GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS *
|
|
- Esko Lahti
- 7 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS * ÜLLE VIKS 1. Üldist Soome-eesti suursõnaraamat 1 (= SUVI) on tüübilt suur sõnaraamat, kus grammatilist infot on suhteliselt palju nii soome märksõnadel kui ka eesti vastetel. Põhiküsimus kogu sõnastiku ülesehituse puhul, ja grammatika puhul eriti, on adressaat. Kellele on sõnastik mõeldud? SUVI suund on soome eesti, ja nagu harva tehtavate sõnaraamatute puhul ikka, oodatakse kasutajaks mõlema keele rääkijaid: nii soomlast kui ka eestlast. Et aga eriala- ja stiilimärgendid ning tähendusi täpsustavad seletused, s.t metakeel, on valdavalt soomekeelne, siis tuleb eeldada, et sõnastiku kasutaja oskab soome keelt: järelikult soomlane ja soome keelt oskav eestlane. Soome märksõna juurde kuuluv grammatiline info on eestlase jaoks, kes kasutab SUVI-t eelkõige passiivselt: abiks soomekeelse teksti mõistmisel. Eesti vaste kohta käiv grammatiline info on soomlase jaoks, kes kasutab SUVI-t eelkõige aktiivselt: abiks eestikeelse teksti moodustamisel. Neid aspekte on püütud morfoloogiaandmete esitamisel silmas pidada. Grammatilisi andmeid võib sõnaraamatus leida kolmest kohast: 1) soomeeesti sõnaartiklitest, 2) eesti vastete morfoloogiasõnastikust, 3) grammatikapeatükkidest. Soome-eesti sõnaartikkel sisaldab peamiselt soome märksõna grammatikat. See on soome sõnade muutmise põhiinfo (vt lähemalt 2), mis annab koos grammatikapeatükiga eesti kasutajale võimaluse seostada soomekeelses tekstis esinevaid sõnavorme vastavate märksõnadega (et sealt siis sõna tähendust otsida). Raskemate juhtude jaoks on eraldi viiteartiklitena lisatud soome vormiviited. Soome-eesti sõnaartiklis leidub vähesel määral ka eesti grammatikat: vaste sees ja järel on antud minimaalne abiinfo morfoloogiasõnastiku kasutamiseks: liitsõnapiirid ja homonüümieristus (vt 3.1). Eesti vastete morfoloogiasõnastik (eraldi lisana) esitab põhiinfo eesti vastete muutmise kohta (vt 3.2). Koostöös grammatikapeatükiga annab see soome kasutajale võimaluse moodustada eestikeelses tekstis vajaminevaid sõnavorme. Grammatikapeatükid esitavad kummagi keele morfoloogiasüsteemide ülevaated ning on mõlema keele puhul sama ülesehitusega. Grammatikapeatükkide info laiendab sõnaartikli ja morfoloogiasõnastiku sisu. Suuremaid alajaotusi on neli. 1. Vormistiku ülevaade näitab keele morfoloogiasüsteemi tervikuna: grammatilised kategooriad, noomeni ja verbi paradigmad (vormistik koos näidetega), liitsõnade muutmine, soome possessiivsufiksid, omadussõna võrdlusastmete moodustamine, võimalikud liitepartiklid. 2. Tüvemuutuste (astmevahelduse) tabelid esitavad kõik tüvemuutuste liigid (reeglid) koos näidetega. Soome keeles kasutatakse astmevahelduse koodi * Uurimust toetab ETF-i grant nr Soome-eesti suursõnaraamat. Suomi-viro suursanakirja. 1. A Q; 2. R Ö. Eesti Keele Instituut, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus. Tallinn Helsinki: Eesti Keele Sihtasutus,
2 tüübinumbri laiendusena: number aitab leida õiged muutelõpud, astmevahelduse kood aitab moodustada õige tüvevariandi. Eesti tüvemuutuste tabelites on eraldi tüve sisemuutused (= astmevaheldus), tüve lõpumuutused ja geminaatillatiivi moodustamise reegleid. Tüvemuutuse koodi eesti tüübinumbrite juures ei ole: tüvevariandid esitatakse vahetult sõnaartiklis, sõnastiku kasutajal ei ole vaja neid moodustada (eesti tüvemuutuste süsteem on soome omast oluliselt keerukam 2 ). 3. Muuttüüpide tabelid esitavad tüüpsõnade muutmise põhivormides. Siit leiab kasutaja sõna käänamiseks-pööramiseks eeskuju (millised muutelõpud ühes või teises vormis esinevad). Soome tüübitabelitesse on lisatud astmevahelduslike sõnade alltüübid, et eestlasel oleks selge, millises vormis kasutada nõrka, millises tugevat astet. Eesti tüübistikku on tüve eri astmete vaheldumine juba sisse kodeeritud. Kasutusel on Väikese vormisõnastiku 3 klassifikatsioon, mida on täiendatud alltüüpidega mitmuse osastava erivõimaluste näitamiseks (vt 3.2.4). 4. Erandlike asesõnade paradigmad on esitatud täies ulatuses, sest seal on palju erand- ja paralleelvorme, aga ka paradigmade lünki. 2. Soome grammatika Soome märksõnade grammatika oli tegijaile ette antud koos lähtesõnastikuga. SUVI aluseks oli Soome-rootsi sõnaraamatu 4 elektrooniline versioon, millest rootsi keel eemaldati ja asendati eesti keelega, kuid soome pool jäi suures osas samaks. Soome-eesti sõnaartiklis on märksõna sees ja järel antud järgmine info: liitsõnapiirid (keskpunkt märksõna sees); tüübinumber (juhatab grammatikapeatüki tüübitabelitesse); astmevahelduskood (suurtäht tärni järel: juhatab grammatikapeatüki astmevahelduse tabelisse); morfoloogilised erandid (erinevad tüübiga määratud vormidest); vokaalharmoonia kood (näitab, kas sõna muutmisel kasutada täppidega või täppideta vokaale); possessiivsufiksite kasutamine (muutumatutel sõnadel); grammatilised märgendid (erandites ja kommentaarides). Soome märksõnade muutmise esitusviis vastab üldiselt soome ükskeelse leksikograafia tavadele, mida esindab Suomen kielen perussanakirja. 5 Et soome keele morfoloogia oleks eestlase jaoks natuke mugavam ja paremini jälgitav, on SUVI-s tehtud mõningad täiendused. Kõik liitsõnalised märksõnad said liitsõnapiiri: ulkonaliikkumiskielto ulkona liikkumis kielto. Algselt oli piir ainult nendel märksõnadel, mille artikliplokis oli veel sama esikomponendiga liitsõnu (nende esikomponenti ei korratud). Võõra keele puhul polegi sõnapiiride äraarvamine nii väga lihtne, vrd ulkoa päin, ulko asiat, ulkonainen; ulko ilma, ulkoilu takki, ulkoiluttaa. 2 Ü. V i k s, Kuidas formaliseerida tüvemuutusi. Keel ja Kirjandus 1979, nr 11, lk Ü. V i k s, Väike vormisõnastik I. Sissejuhatus & grammatika II. Sõnastik & lisad. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, Suuri suomi-ruotsi sanakirja. Stora finsk-svenska ordboken I II. Porvoo Helsinki: WSOY, Suomen kielen perussanakirja I III. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 55. Helsinki,
3 Kõik liitsõnalised märksõnad said tüübinumbri: ulkona liikkumis- kielto1*i, ulko palvelus 39. Algselt oli number ainult nendel liitsõnadel, mille põhisõna omaette märksõnana ei esinenud, mistõttu kasutaja pidi liitsõna muuttüübi leidmiseks otsima üles vastava üksiksõna artikli. Kaksikliitsõnad said kaks tüübinumbrit: uusi kuu Soome liitsõnal muutub tavaliselt ainult põhisõna, nt iso äiti 5*F (gen: iso äidin), isän maa 18, puna tulkku 1*A, alle viivata 73. Küllalt palju (rohkem kui eesti keeles) on soome keeles aga selliseid liitsõnu, millel käändub ka esikomponent. Nende taha on SUVI-s pandud kaks liitsõnapiiriga eristatud tüübinumbrit, mis näitavad kummagi komponendi muuttüüpi, nt uusi kuu = uusi 27 kuu18 (gen: uuden kuun). Algselt oli selliste sõnade jaoks eraldi tüübinumber 51 (uusi kuu 51 ), mis ütleb ainult seda, et käänata tuleb mõlemat komponenti, aga ei ütle midagi selle kohta, millise tüübi järgi üks või teine käändub, seda tuli otsida kummagi komponendi sõnaartiklist eraldi. Erandlikud muutevormid (vahel koos soomekeelse kommentaariga) on esitatud märksõna järel sulgudes: veli 7 (veljen, veljeä, veljet, veljien, veljiä); sake 8 (saken, sakea, sakessa); liemi 25 (yks.part.: lientä, mon.gen.: liemien t. lienten). Siin on ainult pisut ühtlustatud esitusviisi. Muudetud on ebareeglipäraste asesõnade esitust: tüübinumbriks on pandud 0 ning sulgudes on lisatud olulisemad muutevormid ja kommentaarid: sinä 0 (sinun, sinua; vastaava mon. pron.: te). Algselt olid need sõnad ilma grammatilise infota. Nulltüübi asesõnade täielikud paradigmad on toodud grammatikapeatükis muutmistabelite lõpus. Vokaalharmoonia sai uue tähistuse sulgudes: adverbi 5 (vok.s. A) s.t adverbista..., filee 20 (vok.s. Ä) s.t fileestä, alkydi 5 (vok.s. Ä t. A) s.t alkydistä või alkydista. Algselt oli vokaalharmoonia näidatud muutevormide abil, mis vormistuselt ei erinenud millegi poolest eranditest. Possessiivsufiksid on esitatud sulgude süsteemi abil märksõna sees (ilma sõnalise seletuseta). Ühepoolse alustava ümarsulu järel on possessiivsufiks, mis varieerub isikuti, nt aika(nsa = aikani, aikasi, aikansa, aikamme, aikanne, aikansa; samuti entisellä(än, piloilla(an jne. Kahepoolsed ümarsulud tähendavad, et isikuti varieeruv possessiivsufiks on fakultatiivne ja võib ka ära jääda: menehdyksissä(än) = menehdyksissä, menehdyksissäni, menehdyksissään jne. Looksulgudes on possessiivsufiks, mis isikuti ei varieeru ja on tavaliselt ka fakultatiivne, nt meneillä{än} = meneillään ja meneillä; supulle{en} = supulleen ja supulle. Algselt oli antud sulgudes pikk soomekeelne sõnaline seletus, mis eestlasele vähe ütles. Vormiviited on lisatud sõnastikku omaette artiklitena: öiden yö; ikeen ies; uhkaan uhata; kenen kuka, ken. Muutevormilt algvormile suunavat vormiviidet kasutatakse sel juhul, kui mõne sõnavormi tüvi erineb algvormi omast sel määral, et neid on raske omavahel seostada. Selliseid viiteid oli algselt väga üksikuid. Eestlasest kasutajale on vormiviited abiks, kui ta ei oska tekstis oleva sõnavormi jaoks õiget märksõna leida. 3. Eesti grammatika Algne plaan oli esitada vastegrammatika sõnaartiklis iga vaste järel. Varem on nii tehtud näiteks Norra-eesti eesti-norra sõnaraamatu 6 norra-eesti pooles: 6 T. Farbregd, S. Kangur, Ü. Viks, Norsk-estisk estisk-norsk ordbok. Norra-eesti eesti-norra sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus,
4 rom... tuba [toa 18e], ruum [-i 22e] gi... an dma [-nab 34]... Aga poole töö pealt tuli parem idee 7 : viia vastete grammatika põhisõnastiku artiklist välja. Siit kujunes uus lahendus: eesti vastete morfoloogiasõnastik. Põhjusi, miks m i t t e esitada grammatiline kirje kohe vaste järel, on kaks. Esimene põhjus on tehniline: see lahendus võtab palju ruumi. Ühed ja samad vasted korduvad mitmes sõnaartiklis (maksimaalne sagedus oli 69 korda 8 ). Veel rohkem on sama põhisõnaga liitsõnu, mille grammatika on ühesugune ja mis esinevad sageli ka samas artiklis kõrvuti (ulappa... ava meri, ulgu meri; lautturi... parve mees, lodja mees, praami mees). Sagedasemad sõnad on üldjuhul ka keerukama (s.t pikema) grammatikaga. Näiteks meeslõpulisi erinevaid liitsõnu on SUVI-s üle 200 ja suur osa neist esineb korduvalt, nt vembu mees kaheksa korda, metsa mees, pea mees, rännu mees, sõja mees, vana mees seitse korda jne. Samal ajal on sõna mees käänamine keerukas ja nõuab pikka kirjet: m'ees mehe m'eest meeste S13 *pl part: mehi. Teine vastuargument on psühholoogiline: grammatikakirjeldus, mis on sõnaartiklis vastete vahel, segab lugemist. Tavaline kasutaja otsib sõnaraamatust eelkõige vasteid. Grammatika huvitab väheseid ja nendele annab kompaktne morfoloogiasõnastik palju parema võimaluse oma huvi rahuldada. Morfoloogiasõnastikus saab grammatika esitada ökonoomselt ja süsteemselt. Iga vaste on sõnastikus üks kord ja selle juures saab (ruumi kokkuhoiu pärast eriti muretsemata) välja kirjutada kogu vajaliku info see annab suurema vabaduse info valikul ja vormistamisel. Liitsõnad ei ole morfoloogiasõnastikus sees ükshaaval, vaid põhisõna artiklis (sel juhul kui grammatika on sama) see annab suure ruumisäästu ja loob ühtlasi lisaväärtuse keelesüsteemi näitamisel Soome-eesti sõnaartikkel Põhisõnastiku artiklis võib eesti keele grammatilist infot leida ainult nendel vastetel, mis kuuluvad morfoloogiasõnastikku (vt 3.2.1). See on minimaalne abiinfo, mis on vajalik morfoloogiasõnastiku kasutamisel. Märgitud on liitsõnapiir(id) ja homonüümieristus. Liitsõnapiir on vajalik selleks, et hõlbustada liitsõna (nt laste tuba) leidmist morfoloogiasõnastikus, kust tuleb üles otsida liitsõna viimane komponent (tuba), mille artiklis on näidatud ka liitsõna algusosa (tuba laste nurga töö...) (vt 3.2.8). harjoitus tehtävä 10 harjutus, harjutus üles anne, õppe üles anne kaksi sataa 31 9*F kaks sada otsikoida 62 peal kirjastada työ huone 48 kabinet; töö ruum, töö tuba... Homonüümieristus. Homonüümsete vastete järel on soome-eesti sõnaartiklis tavaliselt antud üks muutevormidest või grammatiline märgend, mille abil kasutaja saab morfoloogiasõnastikust leida õige sõnaartikli (vt 3.2.7). Muutumatutel sõnadel on vormi asemel kriips <->. maali vahti 5*F urh. värava vaht <vahi> muna vaahto 1*F ruok. kogel mogel, muna vaht <vahu> 7 Aitäh Indrek Heinale. 8 Vt Ü. V i k s, Eesti vasted soome-eesti suursõnaraamatus. Keel ja Kirjandus 2003, nr 8, lk
5 täällä 1. siin <->, teal van... juoksu lista 9 tekn. siin <siini> maa voimat 10 (mon.) maa jõud <pl>, maa vägi... hengen voima 10 vaimu jõud <jõu> hangota 74*G hanguda <hangub 2.v>, hanguga tõsta... hyytelöityä 52*F kallerduda, hanguda <hangub 3.v>... Rektsioon. Lisaks morfoloogilisele infole pakub SUVI vähesel määral ka rektsiooniteavet, mille on lisanud põhisõnastiku koostajad. Rektsiooni näidatakse üldjuhul siis, kui soome sõna ja selle eesti vaste(d) nõuavad erinevas vormis laiendeid. Kahe keele rektsioonid on antud vaste järel looksulgudes: soome rektsioon enamasti lühenditega, eesti rektsioon enamasti asesõnadega: hauskuttaa 53*C... lõbustada, meelt lahutada {jkta jllak kellegi meelt millegagi}... osallistua 52 osaleda {jhk kuskil, milleski}, osa võtta {jhk millestki}... torailu 2 sõnelemine {jstak millegi üle, millegi pärast}... Kui rektsioon käib üksnes eesti vaste kohta, on ta vaste ees looksulgudes: alle kirjoittaa 53*C {millelegi} alla kirjutada, {midagi} allkirjastada... alainen {kellelegi} alluv, {kellegi} alluvuses olev (ka sõj) Morfoloogiasõnastik Eesti vastete morfoloogiasõnastik on koostatud suuremas osas automaatselt. Aluseks oli soome-eesti sõnaartiklite tekst ja abivahendiks Eesti Keele Instituudi morfoloogiatarkvara (nn grammatiline kirjegeneraator 9 ). Põhimõtted, mida selle töö juures järgiti, olid järgmised: 1) anda soome kasutajale võimalus moodustada vajalikke muutevorme; 2) tagada grammatikapeatüki andmete kasutamiseks piisav info: tüübinumber, algvorm, tüvevariandid, viidad eranditele ja reeglitele; 3) anda peamised tüvevariandid, et kasutajal poleks vaja hakata neid reeglite abil moodustama; 4) tagada seos muude eesti sõnastikega, kus märksõnavormiks on noomenil valdavalt ainsuse nimetav ja verbil ma-infinitiiv. Morfoloogiasõnastiku sõnaartiklisse kuulub järgmine info: eesti märksõna (üldjuhul lihtsõna); mõningad muutevormid (näitavad tüvevariante); sõnaliik ja muuttüüp (tüüp juhatab grammatikapeatüki tüübitabelitesse); morfoloogilised erandid (erinevad tüübiga määratud vormidest); grammatilised märgendid ehk vorminimed (erandites, viidetes); viited algvormile (kui märksõna ei ole algvormis); soomekeelne tähendusvihje homonüümidel; põhisõna artiklis kõik tema liitsõnad (kui neil on sama grammatika). Järgnevalt mõnest probleemist lähemalt Sõnavalik Eesti vastete morfoloogiasõnastik esitab morfoloogilised andmed nende eesti sõnade kohta, mis esinevad soome-eesti sõnaartiklis märksõna vastetena. 10 Põhisõnastiku vaste on morfoloogiasõnastikus märksõna. Morfoloogiasõnastikku on arvatud ainult ühesõnalised vasted (liht- ja liitsõnad), kusjuures liitsõna tuleb otsida tema põhikomponendi (viimase osa) sõnaartiklist. 9 Ü. V i k s, Kuidas tekib sõnastikukirjesse grammatika. Keel ja Kirjandus 2000, nr 7, lk Nendest lähemalt: Ü. V i k s, Eesti vasted soome-eesti suursõnaraamatus, lk
6 Transkriptsioon Morfoloogiasõnastikus kasutatakse üldiselt morfofonoloogilist kirjaviisi, v.a liitsõnaloendites, mis on tavalises ortograafilises kirjaviisis. Mujal, s.t märksõnas, vormides, viidetes on tähistatud III välde (') ja ebaregulaarne rõhk (`), sest need on eesti morfoloogias olulised, nt absol'uutselt, ver`anda, enne (subst), 'enne (adv). Kui sõnavorm sisaldab morfoloogilist formatiivi (tunnust ja/või muutelõppu), eristab seda tüvest kursiivkiri, nt aidata, r'õivais, valimised. See aitab kasutajal paremini jälgida tüübitabelites peituvaid sõnavormide moodustamise juhiseid (vt ka 3.2.5) Märksõna vorm Morfoloogiasõnastiku märksõna on samas muutevormis, nagu ta põhisõnastiku vastena esineb. Tavaliselt on see algvorm: noomenil ainsuse nimetav (elu, t'õeline, neli, s'ee), verbil soome keele eeskujul da-tegevusnimi (kiirustada). Kui vaste ei ole algvormis, järgneb muutevormis märksõnale grammatiline märgend (vorminimi) ja viide algvormile: eluga sg kom elu hoos sg in hoog u raevu viha võitlus ägeduse käteta pl ab käsi kiirustades ger kiirustada Kui algvorm ise vastete hulka pole sattunud, siis on ta morfoloogiasõnastikku lisatud, sest kogu muutmisinfo esitatakse algvormi artiklis. Mitmuslike sõnade puhul on viidatav algvorm sulgudes (nii viiteartiklis kui ka põhiartiklis): kihlad pl nom (k'ihl) (k'ihl) kihla k'ihla S 22u Muutevormid (harilikus kirjas) Muutevormid esitatakse ainult sel juhul, kui sõnatüves esineb käänamisel-pööramisel muutusi. Iga vorm esindab üht tüvevarianti. Neist tüvevariantidest saab tüübikirjelduse abil (tüüpsõna eeskujul) moodustada kõik põhivormid (vt 3.2.5). Noomeni kirjes on tavaliselt ainsuse omastav (esimesel kohal), sellele võib lisanduda osastav (teisel kohal), mõnes muuttüübis ka mitmuse omastav (kolmandal kohal). Vajaduse korral lisatakse lühike sisseütlev ehk aditiiv (koos vormilühendiga adt:). hobi S 17 aken 'akna S 8 s'ukk suka s'ukka S 22i l'aas laane l'aant laante S 14 maja adt: m'ajja S 17u tuba t'oa adt: t'uppa S 18e Mitmusetüvesid välja ei kirjutata, nende saamiseks tuleb ainsuse tüvevokaal asendada mitmusevokaaliga, mis seisab tüübinumbri taga, nt s'ukka s'ukki, suka suki (käib sukis), maja maju, tuba tube. Verbi kirjes on tavaliselt kas ma-tegevusnimi (formatiiv ma) või kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre (formatiiv b). Mõnes muuttüübis võib lisanduda käskiv kõneviis (gu), tud-kesksõna (tud/dud) või umbisikulise tegumoe olevikuvorm (akse). 189
7 alistada V 27 vaadata v'aatama V 29 l'eppida lepib V 28 k'anda k'andma kannab k'antud V 34 p'uua p'ooma poogu puuakse V 38 Kui ma-infinitiivi vormide hulgas pole antud, siis on tal sama tüvi mis da-infinitiivil, nt alistada alistama, l'eppida l'eppima Sõnaliik ja muuttüüp (poolpaksus kursiivis) Sõnaliiki näitab suurtäheline lühend, topeltsõnaliigi (SA, DK jne) puhul sõltub sõnaliigi valik kontekstist, märksõna juures on võimalikud variandid. Igale tüübinumbrile vastab oma tüübikirjeldus grammatikapeatüki tüübitabelites, nt 7 hammas h'amba hammast h'ambasse h'ambad hammaste h'ambaid hammastesse / hambaisse 22u h'ind hinna h'inda hinnasse / h'inda hinnad h'indade h'indasid / h'indu h'indadesse / (hinnusse) Tüübikirjeldus näitab esiteks, kuidas sõnaartiklis olevad tüvevariandid paradigmas paigutuvad: millises vormis on nõrk, millises tugev aste jne, ja teiseks, millised muutelõppude variandid tuleb liita tüvevariantidele, et soovitud muutevormi saada. 11 Tüübinumbri taga võib olla alltüübi tähis e i u x, mis näitab mitmuse osastava erinevaid võimalusi (vt ka 3.2.4). Vokaalid on kasutusel mitmusetüves, nt h'albu, j'ulmi, ja x osutab tüve pika vokaali lühenemisele, nt din'ee din'eid. h'alb halva h'alba A 22u j'ulm julma j'ulma A 22i ketas k'etta S 7 din'ee S 26x Kui sõna võib muutuda eri tüüpide järgi, on tegemist paralleeltüüpidega ja tüübinumbrite vahel on tilde (~) või topelttilde ( ), kui esimene tüüp on eelistatum. Paralleelvormide vahel on kaldkriips (/). f'ookus -e S 11~9 r'aadium -i S 19~2e k'ael kaela k'aela kaelte/k'aelade S 23 22u Tüübinumber 0 tähendab, et tüübikirjeldust pole, kuid sõna kõik vormid on kirjas grammatikapeatüki asesõnade tabelites. s'ee selle seda P 0 * pl nom: n'eed, pl: nende n'eid Erandid (tärni * järel) Erandlikud on need muutevormid, mida ei saa moodustada tüübikirjelduse järgi või mis reeglite järgi moodustuksid valesti. 12 Erandid esitatakse koos vastavate grammatiliste märgenditega pärast tüübinumbrit. Vormi puudumist näitab kriips ( ). ajada V 27 * ips: 'aetud lum i -e S 20 * sg part: l'und, adt: l'umme mõlema P 2 * sg nom: 11 Ü. V i k s, Eesti keele avatud morfoloogiamudel. Arvutuslingvistikalt inimesele. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1. Tartu, 2000, lk Ü. V i k s, Erand, reegel ja sõnastik avatud morfoloogiamudelis. Pühendusteos Huno Rätsepale Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Tartu, 1997, lk
8 Homonüümid Morfoloogiliselt homonüümsetel sõnadel on eraldi sõnaartiklid. Soome-eesti sõnaartiklis osutab sobivale homonüümile enamasti abistav muutevorm vaste järel, nt värava.vaht <vahi> (vt 3.1). Morfoloogiasõnastikku on lisatud soomekeelne tähendusvihje pärast tüübinumbrit (sulgudes kursiivis): vaht vahi v'ahti S 22e (vartija) u pargi tule torni värava öö... vaht vahu v'ahtu S 22e (vaahto) u puhastus seebi manna Liitsõnad (u järel) Liitsõnad esitatakse viimase komponendi artiklis, sest nende morfoloogia ühtib üldjuhul põhisõna omaga. Artikli lõpus on liitsõna esikomponentide alfabeetiline loend. tuba t'oa adt: t'uppa S 18e u elu haige hotelli kamina klassi kõrtsi... p'õiki D u pool ristikirjastada V 27 u all peal Märksõna ees olev punkt näitab, et sõna esineb (selles sõnaraamatus) ainult liitsõna osana ja on sellisena morfoloogiasõnastiku märksõnaks lisatud. 'and lik -liku -l'ikku A 25 u järele seadus ära küpseti S 1e u vahvli Kui mitmeosalise liitsõna teine pool on omakorda liitsõna, siis joonitakse see alla ja esitatakse sellega seonduvad esikomponendid eraldi rühmana. anne 'ande S 6 u juhtimis kunsti muusika... u aruëanne: aasta- finants reisi uurimis vahe... u väljaëanne: eri ala juubeli perioodika... u ülesëanne: eksami elu lisa tootmis töö... Rühma alustava liitsõna ees olev punkt näitab, et sellist liitsõna vastete hulgas eraldi ei esinenud: j'aam jaama j'aama S 22u u auto bussi bensiini... u alaëjaam: alaldus mast trafo... Kaksikliitsõnad, s.t need liitsõnad, millel käändub ka esikomponent, on esitatud vahetult põhiartikli järel eraldi artiklina, et näidata terve liitsõna käänamist. Liitsõnaartikli olemasolule osutab märk ^ põhiartiklis vastava esikomponendi ees. sama adt: s'amma P 17u (sama) u ^see s'ee sama selle sama seda sama P 0 17u * pl nom: n'eed samad, pl: nende samade n'eid samu sada saja NS 18u * sg part: sada/sadat u aasta ^kaheksa ^kaks ^kolm... k'aks sada kahe saja k'aht[e] sada[t]... kahe sajale (esiosa jääb genitiivi) N * pl: 3.3. Lõpetuseks natuke statistikat. Eesti vastete morfoloogiasõnastikku on kokku 364 lehekülge, millega koos käib ka 32 lehekülge eesti grammatika ülevaadet. Sõnaartikleid on , neist 9582 sisaldab liitsõnu ja mahutab kokku liitsõna. Ainult liitsõna järelkomponendina esinevaid märksõnu on Mittealgvormis olevaid märksõnu (vormiviiteid) on Erandeid võib leida 133 artiklist, homonüümseid märksõnu on 264, neist paare 251 ja kolmikuid
Soome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus
TEA kirjastus Ruth Mägi sõnaraamatute peatoimetaja ruth.magi@tea.ee andmeid valminud Nykysuomen keskeinen sanasto baasil (Gummerus, 1999 & 2004) 50 000 sõna ja väljendit spetsiaalselt soome keele kui võõrkeele
LisätiedotVanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
LisätiedotYhteinen sanasto auttaa alkuun
Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka
LisätiedotVOKAALHARMOONIA. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp ( sta/stä või lta/ltä).
VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöördelõppudes tagavokaalsetes sõnades a ja eesvokaalsetes sõnades ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui
LisätiedotVerbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
LisätiedotSOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
LisätiedotSPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
Lisätiedotsoome ja eesti keel kõrvuti
RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:03 Page 851 soome ja eesti keel kõrvuti Hannu Remes. muodot kontrastissa. suomen ja viron vertailevaa taivutusmorfologiaa. acta universitatis ouluensis B. Humaniora
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö
LisätiedotJyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34
Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä
LisätiedotOmastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotSOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD
LisätiedotLäänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina
Künnap 7.12.2007 13:33 Sivu 968 VEEL LÄÄNEMERESOOME JA EESTI EITUSPARTIKLITE EI, EP, ES PÄRITOLUST * AGO KÜNNAP Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina kahest komponendist:
LisätiedotVähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
LisätiedotSOOME KEELE GRAMMATIKA
SOOME KEELE GRAMMATIKA 1 SISUKORD VOKAALHARMOONIA 3 ASTMEVAHELDUS 4 NIMISÕNA 6 Ainsuse osastav kääne 6 Ainsuse omastav kääne 9 Ainsuse sisseütlev kääne 10 Ainsuse olev kääne 12 Ainsuse saav kääne 13 Nimisõna
LisätiedotMiten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?
Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
LisätiedotSUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
LisätiedotAUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Laura Raag AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
LisätiedotRAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates
RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:02 Page 843 RAAMATUID Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates maie kalda. debora ja vennad. tallinn tartu: eesti kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm,
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotNõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi
LisätiedotLEKSIKAALSETEST KOLLOKATSIOONIDEST SOOME JA EESTI KEELES
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND LÄÄNEMERESOOME KEELTE ÕPPETOOL Kadri Jaanits LEKSIKAALSETEST KOLLOKATSIOONIDEST SOOME JA EESTI KEELES Magistritöö Juhendaja dotsent Heinike Heinsoo TARTU 2004 Sisukord
LisätiedotIX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis
IX vana kirjakeele päevad 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis 10. november 11.00 11.20 Avasõnad Karl Pajusalu 11.20 11.50 Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele
LisätiedotLisa 5. Intervjuude transkriptsioonid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva
LisätiedotEsitluste koostamine. Kristiina Klaas
Esitluste koostamine Kristiina Klaas Esitlustarkvara Esitlustarkvara, mille abil saab kujundada kilele ja paberile trükitavaid või arvutist dataprojektori abil näidatavaid esitlusmaterjale. Sisaldab slaidide
LisätiedotEesti keele grammatika tabelid
1 Eesti keele grammatika tabelid Kuidas tabeleid kasutada 2 Kuidas sõnu käänata 3 Seosed käändsõna vormide vahel 5 Kuidas käänata nimisõna koos omadussõnaga 7 Isikulised asesõnad 8 Omadussõna võrdlus 9
LisätiedotEcophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.
Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
LisätiedotÕpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses.
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: Matkajuht IV tasm kutsharidus taotld Õppvorm: mittstatsionaarn Moodul nr 16 Mooduli vastuta: Erialan soom kl Margit Alliksaar mooduli maht 7 EKAPit Mooduli õptad: Margit
LisätiedotLähivõrdlusi Lähivertailuja24
Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja
LisätiedotToimetanud Pille Eslon
EESTI FILOLOOGIA OSAKONNA TOIMETISED 10 ÕPPIJAKEELE ANALÜÜS: VÕIMALUSED, PROBLEEMID, VAJADUSED Toimetanud Pille Eslon TALLINN 2008 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI FILOLOOGIA OSAKONNA TOIMETISED 10 ÕPPIJAKEELE
LisätiedotREEGLID JA ANALOOGIA VÕÕRKEELEÕPPES SOOME MITMUSEVORMIDE KÄÄNAMISE NÄITEL
REEGLID JA ANALOOGIA VÕÕRKEELEÕPPES SOOME MITMUSEVORMIDE KÄÄNAMISE NÄITEL Annekatrin Kaivapalu Ülevaade. Võõrkeeleõppe teooria ja praktika keskseid küsimusi on reeglite ja analoogia ülesannete ning efektiivsuse
LisätiedotUUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.
CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,
LisätiedotEESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu
EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine
LisätiedotKaljuronimise raskuskategooriad
Kaljuronimise raskuskategooriad Idee teha kokkuvõte kaljuronimise raskuskategooriatest tuli mul Andrese mägimarsruutide kirjeldusi ja üleskutset lugedes. Olen ise püüdnud erinevate süsteemide omavahelisi
LisätiedotMIDA RÄÄGIVAD SÕNASISESED PAUSID JA KORDUSED SIHTKEELE KÄÄNAMIS- PROTSESSIST?
MIDA RÄÄGIVAD SÕNASISESED PAUSID JA KORDUSED SIHTKEELE KÄÄNAMIS- PROTSESSIST? Annekatrin Kaivapalu Ülevaade. Sõnavormide suulist produtseerimist iseloomustab kirjaliku keelekasutusega võrreldes eelkõige
LisätiedotVADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES
VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,
Lisätiedot^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\
T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..
LisätiedotHarri Miettinen ja Tero Markkanen
TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn
LisätiedotR U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q
R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,
LisätiedotPõhivärvinimed soome keeles
Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa
LisätiedotValonlähteet Valgusallikad
Valonlähteet Valgusallikad GARO LED30 SMD Ø60 121 GARO LED30 SMD E27 GARO LED30 SMD E27-WW 19740 2700-3200 GARO LED30 SMD E27-NW 19741 4000-4500 14 14-80 30 LED SMD 1140 80 25000 15000 A+ 14 1/10/50 131
Lisätiedot1034 Kolmeteistkümnes aastakäik Niv 1 EESTI KEEL. Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri. Toimetus: Joh. V. Veski
j-m 1034 Kolmeteistkümnes aastakäik Niv 1 EESTI KEEL Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Julias Mägiste Peatoimetaja Toimetus: Joh. V. Veski Elmar Elisto Toimetuse sekretär.ni Xaptu 1934 Akadeemilise
LisätiedotReetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
LisätiedotLauselühendite tõlkimine soome keelest eesti keelde Riikka Pulkkise romaani Tõde põhjal
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Alice Peterson Lauselühendite tõlkimine soome keelest eesti keelde Riikka Pulkkise romaani Tõde põhjal Bakalaureusetöö
LisätiedotEnergiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,
LisätiedotPEAAEgU USUTAMATU LIIVI SõNARAAMAT
RAAMATUID 10-10_Layout 1 01.10.10 12:17 Page 776 PEAAEgU USUTAMATU LIIVI SõNARAAMAT Eberhard Winkler, Karl Pajusalu. Salis-livisches Wörterbuch. (Linguistica Uralica. Supplementary Series. Volume 3.) Tallinn:
LisätiedotRAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST
RAAMATUID 6-11_Layout 1 31.05.11 15:31 Page 453 RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST Jaak Jõerüüt. Armastuse laiad, kõrged hooned. Tallinn: Tuum, 2010. 71 lk; Jaak Jõerüüt. Muutlik. Tallinn: Tuum,
LisätiedotTartu Kutsehariduskeskus TÖÖ PEALKIRI
Tartu Kutsehariduskeskus Osakonna nimi Eesnimi Perenimi TÖÖ PEALKIRI Töö liik Juhendaja Nimi Perenimi Tartu 2009 1. VORMISTAMINE 1.1. Üldnõuded Tartu KHK õppekavade kohaselt koostatavad kirjalikud tööd
LisätiedotKVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND
Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,
LisätiedotJOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA
Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D
LisätiedotKAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
LisätiedotSTepsEcVeTAbroad (STEVTA)!
STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)
LisätiedotLIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING
LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise
LisätiedotMä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen
Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,
LisätiedotYmpäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.
Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi
LisätiedotKeeleuuendus. Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks.
Nr. 2 I aastakäik 1925 Keeleuuendus Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks. SISU: Joh. Aa vi k.. Keeleuuenduse seisukord ja väljavaated. M. Tooms.. Prolatiiv (lõpp). J. Perens.. -likkude, -likke,
LisätiedotAS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal
AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise
LisätiedotTARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 19 PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF ESTONIAN OF THE UNIVERSITY OF TARTU 19 LÄHIVERTAILUJA 12
TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 19 PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF ESTONIAN OF THE UNIVERSITY OF TARTU 19 LÄHIVERTAILUJA 12 SOOME - EESTI KONTRASTIIVSEMINAR 30. 5.- 1.6.2001 Kääriku TARTU
LisätiedotTELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA
TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;
LisätiedotINSPIROIVA SUOMALAIS-VIROLAINEN SANAKIRJA
LÄHTEET LUKKARI, LYYLI SOLANTERÄ, LASSE-J. 1994: Siit myä luvetah: Kymin murteen sanakirja. Kymi-Seura r.y. Kotka. PUNTTILA, MATTI 1968: Vehkalahden murre. Matti Punttila ja Jorma Manninen (toim.), Vehkalahden
Lisätiedotš ja ž ei ole surnud KEELENÕUANNE Tuuli Rehemaa Keelenõuandest küsitakse
KEELENÕUANNE š ja ž ei ole surnud Tuuli Rehemaa eesti keele instituudi keelekorraldaja Vanalinna maiustustepoe tootepakenditele oli kirjutatud shokolaad. Raamatupoes müüdi broshüüre. Teleuudiste subtiitritest
LisätiedotEmakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?
Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Liis Viks VERBIDE LÕPETAMA JA LOPETTAA TÄHENDUSED
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Liis Viks VERBIDE LÕPETAMA JA LOPETTAA TÄHENDUSED ERI KASUTUSKONTEKSTIDES Bakalaureusetöö Juhendaja Margit Kuusk
LisätiedotValonlähteet Valgusallikad
Valonlähteet Valgusallikad GARO LED MCOB LED MCOB-valaisin / LED MCOB-dioodidega lamp Ø60 Ø60 GARO LED MCOB10 E27 GARO LED MCOB8 E27 Ø40 Ø60 96 123 80 82 110 110 Ø37 GARO LED MCOB10 E27 GARO LED MCOB8
LisätiedotEesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome
Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud
LisätiedotSisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel.
I Sisu: Marie Under: Võõrsil, luuletus. August Mälk: Kolm meeleolupilti, kilde. Henrik Visnapuu} Luule päevikust. Gustav Suits: Rootsi luulepõimikust, tõlkeid. }oh. Aavik: Eesti keele hüved ja pahed, artikkel.
LisätiedotKulta kulisee ja raha krabiseb Deskriptiivverbide tajumisest omas keeles ja võõras keeles
Kulta kulisee ja raha krabiseb Deskriptiivverbide tajumisest omas keeles ja võõras keeles Heinike Heinsoo Tartu Lauri Hakulinen on öelnud, et soome deskrip tiivsõnavara on rikas ja elujõuline ning deskriptiivsust
LisätiedotEesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat Tõlkija hääl Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Idee autor ja koostaja Jan Kaus Toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm Keel ja korrektuur
LisätiedotEKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank
EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis
LisätiedotKas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?
Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis
LisätiedotESIMENE VADJA KEELE ÕPIK
ESIMENE VADJA KEELE ÕPIK!"#$%"&' ()' *+,-./01"&)' 2$3456" #+%7' /4801494'.:;1$. VadÍdÍa ceele izeõpõttaja. (401/$
LisätiedotDIALOOGIPARTIKLID ARMASTUSE- JA SÕJATEEMALISTES NETIVESTLUSTES
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Karmen Kaljula DIALOOGIPARTIKLID ARMASTUSE- JA SÕJATEEMALISTES NETIVESTLUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Jokela
LisätiedotKI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1
KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES
LisätiedotVõrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008
Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Teated Unustatud asjad Ujulasse on unustatud jakke, dressipükse, kindaid, mütse, jalanõusid, ujumisriideid, pesemisasju, ehteid. Tule ja leia oma asjad veel sel nädalal! Lühidalt
LisätiedotTähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada
DETSEMBER 2008 NR.31 SISIKOND...lk. 3 Sügise meeleolukaim pidu...lk. 5 Baltic Friendship Club Meeting Soomes...lk. 6-7 Leib lauale kiirabist!...lk. 8-9 Persoon: hooletu rebase hirm Mare-Ann...lk. 10-11
Lisätiedot1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA
1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH AND GENERAL LINGUISTICS OF THE UNIVERSITY OF TURKU 37 HAKKAME RMKIMA! VIRON KIELEN
Lisätiedot1033 Kaheteistkümnes aastakäik Ni». 6 EESTI KEEL. Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri. Joh. V. Veski
1033 Kaheteistkümnes aastakäik Ni». 6 EESTI KEEL kadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Toimetus: Julius Mägiste Peatoimetaja Joh. V. Veski Elmar Elisto Toimetuse sekretär ni ' ' ITaptu 1933..v ; y : ; kadeemilise
LisätiedotEESTI JA VENE ÕPILASED SOOME KÄÄNDSÕNA MITMUSE VORMIDE MOODUSTAJATENA. TESTI TULEMUSTE STATISTILINE ÜLEVAADE
Luukka, M.-R., S. Salla & H. Dufva (toim.) 1998. Puolin ja toisin. AFinLAn vuosikirja 1998. Suomen soveltavan kielitieteen yhdistyksen julkaisuja no. 56. Jyväskylä. s. 115-129. EESTI JA VENE ÕPILASED SOOME
LisätiedotSoome lingvistid eesti keele jälil
Riho Grünthal Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte professor Soome lingvistid eesti keele jälil Keeltevahelise sarnasuse äratundmine ja erinevuste lahtiseletamine on olnud võrdleva keeleteaduse põhieesmärke
LisätiedotKellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!
Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele! (Ilm 3;6) Matti Pyykkönen Karismaatiline või vaimulik? Originaali tiitel Matti Pyykkönen Karismaattinen vaiko hengellinen? Juurikasvu kustannus
LisätiedotTERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants
TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Soome keele audiovideokursus K i r j a s t u s e A S P a n g l o s s Tallinn Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants Kirjastuse AS Pangloss
LisätiedotViron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui!
Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron Tuulahduksia KEVÄT/KEVAD Nro 1/2012 VYS:n jäsentiedote Eesti õigeusu kiriku söprusselts rü Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot
LisätiedotKarismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S
Matti Pyykkönen Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S 1 1 Originaali tiitel Matti Pyykkönen Karismaattinen vaiko hengellinen? Juurikasvu kustannus Tõlkinud Karin Lintula Trükkinud Lievonen T:mi,
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Avatud Ülikool Dagi-Liis Leivonen III kursus BAKALAUREUSETÖÖ Ladina päritolu juriidilised terminid Soome õigusteaduse keelekasutuses õigusajakirjas Lakimies
LisätiedotRINGVAADE. Rahvusvaheline seminar
RINGVAADE 2-11_Layout 1 31.01.11 15:25 Page 146 RINGVAADE Rahvusvaheline seminar emotsioonid keeles & keele ümber 23. 24. septembril toimus Eesti Keele Instituudis rahvusvaheline seminar Emotsioonid keeles
LisätiedotEurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
LisätiedotNominien taivutus (nimisõnade käänamine): yksikön partitiivi (ainsuse osastav) NOM = GEN = PART NOM = PART
Nominien taivutus (nimisõnade käänamine): yksikön partitiivi (ainsuse osastav) 1.suomen (V +) -ta, -tä viron -d yksitavuiset sanat, jotka päättyvät vokaaliin tai diftongiin: maa/ta maa/d suo/ta soo/d suu/ta
LisätiedotRAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat
RAAMATUARVUSTUSED Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert Bearbeitet von Raimo Pullat Tallinn: Estopol, 2009, 160 lk. Professor Raimo Pullat on alates 1997. aastast saavutanud muu
LisätiedotTäiskasvanuks saanud väljaanne
Täiskasvanuks saanud väljaanne Teie käes on juba 20. number Lähivertailuja -sarjast, mistõttu on põhjust veidi meenutada selle ajalugu. 1983. aastal sai alguse uurimisprojekt Suomen ja viron kieliopillinen
LisätiedotE-kursuse "Eesti keel algajatele soome keele baasil" (P2AV.TK.090) materjalid
E-kursuse "Eesti keel algajatele soome keele baasil" (P2AV.TK.090) materjalid Aine maht 3 EAP Helja Kirber (Tartu Ülikool), 2012 Kursuse tutvustus Kursus on mõeldud soomlastele, kes osalevad Tartu Ülikooli
LisätiedotEQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.
Hind 34 krooni JA TEMA SOBRAD JA SUGULASED J r ilüfflfra Madonna 3 7/8 2009 EQfflUl Tihasest ja dinosaurusest WSBRMXSSSM Aatomi ku avastaja "nnipäev IRT Paetisme Illi: ttij Moefestivalilt 9771406 344067
LisätiedotKUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA?
TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Olga Kulak KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA? Magistritöö
LisätiedotSINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni
LisätiedotLaensõnaetümoloogia meetoditest. Tartu Santeri Junttila
Laensõnaetümoloogia meetoditest Tartu 23.11.2016 Santeri Junttila Laenuetümoloogia kaks külge Igal laenuetümoloogial on kaks külge, päritoluväide ja kõrvutus. Kõrvutus: sm haava ~ ld šova ontelo, halkeama,
LisätiedotÕigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma
Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com
LisätiedotNÕUANDEID TOIMETAJALE. Katrin Kern
Tartu Ülikool Eesti Keele Instituut Tartu Linnavalitsus Haridus- ja Teadusministeerium NÕUANDEID TOIMETAJALE Katrin Kern Keelehooldekeskus Tartu 2012 SAATEKS Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja
LisätiedotLINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/
TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn
Lisätiedot