JUHEND SISSERÄNNANUD ÕPILASTE VANEMATELE

Samankaltaiset tiedostot
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale!

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

, Tartu Astrid Kauber Espoo linna Haridusamet estival

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Lahendusvariandid pärast põhihariduse omandamist

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

LAHTI LINNA ÜMBERASUJA TEEJUHT

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud

ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni

Mitmekultuuriline kool Espoos.

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

Linnalaagris oli huvitav!

Tulemas on õpetajate päev!

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom

Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

Õpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses.

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 22 (311) 21. veebruar 2007

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region 22.8.

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT

Eurostudium 3w luglio-settembre Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

HINNANG EESTI ÕPPEKAVALE Kokkuvõte õppekava üldosa ja ainekavade tugevatest ja nõrkadest külgedest

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?

PAARISUHTE EHITUSKIVID

Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid. Sobiv partner tööhõives

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal

Mis reedel, õpetajate päeval kavas?

Võrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008

Kui satud kuriteo ohvriks

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

Omaloominguliste laulude ja laulutekstide võistluse juhend

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL

Maakonna MV rahvastepallis

Pensionile jäämine. Pensionikaitse, eluasemetoetus ja hooldustoetus. Lühidalt ja selgelt

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas

Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Maryann Metusala

Teatriõhtud juba tulevadki!

Aktiivõppe meetodid looduse ja tehnika valdkondades. Koolitusraport

Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad

Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm

energia tunnustus tasakaal

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

Mina, kollanokk Juku...

Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis

Loov probleemi lahendus - vaheldust traditsioonilisele uurimistöö juhendamisele

Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest

Sari Valoaho VÕTA JUTUKS. Internet ja laste seksuaalne väärkohtlemine

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

JHL AMETILIIDU LIIKMEKS!

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda?

Maie Tuulik. Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast

Pensionile jäämine. Pensionikaitse, eluasemetoetus ja hooldustoetus. Lühidalt ja selgelt

Taas loeme sellest, et kuskil

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin

Elama asumine Soome või Soomest välismaale. Kuidas saate Soome sotsiaalkaitse ja mis juhtub, kui asute elama välismaale? Lühidalt ja selgelt

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Välismaalasest töötajana Soomes

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN /\

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 21 (310) 14. veebruar 2007

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA

Vabariigi parim laulja on KG abiturient Kristel Aaslaid!

KUUNTELE&TOISTA Suomen liikekieli

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA HELSINGISSÄ

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga

Pensionile jäämine. Pensionikaitse, eluasemetoetus ja hooldustoetus. Lühidalt ja selgelt

Kui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. (1) Olgu oksiidi Y valem E n O m.

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu

Tunnustus kunstitööde eest

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia

Omastehooldusest Eestis

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Matti Miettinen

Segakoorid Kreedo ja Ave laagerdasid Valjalas

NOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS. Seminar Turu, Soome.

Tore kogemus koolipäevast! Palju õnne! Teated. Lk. 2. Lk. 3. Lk. 4. Jama majas

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank

KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA?

MÄGRA-MIKU POSTIPAUN. Alavere kooli leht nr /2010 õa SEEKORD KOOLILEHES: ÕPETAJATE PÄEVA JA HÕIMUPÄEVA TÄHISTAMINE, ÕPILASTE

LoovusPedagoogika. Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektist Nina Gran 48 Tuleviku kool

Transkriptio:

JUHEND SISSERÄNNANUD ÕPILASTE VANEMATELE 1. UUE KOOLIGA TUTVUMINE Uude kooli tulek on lapsele ja noorele pinev. Lapsevanemad võivad leevendada pingeid vesteldes koolipäevast ja küsides, mida laps või noor arvab koolist, õpetajatest ja klassikaaslastest. Tähtis on hooldaja positiivne suhtumine kooli ja õppimisse. Informatsiooni kooli kohta saab Orimattila koduleheküljelt www.orimattila.fi ja samuti kooli omalt veebilehelt. Koolid saadavad vanematele regulaarselt teateid kooli tegevusest. Koolikohustus Soomes elavad lapsed on koolikohustuslikud kuni põhihariduse omandamiseni. Üheksa-aastane põhihariduskohustus algab sel aastal, kui laps saab 7-aastaseks ja kestab põhihariduse omandamiseni või noore 17-aastaseks saamiseni. Enne põhikooli algamist on lapsel õigus saada tasuta eelkooliõpetust. Soome sisserännanud õpilased suunatakse ühe klassi võrra madalamale põhikooli- või eelkooliõpetuses, mis annab lapsele/noorele võimaluse õppida soome keelt. Teavet Soome põhiharidussüsteemist erinevates keeltes : www.infopankki.fi (Vali: keel/haridus/põhikool) Koolieelne õpetus Koolieelne õpetus on ette nähtud peamiselt 6-aastastele lastele, aga ka 7-aastastele lastele, kes vajavad õppimisoskuste arendamiseks täiendavat aega enne esimesse klassi astumist. Koolieelse õpetuse eesmärgiks on parandada lapse õppimisoskusi. Orimattila koolieelse õpetuse rühmad tegutsevad nii lasteaedades kui ka koolides, õpetus on tasuta ja kestab enamasti 3 tundi argipäevahommikuti. Ettevalmistav õpetus Ettevalmistav õpetus on ette nähtud hiljuti sisserännanud lastele ja noortele, kes ei ole varem soome keelt õppinud. Ettevalmistava õpetuse eesmärgiks on soome keele algteadmiste omandamine, õpilase arengu toetamine ja tema integreerimine Soome ühiskonda. Ettevalmistava õpetuse järel õpilane siirdub põhikooli õppima. Oluline osa lapse /noore arengus ja Soome kultuuriga kohanemises on ka hooldajate keeleliste oskuste omandamisel ja täiendamisel. Keeleoskust võib täiendada ka internetlehekülgedel www.edu.fi : materiaaleja ja työtapoja / verkko-oppimateriaalit / maahanmuuttajien verkko-oppimateriaalit / Suomea, ole hyvä )

2. PIKAPÄEVARÜHMADE ORGANISEERIMINE Esimese klassi õpilase ellu tuleb korraga palju uusi asju, kõik muutub. Kui kodus ei ole koolist tulles täiskasvanut, laps võib tunda end üksildasena ja pisut kartagi. Orimattila linna poolt organiseeritud pikapäevarühmad 1.- ja 2.- klassi õpilastele tegutsevad igal koolipäeval kella 12-16 vahelisel ajal. Pikapäevarühmas on laps täiskasvanu valve all, talle pakutakse einet ja ta on võib turvaliselt mängida ja puhata, kuni hooldajad rühma tegevusaja lõppedes tulevad last koju viima. Pikapäevarühmad alustavad töö koolis juhul, kui kesklinna koolis leidub kümme pikapäevarühma soovivat õpilast, teistes Orimattila koolides piisab kaheksast lapsest. Pikapäevarühmakoha soovist võib teatada taotlusvormil, mille saate koolist (või Orimattila linna veebilehelt : HAKEMUS Orimattilan kaupungin iltapäivätoimintaan ). Pikapäevarühm on tasuline. Kui laps on pikapäevarühmas 3 tundi päevas, kuutasu on 60 ; enam kui 3 tundi päevas, kuutasu on 100. 3. KOOLITARBED Õppimine Soome põhikoolis on tasuta. Õpilane saab kooli poolt vajalikud õppematerjalid (õpikud, vihikud ja muud koolitarbed). Õpilase ja tema koduste kohustus on hoolitseda koolitarvete heas korras pidamise eest. Õppeaasta lõpus tuleb tavaliselt õpikud koolile tagastada. Vanemad hoolitsevad selle eest, et lapsel on õpikute ja vihikute jaoks koolikott ning pinal kirjutusvahenditele. Kehalise kasvatuse tunnis vajatakse spordiriietust (näit. püksid ja särk). Spordiriietust kasutatakse ainult kehalise kasvatuse tunnis, tunni järel käiakse dushi all ja riided vahetatakse. Spordisaalis on eraldi riietus- ja dushiruumid nii poistele kui tüdrukutele. Algkoolis vahetatakse välisjalatsid kas susside voi sandaalide vastu, et sokid ei määrduks ega saaks märjaks. 4. ASJAD, MILLE EEST HOOLITSEB KODU Kodus on soovitav harjutada väiksemate lastega erilisi oskusi, mis lihtsustavad nii õpilase kui ka õpetaja koolipäeva. Õpetaja tööd hõlbustab palju, kui õpilane oskab ise nii riietuda kui ka lahti riietuda, oskab siduda kingapaelu ja tuleb toime nööpide ja tõmblukkudega. Soovitav on, et laps oskab süües kasutada nuga ja kahvlit, määrida võid leivale, kallata ise piima ja tõsta taldrikule endale sobiva koguse toitu. Ka iseseisvalt WC-s käimine ja seejärel käte pesemine on oodatud oskused. Kohe kooliaasta alguses on vanematel soovitav selgitada, et koolitarbeid ei anta väiksematele õdedele-vendadele mängida ja õpetada õpikute ja vihikute korras hoidmist.

Koolis antakse koduseid ülesandeid peaaegu igal koolipäeval. Vanematel tuleks hoolitseda selle eest, et koolilapsel oleks kodus koht, kus ta saaks segamatult teha koduseid töid. Vanematel on soovitav jälgima, et kodused ülesanded on tehtud. Kodus tuleks hoolitseda selle eest, et koolilaps magab ja sööb piisavalt ja tema riietus on puhas. Söömine 5. KOOLIPÄEV Koolis pakutakse lapsele tasuta sooja toitu. Siiski on oluline, et laps sööb kodus hommikusöögi, kuna koolis pakutakse toitu alles lõuna ajal. Sooja toidu juurde kuulub tavaliselt ka värske salat, leib ja piim. Muslimilastele valmistatakse eraldi toidud, milles ei ole sealiha ega veretooteid. Allergiahaigetele lastele valmistatakse samuti sobiv toit vastavalt nende vajadustele. Vanemad täidavad oma lapse dieet-toidu vajadusest taotlusvormi, mis antakse kooli meditsiinitöötajale. Riietus Koolis ollakse vahetundidel õues iga päev, ilmale vaatamata. Vanemad peaksid jälgima, et lapsel on sobiv riietus vastavalt aasta-ajale ja ilmale. Kodused ülesanded Koduste ülesannete tegemine on oluline osa lapse õppimisoskuste arendamises. Koduste ülesannete abil laps kordab koolis õpitut see arendab tema mälu ja aitab omandada uusi teadmisi. Vanemad jälgivad, et laps teeb kodus koduseid ülesandeid. Koolitransport Tasuta koolitransport on ette nähtud 1.-2 klassi õpilastele, kelle koolitee on pikem kui 3 kilomeetrit ühes suunas ja põhikooli õpilastele, kelle koolitee on pikem kui 5 km. Tasuta koolitranspordi õigus on ka koolieelse ruhma õpilastel, kelle koolitee on pikem kui 3 km ühes suunas. Informatsiooni koolitranspordi kohta saab kooli kantseleist. Vahetunnid Koolipäeva kuulvad õppetundidele lisaks ka vahetunnid. Vahetunnid veedetakse tavaliselt õues, kus õpilased saavad tegutseda vabalt. Kooli territooriumilt lahkuminen on keelatud. Vahetund lõpeb tavaliselt kellahelinaga. Vahetundide pikkus on 15-25 minutit. Peod ja tähtpäevad Kooliaastasse kuuluvad ka erinevad peod. Koolis tähistatakse tavaliselt iseseisvuspäeva, jõule ja kooliaasta lõppemist kevadel. Peole riietutakse korralikult ja puhtalt. Pidudel on tavaliselt erinevaid etteasteid ja laule. Kool teatab vanematele koolipidude toimumisaja ja koha.

Harrastused ja mängud Väikesed lapsed õpivad ja omandavad paljusid tähtsaid oskusi mängides. Koolitöö nõuab keskendumist ja laps peab uusi asju kuulates ja õppides palju paigal istuma. Mängimine annab lapsele uut energiat ning ta jaksab seejärel taas intensiivselt õppida. Kasvavale lapsele on väga tähtis leida endale meeldiv harrastus ja selle kaudu saada uusi sõpru. Soovitame vanematel küsida koolist, koguduselt ja oma elukoha lähedasest spordiklubist, milliseid harrastusringe lastele ja noortele korraldatakse. Orimattila koolides tegutseb pärast õppetunde samuti mitmeid harrastusringe. Informatsiooni ringidest ja registreerumisest saab kooli direktorilt. Koolitervishoid 6. KOOLI POOLT SAADAV TÄIENDAV ABI Koolikohustulikel õpilastel on õigus saada tasuta meditsiinilist abi ja õppimisraskuste korral tugiõpetust. Koolitervishoiuteenus sisaldab iga-aastast tervisekontrolli, mille viivad läbi kooliarst ja meditsiiniõde. Täiendavat informatsiooni saab kooli meditsiiniõelt. Õpilaste nõustamine Soome koolides on igal õpetajal nõustamis- ja kasvatuskohustus. Õpilaste nõustamise eesmärk on toetada ja juhendada iga õpilase õppetööd nii, et ta omandab riikliku õppekava kohase põhihariduse. Spetsiaalse nõustaja-õpetajana töötab Jokivarre koolis üks töötaja ja Orimattila ühiskoolis kaks töötajat, üldjuhul nõustajana toimib ka õpilase oma õpetaja. Jokivarre koolis ja Orimattila ühiskoolis on vajaduse korral võimalus teha koostööd õpilase oma õpetaja ja nõustaja-õpetaja vahel. Vanematel on võimalus kohtuda nõustajate ja õpetajatega ja vestelda laste õppimistöö korraldamisest. Õpilaste heaolu eest hoolitsemine Igas koolis on õpilaste heaolu ja turvalisuse eest hoolitsev töötajate rühm, millesse kuuluvad tavaliselt kooli direktor, klassijuhatajad, meditsiinitöötaja, kuraator, koolipsühholoog ja soome keele õpetaja. Rühma peamiseks eesmärgiks on kindlustada õpilastele turvaline õppekeskkond, luua õpilase vaimset tervist ja sotsiaalset arengut toetav heaolu-õhkkond koolis. Kui õpilase koolitöös tekib probleeme, võib klassijuhataja saada abi ja nõu heaolu-töörühmalt, kuidas last õppetöös ja arengus toetada. Kooli sotsiaalpedagoog ja - psühholoog Vajaduse korral saab õpilane abi koolis töötavalt sotsiaalpedagoogilt või psühholoogilt.

7. KOOLI TÖÖTAJAD Klassijuhataja Eripedagoog Logopeed Aineõpetajad Õpetaja abi Oma emakeele õpetaja Soome keele (S2) õpetaja Direktor Juhendaja-õpetaja Koolipsühholoog Kooli sotsiaalpedagoog Noorte juhendaja Kooli meditsiinitöötaja Hambaarst Kooli söökla töötajad Koristajad 8. LAPSEVANEM Lapsevanemana olemine tähendab lapse ja noore eest hoolitsemist ja temast hoolimist. Õppimine moodustab olulise osa lapse ja nooruki elust. Vanemate toetav ja innustav suhtumine õppetöösse on sellel ajal lapsele vajalikud paremate tulemuste saavutamiseks. Oma emakeele valdamine on eriti tähtis ja väärtuslik oskus võõrkeelte õppimisel, sest uue keele omandamine põhineb emakeelse sõnavara olemasolul. Oma kultuur ja kombed õpitakse kodus oma emakeele kaudu. Koolis hinnatakse väga vanemate jõupingutusi laste soome keele oskuste arendamisel ja Soome kultuuri tutvustamisel. Vastuolud Vastuolusid sünnib aeg-ajalt igas perekonnas. Lapse elu on palju lihtsam, kui kodus on kindlad käitumisreeglid ja ta teab, mis on lubatud, mis mitte. Kokkulepitud reeglitest võib vestelda lastevanemate koosolekul teiste vanemate ja õpetajatega või kohtumisel klassijuhatajaga. Kooli poole võib alati pöörduda, kui hooldajal on tunne, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama või kui vanem ei suuda panna raame lapse ja noore tegemistele. Koolis on laste ja noorte kasvatusega tegelevaid spetsialiste, kes meeleldi aitavad. Karistamine Eri maades on erinevad laste ja noorte kasvatus- ja karistuspõhimõtted. Soome seaduse järgi on keelatud lapse või noore löömine või muu kehaline karistamine.

Vaatamata sellele kui vihane täiskavanu on, peab ta lahendama probleemi noorega vesteldes mitte vägivalda kasutades. Kõikides koolides on olemas sisekorrareeglid. Juhul kui õpilane ei täida kooli eeskirju, on koolil õigus karistada õpilast peale tunde jätmisega, anda hoiatus voi määrata ajutine kooli tulemise keeld. Koduste teavitamine 9. HOOLDAJATE JA KOOLI KOOSTÖÖ Õpetaja saadab teateid koju Wilma portaali abil. Ka vanemad võivad vajaduse korral Wilma kaudu kooliga ühendust võtta. Teatage õpetajale, kui soovite suhelda teie emakeeles. Wilma on internetiportaal õpetajatele, õpilastele ja nende hooldajatele. Õpetajad märgivad Wilmasse muuhulgas õpilaste hinded ja nende koolist puudumised, mida hooldajad võivad jälgida. Wilmast võivad õpilased uurida oma hinnete seisu, puudumisi, tunniplaani ja registreeruda erinevatele kursustele. Rakendust võib kasutuda igal pool, kus on internetühendusega arvuti. Linna raamatukogust leiate vajadusel klientidele kasutamiseks mõeldud internetühendusega arvuteid. Kooli üldinformatsioon leidub erinevates keeltes Orimattila linna internetleheküljelt : www.orimattila.fi (Koulutus / MOKU- kehittämishanke / omakieliset tiedotteet ) = ( Haridus / MOKU-arenguprogramm / emakeelne informatsioon) Lastevanemate koosolekud ja õpetajaga kokkusaamised Lastevanemate koosolekutel klassijuhataja räägib klassi tegemistest ja hooldajad kohtuvad teiste lastevanematega. Koosolekul on võimalus esitada küsimusi õpetajale ja vestelda teiste vanematega. Õppe-aasta jooksul korraldab klassijuhataja lapsevanemaga ka isikliku kokkusaamise, n.ö lapsevanema veerandtunni. 10. ÕPPEKAVA Haridusministeerium määritleb õppekava s.t. õppimise kesksed eesmärgid. Iga vald ja kool koostab nende alusel oma õppeplaani. Õpetajad valivad oma meetodid, mille kaudu nad teostavad kooli õppeplaanile põhinevat õpetust. Orimattila põhikooli õppeplaan 1.-9. klassidele leidub veebileheküljelt www.orimattila.fi (Koulutus) S2- ( ehk soome keel teisena keelena) õppeplaani leiate www.orimattila.fi (Koulutus MOKUkehittämishanke suomi toisena kielenä) Ettevalmistava õpetuse plaan leidub www.orimattila.fi (koulutus Moku -kehittämishanke valmistava opetus)

11. HINDAMINE JA TUNNISTUSED Õpilast hinnatakse suuliselt igal koolipäeval. Hooldajad, õpilane ja õpetaja kohtuvad kooliaasta jooksul paar korda, et arutleda õpilase edasijõudmist koolis. Hindamisel võetakse arvesse ka õpilase enesehinnang käitumisest ja õppimistulemustest. Õpilased saavad klassitunnistused kevadel õppe-aasta lõppedes. Õppe-aasta jooksul võidakse anda ka vahetunnistusi, et jälgida õpilase õppeedukuse kulgu. Hindamissüsteemi alused on sätestatakse kooli õppekava alusel. 12. VAHEAJAD JA KOOLIST PUUDUMISED Koolivaheaegade kohta saavad vanemad teate õppe-aasta alguses. Juhul, kui õpilane peab mingil mõjuval põhjusel koolist puuduma koolipäevade ajal, on hooldaja kohustatud taotlema selleks luba õpetajalt. Klassijuhataja võib anda loa koolist puudumiseks kuni kolmeks päevaks, pikemaks puudumiseks tuleb luba taotleda kooli direktorilt. Juhul, kui õpilane haigestub või puudub mingil muul põhjusel koolist, peab hooldaja sellest kohe kooli teatama. 13. KOOLI INFORMEERIMINE Hooldaja peab võimalikult koheselt informeerima kooli koduse olukorra ja kontaktandmete muudatustest (näit. muutub aadress, telefoninumber või pere kavatseb mujale kolida)

KONTAKTANDMED (kool täidab oma kontaktandmed) Klassijuhataja: Õpetajate tuba: Rektor (Direktor): Kooli meditsiinitöötaja: Orimattila haridusosakond/haridusosakonna juhataja: 040 541 9082 Lahti ümbruskonna tõlkekeskus: (03) 818 3282 Saimaankatu 64 PL 116, 15101 Lahti Lahti ümbruskonna tõlkekeskus tegeleb suulise ja kirjaliku tõlketööga sotsiaal-, meditsiini- ja integratsiooniametnikele Tõlketeenuse tellimisest lepitakse eelnevalt kokku kooli direktoriga. Tõlgi teenuseid kasututakse juhul kui hooldajad ei valda piisavalt soome keelt. Sotsiaaltöötajad: 040 540 0385 / 040 551 6763 Sotsiaaltöötaja abistab sotsiaalabi saamisel ja selle kasutamisel. Sotsiaaltöötaja poole võib pöörduda sisserännanud pere argipäevastes probleemide lahendamiseks (näiteks sotsiaalabi, elamispinna või töökoha saamiseks) Lastekaitse sotsiaaltöötajad : 044 440 6163 / 044 729 7656 Alipi: (03) 818 3195 Vapaudenkatu 23 B, 15101 Lahti tööpäevadel 10 15 Alipi on teeninduskeskus sisserändajate nõustamiseks Alipi eesmärgiks on aidata sisserändajaid kohanema ja leidma töökohti Päijät-Häme maakonnas Teenindame kõiki sisserännanuid, sõltumata Soome tulemise põhjustest või siin elamise ajast.