TLÜ AI AJALOO OSAKONNA PROSEMINARITÖÖ / LÕPUTÖÖ VORMISTAMINE JA TÖÖ ÜLESEHITUS (KOOSTAJA MAG. H. SEPP 2005-2008) TÖÖ PEAB OLEMA KORREKTSELT VORMISTATUD PEAB VASTAMA TEADUSTÖÖ, ERITI AJALOOTEADUSLIKU UURIMUSTÖÖ ÜLDISTELE NÕUDMISTELE JA REEGLITELE VORMILISED NÕUDMISED = AJALOOLASTE ÜHISED MÄNGUREEGLID (NT JOONEALUSE VIITAMISE SÜSTEEM / FOOTNOTE) SELLEL ALAL ON OMALOOMING LUBAMATU! TEATUD TEHNILISED REEGLID KEHTIVAD KÕIKIDES ÜLIKOOLIDES: NT TÄHE SUURUS (12), REAVAHE (1,5) SOOVITAV KA PAREMA ÄÄRE TASANDAMINE UUE LÕIGU ALUSTAMINE: KAKS VÕIMALUST A. NN VASAK SIRGE (KAHE LÕIGU VAHELE ÜKS LISARIDA): XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXX B. TAANDRIDA (NAGU RAAMATUTES): XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXX TIITELLEHT JÄRGMINE INFO: ÜLIKOOL, OSAKOND (KUS TEHTUD?), AUTOR, TÖÖ PEALKIRI (KES UURIB JA MIDA TA UURIB?), TÖÖ ISELOOMU TÄPSUSTUS: PROSEMINARITÖÖ, (KURSUS), JUHENDAJA, LINN JA AASTA KUIDAS TIITELLEHT VORMISTATAKSE? VAATA TPÜ / TLÜ ÜLIÕPILASTÖÖDE JUHEND NB! TÖÖ PEALKIRI PEAB VASTAMA SISULE! NB! SOOVITAV ON ANDA VÕIMALIKULT TÄPNE PEALKIRI NT AASTAARVUD (SULGUDESSE) TÄPSUSTAV ALAPEALKIRI SISUKORD: NÄITAB TÖÖ STRUKTUURI JA ANNAB KONKREETSED LEHEKÜLJED TÖÖ STRUKTUUR PEAKS OLEMA LOOGILINE JA TASAKAALUS! TÖÖ STRUKTUUR UURIMUSTÖÖ KOOSNEB JÄRGMISTEST OSADEST: -SISSEJUHATUS
-PEATÜKID -KOKKUVÕTE -KASUTATUD ALLIKATE LOETELU (-LISAD) 1. SISSEJUHATUS TÖÖ EESMÄRGI SELGE SÕNASTAMINE! TÖÖ EESMÄRGIKS ON UURIDA / SELGITADA TÖÖL PEAB OLEMA EESMÄRK!!! TEEMA PIIRITLEMINE JA TÄPSUSTAMINE AJALISED- & GEOGRAAFILISED PIIRID ÖELDAKSE, MIS VÄLJA JÄÄB (KUI MÕNI OLULINE ASI JÄÄB KÄSITLEMATA) UURIMISTÖÖ TAUSTA SELGITAMINE JA TEEMA VALIKU PÕHJENDAMINE ÜLDISED, TEADUSLIKUD PÕHJENDUSED: AKTUAALSUS, POLE VAREM UURITUD, TEEMA ON OLULINE, UUS VAATENURK JNE. KASUTATUD TERMINITE TÄPSUSTAMINE KUI KASUTATAKSE ERILISI UURIMISMEETODEID VÕI ON TEATUD TEOREETILINE LÄHENEMINE, PEAB SEDA MAINIMA KASUTATUD TEOORIATE-MEETODITE ESITLEMINE JA PÕHJENDAMINE TÖÖ PROBLEEMIASETUSE SELGITAMINE: MÄÄRATLETAKSE & TÄPSUSTATAKSE VALITUD VAATENURK, KITSAM ASPEKT, MILLEST LÄHTUVALT PROBLEEMI ANALÜÜSITAKSE NT PATAREI VANGLA AJALUGU: KAS UURITAKSE VANGLAT ARHITEKTUURI-, KRIMINOLOOGIA- VÕI HOOPIS ISIKUAJALOO (VANGIDE SAATUSE) SEISUKOHALT LÄHTUDES EBAMÄÄRANE KÜSIMUS MILLINE PATAREI VANGLA TEGELIKULT OLI? POLE PIISAVALT TÄPNE FORMULEERING PROBLEEMIASETUS AJALOOS (TEISTEL ALADEL HÜPOTEESI ESITAMINE): SISSEJUHATUSES ESITATAKSE KONKREETSED KÜSIMUSED, MILLELE UURIMUSES OTSITAKSE VASTUSEID TEEMA PROBLEMATISEERIMINE ON OLULINE!!! UURIJA PEAB ESITAMA KÜSIMUSI! SISSEJUHATUSE JUURDE KUULUB VEEL KASUTATUD ALLIKATE ESITLEMINE JA NENDE ALLIKAKRIITILINE VAATLEMINE NT VARASEMA TEADUSKIRJANDUSE HINDAMINE KUI ADEKVAATSED JA SOBILIKUD ON UURIMISTÖÖS KASUTATUD ALLIKAD? 2. PEATÜKID PEAB OLEMA ROHKEM KUI ÜKS!
NENDES ARENDATAKSE TEEMAT (KRONOLOOGILISELT & SÜSTEMAATILISELT) ALGAB TAUSTA SELGITAMISEGA TÖÖ PEAB EDENEMA LOOGILISELT JA EI TOHI JÄÄDA LIHTSA REFEREERIMISE TASEMELE! (PROBLEMATISEERIMINE) ÄRA KLEEBI KOKKU TSITAATE, VAID ANALÜÜSI & PROBLEMATISEERI KASUTATUD TSITAADID PEAD ALATI MÄRKIMA JUTUMÄRKIDE (JA KURSIIVIGA) PEATÜKKIDES VAADELDAKSE JA ARENDATAKSE TEEMAT MITMEKÜLGSELT, ERINEVATEST VAATENURKADEST LÄHTUDES SEOSTE ESILE TÕSTMINE (PÕHJUSED-TAGAJÄRJED) ESITATAKSE OLEMASOLEVATE ALLIKATE ALUSEL JULGELT OMAPOOLSEID TÕLGENDUSI JA ARVAMUSI ALLIKATE LUGEMINE JA TÕLGENDAMINE OTSITAKSE SELETUSI, VALGUSTATAKSE SEOSEID, LAHATAKSE PROBLEEME JA TUUAKSE VARJAMATA ESILE ERINEVAID VASTUOLUSID SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA JA ANALÜÜS (SELETAMINE) PEATÜKKIDES KASUTATAKSE ALATI JOONEALUSE VIITAMISE SÜSTEEMI! KAS ÖELDA MINA VÕI PEAKS KASUTAMA UMBISIKULIST SÕNASTUST? NT MINA ARVAN, ET ON PÕHJUST ARVATA, ET (AUTORI ARVATES ) -KAKS KOOLKONDA, MÕLEMAL ON OMA POOLDAJAD ENAMASTI VÕIKS EELISTADA UMBISIKULIST STIILI OLULINE ON SEE, ET LUGEJA SAAB ARU, MIS ON AUTORI OMAPOOLNE TÕLGENDUS / JÄRELDUS (JA MIS ON NT KOLLEEGI ARVAMUS / PRIMAARALLIKATES PAKUTUD PÕHJUS) VIITAMINE PEATÜKKIDES (KA SISSEJUHATUSES) NB! KUNA KOKKUVÕTE EI TOHI SISALDADA UUT INFORMATSIOONI, VAID PÕHINEB PEATÜKKIDES ESILE TOODUD FAKTIDELE, KOKKUVÕTTES EI KASUTATA VIITEID! MILLAL PEAKS VIITAMA? ALATI KUI ANTAKSE UUT INFORMATSIOONI / TSITEERITAKSE VÕI REFEREERITAKSE (PRIMAARALLIKAID VÕI TEISTE UURIJATE TEKSTE) / ENNE KUI JÄRELDATAKSE MIDAGI ALLIKATE ALUSEL ERAND: KUI ON ÜLDTUNTUD, NN ENTSÜKLOPEEDILISED (ELEMENTAARSED) FAKTID EI OLE VAJA VIIDATA: NT SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON ALGAS 1789. A. / EESTI TAASISESEISVUS 1991 A. ON PAREM VIIDATA SAGEDAMINI KUI HARVA! PÕHIMÕTTELISELT PEAKS IGAT VÄIDET TÕENDAMA VIITEGA ENAMASTI IGA LÕIK PEAKS LÕPPEMA VIITEGA ISEGI ÜKSIKU SÕNA JÄREL VÕIB OLLA VIIDE
KUI LK-L EI OLE ÜHTEGI VIIDET / KUI LK-DE KAUPA EI OLE VIITEID, ON TÖÖ HALVASTI DOKUMENTEERITUD ERAND: KUI KOGU (NT TAUSTA)PEATÜKK PÕHINEB PEAMISELT ÜHELE RAAMATULE, VÕIB VIIDE OLLA KOHE PEALKIRJA JÄREL. NÄITEKS: KOGU PEATÜKK PÕHINEB, KUI TEISITI EI ÖELDA, MATI GRAFI UURIMUSELE. GRAF 1999, LK. 50-75. TEEMA ARENDAMINE JA VIITAMINE: I TUUAKSE ESILE FAKTID (NT REKONSTRUEERITAKSE SÜNDMUSED) FAKTIDE JÄREL VIITED II SEEJÄREL AUTOR ESITAB OMAPOOLSED TÕLGENDUSED / JÄRELDUSED SIIS EI VIIDATA! KUI TÖÖ AUTORI OMA TÕLGENDUSE TOEKS ESITAB TEISTE AJALOOLASTE MÕTTEID, SIIS VIIDATAKSE VIIDETE FUNKTSIOON AJALOOS: NÄIDATA TÄPSELT KUST INFORMATSIOON PÄRINEB (EHK MISSUGUSEID ALLIKAID ON KASUTATUD) VÕIMALDAB LUGEJAL KONTROLLIDA ALLIKAID JA UURIMUSE TASET VIIDETE TEINE OLULINE ÜLESANNE: NEED SISALDAVAD TEKSTI-ALLIKAID TÄIENDAVAID LISAANDMEID JA TÄPSUSTUSI NT ISIKU / TEGELASE ELULOOLISED ANDMED -VIIDETESSE MÄRGITAKSE: I ALLIKAD II TEKSTI-ALLIKAID TÄIENDAV LISAINFORMATSIOON JA KOMMENTAARID! TEINE VIIDETE FUNKTSIOON ON ÜLIÕPILASTÖÖDES KAHJUKS HARULDANE NB! ÜHES VIITES VÕIB OLLA MITU ALLIKAT (SELLE ÜLIÕPILASED SAGELI UNUSTAVAD ÄRA) VIIDETE ÜKS MITTEAMETLIK FUNKTSIOON ON NÄIDATA AUTORI KOMPETENTSUST JA LUGEMUST: MIDA ROHKEM ERINEVAID ALLIKAID, SEDA PÄDEVAM EKSPERT AUTOR ON! MISSUGUNE ALLIKAS VALIDA? -PARIMAD ON PRIMAARALLIKAD JA UUEMAD OLULISED TEADUSLIKUD UURIMUSED -TEEMAT-PROBLEEMI VAREM KÄSITLENUD PÕHJAPANEVATELE- OLULISTELE UURIMUSTELE PEAKS VIITAMA (NT KUI NENDE AUTOR ON ESIMESENA ESITANUD FUNDAMENTAALSE TÕLGENDUSE) -PRIMAARNE ALLIKAS ON PAREM KUI SEKUNDAARNE (PEAKS KINDLASTI VIITAMA ESIMESELE AUTORILE, MITTE TEISELE AUTORILE, KES ON TSITEERINUD ESIMEST AUTORIT) -HEA JUHTNÖÖR ON AUSUS (NT EI TOHIKS VIIDATA ALLIKALE, MIDA EI OLE OMA SILMADEGA NÄINUD)
VÕÕRASTE SULGEDEGA EHTIMINE ON EETILISELT PROBLEMAATILINE VIITAMISE TEHNIKA AJALOOS: AJALOOTEADUSES, KA PROSEMINARITÖÖDES, KASUTATAKSE ALATI JOONEALUSE VIITAMISE SÜSTEEMI (FOOTNOTE): VIIDE ON LEHEKÜLJE ALLSERVAS JOONE ALL (VÕI ENDNOTE I)!!! AJALOOLASED KASUTAVAD JOONEALUSE VIITAMISE SÜSTEEMI VÕI ENDNOTE I KÕIKJAL MAAILMAS, KUNA NEED SOBIVAD HÄSTI AJALOOTEADUSESSE: KUNA ON VAJA PIKKI JA TÄPSEID VIITEID & TÄIENDAVAT LISAINFORMATSIOONI, TEKSTI SISESED VIITED EI SOBI AJALOOSSE TPÜ ÜLIÕPILASTÖÖDE JUHENDI MÄÄRUSED EI KEHTI AJALOOTÖÖDE VIIDETE OSAS. SAMUTI EI KEHTI SUVALISED JUHENDID EGA OMA SÜSTEEMID NB! EI OLE VÕIMALIK KEHTESTADA UNIVERSAALSET VIITAMISSÜSTEEMI, MIS SOBIKS KÕIKIDELE TEADUSALADELE FOOTNOTE TEGEMINE ARVUTIL: KUI PEAD LISAMA VIITE, VAJUTA INSERT => FOOTNOTE (BOTTOM OF PAGE) => (AUTONUMBER) => OK VÕID HOOLETA LISADA VAHELE UUSI VIITEID, ARVUTI NUMMERDAB JA LIIGUTAB VIITEID AUTOMAATSELT! TEHNILISELT VIIDE KOOSNEB KAHEST OSAST: I VIIDATAVA TEKSTI LÕPPU MÄRGITAKSE VIITE NUMBER (ARVUTI NUMMERDAB) II JOONE ALL LEHEKÜLJE ALLSERVAS ON VIITE TEINE OSA, MIS ALGAB NUMBRIGA (SAMA NUMBER, MIS ON ÜLEVAL). JÄRGNEB INFORMATSIOON KASUTATUD ALLIKATE KOHTA. VIIDE LÕPPEB PUNKTIGA! ÜLDINE PÕHIMÕTE: VIITED JA ALLIKALOETELU MOODUSTAVAD TERVIKU, MILLE ALUSEL LUGEJAL ON VÕIMALIK KONTROLLIDA AJALOOLASE TÖÖ TASET JA ULATUST RAAMATUTE ALLIKAALANE INFO (BIBLIOGRAAFILISED ANDMED) PEAB OLEMA MÄRGITUD IDENTSEL KUJUL NII VIIDETESSE KUI KA ALLIKALOETELUSSE ERINEVUS AINULT LEHEKÜLGEDE OSAS: KASUTATUD LEHEKÜLJED MÄRGITAKSE ALATI VIIDETESSE, AGA MITTE AJALOO ALLIKALOETELUSSE A. VIITED KIRJANDUSELE: KUI VIIDATAKSE ESIMEST KORDA MÄRGITAKSE JOONEALUSESSE VIITESSE TÄIELIK INFORMATSIOON 1. MONOGRAAFIA PUHUL: AUTORI (VÕI AUTORITE) NIMI ÜMBERPÖÖRATUD JÄRJEKORRAS ALUSTADES PEREKONNANIMEGA, JÄRGNEB EESNIMI TÄIELIK PEALKIRI (KA ALAPEALKIRI)
(TÕLKIJA) SEERIAANDMED KIRJASTAJA TRÜKKIMISE KOHT &AEG KUI ON MITMES TRÜKK, MÄRGITAKSE KA SEE JUURDE LÕPUKS MÄRGITAKSE VIITES KASUTATUD LEHEKÜLJED 1. Ilmjärv, Magnus. Hääletu alistumine. Eesti, Läti ja Leedu välispoliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus 1920. aastate keskpaigast anneksioonini. Argo. Tallinn 2004, lk.776-783. / 1. Ilmjärv, Magnus: Hääletu alistumine Tallinn, 2004, 776-783. KUI PUNKTIDE & KOOLONITE SÜSTEEM ON VALITUD, PEAB SEDA JÄLGIMA! 2. Karjahärm, Toomas ja Sirk, Väino. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850-1917. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1997, lk. 173. 3. Leskinen, Jari. Suomen ja Viron salainen sotilaallinen yhteistoiminta Neuvostoliiton varalta vuosina 1930-1939. Bibliotheca Historica 20. Suomen Historiallinen Seura. Helsinki 1997, lk. 97. KUI ON TEGEMIST TOIMETATUD TEOSEGA (MIS EI KOOSNE ARTIKLITEST), ÖELDAKSE PEATOIMETAJA NIMI ALLES PEALE TEOSE PEALKIRJA: 4. Euroopa ajalugu. Antiikajast kuni kolmanda aastatuhande koiduni. Peatoimetaja John Stevenson. Tõlkinud Rein Turu ja Tõnis Värnik. Varrak. Tallinn 2003, lk. 434. 2. ARTIKLI PUHUL: AUTORI PEREKONNANIMI, EESNIMI ARTIKLI TÄIELIK PEALKIRI KOGUMIKU / AJAKIRJA PEALKIRI KOGUMIKU TOIMETAJA SEERIA KIRJASTAJA TRÜKKIMISE KOHT JA AEG VIITES KASUTATUD LEHEKÜLJED 5. Vahtre, Sulev. Johan Kõpp Eesti kultuuriloos. - 75. aastat Eesti Ülikooli Tartus. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi XXIX. Peatoim. Helmut Piirimäe. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 1997, lk. 80-85. / 5. Johan Kõpp Eesti kultuuriloos. Teoses 75 6. Vahtre, Sulev. Meie vanema historiograafia uurimisseisust ja ülesannetest. Ajalooline Ajakiri 3 (114) / 2001, lk. 5-10. 6. Ajakirjas Ajalooline Ajakiri 6. ülesannetest. Ajalooline Ajakiri KUI VIIDATAKSE SAMALE TEOSELE TEIST KORDA, PIISAB AUTORI PEREKONNANIMEST, AASTAARVUST JA LEHEKÜLJEST 1. MONOGRAAFIA PUHUL: 7. Ilmjärv 2004, lk. 776. 8. Karjahärm ja Sirk 1997, lk. 225-227. TOIMETATUD ÜLDTEOS: 9. Euroopa ajalugu 2003, lk. 100. 2. ARTIKLI PUHUL: 10. Vahtre 2001, lk. 12.
VIITAMINE MITMELE ALLIKALE KORRAGA: VAHELE SEMIKOOLON Karjahärm ja Sirk 1997, lk. 101; Vahtre 1997, lk. 80-85. KUI VIIDATAKSE TEIST KORDA JÄRJEST SAMALE ALLIKALE: SEALSAMAS / SAMAS / IBID. / IBIDEM = SAMAS RAAMATUS, SAMAL LEHEKÜLJEL KUI ON KASUTATUD MITMEID LEHEKÜLGI KOGU TEOSE ULATUSES: PASSIM NB! ÄRA VIITA KOOLIÕPIKUTELE (KUI EI UURI ÕPIKUTE AJALUGU), ÄRA VIITA ENTSÜKLOPEEDIATELE (KUI VIITAD, LISA JUURDE MÄRKSÕNA) B. VIITED PERIOODIKALE: AJALEHE / -KIRJA NIMI, KUUPÄEV, AASTA, LEHEKÜLJE NUMBRIT EI MÄRGITA AJALEHTEDE PUHUL! 1. Päevaleht (PL) 12. 03. 1934. 2. Päevaleht 12. 03. 1934 (Juhtkiri). 3. Päevaleht 12.03. 1934, Väljamõeldud pealkiri. AJAKIRI: 3. Olion 8 / 1930, lk. 32. / Olion nr. 8, 1930, 32. 4. Olion 8 / 1930, Üks kirjanduslik suvituspaik, lk. 32. 5. Olion 8 / 1932: Adson, Artur. Üks kirjanduslik suvituspaik, lk. 32-34. 6. Adson, Artur. Üks kirjanduslik suvituspaik. - Olion 8 / 1930, lk. 32-34. C. VIITED ARHIIVIALLIKATELE: DOKUMENDI LAHTISELETAMINE, SEEJÄREL ARHIIVIMÄRGISTUS (EESTIS JÄRJEKORRAS ARHIIV, FONDI NR., NIMISTU, SÄILIK) EÜS-I üldkoosoleku protokoll 17.11. 1930 5. EAA 1767. 1. 41. / EAA f. 1767. n. 1. s. 41. / EAA 1767-1-41. (Võib veel juurde märkida arhiivi leheküljenumbri, nt: 11.) D. VIITED TRÜKITUD (ARHIIVI)ALLIKATELE: DOKUMENT KOGUMIK TOIMETAJA (KIRJASTAJA) TRÜKKIMISE KOHT JA AEG KASUTATUD LEHEKÜLJED 1. NSV Liidu valitsuse noot Eesti valitsusele 16.06. 1940. (Tõlge vene keelest.) Baaside lepingust anneksioonini. Dokumente ja materjale. Toim. Heino Arumäe. Eesti Riigiarhiiv Eesti Teaduste akadeemia Ajaloo Instituut. Perioodika. Tallinn 1991, lk. 143-144. VIITAMINE II KORDA: NSV Liidu valitsuse noot Eesti valitsusele 16.06. 1940. Baaside lepingust anneksioonini. 1991, lk 143. E. VIITED KÄSIKIRJADELE (NT BAKALAUREUSE- / MAGISTRITÖÖD): AUTORI NIMI PEALKIRI KÄSIKIRJA ISELOOMUSTUS KÄSIKIRJA HOIUKOHT LEHEKÜLJED
1. Sauna, Tanel. Üliõpilasorganisatsioonid ja vaikiv ajastu. Bakalaureusetöö. Eesti humanitaarinstituut. Ajaloo ja Eesti kultuuriloo õppetool. Tallinn 2004, lk. 88. VIITAMINE II KORDA: Sauna 2004 (käsikiri), lk. 89. F. VIITED INTERVJUUDELE & SUULISTELE TEADETELE: NT INFOALLIKA NIMI (INFOANDMISE AEG) KELLE VALDUSES 1. Mati Grafi intervjuu (10.10. 2003.) Autori valduses / Helena Sepa valduses. VIITAMINE II KORDA: Mati Grafi intervjuu. G. VIITED INTERNETI ALLIKATELE: (VT. ARHIIVIALLIKATELE VIITAMINE) (ALLIKA AUTOR) PEALKIRI / DOKUMENT WWW. AADRESS!!! 1. Historioitsijan Internet opas. http://www.utu.fi/hum/historia/kh/iopas/. NB! VIITAMISE PUHUL ON OLULINE, ET KUI VALITAKSE ÜKS SÜSTEEM, SEDA KASUTATAKSE ALGUSEST LÕPUNI. NT:, Lk. 49 /, 49. ; - Olion / Ajakirjas Olion. 3. KOKKUVÕTE -JÄRGNEB PEATÜKKIDELE JA PÕHINEB NENDES ESITATUD INFORMATSIOONILE EI PEAKS SISALDAMA UUT INFORMATSIOONI / FAKTE (UUS INFORMATSIOON KUULUB PEATÜKKIDESSE) KOKKUVÕTTES EI VIIDATA ALLIKATELE! -PEAKS MOODUSTAMA UURIMUSTÖÖ HARIPUNKTI! VÕTAB KOKKU UURIMUSE OLULISED TULEMUSED EHK KOKKUVÕTTES PEAKS AUTOR VASTAMA SISSEJUHATUSES ESITATUD KÜSIMUSTELE! SÜVAANALÜÜS, PERIODISEERING TEINE VAATENURK, MITMETAHULINE ISELOOMUSTUS -KOKKUVÕTTES PEAKS TÜKKIDEST MOODUSTUMA PUZZLE, KILDUDEST MOSAIIK, OSADEST TERVIK, MIS ON MOODUSTATUD ALLIKATE JA FAKTIDE ANALÜÜSIMISE TULEMUSENA. TULEMUSED / JÄRELDUSED ALLIKATE ALUSEL! 4. ALLIKALOETELU -KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED: ERINEVAD ALLIKATE KATEGOORIAD SEATAKSE OMAVAHEL JÄRJEKORDA TÄHTSUSE (PRIMAARSUSE) ALUSEL ALUSTADES ARHIIVIALLIKATEGA JA LÕPETADES INTERNETI WWW- LEHEKÜLGEDEGA -IGA ALLIKAKATEGOORIA SEES KEHTIB TÄHESTIKULINE JÄRJEKORD (VÕI FONDINUMERATSIOONI JÄRJEKORD)
I ARHIIVIALLIKAD HOIUARHIIVIDE KAUPA (nt EAA, ERA), NENDE SEES FONDIDE / DOKUMENDIKATEGOORIATE KAUPA EESTIS MÄRGITAKSE JUURDE FONDI NUMBER / LÄÄNES ON VAHEL IGAL DOKUMENDIRÜHMAL OMA KOOD ( AADRESS ) (VÕIMALIK VEEL LOETLEDA ARHIIVIFONDI SEES ERINEVAD DOKUMENTIDE RÜHMAD: nt org. protokollid, kirjavahetus, maj. aruanded jne.) NÄIDE 1. ARHIIVIALLIKAD Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Tartu Johannes Vares (Barbarus) Eesti Riigiarhiiv (ERA), Tallinn Eesti saatkond Stockholmis, 1587 Eesti sõjaväe esindaja Leedus, 2316 Majandusministeerium, 969 Riigikogu, 84 Välisministeerium, 957 Suomen Kansallisarkisto (KA), Helsinki Etsivän keskuspoliisin ja valtiollisen poliisin arkisto I (EK VALPO I) Sveriges Riksarkiv (UD), Stockholm Utrikesdepartements arkiv Politik: allmänt Estland Politik: allmänt Finland NÄIDE 2. Eesti Ajalooarhiiv (EAA), Tartu F. 1760 Korporatsioon Sakala F. 1767 Eesti Üliõpilaste Selts F. 2100 Tartu Ülikool Suomen Ulkoasiainministeriön Arkisto (UM), Helsinki 5 C / 5 Berliinin-lähetystön raportit 5C / 6 Pariisin lähetystön raportit 7 E Viro NÄIDE 3. Helsingin yliopiston kirjasto, Helsinki (HYA). Etelä-Pohjalaisen Osakunnan arkisto (EPO). EPO:n nimikirjat 1928-1939. Kokouspöytäkirjat ja niitten liitteet 1927-40. Kirjetoisteet 1927-40. II TRÜKITUD / AVALDATUD ALLIKAMATERJALID AMETLIKU ISELOOMUGA MATERJALID:
PUBLITSEERITUD DOKUMENDID JA NENDE KOGUMIKUD, SEADUSED (nt RIIGI TEATAJA) TRÜKITUD ARUANDED, STATISTIKA, NIMEKIRJAD, PÕHIKIRJAD JNE. NÄIDE: AVALDATUD ALLIKAD -Eesti lepingud välisriikidega XII 1933-1934. Eesti Vabariigi Välisministeerium. Tallinn 1935. -Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli isiklik koosseis 1. detsembril 1938. Tartu 1939. -Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli seadus. Riigi Teataja 1925. -Teenides isamaad. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik 1939-1940. Akadeemia 8 / 1990. Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus. III BIOGRAAFIAD / BIBLIOGRAAFIAD NÄIDE: -Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Peatoim. P. Tarvel. Akadeemilise Ajaloo- Seltsi toimetised X. Tartu-Tallinn 1940. -Eestikeelne raamat 1901-1917. I A-P. Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. Toim. E. Annus. Eesti Teaduste Akadeemia raamatukogu. Tallinn 1993. -1000 tartlast läbi aegade. Koost. Lembit Ainsoo ja Uno Ainsoo. Tartu 2003. IV PERIOODIKA AJAKIRJAD JA LEHED NÄIDE: -Helsingin Sanomat 15.10. 1925 -Päevaleht (PL) 1920-1925 -Postimees: jaan. 1923 ja dets. 1924 -Vaba Maa 15.10.-15.11. 1925 -Üliõpilasleht 1925 V KIRJANDUS KAASAEGNE KIRJANDUS (nt ROMAANID), HILISEM (TEADUS)KIRJANDUS: MONOGRAAFIAD, ARTIKLID, MEMUAARID KIRJANDUSLOETELUDE ÜLDINE PÕHIMÕTE: TÄHESTIKULINE JÄRJEKORD KOOSTATAKSE AUTORITE PEREKONNANIMEDE ALUSEL JA LOETELU SISALDAB KÕIK TEOSTE KOHTA KÄIVAD BIBLIOGRAAFILISED ANDMED (VAATA JOONEALUSED VIITED: ÜHESUGUNE SÜSTEEM!) VÕIB OLLA KAKS ERALDI LOETELU: A. UURITAVA AJASTU KIRJANDUS EHK KAASAEGNE KIRJANDUS / TRÜKITUD PRIMAARALLIKAD (PAMFLETID JNE.) B. HILJEM AVALDATUD TEADUSKIRJANDUS: UURIMUSED & MEMUAARID SOOVITAV KAHEKORDNE ÜLESMÄRKIMINE ARTIKLITE KOGUMIKE JA NENDES SISALDUVATE KASUTATUD ARTIKLITE PUHUL - Palamets, Hillar. Arnold Koop kes ta oli? Teoses Tartu Ülikooli Ajaloo küsimusi XXX.--- Tartu 1998.
- Sepp, Helena. Ülikoolilinn, kus ei tohi ööbida. Koobi aja ülikool soomlaste silmis. Teoses Tartu Ülikooli Ajaloo küsimusi XXX.--- Tartu 1998. - Tartu Ülikool 1970-1988. Tartu Ülikooli Ajaloo küsimusi XXX. Tartu Ülikool. Tartu 1998. ERINEVAD TEHNILISED VÕIMALUSED, ET KIRJANDUSLOETELU OLEKS PAREMINI LOETAV ALUSTADA SIDEKRIIPSUGA / TAANDREAGA / JÄTTA ÜKS LISARIDA VAHELE KASUTADA AUTORI NIME PUHUL RASVAST KIRJA / KURSIIVI JNE. KIRJANDUSLOETELUS IGA ALLIKA KIRJAPANEK LÕPEB PUNKTIGA! VI PUBLITSEERIMATA, KÄSIKIRJALISED MATERJALID / KÄSIKIRJAD EELKÕIGE ÜLIKOOLIDE DIPLOMI-/ BAKALAUREUSE- / MAGISTRITÖÖD NÄIDE: -Laas, Hele. Põhjamaade ajalugu Eesti ajalooõpikutes läbi aegade. Diplomitöö. TPÜ Ajaloo Osakond 2003. VII INTERVJUUD / SUULISED TEATED / SUULISED ALLIKAD NÄIDE: -Prof. Mati Grafi (s. 1939) intervjuu Tallinnas 10.09. 2003. Küsitles Helena Sepp. Autori valduses. -Vestlus XX-ga 2004. Autori valduses. VIII INTERNET VAHEL MÖÖDAPÄÄSMATU ALLIKARÜHM (NT ELEKTROONILISED ARHIIVID) NÄIDE: Helsingin Sanomat 19.09. 2000: Viron hallitus alkoi pitää istuntojaan verkossa. (http://www.helsinginsanomat.fi/uutiset) Otsing 10.04. 2001. 5. PROSEMINARITÖÖ VÕIB SISALDADA VEEL: KASUTATUD LÜHENDITE LOETELU (KOHE ALGUSES VÕI LÕPUS) LISAD (LÕPUS) LISADE PUHUL MÄRGI ALATI JUURDE LISA NUMBER, PEALKIRI JA LÕPPU ALLIKAS Lisa 1. 1912. aasta Telliskopli kaart. --- Allikas: Tallinna Linnaarhiiv f 149, n 4, s 1408. TÄNAPÄEVAL TEHNIKA VÕIMALDAB KASUTADA FOTOSID & ILLUSTRATSIOONE; VAHEL VAJALIK (SÕLTUB TEEMAST), AGA ÜLDISELT MITTE KOHUSTUSLIK BAKALAUREUSE TÖÖ JUURDE LISATAKSE VEEL SUMMARY PROSEMINARITÖÖ EI VAJA ERALDI EES- / LÕPPSÕNA (nt TÄNUAVALDUSI), NIMEDE REGISTRIT, LÕPPU AUTORI ALLKIRJA NB! NUMMERDA TÖÖ LEHEKÜLJED!
TÖÖ OSAD VÕIB NUMMERDADA (EESTIS MILLEGIPÄRAST EI ALUSTATA NUMMERDAMIST SISSEJUHATUSEST) JUHENDI LÕPETUSEKS: TEADUSTÖÖ KEEL JA STIIL -ÕIGEKIRJA JA GRAMMATIKA VALDAMINE -SELGUS! LOOGILISUS! LADUSUS! -ASJALIK STIIL (PAATOSE VÄLTIMINE), MIS EI TÄHENDA IGAVUST! AJALOOLASE EETIKA: AUSUS, TÄPSUS, KRIITILINE MEEL, PEAB LOOMA TÕLGENDUSE, MIS ARVESTAB MITMEKÜLGSELT JA TASAKAALUKALT ALLIKATEGA AJALOOTEADUSE PROBLEEMID & KURITEOD: PLAGIAAT = LOOMEVARGUS ALLIKATE VÄLJAMÕTLEMINE & VÕLTSIMINE, HOOLETU KASUTAMINE NB! KUNA AJALUGU ON SEOTUD AJAGA, VAADELDAKSE TEEMAT KRONOLOOGILISELT! AJA ASPEKTI EI TOHI ÄRA UNUSTADA! AJALOOLINE MÕTLEMINE: EELDUSED, PÕHJUSED, SÜNDMUSED- PROTSESSID NING NENDE TAGAJÄRJED, TULEMUSED SUBJEKTIIVSUSE TUNNUSTAMINE, AGA VÕIMALIKULT SUURE OBJEKTIIVSUSE TAOTLEMINE! AJALOOS KORDUMATUD, AINULAADSED SÜNDMUSED! AJALOOTEADUSES ON OLULISED ALLIKAD JA NENDE KASUTAMINE (ALLIKAKRIITIKA JA ALLIKATELE VIITAMINE!!!) ALLIKATE ALUSEL TOIMUB UURIJA PEAS MINEVIKU SÜNDMUSTE REKONSTRUEERIMINE ; NENDE SELETAMINE, LAHTIMÕTESTAMINE = TÕLGENDUS SELLINE TERVIKTÕLGENDUS ON PARIM, MIS SELETAB VÕIMALIKULT PALJU ÜKSIKUID FAKTE / DETAILID ON KOOSKÕLAS TERVIKUGA! KAS AJALOOUURIMUSES PEAB KASUTAMA MINGIT TEOORIAT? VÕIB KASUTADA, AGA EI PEA! PEAB KASUTAMA LOOGILIST MÕTLEMIST!