Koko väki pitoloihe Kopittukaa pulmi pitämää!

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "Koko väki pitoloihe Kopittukaa pulmi pitämää!"

Transkriptio

1 Ingerisoomlaste pulmakombestikul põhinev lavakava Koko väki pitoloihe Kopittukaa pulmi pitämää! Esietendus, 14. juunil 2014, Paides

2 2 I osa Vana-Vigala Rahvamaja näitetrupp Vigala Vahvad etendus Pulma! Autor Anne Andrejev Mängivad: vanaema, mummo Anni - Mari Saffre lapselaps Tuuli - Emily Pilv lapselaps Heli Soomest - Kärolin Kikas lapselaps Armas - Joonas Asumets Pulma! peategelased on pööningule sattunud lapsed, kes vanaema jutustuse põhjal hakkavad edasi andma oma tõlgendust pulmatraditsioonidest. Seekord piirdume vaid mõne tavaga, sest vastasel korral peaksime lausa paariks päevaks etendama jääma. Juhendajad: Anne Andrejev, Astra Põlma Tantsuõpetus: Liina Kikas Helifailid: Arno Suislep **************************************************************** II OSA Sissejuhatus pulmamängu laulu- ja tantsuga Lääne-Eesti Ingerisoomlaste Seltsi esinaine: Hilma Tervonen Tantsuõpetus: Röntyskä Eestlaulja: Timo Kalmu Pruut: Anne Andrejev Peigmees: Andres Kikas Pärimusalane abi: Taisto Raudalainen Projektijuht: Anne Andrejev Pruutpaari rõivad: Aili Hansumäe Rõivaste tutvustus: Raija Pedak Kava kujundus: Hanno Ljubomirov

3 3 Pulmatavandist Ingeris K ultuuriuurijad on kirjeldanud elu üleminekurituaale kui kriisiületust, kus inimene läheb alla surma valda, viibib mõnda aega üleminekuseisundis ja tõuseb üles uue inimesena uues rollis ning uue staatusega. See käis pärimuskogukonnas nii nimepaneku ja ristimise, initsieerimise ja leeritamise, meheks ja naiseks tunnistamise, lapse sünnitamise, väärikasse ikka jõudmise kui viimsele teekonnale saatmise kohta. Pulmakombestiku kaudu juhatatakse noorpaar abielurahva hulka noorik saab perenaiseks, pereemaks, mees aga peremeheks ja -isaks. Mõrsja lahkub lõplikult isakodust ja kohaneb uue eluümbrusega. Ingeri pulmades kinnitati uued sidemed kahe hõimu vahel. Seda tõendasid sümboolsed rahad, vastastikused kingid, kokkuleppeline noorpaariabi ning lõpuks kaasavara pritanat ja myötäjäiset. Pulmatavandil on olnud sõna ka sotsiaaltagatiste ja õiguskaitse osas. Algselt ei olnudki külarahval pulma kuigivõrd asja. Neid peeti kontvõõrasteks (huntit). Juba 19. sajandi teisest poolest võib aga ingeri pulmast kõnelda valdavalt kui kahe suguvõsa sidemeid kinnitava hõimupulma ja külapulma segust. Ingeris peeti laulupulmi, kus erinevate rituaalidega seondusid teatud laulu- tüübid kindlas järjestuses. Varasematel aegadel lauldi kalevalamõõdulisi pulmalaule, hiljem hakati nende kõrval aga üha enam kasutama ka uuemat lüürilist lauluvara sajandi vahetuseks olid viimased saavutanud mõnes piirkonnas juba ülekaalu. Kaua aega püsisid kasutusel pilkelaulud, mida peiupoolses pulmas lauldi peamiselt peiu ja tema suguvõsa kohta. Vahel esines koguni kahe suguvõsa vastastikuseid võistulaulmisi. Uuemal ajal, kui vanapärase laulu oskus taandus, kasutati enamasti andekate pulmalaulikute teenust. 1} Kysyminen Ingeris käis sageli ema pojale naist küsimas-vaatamas ehk eelkosjas. Parrii laulaminen ehk kosjasobitamine oligi enamasti naistevaheline asi, mida võidi alustada näiteks kiriku eesruumis enne või pärast teenistust, jüripäeva pidustustel vm. 2} Kosinta ja rahominen Kui peig läks isamehega (puhemies) neiule kosja, viis ta mõrsjale linikusse seotud sümboolsed rahad toimus rahominen. Need rahad võis mõrsja veel tagasi lükata ehk siis korvi anda. Kui aga mõrsja ema tõi peiukandidaadile ja kaasas olnud isamehele sealsamas kirjatud rätiku nästyki, oli kaup kohe tehtud. 3} Tupakaiset Pärast seda, kui kosjad vastu olid võetud, kogunes küla noorsugu ja teinekord lapsedki kuhugi tuppa või aida ette tubakat popsima. Sellega

4 4 matkisid nad osatavalt peremeest ja puhemiest, kes õnnelikku kosjakauba kinnituseks tobid ette panid. 4} Koinkatsojaiset Paar nädalat enne pulmi, kui noorpaar oli kirikus välja kuulutatud, tulid mõrsja vanemad, tädid-onud ja ristivanemad mõrsja tulevast kodu kaema. Vaadati, millisesse majapidamisse tulevane noorik satub. Sümboolselt uuriti kangaspuude kohta, kaevu kaugust majast, puuriitade rohkust jm. Siin leidis aset ka üldtuntud komme, kus mõrsja pidi kõikide nähes kokku pühkima põrandale visatud haorisu. Seda saatis naljatoonis öeldud ähvardus: Saat ruhvorikon, ko heikost pyyhit! Saad rõugearmilise mehe, kui halvasti pühid! Kui aga kõik korralikult kokku pühitud, öeldi tunnustavalt: Et sie ruhvorikkoo saakaa! Saad siledanäolise, mitte rõugearmilise kaasa! See kõik käis siis tulevase kaasa kohta! 5} Käeniskentä / kihlajaiset Käelöömisega kinnitasid nii mõrsja vanemad kui isamees, et abielu on lõplikult kokku lepitud. Sealsamas lepiti kokku selleski, kui palju pulmakinke pidi peiu sugulastele tegema. Samuti, kas mõrsja saab kaasa mullika, õhvakese või vaid mõne lamba. Selle kinnituseks viskas puhemies ahju peale mündi, sõnades: Hiton silmään! et paha silm kosjakaupa ära ei kaeks ja kokkuleppeist ikka kinni peetaks. 6} Kuuluttaminen kirkossa Kirikuõpetaja kuulutas noorpaari kihluse välja ja kui abielu sõlmimisele kellelgi vastuväiteid polnud, andis õpetaja sellele kahe nädala pärast oma õnnistuse. Kihluste ja pulmade vahelist aega täitsid mitmesugused ettevalmistused. 7} Vetserinka-ilta Küla noorsugu sai viimast korda lõbutseda koos kihlatuga. Peig võis läbi tantsitada oma endised heila d ja mõrsja veetis õhtu sõbrannade-toveritsade ringis. Sealtpeale ei sobinud noorpaaril aga enam noorte tantsupidudel käia. Neil seisid ees juba uued ülesanded. 8} Ottajaiset / nuoteet Mõrsjapoolsed pulmad. Kümmekond peiupoolset meest tulid koos peiuga ottamaan, millest nimetus ottajaiset tulenebki. Kesk-Ingeris tunti ka sõna nuot(t)eet. Mõrsjapoolne sugu oli vastavalt nuoteväki. Mõrsjat toetas 5-6 kaasot või sahveritsat ehk eakaaslast, kes talle siis hüvastijätuks laulsid. Kurbade saattolaul de saatel riietati ja tanutati mõrsja enamasti juba kodus. Eesti-Ingeris oli aga kombeks mõrsja tanutada kas pärast laulatust kiriku eesruumis või esimeses külas teel peiukoju. Oma neiupärja viskas mõrsja esiotsa kolmel korral demonstratiivselt maha ja alles neljandal korral lasi ta liniku endale pähe siduda. 9} Vihkiminen Laulatus oli ennevanasti pulmade pidamisega üsna nõrgalt seotud. Kuigi just kiriklik laulatus kin-

5 5 nitas abielu kirikuvõimude silmis, võeti seda rahva poolt vaid paratamatu asja ajamisena. Laulatust ei loetud isegi pulmakommete hulka. Hilisemal ajal peeti siiski tähtsaks, et ka laulatus oleks pidulik, lasti raha eest süüdata võimalikult palju küünlaid, mis oli omakorda staatuse näitajaks. Samuti järgnesid pruutpaarile korvoit poistest-tüdrukutest pruutneitsid, kellel kõigil olid rinnas riidest või paberist valmistatud rosetid. Ilmarahva silmis sai pruudist noorik abielunaine aga alles siis, kui ta oli tanutatud, linutatud ja põlletatud. Need olid pulmade pühalikumad kõrghetked. Eesti-Ingeris seoti pruut ja peig käsipidi kokku vaarnikaga (rätiga) ja sedasi jäid nad seotuks peiukodus laua taha istutamiseni. 10} Pijot sulhasen koissa Kaks-kolm lintide ja kaseokstega ehitud hoburakendit koos pruutpaari, ristivanemate ja isamehega saabusid siis kuljuste kõlinal peiukoju. Enne peigmehe koju jõudmist võis aga noorpaari sarapana (vedruvankri) eest üle külatänava tõmmata köie, et neilt nuor rahhaa, teisisõnu väljendudes viinapudelit nõuda! Väravasse jõudes läks aga lahti tõsine pulmamäng, kus mõlemad osapooled, nii mõrsja- kui peiupoolne sugu pidid esitama mitmesuguseid rollimänge. Peiukoju jõudes õnnistasid peiu va- nemad kõigepealt noorpaari. EestiIngeris olid selleks maha puistatud puhtad õled, Kesk-Ingeris aga laotati trepile lambanahkne kasukas. Varasematel aegadel on ehk nõnda mõrsjat kui võõra pere esindajat enne läve ületamist majahaldjaga lepitatud? Loeti Issameiet. Vanemad soovisid pruutpaarile abieluõnne. Noorpaar kummardas omakorda kolm korda vanematele. Seejärel näidati pruutpaari sümboolselt ka pulmalistele. Kaevul- ehk vesilkäimisel tõsteti nii peiu kui nooriku jalge ette pang vett ning viimane lõi jalaga pange ümber. Seepeale sidus ta kaevukoogu ümber vöö või liniku. Nii sai ta sümboolselt loa kohalikust kaevust hakata vett ammutama. Järgnesid esimesed kertajuotot korrajoodud, mille käigus pakuti õlut ja koguti sõela sisse noorpaariabi, peamiselt raha. Üks keskseid pulmasündmusi oli ka voodi tegemine ehk magama õpetamine. See oli osa kohustuslikust seksuaalmaagiast et ikka paaril palju poegi saaks. Järgnesid pulmakinkide jagamine ja veelkordsed korrajoodud. Siis juba pulmalaulud, mängud ning tants. Pulmas oli enamasti tavaks tantsida lihtsamaid ringmängutantse, et kõik vanusest olenemata kaasa saaksid tantsida. Üks neist oli ympärikkö midagi eesti sabatantsu taolist.

6 6 Intrigeerivamaid pulmaepisoode oli peiupoolse suguvõsa ja peiu enda õrritamine narritamisvärssidega pulmalauliku poolt. Selle peale ei tohtinud iial pahaseks, saati siis kurjaks saada. Vanemates pulmades esines veel ka vastastikust võistulaulmist. Sööki pidi jaguma nii külarahvale kui kontvõõrastele (suvet, huntit), kel kästi aga mõne aja pärast lahkuda. Hetkest, kui sauaga kolm korda vastu majanurka oli löödud, võisid pulma jääda vaid asjaosalised. 11} Jälkijuomat ja nostajaiset Jälkijuomat ja nostajaiset võisid toimuda kohe järgmisel päeval või mõnikord ka nädala pärast. Enamasti joodi siis pulmapeost järgi jäänud õlut või pakuti hõlma alt ka kangemat kraami. Noorik pani äiale ja ämmale uued riided selga st ostis neile mõne uue riidetüki: pearätiku, salli, vesti vm. Seejärel tõsteti nad sümboolselt koos pingiga üles. Nõnda said nad külas uue staatuse, kuuludes nüüdsest vanaperenaiste-meeste (ämmä ja äijä) hulka. 12} Oljamit Kuu-kahe möödudes, saadeti noorik peiukodust isakoju puhkusele. Seal tegi ta koos pererahvaga talutöid, kudus õdedega kangastelgede taga, tegi oma vanade sõbrannadega käsitööd, õmbles lapseriideid või valmistas muud tulevaks eluks vajalikku. Oljamit see tuleneb vene sõnast volja (vabadus, meelevald, voli). Noorik sai viimast korda voli mehekodust omapäi lahkud et kaeda oma isakodu, suhelda ema-isa ning õdede-vendadega. Nii võis ta end taas korraks veidikene tunda tyttöpää (neiu) rollis. Omal ajal oli järsk lahkumine isakodust ju väga dramaatiline elumuutus. Nagu ütleb laulusalm: Äitis koissa yllää ajo: tule kohvii juomaa! / Anoppis ko naimois oot: mää kaivost vettä tuomaa! Oljamid suutsid seda kontrasti pisutki leevendada. Ühtlasi oli see pruudi vanematele hea võimalus oma silmaga veenduda, kas mehe, uue perenaise (ämma) ja peremehega (äiaga) on suhted korras või esineb hõõrumisi, võib-olla isegi vägivalda. Viimasel puhul astuti nooriku kaitseks välja. Oljameid võib seega vaadelda kui üht pärimuslikku tugi-institutsiooni. 13} Hääpöytä ja pitoruoat Pulmadeks tapeti siga või lammas, hautati kartuleid-kapsaid ja keedeti sülti, tehti pirukaid kantsikaid ja vatruskaid. Lõpuks pakuti enamasti hernetampi (herneputro) ja kõige lõpus marjakiisselli, milles oli (kuivatatud) ploome, õunu või marju, viimasel ajal üha sagedamini ka rosinaid ja urjukke. Peolised sõid lauad täitsa lagedaks, sest kõik olid ju sõidu ning mitmesuguste kombetäitmiste järel üpris näljased. Ploomi- ja aprikoosikivid visati otse laua alla, kus lapsed nendega mängisid ja maitsvatel tuumadel hea maitsta lasid.

7 7 Ennevanasti polnud pulmalaual kunagi kangema kraami pudeleid. Kes tahtis, jõi vaikselt hõlma alt. Pakuti hoopis teed ning õlut. Mõrsjal endal ei sobinud oma pulmades üldse eriti süüa ja ega tal suure tähelepanu keskpunktis olles ju õiget isu polnudki! Vanemal ajal istus pulmalauas noorpaari kõrval ka pulmanõid, kes pidi hoolikalt jälgima, et ühelgi külalisel ei tuleks pähe neid ära kaetada või neile muul moel häda teha. Selline mõte võis ju tulla kasvõi mõnel endisel heilal (kallimal), kelles küdes kadedus. Ent sellest veelgi ohtlikumaks võis osutuda kunagi kiigeplatsil saadud vihamees, kes nüüd soovinuks peiuga hilinenud arveid õiendada. Hilisemal ajal sai pulmanõia austava ülesande endale kas ristiema või isamees, kelleks oli enamasti mõrsja lell. **************************************************************** Pulmavirsii/ Häävirsii (pulmalaulud) Laul mõrsja riietamisel, linutamisel ja tanutamisel Elmar Päss Laulatus ja peiupoolne pulm Eesti-Ingeris (Kaleviste mailt, Tartu, 1933) Oi miun sirkkune sisoni/ Oi miun kuvattu kultani/ Mitä issut sirkku silmät viessä/ Petäjäisen penkin päällä/ Tammisen lavvan takana/ Lähet kui kukka kulkemahan/ Mansikka matelemahan/ Isäs koista korkiasta/ Vellos suuresta tuvasta. Laul mõrsja kodunt ärasaatmisel saattovirsi Jorma Väänänen "Kansanlauluja nuorisolle" (SKS, 1961) Nyt isäni majasta lähden/ maailman matkoille/ ja suren kaikkein nähden/ enk ole iloinen // Kuin lintu laulavainen/ lentohon lennähtää/ niin tästä neitsykkäine/ katoopi äkistään. // Kyllä kasvoin kaunihisti/ kuin kukka kedolla/ raviten runsahasti/ lemmell ja ruualla. // En tiennyt murheesta mitään/ ajalla nuoruuden / nyt ottaa ristiä pitää/ tavalla vaimojen. // Isäni maja oli/ mulle aina iloinen/ ja rakkaan äitini syli/ oli mulle suloinen. // Jää hyvästi, hyvä isä/ kuin rakas olit mull / jää hyvästi, äiti hellä/ sydämestäin sanon sull. Peiu suguvõsa tervituslaul mõrsjakodus tervehdysvirsi Laul pärineb Väinö Salmineni raamatust (1917) Mänkää iestä risti rahvas/ Avakka Viron veräjät/ Isämies isyen poika/ Päämies, pojut Kalervo/ lyö lahti lauta ukset/ lahti lautaset veräjät/ miun hellä vellolleni.

8 8 Peiu narrimislaulud narrintavirret Laulis Mari Luukkanen (s. 1920) Venjoki khk. Ruussovas, üles tähendas Taisto Raudalainen aastal. Lintusemmo-lankosemmo, kysymmö myö luppaa saammoks myö nyt tänäpäiväks tästä laulutuppaa? Lintusemmo-lankosemmo kysymmö myö vielä ettäks työ meit tänä iltan laulamasta kiellä? Ei myö tulleet katsomaa kylän kauneutta tulimmo myö katsomaa sen sulhon rikkavuutta! Emmö tulleet katsomaa kukkoo emmö kannaa tulimmo myö katsomaa, mihe se Mikko pannaa. Myö tulimmo tähä kyllää hiekkatietä myötä, liemmöks tuoneet lankoloil sielt vävyn mieltä myötä? Ko emmö tuoneet mieltä myötä, myö sit viemmö pois ettei meijän Mikko-seukko pilkkapoika ois. Ko sie tulit tähä kyllää, katsoit enstäi ortee matala ol kynnys tulla, pois on mennä korkee! Sit ko tulit tähän talloo, katsoit ensin parvil myö viel uomma tyttölöi, eiks siul ole harmi? Sannoit, jot on tässä taloss suuri viinan-juokki potška seisoo toises tuvass ja potškan piäl on tuoppi! Suotta moitin, totta kiitän tuota Mikkojaisi, koha vielä joka tyttö tommosen Mikon saisi! Ympärikkö oljameilla Eesti-Ingeris Laul pärineb Väinö Salmineni raamatust (1917) Tehhää yksi ympärikkö, ympärikkö/ Karavaani kainokkaine kainokkaine/ Kuim miä kasvelin kannaine jo-i kanaine/ Noisin nuori neijokkaine neijokkaine/ Viijen i vellon i vieryvessä, vieryvessä/ Kuuven i vellono kukkaisenna, kukkaisenna/ Seitsemän sison ilonna joi ilonna/ Kaheksan minnon natonna jo-i natonna/ Velloto sirkutit sisoksi joi sisoksi/ Vellon naisuivette naoksi joi naoksi/ Vellon tyttäret tätiksi jo-i tätiksi/ Isyt kutsui kullakseni kullakseni/ Emyt ahtoi lapsekseni lapsekseni/ Ei last vettä ottamaha ottamaha/ Kaivosta kylän takanta joi takanta/ Ojalta kylän otsalta otsalta/ Kaik oli kaivot kuivannehe kuivannehet/ Ojan pohjata untunehet untunnehet/ Meri oli kuivanta kuutta syltä kuutta syltä / Lauvasa (Laukaassa) lainetta vähentä jo-i vähentä. Trrr!

9 9 Kokakiitmine Kokin kiitosvirsi Laul pärineb Väinö Salmineni raamatust (1917) Mist oli meille kokki tuotu?/ Kokki oli tuotu Koivistolta/ Toine kokki Puolanmaalta,/ Itse kokki Inkerinmaalta/ Siel oli meille ruuvat hyvät/ Siel oli kiisselit kieltä myötä!/ Siel oli sokurit suuta myötä./ Kaik oli saatu, kaik oli tuotu/ Laki oli lahnan suomuksista,/ Seinät säynään evähistä. **************************************************************** PIJOT KUPANITSASSA Jutustab Uatalan Anni (Anna Kilpiäinen, s. 1907) Kupanitsa Pien-Kikkerist, üles kirjutas Taisto Raudalainen aasta suvel. M uistan, olin kaikkinee viel nuor tyttö, ko tuleva nattoin (Uapram-miehein sisko) vietii naimisiin. Ai mie olin viel tytökkäine, tyttöpään viel olin koton. Myö äitilt puistimmo, jot Äiti, myö määmmö katsomaa! Äit lask, a sano: Ei kavvaks! Käyttö katsotta ja pois tulkaa! Älkää messaika ihmisii! Myö serkkuin kanssa mäntii. Maikki-seukon kans mäntii. Morsian istu keskellä ja tytöt istuit ympär morsianta ja sahveritsat lauloit hänel: Ko mänit kot tii katsomaa, ol liit helmet kaulas/ et sie tietäänt ketä vart/ se ruoska jo riippuu naulas. Sellain lauloit... Ja sit viel lauloit: Kumpa kylä kauniimp on Juhannus vai Joulu/ Ei uo Junnil ommaa kot tii ko kolmen kylän koulu. Sil pojal annettiiki asunnoks se kolmen kylän koulu siel miäen piäl. Se ol pitkä sellaine lomova ja hajova rakennus. Suuren Kik- kerin, Pienen Kikkerin ja Rukovitsan yhteinen koulu. Sit ne tytöt viel lauloit ja morsia seiso ja itk siin pövvän takan. Sit laulettii: Nyt issäin kotoa lähten muailmal matkoille... Äitin sano, jot hiä itsekki laulo sitä, kons naimisii män. A miun aikanain sitä ei olt ennää. A morsia itk kovast, jot hiä ei tietäänt, miten se elo männöö. Ko tytöt lauloit kaikellaista, sit se morsia itk, jot... Hyö lauloit kaikellaista. No myö tulimma pois, äit ei luvant kavvan olla. Jot morsia itköö, jot nyt ko männöö vieraa talloo, jot miten hiä siel kävvyy elämää. Jot ain niku kiusasiit häntä. Jot hiä ain itk. /Tyttö joutu sit kotoa muailmal.../ Se ol ki se, mitä läksiäisis laulettii. Tällasii, ku laulettii ni morsian itk katkerasti: Nyt isän majasta lähten/ Maailmaan matkoille/ Surua kaiken nähten/ En ole iloinen. // Hyvästi rakas isä/ kun hyvin kasvatit/ Hyvästi rakas äiti/ kun hellin hoitelit. // Hyvästi rakas veli/ kun yhtessä koulua käytii/ Hyvästi rakas sisko/ kun parvess ain leikittii. Sit sisot-veikot siihe kaik yhtee virtee lauletaa. /---/

10 10 Sit, ko setäni tyttö meni naimisiin, käi sulhanen Laskovitsast puhemmiehen kans ennen rahomass. Ko tulloo sulhanen rahomaa hiä tuop popporoskoi kaikemmoisiita pojil. Viel tuop pähkenii, kaikellaisii littii (litentsoi), ja sit morsia kävvyy jos on sisar, tuttava, serkku tai muutenki tuttavat kahen kesken joka taloss huutamassa: Tupakoil! Vanhemmat eivät mäne. Mut minä en ole käynt, ku vua yhen ainovan kerran tupakoilla. Olin vielä nuori ja äit sano, jot ei siun sovi viel männä! Ennen vanhaa kuunneltii vanhempii kovin, mut nyt eivät kuuntele. Mänimmä sit tupakoil ja sit... myö olimma molommat yhenikkäiset Katri Hämäläinen ja sit minä, Anni Mutanen, mäntiiki kahen kesen katsomaa. Ja pojat Uapramin veli, minun miehein veli se oli vanhemp otti sikarin ja sano: Tupakoil ei muiten tulla, ko ei popparoskoita oteta keral! Se sytytti sit sen sikarin ja mie yhen kerran vua tempasin. Mie niin tirskuin, mie heitin sen mänemää! Se ei oltkaa sitä, mitä hiä sano. Hiä pettel meitä! Sit käivät katsomassa kot tii. Ja vasta sit miärättii kihlajaiset. Ku käivät kihlal, sit nuoristo lauloit ja tanssiit illasta pit tiit ommaa pyhhää. Sanottiiki vetserinka-iltaset. Tytöt tuomisia ottamaa! Kaik pantii pövväl, mitä ol keral tuotu. Pojat, tupakoimaa! Sikarit pantii pövväl. Avattii sit... Savvuu, mitä siint tuli, ku koko joukko tuli tupakoimaa. Savupiiput auk, jot vet sitä savvuu poijes muiten siel ei ois jaksant ollakkaa. Sitten miärättii, milloin ne hiät tulloot. Morsial ol liit läksiäiset, a sulhasel ol liit hiät tai pijot. Ku männää ens sunnuntain vihil, sitä ennen iltana on läksiäiset. Kaik sukulaiset tulloot, vieraat tulloot, tytöt ja pojat tulloot siin ja annetaa olutta. Ja tyttölöilt ol liit tuomiset jällee pövväl. A sitte suntak uamul uotamme sulhasen ommii ottamaa. Sulhaset ku tulloot. Sulhasil ol liit vetsherinkat, sanottii. Morsial ol läksiäiset ja sulhasel ol vetsherinkat viel lavvantak iltan. A sunnuntak sulhanen sit pyytää ketä ikkää morsianta ottamaa. Sulhasil on tuttavii poikii, ehkä veljii tai serkkuloi ne on sahverit, korvoikski sanottii Jos sulhasel ol kolme poikaa, ni morsial pit olla kolmet tyttöö. Se sahver sit ostaa silt tytölt ko ol liit ennen... vinokka piäs, sit ol semmoset pyöreet pienet vinokat (pärjad või rosetid siidilintidega) ja suuret silkit. Kaks puol ja kaks metrii silkkii. Sen vinokan kans panniit omal ryntäähee. Poikil ol sahverit tai korvoit, a tytöil ol sahveritsa. Ja sit ku tul liit ne pojat ottamaa, ni ne tytötki tul liit. Ensimmäine sahveritsa oli ain morsian sisar. Serkkuin, ko män, sit Maikki oli ensimmäinen, minä olin toine ja sit ystäväsä vielä kolmais sahveritsa. Sit ko tullaa, sit ottajat alottaat niku pintelii ostaa. Pittäät sit sitä mokomaa leikkii. Tytöt kyssyyt kalliisti ja pojat tinkiit huotavammal. Niist pit sit maksaa pojat ostaat tytön pintelin. Sit se tyttö pannoo sen... oman ryntäistää ottaa ja pannoo sen pojan

11 11 ryntäihe sen pintelin ja sen silkin ja poika maksaa sahveritsal ne rahat. Kuin paljo hyö on sopineet. Ja sit lähetää poika ko toi, sanotaa, kakskymment henkee, koltkymment henkee ottajii, sit morsian voip viijä omast puolestaan kuuskymment henkee. Puolta enemmän. Sit kävvää pyytämäss jokahista: Olkaa hyvät, männää suattamaa! Sit tulloot sinne. Siel on isä ja äit otetaa leiväl ja suolal vastaa ennevanhaan. Myö ku tulimmo siihe, sit morsian ja sulhane männiit ensimmäiseks, sit männiit korvoit ja sit viimeseks män vasta puhemies. Morsian vanhemmat ei männeet ensinkää ei häihe ei mihinkää. Hyö ol liit koton. Ja sielt tul liit sulhasen vanhemmat valkosen liinan piäl ol pantu leipä ja leivän piäl ol pantu suoloi. Anoppi ja appe sanottii. Ja siunasiit leivän suoloin kans. Morsiuspari käi polvillee ja hyö siunasiit heit. Hyö käivät siin rapul, niku ulkon turkille. Ol pantu näitä pitoturkkiloi, jot nutut ei ryvettyis. Ja sitte män niitki tuppaahe. Sit väki tuli kaik tuppaa. Kaik pövvät ol laitettu. Sit oltiiki siin hetken aikaa siel pitoloiss. Ko kuka ikkää juopu, ni ken lie otti minkä ikkää suureen kankin ja kolt kertaa löi kojin salvaimee. Ja se merkits, jot pit lähtee pois ne suvet (kontvõõrad e. hundid). Kaikki ne, kutka suattoit morsianta. Sit ne alkoit jo laittiissa ja männä poikkee ja mont kertaa sannoit, jot kuka sitä nyt tek? A ei kukkaa ottaant tietääksee. Ajjoit kuiteski poikkee! A ei sitä ois suant niin varrain tehhä! Sulhasen isä hyppäis kerrastaa siihe, jot: Ei-eiei! Viel ei ole aika männä! A kuka sitä tek, jot isk kojin salvaimee?! Ko isettii kolt kertaa salvaimee, ni se merkits, jot nuotelaiset pois. Meil sanottii nuotehet sulhaselt tul liit ottajat, a morsiamel ol liit nuotelaiset. Ennenvanhaa pijot ol vesselämpää. A nyky aikan on jo kaikkinee toisellaista mennoo **************************************************************** Õlle vägi / Oluen mahti Õllelaul pärineb Eesti Keele instituudi fonoteegist (SUK, 153a) ja selle esitas Merle Leppikule Mari Koivunen (s. 1890) Narvusi khk. Venakyläs aastal. Meijen setä, laatu setä/ Mist sie otit nämä tuumat/ Nämä tuumat ja hyväiset?/ Panit kattilan tulele/ Katajaiset kattilaa/ Itse polvillee ääree/ Pereheine päivineen/ Kysymää Luojalta luppaa/ Armolliselt apua/ Ett tulis olut punaine/ Vieraan veren karvaline/ Ken vaa maisto maaha kaatu/ Ken vaa juopi se vaa juopu/ Miehet joivat mielettömiks/ Pojat joivat puolihulluiks./ Tytöt joivat ja lauloivat,/ Naiset joivat ja nauroivat./ Olt oli ohto, kyll oli kyllin/ Kyll oli kyllästä pitoa./ Täyn on suuni, täyn on pääni,/ Täyn on liitetty lihani,/ Jättäkää juomii huomiseks,/ Paremmille aulihille,/ Kutremmille kukkujille,/ Tarkemmille tanssijoille.

12 Pruutpaar Järvisaari Staarastina külast 1920ndatel aastatel (Raija Pedaku erakogu) TÄNAME: Järvamaa Ingerisoomlaste Kultuuriselts, Vana-Vigala Põhikool, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Henrikko Juhkam, Evi Andrejev, Aili Soonberg, Merje Malkki, Kati Kallio, Ildikó Lehtinen, Raija Pedak ja kõik head sõbrad TOETAJAD: Eesti Kultuurkapital, Haapsalu linn, Fenno-Ugria Hõimurahvaste Programm, Suomi-Seura ry, MTÜ Liigub ja Loob

Psalmin kertosäkeitä

Psalmin kertosäkeitä Psalmin kertosäkeitä Kaste Tämän päivän on Herra tehnyt Ps. 118:24. Virsikirjan jumalanpalvelusliitteessä nro 852. Tuomo Nikkola 2001 Tä - män päi - vän on Her - ra teh - nyt, i - loit - kaa ja rie - muit

Lisätiedot

Opittavia asioita. Mikä on rumpalin ammattitauti? Rytmihäiriö.

Opittavia asioita. Mikä on rumpalin ammattitauti? Rytmihäiriö. 1. Rytinää! Opittavia asioita Tiedän, millainen on hyvä lauluasento Opin säätelemään ääneni voimakkuutta. Tiedän, mitä tarkoittavat π, P, F a ƒ. Opettelen beat-komppea kehorytmeinä. Tutustun lyömäsoittimiin

Lisätiedot

Minun elämäni. Kirjoita 10 lausetta sinun elämästäsi. Voit laittaa myös kuvan. :) SANNA JANUARY 11, 2017

Minun elämäni. Kirjoita 10 lausetta sinun elämästäsi. Voit laittaa myös kuvan. :) SANNA JANUARY 11, 2017 Minun elämäni Kirjoita 10 lausetta sinun elämästäsi. Voit laittaa myös kuvan. :) SANNA JANUARY 11, Nid Minä olen syntynyt Buriramissa Thaimaassa. Minun perheeni oli iskä äiskä 2 veljeä ja 2 siskoa. Minun

Lisätiedot

TEHTÄVÄKORI Monisteita matikkaan. Riikka Mononen

TEHTÄVÄKORI Monisteita matikkaan. Riikka Mononen ---------------------------------------- TEHTÄVÄKORI Monisteita matikkaan Riikka Mononen ---------------------------------------- Tehtäväkori 2016 TEHTÄVÄKORI Monisteita matikkaan -materiaali on kokoelma

Lisätiedot

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

o l l a käydä 13.1. Samir kertoo:

o l l a käydä 13.1. Samir kertoo: 13. kappale (kolmastoista kappale) SAMI RI N KOULUVII KKO 13.1. Samir kertoo: Kävin eilen Mohamedin luona. Hän oli taas sairas. Hänellä oli flunssa. Minä kerroin Mohamedille, että myös minulla on pää kipeä.

Lisätiedot

Herään taas kerran äitin huutoon. - Sinun pitää nyt herätä, kun koulu alkaa kohta! - Joo, mutta mulla on sairas olo. Sanoin äidilleni vaikka ei

Herään taas kerran äitin huutoon. - Sinun pitää nyt herätä, kun koulu alkaa kohta! - Joo, mutta mulla on sairas olo. Sanoin äidilleni vaikka ei Tavallinen tyttö Herään taas kerran äitin huutoon. - Sinun pitää nyt herätä, kun koulu alkaa kohta! - Joo, mutta mulla on sairas olo. Sanoin äidilleni vaikka ei minulla ei ollut edes mitään. - Noh katsotaanpa

Lisätiedot

PAPERITTOMAT -Passiopolku

PAPERITTOMAT -Passiopolku PAPERITTOMAT -Passiopolku P a s s i o p o l k u E t a p p i 1 Taistelu perheen puolesta Kotona Nigeriassa oli pelkkää köyhyyttä. Rahaa ei aina ollut ruokaan, saati kouluun. Asuimme koko perhe samassa majassa.

Lisätiedot

DAAVID VOIDELLAAN KUNINKAAKSI

DAAVID VOIDELLAAN KUNINKAAKSI Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(6) DAAVID VOIDELLAAN KUNINKAAKSI 1. Kertomuksen taustatietoja a) Kertomuksen tapahtumapaikka b) Ajallinen yhteys muihin kertomuksiin c) Kertomuksessa esiintyvät

Lisätiedot

Heikun Anna Uslussa Kauimpana suomesta

Heikun Anna Uslussa Kauimpana suomesta Heikun Anna Uslussa Kauimpana suomesta Vuona 1969 (yheksentoistasattaa kuuskymmentä yheksen) Heikun Anna oli heti kaheksenkymmentä ja asu Raisinvankasa hänen tyttären Markitin kans. Annan poika Kynnari

Lisätiedot

Kalevala AINO-TARU Ote neljännestä runosta

Kalevala AINO-TARU Ote neljännestä runosta Kalevala AINO-TARU Ote neljännestä runosta AKSELI GALLEN-KALLELA: AINO-TARU, TRIPTYYKKI, 1891, YKSITYISKOHTA ATENEUMIN TAIDEMUSEO. KUVA: KANSALLISGALLERIA / HANNU AALTONEN Tuopa Aino, neito nuori, sisar

Lisätiedot

Yksinäisyys palvelutaloasukkaiden kokemana

Yksinäisyys palvelutaloasukkaiden kokemana Yksinäisyys palvelutaloasukkaiden kokemana Suomalaisten yksinäisyys hankkeen työpaja Seinäjoki 17. 18.2.2016 Jari Pirhonen, Elisa Tiilikainen, Marjut Lemivaara Taustaa Tieteellinen artikkeli, jonka aiheena

Lisätiedot

Aakkoset Aa Ii Uu Ss Nn Ee Oo Ll Rr Mm Tt Ää Pp Kk Jj Vv Hh Yy Öö Dd Gg Bb Ff Cc Ww Xx Zz Qq Åå Numerot 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kuka on...? (adjektiivit) 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Kenellä on...? (omistaminen)

Lisätiedot

Virpomaloruja. (koottu internetin keskustelupalstoilta ja Karjalan Liiton kokoelmista)

Virpomaloruja. (koottu internetin keskustelupalstoilta ja Karjalan Liiton kokoelmista) Virpomaloruja (koottu internetin keskustelupalstoilta ja Karjalan Liiton kokoelmista) Voilusikka lehmästäis, muna kanastais, pannukaakku taikinastais, markka kukkarostais! Luppaatkos munan, luppaatkos

Lisätiedot

PAARISUHTE EHITUSKIVID

PAARISUHTE EHITUSKIVID Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid

Lisätiedot

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Yhteinen sanasto auttaa alkuun Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka

Lisätiedot

Kielellisten taitojen ja oppimisen tukeminen vuorovaikutuksessa Esimerkki: Vesi

Kielellisten taitojen ja oppimisen tukeminen vuorovaikutuksessa Esimerkki: Vesi Kielellisten taitojen ja oppimisen tukeminen vuorovaikutuksessa Esimerkki: Vesi Osallistujat: esiopettaja ja 15 lasta Aika: esiopetuksen syksy Lähde: TESSI-hanke, www.jyu.fi/tessi Kuvat: Kati Costiander

Lisätiedot

Löydätkö tien. taivaaseen?

Löydätkö tien. taivaaseen? Löydätkö tien taivaaseen? OLETKO KOSKAAN EKSYNYT? LÄHDITKÖ KULKEMAAN VÄÄRÄÄ TIETÄ? Jos olet väärällä tiellä, et voi löytää perille. Jumala kertoo Raamatussa, miten löydät tien taivaaseen. Jumala on luonut

Lisätiedot

Toivoa maailmalle! Paikallinen seurakunta on maailman toivo

Toivoa maailmalle! Paikallinen seurakunta on maailman toivo Toivoa maailmalle! Paikallinen seurakunta on maailman toivo (Matt 16:18) Ja mina sanon sinulle: Sina olet Pietari, ja ta lle kalliolle mina rakennan seurakuntani, eiva tka tuonelan portit sita voita. (Matt

Lisätiedot

2. kappale ( toinen kappale) P ERHE. sisko. Hän on 13 vuotta.

2. kappale ( toinen kappale) P ERHE. sisko. Hän on 13 vuotta. 2. kappale ( toinen kappale) P ERHE 2.1. Fereshte ja Anna katsovat kuvaa. Fereshte: Tämä on minun perhe. Anna: Kuka hän on? Fereshte: Hän on minun äiti. Äidin nimi on Samiya. Tämä olen minä. Tämä on minun

Lisätiedot

tahdotteko yhdessä seurakunnan kanssa huolehtia siitä, että NN saa kristillisen kasvatuksen? Vastaus: Tahdon.

tahdotteko yhdessä seurakunnan kanssa huolehtia siitä, että NN saa kristillisen kasvatuksen? Vastaus: Tahdon. LAEN KATE ELKOMUKAUTU virikemateriaalia lapsen kasteeseen mukautetut osat sinisellä, voidaan muokata käyttötilanteen mukaan I Johdanto 1. Virsi 2. Alkusiunaus Isän ja ojan ja yhän Hengen nimeen. Herra

Lisätiedot

Joutseneen tarttukaa.

Joutseneen tarttukaa. Joutseneen tarttukaa. Olipa kerran kolme veljestä. Nuorimman nimi oli Jussi. Toiset aina tekivät hänelle kiusaa, hän kun oli heikompi heitä. Kun hän kerran oli metsässä puita pilkkomassa ja valitteli vaivojansa,

Lisätiedot

TEE OIKEIN. Minun naapuri on (rikas) kuin minä. Hänellä on (iso) asunto ja (hieno) auto.

TEE OIKEIN. Minun naapuri on (rikas) kuin minä. Hänellä on (iso) asunto ja (hieno) auto. TEE OIKEIN Kumpi on (suuri), Rovaniemi vai Ylitornio? Tämä talo on paljon (valoisa) kuin teidän vanha talo. Pusero on (halpa) kuin takki. Tämä tehtävä on vähän (helppo) kuin tuo. Minä olen (pitkä) kuin

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

ANOPPI NAIMATON SORMUS LAPSETON KIHLOISSA KOTI UUSPERHE VANHEMMAT PARISKUNTA PUOLISO NAMISISSA SINKKU AVIOLIITOSSA VAIMO SUURPERHE

ANOPPI NAIMATON SORMUS LAPSETON KIHLOISSA KOTI UUSPERHE VANHEMMAT PARISKUNTA PUOLISO NAMISISSA SINKKU AVIOLIITOSSA VAIMO SUURPERHE Sanasto ja lämmittely Perhe-alias YKSIN ISOÄITI ERONNUT RASKAANA SINKKU ANOPPI NAIMATON SORMUS LAPSETON KIHLOISSA KOTI UUSPERHE VANHEMMAT PARISKUNTA PUOLISO NAMISISSA SINKKU AVIOLIITOSSA VAIMO SUURPERHE

Lisätiedot

Reetta Minkkinen

Reetta Minkkinen 28.4.2016 Reetta Minkkinen Perhe Koska kertaus on opintojen äiti (minun) kirjani. (sinun) kirjasi. hänen kirjansa. (meidän) kirjamme. (teidän) kirjanne. heidän kirjansa. Muistatko: 5 perheenjäsentä 5 eläintä

Lisätiedot

Usko, toivo ja rakkaus

Usko, toivo ja rakkaus Makku Lulli-Seppälä sko toivo a akkaus 1. Ko. 1 baitoille viululle alttoviululle a uuille op. kummityttöi Päivi vihkiäisii 9.8.1986 iulu a alttoviulu osuude voi soittaa sama soittaa. Tavittaessa alttoviulu

Lisätiedot

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com

Lisätiedot

Poimintoja hankkeessa tehdyistä maahanmuuttajien haastatteluista. Niitty - Vertaisohjattu perhevalmennusmalli maahanmuuttajille

Poimintoja hankkeessa tehdyistä maahanmuuttajien haastatteluista. Niitty - Vertaisohjattu perhevalmennusmalli maahanmuuttajille Poimintoja hankkeessa tehdyistä maahanmuuttajien haastatteluista Niitty - Vertaisohjattu perhevalmennusmalli maahanmuuttajille Maahanmuuttajien kokemuksia perhevalmennuksesta ja sen tarpeesta Kävitkö perhevalmennuksessa?

Lisätiedot

KYLÄN LAPSET SUONIO HILKKA FINNE KUSTANNUSOSAKEYHTIÖ OTAVA, HELSINKI KIRJOITTANUT KUVAT PIIRTÄNYT

KYLÄN LAPSET SUONIO HILKKA FINNE KUSTANNUSOSAKEYHTIÖ OTAVA, HELSINKI KIRJOITTANUT KUVAT PIIRTÄNYT - -» "» -- -. -~~-»'"" ^ 1«U. II Ml IMI lii-».. - -s, _U _,u._.llu:!ujl_^ "»^ IJL, KYLÄN LAPSET KIRJOITTANUT KUVAT PIIRTÄNYT SUONIO HILKKA FINNE KUSTANNUSOSAKEYHTIÖ OTAVA, HELSINKI SUONIO KYLÄN LAPSET

Lisätiedot

Kotikonsertti. Sen jälkeen Mari lauloi Jonnen kitaran säestyksellä Juha Tapion Kaksi vanha puuta. Marin soolo-laulun kertosäe on:

Kotikonsertti. Sen jälkeen Mari lauloi Jonnen kitaran säestyksellä Juha Tapion Kaksi vanha puuta. Marin soolo-laulun kertosäe on: Kotikonsertti Sunnuntaina, 26.1.2014 klo 15.00 oli kotikonsertin aikaa. Konsertti järjestettiin 94-vuotispäivän kunniaaksi. Päivänsankarin vieraina olivat lapset, lapsenlapset ja lapsenlapsenlapset. Mukana

Lisätiedot

Kouluun lähtevien siunaaminen

Kouluun lähtevien siunaaminen Kouluun lähtevien siunaaminen Tätä aineistoa käytetään rukoushetkessä (ks. sen rakenne s. 9), jossa siunataan kouluun lähtevät. Siunaaminen toimitetaan keväällä tai juuri ennen koulun alkamista. Siunaamisen

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

Yleinen kielitutkinto, keskitaso, harjoituksia /

Yleinen kielitutkinto, keskitaso, harjoituksia / RUOKA LÄMMITTELY 1. Mitä teet aamulla ensimmäiseksi? Entä sen jälkeen? 2. Mihin aikaan syöt yleensä aamupalaa / lounasta / päivällistä / iltapalaa? 3. Mitä teet iltapäivällä? 4. Mitä sinä syöt usein? 5.

Lisätiedot

Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(6) VAARAN MERKKI

Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(6) VAARAN MERKKI Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(6) VAARAN MERKKI 1. Kertomuksen taustatietoja a) Kertomuksen tapahtumapaikka b) Ajallinen yhteys muihin kertomuksiin c) Kertomuksessa esiintyvät henkilöt

Lisätiedot

SINNET MIE JÄIN Kauimpana suomesta

SINNET MIE JÄIN Kauimpana suomesta SINNET MIE JÄIN Kauimpana suomesta Mie olin yheksennelä, ko minun unkkelirukka minun nouti siitä. Siinä oli jo vieras, joka meitä hoiti jälkhin muorin kuoleman. Unkkeli viei Pykehän, ja sitte mie olen

Lisätiedot

Jeesus parantaa sokean

Jeesus parantaa sokean Nettiraamattu lapsille Jeesus parantaa sokean Kirjoittaja: Edward Hughes Kuvittaja: Janie Forest Sovittaja: Ruth Klassen Kääntäjä: Anni Kernaghan Tuottaja: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3

Lisätiedot

100 suomalaista sananlaskua Mitä niillä tarkoitetaan?

100 suomalaista sananlaskua Mitä niillä tarkoitetaan? 100 suomalaista sananlaskua Mitä niillä tarkoitetaan? Ahkeruus kovankin onnen voittaa. Ajat muuttuvat ja me muutumme niiden mukana. Auta miestä mäessä, älä mäen alla. Ei helmiä sioille. Ei kannettu vesi

Lisätiedot

Sisällys. Kalev 3 Kalevi 4. Huuto merelle Sarajas 5 Mainingit 6 Aava 7 Myötätuuli 8. Silta

Sisällys. Kalev 3 Kalevi 4. Huuto merelle Sarajas 5 Mainingit 6 Aava 7 Myötätuuli 8. Silta 1 Sisällys Kalev Kalevi Huuto merelle Sarajas 5 Mainingit 6 ava 7 Myötätuuli 8 Silta Kielikylpy Pulgatants ja Kandali 9 Puikkoristikko eli Tikkuristi 12 Kassariku ja Polkka 1 Hytölän jenkka 16 Säkinmäen

Lisätiedot

Mun perhe. * Joo, mulla on kaksi lasta. Mulla on Mulla ei oo. 1 2,3,4 + a ei + a. Mulla on yksi lapsi kaksi lasta Mulla ei oo lapsia

Mun perhe. * Joo, mulla on kaksi lasta. Mulla on Mulla ei oo. 1 2,3,4 + a ei + a. Mulla on yksi lapsi kaksi lasta Mulla ei oo lapsia 1 Mun perhe suomi äidinkieli suomi äidinkieli perhe äiti _ vaimo isä _ mies vanhemmat lapsi isoäiti tyttö isoisä poika isovanhemmat vauva sisko tyttöystävä poikaystävä veli Ootko sä naimisissa? * Joo,

Lisätiedot

Ristiäiset. Lapsen kaste

Ristiäiset. Lapsen kaste Ristiäiset Lapsen kaste Ilo palvella! Loimaan seurakunta OHJELMA Alkuvirsi Ristinmerkki Raamatunluku Mark. 10: 13 16 Puhe Uskontunnustus Kaste Virsi Yhteinen esirukous ja Isä Meidän rukous Siunaus Päätösvirsi

Lisätiedot

Nettiraamattu lapsille. Jeesus parantaa sokean

Nettiraamattu lapsille. Jeesus parantaa sokean Nettiraamattu lapsille Jeesus parantaa sokean Kirjoittaja: Edward Hughes Kuvittaja: Janie Forest Sovittaja: Ruth Klassen Kääntäjä: Anni Kernaghan Tuottaja: Bible for Children www.m1914.org 2012 Bible for

Lisätiedot

JEESUS RUKOILEE GETSEMANESSA

JEESUS RUKOILEE GETSEMANESSA Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(5) JEESUS RUKOILEE GETSEMANESSA 1. Kertomuksen taustatietoja a) Missä kertomus tapahtui Getsemane-niminen puutarha, yrttitarha Öljymäellä. b) Ajallinen yhteys

Lisätiedot

ELIA OTETAAN TAIVAASEEN

ELIA OTETAAN TAIVAASEEN Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(5) ELIA OTETAAN TAIVAASEEN 1. Kertomuksen taustatietoja a) Kertomuksen tapahtumapaikka Elia otettiin taivaaseen jossakin Jordanin itäpuolella, Jerikon kohdalla.

Lisätiedot

Bob käy saunassa. Lomamatka

Bob käy saunassa. Lomamatka Bob käy saunassa 1 Mitä sauna merkitsee suomalaiselle? 2 Mitä tehtäviä saunalla on? 3 Missä kertoja saunoi ensimmäisen kerran? 4 Kuka oli Leena? 5 Millainen Leena oli? 6 Mitä Leena teki saunassa? 7 Mitä

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

SAARA SYNNYTTÄÄ POJAN

SAARA SYNNYTTÄÄ POJAN Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(5) SAARA SYNNYTTÄÄ POJAN Kuva taidegraafikko Kimmo Pälikkö 1. Kertomuksen taustatietoja a) Missä kertomus tapahtui Beersebassa. Siellä sekä Aabraham, Iisak

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

Hyväntuuliset puliukot

Hyväntuuliset puliukot Hyväntuuliset puliukot Sketsi 1. 3. 1969 Raision Rotaryklubin vuosijuhla ravintola Killassa Henkilöt: Esanssi Erkki, Pulituuri Paavo, Vinetto Väiski ja Risetti Raikku Ukot tulevat sisään laulaen (sävel

Lisätiedot

4.1 Samirin uusi puhelin

4.1 Samirin uusi puhelin 4. kappale (neljäs kappale) VÄRI T JA VAATTEET 4.1 Samirin uusi puhelin Samir: Tänään on minun syntymäpäivä. Katso, minun lahja on uusi kännykkä. Se on sedän vanha. Mohamed: Se on hieno. Sinun valkoinen

Lisätiedot

Lapsoset ketterät kotihaasta

Lapsoset ketterät kotihaasta Helpompi kansanlauluvisa Kansanlauluvisassa on suomalaisten kansanlaulujen 1. säkeistön alkuja. Tulosta sopiva määrä säkeitä ja leikkaa suikaleiksi. Viimeisenä on vastaussivu, josta voi tarkastaa laulun

Lisätiedot

Jeesus ruokkii 5000 ihmistä

Jeesus ruokkii 5000 ihmistä Nettiraamattu lapsille Jeesus ruokkii 5000 ihmistä Kirjoittaja: Edward Hughes Kuvittaja: Janie Forest Sovittaja: Ruth Klassen Kääntäjä: Anni Kernaghan Tuottaja: Bible for Children www.m1914.org BFC PO

Lisätiedot

LAUSETREENEJÄ. Kysymykset:

LAUSETREENEJÄ. Kysymykset: LAUSETREENEJÄ Kysymykset: Mikä - kuka - millainen? (perusmuoto) Mitkä ketkä millaiset? (t-monikko) Minkä kenen millaisen? (genetiivi) Milloin? Millainen? Minkävärinen? Minkämaalainen? Miten? Kenellä? Keneltä?

Lisätiedot

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva

Lisätiedot

Tehtävä 1 2 3 4 5 6 7 Vastaus

Tehtävä 1 2 3 4 5 6 7 Vastaus Kenguru Ecolier, vastauslomake Nimi Luokka/Ryhmä Pisteet Kenguruloikka Irrota tämä vastauslomake tehtävämonisteesta. Merkitse tehtävän numeron alle valitsemasi vastausvaihtoehto. Jätä ruutu tyhjäksi, jos

Lisätiedot

Kansalaisen oikeudet ja velvollisuudet

Kansalaisen oikeudet ja velvollisuudet Kansalaisen oikeudet ja velvollisuudet Oikeus (laki sanoo, että saa tehdä jotakin) Suomen uusi perustuslaki tuli voimaan 1.3.2000. Perustuslaki on tärkeä laki. Perustuslaki kertoo, mitä ihmiset saavat

Lisätiedot

MIEHEN ROOLIEN MUUTOKSET JA PERHE SIIRTOLAISUUDESSA Palvelujärjestelmän kohtaaminen

MIEHEN ROOLIEN MUUTOKSET JA PERHE SIIRTOLAISUUDESSA Palvelujärjestelmän kohtaaminen Varsinais-Suomen sosiaalialan osaamiskeskus VASSO MIEHEN ROOLIEN MUUTOKSET JA PERHE SIIRTOLAISUUDESSA Palvelujärjestelmän kohtaaminen Mies Suomessa, Suomi miehessä-luentosarja Helsinki 26.11.2008 MERJA

Lisätiedot

Lapsityöläinen. Nälkäinen lapsi

Lapsityöläinen. Nälkäinen lapsi RUKOUSRULETTI Tee ruletti paksusta pahvista tai vanerista. Laita keskelle pyörivä nuoli. Liimaa maailman lapset ruletin 10 sektoriin. Anna lapsen pyörittää rulettia, mihin nuoli pysähtyy, se on lapsen

Lisätiedot

MARIA MARGARETHA JA EVA STINA KATAINEN

MARIA MARGARETHA JA EVA STINA KATAINEN MARIA MARGARETHA JA EVA STINA KATAINEN Tämä tarina on kertomus kahdesta sisaresta. Sisarukset syntyivät Savossa, Pielaveden Heinämäellä. Heidän isänsä nimi oli Lars Katainen ja äitinsä etunimi oli Gretha.

Lisätiedot

epostia Jyväskylän Versojen koteihin 2.12.2009

epostia Jyväskylän Versojen koteihin 2.12.2009 . (tulostettava pdf-versio) sivu 1(5) Itsenäisyyspäivän jumalanpalvelus Su 6.12. klo 16 Partiolaisten harjoitukset alkavat jo klo 15.15 Olethan silloin paikalla! Jyväskylän vapaaseurakunnassa (Puutarhakatu

Lisätiedot

Matt. 11:28-30. Väsyneille ja stressaantuneille

Matt. 11:28-30. Väsyneille ja stressaantuneille Matt. 11:28-30 Väsyneille ja stressaantuneille Tulkaa minun luokseni.. ..kaikki te työn ja kuormien uuvuttamat.. Minä annan teille levon. Matt. 11:29-30..Ottakaa minun ikeeni harteillenne ja oppikaa minusta:

Lisätiedot

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine

Lisätiedot

Koulun keinot haastavaan käyttäytymiseen

Koulun keinot haastavaan käyttäytymiseen Koulun keinot haastavaan käyttäytymiseen häiriökäyttäytymistä ehkäisemään Huomio pitää kohdistaa kasvatukseen, nuorten heitteillejättöön, rajojen asettamiseen, koveneviin arvoihin, ydinperheiden pirstoutumiseen,

Lisätiedot

TAPAN I BAGGE. Rannalla. Rannalla TAMMI

TAPAN I BAGGE. Rannalla. Rannalla TAMMI Kaisa TAPAN I BAGGE Rannalla Rannalla TAMMI TAPANI BAGGE Rannalla Kuvittanut Hannamari Ruohonen Kustannusosakeyhtiö Tammi Helsinki Kaisa-sarjan kirjat: Pihalla, 2002 Ulkona, 2004 Kylässä, 2005 Yöllä, 2006

Lisätiedot

ARKKI PYSÄHTYY. b) Ajallinen yhteys muihin kertomuksiin Tietysti vedenpaisumuksen jälkeen.

ARKKI PYSÄHTYY. b) Ajallinen yhteys muihin kertomuksiin Tietysti vedenpaisumuksen jälkeen. Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(5) ARKKI PYSÄHTYY Kuva taidegraafikko Kimmo Pälikkö 1. Kertomuksen taustatietoja a) Missä kertomus tapahtui Araratin vuorella. Sen sijaintia ei tarkkaan tiedetä.

Lisätiedot

HINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni

HINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni HINNAPAKKUMINE Tallinn 25.04.2017 a. Hinnapakkumine kehtib kuni 31.12.2017 HINNAPAKKUMINE Türi arendus 1. Hind Kastelli tehasepakett 30 000.00 EUR Transport 2000.00 EUR Püstitus 8400.00 EUR HIND KOKKU:

Lisätiedot

MILLOIN PARTITIIVIA KÄYTETÄÄN? 1. NEGATIIVINEN LAUSE o Minulla ei ole autoa. o Lauralla ei ole työtä. o En osta uutta kännykkää.

MILLOIN PARTITIIVIA KÄYTETÄÄN? 1. NEGATIIVINEN LAUSE o Minulla ei ole autoa. o Lauralla ei ole työtä. o En osta uutta kännykkää. MILLOIN PARTITIIVIA KÄYTETÄÄN? 1. NEGATIIVINEN LAUSE o Minulla ei ole autoa. o Lauralla ei ole työtä. o En osta uutta kännykkää. 2. NUMERO (EI 1) + PARTITIIVI o Minulla on kaksi autoa. o Kadulla seisoo

Lisätiedot

Herra on Paimen. Ps. 100:3 Tietäkää, että Herra on Jumala. Hän on meidät luonut, ja hänen me olemme, hänen kansansa, hänen laitumensa lampaat.

Herra on Paimen. Ps. 100:3 Tietäkää, että Herra on Jumala. Hän on meidät luonut, ja hänen me olemme, hänen kansansa, hänen laitumensa lampaat. Herra on Paimen Ps. 100:3 Tietäkää, että Herra on Jumala. Hän on meidät luonut, ja hänen me olemme, hänen kansansa, hänen laitumensa lampaat. Joh. 10:11 Minä olen se hyvä paimen. Joh. 10:11 Minä olen

Lisätiedot

Lapsoset ketterät kotihaasta

Lapsoset ketterät kotihaasta Kansanlauluvisassa on suomalaisten kansanlaulujen 1. säkeistön alkuja ja loppuja. Tulosta sopiva määrä säkeitä ja leikkaa suikaleiksi. Viimeisenä on vastaussivu, josta voi tarkastaa laulun nimen ja oikean

Lisätiedot

TAIKURI VERTAISRYHMÄT

TAIKURI VERTAISRYHMÄT TAIKURI VERTAISRYHMÄT C LAPSILLE JOIDEN VANHEMMAT OVAT ERONNEET Erofoorumi 3.11.15 Tina Hav erinen Suom en Kasv atus- ja perheneuvontaliitto Kenelle ja miksi? Alakouluikäisille kahden kodin lapsille joiden

Lisätiedot

1. Kaikki kaatuu, sortuu August Forsman (Koskimies)

1. Kaikki kaatuu, sortuu August Forsman (Koskimies) olo q» date reliioso olo 7 K (2003) KE2a7 1. Kaikki kaatuu, sortuu uust Forsma (Koskimies) olo 14 olo 21 3 3 3 3 3 3 3 3 Ÿ ~~~~~~~~~~~ π K (2003) KE2a7 uhlakataatti (kuoro) - 2 - Kuula: - 3 - uhlakataatti

Lisätiedot

Lämpimät onnentoivotukset teille molemmille hääpäivänänne. Onnittelut kihlauksestanne ja kaikkea hyvää tulevaisuuteen!

Lämpimät onnentoivotukset teille molemmille hääpäivänänne. Onnittelut kihlauksestanne ja kaikkea hyvää tulevaisuuteen! 祝 福 : 结 婚 Onnittelut! Toivomme teille molemmille kaikkea onnea maailmassa. Onnittelut! Toivomme teille molemmille kaikkea onnea maailmassa. Lämpimät onnentoivotukset teille molemmille hääpäivänänne Lämpimät

Lisätiedot

Pakkauksen sisältö: Sire e ni

Pakkauksen sisältö: Sire e ni S t e e l m a t e p u h u v a n v a r a s h ä l y t ti m e n a s e n n u s: Pakkauksen sisältö: K e s k u s y k sikk ö I s k u n t u n n i s ti n Sire e ni P i u h a s a rj a aj o n e st or el e Ste el

Lisätiedot

Joka kaupungissa on oma presidentti

Joka kaupungissa on oma presidentti Kaupungissa on johtajia. Ne määrää. Johtaja soittaa ja kysyy, onko tarpeeksi hoitajia Presidentti päättää miten talot on rakennettu ja miten tää kaupunki on perustettu ja se määrää tätä kaupunkia, Niinkun

Lisätiedot

sovitus Tiituksen Satu-kertomuksesta ja Marjatta Kurenniemen Joulukuusen koristeita - kertomuksesta.

sovitus Tiituksen Satu-kertomuksesta ja Marjatta Kurenniemen Joulukuusen koristeita - kertomuksesta. Näytelmä Joulusatu : sovitus Tiituksen Satu-kertomuksesta ja Marjatta Kurenniemen Joulukuusen koristeita - kertomuksesta. Laatinut: Jaroslava Novikova Opetuskommentit: 1. Kyseessä on draamaa. Esitimme

Lisätiedot

epostia Jyväskylän Versojen koteihin 6.12.2009

epostia Jyväskylän Versojen koteihin 6.12.2009 . (tulostettava pdf-versio) sivu 1(6) Itsenäisyyspäivän jumalanpalvelus Kuva 1 Tässä vielä harjoiteltiin Viimeisiä veneitä Anne-Maija näyttää sanoja etupenkissä Itsenäisyyspäivänä olikin sunnuntai ja perinteinen

Lisätiedot

Minä päätin itse sitoa ankkurinköyden paikalle, johon laitetaan airot. Kun ankkuri upposi joen pohjaan ja heti

Minä päätin itse sitoa ankkurinköyden paikalle, johon laitetaan airot. Kun ankkuri upposi joen pohjaan ja heti Joki Minä asun omakotitalossa. Talo sijaitsee Kemijärven rannan lähellä. Talon ja rannan välimatka on noin 20 metriä. Tänä keväänä Kemijoen pinnan jää alkoi sulaa aikaisemmin kuin ennen. Kaiken jään sulamisen

Lisätiedot

NuKoilewa lapsi. Dieni Rlltri sen. teni. O. Ä.»uk a. Hinta 5 penni». Suomen lapsille kirjoitti ia painatti. Turun Kirjapainon Osakeyhtiö, 1896.

NuKoilewa lapsi. Dieni Rlltri sen. teni. O. Ä.»uk a. Hinta 5 penni». Suomen lapsille kirjoitti ia painatti. Turun Kirjapainon Osakeyhtiö, 1896. NuKoilewa lapsi. Dieni Rlltri sen teni. Suomen lapsille kirjoitti ia painatti O. Ä.»uk a. Turun Kirjapainon Osakeyhtiö, 1896. Hinta 5 penni». kauniin järwen rannalla oli pieni mökki, jonka pihalle oli

Lisätiedot

Moniasiakkuus ja osallisuus palveluissa -seminaari 4.10.2012 Moniammatillinen yhteistyö ja asiakaskokemukset

Moniasiakkuus ja osallisuus palveluissa -seminaari 4.10.2012 Moniammatillinen yhteistyö ja asiakaskokemukset Moniasiakkuus ja osallisuus palveluissa -seminaari 4.10.2012 Moniammatillinen yhteistyö ja asiakaskokemukset Riikka Niemi, projektipäällikkö ja Pauliina Hytönen, projektityöntekijä, Jyväskylän ammattikorkeakoulu

Lisätiedot

Yksikön esittely Pretzissä. http://prezi.com/ktbm3nyfyvni/?utm_campaig n=share&utm_medium=copy&rc=ex0share

Yksikön esittely Pretzissä. http://prezi.com/ktbm3nyfyvni/?utm_campaig n=share&utm_medium=copy&rc=ex0share Yksikön esittely Pretzissä http://prezi.com/ktbm3nyfyvni/?utm_campaig n=share&utm_medium=copy&rc=ex0share NUORET RAKENTAVAT MIELIPITEITÄÄN Onko aikuisista tukea sosiaalisessa mediassa? Ilmo Jokinen Nuoruuden

Lisätiedot

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja

Lisätiedot

LASTEN OIKEUDET. Setan Transtukipiste. Oikeudesta olla prinssi tai prinsessa tai miettiä vielä

LASTEN OIKEUDET. Setan Transtukipiste. Oikeudesta olla prinssi tai prinsessa tai miettiä vielä LASTEN OIKEUDET Setan Transtukipiste Oikeudesta olla prinssi tai prinsessa tai miettiä vielä >> SUKUPUOLEN MONINAISUUS ON JOIDENKIN LASTEN OMINAISUUS Joskus lapsi haluaa olla välillä poika ja välillä tyttö.

Lisätiedot

Nettiraamattu lapsille. Jeesus ruokkii 5000 ihmistä

Nettiraamattu lapsille. Jeesus ruokkii 5000 ihmistä Nettiraamattu lapsille Jeesus ruokkii 5000 ihmistä Kirjoittaja: Edward Hughes Kuvittaja: Janie Forest Sovittaja: Ruth Klassen Kääntäjä: Anni Kernaghan Tuottaja: Bible for Children www.m1914.org 2012 Bible

Lisätiedot

MIES JA NAINEN JUMALAN LUOMUKSINA. Matin ja Maijan eväät Pekka Tuovinen, 15.11.2015

MIES JA NAINEN JUMALAN LUOMUKSINA. Matin ja Maijan eväät Pekka Tuovinen, 15.11.2015 MIES JA NAINEN JUMALAN LUOMUKSINA Matin ja Maijan eväät Pekka Tuovinen, 15.11.2015 LUOMINEN 1) Raamattu kertoo kaiken olevaisen synnystä yksinkertaisen (entisajan) maailmankuvan puitteissa. 2) Raamatun

Lisätiedot

Menninkäisen majatalo

Menninkäisen majatalo Ari Ruokola Menninkäisen majatalo runoja Menninkäisen majatalo Ari Ruokola Ulkoasu: R. Penttinen Kustantaja: Mediapinta, 2010 ISBN 978-952-235-224-8 Menninkäisen majatalohon, ovi auki aina on. Pääsee sinne

Lisätiedot

Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(5) Luterilainen Kirkko 1. vuosi nro UT 27/52 www.luterilainen.com lapsille@luterilainen.com 27.5.

Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(5) Luterilainen Kirkko 1. vuosi nro UT 27/52 www.luterilainen.com lapsille@luterilainen.com 27.5. Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(5) HYVÄ PAIMEN 1. Kertomuksen taustatietoja a) Ajallinen yhteys muihin kertomuksiin Jeesus kertoi tämän vertauksen parannettuaan sokean (=viime sunnuntain

Lisätiedot

Kenguru Benjamin (6. ja 7. luokka) ratkaisut sivu 1 / 6

Kenguru Benjamin (6. ja 7. luokka) ratkaisut sivu 1 / 6 Kenguru Benjamin (6. ja 7. luokka) ratkaisut sivu 1 / 6 3 pisteen tehtävät 1) Mikä on pienin? A) 2 + 0 + 0 + 8 B) 200 : 8 C) 2 0 0 8 D) 200 8 E) 8 + 0 + 0 2 2) Millä voidaan korvata, jotta seuraava yhtälö

Lisätiedot

VELJEKSET KAIN JA AABEL

VELJEKSET KAIN JA AABEL Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(5) VELJEKSET KAIN JA AABEL Kuva taidegraafikko Kimmo Pälikkö 1. Kertomuksen taustatietoja a) Missä kertomus tapahtui b) Kertomuksessa esiintyvät henkilöt:

Lisätiedot

Julkaisuvapaa 4.3.2009 klo 15. Äitisemme Vuokkiniemi on matka matriarkkojen maahan

Julkaisuvapaa 4.3.2009 klo 15. Äitisemme Vuokkiniemi on matka matriarkkojen maahan Julkaisuvapaa 4.3.2009 klo 15 Äitisemme Vuokkiniemi on matka matriarkkojen maahan Vuokkiniemi on pieni mutta kuuluisa kylä Vienan Karjalassa suuren Venäjän läntisellä laidalla. Äitisemme Vuokkiniemi on

Lisätiedot

PIHALLA (WORKING TITLE) by Tom Norrgrann & Nils-Erik Ekblom. Mikun koekuvausmateriaali

PIHALLA (WORKING TITLE) by Tom Norrgrann & Nils-Erik Ekblom. Mikun koekuvausmateriaali PIHALLA (WORKING TITLE) by Tom Norrgrann & Nils-Erik Ekblom Mikun koekuvausmateriaali MUSTA RUUTU. Kuulemme musiikkia. Ruudun oikeaan ala-laitaan ilmestyy grafiikkaa: SANNA on POKEttanut sinua. S0 INT.

Lisätiedot

EQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.

EQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3. Hind 34 krooni JA TEMA SOBRAD JA SUGULASED J r ilüfflfra Madonna 3 7/8 2009 EQfflUl Tihasest ja dinosaurusest WSBRMXSSSM Aatomi ku avastaja "nnipäev IRT Paetisme Illi: ttij Moefestivalilt 9771406 344067

Lisätiedot

VERTAUS TUHLAAJAPOJASTA

VERTAUS TUHLAAJAPOJASTA Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(5) VERTAUS TUHLAAJAPOJASTA 1. Kertomuksen taustatietoja a) Ajallinen yhteys muihin kertomuksiin Jeesus kertoo tämän vertauksen heti edellisten vertausten

Lisätiedot

c) Kertomuksessa esiintyvät henkilöt Mooses, Aaron ja Mirjam sekä Aaronin poika, Eleasar

c) Kertomuksessa esiintyvät henkilöt Mooses, Aaron ja Mirjam sekä Aaronin poika, Eleasar Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(6) VASKIKÄÄRME 1. Kertomuksen taustatietoja a) Kertomuksen tapahtumapaikka - Siinain erämaassa b) Ajallinen yhteys muihin kertomuksiin Sen 40 vuoden aikana,

Lisätiedot

JOKA -pronomini. joka ja mikä

JOKA -pronomini. joka ja mikä JOKA -pronomini joka ja mikä Talon edessä on auto. Auto kolisee kovasti. Talon edessä on auto, joka kolisee kovasti. Tuolla on opettaja. Opettaja kirjoittaa jotain taululle. Tuolla on opettaja, joka kirjoittaa

Lisätiedot

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka

Lisätiedot

Taivas, Jumalan kaunis koti

Taivas, Jumalan kaunis koti Nettiraamattu lapsille Taivas, Jumalan kaunis koti Kirjoittaja: Edward Hughes Kuvittaja: Lazarus Sovittaja: Sarah S. Kääntäjä: Anni Kernaghan Tuottaja: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Lisätiedot

Mieletön mahdollisuus. Lasten ja nuorten omaistyön kehittämisprojekti

Mieletön mahdollisuus. Lasten ja nuorten omaistyön kehittämisprojekti Mieletön mahdollisuus Lasten ja nuorten omaistyön kehittämisprojekti Tukea. Toivoa. Mukana. Ilona. Tukea lapsille ja nuorille, joiden vanhempi on sairastunut psyykkisesti Mieletön Mahdollisuus -projektin

Lisätiedot

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö

Lisätiedot

Omistusliitteillä ilmaistaan, kenen jokin esine tai asia on. Aina ei tarvita edes persoonapronominia sanan eteen.

Omistusliitteillä ilmaistaan, kenen jokin esine tai asia on. Aina ei tarvita edes persoonapronominia sanan eteen. Oppilaan nimi: PRONOMINIT Persoonapronominien omistusliitteet Omistusliitteillä ilmaistaan, kenen jokin esine tai asia on. Aina ei tarvita edes persoonapronominia sanan eteen. Esimerkiksi: - Kenen pipo

Lisätiedot

Minä varoitan teitä nyt. Tarinastani on tulossa synkempi.

Minä varoitan teitä nyt. Tarinastani on tulossa synkempi. Viima Viima Teräs ei ole mikään paha poika, mutta ei hän kilttikään ole. Hänen viimeinen mahdollisuutensa on koulu, joka muistuttaa vähän akvaariota ja paljon vankilaa. Heti aluksi Mahdollisuuksien talossa

Lisätiedot