Katusetooted Paigaldusjuhis Valtsprofi il SR27-545A, B Käesolev juhendmaterjal toob ära katuseks kasutatava sileda metall-lehe mõõtmed ning annab juhtnööre katuste ja nende detailide valmistamiseks. Tõlge soome keelest (RT 85-10562 teabearhiiv, jaanuar 1995). Kasutusvaldkond väikeelamud ridaelamud korrusmajad vaba aja veetmise hooned ühiskondlikud hooned valtsprofi il sobib ka väikese kaldega katustele, minimaalne kalle on 5 (1:12) valtsprofi ilkatus on sobiv kasutada muinsuskaitseliste piirangutega renoveeritavatel hoonetel Ruukki on metalliasjatundja, keda saate usaldada projekti kavandamisest kuni lõpliku valmimiseni, kui vajate metallil põhinevaid materjale, komponente, süsteeme ja terviklahendusi. Laiendame järjekindlalt oma tegevusprotsesse ja tootevalikut rahuldamaks Teie vajadusi. 1 CEE 00.000 EE/11.2008 / Hansaprint OÜ
hari vee äravool korstnast kõrgemal viil renn katuseluuk veesüliti läbiviigukoonus läbiviigukoonus otsaräästas külgräästas ülemine räästas neel seina pikiplekk räästarenn seina põikiplekk otsaräästas alumine räästas Sisukord 1. DEFINITSIOONID........................3 2. ÜLDIST................................3 2.1. Katusekalle.............................3 2.2. Soojuspaisumine.........................3 2.3. Aluse ventilatsioon.......................3 3. KATUSEMATERJALID....................4 3.1. Plekk..................................4 3.2. Kinnitusvahendid ja -viisid..................4 3.3. Tihendmaterjalid.........................4 4. KATUSETÖÖD..........................4 4.4. Teraskatuse kinnitus......................6 4.2. Vask-, alumiinium- ja roostevabast terasest katuse kinnitus..........................6 4.3. Püst-valtsõmblused.......................7 4.4. Lame-valtsõmblused......................8 4.5. Ribiõmblused...........................9 4.6. Liikuvad õmblused......................10 4.7. Katusekatte serva kujundamine............10 4.8. Töö kvaliteedi kontroll ja hinnang...........10 5. ALUS.................................12 6. SÕLMED JA DETAILID...................13 6.1. Katuseneel............................13 6.2. Murdekoht.............................14 6.3. Üleminek..............................14 6.4. Vee- (lume-) tõke.......................18 6.5. Katuseluuk............................19 6.6. Räästad...............................20 6.7. Läbiviigukoonus........................22 6.8. Tulemüür..............................22 6.9. Korstnad..............................23 Kirjandus..............................23 Näiteid................................24 Tehnilised andmed......................27 Ruukki valmistatud katusepakettide kõik osad on testitud ja omavahel sobivad kvaliteettooted. Paigaldusjuhises esitatud tegutsemismallid on näited ning neid ei saa kõikidel objektidel otse üle võtta. Vastuolulises olukorras tegutsege projekteerija juhiste järgi. 2
plekisamm lamevaltsõmblus Joon. 2 Plekisamm, püst- ja lame-valtsõmblus püst-valtsõmblus 1. DEFINITSIOONID PLEKI all mõistetakse käesolevas juhendis õhukest siledat metalllehte. Sileda pleki hulka arvatakse ka plekk, millel on kuni 3 mm kõrgune gofreering. PLEKKLEHE all mõistetakse kind lasse mõõtu (pikkusse ja laiusse) lõigatud ja sirgestatud lehte. PLEKKLINDI all mõistetakse kindla laiusega plekki, mida tarnitakse rullis (rullplekk). PLEKISAMM (joon. 2) on ühe või mitme üksteisega liidetud plekklehe või -lindi püstvaltside vaheline kaugus. Muud definitsioonid on ära toodud juhendmaterjalis RT39-10422 Ehituslikud plekitööd, üldisi juht nööre. 2. ÜLDIST 2.1. KATUSEKALLE Kahekordsete valtsõmblustega plekklehti ja -linti võib kasutada katuste valmistamiseks, mille kalle on 1:10, isegi 1:12. Erilist tähelepanu tuleb seejuures pöörata vee äras tamisele, läbiviikude servadele, õmbluste tihendamisele ja töö kvaliteedile. Eriti lamedate katuste püstvaltse võib kõrgendada 5 mm võrra. Keevitusega ühendatud rooste vabast lehtterasest katust võib kasutada kalde juures 1:20 ja erand juhtudel vähemgi. Katusematerjalidele soovitatavate kallete tabel on toodud juhend materjalis RT 39-10422. Murdekohtade pikikalded, samuti korstna- ja seinaäärsete veeäravoolude kalded peavad olema vähe malt 1:30, soovitavalt aga järsemad. 2.2.SOOJUSPAISUMINE Katusekate tuleb projekteerida ja valmistada nii, et soojuspaisumine ei saaks põhjustada katte ja sellega ühendatud hooneosade vigastusi. Temperatuuri tõustes 100 C võrra paisub teras 1,2 mm/m, vask 1,7 mm/m, alumiinium 2,4 mm/m ja roostevaba teras 1,7 mm/m. 2.3.ALUSE VENTILATSIOON Plekk-katuse alla peab jääma piisavalt suur õhuvahe, vähemalt 100 mm. Kui katusekatte all on 100 mm õhuvahe ning selle all soojusisolatsioon, on soovitav isolatsiooni pealispind katta tuulekaitselehega. Kui katusealune õhuvahetus pole piisav, paigutage katuse harjale ventilatsioonikorsten või kasutage ventileeritavat katuseharja (joon. 50). 3
3. KATUSEMATERJALID 3.1. PLEKK Teraspleki mõõtmed: - paksus 0,5 ja 0,6 mm - laius 610 mm. Vaskpleki mõõtmed: - paksus 0,5 ja 0,6 mm - laius 610 ja 700 mm. Alumiiniumpleki mõõtmed: - paksus 0,6; 0,7; 0,8 ja 0,9 mm - laius 600; 610 ja 670 mm. Roostevaba teraspleki mõõtmed: - paksus 0,4 ja 0,5 mm - laius 650 mm. Paigaldatud plekkide samm on 70...90 mm võrra lehe laiusest väiksem. Erijuhtudel võib plekkide samm olla projektiga määratud. Olulistes kohtades kasutatakse ülaltoodust paksemat või kitsamat plekki. Üldiselt ei ole soovitav kasu tada üle 700 mm laiust plekklehte või -linti. Hoolikalt tuleb kontrollida ka kasu tatava pleki valtsitavust. Mehhaniseeritud valtsimisel võivad plekklehtede servad olla eelnevalt üles painutatud valtsimise hõlbus tamiseks. Sileplekiks loetakse ka madala gofreeringuga (2...3 mm) plekki. Plekklehtede pikkus ja valtsõmbluste kohad määratakse töö kohal. Katuse mass koos aluslaudisega on umbes 20 kg/m 2. Terasplekki kaitstakse korrosiooni eest kuumtsinkimisega 350 või 275 g/m 2 ja plastmassiga katmise teel. Plekisortide ja pinnakatete andmed on toodud juhendmaterjalis RT 39-10422. 3.2. KINNITUSVAHENDID JA -VIISID Kinnisklamber (kinnitusriba) valmistatakse samast plekist, millest katuski. Kasutatava pleki paksus olgu vähemalt 0,5 mm, riba laiema otsa laius vähemalt 20 mm (joon. 3). Klamber kinnitatakse ühe või kahe naela või kruviga. Teraskatuse naelad ja kruvid peaksid olema vähemalt kuumtsingitud, vaskkatustel vasest või roostevabast terasest. Alusest läbitulnud naelaotsad painutatakse tagasi, kui see osutub vajalikuks, näit. pööningu sissekäigu kohal. Plekk-katuste kinnitusvahendeid käsitleb juhendmaterjal RT 39-10422. Ka libisev klamber valmistatakse katuse materjalist vastavalt joon. 3. 3.3. TIHENDUSMATERJALID Valtsõmbluste tihendamiseks võib kasutada butüülmastiksit, silindriõli või muid tihendamiseks sobivaid aineid, mis ei kuiva ega voola ning säilitavad elastsuse. Traditsiooniline valtsivärv koosneb linaseemneõli ja glütseriini segule (80% ja 20%) lisatud tinavalgest ja kriidist vahe korras 1:1. Värvaineks kasutatakse siin lambitahma. Tihendusmaterjale käsitleb RT 39-10422. 4. KATUSETOOD Plekk-katuse kinnitamisel tuleb võtta arvesse paikkonna tuulisust. Näpu näiteid kinnitite paigutustiheduse kohta annab joon. 4. kinnitusriba kinnitusriba 20 klambri alus kinnisklamber libisev klamber Joon. 3 Kinnisklamber ja libisev klamber. Kinnis- ja libisev klamber valtsitakse koos katuseplekiga. 4
b h h a a Plekk-katuse kinnitustihedus. h = ehitise kõrgus, mõõdetud ümbritsevast tasandikust b = katuse laius a = b/10, kuid mitte vähem kui 1000 mm I= katuse nurgaosa II= katuse servaosa III= katuse keskosa h(m) 50 40 IIA IIB IIC IA IB IC A = sisemaa, linnad B = rannikualad, avarad lagendikud C = välissaared 30 20 10 0 0 5 6 7 8 9 10 11 Kinnitite arv m 2 -l Joon. 4 Plekk-katuse kinnitustihedus Katuse osades I ja II on nõutav nomogrammil antud kinnitustihedus, mis kehtib katusekalde puhul 1:3 või vähem. Katuse keskosas III peab kinniteid olema vähemalt 4 ruut meetrile. Katustel, mille kalle on suurem kui 1:3, võib kinnitite arv olla väiksem kui nomogrammil antud, kuid siiski mitte väiksem kui 4 kinnitit ruutmeetrile. Kinnitite vahe arvutus: kinnitite vahe (mm) = 1000 000 kinnitite arv ruutmeetril x plekisamm (mm) Kinnitite nake plekiga peab vastama kuumtsingitud 60 x 25 naela omale. 5
katusehari 1m 1m 1m 1m 1/2 1/2 2/3 1/3 3/4 1/4 3 1;20 3...7 1:20...1:8 7...25 1:8...1:2 25 1:2 kinnisklambritega kinnitatav piirkond libisevate klambritega kinnitatav piirkond Joon. 5 Kinnisklambrite paigutus katuseviilul 4.1. TERASPLEKK-KATUSE KIN NITUS Terasplekist katus kinnitatakse üldiselt kinnisklambritega. Plekitahvli soovitav pikkus ei ületa 10 m (ilma libisevate klambriteta). Pikkade (üle 10 m) katuseviilude korral ei ole soovitav kasutada pikemaid kui 6 m tahvleid, mis ühendatakse soojus paisumist võimaldavate kahekord sete tihendatud lame-valtsõmblustega. 4.2. VASK-, ALUMIINIUM- JA ROOSTEVABAST TE- RASPLEKIST KATUSE KINNITUS Vask-, alumiinium- ja roostevabast terasplekist katus tuleks kinnitada joon. 5 näidatud piirkondades kinnisklambrite ja mujal libisevate klambritega. Katust võib kinnitada ainult kinnisklambritega, kui plekitahvlite põikivaltside vahe ei ületa 2...4 m. Põikivaltsid tehakse soojuspaisumist võimaldavate lameõmblustena, mis tihendatakse. 6
Joon. 6 Kahekordne püst-valtsõmblus. Õmbluse kujundamise etapid. Mastaap 1:1 kinnitusriba 12...14 10...12 keevisõmblus 25 25...30 8...10 20 13 25 13 tihendusainega töödeldav pind 1. painutus 2. painutus 1...3 mm kinnitusriba 1...3 0,5...1,5 0,5...1,5 1...3 Joon. 7 Ühekordne püst-valtsõmblus. Mastaap 1:1 Joon. 8 Mehhaniseeritult valtsitava plekktahvli serva eelnev painutus. Mastaap 1:1 Joon. 9 Roostevabast terasplekist katuse püst-valtsõmblus. Mastaap 1:1. 4.3. PÜST-VALTSÕMBLUSED Katuseviilul, harjal ja servadel (külgedel) olevad plekitahvlid ühendatakse omavahel püst-valtsõmblustega. Püstõmblus võib olla ühe- või kahekordne tihendusmaterjaliga töödeldud õmblus vastavalt joonistele 6 ja 7. Ühe kordset püstõmblust kasutatakse vertikaalsetel pindadel. Roostevabast terasplekist katusekatte püstõmblus võib olla ka keevitatud. Kahekordne on püstõmblus vaid katuseviilul, loomulikult tihendatud. Kinnitid naelutatakse või kruvitakse puitalusel valtsõmbluste kohale. Betoon- ja gaas- (kerg-) - betoonalusele kinnitatakse kinnitid selleks sobivate naelte või kruvidega, terasalusele neetide või kruvidega. Plekitahvlite vahele jäävad kinnitusribad painutatakse koos pleki valtsõmblusega. Kahekordse püst-valtsõmbluse kinnitusribad lõigatakse parajaks enne viimast painutust, siis ei jää nad nähtavale. Ühekordse püstvaltsõmbluse kinnitusribad painutatakse pärast valtsimist õmbluse peale, muidu tuleb õmblus kergesti lahti. Masinaga valtsitavate plekitahvlite servad painutatakse eelnevalt üles, nagu on kujutatud joon. 8. Valtsõmbluse kvaliteedi huvides peab serva painutusnurk olema piisavalt terav. Tähelepanu tuleb osutada ka soojuspaisumise võimaldamisele. Valtsimismasina rullide asend regu leeritakse vastavalt pleki paksusele ja pinnakattele enne valtsimise algust. Roostevabast terasplekist katusekate keevitatakse kokku vastavalt joon. 9. 7
4.4. LAME-VALTSÕMBLUSED Lame-valtsõmblust kasutatakse plekitahvlite räästaga paralleelseks ühendamiseks (joonised 2 ja 10). Katuseviilul on lameõmblused kahe kordsed ja tihendatud. Kõrvutiolevate katuseplekkide lameõmblusi ei tehta kohakuti, vaid need nihu tatakse. Ühekordset lame-valts õmblust kasutatakse ainult vertikaalpindade plekitamisel. 15 8 10 8 17 lamevaltsi poolne serv Vältimaks lameõmbluse põhjus tatud pleki paksenemist püst- ja lameõmbluse ristumiskohal, lõiga takse pleki nurgad enne valtsimist ära vastavalt joon. 11. Sel juhul on lameõmblus ühekordne selles osas, mis jääb püstõmbluse sisse. püstvaltsi poolne serv painutusjoonte lõikepunkti ei lõigata ära Lameõmblused kohtades, kus katuseplekid liituvad räästaplekiga, peavad olema kinnitatud aluse külge vastavalt p. 4.3 esitatud nõuetele. ühekordne lame-valtsõmblus, kasutatav vaid vertikaalpindadel tihendusainega töödeldav pind kahekordne lame-valtsõmblus Joon. 10 Lame-valtsõmblused. Mastaap 1:1 Joon. 11 Pleki nurga lõikamine 8
4.5. RIBIÕMBLUSED Katuseplekke saab ühendada ka ribiõmblusega (vt.joon. 13). Puitribi kaetakse pealt plekiribaga, mis servadest valtsitakse kokku katuseplekitahvlitega. Ribi alt piste takse läbi kinnitusribad, mis samuti valtsitakse kokku katuseplekiga. Selleks, et kinnitusribad saaksid vabalt piki ribi liikuda, neid ei naelutata kinni. Kinnisklambrid paigu tatakse umbes 400 mm vahega ning samuti igast lamevaltsist pisut kõrgemale. Ribiks on sobiv näit. kuivast puidust latt 42x47 mm. Katuseribid kinnitatakse roovitise külge kuumtsingitud naeltega. Nae lad lüüakse ribisse nii, et nende pead ei jääks ribi pealispinda. Enne ribide kinninaelutamist lõigatakse nende otsad viltu ära vastavalt joon. 12. Kui ribi ots ulatub räästa või katuseservani, lõigatakse ta ühe- või kolmetahuliseks, muudes kohtades kolmetahuliseks. Joon. 13 Ribiõmblus. Mastaap 1:1 1...3 kinnitusriba 10...15 liikuv valts ühetahuline ribiots libisevate klambritega katuseosa kinnisklambritega katuseosa Joon. 14 Pika viilu liikuv valtsõmblus kolmetahuline ribiots Joon. 12 Plekitatud ribiotsad 9
50 15 45 100 ühekordne tagasipööre kahekordne lamevalts 45 15 50 jäik ühekordne tagasipööre 100 kinnitusplekk, mille ülemine ja alumine katteplekk on valtsitud kahekordse õmblusega kahekordne tagasipööre Joon. 15 Liikuvad õmblused. Mastaap 1:10 Joon. 16 Plekiserva tagasipööre. Mastaap 1:1 4.6. LIIKUVAD ÕMBLUSED Joonisel 15 kujutatud liikuvaid õmblusi võib kasutada katustel, mille viilu plekitahvli pikkus on 10... 15 m ja enamgi ning kus katuse soojus paisumist ei ole muul viisil kompen seeritud. Liikuva õmbluse põhimõte on kujutatud joonisel 14. Liikuvad õmblused annavad pleki soojus paisumise korral järele. 4.7. KATUSEKATTE SERVA KUJUNDAMINE Pleki serv käänatakse joon. 16 kohaselt tagasi selleks, et vesi ei satuks ega imbuks ehituse kaitsta vasse osasse. Plekk-katuse ja plekitamata seinapinna vahele tehakse vähemalt 300 mm kõrgune püstplekk vastavalt joon. 17. Joonistel 18...23 on näidatud plekiserva kujundusviise. 15 300 Valtsõmbluste tegemisel kasuta tavaid aineid käsitleb RT28-10528 Elastsed mastiksid. Valtsõmbluste materjalid. 4.8. TÖÖ KVALITEEDI KONTROLL JA HINNANG Katus peab olema veekindel ja valtsõmblused tehtud juhendi RT nõuetele vastavalt. Töö teostaja vastutab katuse veepidavuse eest. Töö hindamisel tuleb pöörata tähelepanu plekitahvlite tasapinna lisusele. Tahvli keskosa tohib olla aluselt kerkinud mitte rohkem kui ühe protsendi võrra tahvli laiusest. Joon. 17 Seina ja katuse liitekoha püstplekk. Mastaap 1:10 10
tihendusmastiks tihendusmastiks Joon. 18 Plekiserva kinnitus vertikaalsele müürile, horisontaal- ja vertikaalõmblused. Mastaap 1:1 Joon. 19 Plekiserva kinnitus krohvitud pinnale. Mastaap 1:1 Joon. 20 Plekiserva kinnitus betoon- või tellisseinale. Pleki serv painutatakse soonde. Mastaap 1:1 tihendusmastiks 20 20 Joon. 21 Plekiserva kinnitus betoonseinale. Mastaap 1:1 Joon. 22 Viltune tilganina. Mastaap 1:1 20 20 20 Joon. 23 Püstine tilganina. Mastaap 1:1 11
5. ALUS Terasplekk-katuse alus tehakse vähemalt 20 mm paksust kuivast saematerjalist, enamasti mõõtudega 22x100 mm või 25x100 mm. Olulisemates kohtades võib parema välimuse huvides kasutada ka 20x97 mm ja 23x97 mm hööveldatud lauda. Laua paksus valitakse sõltu valt sarikate tihedusest ja esinevatest koormustest. Lauad naelutatakse sarikatele kahe kuumtsingitud naelaga, mis lüüakse viltu joon. 24 kohaselt. Aluse tegemisel ei või kasutada tarvitatud laudu. Katuse viilul on laudade vahe 20...60 mm, kitsam lamedal ja laiem järsul katusel. Vask- ja alumiiniumkatuse alus tehakse tihelaudisena vähemalt 20 mm paksusest ja enamasti 95 mm laiusest punnlauast. Naelad lüüakse laudade serva nii sügavale, et nende pead ei puudutaks katusekatet. Lamedate roostevabast terasest katuste alused tehakse tihelaudi sena. Vask-, alumiinium- ja lamedate roostevabast terasest katuste alusena võib kasutada ka ilmastikukindlat katusevineeri, pidades seejuures silmas selle valmistaja kirjalikke juhtnööre. Tihelaudis tehakse rennide, neelu de, roode ja räästaste kohale, korst nate ja katuseluukide ümber ning kohtadesse, kuhu võib variseda lumi. Samuti tehakse tihelaudis katuseredelite ja -sildade ning lame-valtsõmbluste kohale. Tihelaudis ulatub vähemalt 500 mm mõlemale poole neelu või rood. Korstnat ümbritseva tihelaudise laius on vähemalt 1000 mm. Tihelaudis peab ulatuma ka igasuguste serva ja renniplekkide ning katusekatte valtsõmbluste alla. Räästad tehakse tihelaudisena parema välimuse huvides. Kui räästal on vee- (lume-) - tõke, peab tihelaudis ulatuma tõkkepleki ja katusekatte ühenduskoha alla (joon. 37 ja 38). Enne katusekatte paigaldamist tuleb alus puhtaks pühkida. Vee võimalikesse kogunemiskohtadesse tihelaudisel pannakse hüdroisolatsioonikiht. Vask-, alumiinium- ja roostevabast terasest katuste alused on soovitav üleni katta hüdro isolatsiooniga. Isolatsioonikiht kait seb alust sadevee eest ja on sama aegselt ka heliisolatsiooniks. Terasplekist katuste viilude harvlaudisega keskossa võib samuti panna helisummutava isolatsiooniriba. Vanade katuste remondil tuleb veel kõlblikud osad ära kasutada, katuse normaalset funktsiooni häirivad puudused aga kõrvaldada. Lauad kinnitatakse kahe naelaga, mis lüüakse tõmbetugevuse suurendamiseks viltu. tihelaudis räästa tihelaudis - nähtavatel kohtadel - veetõkke all Joon. 24 Tihelaudist vajavad katuseosad 12
6. SÕLMED JA DETAILID Plekk-katuse detailide ja sõlmede (neelu, murdekoha, ülemineku, vee- (lume-)-tõkke, katuseluugi, räästa, läbiviigukoonuse, tulemüüri ja korstna) kaitseplekitus tehakse: - tsingitud või plastmassiga kaetud terasplekk-katusel sama paksust plekist kui katus; - alumiiniumplekk-katusel üldiselt sama paksust plekist kui katus, kuid tuule toimele enam allutatud räästaplekid tehakse 0,9 mm paksusest materjalist; - vaskplekk-katusel vähemalt 0,6 mm paksusest materjalist; - roostevabast terasplekist katusel 0,5 mm paksusest materjalist. Parema välimuse huvides võib kasutada paksemat plekki. 250 suure sadeveehulga korral pannakse hüdroisolatsioon soojuspaisumine Joon. 25 Katuseneel 6.1. KATUSENEEL Neeluplekid ühendatakse harja ning räästaga samuti, kui katuse katteplekid. Neeluplekk ulatub kõrvalolevatele viiludele vähemalt 250 mm laiuselt ning ühendatakse viiluplekkidega kahekordse valtsõmblusega (joon. 25). Neelu renn tehakse joon. 26 kohaselt ülespoole laienevana. Renni ülaossa paigutatakse soojenduskaabel. Renni projekteerimisel võetakse arvesse katuseosa suurus, mille vesi renni mööda ära juhitakse. Renni külgpindade kalle peab kummalgi küljel olema vähemalt 1:10. Renni- ja viilupleki ühendus tehakse kahekordse lamevaltsõmblusega. külgpindade kalle 1:10 renni pikikalle vähemalt 1:30 Joon. 26 Renni alla pannakse hüdroisolatsioonikiht. 13
6.2. MURDEKOHT Murdekoha kujundamisel tuleb erilist tähelepanu osutada selle veetihedusele. Vee kogunemine ja jäätumine tekitab siin lisakoormusi. Viimase aja uusehitustel on murde kohale eelistatud joon. 26 kujutatud renni. Murdekoha valtsõmblused tehakse kahekordsed (joon. 27). Murdekoha ülaossa tuleks paigutada soojenduskaabel. Vabalt lõppeva otsaga murdekoha plekk tõuseb külgnevale plekitamata püstpinnale vähemalt 300 mm kõrgusele. Kui murdekoht laskub keskel asuva äravooluava poole, tõstetakse plekk külgnevale püstpinnale vähemalt 450 mm kõrguseni. Joon. 27 Murdekoht 300 Plekitatud püstseina plekk valtsi takse murdekoha plekiga kokku vähemalt 300 mm kõrgusel. Tava liselt kinnitatakse plekid valtsõmbluse kohal kinnitusribadega, mille samm ei ületa 300 mm. 300 6.3. ÜLEMINEK Plekitamata püstseinal lõppeva pleki puhul tehakse krohvimata tellisseina astmed, kui seda nõuab külg neva katuseviilu kalle (joon. 28 ja 29). Joon. 28 Üleminekuplekk müüritise pinnal, lame katus. Mastaap 1:10 serva painutus 200 serva painutus Joon. 29 Üleminekuplekk müüritise pinnal, järsk katus. Mastaap 1:10 14
laudsein + gofreeritud plekk või muu sellesarnane kate Pleki serv painutatakse tellisseina vuuki joon. 18 kohaselt. Samuti võib pleki serva painutada joon. 20 kuju tatud viilusuunalisse soonde. 300 üleminekuplekk 15 100 15 300 Joon. 30 Üleminekupleki liitumine seinaga, mille katteks ei ole sile plekk. Mastaap 1:10 krohv tihendusmastiks 10 krohv 10 Üleminekuplekk ulatub plekitamata püstpinnale vähemalt 300 mm, plekitatud pinnal valtsitakse üleminekuplekk pinna katteplekiga kokku vähemalt 150 mm kõrgusel. Üleminekuplekkide valtsõmblused on kahekordsed, üleminekupleki ja püstpinna plekituse valtsõmblus aga ühekordne. Üleminekuplekid on kujutatud joonistel 30... 34. 300 15 300 15 Joon. 31 Üleminekupleki liitumine krohviplekiga. Mastaap 1:2 15 150 15 150 Joon. 32 Üleminekupleki liitumine seinaga, mille katteks on sile plekk. Mastaap 1:10 15
katteplekk 300 kinnitusribad samm 600 15 pikiüleminek katteplekk 300 300 kinnitusribad samm 600 15 põikiüleminek 15 Joon. 33 Piki- ja põikiüleminek 16
Üleminekurenni plekk peab ulatuma katuseviilule vähemalt 600 mm (joon. 34). 300 kalle 1:30 15 600 Joon. 34 Üleminek, mille nurk on väiksem kui 90. Vee äravoolu tagab kalle. Mastaap 1:10 300 ~200 Vee äravoolu takistavatest väljaulatuvatest osadest, näit. korstnatest kõrgemale tehakse kalle (joon. 35 ja 36). Üleminekupleki ja vertikaalpinna vaheline nurk peab olema suurem kui 90. Plekk ulatub korstna vertikaalpinnast katuseviilule vähe malt 300 mm ja tõuseb korstna küljele vähemalt 200 mm. Joon. 35 Korstnast kõrgemal olev vee äravoolukalle. 300 ~200 Joon. 36 Väikestele korstnatele kõlbab ka vaid ühesuunaline kalle. 17
150 100 räästaplekk tõkkeplekk kinnitusribad samm 400 tugiliist naeluta takse sarika külge kahelt poolt tugiliistu kinnitus ribaga 1:5 5 150 100 ~30 töödelda 130 räästaplekk tõkkepleki kinnitus tugiliistu külge töödelda alusplekk 200 Joon. 37 Puittoega veetõke. Mastaap 1:10 Joon. 38 Metalltoega veetõke. Mastaap 1:10 6.4. VEE-(LUME-)-TÕKE Veetõket kasutatakse sadevee ärajuhtimiseks katuselt ning lume varisemise vältimiseks. Veetõkke kalle on vähemalt 1:75 (13 mm/m). Veetõkke konstruktsioon on kujuta tud joonistel 37 ja 38. Veetõkke alla pannakse plekk, mis ulatub vähemalt 100 mm võrra tõkkepleki ja viilu kattepleki valtsõmblusest kõrgemale. Alusplekid ühendatakse üksteisega lamevaltsiga. Kui räästa- ja tõkkeplekk valtsitakse kokku puittoel, peab õmblus jääma räästa poole. Plekid ühendatakse kahekordse valtsõmblusega. Veetõkked ühendatakse veesülititega (joon. 39) kahekordsete valtsõmbluste abil. Tõkkeplekk peab ulatuma vähemalt 150 mm kõrgemale tõkke ülaservast tõmmatud horisontaali ja katuseviilu lõikepunktist (joon. 37 ja 38). Tõkkeplekk ühendatakse katuse plekiga kahekordse lame-valtsõmblusega. Veetõke võib toetuda puitliistule või metallklambritele. Tugiliist lõigatakse 50x100 mm või 100x100 mm prussist (joon. 37). Silmatorkavate hoonete remondil või ka mõnel muul põhjusel võidakse veetõkke kinnitamiseks kasutada metallist tugiklambreid, mis val mistatakse 25x3...5 mm kuumtsingitud teraslatist. Klambri otsad töödeldakse poolviltu õhemaks (joon. 38). Klambrid paigutatakse sammuga 200...300 mm ja kindlasti iga sarika kohale. Kinnitatakse vähemalt kahe kruviga. Tsingitud või plastmassiga kaetud terasplekist katuse veetõke võib toetuda nii puitliistule, kui klamb ritele. Alumiiniumkatuse veetõke võib toetuda puitliistule või roostevabast terasest klambritele. Sama kehtib ka vaskkatuse kohta (SFS 757). 18
tõkke- ja katusepleki valtsühendus võib olla ka räästasuunaline a a= tõkkepleki liikuvate valtsõmbluste vahekaugus teraskatusel 6000 mm, vask- ja alumiiniumkatustel 3000 mm Joon. 39 Veetõkke ja -süliti konstruktsioon. Veesüliti ristlõikepinnaks soovitatakse valida 1 cm2 /1m2 katusepinna kohta. kraeplekk luugi raam luugi kaas käepide ketirõngas Joon. 40 Katuseluugi tavaline paigutus. 6.5. KATUSELUUK Katuseluuk viib pööningult katusele (joon. 40 ja 41). Luugi osad on krae ja kaas. Luugi soovitatav suurus on 600x600 mm. luugi krae 600 Katuseluugi paigutuseks annab näpunäiteid RakMK osa E1 Hoonete tuleohutus (RT RakMK-20702). Arvesse tuleb võtta ka kohalike tuletõrjeorganite juhtnööre. Luuk paigutatakse Joon. 41 Katuseluuk. Mastaap 1:10 19
pööningult hõlpsasti ligipääsetavasse kohta. Luugi kaas ja krae võivad olla valmistatud puidust või/ja metallist. Puitluuk tehakse tihelaudisena, raami sisemõõt ca 20 mm suurem krae välismõõdust. Kraeplekk tõstetakse krae ülaservale ja naelutatakse kinni sam muga mitte üle 100 mm. Kaane külgplekid painutatakse raami serva alla ja naelutatakse kinni sammuga mitte üle 100 mm. Külgplekkide ülaservad ühendatakse kaane katteplekiga ühekordse ribiõmblusega. Kraeplekid ühendatakse viilu katteplekkidega luugist kõrge mal ja madalamal kahekordse lame-valtsõmblusega. 6.6. RÄÄSTAD Räästaid on kolme liiki: külg-, otsa ja harjaräästas (joon. 42...50). Külgräästale naelutatakse ca 150 mm laiune alusplekk samast mater jalist, mis katusekate. Räästaplekk kinnitatakse aluspleki külge püst-valtsõmblusega (joon. 42). Räästa kaitseplekk valmistatakse plekklehest. Kaitsepleki serv painu tatakse tagasi ja kujundatakse allasuunatud tilganina, mille kaugus räästalaudisest või betoonalusest peab olema vähemalt 20 mm, krohvitud või müüripinnast aga vähemalt 50 mm. Kaitseplekk peab ulatuma vähemalt 50 mm tuulutuspilust allapoole. 30...50 n. 150 Joon. 42 Külgräästas. Mastaap 1:5 kinnitusribad samm 400 naelad samm 300 50 kinnitusribad samm 400 Kaitseplekk kinnitatakse: - plaadi või laudise külge naelte või kruvidega, samm kuni 400 mm; - kinnituspleki külge ribiõmbluse või maksimaalselt 400 mm sammuga kinnitusribadega; - ribiõmblusega pleki või laudise alaservas. Siin on vajalik eriline hoolikus. naelad või kruvid samm 400 50 kaitseplekk võrk vastuplekk 100 kaitseplekk Kui räästa katmiseks kasutatakse anodeeritud alumiiniumplekki, peab selle paksus olema 1,5 mm. Anodeerimine toimugu pärast plekkide painutamist. Räästa tuulutuspilu soovitatakse katta 2...3 mm silmaga jäiga võrguga. Joon. 43 Tuulutatav külgräästas. Mastaap 1:5 20
räästaplekk kinnitusplekk pidev keevisõmblus kattealune isolatsioonikiht 20 20 Joon. 44 Otsa- või harjaräästas. Mastaap 1:5 Joon. 45 Otsa- või harjaräästas. Roostevabast terasplekist katus keevisõmblustega. Mastaap 1:5 vastuplekk võrk naelad või kruvid samm 800...1000 150 aluspleki paksus 1,0 mm naelutuse samm 300...400 räästaplekk 50 välisseina kate otsa- või harjaräästas Joon. 46 Ventileeritav otsa- või harjaräästas. Räästa kaitsepleki kinnitus laudise või aluspleki külge. Mastaap 1:5 Joon. 47 Räästaplekk naelutatakse maksimaalselt 800 mm sammuga. Mastaap 1:5 vastuplekk võrk a 15 15 50 100 Joon. 48 Harja kujundus. a = paisumisvaru. Mastaap 1:5 Joon. 49 Harja kujundus ribina. Mastaap 1:5 Joon. 50 Ventileeritav hari. Mastaap 1:5 21
kolme või enama jalaga konstruktsioon 300 tihend, näit. kummikaelus koonuse ülaserv tihendada viiluplekk viiluplekk alusplaat Joon. 51 Toru läbiviigukoonus. Mastaap 1:10 Joon. 52 Mastitaolise seadme, näit antenni läbiviigukoonus. Mastaap 1:10 Joon. 53 Jäiga konstruktsiooni läbiviigu koonus. Mastaap 1:10 6.7. LÄBIVIIGUKOONUS Katust läbistavate torude, antenni de jms. ehitusdetailide ümber tehakse vähemalt 300 mm kõrge plekk-koonus (joon. 51, 52 ja 53). Läbiviigukoonuse alaserv ühen datakse alusplaadiga, mis omakorda valtsitakse viiluplekiga kokku kahekordse lameõmblusega. Valtsõmblused tihendatakse mastiksiga. 6.8. TULEMÜÜR Üleminekupleki ja tulemüüri külgpleki õmbluse kõrgus on määratud punktis 6.3. Üleminek. Katuseviile eraldavad tulemüürid plekitatakse tavaliselt üleni. Ees märgiks on takistada tulekahju korral põlemisgaaside liikumist hoones. Üleminekuplekk naelutatakse tihe dasti kaitseseina tehtud soonde, naelte samm mitte üle 100 mm. Kaitseseina katteplekk valtsitakse üleminekuplekiga kokku kattepleki ülaserva naelutatud puitliistul, naelte samm mitte üle 100 mm (joon. 54). Tulemüüri külgplekkide valtsõmblused on ühekordsed, müüri pealt kat vate plekkide õmblused aga kahe kordsed. Pealis- ja külgplekid valtsi takse kokku paindekohal ühekordse ribiõmblusega. Plekid kinnitatakse valtsõmbluste kohal kinnitusribadega, millede vahekaugus ei ületa 400 mm. Rippuvad plekid kinnitatakse naeltega liistude külge. Pealisplekkide kalle peab olema vähemalt 1:10. Alumiiniumpleki alla tuleks panna hüdroisolatsioonikiht. Isolatsiooni võib panna ka tsingitud teraspleki alla, kui alus on betoonist. naelutus samm 100 150 Joon. 54 Tulemüür. Mastaap 1:10 15 22
pealispinna kalle 1:10 Joon. 55 Korstna plekitus 6.9. KORSTNAD Korstna külgplekid ühendatakse pealisplekkidega ühekordse ribiõmblusega, mis tehakse 30 mm võrra väljaulatuvana. Pealisplekkide kalle peab olema vähemalt 1:10. Külgplekkide omavahelised õmblu sed on ühekordsed. Pealispleki serv painutatakse korstnaava serval ülespoole. Plekid kinnitatakse valtsõmbluste kohal maksimaalselt 300 mm sammuga. Konditsioneerimissüsteemide korstnad ja mittekuumenevad suitsukorstnad varustatakse sademekatustega. KIRJANDUS Ametlikud määrused ja juhendid B6 Teräsohutlevyrakenteet. Ohjeet. Suomen rakentamismääräyskokoelma, Ympäristöministeriö, 1989(RT RakMK-20797). B 10 Puurakenteet. Ohjeet 1983. Ympäristöministeriö, 1990. (RT RakMK-20857). E1 Rakenteellinen paloturvallisuus. Määräykset 1981. Sisäasiainministeriö, 1987 (RT RakMK-20702). Standardid ja juhendid RT 28-10528 Elastiset saumausmassat. Saumaustarvikkeet. RT 39-10422 Rakennuksen peltityöt, yleisiä ohjeita. Rakennustietosäätiö 1990. RT 85-1014 Vesikaton kaltevuudet, katteen valinta. Rakennustietosäätiö, 1981. RT 85-10374 Muotolevykatteet. Rakennustietosäätiö, 1988. Muu kirjandus HusAMA 83. Tukholma 1983, 480 s. Ohutlevyrakenteiden kiinnitykset 1994. Teräsrakenneyhdistys TRY ry. Plåt i arkitekturen. Byggforskningsrådet. Stockholm. 1992. RA 93 Hus. Nya råd och anvisningar till HusAMA 83. AB Svensk Byggtjänst. Tukholma 1993. SFS 757 Austeniittinen ruostumaton teräs 757 X4CrNiMo 17 2 3. Suomen Standardisoimisliitto SFS ry, 1986. 23
Valtsitud plekk-katuste näiteid Plekk sobib mitmesuguste katuste katmiseks. Pleki kasutamisel katusekattena on kaugeleulatuvad traditsioonid. Pikkadel viiludel tehakse liikuvad valtsühendused. Vaskplekist katuse- ja seinakatte võib ka jäigalt kinnitada, kui õmblused järgivad katuse ja hoone kuju. Tampere Metso-raamatukogu. Plekk-katte õmblused võib ühildada värvi kasuta misega. Eramu ja selle laienduse plekk-katus. Katus on piisavalt tasapinnaline. 24
Korstna sademekatus. Viiluplekkide püstvaltsid on erinevatel viiludel nihutatud. Plekitatud suitsukorsten. Korstnate lausplekitus. Toru läbiviik on viiluplekiga kokku valtsitud, valtsõmblused tihendatud. Kaarjate hooneosade plekitus. Kaarja pinna liitumine tasapinnaga on kujundatud plekitükkidest. Katuseplekituse liitumine akende omaga, kus on mitmesuguseid detaile. 25
Veetõkke ja otsaräästa ühinemiskohal olev veesüliti koos veetoruga. Plekk-katusega liituv sein ja selle ülaservas olev plekitatud tala. Plekitahvlite kinnitamine ribadega. Püstõmbluse mehhaniseeritud valtsimine. 26
Valtsprofiil SR27-545A, B (Pärnus toodetav) tehnilised andmed Tooraine - Rautaruukki kuumtsingitud terasplekk Ragal 51F - Rautaruukki pinnakattega kuumtsingitud terasplekk Racolor 51F Tehnilised andmed - kasulik laius 545 mm - maks. pikkus 7,0 m - materjali paksus 0,45-0,60 mm - pinnakatted Zn ja Pural Mõõdud 10 13 SR27-545A 9 27 26 545 10 13 SR27-545B 9 27 26 545 Valtsühendus 27
Klienditeenindus Pärnus tel: 447 9900 faks: 447 9999 Tallinnas tel: 651 2770 faks: 651 2799 Tartus tel: 730 1880 faks: 730 1889 Jõhvis tel: 337 2620 faks: 337 2629 tasuta infotelefon: 1914 e-post: ehitus.ee@ruukki.com Ruukki Products AS, Turba 7, 80010 Pärnu www.ruukki.ee Käesolevat juhist on kontrollitud väga hoolikalt. Me ei vastuta siiski võimalike vigade või andmete valest rakendamisest põhjustatud otseste või kaudsete kahjude eest. Jätame endale õiguse teha muudatusi. Copyright 2008 Rautaruukki Oyj. Kõik õigused kaitstud. Ruukki, Rautaruukki, More With Metals ja Ruukki tootenimed on Rautaruukki Oyj i kaubamärgid või registreeritud kaubamärgid. 28