GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS *

Transkriptio

1 GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS * ÜLLE VIKS 1. Üldist Soome-eesti suursõnaraamat 1 (= SUVI) on tüübilt suur sõnaraamat, kus grammatilist infot on suhteliselt palju nii soome märksõnadel kui ka eesti vastetel. Põhiküsimus kogu sõnastiku ülesehituse puhul, ja grammatika puhul eriti, on adressaat. Kellele on sõnastik mõeldud? SUVI suund on soome eesti, ja nagu harva tehtavate sõnaraamatute puhul ikka, oodatakse kasutajaks mõlema keele rääkijaid: nii soomlast kui ka eestlast. Et aga eriala- ja stiilimärgendid ning tähendusi täpsustavad seletused, s.t metakeel, on valdavalt soomekeelne, siis tuleb eeldada, et sõnastiku kasutaja oskab soome keelt: järelikult soomlane ja soome keelt oskav eestlane. Soome märksõna juurde kuuluv grammatiline info on eestlase jaoks, kes kasutab SUVI-t eelkõige passiivselt: abiks soomekeelse teksti mõistmisel. Eesti vaste kohta käiv grammatiline info on soomlase jaoks, kes kasutab SUVI-t eelkõige aktiivselt: abiks eestikeelse teksti moodustamisel. Neid aspekte on püütud morfoloogiaandmete esitamisel silmas pidada. Grammatilisi andmeid võib sõnaraamatus leida kolmest kohast: 1) soomeeesti sõnaartiklitest, 2) eesti vastete morfoloogiasõnastikust, 3) grammatikapeatükkidest. Soome-eesti sõnaartikkel sisaldab peamiselt soome märksõna grammatikat. See on soome sõnade muutmise põhiinfo (vt lähemalt 2), mis annab koos grammatikapeatükiga eesti kasutajale võimaluse seostada soomekeelses tekstis esinevaid sõnavorme vastavate märksõnadega (et sealt siis sõna tähendust otsida). Raskemate juhtude jaoks on eraldi viiteartiklitena lisatud soome vormiviited. Soome-eesti sõnaartiklis leidub vähesel määral ka eesti grammatikat: vaste sees ja järel on antud minimaalne abiinfo morfoloogiasõnastiku kasutamiseks: liitsõnapiirid ja homonüümieristus (vt 3.1). Eesti vastete morfoloogiasõnastik (eraldi lisana) esitab põhiinfo eesti vastete muutmise kohta (vt 3.2). Koostöös grammatikapeatükiga annab see soome kasutajale võimaluse moodustada eestikeelses tekstis vajaminevaid sõnavorme. Grammatikapeatükid esitavad kummagi keele morfoloogiasüsteemide ülevaated ning on mõlema keele puhul sama ülesehitusega. Grammatikapeatükkide info laiendab sõnaartikli ja morfoloogiasõnastiku sisu. Suuremaid alajaotusi on neli. 1. Vormistiku ülevaade näitab keele morfoloogiasüsteemi tervikuna: grammatilised kategooriad, noomeni ja verbi paradigmad (vormistik koos näidetega), liitsõnade muutmine, soome possessiivsufiksid, omadussõna võrdlusastmete moodustamine, võimalikud liitepartiklid. 2. Tüvemuutuste (astmevahelduse) tabelid esitavad kõik tüvemuutuste liigid (reeglid) koos näidetega. Soome keeles kasutatakse astmevahelduse koodi * Uurimust toetab ETF-i grant nr Soome-eesti suursõnaraamat. Suomi-viro suursanakirja. 1. A Q; 2. R Ö. Eesti Keele Instituut, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus. Tallinn Helsinki: Eesti Keele Sihtasutus,

2 tüübinumbri laiendusena: number aitab leida õiged muutelõpud, astmevahelduse kood aitab moodustada õige tüvevariandi. Eesti tüvemuutuste tabelites on eraldi tüve sisemuutused (= astmevaheldus), tüve lõpumuutused ja geminaatillatiivi moodustamise reegleid. Tüvemuutuse koodi eesti tüübinumbrite juures ei ole: tüvevariandid esitatakse vahetult sõnaartiklis, sõnastiku kasutajal ei ole vaja neid moodustada (eesti tüvemuutuste süsteem on soome omast oluliselt keerukam 2 ). 3. Muuttüüpide tabelid esitavad tüüpsõnade muutmise põhivormides. Siit leiab kasutaja sõna käänamiseks-pööramiseks eeskuju (millised muutelõpud ühes või teises vormis esinevad). Soome tüübitabelitesse on lisatud astmevahelduslike sõnade alltüübid, et eestlasel oleks selge, millises vormis kasutada nõrka, millises tugevat astet. Eesti tüübistikku on tüve eri astmete vaheldumine juba sisse kodeeritud. Kasutusel on Väikese vormisõnastiku 3 klassifikatsioon, mida on täiendatud alltüüpidega mitmuse osastava erivõimaluste näitamiseks (vt 3.2.4). 4. Erandlike asesõnade paradigmad on esitatud täies ulatuses, sest seal on palju erand- ja paralleelvorme, aga ka paradigmade lünki. 2. Soome grammatika Soome märksõnade grammatika oli tegijaile ette antud koos lähtesõnastikuga. SUVI aluseks oli Soome-rootsi sõnaraamatu 4 elektrooniline versioon, millest rootsi keel eemaldati ja asendati eesti keelega, kuid soome pool jäi suures osas samaks. Soome-eesti sõnaartiklis on märksõna sees ja järel antud järgmine info: liitsõnapiirid (keskpunkt märksõna sees); tüübinumber (juhatab grammatikapeatüki tüübitabelitesse); astmevahelduskood (suurtäht tärni järel: juhatab grammatikapeatüki astmevahelduse tabelisse); morfoloogilised erandid (erinevad tüübiga määratud vormidest); vokaalharmoonia kood (näitab, kas sõna muutmisel kasutada täppidega või täppideta vokaale); possessiivsufiksite kasutamine (muutumatutel sõnadel); grammatilised märgendid (erandites ja kommentaarides). Soome märksõnade muutmise esitusviis vastab üldiselt soome ükskeelse leksikograafia tavadele, mida esindab Suomen kielen perussanakirja. 5 Et soome keele morfoloogia oleks eestlase jaoks natuke mugavam ja paremini jälgitav, on SUVI-s tehtud mõningad täiendused. Kõik liitsõnalised märksõnad said liitsõnapiiri: ulkonaliikkumiskielto ulkona liikkumis kielto. Algselt oli piir ainult nendel märksõnadel, mille artikliplokis oli veel sama esikomponendiga liitsõnu (nende esikomponenti ei korratud). Võõra keele puhul polegi sõnapiiride äraarvamine nii väga lihtne, vrd ulkoa päin, ulko asiat, ulkonainen; ulko ilma, ulkoilu takki, ulkoiluttaa. 2 Ü. V i k s, Kuidas formaliseerida tüvemuutusi. Keel ja Kirjandus 1979, nr 11, lk Ü. V i k s, Väike vormisõnastik I. Sissejuhatus & grammatika II. Sõnastik & lisad. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, Suuri suomi-ruotsi sanakirja. Stora finsk-svenska ordboken I II. Porvoo Helsinki: WSOY, Suomen kielen perussanakirja I III. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 55. Helsinki,

3 Kõik liitsõnalised märksõnad said tüübinumbri: ulkona liikkumis- kielto1*i, ulko palvelus 39. Algselt oli number ainult nendel liitsõnadel, mille põhisõna omaette märksõnana ei esinenud, mistõttu kasutaja pidi liitsõna muuttüübi leidmiseks otsima üles vastava üksiksõna artikli. Kaksikliitsõnad said kaks tüübinumbrit: uusi kuu Soome liitsõnal muutub tavaliselt ainult põhisõna, nt iso äiti 5*F (gen: iso äidin), isän maa 18, puna tulkku 1*A, alle viivata 73. Küllalt palju (rohkem kui eesti keeles) on soome keeles aga selliseid liitsõnu, millel käändub ka esikomponent. Nende taha on SUVI-s pandud kaks liitsõnapiiriga eristatud tüübinumbrit, mis näitavad kummagi komponendi muuttüüpi, nt uusi kuu = uusi 27 kuu18 (gen: uuden kuun). Algselt oli selliste sõnade jaoks eraldi tüübinumber 51 (uusi kuu 51 ), mis ütleb ainult seda, et käänata tuleb mõlemat komponenti, aga ei ütle midagi selle kohta, millise tüübi järgi üks või teine käändub, seda tuli otsida kummagi komponendi sõnaartiklist eraldi. Erandlikud muutevormid (vahel koos soomekeelse kommentaariga) on esitatud märksõna järel sulgudes: veli 7 (veljen, veljeä, veljet, veljien, veljiä); sake 8 (saken, sakea, sakessa); liemi 25 (yks.part.: lientä, mon.gen.: liemien t. lienten). Siin on ainult pisut ühtlustatud esitusviisi. Muudetud on ebareeglipäraste asesõnade esitust: tüübinumbriks on pandud 0 ning sulgudes on lisatud olulisemad muutevormid ja kommentaarid: sinä 0 (sinun, sinua; vastaava mon. pron.: te). Algselt olid need sõnad ilma grammatilise infota. Nulltüübi asesõnade täielikud paradigmad on toodud grammatikapeatükis muutmistabelite lõpus. Vokaalharmoonia sai uue tähistuse sulgudes: adverbi 5 (vok.s. A) s.t adverbista..., filee 20 (vok.s. Ä) s.t fileestä, alkydi 5 (vok.s. Ä t. A) s.t alkydistä või alkydista. Algselt oli vokaalharmoonia näidatud muutevormide abil, mis vormistuselt ei erinenud millegi poolest eranditest. Possessiivsufiksid on esitatud sulgude süsteemi abil märksõna sees (ilma sõnalise seletuseta). Ühepoolse alustava ümarsulu järel on possessiivsufiks, mis varieerub isikuti, nt aika(nsa = aikani, aikasi, aikansa, aikamme, aikanne, aikansa; samuti entisellä(än, piloilla(an jne. Kahepoolsed ümarsulud tähendavad, et isikuti varieeruv possessiivsufiks on fakultatiivne ja võib ka ära jääda: menehdyksissä(än) = menehdyksissä, menehdyksissäni, menehdyksissään jne. Looksulgudes on possessiivsufiks, mis isikuti ei varieeru ja on tavaliselt ka fakultatiivne, nt meneillä{än} = meneillään ja meneillä; supulle{en} = supulleen ja supulle. Algselt oli antud sulgudes pikk soomekeelne sõnaline seletus, mis eestlasele vähe ütles. Vormiviited on lisatud sõnastikku omaette artiklitena: öiden yö; ikeen ies; uhkaan uhata; kenen kuka, ken. Muutevormilt algvormile suunavat vormiviidet kasutatakse sel juhul, kui mõne sõnavormi tüvi erineb algvormi omast sel määral, et neid on raske omavahel seostada. Selliseid viiteid oli algselt väga üksikuid. Eestlasest kasutajale on vormiviited abiks, kui ta ei oska tekstis oleva sõnavormi jaoks õiget märksõna leida. 3. Eesti grammatika Algne plaan oli esitada vastegrammatika sõnaartiklis iga vaste järel. Varem on nii tehtud näiteks Norra-eesti eesti-norra sõnaraamatu 6 norra-eesti pooles: 6 T. Farbregd, S. Kangur, Ü. Viks, Norsk-estisk estisk-norsk ordbok. Norra-eesti eesti-norra sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus,

4 rom... tuba [toa 18e], ruum [-i 22e] gi... an dma [-nab 34]... Aga poole töö pealt tuli parem idee 7 : viia vastete grammatika põhisõnastiku artiklist välja. Siit kujunes uus lahendus: eesti vastete morfoloogiasõnastik. Põhjusi, miks m i t t e esitada grammatiline kirje kohe vaste järel, on kaks. Esimene põhjus on tehniline: see lahendus võtab palju ruumi. Ühed ja samad vasted korduvad mitmes sõnaartiklis (maksimaalne sagedus oli 69 korda 8 ). Veel rohkem on sama põhisõnaga liitsõnu, mille grammatika on ühesugune ja mis esinevad sageli ka samas artiklis kõrvuti (ulappa... ava meri, ulgu meri; lautturi... parve mees, lodja mees, praami mees). Sagedasemad sõnad on üldjuhul ka keerukama (s.t pikema) grammatikaga. Näiteks meeslõpulisi erinevaid liitsõnu on SUVI-s üle 200 ja suur osa neist esineb korduvalt, nt vembu mees kaheksa korda, metsa mees, pea mees, rännu mees, sõja mees, vana mees seitse korda jne. Samal ajal on sõna mees käänamine keerukas ja nõuab pikka kirjet: m'ees mehe m'eest meeste S13 *pl part: mehi. Teine vastuargument on psühholoogiline: grammatikakirjeldus, mis on sõnaartiklis vastete vahel, segab lugemist. Tavaline kasutaja otsib sõnaraamatust eelkõige vasteid. Grammatika huvitab väheseid ja nendele annab kompaktne morfoloogiasõnastik palju parema võimaluse oma huvi rahuldada. Morfoloogiasõnastikus saab grammatika esitada ökonoomselt ja süsteemselt. Iga vaste on sõnastikus üks kord ja selle juures saab (ruumi kokkuhoiu pärast eriti muretsemata) välja kirjutada kogu vajaliku info see annab suurema vabaduse info valikul ja vormistamisel. Liitsõnad ei ole morfoloogiasõnastikus sees ükshaaval, vaid põhisõna artiklis (sel juhul kui grammatika on sama) see annab suure ruumisäästu ja loob ühtlasi lisaväärtuse keelesüsteemi näitamisel Soome-eesti sõnaartikkel Põhisõnastiku artiklis võib eesti keele grammatilist infot leida ainult nendel vastetel, mis kuuluvad morfoloogiasõnastikku (vt 3.2.1). See on minimaalne abiinfo, mis on vajalik morfoloogiasõnastiku kasutamisel. Märgitud on liitsõnapiir(id) ja homonüümieristus. Liitsõnapiir on vajalik selleks, et hõlbustada liitsõna (nt laste tuba) leidmist morfoloogiasõnastikus, kust tuleb üles otsida liitsõna viimane komponent (tuba), mille artiklis on näidatud ka liitsõna algusosa (tuba laste nurga töö...) (vt 3.2.8). harjoitus tehtävä 10 harjutus, harjutus üles anne, õppe üles anne kaksi sataa 31 9*F kaks sada otsikoida 62 peal kirjastada työ huone 48 kabinet; töö ruum, töö tuba... Homonüümieristus. Homonüümsete vastete järel on soome-eesti sõnaartiklis tavaliselt antud üks muutevormidest või grammatiline märgend, mille abil kasutaja saab morfoloogiasõnastikust leida õige sõnaartikli (vt 3.2.7). Muutumatutel sõnadel on vormi asemel kriips <->. maali vahti 5*F urh. värava vaht <vahi> muna vaahto 1*F ruok. kogel mogel, muna vaht <vahu> 7 Aitäh Indrek Heinale. 8 Vt Ü. V i k s, Eesti vasted soome-eesti suursõnaraamatus. Keel ja Kirjandus 2003, nr 8, lk

5 täällä 1. siin <->, teal van... juoksu lista 9 tekn. siin <siini> maa voimat 10 (mon.) maa jõud <pl>, maa vägi... hengen voima 10 vaimu jõud <jõu> hangota 74*G hanguda <hangub 2.v>, hanguga tõsta... hyytelöityä 52*F kallerduda, hanguda <hangub 3.v>... Rektsioon. Lisaks morfoloogilisele infole pakub SUVI vähesel määral ka rektsiooniteavet, mille on lisanud põhisõnastiku koostajad. Rektsiooni näidatakse üldjuhul siis, kui soome sõna ja selle eesti vaste(d) nõuavad erinevas vormis laiendeid. Kahe keele rektsioonid on antud vaste järel looksulgudes: soome rektsioon enamasti lühenditega, eesti rektsioon enamasti asesõnadega: hauskuttaa 53*C... lõbustada, meelt lahutada {jkta jllak kellegi meelt millegagi}... osallistua 52 osaleda {jhk kuskil, milleski}, osa võtta {jhk millestki}... torailu 2 sõnelemine {jstak millegi üle, millegi pärast}... Kui rektsioon käib üksnes eesti vaste kohta, on ta vaste ees looksulgudes: alle kirjoittaa 53*C {millelegi} alla kirjutada, {midagi} allkirjastada... alainen {kellelegi} alluv, {kellegi} alluvuses olev (ka sõj) Morfoloogiasõnastik Eesti vastete morfoloogiasõnastik on koostatud suuremas osas automaatselt. Aluseks oli soome-eesti sõnaartiklite tekst ja abivahendiks Eesti Keele Instituudi morfoloogiatarkvara (nn grammatiline kirjegeneraator 9 ). Põhimõtted, mida selle töö juures järgiti, olid järgmised: 1) anda soome kasutajale võimalus moodustada vajalikke muutevorme; 2) tagada grammatikapeatüki andmete kasutamiseks piisav info: tüübinumber, algvorm, tüvevariandid, viidad eranditele ja reeglitele; 3) anda peamised tüvevariandid, et kasutajal poleks vaja hakata neid reeglite abil moodustama; 4) tagada seos muude eesti sõnastikega, kus märksõnavormiks on noomenil valdavalt ainsuse nimetav ja verbil ma-infinitiiv. Morfoloogiasõnastiku sõnaartiklisse kuulub järgmine info: eesti märksõna (üldjuhul lihtsõna); mõningad muutevormid (näitavad tüvevariante); sõnaliik ja muuttüüp (tüüp juhatab grammatikapeatüki tüübitabelitesse); morfoloogilised erandid (erinevad tüübiga määratud vormidest); grammatilised märgendid ehk vorminimed (erandites, viidetes); viited algvormile (kui märksõna ei ole algvormis); soomekeelne tähendusvihje homonüümidel; põhisõna artiklis kõik tema liitsõnad (kui neil on sama grammatika). Järgnevalt mõnest probleemist lähemalt Sõnavalik Eesti vastete morfoloogiasõnastik esitab morfoloogilised andmed nende eesti sõnade kohta, mis esinevad soome-eesti sõnaartiklis märksõna vastetena. 10 Põhisõnastiku vaste on morfoloogiasõnastikus märksõna. Morfoloogiasõnastikku on arvatud ainult ühesõnalised vasted (liht- ja liitsõnad), kusjuures liitsõna tuleb otsida tema põhikomponendi (viimase osa) sõnaartiklist. 9 Ü. V i k s, Kuidas tekib sõnastikukirjesse grammatika. Keel ja Kirjandus 2000, nr 7, lk Nendest lähemalt: Ü. V i k s, Eesti vasted soome-eesti suursõnaraamatus, lk

6 Transkriptsioon Morfoloogiasõnastikus kasutatakse üldiselt morfofonoloogilist kirjaviisi, v.a liitsõnaloendites, mis on tavalises ortograafilises kirjaviisis. Mujal, s.t märksõnas, vormides, viidetes on tähistatud III välde (') ja ebaregulaarne rõhk (`), sest need on eesti morfoloogias olulised, nt absol'uutselt, ver`anda, enne (subst), 'enne (adv). Kui sõnavorm sisaldab morfoloogilist formatiivi (tunnust ja/või muutelõppu), eristab seda tüvest kursiivkiri, nt aidata, r'õivais, valimised. See aitab kasutajal paremini jälgida tüübitabelites peituvaid sõnavormide moodustamise juhiseid (vt ka 3.2.5) Märksõna vorm Morfoloogiasõnastiku märksõna on samas muutevormis, nagu ta põhisõnastiku vastena esineb. Tavaliselt on see algvorm: noomenil ainsuse nimetav (elu, t'õeline, neli, s'ee), verbil soome keele eeskujul da-tegevusnimi (kiirustada). Kui vaste ei ole algvormis, järgneb muutevormis märksõnale grammatiline märgend (vorminimi) ja viide algvormile: eluga sg kom elu hoos sg in hoog u raevu viha võitlus ägeduse käteta pl ab käsi kiirustades ger kiirustada Kui algvorm ise vastete hulka pole sattunud, siis on ta morfoloogiasõnastikku lisatud, sest kogu muutmisinfo esitatakse algvormi artiklis. Mitmuslike sõnade puhul on viidatav algvorm sulgudes (nii viiteartiklis kui ka põhiartiklis): kihlad pl nom (k'ihl) (k'ihl) kihla k'ihla S 22u Muutevormid (harilikus kirjas) Muutevormid esitatakse ainult sel juhul, kui sõnatüves esineb käänamisel-pööramisel muutusi. Iga vorm esindab üht tüvevarianti. Neist tüvevariantidest saab tüübikirjelduse abil (tüüpsõna eeskujul) moodustada kõik põhivormid (vt 3.2.5). Noomeni kirjes on tavaliselt ainsuse omastav (esimesel kohal), sellele võib lisanduda osastav (teisel kohal), mõnes muuttüübis ka mitmuse omastav (kolmandal kohal). Vajaduse korral lisatakse lühike sisseütlev ehk aditiiv (koos vormilühendiga adt:). hobi S 17 aken 'akna S 8 s'ukk suka s'ukka S 22i l'aas laane l'aant laante S 14 maja adt: m'ajja S 17u tuba t'oa adt: t'uppa S 18e Mitmusetüvesid välja ei kirjutata, nende saamiseks tuleb ainsuse tüvevokaal asendada mitmusevokaaliga, mis seisab tüübinumbri taga, nt s'ukka s'ukki, suka suki (käib sukis), maja maju, tuba tube. Verbi kirjes on tavaliselt kas ma-tegevusnimi (formatiiv ma) või kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre (formatiiv b). Mõnes muuttüübis võib lisanduda käskiv kõneviis (gu), tud-kesksõna (tud/dud) või umbisikulise tegumoe olevikuvorm (akse). 189

7 alistada V 27 vaadata v'aatama V 29 l'eppida lepib V 28 k'anda k'andma kannab k'antud V 34 p'uua p'ooma poogu puuakse V 38 Kui ma-infinitiivi vormide hulgas pole antud, siis on tal sama tüvi mis da-infinitiivil, nt alistada alistama, l'eppida l'eppima Sõnaliik ja muuttüüp (poolpaksus kursiivis) Sõnaliiki näitab suurtäheline lühend, topeltsõnaliigi (SA, DK jne) puhul sõltub sõnaliigi valik kontekstist, märksõna juures on võimalikud variandid. Igale tüübinumbrile vastab oma tüübikirjeldus grammatikapeatüki tüübitabelites, nt 7 hammas h'amba hammast h'ambasse h'ambad hammaste h'ambaid hammastesse / hambaisse 22u h'ind hinna h'inda hinnasse / h'inda hinnad h'indade h'indasid / h'indu h'indadesse / (hinnusse) Tüübikirjeldus näitab esiteks, kuidas sõnaartiklis olevad tüvevariandid paradigmas paigutuvad: millises vormis on nõrk, millises tugev aste jne, ja teiseks, millised muutelõppude variandid tuleb liita tüvevariantidele, et soovitud muutevormi saada. 11 Tüübinumbri taga võib olla alltüübi tähis e i u x, mis näitab mitmuse osastava erinevaid võimalusi (vt ka 3.2.4). Vokaalid on kasutusel mitmusetüves, nt h'albu, j'ulmi, ja x osutab tüve pika vokaali lühenemisele, nt din'ee din'eid. h'alb halva h'alba A 22u j'ulm julma j'ulma A 22i ketas k'etta S 7 din'ee S 26x Kui sõna võib muutuda eri tüüpide järgi, on tegemist paralleeltüüpidega ja tüübinumbrite vahel on tilde (~) või topelttilde ( ), kui esimene tüüp on eelistatum. Paralleelvormide vahel on kaldkriips (/). f'ookus -e S 11~9 r'aadium -i S 19~2e k'ael kaela k'aela kaelte/k'aelade S 23 22u Tüübinumber 0 tähendab, et tüübikirjeldust pole, kuid sõna kõik vormid on kirjas grammatikapeatüki asesõnade tabelites. s'ee selle seda P 0 * pl nom: n'eed, pl: nende n'eid Erandid (tärni * järel) Erandlikud on need muutevormid, mida ei saa moodustada tüübikirjelduse järgi või mis reeglite järgi moodustuksid valesti. 12 Erandid esitatakse koos vastavate grammatiliste märgenditega pärast tüübinumbrit. Vormi puudumist näitab kriips ( ). ajada V 27 * ips: 'aetud lum i -e S 20 * sg part: l'und, adt: l'umme mõlema P 2 * sg nom: 11 Ü. V i k s, Eesti keele avatud morfoloogiamudel. Arvutuslingvistikalt inimesele. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1. Tartu, 2000, lk Ü. V i k s, Erand, reegel ja sõnastik avatud morfoloogiamudelis. Pühendusteos Huno Rätsepale Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Tartu, 1997, lk

8 Homonüümid Morfoloogiliselt homonüümsetel sõnadel on eraldi sõnaartiklid. Soome-eesti sõnaartiklis osutab sobivale homonüümile enamasti abistav muutevorm vaste järel, nt värava.vaht <vahi> (vt 3.1). Morfoloogiasõnastikku on lisatud soomekeelne tähendusvihje pärast tüübinumbrit (sulgudes kursiivis): vaht vahi v'ahti S 22e (vartija) u pargi tule torni värava öö... vaht vahu v'ahtu S 22e (vaahto) u puhastus seebi manna Liitsõnad (u järel) Liitsõnad esitatakse viimase komponendi artiklis, sest nende morfoloogia ühtib üldjuhul põhisõna omaga. Artikli lõpus on liitsõna esikomponentide alfabeetiline loend. tuba t'oa adt: t'uppa S 18e u elu haige hotelli kamina klassi kõrtsi... p'õiki D u pool ristikirjastada V 27 u all peal Märksõna ees olev punkt näitab, et sõna esineb (selles sõnaraamatus) ainult liitsõna osana ja on sellisena morfoloogiasõnastiku märksõnaks lisatud. 'and lik -liku -l'ikku A 25 u järele seadus ära küpseti S 1e u vahvli Kui mitmeosalise liitsõna teine pool on omakorda liitsõna, siis joonitakse see alla ja esitatakse sellega seonduvad esikomponendid eraldi rühmana. anne 'ande S 6 u juhtimis kunsti muusika... u aruëanne: aasta- finants reisi uurimis vahe... u väljaëanne: eri ala juubeli perioodika... u ülesëanne: eksami elu lisa tootmis töö... Rühma alustava liitsõna ees olev punkt näitab, et sellist liitsõna vastete hulgas eraldi ei esinenud: j'aam jaama j'aama S 22u u auto bussi bensiini... u alaëjaam: alaldus mast trafo... Kaksikliitsõnad, s.t need liitsõnad, millel käändub ka esikomponent, on esitatud vahetult põhiartikli järel eraldi artiklina, et näidata terve liitsõna käänamist. Liitsõnaartikli olemasolule osutab märk ^ põhiartiklis vastava esikomponendi ees. sama adt: s'amma P 17u (sama) u ^see s'ee sama selle sama seda sama P 0 17u * pl nom: n'eed samad, pl: nende samade n'eid samu sada saja NS 18u * sg part: sada/sadat u aasta ^kaheksa ^kaks ^kolm... k'aks sada kahe saja k'aht[e] sada[t]... kahe sajale (esiosa jääb genitiivi) N * pl: 3.3. Lõpetuseks natuke statistikat. Eesti vastete morfoloogiasõnastikku on kokku 364 lehekülge, millega koos käib ka 32 lehekülge eesti grammatika ülevaadet. Sõnaartikleid on , neist 9582 sisaldab liitsõnu ja mahutab kokku liitsõna. Ainult liitsõna järelkomponendina esinevaid märksõnu on Mittealgvormis olevaid märksõnu (vormiviiteid) on Erandeid võib leida 133 artiklist, homonüümseid märksõnu on 264, neist paare 251 ja kolmikuid