaaridest, leidub Naisteka-portaalis ilmunud mõlemas arvamusloos tunduvalt suurearvulisema kommentaaride seas mõnevõrra vähem kujundlikkust veidi vähem kui pooltes esines fraseoloogilisi väljendeid või nimetusi. Allikas Kommentaaride arv Kujundlike üksuste arv Delfi uudis Delfi naistekas/palumets Delfi naistekas/mari Kokku Naisteka-portaali kommentaarides domineerib deklaratiivsus ja lihtsustav stereotüüpne lähenemine. Palumetsa artikli vastukajades süüdistatakse eelkõige meediat, haridussüsteemi, riiki, feministe. 49 Enamik kommenteerijaist lähtub eelkõige autori rõhuasetusest haritud meeste puudujääk vs naiste kõrgem haridustase mitte niivõrd kirjatüki lähtekohaks olnud rahvaloenduse tulemustes väljatoodud regionaalsest aspektist. Siinkohal vaid väikene valik taolistest kriitilistest väljaütlemistest. Eestis ei ole haridust! See mida siin hariduseks peetakse, see on tegelikult feministlik katastroof. Tendents süvenev! (Kjhg :28) Arvestame, et ajakirjandus on feminiseerunud ja nii naised pidevalt seda teemat üleval hoiavad. Nende teemat. Meedias on esindatud ikka naiste arusaam ja huvid. (m :48) Eristaksin haridustaset ja ülikooli diplomit. Väga palju on ülikooli v kõrgkooli diplomiga naist-poolharitlasi kelle enesehinnang voolab üle ääre. (Eestis pole võimalik tasemel haridus :56) Aga äkki on hoopis üleharitud ja praktilises elus saamatute naiste üleküllus? Paljud naised ei saa ega oska endalegi süüa teha ja riideid pesta. Küüned segavad ja läheksid katki! (Onu Ruudi :23) 49 Tervelt 13 korral (ehk u. 5% kõigist kommentaaridest) on moderaator pidanud ebasobiva kommentaari ka kustutama.

77 Mis on lahendus? Eks tuleb oodata, et kuni Eesti muutub tunduvalt rikkamaks riigiks. Siis saavad mehed endale lubada välismaalt naiste sissevedamist. Ega siin ei olegi midagi teha, ega naisi vägisi kinni ei hoia siin Eestis. Mu enda suguvõsas ka pooled noored naised läinud välismaa meestele ja elavad välismaal. Mingu kõik, kes tahavad! Vaba maa! Eks noored mehed ka saavad kuidagi hakkama. On internetiporno ja prostituudid. Hetkel sündivad posslapsed vist saavad juba endale tulevikus lubada naiste massilist importi, sest selleks ajaks peaks Eesti juba suht jõukas riik jõukate kodanikega olema. (m :32) Käitumise järgi hinnangut andes, aga on keskmine eesti naine üks jube ülbe ja vaimselt madal emane asi. (Guido :34) Tänapäeval tehakse lapsi kasvõi esimese kongolasega ja vihatakse oma rahvast. Feminism hävitab rahvusriigid. (naiste teha :26) Minu kriitika polnud suunatud seksuaalpartnerite arvule, vaid naiste suhtumisele, mis on suunatud lõbutsemisele ja lapsepõlve pikendamisele selle asemel, et asuda elu kõige tähtsama ülesande juurde. (Meeshing :38) Kuidagi masendav on lugeda naiste kommentaare. Naised on täiesti ära unustanud, tänu selle võrdõiguslikuse jurale, et nad on eelkõige Naised. Aga teid on petetud. Ja petetud on eelkõige sellega, et teilt on ära võetud võimalus olla naine "rohujuure" tasandil. Teid on tõugatud meeste maailma ja püütakse selgeks teha, et see ongi teie koht. Aga ei ole. Sest te olete kaotanud oma rolli olla ema, naine, abikaasa ja koduhoidja. Ja nüüd kõlgute te kahe maailma vahel. Meeste maailma te ei küündi ja ei hakka ka kunagi küündima (ja seda mitte halvustavas võtmes) ning feministide surve ei lase teil enam tagasi ka naiseks muutuda. Füüsiliselt on küll naine aga kõik muu on selline transvestiidi oma. Äkki hakkate ikka lõpuks naisena käituma. Või vähemalt uurite, mida naiseks olemine üldse, viimased 1000a tähendanud on.(täitsa loll :14) Argumenteerimises leitakse siinseteski kommentaaarides tuge muinasjuttudestmõistujuttudest: Juba vanast ajast on muinasjutud tuhkatriinust ja printsist. Konnast, kes muutus pritsiks. Ei ole printsessist ja vaespoisist. Kui konn printsiks ei muutu, siis ka naisi ei saa. Pole siin ilmast midagi muutunud. (trulla :14) JA NII NAD OMAS UPSAKUSES VÄLJA SURIDKI :) (Pealtkaeja :00) Kui Palumetsa kirjatöö reaktsioonides on kommentaaridele iseloomulikku laialivalguvust, siis naisautori kirjatöö kommentaarijada on tervikuna tugevamalt autori tekstile orienteeritud, seejuures näib reaktsioonide erinevus kulgevat soolise kuuluvuse alusel, st mehed teevad etteheiteid naistele ja vastupidi. Võib nentida, et kommenteerijad ei väljenda pelgalt oma

78 seisukohti, vaid mingit üldisemat sotsiaalset normi, mida justkui taasluuakse (vt ka Laineste 2010: 665). Aga miks naised arvavad, et kõik mehed tahavad ilmtingimata kooselu? Ausalt õeldes mida vanemaks saan seda vähem tahan kooselu kuna näen tuttavate pealt pidevalt kuidas käib pidev nääklemine. No milleks? Saan aru kui eesmärk oleks lapsed, siis veel, aga kui lapsi ei soovi, siis ma ei näe pointi. tegelikult naise ikka leiaks. (martti :17) No siis on ju selge, et kuigi eesti mehed on naistega võrreldes kehvemal positsioonil kaaslase leidmisel, aga ikkagi ei võeta välismaa naisi. Kui ikka riik on asja väga raskeks teinud, siis pole ime ka. Eks ta suht ebaõiglane ole meeste suhtes. (Marko :10) Äkki on eesti meestes rohkem patriotismi, millele on ka mõned varasemad kommentaarid vihjanud... eestlased on üks Euroopa vanemaid rahvaid ja ainult meie saame enda jätkusuutlikust parandada, keegi teine seda meie eest ei tee. (Lemmetu :57) Eesti mehed ei saa ju eksootilise välimusega välismaalastest naist võtta, sest muidu nad ei saaks enam igas kommentaariumis ilkuda nende eesti naiste üle, kes on valinud endale eksootilise välimusega mehed.(pähh :31) Palumetsa-artikli arvamusavaldused, millest enamus on märksa pikemad kui kommentaarid üldiselt, on ka olemuselt teistlaadsed võrreldes uudisloo omadega. Pikim kujundlikke üksuseid sisaldav kommentaar koosnes tervelt 520 sõnast, seejuures oli nii selle kui kahe mahult järgneva kommentaari postitajaks üks ja sama isik. Keskmiselt sisaldasid Palumetsa arvamusloo kommentaarid 73 sõna. Naisautorile vastuseks kirjutatud kommentaarid jäid pea samale sõnasageduse tasemele 63. Eespool käsitletud uudisloo kommentaaride pikkuseks oli keskmiselt 35 sõna. Nagu on nentinud kümne aasta taguses uuringus Kerge, võibki kommentaaride pikkus olla kõikuv, ent täheldatud on, et kommentaariteksti pikkus ja kommentaaris kasutatud lausete pikkus on omavahelises sõltuvuses pikemas kommentaaris on ka pikemad laused (Kerge 2004: 64).

79 Joonis 2. Delfi Naistekas.ee kommentaaride ajaline jaotumine Palumetsa artikli näitel Netikommentaaridele iseloomulikult on tähelepanuväärsed siinsete näidetegi puhul anonüümsete kommenteerijate varjunimed või enesemääratlused ehk enesenimetused, kui kasutada keeleteadlase Krista Kerge termineid (2004): vana tõde, kibe õde, frigiidsed targutajad, rämpsnaisi liiga palju, matsid jäävad matsideks, vaba mees vabal maal, noor ema kasvatab võsukesi printsideks, elementaarne, tõelemb, muldiguldi, van kalev, valevorstid suure vorsti jahil, teadja, eesti meest arenud riikide naised ei taha jmt. Seejuures on seesuguste nimetuste näol tihtipeale tegemist juba kommentaariteksti osaga ehk diskussioonist ajendatutega ning nagu siinloetletuist näha, võidakse varjuda ka ekspressiivse väljendi enda taha. Kommentaarides endis kasutavad osalised rohkelt stiililt madalaid nimetusi nii naiste- kui meesterahvaste kohta: (idaeuroopa) kullakaevaja, beibe, tibi, librakas, libu, tulehark, lõualõksutaja, kontoritibi, geelküüntega grillkanad, baabad, tsurkamurkad; töll, suvatoll, küproki vant, alandlik sokipesija, nohik, äpu, vändagängsteritest elumehed-pahapoisid, muskliteta vorstmehed, onu Heino(d), troppidest supinahad. Väljendite hulk, nagu mainitud, on arvamuslugude kommentaarides tervikuna väiksem võrreldes uudisloo kommentaaridega, ning seda hoolimata siinsete arvamuste pikemast sõnastusest. Teisalt leiab autoreid, kelle arvamusavaldus koosnebki peamiselt kujundlikest ütlustest, iseäranis arvukalt esines seesuguseid Palumetsa-artikli juures. Kui Sa ainult kõrtsiurgastes ringi traavid ja sealt mehi otsid, siis jah teistsuguseid tõesti ei näe. Aga eks viga olegi vist Sinus endas, lihtsalt tiivad ei kanna ja kõigega hakkama ka ei saa. Siis ongi kõik mehed lollid ja sead. (To:blabla :08)

80 Vaidlen vastu, nii see ikka päris pole. Asi on selles, et maal on rahvast vähe ja see kuldse kõriga mees paistab lihtsalt silma. Linnas suure hulga sees, ei ole ta nii nähtav. See, et maal ainult juuakse, on tegelikult müüt. Linnas lipsuga meeste hulgas on kuldse kõriga mehi kindlasti rohkem, kuna rahvast on ka linnas rohkem. Tänasel päeval pole võimalik maal elada kui iga päev silm on krillis, maal on elu kallis ja tööd tuleb teha rohkem kui kuskil mujal, et ellu jääda. Linnamees maandub peale töölt tulekut televiisori ette diivanile või arvuti taha, maamees hakkab aga veel oma majapidamises koduseid töid tegema ja neist puudus maal ei tule.(maamees :21) No, ma ei tea kohe...kas, tõesti olete oma mehevalikuga alati niivõrd puusse pannud, et nüüd on terve meessugu saatanast? Või, siis konkreetselt eesti meessugu? Siin üks kuri mutt kirub eesti mehi maapõhja ja üks inimene vastab väga õigesti, et ainult tola usub, et teisel pool aeda rohi rohelisem on, ning siis kostitad teda salvava kommentaariga...kui ikka vastassugupoolt nähakse üksüheselt mustades toonides, siis see on juba täiesti ausalt, rikas tööpõld psühholoogidele. Lõpuks lisan, et ise noore mehene olen edukalt oma koolid lõpetanud ja kõrgharidus on ka omandamisel ja seda samuti välismaal, kus see rohi olla rohelisem ja taevas sinisem. Koju ihaks ikka, kus see rohi nii,,roheline'' pole. Aga samas kui seal on teiesugused naised ees ootamas, siis peakski vist ka naise välismaalt kohe kaasa tooma hoopis? Kui on ikka ütlemist ühel eesti naisel eesti mehe kohta, siis vaadaku peeglisse, kes neid mehi kasvatab. Ja kui on ütlemist oma mehe kohta, siis eks iga emis leiab omale väärilise sea ;) Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja, kulla kitsarinnalised indiviidid, kes te end netis välja elate. (Vaba mees vabal maal :38) Üks autoreist, kes varjub lühendi taha m, peab vajalikuks sekkuda arutellu kolmel korrral ning paistab silma iseäranis pikkade sõnavõttudega ühtekokku 1376 sõna kõigi postituste peale teenides sellega ka portaali toimetajate tähelepanu nn Päeva kommina 50. Olles sel moel avatud kommenteerimisele kogub see omakorda rohkelt kommentaare (98). Näide omapärasest intertekstuaalsest kommentaaritüübist, mis ei kuulu traditsiooniliselt ühe konkreetse kommentaariumijada koosseisu, vaid on n-ö väljunud oma keskkonnast ning iseseisvunud. Äravahetamiseni sarnase retoorikaga kommenteerija astub teises Naisteka kommentaariumis üles nime all marko ja paistab jällegi silma pikimate kommentaaridega (ühtekokku 981 sõna). Kommentaaride lähemal uurimisel pole keeruline tuvastada, et tegemist on ühe ja sama isikuga. Suurelt osalt on tegemist ühtede ja samade väidetega, pea 50

81 samasuguses sõnastuses. Antud kommenteerija suhtes saab kasutada Kuldnoka määratlust teadja/õpetajana, aga ka kritiseeerija (Kuldnokk 2002a: 265). Oma seisukohtade õigsuse kinnitamiseks ja teiste vale arusaamise esiletoomiseks, kasutab ta ikka ja jälle viiteid ametlikule statistikale (Ma ei saa aru, kus küll mõned inimesed elavad, et isegi pärast seda, kui statistikaameti analüütikud ja rahvastikuteadlased on igal pool nii trükimeedias kui ka raadios seletanud pruudipõuast, tuleb mingi kuskil koopas või kivi all elanud tegelane seletama), aga toetub ka isiklikele tähelepanekutele, mida peab statistikaga kooskõlasolevaks (Mina näen maapiirkondades sellist elu, kus noored mehed, kellel pole alkoholiprobleemi, võtavad endale 4 lapsega naisi, kellel on need lapsed ka veel mitme erineva mehega tehtud. Miks? Sest meestele lihtsalt ei jätku maapiirkondades noori naisi!). Taolist kommenteerijate liikumist esindab ka toosama eelmainitud Naisteka anonüümse naisautori arvamuslugu, üksnes selle erinevusega, et tegemist oli algselt foorumipostitusega, millest n-ö tehti artikkel ja mis sel moel avati oma korda kommenteerimisele portaali toimetajate poolt. Toon allpool loeteluna välja valiku Delfi Naisteka mõlema arvamusloo kommentaaridest fraseoloogilist ja parömioloogilist järku üksused. Tähelepanuväärselt domineerivad lausesisesed fraasid-väljendid, lauselisi moodustisi esineb vähevõitu. Esmalt Palumetsa artikli kommentaaridest leitu. Fraseoloogilised ühendid, sh idiomaatilised ühendid, kõnekäänud jmt Pärast kui paber taskus siis märkab, et näe mees on loll. On jah loll et maksis 4 aastat kooli raha naisele ja siis naine lasi jalga. Kui Eestis oleks pere loomise eas mehi kas või 5x naistest rohkem, siis vastavalt sellele tõuseks naiste latt ja ootused meeste suhtes. Normaalne naine otsib meest kes teda kätel kannaks ja jumaldaks. Põhiline et omadega majanduslikult hakkama saab ja naise rahakoti peal ei hakkaks elama. Järgmiseks ohvriks on, siis mõni haritum ja rikkam välismaalane kelle kulul on hea liugu lasta. Naised juu raha peal väljas. Ei ole üldse sellist maadejagamist, teineteist toetatakse kogu südamega. Aga sina pead ilmselt silmas alandlikku sokipesijat, kellel oma raha eest ostetud kardulad alati õigeks ajaks keedetud on kui liinitöölisest mees tehasest koju jõuab, selliseid otsi kindlasti tikutulega. Vahe on ainult selles, et neil on raha, et siia luusima ja laia lehte mängima tulla, meie

82 poissmeestel pole sageli teise linna sõitmisekski. Süsimustadega ei abiellunud, sest nendel pole pappi ja otsivad ise fiktiivabielusid. Meestel on peale kutseka lõpetamist põhieesmärgiks "pappi ja palju", naised seevastu panustavad haridusele. Maal on ainult meeste nimed, inimesed ise on aga nelja tuule pool laiali. Ikka nii, et naine on nagu koduteenija ja mees igavleb diivanil, aga voibolla toesti neid kusagil kivi all siiski on. Vale puha,ikka vallalisi naisi on rohkem ja seda igas vanuses,sest geid on kapist välja tulnud. Hoiame neidude süütust meestele vanuses 30+, kel sarved maha joostud, isud täis pandud ja ehk valmis ka pereloomeks. Kuni maha rahunemiseni kipub alumine pea rohkem mõtlema kui ülemine. 30+ vanuses aga enam ei pruugi vigade paranduseks aega olla, aeg hingab jäiselt kuklasse. Probleem miks ta töötajaid ei leia on eelkõige tema suhtumises a la mina olen kadakasaks ja lumpen tehku orjatööd võileiva eest! Tänasel päeval pole võimalik maal elada kui iga päev silm on krillis, maal on elu kallis ja tööd tuleb teha rohkem kui kuskil mujal, et ellu jääda. Ma arvan, et kui nina liiga püsti ajad, sajab vihm sisse, st sa jäädki kibestunud vanatüdrukuks. Ja kui meest ikka okas torgib (ei saa aru, et mida-keda-kas üldse otsib), siis tuleb purjetada uuesti elumere lainetele otsima oma lillekest sadade seast. Saan ka meeste murest aru, eesti naised on tõeliselt lõdva kummiga. Samal ajal on maapiirkonnad täis kuldsete kätega mehi. Kahjuks on enamusel ka kuldne kõri mis ongi põhjuseks miks naist ei saa. Aga palju on ka sügelevate käte ja kuldse kõriga mehi! Naisteka anonüümse arvamusloo kommentaarijada sisaldas muude väljendite seas silmatorkavalt rohkem võrdlusi. Esines ka eelpool vaadeldud arvamusloo kommentaaridega samu väljendeid, mida nii siin kui seal kasutati rohkem kui korra: jalaga segada (8), kõrge latt/lati alt läbi (9). Välismaa naised pole nii lõdva püksikummiga, kui eesi naised välismaiste meeste suhtes. Mis lõdvast püksikummist siin seletad!! Kui mängus on väljamaa mees, siis puuduvad isegi püksid, kuhu seda lõtva püksikummi ajada. Eesti mees on truu ja toetav. tuleb ainult värsked õunad mädanud õunade seest üles leida.

83 Tegelikult naise ikka leiaks. teatud vanuses naised riputavad end lausa kaela. Eesti mees on lati liiga kõrgele seadnud,kui kodumaist naist ei leia,siis mingit murjanit ka ei võta,erinevalt naistest,kes paar aastat mehenälgas olles lähevad esimesele neegrile või araablasele ja pärast nutavad abi järele. Rutiine ja igav elu töö,naine ja laps ei ole minu tass teed. Mingi naiseliku ja kena tailannaga või brasiillannaga ollakse vähem hädas kui kohaliku feministipurikaga, kes näeb lisaks välja veel koledam ka kui lehm ja arvab, et mehed peavad sellegi üle ropult õnnelikud olema. Seent toksivad 99.9% eesti meestest, sest ega eestinaisest pole voodis rohkem kasu kui talvelumes vedelevast kuuriuksest. Eesti mehed on liiga valivad! naine peab olema ilus, sale, tark jne jne. ise on kole nagu öö, Võibolla kellegil muul on mind rohkem vaja, eesti naised on kui jäätükid. Lauselised ütlused, sh vanasõnad Sõpru tuntakse hädas. Armastus küll paberit ei küsi. Küürakat parandab vaid haud aga mitte klassi tunnistus. Kurb, aga tõde. Mees on ikka looduse kroon. Autor on see kuld, mis jääb hiilgama ja kôik teised on praagid ja lollid. Vastandid ju tõmbuvad. Elu on lill! Mis ei tapa, teeb tugevaks! Võta silmad p-st välja, et õppida paremini nägema! Kahjuks kool lolli ei riku, ei naist ega meest. Samas loomulikult, ega ülikool lolli hullemaks ei tee. Aga mina ütlen selle peale et parem m.nn peos kui v.tt katusel. Eesti naine on nagu koer heinakuhja otsas, ise ei söö ja teisele ei anna. Paha siga, mitu viga. Pada sõimab katelt. Nii, et parem vakka olla ja teenida. Sellesse loetellu paigutuvad ka Naisteka teise arvamusloo kommentaarides ka järgmised nn sententsid, milles võrreldakse naist autoga. Seejuures on tähelepanuväärne ka väljendi nn kujunemine

84 kommentaarijadas. Iseäraliku võrdlusega väljatulija leiab heakskiitu nii pelga tunnustava kommentaari näol (Sigahea kirjeldus 5+; 12 punkti 10-nest võimalikust; 10 punkti. enam täpsemini kirjeldada ei saagi; parim, mida viimasel ajal lugenud olen) kui sellesama ütluse edasiarendamisega: Välismaalt naisevõtt on nagu välismaalt auto ostmine varjatud defektid, suur läbisõit ning odomeeter on raudselt tagasi keritud. (m :49) Stopp, eesti on vabu üksikemasid ja tagasikeritud odomeetriga naisi täis. Vabu, lasteta ja kontrollitava ajalooga kvaliteetnaisi on väga vähe. (üksikemasid on jalaga segada :04) Eesti naist võttes saab vähemalt läbisõidu tõenäoliselt teada ja defektid tulevad ka kergemine esile. Odomeeri kerimine on ka eestis järjest tõenäolisem. (Hg :31) Aga paraku välismaa oma on üldjuhul sama kaua eestis sõitnuga võrreldes paremas seisukorras, veermik vähem vatti saanud, roostekahjustusi vähem etc. kas just ühe vanapapist omaniku oma, kes viimasel ajal isegi pühapäeviti kirikus ei jaksanud käia, aga ikkagi... samuti pole vaja kuulata, et näe, see ju Peetri vana, enne seda oli Jaani käes ja veel varem.. (nojah :37) Samasse ritta sobitub ka alljärgnevad võrdlused, mille puhul võib vaid nentida, et süntaktiline mall on siingi fraseoloogiale üldomaselt küll ette antud, ent suhteliselt vabalt täidetav, samas on kujundileksika koos selle taga oleva ideega see, mis hoiab neid väljendeid koos (vt ka Krikmann 2004a: ): Kui iga tänava nurga pealt võib saada odava takso, pole ju isikliku auto soetamisel mingit mõtet. ( :09) Põhimõtteliselt on muidugi naistega nagu parkimiskohtadega suurlinnas, et kõik normaalsed on hõivatud ja need mis vabad on, on invaliididele. (Sass :41) Psühholingvistid on väitnud, et kujundkeele kasutamine on sellest mõttes eriline psühholoogiline tegevus, et metafoori kasutatakse edastamaks erinevaid ebamääraseid, mittepropositsionaalseid tähendusi, mille taastamine on tugevalt piiratud tõekspidamiste konteksti poolt, mida kõneleja ja kuulaja jagavad (Gibbs 1989: 249jj). Kuigi mängu sõnatähendustega võib põhjustada (vahetu) keeleline kontekst, siis mänguliste fraseologismide, täpsemalt fraseologismi modifikatsioonide mõtestamiseks on hädavajalikud nn (keelevälised) taustteadmised (Baran 2011). Teisisõnu nii fraseologismide kasutamine kui äratundmine ja

85 mõistmine rajaneb suuresti olemasoleval teadmusel. Siintoodud kommentaarijadadest välja otsitud kujundlike, eelkõige fraseoloogiliste keeleüksuste suur hulk annab tunnistust ainese valdamisest, selle pinnalt tõukuvast mängulisusest, vajadusest oma tegelikku arvamust mahendada (leebe huumor) või vastupidi lisada teravust (iroonia, sarkasm). Kui võrrelda eestikeelses kommentaariumis kujundkeele tasemel toimuvat teiste maade omadega, siis on võimalik aga täheldada erisusi. Kui leedu Delfi-kommentaaride (Zaikauskienė 2014) ja soome päevalehe Helsingin Sanomat kommentaariumi käsitlevas uurimuses (Lauhakangas 2011) 51 on nenditud, et ülekaalus on traditsioonilised paröömilised üksused, aga mitte nende modifikatsioonid, siis Eesti materjali põhjal söandan väita, et domineerib siiski fraseoloogiline sõnaloome ja kõrge variaablus. Sama on nentinud juba ligi kümme aastat tagasi Krikmann (2005). Ekspressiivne keelekasutus, mis domineerib internetikommentaarides, annab lisaks kujundkõne uurimisele mõtteainet ka sisulises plaanis. Uuritud kommentaaride põhjal söandan väita, et hoolimata interaktsiooni platvormide rohkusest kipub näiline arvamuste mitmekesisus lõppkokkuvõttes olema siiski pigem ühetaolisus. Konkreetse temaatikaga seoses on see iseäranis silmatorkav. Samas kui vaadata üksnes meediat, siis kuigi Barbi Pilvre (2009: 60) on väitnud veel mõned aastad tagasi, et ühiskonna sooline süsteem on üsna stabiilne ja meedia tervikuna toetab seda, siis aasta rahvastikuküsitluse mõned andmed ja nende lahkamine meedias laiemalt näitab, et see ei ole sugugi nii ühene. Erinevus näib peituvat selles, mis tüüpi meediaväljaandega on tegemist. Kui nn peavooluajakirjandus edastab reeglina siiski fakte ja laseb neid kommenteerida asjatundjail (kuigi siingi võib näha toimetusepoolseid rõhuasetusi), siis uudisteportaalides nagu Delfi avaldatakse pigem teistlaadseid arvamuskirjutisi, mis võrreldes paberväljaannete online-väljaannete arvamuslugudega koguvad aga märksa arvukamalt lugejate arvamusavaldusi. Taolistest väljaütlemistest kumab aga tihtipeale läbi varjamatu vaenulikkus. Nagu on nentinud huumoriuurijad, näib agressiivsus, pidev valmisolek rünnata, olevat internetisuhtlusele iseloomulik (Laineste 2010). Seejuures võib agressiivsus tasalülitada huumori, st kommentaaridest kaob igasugune huumor kui arutelu osa. Delfi puhul ei ole küsimus isegi ehk mitte autoris või temaatikas, vaid selle kommenteerimiskeskkonna eripäras. Lugejad on siin märksa aktiivsemad kui teiste veebiväljaannete puhul, mis aga, nagu eespool märgitud, ei anna aimu kogu ühiskonna meelsusest, vaid üksnes mingi osa inimeste suhtumisest. Tõin vastukajadena määratletavad Delfi-näited selleks, et näidata netis toimuvate arutelude mitmekesisust, kus 51 Vt ka käesoleva kogumiku artiklit Lauhakangalt.

86 kanaleid on palju ja arutelude nn keskpunkt puudub selge tunnistus veebis toimuva fragmenteeritusest ja indiviidikeskusest, mis aga samas ei tühista seotust laiema diskursusega, vaid hoopiski tugevdab seda (Fraas & Barczok 2006). Nagu igasugune suhtlus, ei toimi ka internetikommentaarium ühesuunaliselt, st seesuguse väljendusviisi kasuks otsustanud inimestel on vajadus suhestuda ühiskonna teiste liikmetega. Samamoodi ei ole kujundlikekspressiivne keelekasutus midagi, mis oleks asi iseeneses, ka see osa keelest on eesmärgistatud, mitte ei teeni pelgalt keelele värvikuse lisamise funktsiooni, nagu tavatsetakse kujundkõne puhul arvata. Iseäranis ilmekalt näitavad seda just interneti kommenteerimiskeskkonnad. Kujundlikkus on nende näitel osa diskussioonist, argumenteerimisvahend, millele toetutakse oma arusaamade väljaütlemiseks ja teistele selgitamiseks. Kokkuvõtteks Kujundlik keelekasutus on osa argikeelest, mis on kahtlemata leidnud oma kindla koha viimase kümne aasta jooksul ka internetikeskkonnas. Küll kirjalikult esitatud, on tegemist siiski kõnekeelega, millele vähem või rohkem omane vahetus ja emotsionaalsus sillutab teed värvikatele kujunditele, kuna ekspressiivne väljenduslaad on kindlasti tunduvalt kujundlikum oma spontaansuses. Fraseologismid kui üldjuhul kõnes esinevad üksused, ei ole kunagi olnud hõlpsasti analüüsitav materjal. Paljuski on seni olnud tegemist uurijatepoolsete oletustega, iseäranis fraseologismide äratundmise, mõistmise ja mõtestamisega seonduval alal. Veebimeedia kommenteerimiskeskkonnad annavad võimaluse kontrollida nende oletuslike seisukohtade paikapidavust või mittekehtivust. Meedia võrguväljaannete ja internetiportaalide kommentaariumid, aga ka foorumid, ajaveebid, sotsiaalmeedia jm vernakulaarse veebi ilmingud kujutavad endast nn tavaliste inimeste arvamuseavaldusi ühiskondlikel teemadel. Selliste reaktsioonide ja neis avalduva mentaalsuse uurimine ei ole tänuväärne mitte ainult keeleuurijaile, vaid ka ühiskonnateadlastele ja ka poliitikutele, kes kipuvad kurtma inimeste vähese huvi üle olulistel teemadel. Iseasi on kommentaaridele suuresti iseloomulik anonüümsus, mis näib olevat aga peamine põhjus, miks inimesed oma arvamust nii südikalt avaldavad. Võib vaid loota, et ehk muutub ajapikku siiski ka see asjaolu ning võib hakata rääkima tõeliselt avalikust arvamusplatsist. Edasisi arenguid on kahtlemata keeruline ennustada, aga siin ja praegu tuleks rohkem keskenduda juba mõnda

87 aega tagasi põhjalikult muutunud meediale, eelkõige veebikeskkonnas aset leidvale teineteist täiendavale suhtlusele meedia ja selle tarbija vahel. KASUTATUD KIRJANDUS Baran, Anneli Fraseologismide semantika uurimisvõimalused. Dissertationes Folkloristicae Universitatis Tartuensis 14. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus. ( e=1 20. oktoober 2014) Baran, Anneli Phraseological Units in Online-Media: Visualisation as a Tool for Processing of Figurative Units. 5th Interdisciplinary Colloquium on Proverbs: 6th to 13th November 2011: 5 Coloquio Interdisciplinar sobre Proverbios: Actas ICP11 Proceedings. Tavira: International Association of Paremiology, lk Baran, Anneli On Traditional Proverbial Phrases in Modern Language. Benayoun, J.-M., Kübler, N., Zouogbo, J.-P. (toim). Paremiologie. Proverbes et formes voisines. Saint Gemme: Presses-Universitaires-de-Sainte-Gemme, lk Blood, Rebecca Weblogs: a History and Perspective. (20. oktoober 2014) Crystal, David Language and the Internet. Cambridge: Cambridge University Press. Eesti keele seletav sõnaraamat. (15. juuli 2014). Dorostkar, Niku & Preisinger, Alexander CDA 2.0 Leserkommentarforen aus kritisch-diskursanalytischer Perspektive. Eine explorative Studie am Beispiel dre Online-Zeitung derstandard.at. Wiener Linguistische Gazette 76, lk 1 47 ( df 20. oktoober 2014). Eesti keele seletav sõnaraamat (20. oktoober 2014). Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas (20. oktoober 2014). Ennok, Merike Grice i maksiimide rikkumine MSN-vestlustes. Bakalaureusetöö. Tartu ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, üldkeeleteaduse osakond.

88 ( ari=d 20.oktoober 2014). Feyaerts, Kurt & Brône, Geert The cognitive linguistics of incongruity resolution: Marked reference-point structures in humor. 8th International Cognitive Linguistics Conference: July 20 25, 2003, University of La Rioja, Spain. Theme session: Cognitive- Linguistic Approaches to Humour ( 22. juuli 2014). Fraas, Claudia & Barczok, Achim Intermedialität Transmedialität. Weblogs im öffentlichen Diskurs. Androutsopoulos, Jannis & Runkehl, Jens & Schlobinski, Peter & Siever, Torsten (toim). Neuere Entwicklungen in der Internetforschung. Reihe Germanistische Linguistik Hildesheim/Zürich/New York, lk ( 20. oktoober 2014). Gibbs, Raymond W. Jr Understanding and Literal Meaning. Cognitive Science 13, lk Hennoste, Tiit Kommikoer ja pommikoer. Üksteist lugu Eesti ajakirjandusest. Loomingu Raamatukogu 1 2. Tallinn: SA Kultuurileht. Hiiemäe, Reet Rollid ja rollikäitumine interneti esoteerikafoorumites. Kõiva, Mare (koost ja toim). Maailm ja multitasking. Tartu: EKM Teaduskirjastus, lk Kasik, Reet Ajakirjanduskeel. Raadik, Maire (toim). Eesti kirjakeele kasutusvaldkondade seisundi uuringud. Tallinn: TPÜ Kirjastus, lk Kaukvere, Tiina Postimehe paber- ja veebiväljaande lugemine üliõpilaste hulgas. Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat Tartu: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, lk Kerge, Krista Veebikommentaariumi mitmetahuline maailm. Kasik, Reet (toim). Tekstid ja taustad. III: lingvistiline tekstianalüüs. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 28. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk Krikmann, Arvo 2004a. Sai hea obaduse vastu obadust : Löömist ja peksmist märkivad väljendid eesti keeles. Reetor 3. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Krikmann, Arvo 2004b. Koestler, Raskin, Attardo ja teised: Lingvistiliste huumoriteooriate uuemaist arenguist. Reetor 4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Krikmann, Arvo Delfi peldikusein või aardelaegas? Folkloristide talvekonverents Haldjas 10. Marguse puhkekeskuses detsembril ( 15. juuli 2014).

89 Kuldnokk, Karen 2002a. Interpersonaalsete suhete kujunemine Interneti-diskursuses. Keel ja Kirjandus 4, lk Kuldnokk, Karen 2002b. Interpersonaalseid suhteid kujundavad tegurid võrguvestluses. Tekstid ja taustad. Artikleid tekstianalüüsist. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk Laineste, Liisi Äpardunud huumor internetikommentaarides. Keel ja Kirjandus 8 9, lk Laineste, Liisi Verbal expression of aggressiveness in Estonian Internet. Estonia and Poland: Creativity and change in cultural communication, Vol. 1. Tartu: EKM Teaduskirjastus, lk ( 15. juuli 2014). Laineste, Liisi Funny or aggressive? Failed humour in Internet comments. Folklore. Electronic Journal of Folklore 53, lk ( 15. juuli 2014). Lauhakangas, Outi Discussion Forums on the Internet as the Substratum of Proverbs. 4º Colóquio Interdisciplinar sobre Provérbios. 4nd Interdisciplinary Colloquium on Proverbs. Actas ICP10 Proceedings. Tavira: AIP-IAP, lk Luik, Hans H. 2013a. Kommentaariumi olemusest ja funktsioonidest. Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat Tartu: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, lk Luik, Hans H. 2013b. Kommentaaride kommentaariks. Eesti Päevaleht 30. juuli ( 20. juuli). Pilvre, Barbi Eesti Ekspressi Persoon soo aspektist. Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri IX aastakäik 1 2, lk Ptashnyk, Stefaniya Phraseologische Modifikationen und ihre Funktionen in Text. Eine Studie am Beispiel der deutschsprachigen Presse. Phraseologie und Parömiologie 24. Baltmannsweiler: Schneider Verlag Hohengehren. Rohtlaan, Ille Metafoorid meediatekstis: uudiste pealkirjad. Keel ja Kirjandus 8, lk Voolaid, Piret & Laineste, Liisi We Believe! Online Representations of the Olympic Winner as a Mythic Hero. Folklore. Electronic Journal of Folklore 54, lk 9 38 ( 5. juuli 2014).

90 Õim, Katre & Õim, Asta & Muikku Werner, Pirkko Uudne metafoorne keelend: kas laen või diakroonilise arengu tulemus? Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 23, lk Zaikauskienė, Dalia The Actual Use of Paremias in the Electronic Discourse: the Internet Comments. Tautosakos Darbai XLVII. Vilnius: Lietuvių Literatūros ir Tautosakos Institutas, lk ( oktoober 2014). INTERNETINÄIDETE ALLIKAD Buduaar Pruudipõud. Buduaar. Roosam ja rõõmsam elu. Foorum. 18. detsember ( 5. juuli 2014). Delfi Eesti maapiirkondades on terendamas pruudipõud. Delfi.ee 18.detsember ( 5. juuli 2014). ERR 2012 = Amet: mitmel pool Eestis on tekkinud "pruudipõud". uudised.err.ee 18. detsember ( 5. juuli 2014 ) Kiisler Poiste riietusruumis valitseb pruudipõud! Siim Kiisleri ajaveeb. Mõtted/Artiklid/Kõned 22. jaanuar ( 5. juuli 2014). LHV Beibendussektor Eestis. Delfi LHV. LHV finantsportaal. Foorum 18. detsember ( Mari Miks Eesti mehed välismaa naisi ei võta. Naistekas.Delfi.ee 16. jaanuar. ( 20. oktoober 2014). Palumets, Laur Pruudipõud või hoopis haritud meeste puudujääk? Naistekas.Delfi.ee 06. jaanuar 2013 ( 5. juuli 2014). PPM 2013 = Pärnus meestel pruudipõuda pole. Pärnu Postimees 8. jaanuar ( 5. juuli 2014).

91 Raagma 2012 = Garri Raagmaa: miks peaks naine eelistama kontorile lauta? Postimees 19. detsember ( 5. juuli 2014). SH 2013 = Kõige enam lahkus mullu Saaremaalt naisi. Saarte Hääl 12. jaanuar ( 5. juuli 2014). Statistikaamet Rahvaloenduse andmed näitavad pruudipõuda. Statistikablogi. Statistikaameti ajaveeb. 18. detsember ( 5. juuli 2014). Suurkask, Heiki Anonüümne pealekaebaja ja anonüümne netisõimaja mis neil vahet on? Delfi.forte.ee. 13. detsember ( 5. juuli 2014). VT 2013 = Kuidas näeb välja pruudipõud. Virumaa Teataja 21. jaanuar ( 5. juuli 2014). Äripäev = Statistikablogi: Eestis on pruudipõud. Äripäev 18. jaanuar. ( 5. juuli 2014). SUMMARY What do polls and figurative language have in common? On example of Pruudipõud ( shortage of brides ) in Internet forums Key words: internet media, comments, figurative language,journalism, polls 2011 a. toimus üle pika aja Eestis taas rahvaloendus. Üritus, mis andis kõneainet juba enne selle läbiviimist ja kogu toimumisaja. Samamoodi said suure tähelepanu osaliseks mitmed hiljem küsitluse tulemustes eredalt silma paistnud seigad. Nii mõnegi statistilise näitaja puhul läksid arutelud ühiskonnas lausa teravaks, iseäranis internetikeskkonnas. Arutlusteks andis põhitõuke loenduse korraldanud Statistikaamet, kes väljastas pressiteate, mis andis teada nähtusest nimega pruudipõud. Uudne keelend oli võetud kasutusse märkimaks demograafilist probleemi Eestis abiellumiseas noorte naiste vähesust ja sellest tingitud üksikute meesterahvaste üleküllust maapiirkondades. Taoline keelekasutus ei oleks leidnud ülisuurt tähelepanu meedia vahenduseta, kus üksteise järel ilmusid artiklid-arvamuslood pealkirjadega, mis nägid sõnumi põhiväärtust eelkõige uudses keelendis,

92 kuid üritasid avada ka probleemi ennast. Seejuures leidis temaatika sarnast suurt huvi nii nn peavoolumeedias kui internetiportaalide foorumites. Tähelepanuväärne oli ka keelekasutus laiemalt, mis andis taas tunnistust, et internetis kasutatav keel on peaasjalikult spontaanne kõnekeel, milles esineb rohkelt ekspressiivust ja ka kujundlikkust. Seejuures on meediaportaalide kommenteerimiskeskkonnas tegemist diskussiooniga, mis ületab märgatavalt ajakirjanduses aset leidva arutelu. Artiklis keskendungi meedia kui vahendaja rollile ja netikommentaariumile kui arutelude tegelikule toimumiskeskkonnale ning ühtlasi kujundlikule keelekasutusele selles kui potentsiaalsele argumenteeritud kõnele.

93 VANASÕNAD KAASAEGSES LEEDU KEELES: TRADITSIOONILISED JA INNOVATIIVSED AVALDUMISVORMID, KASUTUSALAD JA LEVIK 52 Dalia Zaikauskienė Teesid: Kuni 21. sajandi alguseni oli Leedu parömioloogiliste uurimuste peamiseks objektiks vanade, nn traditsiooniliste vanasõnade korpus. Huvi nende kaasaegse kasutuse vastu on tärganud alles viimase kümnendi jooksul. Praegu võime me väita, et 21. sajandil, mida iseloomustavad kaasaegsed tehnoloogiad, linlik kultuur ja globaliseerumine, on leedu vanasõnade žanr ikka veel elujõuline; see mitte ainult ei huvita kaasaegseid inimesi jätkuvalt kui eksootiline pärand, vaid sobib ka hästi tänapäeva ellu olulise ja sobiliku suhtlusvahendina. Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade leedu vanasõnade erinevatest tüüpidest, mida tänapäevases suhtluses kasutatakse traditsioonilistest ja antivanasõnadest ning uutest vanasõnalistest väljenditest ja samuti nende kasutusaladest. Samuti osutatakse vanasõnade rahvuslikele joontele, mis esinevad vaatamata kaasaegsete parömioloogiliste nähtuste rahvusvahelisele iseloomule, ning juhitakse tähelepanu sellele, milline on suurte rahvaste (kultuuride) mõju väiksematele. Tuuakse välja ka leedu vanasõnade visualiseerimise võimalused internetis ja mujal. Märksõnad: antivanasõnad, internet, traditsioonilised vanasõnad, uued vanasõnalised väljendid, visualiseerimine Sissejuhatus Leedu vanasõnade ja vanasõnaliste väljendite kaasaegse kasutuse kohta on suhteliselt vähe materjali, ning seega võib käesoleval ajal ainult ligikaudselt hinnata paröömiliste väljendite mitmekesisust ja nende kasutusalasid, rakendamist ja funktsionaalseid iseärasusi. Nende elujõulisust ja ainulaadsust võrreldes teiste folkloorižanridega kinnitavad arvukad näited leedu keeles. Kuna paröömilised üksused ei vaja mingit eriomast keskkonda, tingimusi või kindlat 52 Artikkel põhineb doktoritööl Lietuvių paremijos XX XXI a. sandūroje: tradicija ir inovacija [Leedu vanasõnad sajandi vahetusel: traditsioon ja innovatsioon (Zaikauskienė 2012a) ja kollektiivse teadusuuringu Homo narrans: folklorinė atmintis iš arti [Homo narrans: rahva mälu lähivaates] raames kirjutatud artiklil Patarlių tradicijos ir modernumo dermės paradoksai [Traditsiooni ja kaasaegsuse ühendamise paradoksid vanasõnades]. Projekti Homo narrans: Rahva mälu uuringud rahastas Leedu Teadusnõukogu (Zaikauskienė 2012b). Toim.: artikli ingliskeelne version ilmus pühenduskogumikus Scala naturae. Festschrift in Honour of Arvo Krikmann (2014).

94 ajahetke, ja nende loomine ei nõua ka erilisi oskusi, ei kasutata selle žanri folkloori mitte üksnes laialdaselt, vaid seda on ka kohandatud tingimustele, mis on näiliselt folklooriga täiesti seostamatud. Sissejuhatus artiklile kogumikus, mis käsitleb kaasaegseid parömioloogilisi nähtusi, ütleb: Vanasõnade ringlus igapäevases elus tuletab meile meelde, et folkloor on tõepoolest väga dünaamiline protsess. Vanasõnade elujõulisus pidev uute vanasõnade esilekerkimine, kusjuures nad esinevad pidevalt uutes kontekstides kätkeb endas viise, kuidas folkloor ühendab meie suurimaid muresid ja kohustusi, meie kõige hinnalisemaid väärtusi ja kõige arukamaid vaateid, mõnikord isegi meie kõige jämedakoelisemat huumorit ja kõige põhilisemaid tõekspidamisi, ehitades seeläbi maailma meie ümber (Lau et al 2004: 1). Teisalt on ilmselge, et leedu kaasaegsete paröömiliste üksuste korpus ning selles leiduvate vanasõnade kasutamine erineb tunduvalt sellest, mis toimus umbes sada aastat tagasi: käesoleval ajal on olemas selgelt teisenenud ning täiesti uued väljendusviisid. Kõrvuti traditsiooniliste paröömiliste üksustega, mis näivad ilmuvat kõige ootamatumates kontekstides ning on mõnikord äärmiselt nõrgalt seotud nende poolt väljendatud idee filosoofiliste üldistuste või didaktikaga, näeme me paljusid väljendeid, mis on läbi teinud teatud teisenemise. Parömioloogia-alases kirjanduses nimetatakse neid antivanasõnadeks (ingl anti-proverb,sks Antisprichwort) 53 (esimesed, kes seda terminit kasutasid, olid Lutz Röhrich ja Wolfgang Miederoma raamatus Sprichwort (1977). Samuti kasutatakse kaasaegses leedu ühiskonnas arvukalt hästikinnistunud, kuid mitte eriti folkloorseid (vastavalt traditsioonilistele määratlustele) väljendeid. Ilmselged teisenemised toimuvad mitte ainult kogu parömioloogilises korpuses, vaid ka selle kasutamises; seega oleks vajalik leida põhjused, miks need kasutusalad on muutunud, leida uus seos väljendi kasutaja ja tema poolt kasutatavate väljendite vahel, hinnata uuesti nende eesmärki ja esitada järgmised küsimused: Mis määrab žanri elujõulisuse kas väljendi sisutihe vorm või selles sisalduv tõde, mida aeg on tõestanud? Miks vanasõnad, mida on sajandeid kasutatud maaelus, leiavad teatud juhtudel siiski oma koha ka kaasaegses kontekstis? Kuidas kõlavad kaasaegse linnainimese suust vanasõnad, mida on kasutanud talupojad sajand või kaks tagasi kas tõsiselt või iroonilise alatooniga? Millisel määral hindavad kaasaegsed inimesed vanasõnade traditsioonilist vormi ja sisu ja mis on tekkinud muutuste põhjuseks? Mida väidavad ja kinnitavad vanasõnad: kas ühiskondlikke või individuaalseid suhtumisi, didaktikat või naeruvääristamist, vana moraali 53 Käesolevas artiklis kasutan terminit anti-paröömiline üksus (anti-paremia) ekvivalendina antivanasõnale..

95 kriitikat, eetilisi väärtusi või soovi nende poole püüelda? Kas leedu uuenev parömioloogiline traditsioon onrahvusvahelisel foonil mingil määral eriline? Leedu vanasõnade kaasaegsed väljendusvormid Kui me peaksime tegema üldistusi selle kohta, milliseid vanasõnalisi väljendeid kaasaegne inimene kasutab, saaksime välja tuua kolm põhitüüpi: traditsioonilised vanasõnad (vanasõnad, mis on säilinud muutumatul kujul või on muutunud väga vähe), antivanasõnad (vanasõnad, mida on modifitseeritud või moonutatud), ja uued vanasõnad (uued väljendid, mis on omandanud vanasõnadele sarnased omadused). Kui rääkida vanasõna žanri elujõulisusest, äratavad eelkõige tähelepanu traditsioonilised väljendid, mis on säilinud muutumatuna tänase päevani. Vana folklooritraditsiooni järjepidevusest annavad kõige selgemat ja ilmsemat tunnistust traditsioonilised vanasõnad, mis esinevad kaasaegses kõnekeele kontekstis. Sellise elava vanasõnade kasutuse kohta saab järeldusi teha andmete alusel, mida on kogutud välitöödel viimase paari kümnendi jooksul (Leedu Kirjanduse ja Folkloori Instituudi juures asuva Leedu Folklooriarhiivi kogud aastatest , mis sisaldavad üle vanasõna), ning isiklikes arhiivides leiduva parömioloogilise materjali alusel. Kogutud materjal võimaldab näha, et traditsioonilisi vanasõnu kasutavad erineva vanuse ja erineva sotsiaalse taustaga inimesed. Nagu juba korduvalt mainitud, on kaasaegsete vanasõnade kasutamise üks kõige olulisemaid jooni nende ülekandumine kõnekeelest praktiliselt kõigisse kaasaegse meedia valdkondadesse. Kõige üldkasutatavamad on vanasõnad, mis on säilitanud aastatepikkuse populaarsuse. Sageli on need rahvusvahelise levikuga vanasõnad. Aeg-ajalt on sellised selgelt traditsioonilised vanasõnad just need, mida kaasaegne meedia vajab; siiski kasutatakse neist tunduvalt sagedamini paindlikke väljendeid, mida saab kohandada väga erinevatele situatsioonidele. Ei ole sugugi üllatav, et väljendeid, mida kaasaegne inimene vaevu mõistab, tuleb ette järjest harvemini. Traditsioonilised vanasõnad, mida kasutatakse kaasaegses meedias, erinevad oma vormi poolest mõningal määral paröömiliste andmekogude tüüpilistest näidetest süntaktilised konstruktsioonid on lihtsamad, grammatiline vorm muutub kõnekeelsemaks, ja standardne sõnavara igapäevasemaks ja tavapärasemaks. Kuid nagu juba eelnevalt märgitud, moodustavad traditsioonilised vanasõnad ainult osa paröömiliste väljendite mitmekesisest korpusest. Nagu kõik teisedki rahvused, püüavad ka leedulased praegusajal äärmiselt aktiivselt traditsioonilisi vanasõnu matkida, muutes neid vastavalt keelelise ja paralingvistilise konteksti vajadustele, teiste sõnadega, luues

96 antivanasõnu. 54 See nähtus seondub keele demokratiseerimisega, tsensuuri kaotamisega postsovjetlikus ühiskonnas ja kõnekeele järjest kasvava mõjuga nooremale põlvkonnale (Walter & Mokienko 2007). Antivanasõnade populaarsust ja nende loomise kiirust võib seletada asjade loomuliku käiguga: vanasõnad kohanduvad muutuva keelelise, ühiskondliku, poliitilise ja kultuurilise keskkonnaga nagu ei ükski teine folkloorižanr, ning samuti ka üldise kaasaegse keskkonnaga, mis on samuti pidevas muutumises. Andrei Reznikovi väitel on üks tugevamaid paröömilisi jooni kaasaja tegelikkus (Reznikov 2009: 7). On tõenäoline, et järjest suurenev vanasõnade jäljendamine (st antivanasõnade loomine) on seotud ajakirjanduse üldise arenguga 55 Hiljutine traditsiooniliste vanasõnade matkimise kasv on seotud tavapärase suhtumise muutumisega traditsioonilisse folkloori. On selge, et traditsioonilised aspektid ei ole enam see sfäär, kuhu ei peaks tungima. Teisalt, kas teadlikult või mitteteadlikult, eksisteerib tugev side vanade traditsioonidega, ning seega võib antivanasõnade loomist vaadelda kui uute väljendusvahendite otsingut originaalsuse saavutamiseks, vahendit individuaalseks eneseväljenduseks. Veelgi enam näib, et iroonilist arvamust traditsiooniliste valdkondade suhtes kasutatakse mõnikord nendesamade traditsiooniliste väärtuste käsitlemiseks, mida klassikalised väljendid kuulutavad. Asi on täiesti erinev, kui antivanasõna tähendus, mis algselt oli irooniline, muutub kaasaegse tegelikkuse peegelduseks: sellist maailmavaate muutumist võib väga selgelt näha tööd ja usinust käsitlevate vanasõnade mugandustes. Kuigi traditsioonilisi vanasõnu kasutati heitmaks nalja nende üle, kes töötavad liiga palju (Darbas durnių myli, Töö armastab rumalaid inimesi ), nähti tööd ja usinust ikka kui põhimõttelisi väärtusi, koduse ja moraalse heaolu alust. Kuid kaasaegsed ütlused väidavad: Ką gali padaryti rytoj, nedaryk šiandien ( Kui saad seda teha homme, ära tee seda täna ), Kam daryti tuoj, jei gali rytoj? ( Miks teha seda praegu, kui saad seda teha homme ), ja Niekada neatidėk rytojui to, ką už tave šiandien gali padaryti kiti ( Kui keegi saab seda teha sinu asemel täna, ära lükka seda homsesse ). Traditsioonilise kasvatusega inimene näeb selles selgelt loodrifilosoofia kuulutamist, kuid mõne kaasaegse firma noor töötaja võib seda vaadelda kui ratsionaalset töö organiseerimise põhimõtet, nagu nt 54 Erinevate maade antivanasõnade käsitlustest on koostanud artiklikogumiku Anna T. Litovkina ja Carl Lindahl (toim.) Anti-Proverbs in Contemporary Societies Acta Ethnographica Hungarica. An International Journal of Ethnography, Kd. 52, Number 1 (2007). Toim. märkus. 55 Siinkohal tuleks märkida, et antivanasõnade loomine on pigem erandlik nähtus. Pikka aega ignoreeriti nn juhuslikke vanasõnade variante kui kasutuid, mis teeb selle nähtuse arengu jälgimise äärmiselt raskeks. Antivanasõnad on tihedalt seotud sotsiaalse keskkonna ja tegeliku elu faktidega, mistõttu on võimalik rääkida erinevate perioodide vanasõnadest, nagu nt sõdadevaheline Leedu või nõukogude periood. Käesoleva artikli autori sooviks on välja uurida, millal kasutati Leedu ajakirjanduses esmakordselt traditsioonilisi vanasõnu ja millal ilmusid sinna esmakordselt muudetud teravmeelsed vanasõnad.

97 ära kiirusta midagi tegema, sest hiljem võib selguda, et seda pole vaja üldse teha. Antivanasõnade semantika ja funktsionaalsus toovad esile vanasõnade teisendamise erinevaid motiive ja nende erineva ulatusega seoseid tavaliste, st traditsiooniliste vormidega: mõnikord muudetakse traditsioonilist teksti illustreerimaks teatud olukorda, ja muutmise toiming on lihtsalt vahend ja mitte eesmärk omaette, samas kui mõnikord on vanasõnade muutmine eesmärgiks iseeneses. Situatsiooni kirjeldavad vanasõnad on reeglina lahutamatud nende kasutamise kontekstist nad näitavad selget vastavust konkreetsele situatsioonile, sotsiaalsele, poliitilisele või kultuurilisele keskkonnale. Sellised antivanasõnad säilitavad tihti põhi- (ehk traditsioonilise) vanasõna kõige üldisema tähenduse, muutes selle vaid asjakohasemaks ja selgepiirilisemaks, olenevalt situatsioonist, mida nad kirjeldavad (näiteks: Snoras: gi ne piniguose laimė! (2011, [Pank] Snoras: raha ei tee sind õnnelikuks see pank läks Leedus pankrotti; algupärane vanasõna on Ne piniguose laimė ( Raha ei tee kedagi õnnelikuks ); Nepagautas ne vagis, o tik seimo narys (2006, Pole tabatud, pole varas, vaid Parlamendi liige ; orig.: Nepagautas ne vagis Pole tabatud, pole varas ; Dievas davė dantis, duos ir kompensaciją (2006, raadio LRT), Andis jumal hambad, annab ka kompensatsiooni ; orig.: Dievas davė dantis, duos ir duonos, Andis jumal hambad, annab ka leiva. Selliseid vanasõnu tuleks käsitleda kui algsevanasõna variante. Nende põhilised kasutusvaldkonnad on kõnekeel, internetikommentaarid ja ajakirjandus. Need antivanasõnad peegeldavad otseselt ühiskondlikku, poliitilist ja kultuurielu, olles sageli sotsiaalse ja poliitilise satiiri tüüpilisteks näideteks. Nad ilmuvad välgusähvatusena, teravmeelsete ja sihikindlatena, ning kaovad niipea, kui sündmus, mida nad kirjeldavad, kaotab päevakajalisuse. Leedu teadlased on seda isegi analüüsinud kui teatud tüüpi huumorit, mida võib näha populaarses televisiooniprogrammis Dviračio žynios (Jalgrattauudised), kus satiiri loomiseks kasutatakse värskeid kaleidoskoopilisi uudiseid, mis koosnevad veel teadmata väärtusega vahelduvatest faktidest (Auksutytė 2006: 274). Loomulikult on olemas ka teist tüüpi, poliitiliselt neutraalne huumor, mis tegeleb koduste inimlike päevakajaliste teemadega: Dovanotam konspekte į braižą nežiūrima (2002, kõnekeelne 56 ) Kingitud loengumaterjalide käekirja ei vaadata, orig.: Dovanotam arkliui į dantis nežiūri Kingitud hobuse hambaid ei vaadata ; 56 Kõnekeelne tähendab siin ja edaspidi, et nimetatud vanasõnu on kuuldud tavavestluses ning hiljem kirja pandud ja artikli autorile saadetud.

98 Nėra to blogo, kas neišeitų į internetą (2007, Pole halba, mis ei läheks internetti, orig.: Nėra to blogo, kas neišeitų į gera Pole halba, mida ei saaks heaks muuta ; Nuo meilės iki neapykantos vienas kartas (2007, Armastusest vihkamiseni on ainult üks (seksuaal)akt, orig.: Nuo meilės iki neapykantos vienas žingsnis Armastusest vihkamiseni on ainult üks samm. Nii sisu kui stiili poolest on antivanasõnad tavaliste vanasõnade korraks ilmuvad kehastused. Võrreldes mitte ainult üldiste väidete vaid ka traditsiooniliste vanasõnadega on nad tihti huvitavamad ja tugevama mõjuga, sest 1) nad on huvipakkuvamad, kuna nad on uudsed ja erinevad; 2) nad on sageli koomilised (satiirilised) ja pole seetõttu igavad; 3) nad illustreerivad teatud situatsiooni, kuid aitavad samas säilitada universaalsust ja ühtivust; 4) nad on humoorikad ja seetõttu ei saa vestluskaaslase tundeid riivata. Tatjana Valdaeva arvamuse kohaselt lõhuvad antivanasõnad igapäevakeele automaatsuse (Valdaeva 2003: 383). Traditsioonilise teksti sisuline muutmine on loominguline ja lõbus protsess: moonutades traditsioonilist teksti, püütakse luua midagi teravmeelset, kasutades seda mõnikord vaidlemaks vastu tavapärasele mõttele või loomaks uut semantilist sisu: Trojos arkliui į dantis nežiūrima (2004, nädalaleht Šiaurės Atėnai 57 ) Trooja hobuse hambaid ei vaadata, orig.: Dovanotam arkliui į dantis nežiūri Kingitud hobuse hambaid ei vaadata ; Dievas davė į dantis, duonos nebereiks (2006, nädalaleht Šiaurės Atėnai ) Jumal lõi näkku, leiba pole vajagi, orig.: Dievas davė dantis, duos ir duonos 57 snis&st_id=3051

99 Andis jumal hambad, annab ka leiva ; Kol septynis kartus pamatuosi kiti jau nupjaus (2004, Mida sa mõõdad seitse korda, selle lõikab keegi teine maha, orig.: Devynis kartus pamatuok, dešimtą pjauk Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Osa neist väljenditest on pärit üksikautoritelt, teised aga on rahvaloomingu tulemus, mida avaldatakse internetilehekülgedel või ajalehtede ja ajakirjade spetsiaalsetes arvamusveergudes. Selliselt loodud antivanasõnad on palju iseseisvamad kui vanasõna variantidele sarnased antivanasõnad, ja kõige populaarsemad neist võivad muutuda iseseisvateks vanasõnadeks. Leedu vanasõnade näidete kogumisel ilmnesid leedu antivanasõnade mõned erilised vormijooned, mis on seotud nende loomise meetodiga (st nende struktuurimudel). Siinkohal tuleks märkida, et need on paljudes keeltes väga sarnased eriti teisenemise struktuurimustrid. Semantilised muutumisvahendid on konkreetses keeles palju spetsiifilisemad: sõnamäng, mis põhineb leksikaalsel polüseemial ja homonüümial, traditsiooniliste vanasõnade, antivanasõnade või nende fragmentide paronüümia ja kontekstuaalne sünonüümia, ning kahekordne semantiline aktualiseerimine. Mõned antivanasõnade uurijad mainivad nn petetud ootuste printsiipi (defeated expectancy) kui antivanasõnade üht loomise vahendit, ja tegelikult usuvad selle olevat enamuse (Reznikov 2009: 124) või isegi kõigi (Valdaeva 2003: 383) antivanasõnade loomise aluseks. Leedu antivanasõnad, mis põhinevad mainitud printsiibil, on näiteks järgmised: Atėjo, pamatė ir... nutarė nesusidėti (2002, kõnekeelne) Ta tuli, ta nägi, ja... ta otsustas mitte sekkuda, orig: Atėjau, pamačiau, nugalėjau Tulin, nägin, võitsin ; lad. Veni, vidi, vici; Davė Dievas dantis, duos ir belarusą stomatologą (2010, telesari Dviračio žinios ) Andis jumal hambad, annab ka Valgevene stomatoloogi, orig.: Dievas davė dantis, duos ir duonos Andis jumal hambad, annab ka leiva ; Kas anksti keliasi, tas anksti miršta (2007,

100 Kes vara tõuseb, see vara sureb, orig.: Kas anksti keliasi, tam Dievas padeda Kes vara tõuseb, seda aitab jumal. Et vältida vanasõnade konstrueerimise põhimõtete põhjalikku analüüsi, mainin ainult neid meetodeid, mis on Leedus kõige populaarsemad ja kõige tüüpilisemad. Sageli luuakse Leedu antivanasõnu, kasutades üht muutmis(asendus)mehhanismidest. Need sisaldavad erinevaid modifikatsioone, ühe foneemi muutmisest kuni täielikult muudetud tekstini, kus ainuke säilinud side alustekstiga on assotsiatiivne tase. Tavalisemad on vanasõnad, mis on loodud, muutes nn emavanasõna 58 leksikat. Muutused foneetilisel tasemel on eriti haruldased, kuid väga huvitavad. Need koos sõna polüseemia kasutamisega on kõige vähem märgatavad, rahvuslikud vahendid antivanasõnade loomiseks, mis nõuavad kõige tugevamat keelevaistu. Tuleks märkida, et enamus foneetilise asendusega antivanasõnu, mida selle uurimuse autor on kogunud, on kindla autorsusega fraasid. Seda on kerge seletada asjaoluga, et paröömilise asenduse meetod nõuab palju loomingulisust: alusteksti varieeritakse nii leidlikult, et tulemus on nii sisukas kui ka teravmeelne. Mõned uudisvormid on eriti mõjuvad, nagu nt Ranka ranką pjauna ( Käsi lõikab kätt ), orig. Ranka ranką plauna ( Käsi peseb kätt ), mis nüüd väljendab mitte vastastikust kasu, vaid vastastikust kahju; ütlus Tu man, aš sau ( Sina minu eest, mina iseenda eest ), orig. Tu man, aš tau ( Sina minu eest, mina sinu eest ) kirjeldab nüüd egoistlikku, isekat seisukohta, mitte ei väljenda endist aitamise tähendust. Need vanasõnad näitavad ilmekalt, kuidas kaasaegsed antivanasõnad kirjeldavad iroonilist hinnangut traditsiooniliste vanasõnade väärtustele. Teistel juhtudel jääb aluseks oleva vanasõna mõte alles, kuid selle tähendus omandab lisanüansse või kitsendab seda situatsiooni, milles seda kasutatakse: Juokiasi tas, kas tuokiasi paskutinis Kes viimasena abiellub, naerab paremini, orig.: Juokiasi tas, kas juokiasi paskutinis Kes viimasena naerab, naerab paremini ; Nuo meilės iki neapykantos vienas žvilgsnis Armastusest vihkamiseni on ainult üks pilk, 58 Eestikeelses tõlkes kasutatud termin pärineb Arvo Krikmanni kirjutisest Vanasõnaparoodiatest (1985) Toim. märkus.

101 orig. Nuo meilės iki neapykantos vienas žingsnis Armastusest vihkamiseni on ainult üks samm. Üks kõige populaarsemaid antivanasõnade loomise mudeleid on leksikaalse taseme muutmine. Võrreldes foneetilisel tasemel asendamisega on see lihtsam, kuid samas palju efektiivsem meetod. Mõnikord asendatakse sõna nn emavanasõnas sarnase kõlaga sõnaga, st paronüümi või kontekstuaalse sünonüümiga. Mõnedel juhtudel projitseeritakse traditsioonilise vanasõna kõrvaltähendus kontekstuaalsele sünonüümile, eriti juhtudel, kui kunstiline avaldus (nt metafoor) on loodud, kasutades tavapärast folkloorset kujundit (nt tobu, koer, siga, hunt jne.), mis mängivad leedu vanasõnades teatud kindlat taunimisväärset rolli: Du broliai protingi, trečias chemikas (2006, kõnekeelne) Kaks venda on targad, kolmas on keemik, orig.: Gyveno trys broliai: du buvo protingi, trečias kvailys Oli kolm venda: kaks olid targad, kolmas aga lollike. Teiseks võimaluseks on projitseerida tähendusvarjund, mis ei ole koheselt äratuntav taunitavana, nt samastades vanasõnades kaasaegseid poliitikuid jumalustega ( kuningas ), andes antivanasõnale iroonilise tähenduse: Davė Uspaskichas dantis, duos ir duonos (2004, telesari Dviračio žinios ) Andis Uspaskich 59 hambad, annab ka leiva, orig.: Dievas davė dantis, duos ir duonos Andis jumal hambad, annab ka leiva ; Dangus aukštai, o Sakalas toli (2003, ajakiri Ekstra 60 ) Taevas on kõrgel, Sakalas 61 on kaugel, orig.: Dievas aukštai, karalius toli Jumal kõrgel, keiser kaugel. 59 Viktor Uspaskich ettevõtja, poliitik, endine Tööpartei esimees, endine majandusminister. Uspaskichit kahtlustati maksupettuses ja aastal karistati teda nelja- aastase vangistusega Aloyzas Sakalas Leedu poliitik, kes allkirjastas Leedu Vabariigi taaskehtestamise akti, Euroopa Parlamendi liige.

102 Kui uus sõna on konkreetse inimese või asja nimi, seotakse vanasõna teatud kindla juhtumi või situatsiooniga. Aluseks oleva vanasõna tähendus jääb alles, kuid seda kitsendatakse ja ajakohastatakse. Sellised päevakohastatud antivanasõnad on sageli lühikese elueaga: nad on teravmeelsed ja mõjusad siis, kui nendega seotud sündmused on aktuaalsed. Selliste antivanasõnade kõige iseloomulikumaks jooneks on nende otsene seotus ühiskondliku elu konkreetse situatsiooni ja selle põgususega: nad on satiirilised, poliitilised ja sotsiaalsed. Lisaks antivanasõnades levinud loodrifilosoofile, mis usinuse asemel ülistab oskust tööd vältida, on teiseks oluliseks teemaks seksuaalse sisuga vihjed, mis on mõnikord üsnagi otsesed: Geriau žvirblis rankoje nei žąsis lovoj Parem varblane käes kui hani voodis, orig.: Geriau žvirblis rankoj negu briedis girioj Parem varblane käes kui põder metsas ; Su žvirbliu rankoj ar su žąsinu lovoj Varblane käes või isahani voodis ; Išrenk ir valdyk Riietu lahti ja valitse, orig.: Skaldyk ir valdyk Jaga ja valitse (lad. Divide et impera); Sava Marytė arčiau kūno Oma Marytė on ihule kõige lähemal, orig.: Savi marškiniai arčiau kūno Oma särk on ihule kõige lähemal. Mõnikord pole vihje nii otsene: Geriau vėliau negu niekam Parem hilja kui mitte kellegi jaoks, orig.: Geriau vėliau negu niekada Parem hilja kui mitte kunagi ;

103 Atėjau, pamačiau, nesusilaikiau Tulin, nägin, ja ei suutnud vastu panna, orig.: Atėjau, pamačiau, nugalėjau Tulin, nägin, võitsin (lad. Veni, vidi, vici). Kaasaegne leedu vanasõnade korpus sisaldab üsnagi palju ütlusi, mis ei vasta folkloristika traditsioonilistele mõistetele: need on nn uued vanasõnad, st fraasid kirjandusest, joonisfilmidest, lauludest, aga samuti ka teatud autorite poolt kirja pandud väljendid ja hüüdlaused. Nad muutuvad iseseisvateks ütlusteks, kui inimesed hakkavad neid kasutama erinevates kontekstides, andes neile teatud n-ö semantilise laengu, nagu järgnevates näidetes: Imkit mane ir skaitykit Võta ja loe mind tsitaat Martynas Mažvydase teosest Katekizmas, mis oli esimene leedukeelne trükis (1547); Lietuviais esame mes gimę Me sündisime leedulastena esimene rida Jurgis Zauerveinase samanimelisest luuletusest (1879); Lakštingala negali nečiulbėti Ööbik ei suuda laulu lõpetada rida Salomėja Nėrise luuletusest (1945); Tu dantų nešiepk ir svetimo neliesk Ära näita hambaid ja ära puutu seda, mis pole sinu oma tsitaat leedu keelde dubleeritud nõukogude joonisfilmist Pealsed ja juured ; Pabudome ir kelkimės Tõuse ja sära rida patriootlikust laulust, mis oli Leedus populaarne 20. sajandi lõpus; Aplinka kalta Keskkond on süüdi tsitaat Rolandas Paksaselt, endiselt Leedu presidendilt ( ), kes tagandati ametist;

104 Nusipelnėme gyventi geriau Me väärime paremat elu Leedu poliitiku Artūras Paulauskase üleskutse aasta presidendivalimistel. Suur osa neist ütlustest on tõlked teistest keeltest, mida käsitletakse üksikasjalikumalt järgmises peatükis. Rahvusvahelisus ja antivanasõnad Tänapäevased suhtlusvahendid mitte ainult ei muuda rahvuslike vanasõnade levikukiirust, vaid mõjutavad ka võõrkeeltest tõlgitud vanasõnade üldist levikut ning samuti ka vanasõnade kasutamist võõrkeeltes. Vanasõnaliste väljendite kasutamine kaasaegses leedu keeles ning nende muutumissuunad ja fraseoloogia levik peegeldavad selgelt nii fraseoloogilise arengu globaalseid tendentse kui ka kultuurilise globaliseerumise üldiseid suundi. Kui me mõistame üldiste parömioloogiliste nähtuste rahvusvahelist iseloomu, avaneb ka võimalus otsida rahvuslikke eripärasid: see on seotud keelelise väljendusega (nt mõned keeled eelistavad teatud mudeleid teistele) ning samuti poliitilise, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna (iga rahvuse aktiivne vanasõnade korpus peegeldab erinevat tegelikkuse kogumit ja aktuaalsust) ja ka rahvuse identiteedi aspektidega. Nagu eespool mainitud, on üks vanasõnade rahvusvahelisuse näitajatest vanasõnade vahetamine erinevate rahvuste vahel ja nende pidev ringlus. Neid ülevõtmise ja laenamise protsesse on tunduvalt intensiivistanud poliitilised ja ühiskondlikud muutused, kaasaegne meedia ja suhtlusvahendid ning rahvusliku eneseteadvuse nõrgenemine. Võib ainult oletada, milline on ingliskeelse ja venekeelse kultuuri mõju traditsiooniliste leedu vanasõnade parodeerimisele ning vanasõnade korpuse uuendamisele. Ilmselt aktsepteerib meie ühiskond nii teistele kultuuridele tüüpilisi vanasõnu kui ka enda omi, kaasa arvatud neis kasutatud kujundeid ja struktuuri. Mõned omaksvõetud vanasõnad on järgmised: Kaimyno žolė visada žalesnė Teisel pool aeda on rohi alati rohelisem, Naabri muru on alati rohelisem ingl The grass is always greener on your neighbor s lawn ; Tango šokama dviese

105 Tangot tantsitakse kahekesi ingl It takes two to tango; Kas nerizikuoja, tas negera šampano Kes ei riski, šampust ei joo vene Кто не рискует, тот не пьет шампанское; Iš nugaros licėjus, iš priekio muziejus Eest muuseum, tagant gümnaasium vene Сзади лицей, спереди музей. Sarnased uued vanasõnad on näiteks Su vandeniu išpilamo kūdikio įvaizdis ehk lapse väljaviskamine pesuveega, ning ütlused nagu BMW ir Afrikoj BMW ( BMW on ka Aafrikas BMW ), ja Geras indėnas miręs indėnas ( Ainuke hea indiaanlane on surnud indiaanlane ). Isegi USA presidendi Barack Obama poolt öeldud näiliselt mittemidagiütlev ja fantaasiavaene Yes, we can! ( Jah, me suudame! ) leidis kergesti koha leedu keeles. Suurte keelte mõjus väikestele ilmneb selgeltnähtav järjekindel muster. Wolfgang Miederi arvates tähendab asjaolu, et briti ja ameerika inglise keel on maailma lingua franca, et ka briti ja ameerika vanasõnad tungivad järk-järgult teistesse keeltesse. Miederi arvates on ütlused nagu Nobody s perfect (Keegi pole täiuslik), One picture is worth a thousand words (Üks pilt on väärt tuhat sõna) ja kahjuks ka The only good Indian is a dead Indian (Ainuke hea indiaanlane on surnud indiaanlane) juba muutunud maailma vanasõnade korpuse osaks (Mieder 2005a: 168). Tegelikult on need ja ka mõned teised vanasõnalised väljendid (Laikas pinigai ( Aeg on raha ), Nuo meilės iki neapykantos vienas žingsnis ( Armastusest vihkamiseni on ainult üks samm ), Klientas visada teisus ( Kliendil on alati õigus ) võrdselt nähtavad nii isiklikus kui ühiskondlikus sfääris koos klassikaliste Leedu maapiirkondadest pärinevate ütlustega, mis näitab nende otsest sidet kõnekeelega. Võrdlevas ülevaates Patarlių paralelės (Vanasõnade paralleelid), mis käsitleb klassikaliste vanasõnade rahvusvahelisuse probleeme, arutleb Kazys Grigas selle üle, mis on mõjutanud mõningate vanade rahvusvaheliste vanasõnade olemust kas tüpoloogilised analoogid või ühest ühisest allikast pärinevad elemendid, mis võeti omaks vastastikuse kultuurilise ja keelelise mõju tulemusena (Grigas 1987: 15 16). Jälgides kaasaegseid protsesse, näeme, et teistest keeltest pärinevate vanasõnade ülevõtmise peamiseks põhjuseks on mitte mõlemasuunaline mõju, vaid ühe rahvuse ja keele domineerimine ja kaasaegse ühiskonna

106 vajadus olla maailmas nähtav ja saada osaks sellest. Ühesuunaline laenamine annab tunnistust Leedu kultuuri avatusest või isegi teatud vastupanu puudumisest teiste keelte väljenditele. Tegelikult võib isegi täheldada teatud ükskõiksust vanasõnade rahvuslikkuse suhtes: kui vanasõna kõlab hästi, ei ole oluline, kust see pärit on (vanasõnade veebilehekülgedel esinevad kõrgelennulised sententsid, rahvatarkused, leedu vanasõnad jne. külg külje kõrval jaapani, hiina, prantsuse jt vanasõnadega). Võõrkeelse fraseoloogia laenamiseks on mõned täiesti praktilised põhjused. Kuna uks maailma on avanenud, on meid üle ujutatud tõlkekirjandusega. Sageli ei ole mingile väljendile võimalik vastet leida (ja tihti neid isegi ei otsita), ja mõnikord sobib võõrkeelne väljend isegi paremini, kuna ta on lihtsam ja lakoonilisem. On üsnagi selge, et vanasõna Kaimyno kiemo žolė visada žalesnė ( Teisel pool aeda on rohi alati rohelisem ) eelistatakse vanale leedu väljendile Kur mūsų nėra, ten veršiai midų geria ( Kui meid pole, joovad vasikad mõdu ), kuna see on mõjusam kui ütlus, mis on tänaseni populaarne: Ten gerai, kur mūsų nėra ( Seal on hea, kus meid ei ole ). Siinkohal pole arutluse all teistest keeltest pärinevad fraasid, mida pole muudetud (40- aastastelt ja vanematelt inimestelt kuuleme tihti ikka veel vene kultuuriruumist pärinevaid väljendeid ja tsitaate, kuna aga noorte keel kubiseb ingliskeelsetest klišeedest), isegi kui ilma selle aspektita ei ole kunagi võimalik päris lõpuni aru saada kaasaegsest kõnekeelest ega elavast fraseoloogiast. Teiste rahvuste ja keelte tohutut mõju leedu paröömilisele korpusele kinnitab ka fakt, et me võtame üle isegi antivanasõnu, vaatamata sellele, et väljendite matkimine on küllaltki individuaalne ja spetsiifiline protsess. Sel puhul näib vene kultuuri mõju olevat kõige suurem. Järgnevalt esitan mõned näited, mis on üle võetud vene veebilehekülgedelt ja kohandatud leedu keelele: Išrenk ir valdyk! ( 62 Riietu lahti ja valitse ; Sava Nataša arčiau kūno ( 63 Oma Nataša on ihule kõige lähemal ; 62 Anna T. Litovkina koos kolleegidega analüüsib vene vanasõnu Раздевай и властвуй (Riietu lahti ja valitse) / Разделяй и властвуй (Jaga ja valitse) (T. Litovkina et al. 2008: 252). Vene antivanasõnas on põhisõna asendatud väga sarnase kõlaga sõnaga (раздевай разделяй) (riietu lahti jaga). Leedu keeles pole išrenk stilistiliselt tähtis ja antivanasõna tervameelsus peitub seksuaalses vihjes. 63 Reznikov analüüsib antivanasõnu Своя Наташка ближе к телу (Oma Nataša on ihule kõige lähemal) / Своя рубашка ближе к телу (Oma särk on ihule kõige lähemal) (Reznikov 2009: 33). Vene Наташка рубашка riimub, leedu Nataša marškiniai ei ole seotud ei semantiliselt ega ka foneetiliselt. Väljend Sava Marytė arčiau kūno ( Oma Marytė on ihule kõige lähemal ) on huvitavam ja leedupärasem ( tukstantmecio-patarles-ir-priezodziai-3.html).

107 Nespjauk į šulinį ten juk nieko nėra ( Ära sülita kaevu, sest seal pole kedagi ; vrd vene Hе плюй в колодец там же никого нет; Kuo toliau į mišką, tuo daugiau iškrypimų ( Mida sügavamale metsa, seda rohkem perverssusi vrd vene Чем дальше в лес тем больше извращенцев. ( Mida sügavamale metsa seda rohkem perverte ) Veelgi enam, mõnikord pole ülevõetud vanasõnal leedu keeles isegi algset vastet. Näiteks Skola procentais gražji 64 või Skolas procentai puošia 65 ( Võlga kaunistab intress, vrd vene vanasõnaga Долг платежом красен; ja antivanasõnaga Долг процентом красен (Reznikov 2009: 19); Skola mokėjimu baisi 66 ( Võlg on hirmutav, kuna see tuleb tagasi maksta, vrd vene antivanasõnaga Долг утюгом страшен (Reznikov 2009: 19)

108 Leedu vanasõnade erinevad kasutusalad Vanasõnade kasutamine sellistes mittetavapärastes kontekstides nagu näiteks ajalehepealkirjad, artiklite pealkirjad, reklaamid ja kommertstekstid, poliitilised karikatuurid jm. sattus parömioloogide huviorbiiti 1960 lõpul 1970ndate alguses ja seda teemat on sealtpeale aktiivselt uuritud (Röhrich 1969; Lüthi 1970; Petrovicheva 1972; Mieder 1973, 1975;; Boskovic-Stulli 1980; hilisemast after McKenna 1996: 215; Mieder 1993; Lau et al 2004 jne). Kõik need uurimused tõestavad vanasõnade pidevat levikut ja nende aktuaalsust nii britiameerika kui ka teistes kultuurides. Kui leedu andmeid võrrelda teiste rahvuste kaasaegse vanasõnakasutusega, on näha, et tendentsid on väga sarnased, kuid võrreldes rahvusvahelise vanasõnade kasutamise praktikaga ei kasuta leedulased neid mõnedes valdkondades nii laialdaselt. On arusaadav, et vanasõnu ei saa kasutada administratiivsetes, informatsioonilistes või teaduslikes tekstides. Tõenäoline on vanasõnade kasutamine filoloogia- ja eriti folkloristika-alastes teadustekstides. Tänapäevases suhtluses on vanasõnade kasutamise kõige tavapärasemateks valdkondadeks kõnekeel, ajakirjandus, reklaamindus ja meelelahutuse erinevad valdkonnad. Traditsiooniliselt on vanasõnu kasutatud leedu kirjanduses: proosas, kõnekeelt imiteerivates dialoogides ja luules. 67 On üldtunnustatud tõde, et vanasõnad on väga efektiivseks suhtlusstrateegia vahendiks. Neid võib kasutada kehastamaks loo moraali, rahulolematust, tabusid, häbistamist või otsest mõnitamist; samuti saab neid kasutada teise inimese või iseenda trööstimiseks. Vanasõnad, mida me teame ja mäletame, kuuluvad kõigile. Nad muutuvad isiklikuks siis, kui nad kinnistuvad meie meeles ja keelekasutuses. Viimasel juhul kasutame me neid vastavalt oma kavatsustele, mitte tingimata nende tavapärases, kokkuleppelises, kodeeritud tähenduses. See, kuidas üks inimene kasutab teisega suheldes teatud väljendit, ning see kavatsus, mis tal sealjuures on, teeb vanasõnad isikupäraseks ja paneb nad n-ö elama. Reaalses elus kasutatava vanasõna sisu mõjutab mitte selle kunstilise kujundi tähendus või selle loogiline struktuur, vaid selle kasutamise eesmärk ja selle situatsiooni tähendus, milles seda kasutatakse teiste sõnadega, selle päevakajalisuse mõistmine (Zhigarina 2006). Iga kord, kui vanasõna kasutatakse, kaasneb sellega tähenduse meelevaldne päevakohastamine. Vanasõnade ja nende nüüdisaegsete teisenduste kasutamise uurijad on juhtinud tähelepanu asjaolule, et viimasel ajal kasutatakse vanasõnu pigem loominguliselt kui traditsiooniliselt. Tõenäoliselt nõuab 67 Ühe esimestest näidetest vanasõnade kasutamise kohta Leedu ilukirjanduses võib leida K. Donelaitise teoses Metai (u ) (Grigas 1968: 25).

109 igasugune vanasõna taaskasutuselevõtmine palju loomingulisust: üldises mõttes tähendab see võimet kasutada õiget vanasõna õigel ajal (Yankah 1986: 197). Anand Sw. Prahlad julgustab meid pöörama tähelepanu viisile, mida kätkeb endas vanasõna kõnes kasutamine, ning isiklikule ja kultuurilis-esteetilisele dimensioonile (Prahlad 1996: 14). Kuid kui rääkida vanasõnade loomingulisest rakendamisest, tuleks pöörata tähelepanu nende eriomastele väljendusviisidele: uute vanasõnade loomisele, traditsiooniliste vanasõnade jäljendamisele ja traditsiooniliste vanasõnade rakendamisele pärast nende muutmist (Yankah 1986: 197). Anna Konstantinova, kes on uurinud inglise vanasõnade kommunikatiiv-pragmaatilist potentsiaali loominguliselt kasutatavate vanasõnadena, klassifitseeris neid järgmiselt: episoodilised semantilised ja struktuursed teisendused, individuaalsed väljendid ja antivanasõnad (Konstantinova 2009). Leedu keeles kasutatakse laialdaselt arvukaid võimalusi vanasõnade loominguliseks mugandamiseks. Isegi kui jätta tähelepanu alt välja antivanasõnad, loomingulisuse kõige eredamad ilmingud, esineb folklooris veel hulgaliselt mooduseid, mille kasutamine nõuab suurt asjatundlikkust, nagu näiteks vihjed vanasõnadele: Ne apie dovanotą arklį kalbama ( Me ei pea silmas kingitud hobust, orig.: Dovanotam arkliui į dantis nežiūrima Kingitud hobuse suhu ei vaadata ; Išsirinkome katę ne iš to maišo ( Me valisime kassi valest kotist, orig.: Nepirk katės maiše Ära osta kassi kotis ; Esate iš tų šokėjų, kuriems kažkas trukdo ( Sa oled üks neist tantsijatest, kellele ikka midagi jalgu jääb, orig.: Prastam šokėjui ir pautai trukdo Halval tantsijal jäävad isegi munandid jalgu ; Patarlė apie gerus norus ir kelią į pragarą ( lietuvos-atsisveikinimas-su-vaikyste-geriausias-pokytis.htm)

110 'Vanasõna headest kavatsustest ja teekonnast põrgusse, orig.: Gerais norais kelias į pragarą grįstas Tee põrgusse on sillutatud heade kavatsustega ; Samuti võib leida ka perifraase: Apie meilę, kuri per 75 metus ne tik nesurūdijo, bet sustiprėjo (ajaleht Lietuvos aidas, ) See räägib armastusest, mis polnud just roostevaba, kuid muutus 75 aastaga tugevamaks, orig.: Sena meilė nerūdija Vana arm ei roosteta. Kasutatakse ka improvisatsiooni vanasõnade teemadel, vanasõnade tõlgendamist jne. Kui rääkida praegusaegsest vanasõnade kasutamisest, siis võime märgata vanasõnade tõlgendamise traditsioonilise mudeli arvukaid jäljendamisi. Selgub, et kõige suurem erinevus esineb kirjaliku ja suulise väljenduse vahel. Siiski on moodne tehnoloogia, vanasõnade levikuvahendid ja lõpuks ka see, kuidas inimesed suhtlevad, teinud asja tunduvalt keerukamaks. Üks on siiski kindel: traditsiooniline dialoog, milles üks osapool kasutab vanasõna kontekstile sobivalt ja teine saab sellest õigesti aru, on kaasaegses ühiskonnas täiesti loomulik. Olemasolevad andmed lubavad meil täheldada, et vanade traditsioonide kandjad (vanemad inimesed, kes elavad maapiirkondades; inimesed, kes on maapiirkondadest pärit, kuid on juba üsna kaua aega linnas elanud, ja noored, kelle puudub igasugune käegakatsutav side vanade traditsioonidega) kasutavad vanasõnu õigesti. Vanade vanasõnade kasutamine ja nende uuesti elustamine on spontaanne: teatud situatsioon nõuab teatud kindlat väljendit. Teist laadi mudelit kasutatakse siis, kui kindla adressaadi asemel suunab avaliku elu tegelane vanasõna teatud kogukonnale, mida ühendavad konkreetsed tunnused, nagu näiteks rahvus, kuulajaskond, ajakirjaniku lugejaskond, jne. Sellises situatsioonis on nn adressant tavaliselt avalik esineja või umbisikuline institutsioon (viimasel juhul näiteks ajaleheartikkel, kuulutus või reklaam). Avalik esineja, näiteks poliitik, võib vanasõna kasutamise juba eelnevalt ette planeerida oma kõne ettevalmistamisel lisatakse vanasõna võimaliku mõjusa retoorilise võttena. Välismaises paröömikas võib selliseid näiteid arvukalt leida (Mieder 2005b, 2009). Ametlikus Leedu poliitilises retoorikas on vanasõnad äärmiselt harvaesinevad; näiteks Leedu 68 LTR 6481(108)

111 presidentide ametissepühitsemise tseremooniatel pole kasutatud ühtki vanasõna. Enamiku poliitikute ametlik retoorika on äärmiselt asjalik. On selge, et leedulased ei omista vanasõnadele sellist tõestusjõudu ega retoorilist tugevust nagu seda rõhutavad parömioloogid mujal maailmas. See, et kõrgetel kohtadel olevad poliitikud ei kasuta vanasõnu, võib olla seotud nende tagapõhja, hariduse või ka lihtsalt isikuomadustega. Samuti on võimalik, et põhjuseks on eelarvamus, nagu oleks vanasõnad omased ainult kõnekeelele. Üheks võimaluseks on vanasõnade spontaanne kasutamine avalikes esinemistes, nagu seda teeb näiteks poliitik, kes viskab nalja intervjuud andes, improviseeriv telesaatejuht jne. Tundub, et nendel juhtudel on muudetud vanasõnu mugavam kasutada kui traditsioonilisi tekste; teiste sõnadega, väljend kohandatakse loominguliselt teatud kindlale situatsioonile. On märkimisväärne, et vastuolulised poliitikud kasutavad vanasõnu, nende parafraseeringuid ja teisi kujundlikke väljendeid palju sagedamini. Selliseid kõnekeelseid väljendeid, mida kasutatakse ametlikus, avalikus ruumis võib mõnikord tõlgendada kui poliitiku soovi ennast huvitavaks teha. Mõnikord on need püsiväljendid lihtsalt kõne kaunistavaks elemendiks, teiste sõnadega, neid kasutatakse ainult stilistilise vahendina. See näitab, et poliitik kaldub lihtsalt lobisema ta laiendab väljendi teksti ja mõtet ilma tegelikult midagi ütlemata. Sel moel nurjavad nad vanasõnade ainsa eesmärgi, milleks on situatsiooni kiire ja täpne kokkuvõte. Vanasõnade kasutamine poliitikute kõnedes toob esile individuaalsuse/universaalsuse paradoksi: ühelt poolt, kasutades vaheldusrikast keelt, näitab poliitik oma individuaalset originaalsust; teisalt aga peidab ta end vanasõna kui universaalse, tavaarvamuse sümboli taha. Valdkond, millele teadlased on erilist tähelepanu pööranud, on vanasõnade, antivanasõnade ja paröömiliste väljendite kasutamine ajakirjanduses; eesmärgiks pole olnud lihtsalt vanasõnade funktsiooni ja otstarbe uurimine ajakirjanduslikus tekstis, vaid ka teksti autori ajakirjaniku eesmärkide, isikuomaduste ja loomingulisuse uurimine (Järv 1999; Konstantinova 2009). On tõenäoline, et vanasõnade kasutamisega eriti teksti algusosas või lõpus loodab ajakirjanik nii teksti kui ka iseennast lugejale meeldejäävamaks muuta. Sissejuhatavad ja teksti lõpus esinevad vanasõnad toovad esile loo üldise tonaalsuse või annavad sellele mõjusa lõppakordi (Järv 1999: 93 94). Näib, et vanasõna esinemine teksti alguses on selle tänapäevase kasutuse näitajaks, sest traditsiooniliselt kasutati vanasõnu palju sagedamini kokkuvõtteks, üldistuseks või tõestusena dialoogi lõpus. Risto Järv väidab, et selline kasutamine on suhteliselt mittefolkloorne ; selline vanasõnade rakendamine on pigem planeeritud tegevus kui spontaanne reaktsioon teatud olukorrale, ja et seda mõjutab ajakirjanduse utilitaarne iseloom (Järv 1999: 94). Teisalt, vanasõna kasutamine teksti alguses on reaktsioon teatud olukorrale, mida autor tahab lugejale esitada, kuigi lugeja ei tea sellest

112 eelnevalt midagi. On selge, et autor rakendab vanasõna mitte lihtsalt stilistilistel eesmärkidel, vaid kasutab ka selle üldisi žanrifunktsioone, tagamaks universaalsuse ja usaldusväärsuse tunnet lootuses võita lugeja usaldus (Tatira 2001: 231; Järv 1999: 79). Leedu vanasõnade kasutamine ajakirjanduslikes artiklites toob esile veel ühe iseloomuliku joone nende kaasaegses kasutuses vanasõnade nominatiivse funktsiooni kehtestamise. On täheldatud, et kui vanasõna kasutatakse teksti sees, on äärmiselt tõenäoline, et see kandub üle ka artikli pealkirja. Üldiselt on vanasõnad/tsitaadid pealkirjadena, sh reklaamides, väga levinud: Kas nedirba, mielas vaike, tam ir valgyt duot nereikia (talgute üleskutse pealkiri, Kes ei tee tööd, kallis laps, see ei pea ka leiba saama ; Be reikalo nepakelk, be garbės nenuleisk! (eri aegadel kasutatud mõõkasid tutvustava näituse pealkiri, Ära tõsta seda ilma vajaduseta, ära langeta kuulsuseta ; Lietuviais esame mes gimę (näituse pealkiri, mis tutvustab Leedu diasporaad, Me sündisime leedulastena 69 ; Ką pasėsi (põllumajandusnäituse pealkiri, Mida külvad ; vanasõnast Ką pasėsi, tą ir pjausi ( Mida külvad, seda lõikad ); Maxima apie viską pagalvota (reklaamiparoodiate internetilehekülje pealkiri, Maxima kõigele on mõeldud ; loosung kõigele on mõeldud, mida reklaamis kasutatakse, on nüüdseks omandanud püsiväljendi staatuse ja seda kasutatakse erinevates kontekstides. Internet ja vanasõnad 69 Nn Preisi-Leedu mitteametlikust hümnist pärinev fraas. Toim. märkus.

113 Kui me räägime vanasõnade eksisteerimisest kaasaegses ühiskonnas, ei saa me märkimata jätta internetti kui vanasõnade säilitamise hoidlat (nagu näiteks leedu folkloristide poolt loodud interneti andmebaasid ( ja asjaarmastajate poolt loodud populaarsed spetsialiseeritud veebileheküljed ( Internetist võib leida hulgaliselt väga erinevates vormides vanasõnu väga erinevatest valdkondadest. Üheks näiteks on ajakirjanduslike paberväljaannete ja telekanalite veebilehed ning online-uudisteportaalid ( jt). Individuaalse loomingu tingimuslikuks vasteks internetis on isiklikud blogid. On ilmne, et internet kui vanasõnade levitamise vahend on leedu vanasõnade korpust tugevalt mõjutanud ning samas ka kiirendanud mittefolkloorsete väljendite (nagu nt loosungid, tsitaadid, reklaamlaused) muutumist vanasõnadeks. Tuleb märkida ka elektroonilist kirjavahetust kui üht vahendit vanasõnade (ja antivanasõnade) aktiivseks levitamiseks. Traditsioonilisi vanasõnu (sageli koos kuulsate tsitaatide ja teistest keeltest pärinevate vanasõnadega) integreeritakse esitlustesse, mis kombineerivad teksti kujunditega, ning mida mõnikord saadab ka muusika. Selliste pakettide põhieesmärk on puhtseltskondlik tekste kasutatakse esitamaks mõtteid elust, nad kutsuvad inimest üles aega maha võtma ja endale pühenduma, elu väljakutseid kerge irooniaga võtma jne. Selline looming sarnaneb vormilt ja eesmärkidelt kettkirjadele (vt põhjalikumalt Krikščiūnas 2008a, 2008b). Antivanasõnad esinevad elektroonilises kirjavahetusestavaliselt üheskoos teiste teravmeelsete väljenditega. Sageli esitatakse tekst plokkidena, kopeerituna erinevatelt veebilehekülgedelt, mõnikord aga võetakse üle ainult mõned antivanasõnad. Naljade kogumid on saadetistena samavõrd populaarsed. On selge, et sel juhul ei kuulu kumbki neist žanridest meelelahutussfääri. 70 Internetikasutajad, praegusaja vox populi, moodustavad eraldiseisva grupi, kes kasutavad enese väljendamiseks vanasõnu internetikommentaarides, blogides, foorumites jm. Internetis, nagu ka ajakirjanduses ja ilukirjanduses, ei toimu otsest suhtlemist, kuid siiski sarnaneb vanasõnade ja antivanasõnade kasutamine internetikommentaarides vestlusega neid kasutatakse reageerimaks artiklile või teisele kommentaarile. Erinevalt teistest avalikest ruumidest annab selline platvorm neile piiramatud väljendusvõimalused. Viaczeslav Pozdejev ja Jevgeni Kozlov, kes on uurinud internetifolkloori (folknet) on täheldanud adressandi ja vastuvõtja vahelist sidet läbi psühholoogilise prisma. See side aitab esitada küsimusi, mis on 70 Üksikasjalikumalt koomiliste žanride kohta internetis vt Krikščiūnas SMSidega levivate vanasõnade kohta vt Skabeikytė-Kazlauskienė 2003.

114 olulised nii psühholoogia kui folkloristika vaatevinklist: kuidas väljendab kasutaja end folkloristliku teksti kaudu ja milliseid inimese iseloomu psühholoogilisi omadusi anonüümne tekst paljastab? Kuidas toimub suhtlemine ajas ja ruumis? (Pozdejev & Kozlov 2009: 260) Internetiruumis puudub saatja ja vastuvõtja vahel igasugune otsene side reaalajas; nad kaotavad siin oma individuaalsuse, sest dialoogi osapooled peidavad end hüüdnimede taha (samas: 264). On täheldatud, et leedu antivanasõnu kasutatakse sageli hüüdnimede või sissejuhatavate fraasidena. Selleks otstarbeks kasutatakse ka traditsioonilisi vanasõnu, kuid mitte nii sageli. Näited antivanasõnade kasutamisest: Vafliu gimęs tortu nebūsi ( Kui sa sündisid vahvlina, ei saa sinust kooki ; Geri vyrai ant kelio nesimėto. Jie guli namie su žmona ant sofos ( Häid mehi ei ole võimalik leida tee pealt lamamas. Nad lamavad oma naiste juures kodus diivanil ; Gulinčio nemuša. Gulintį spardo ( ) Lamavat meest ei lööda rusikaga. Neid lüüakse jalaga ; Gyvenimas mažytis, nėra čia ko varžytis; jame tik laižytis ir laižytis ( Elu on nii lühike, pole mõtet kõhelda, ainult kudruta ja kudruta. Internet on avalik ruum, kus inimene saab olla see, kes ta tahab olla, kuid kus ta ei pea tingimata näitama oma tõelist isiksust. Või vastupidi ta saab paljastada seda, mida ta võib varjata tegelikus elus. Kui võrrelda internetis kasutatavaid väljendeid ja muudetud traditsioonilisi väljendeid, mida kasutatakse leedu veebilehekülgede kommentaarides, nendega, mida kasutatakse teistes valdkondades, näeme me, et esimestes peegeldub palju enam küüniline maailmapilt ja brutaalne reaalsus, ning kasutatakse vulgaarset sõnavara:

115 Kas nedirba, mielas vaike, tam į snukį duoti reikia ( Kes ei tee tööd, kallis laps, seda tuleb rusikaga näkku lüüa ; Geras žydas miręs žydas ( ) Hea juut on surnud juut. Samas võib leida ka rohkelt mängulisi, teravmeelseid või iroonilisi väljendeid, millel on võimalik varjatud tähendus: Be reikalo neištrauk, be garbės nenuleisk! ( 1bd) Ära võta seda välja ilma vajaduseta, ära langeta seda kuulsuseta ; Per pusę tik užpakalis dalijasi... ( Ainult tagumik tuleb lõhki lüüa. Alles siis, kui oleme uurinud väljendi konteksti, saame me teha lõpliku otsuse, kas konkreetne ütlus väljendab inimese tõelist suhtumist või on see lihtsalt vahendiks oma eriarvamuse väljendamisel. Vanasõnade visuaalne väljendamine Sarnaselt teiste rahvastega, saab ka kaasaegseid leedu vanasõnu väljendada visuaalselt. Vanasõnade visuaalsel tõlgendamisel ning teksti ja kujundi harmoniseerimisel on paljudel rahvastel sügavaleulatuvad traditsioonid. 71 Leedus pole tänini olnud saadaval mingeid andmeid vanasõnade visualiseerimise kohta. Esialgse uurimuse kohaselt võib teksti ja kujundi kombineerimise esimesteks katseteks pidada Klemensas Skabeika väljaantud õpiku Kas skaito rašo duonos neprašo (See, kes loeb ja kirjutab, ei küsi leiba) kaanekujundust (Skabeika (1909) sajandi vahetusest võib leida mitmeid valdkondi, kus kombineeritakse vanasõnade teksti ja kujundit: vanasõnu kasutatakse koomiksites, foto- ja pildiallkirjades (nt 71 Euroopa vanasõnade ikonograafia arengu kohta keskajast tänapäevani vt Mieder 2004.

116 ja samuti ka reklaamides: Kas skaito rašo, duonos neprašo, interneti raamatupoe (iknyga.lt) logo (foto 1) See, kes loeb ja kirjutab, ei küsi leiba Šiluma laužo kaulus! Kartu ją nugalėsime!, karikatuur (foto 2) Kuumus võib kondid murda! Võitleme selle vastu koos! Dovanotam arkliui į dantis nežiūrima, postkaart (foto 3) Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Üks võimalus teksti ja kujundi kombineerimiseks on illustreeritud kogumikud. 72 Vanasõnade visuaalset aspekti rõhutatakse haridusprogrammides, ja nende illustreerimise tendentsi võib märgata ka kaasaegsetes leedu õpikutes. Foto 1. /iknyga.lt 72 Nt väljaanne Iš patarlių aruodo (Vanasõnade varasalvest), milles vanasõnu illustreerivad laste joonistused (Domarkienė 2009).

117 Foto 2. Karikatuur leedu päevalehest Lietuvos rytas, 11. nov Foto 3. On võimalik eristada mitmeid vanasõnade visualiseerimise mooduseid: 1) teksti ja kujundi kombineerimine (Lakštingala negali nečiulbėti ( Ööbik ei saa laulmist lõpetada ), vt foto 4); 2) teksti kasutamine kujundina, st tekst kui visualiseerimise subjekt (Ar tikrai sotus alkano neužjaučia? ( Kas täis kõhuga inimene ei tunne tõesti kaasa näljasele? ), vt foto 5); 3) vanasõna visualiseerimine ilma igasuguse tekstita (selle kohta on olemas ainult üks näide, kus musta kassi on kasutatud kujutamaks leedu fraseoloogilist üksust, mille tähendus on, et keegi on sattunud kaklusse või et tal on kellegagi lahkarvamus; vt foto 6).

118 Foto 4. Foto 5. Foto 6.

119 Vanasõna teksti ja kujundit on võimalik kombineerida mitmeil viisil: a) vanasõna sõnum vastab kujundile (Obuolys nuo obels netoli rieda ( Õun ei kuku puust kaugele ), foto 7); Foto html?offset=4 b) vanasõna kunstiline kujund vastab visuaalsele kujundile (Nekask duobės kitam. Geriau pasisamdyk ekskavatorių ( Ära kaeva teisele auku. Parem rendi ekskavaator ) (foto 8); Foto 8.

120 c) vanasõna ja kujundit ühendavad kunstilised vahendid ja sümbolid (Sako, šykštus moka du kartus. Eisiu dirbti pas šykštų ( Öeldakse, et ihne mees maksab kaks korda. Ma lähen kindlasti sellise juurde tööle ) (foto 9). Foto 9. Tundub, et vanasõnade kasutamine leedu demotivaatorites ei erine kuigi palju teistest rahvustest. 73 Väga sageli, nagu oli näha ka eelnevalt esitatud näidetes, on vanasõna ise trükitud suuremate tähtedega ja alapealkiri sisaldab märkust, kommentaari või reaktsiooni vanasõnale. Paljud leedu antivanasõnad on loodud just sellisel viisil. Loomulikult peegeldavad rahvuslikud demotivaatorid kohalikku tegelikkust, näiteks vastuolulisi poliitikuid (Kas nerizikuoja, negeria šampano ir netampa pajuokų objektu ( Kes ei riski, see šampust ei joo, ja selle üle ei naerda ) (foto 10), poliitilisi ja ühiskondlikke sündmusi jne. 73 Vt Baran (2012) eesti ja Piekot (2012) poola demotivaatorite kohta.

121 Foto Kokkuvõtteks Vanasõnade olemasolu ja nende kasutamine kaasaegses suhtluses on vanema suulise traditsiooni loomulikuks jätkuks. Kõnekeele mudel on jäänud muutumatuks, mõnda vana väljendit kasutatakse kuni tänaseni, ja mõnikord on isegi tema kõnekeelne eesmärk sama. Seega tunneb ka kaasaegne inimene mõnikord alateadlikku vajadust kasutada vanasõnu, isegi kui ta ei tee seda õigesti. Ilma vana rahvaliku fraseoloogilise korpuseta oleks täiesti võimatu lõpuni aru saada sellisest kaasaegsest paröömilisest üksusest nagu antivanasõna. Teisalt võime me näha, kuidas muutunud (ja ikka veel muutuv) leedu vanasõnade korpus täieneb pidevalt uute paröömiliste väljenditega, ja saada kinnitust sellele, kui laialdaselt, leidlikult ja loominguliselt rakendatakse vanasõnu teatud pragmaatilistel ja kunstlikel eesmärkidel erinevates valdkondades, millel puudub side nende tavakasutusega. On selge, et vanasõnade kasutamise eesmärk järjest muutub; näiteks individuaalsuse ja ainukordsuse kehtestamine kaalub tihti üles kogukonna ja ühtsuse tunde. Avalikus ruumis lükkavad meelelahutuslikud ja stilistilised funktsioonid tihti ümber varasemad hariduslikud, pedagoogilised, konservatiivsed ja teised sarnased funktsioonid. Tänapäeval muutub vanasõnade kasutamine järk-järgult kosmopoliitsemaks; ühiskond tunnistab teistest keeltest ülevõetud väljendid kergesti vastuvõetavaks. Tänapäeva vanasõnad peegeldavad kultuurilisi suundumusi või ka nende tagajärgi: mõju, väljendus ja kujund on sageli tähtsamad kui sisu, väärtus ja kestvus.