Sissejuhatus soome-ugri soouuringutesse. 4. Soouuringutest ja (soome-ugri) keeleteadusest

Samankaltaiset tiedostot
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

FinFamily PostgreSQL installation ( ) FinFamily PostgreSQL

Soome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast

Kotimaisten kielten tutkimuskeskus Suomen kielen nauhoitearkisto

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

Oppitunti 9 - osa 1. lihaa ja perunasose perunasose = perunamuusi perunasoseuttaja ja kolme perunaa perunamuusi ja kanaa (kanankoipi) kurpitsasose

PAARISUHTE EHITUSKIVID

anna minun kertoa let me tell you

You can check above like this: Start->Control Panel->Programs->find if Microsoft Lync or Microsoft Lync Attendeed is listed

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

On instrument costs in decentralized macroeconomic decision making (Helsingin Kauppakorkeakoulun julkaisuja ; D-31)

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region 22.8.

On instrument costs in decentralized macroeconomic decision making (Helsingin Kauppakorkeakoulun julkaisuja ; D-31)

Tervetuloa opiskelemaan suomen kieltä. Henkilökunnan esittely Perus- ja aineopintojen rakenne Suomen kieli sivuaineena Opettajan kelpoisuusehdot

Valitse jokaiseen lauseeseen sopiva kysymyssana vastauksen mukaan:

Käyttöliittymät II. Käyttöliittymät I Kertaus peruskurssilta. Keskeisin kälikurssilla opittu asia?

Soome lingvistid eesti keele jälil

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

Opiskelijat valtaan! TOPIC MASTER menetelmä lukion englannin opetuksessa. Tuija Kae, englannin kielen lehtori Sotungin lukio ja etälukio

Copylefted = saa monistaa ja jakaa vapaasti 1. Käännä omalle kielellesi. Ilolan perhe

Small Number Counts to 100. Story transcript: English and Blackfoot

MEETING PEOPLE COMMUNICATIVE QUESTIONS

PAARISUHTE EHITUSKIVID

Business Opening. Arvoisa Herra Presidentti Very formal, recipient has a special title that must be used in place of their name

Soome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus

THE LANGUAGE SURVIVAL GUIDE

Oulun murteessa on käytössä myös nää-pronomini, joka tarkoittaa sinä. Sää on kuitenkin enemmän käytetty.

Vertaispalaute. Vertaispalaute, /9

Kysyminen & vastaaminen (Asking & Answering)

FINSKÝ PRAKTIKUM Titta Hänninen

Curriculum. Gym card

Millaisia taitoja sosiaalisessa mediassa tapahtuva ohjaus edellyttää?

Otteita Viron taloudesta

Taikinan kylän asukkaat

Kohti täyden osallisuuden kirkkoyhteisöä sukupuolten välinen oikeudenmukaisuus LML:ssa. Kaisamari Hintikka

Autoilijan Tiekartta, Suomi Ja Pohjoiskalotti: 1989 (Finnish Edition) By Finland

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Salasanan vaihto uuteen / How to change password

Junaelokuva 6 (kuvausversio) Kirjoittanut: Ismo Kiesiläinen. sekä Leena Kuusisto. Alkuperäisidea: Julieta Lehto

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?

VERBI ILMAISEE MYÖNTEISYYTTÄ JA KIELTEISYYTTÄ

Travel General. General - Essentials. General - Conversation. Asking for help. Asking if a person speaks English

1 4 teksteistä yksi ja lue se ääneen englanniksi. A aloittaa. Kuuntele ja auta tarvittaessa. B: Tämä on Linda. Hän on minun siskoni. B: Mitä kuuluu?

1. Liikkuvat määreet

A: What s wrong? A aloittaa. Kuuntele ja auta tarvittaessa. Parisi auttaa tarvittaessa. Sinä aloitat. Sano vuorosanasi englanniksi.

Opintomatkat PDF. ==>Download: Opintomatkat PDF ebook By Risto Antikainen

Tervetuloa opiskelemaan suomen kieltä

On instrument costs in decentralized macroeconomic decision making (Helsingin Kauppakorkeakoulun julkaisuja ; D-31)

Vakanssi Nimi Nykyinen nimike Uusi nimike Hyttinen Jouni rehtori virka rehtori Kazera Maija luokanopettaja virka Luokanopettaja

Oma Keel. nr 2 / 2008

Alueellinen yhteistoiminta

LESSON NOTES Top 25 Finnish Questions You Need to Know S1 #1 What's your name? in Finnish

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia

Põhivärvinimed soome keeles

Omastehooldusest Eestis

Ohjaajan työnkuva muuttuuentä

Matkustaminen Yleistä

Matkustaminen Yleistä

Matkustaminen Yleistä

Results on the new polydrug use questions in the Finnish TDI data

Psalmin kertosäkeitä

ISTUMALENTOPALLON LOPULLINEN SARJARAPORTTI PELIKAUDELTA No

Tulokset YLEISLUISTELIJOIDEN SM-KILPAILUT Helsingin Työväen Luistelijat ry. Helsingin Luistinkiitäjät ry.

CIO muutosjohtajana yli organisaatiorajojen

JUJUPRIX Kalle Tuominen & Timo Mäkeläinen Markkinointiviestinnän suunnittelutoimisto Mainio Oy. kalle@mainiota.fi timo.makelainen@mainiota.

Travel Accommodations

Choose Finland-Helsinki Valitse Finland-Helsinki

Arkkitehtuuritietoisku. eli mitä aina olet halunnut tietää arkkitehtuureista, muttet ole uskaltanut kysyä

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

Täiskasvanuks saanud väljaanne

Genetiivi vastaa kysymykseen kenen, minkä. Yksikössä genetiivin tunnus on -n (koulun, opettajan, kirjan). Nyt opiskelemme monikon genetiivin.

Akateemiset fraasit Tekstiosa

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN /\

FinFamily Installation and importing data ( ) FinFamily Asennus / Installation

EARLY LEARNING PLAN / ENGLANTI VARHAISKASVATUSSUUNNITELMA

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu

Suunnittelumallit (design patterns)

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl

Odpowiedzi do ćwiczeń

Miksi Suomi on Suomi (Finnish Edition)

Vesi. - elämän ja ilon lähde.

------lmltätieltä Te pu h utte?)

Veijo Notkola, projektin johtaja Harri Lindblom, esteettömyysasiantuntija

Liike-elämä Sähköposti

Yamaha Yamaha. Päivitetty Mooottori / Teo Lehtimäki Oy / Teho kw. Kuva kelkasta. Tela, leveys cm, pituus cm, puikot kpl

Helka-neiti kylvyssä

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19

ASUNTOSUUNNITTELU TÄNÄÄN

Kuntarekry.fi. 100-prosenttisesti suositeltu. KL-Kuntarekry Oy / Tuula Nurminen

subjektin ellipsi: kahdesta samasta subjektista jälkimmäistä ei toisteta

Travel Getting Around

Innovaatiokoulu Joulukuu Anssi Tuulenmäki

JA CHALLENGE Anna-Mari Sopenlehto Central Administration The City Development Group Business Developement and Competence

SEKSIOSTJAD kes nad on?

Transkriptio:

Sissejuhatus soome-ugri soouuringutesse 4. Soouuringutest ja (soome-ugri) keeleteadusest

Küsimused Keeleteadus: teaduse sotsioloogia ja ajalugu Ideoloogiad, keelepoliitika, keelesotsioloogia Keelekasutus: naiste/meeste keel? Soo ilmnemine keele süsteemis ja struktuuris Keele kirjeldamine: sugu sõnaraamatutes, grammatikates jne.

Julie Wichmann (s. Hermann Júlia, 1881 1974) Etnoloog Antal Hermanni tütar, fennougrist Yrjö Wichmanni abikaasa, etnograaf, tõlkija Beiträge zur Ethnographie der Tscheremissen (1913)»Kyökki- l. uuniosastossa Julie koko aamupäivän yleensä kirjavapukuisen tšeremissiakan kanssa häärää, sillä nyt hän itse laittaa kaikki ruuat, vieläpä mainion hyvin. [...] Itse Julie mielellään puuhaa, koska liikkeelläolo on hänelle erittäin terveellistä. [...] Hänen suomen kielen opintonsa käyvät täällä hitaammin, koska ruoanlaittopuuhat vievät paljon aikaa. Hänen kansatieteelliset opintonsa (naisten puvuista ym.) käyvät täällä helpommin, kun asumme tšeremissiläisessä perheessä.» (Yrjö Wichmann, Matkamuistiinpanoja)

Esimesed naised soome-ugri keeleteaduses Ungari: Irén N. Sebestyén (1890 1978), Edit Vértes (1919 2002)... Soome: Eeva Kangasmaa-Minn (1919 )... Finnisch-Ugrische Forschungen: esimene soome-ugri teemaga kirjutis naise sulest (Edit Vértes) alles 1962!

Naised ungari antifennougristlikus liikumises? Ida Bobula (1900 1981): ajaloolane, dotsent, pärast sõda USA-s tegeles pseudokeeleteadusega (ungari-sumeri keelesugulus) Naised antifennougrismiga seotud konservatiivsetes liikumistes (Pető Andrea, Napasszonyok és holdkisasszonyok: a mai magyar konzervatív női politizálás alaktana)?

Kas fennougristika on meeste teadus? rahvusromantika patriarhaalne pärand mehed rahvuse esindajatena fennougristika rahvusliku mineviku ehitajana romantika teadlase-kultus kas võrdlev-ajaloolise keeleteaduse ideoloogia on patriarhaalne?

Lauri Hakulinen 1963:»Eräs ranskalainen luonnontieteilijä-professori on kerran lennokkaasti lausunut virkaveljilleen: Ainoa tehtävämme oikeastaan on johdattaa ylioppilas omakohtaisesti kokemaan luomisen syvää liikutusta. [...] Enpä ihmettele, jos hieman parkkiintuneet veljemme Öhmann, Reuter, Mustanoja ja Thors tällaisen pateettisen lausuman kuullessaan vetäisivät suunsa skeptiseen hymyyn. Ymmärrämme hyvin, että kun he kukin astuvat feminiinisen jättiläisauditorionsa eteen, he näkevät kiharatukkaisten kuulijoidensa silmissä syvän tieteeseen innostuneisuuden asemesta useimmiten hehkumassa halun päästä mahdollisimman pian neuvomaan Suomen kansalle käytännön saksaa, englantia, ruotsia. Eikä Pertti Virtarannankaan 80-prosenttisesti naisvaltainen kuulijakunta tarjonne juuri toisenlaisia näkymiä: koululehtorin vihreä oksa väikkyy sielläkin toiveiden ainoana voiton laakerina.»

Naiste nurgad? Folkloristika: naiste päralt on naiste ja laste folkloor, mikrofolkloor (vanasõnad, mõistatused) jne. Keelekorraldus: Kodin sanasto (Lilli Lilius & Ilmi Hallstén 1896) naised koduse keele loojatena Praktilise eesmärgiga rahvusfiloloogiad vs. teaduslik fennougristika?

Küsimused Kas teoreetiline keeleteadus (nagu ka loodusteadus) on meeste päralt, sest objekt on suprahumaanne, soost sõltumatu, naiste nurki ei ole? domineeriv maskuliinsus (patriarhaalne perspektiiv) on positivistlikku teadusesse sisse ehitatud? Rahvuslike (ideoloogia, poliitika) ja teaduslike (teooria, filosoofia) tegurite suhted?

Naised ja keele valik Naised on konservatiivsemad keelekasutajad, suunduvad avaliku prestiiži poole (talking like a lady)? Põhja-Rootsi Tornedali poisid arvasid, et nalja heitma peab soome keeles, flirtima aga rootsi keeles Keele päästjad ja hoidjad (emad, vanaemad, õpetajad, kirjanikud) või reeturid (noored naised, kes eelistavad enamusrahvusest mehi)?... women are continually called on to establish their authenticity (P. Eckert)

Naiste keel meeste keel? Stereotüüpiad naiste keelest naised on osavamad, nüansikamad keele kasutajad (kuid päris keelegeeniused on mehed...) naiste eesmärgid on sotsiaalsed (faatiline kommunikatsioon), rääkimine rääkimise pärast naiste keeles on rohkem interaktsiooni tunnuseid, rohkem ebakindluse väljendamist naiste prosoodia ja žestid on värvikamad on olemas tüüpilised naiste (ning meeste) sõnad ja väljendid naistel ja meestel on mõnikord isegi raske üksteisest aru saada (Deborah Tannen, You just don t understand)

Naiste/meeste keel? (2) Kas stereotüüpiad tõepoolest vastavad tõele? vastavad tõele ka väljaspool (lääne)euroopa-põhja-ameerika kultuuri? ei seletu teiste teguritega (nt. võim)? on psühholoogilise (või bioloogilise) tagapõhjaga mitte teadlik doing gender- performants?

Soome kõnekeele joontest (H. Mantila, Virittäjä 2004) maalt, negatiivne meessoost aus, ehtne nt. lehemä, mennee, piä maalt, positiivne aus, aktiivne, modernne, naissoost nt. mie, sie neutraalne, üldkõnekeel nt. ne menee, yks korrektne, haritud nt. lähden, metsä, punainen (pea)linnast, noor, naissoost nt. kauheitø ihmisii Sotsiolingvistilised markerid on vabalt kombineeritavad murdeidentiteet konstrueeritakse

Sugu keeles Grammatiline sugu puudub (nt. soome-ugri keeled, türgi,?inglise) klassifikaatorid (nt. hiina keel) on (nt ladina, vene, saksa); mitte tingimata bioloogilise või sotsiaalse naine/mees jaotuse järgi Leksikaalne sugu (nt ema, poeg, täkk) Peidetud sugu false generics soo ilmnemine süsteemis (nt sõnavara struktuur)

Grammatiline sugu kongruents (elle est belle, она красивая) iisl. Óli og Elsa eru ung Ó. (m) ja E. (f) on noored (n.pl.) pronominalisatsioon (Wer hat sein/?ihr Fahrrad vor der Tür gelassen? Кто пришел/*пришла?) soosüsteemi struktuur: maskuliinne on prioriseeritud või default-kategooria? kompleksne suhe ühiskondliku soosüsteemiga (der Hochmut, der Übermut die Armut, die Demut)

Sõnavara Tuletuse asümmeetriad markeeritud naissugu: laulja > lauljanna (Hebamme > Geburtshelfer, lentoemäntä > stuertti) naissoo tuletusafiksidel on ka teised funktsioonid (prants. moissonneur viljalõikaja moissonneuse kombain ; poola dyplomat dyplomatka portfell ; sm venakko venelanna haulikko haavlipüss...) Naissugu ei ole üldistatav (kõik lauljad vs kõik lauljannad)? hyvä jätkä hea kutt, maaherra maakonnavanem praegu ka naiste kohta ämmä vanaeit, neiti preili = argpüks, naiselik, pehme, virisev mees naissoost tuletiste leksikaliseerumine

Sõnavara (2) Pejoratsioon: cleaning lady vs. *cleaning lord; Frau valitsejanna > naine Amelioratsioon: queen naine > kuninganna ; mansi naj daam, jumalanna, tuli?~ naine Meesperspektiiv: härra vs. proua / preili Üldisem semantika kõrgem frekvents

Mitte ainult sõnavalik Daily Telegraph (Cameron 1998): A man who suffered head injuries when attacked by two men who broke into his home in Beckenham, Kent, early yesterday, was pinned down on the bed by intruders who took it in turns to rape his wife. Liisa Tainio paarisuhte-käsiraamatute keelest: mees subjektina (Kuidas näeb mees naist? / Mees naise pilguga) üldistamine: juhuslikud naised mitmuses kategooriline mees ainsuses järjekord: mees-naine (erand: ema - isa - laps) fokalisatsioon: mehe vaatenurk

Seksism keele struktuuris Jari Sivonen (1988): soome ajalehekeeles kasutatakse lausetes, kus aspekt (sihitise kääne) sõltub verbi valikust, seoses naissoost subjektiga märksa rohkem verbe, mis nõuavad imperfektiivset aspekti (Hän pilkkasi äveriään näköistä rouvaa...)

Keele kirjeldamine Sugu sõnaraamatutes NS (Siiroinen 1988): Äitiys on naisen luonnollisin ja kallisarvoisin tehtävä Isyyden toteamisessa verikoe on suurena apuna Sugu grammatikates C. Hasselblatti saksakeelne eesti grammatika (1992): naissoost tõlked (nt arst > Ärztin, 43 N/49 M) P. Alvre märgib oma arvustuses, et tõlgetes on eelistatud naissugu K. Ross: Kas naine vaibus mõtteisse kõlab niisama neutraalselt kui mees vaibus mõtteisse?

Kas keel või ühiskond? A. Niemikorpi: Kas nt meessoost sõnade suurem frekvents pole lihtsalt samasugune tõik kui see, et keskmine mees on naisest suurem? D. Cameron: In the mouths of sexists, any kind of language can be sexist. Antiseksistlikku keelekorraldust on siiski vaja: geneeriline meessugu teeb mehest inimese prototüübi, naisest erandi nt naiste elukutsenimetused normaliseerivad segregatsiooni