JA UUS ONGI ALANUD! Septembris oodatakse uusi taotlusi!

otsust. t plekninse ngu- paistvat hingega g peab igi jaoks lte kaa- erine- el otsuste kes iks, koos- st TOR ümber ning rakendada õueõpet ainetundide täiendamisel. koolidele eeskujuks, kuidas väärtustada looduskeskkonda enda teistelegi olla tulevikus võiks Kool Muraste et näeb, Jõe Priit Jõe Priit Kooli te Lk 3 KUNI 19.10 OODATAKSE TUI PREEMIA KANDIDAATE. Kandidaatideks sobivad meie valla elanikud, kes on silmapaistvalt panustanud paikkondliku kultuuri- või hariduselu edendamisse või edendanud kohalikku elu. Lk 5 VÄÄNA MÕISAS LÕPETATAKSE VEEL VIIMASEID VIIMISTLUSTÖID, et restaureeritud hoone, milles on ühendatud häärberi luksus, ajaloolised leiud ning tänapäevased õpitingimused, saaks kooliperele peagi üle antud. Lk 4 TAHVELARVUTITE HANKEST LOOBUTI, sest tõenäoliste arvuti ostjate arv on ilmselt muutunud. MTÜ TÜG Arenduskoda uurib võimalus pakkuda hankele alternatiivi. KOLMAPÄEV, 9. september 2015 Harku Valla Teataja HARKU VALLA AMETLIK HÄÄLEKANDJA. ILMUB KAKS KORDA KUUS. VALDE VAGENSTEIN valla hooldustöötaja Teise e inimese mure kuulamine ei ole lihtne, eriti kui tad, kui suur on see mõis- mure tema jaoks. Foto: Aule Sagen Ammu aegu tagasi, kui viikingid Läänem e r d valitsesid, olla üks viikingilaev siinses rannas tormivarju otsinud. Rannaäär on siin aga salakaval suuremale laevale piisavalt sügav rannaäär saab järsku otsa ning veealune astanguserv võib laevakere lõhkuda. Nii juhtunudki ühe viikingilaevaga, kui muidu karastunud merekarud siin tormi eest randuda püüdsid. Meri oli tol päeval eriti pahur ja võtnud nõuks laeva vastu veealust astangut tükkideks taguda ning palju näinud ja kordi merest võitu saanud viikingid vetevalla valitseja juurde saata. Laevast sai ta jagu, samuti enamikest meestest. Kes aga vesisest hauast pääses, selle võtnud kaldaliival külm. Pääses üksainus mees, kelle üksik laine oli oma turjale võtnud ning liivakivisse uhutud koopasse heitnud. See ta elu päästiski teised lained temani enam ei ulatunud ja koopaseinad pakkusid külma idatuule eest varju. Aastad läksid ning koopa lähedale kerkis puidust koda, kuhu toodi perenaine ülevalt Ilmandust. Lapsed ja omakorda nende lapsed ehitasid sinna maju veelgi juurde ning varsti sai neid nõnda palju, et paika võis juba külaks nimetada. Kohta, mis on peaaegu meres ja mille asutaja merest kaldale heideti, hakati kutsuma Merekülaks. Merrekülla talu asus tänase Muraste Politsei- ja Piirivalvekooli vahetus naabruses. Otsides legendile kinnitust Säärast legendi jutustavad oma järeltulijatele Meriküllide suguvõsa eakamad liikmed. Mõnda liini pidi on legendis täpsustatud veel, et tegemist on viikingitest mereröövlitega, kes valla paesel merepiiril laevahuku läbi tegid. Suguvõsa uurijad Jaanus Meriküll õdedega ning Meelis Mereküla on teinud praeguse Muraste Politsei- ja Piirivalvekooli territooriumi läheduses mõned retkedki sooviga üle vaadata esiisade talukoht ning vahest leida ka mõni märk esiisa kunagise võimaliku randumispaiga või koopa olemasolu kohta. Et liivakivikoopaid võib aja jooksul nii juurde tekkida kui ka kaduda, pole õige koopa leidmine täna ehk 13 põlve viikingite järeltulijaid MERIKÜLLID Augusti keskel said Ilmandus kokku 152 Meriküllide suguvõsa liiget, et vaadata üle tuttavad ja pooltuttavad näod, tuletada meelde ununema kippuvate sugulaste nimed ning täiendada sugupuud, kus on ühtekokku kolmeteistkümne põlve esindajad. enam tõenäoline. Kuid fakti, et Merrekülla talu asus tänase Muraste Politsei- ja Piirivalvekooli vahetus naabruses, kinnitab meeste uurimistöö. Esimene viide talukohale on 17. sajandi viimasel kümnendil joonistatud Keila kihelkonna kaardil, rääkis Meelis, täpsustades kohe: Tollel kaardil on talukoht üksnes ära märgitud, aga 1798. aastal krahv Ludwig August Mellini koostatud kaardil on Merrekülla juba kohanimena ajalooürikutesse raiutud. Veel 1946. aastal Nõukogude Liidus koostatud kaardil on Tilgu ja Suurupi vaheline ala Mepekюлa. Meriküllide seekordne kokkutulek toimus Ilmandus, kuhu pärast Merreküllast lahkumist rajasid endale kodu kaks vana viikingi meesliini järeltulijat. Praegu elab Merikülle Ilmandu 14 majapidamises. / Foto: erakogu Foto on tehtud 1940ndate lõpus Rannamõisas Põllu talus, kuhu vahel ikka koguneti, et mõnda tähtpäeva tähistada. Trepil taga vasakul on Meelis Mereküla vanaisa. / Repro Sugupuu on kasvanud nii jõudsalt, et sellest ülevaate saamiseks peab tähtsat ürikut hoidma mitme mehega. Fotol (paremalt) Jaanus Meriküll, Meelis Mereküla ja tema poeg Mikk. / Foto: Aule Sagen Aeg viis harud lahku Kui mõis müüs talukoha 1869. aastal teadmata põhjusel Karl Traubergile, jäid Merikülad talukohast ilma ning liikusid astangust üles teistesse Harku valla küladesse. Peremehe mõõtu välja andvaid Merikülle jagus siis Tabasallu, Tiskresse, Harkujärvele, Väänasse, Sõrve, Liikvale ja Ilmandusse. Ajapikku aga katkesid sugulastevahelised sidemed, nimede eestindamise käigus muutus ka liignime kirjapilt. Meelise vanaisa oli näiteks öelnud, et terve Ilmandu küla on Merikülle täis, tema hakkab Merekülaks. Tegemist oli üldise nimede muutmise eufooriaga esimese Eesti Vabariigi ajal, millega läks osa Merikülle samuti kaasa, selgitas nimekuju muutmise tagamaid Jaanus. Tänapäeval ongi lisaks Meriküllidele olemas veel Merekülad ja Merikülad, samuti Mericyllid. Sugupuu uurimisega tegelema hakates oli Jaanusel ja ta õdedel tükk tegemist inimestele tõestamisega, et Meriküllid ja Merekülad on üks ja sama sugu: Vanemad inimesed vaidlesid ikka vastu, et me ei ole sugulased. Sama teab kinnitada ka Meelis: Siinsamas Ilmandu külaski on kaks talu, mille elanikel oli tükk aega raske uskuda, et ollakse sugulased. Tänuväärsed kroonikad Sugupuu uurimisega hakkasid Meelis ja Jaanus koos õdedega tegelema kolm-neli aastat tagasi, seda teineteisest sõltumatult ning teadmata üksteise olemasolust või tegevusest midagi. Kirikuraamatud on olnud hindamatuks allikaks esivanemate tuvastamisel, nii ulatuvad kirjalikud andmed 1642. aastal sündinud esiisani, kelle nimi oli Jürrin, oli Jaanus tänulik, sest nendest võib leida andmeid sugulaste kohta isegi veel 1950ndate lõpust. Samuti pakuvad põnevaid vahepalasid kohtutoimikud, milles saab lugeda pikemaid ja lühemaid juhtumeid, kuhu on segatud olnud ka Meriküllid. Kord on lahendatud kohtus omavahelist togimist, kui kakluses osalenud poisi ema teise osapoole peale kaebas, teine kord jagatud rahasid, mille üks Meriküll valda hoiule tõi ja siis osade kaupa jälle tagasi nõudis, rääkis Meelis oma põnevatest leidudest arhiivis. Möödunud sajandi keskpaigast saab aga juba lugusid kuulata veel elusolevalt generatsioonilt, kelleni siiani leitud niidiotsad on viinud. Neid lugusid tuleb muidugi kontrollida, sest sisu kipub jutustades üha uusi nüansse juurde saama, muheles Jaanus. Otsingutest juhuslike kohtumisteni Jaanus on ka see, kes kuuldes kusagil juhuslikult mõnest Merekülast, sõidab kohale, et välja uurida, kas tegemist võiks olla sugulasega. Näiteks oma tööülesannete tõttu Saku vallavalitsuses tuli ühe võtme saamiseks mu isik seal tuvastada. Vanaproua, kes sellega tegeles, kostis mu nime nähes, et temagi teadis üht Merikülli raamatukogu juhatajana mäletas ta eakat meest, kes käis tihtilugu raamatuid laenutamas. See olnud aga nii vana inimene, et proua arvates ei pruuki- nud teda enam meie seas olla. Õnneks meenus ühele ametnikule, kellele oma suguvõsa uurimisest rääkisin, et ta teab ehk selle vanahärra tütart. Ja nii oligi üks kontakt sugulaste vahel taas loodud, tundis Jaanus heameelt, et ka võõrad on nende uurimistöös väga abivalmid. Meelis on leidnud sugulase suisa oma kunagise kolleegi näol: sugupuud uurima asudes selgus, et inimene, kellega on aastaid külg külje kõrval töötatud, on talle ka sugulane. Enamik siiani leitud Meriküllide järglastest elavad laiali mööda Harjumaad, kuid on ka neid, Elanikel oli tükk aega raske uskuda, et ollakse sugulased. kes on läinud Eesti kaugematesse paikadesse. Otsingud muudkui jätkuvad ning iga niidiotsa eest, mis veel nendeni jõuab, oleksid sugupuu-uurijad väga tänulikud. Sugulased ootavad! Augusti keskel Ilmandu küla Paemurru-Palsi tallu suguvõsa teisele suurele kokkutulekule kogunenud 152 Merrikülla Jürri järeltulijat valisid Jaanuse oma suguvõsa vanemaks. Vast valitud vanemale pandigi ülesandeks sugupuu kasvatamine ehk uute sugulaste ülesotsimine. Et sugupuu uurijate töö oleks viljakam, kutsuvad Meriküllide järeltulijad endiga ühendust võtma kõigil Meriküllidel või nende järeltulijatel, kes siiani suguvõsa kooskäimistest ja uurimistööst veel kuulnud pole, kirjutades meiliaadressil merikyllidele@gmail.com. Järgmise kokkutuleku korraldavad juba kahe aasta pärast Tabasalu Meriküllide järeltulijad. AULE SAGEN Krahv Ludwig August von Mellini 1798. aastal koostatud Eestimaa kubermangu kaart, millel on juba näha ka Merrekülla asum. / Repro: Rahvusarhiivi kaartide infosüsteem

2 Harku Valla Teataja / UUDISED 1) Vääna Mõisakooli avaaktus toimus kaunis tall-tõllakuuris, kuhu õppeaasta alustamiseks oli kogunenud 87 õpilast. Vääna Mõisakooli jaoks on alanud õppeaasta eriti olulise tähendusega, sest pärast aasta aega kestnud mõisahoone renoveerimistöid on mõisakooli pere tagasi Väänas ja jätkab oma tegevust väärikalt taastatud ja restaureeritud ajaloolises mõisahoones. / Foto: Kady-Ann Sutt 2) Harku valla ühes uusimas koolis, 2013. aastal avatud Vääna-Jõesuu Koolis alustas sellel õppeaastal kooliteed 95 õpilast, kellest esimesi klasse moodustati üks. / Foto: Vääna-Jõesuu Kool 3) Tabasalu Ühisgümnaasiumis alustas kooliteed lõviosa Harku valla lastest üle 900 õpilase. Neist esimesse klassi astus nelja klassikomplekti jagu lapsi. / Foto: Tabasalu Ühisgümnaasium 4) Harkujärve Põhikooli aktus toimus Harkujärve spordihoones. Kooliteed alustas 206 õpilast, kellest esimesse klassi astujaid oli 36. Direktor pidas oma avaaktuse sõnavõtus oluliseks toonitada vajalikkust kõikvõimalike muutustega kohaneda, pidades silmas nii koolielus kui ka kogu ühiskonnas toimuvaid muutusi. / Foto: Holger Ilsjan 5) Sellel sügisel tegevust alustanud Muraste Koolis alustas kooliteed 155 õpilast, neist esimese klassi õpilasi kolme klassikomplekti jagu. Kooli ajaloo kõige esimese aktuse avanud direktori Priit Jõe eestvedamisel ootas Muraste Kooli õpilasi lisaks möödunud aastal valminud uuele koolimajale ka täiesti uus särasilmne koolimeeskond, kes uues asutuses on värskelt tööd alustanud. / Foto: Kady-Ann Sutt 5 1 2 JA UUS kooliaasta ONGI ALANUD! 1. septembril alustas Harku valla viies koolis Tabasalu Ühisgümnaasiumis, Harkujärve Põhikoolis, Muraste Koolis, Vääna-Jõesuu Koolis ja Vääna Mõisakoolis kooli aastat poolteist tuhat õpilast. Neist ligi veerandsajale, kes tänavu alustasid esimesse klassi astumisega oma põnevat kooliteed, oli see koolipäev päris esimene ja eriliselt tähtis. Soovime kõigile õpilastele palju indu ja särasilmsust uute teadmiste ammutamisel ja koolipäevade nautimisel. 4 KADY-ANN SUTT 3 Septembris oodatakse uusi taotlusi! Järgmise aasta plaanide huvihariduse toetamise korrale ka spordi- ja huviharidu- toetus 37 922, Harku val- kogukonnakeskuste tegevuse tegemise aeg on jälle kätte jõudnud. Vallavalitsus ootab 2016. aasta se toetamise taotluste tähtaeg. la hariduse, kultuuri ja spordi Lapsevanemad peavad ka SA 132 000 ja projektipõhise tegevuse toetus 97 051 valima ja kinnitama oma projektipõhise tegevuse lapse osaluse huvitegevuses. toetuse ning spordi- ja nagu eelmisel aastal, kuid huvitegevuse toetuse hetkel ei ole see veel vajalik. taotlusi. Lapsevanemate keskkond avatakse veebis 1. novembrist, kui spordiklubid ja huvikoolid on oma nimekirjad vallavalitsusele esitanud ning need on veebikeskkonda sisestatud. Küsimustele vastab valla kultuuri- ja spordispetsialist Karin Pops, telefon 606 3838, e-post karin.pops@harku.ee. Sarnaselt möödunud aastale tuleb 2015. aasta projektipõhise tegevuse toetuse ning spordi- ja huvitegevuse toetuse taotlused esitada vallavalitsusele 1. oktoobriks ning investeeringute kaasfinantseerimise taotlused 10. oktoobriks. Projektipõhise tegevuse toetamise korra alusel saab toetust taotleda kultuuri-, spordi-, noorsoo- ja sotsiaaltöö, külaliikumise, keskkonnakaitse ning heakorra projektidele, samuti laste- ja noortelaagrite korraldamiseks. NB! Lapsevanemad! 1. oktoober on vastavalt Harku valla sporditegevuse ja Spordi- ja huvitegevuse toetamise taotluse tähtaeg on 1. oktoober. / Foto: 123RF Toetust jagati ligi pool miljonit Sellel aastal eraldati huvitegevuseks, ürituste korraldamiseks, rahvusvaheliseks õpilasvahetuseks ja külaliikumise edendamiseks kokku 421 484 eurot, mis jagunes järgmiselt: spordi- ja huvitegevuse toetus 124 000, 2015. aasta toetuste määrad olid alljärgnevad: A. Eestis läbiviidavas laagris toetatakse Harku valla lapse osalemist ühel päeval 3 euroga. B. Harku valla last toetatakse välisreisil toimuval kultuuriüritustel või spordivõistlustel valda esindades 67 euroga. C. Prioriteetseid ülevallalisi üritusi toetatakse 450 euroga. D. Ülevallalisi üritusi ja valla meistrivõistlusi toetatakse 300 euroga. E. Väiksemaid kohalikke üritusi toetatakse 150 euroga. F. Ringitegevuse toetus lapse kohta kuus (9 kuud) on 2. HARKU VALLAVALITSUS Sügis Cup 2015 Kalevi staadionil Spordiklubi Liider korraldab 20. septembril algusega kell 11.00 Kalevi staadionil 7 12-aastaste kooliõpilaste kergejõustikupäeva Sügis Cup 2015. Sügis Cup 2015 võistlus on mõeldud lastele sünniaastaga 2003 2008 ning toimub nii tüdrukutele kui ka poistele kolmes vanuseklassis: 2007 2008. a sündinud, 2005 2006. a sündinud ja 2003 2004. a sündinud. Kavas on 60 m jooks, kaugushüpe ja pallivise. Võistlus on individuaalne, parematele on autasuks diplomid ja medalid. Registreeruda saab võistluspäeval kell 10.00 10.45 kohapeal, sealsamas toimub ka võistlejakaartide täitmine. Koolide organiseeritud arvuline osavõtt registreerida 16. septembriks telefonil 502 1346. Võistlus on tasuta, ootame rohket osavõttu! ANTS SOOSAAR Spordiklubi Liider

UUDISED / Harku Valla Teataja 3 Suvel asus vallas tööle uus sotsiaalhooldustöötaja, kes lisaks tavalistele hoolekandetoimingutele teeb vajadusel ära ka väiksemad remonditööd. Valde Vagenstein asus valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonnas hooldustöötajana tööle juuli lõpus. Tema hoole all on üksi jäänud ja oma argitoimetustes abi vajavaid eakaid praegu kümne ringis. Vahel võib uus hooldustöötaja külastada ka oma kolleegide hoolealuseid, seda siis, kui ära tuleks teha ühekordsed pisiremonditööd, mis naisterahvale ehk üle jõu käiksid. Töö suurele südamele Nüüdseks tosin aastat Harku vallas elav Valde on oma uues ametis kiirelt sisse elanud selgeks on saanud, millised isiksused on tema hoole all ja milliste tingimuste ning hoolealuste eripäradega peab Sageli on hooldustöötaja üks väheseid inimesi, kes teda kuulab. ta arvestama. Abi vajavad üksi jäänud eakad Valde sõnul erineval määral: Mõni soovib lihtsalt poodi sõidutamist, et ta saaks oma ostud ise teha, teisele on vaja aga toidukotid koju viia, manitseda teda oma tervise eest hoolitsema ning aidata majapidamis- või ka aiatöödes. Kõige enam tunnevad aga oma kõrges eas üksi elavad hoolealused puudust suhtlemisest sageli on hooldustöötaja Energiline hooldustöötaja saab iga tööga hakkama Uus hooldustöötaja Valde kannab hoolt, et korras oleks nii tema enda kodu kui ka tema hoolealuste omad. / Foto: Aule Sagen üks väheseid inimesi, kes teda kuulab ja kellele oma mured saab ära rääkida. Seda peabki Valde hoolekandetöö raskeimaks osaks, mille kõrval puude lõhkumine on märksa kergem ülesanne. Teise inimese mure kuulamine ei ole lihtne, eriti kui mõistad, kui suur on see mure tema jaoks, nentis Valde ja arvas, et kalk inimene selle tööga hakkama ei saa. Iga töö saab tehtud Oma kätega suvila üles ehitanud ja ka praeguse kodu kaunilt kujundanud Valde jaoks pole ilmselt tööd, millega ta hakkama ei saaks. Oma lapsepõlvekodu suurest maamajapidamisest on ta kaasa saanud Koduhooldust saame pakkuda neile eakatele, kellel puuduvad lähedased. korraarmastuse ning vajalikud oskused nii remondi- ja ehituskui ka aiatöödeks. Näiteks niitmine ongi praegu ta enda sõnul üks osa tema töödest, milles on eakatel abi vaja maja ümber olev krunt on vahel päris suur ning hoolealuse jõud ei käi sellest enam üle. Mõnikord vajavad kohendamist äravajunud uksehinged või on vaja paigaldada uus uksekell, et ka nõrgema kuulmisega hoolealuse juurde sisse pääseda selle ja palju muuga saabki Valde abiks olla. Kõigil neil toimingutel on aga ka oma piir: see, millega inimene ise veel kenasti hakkama saab, jääb ikka ta enda teha. Meie töö koduhoolduse mõte on aidata eakaid teatud toimingutes, et nad saaksid võimalikult kaua hakkama oma igapäevases kodukeskkonnas. Õpitud abitusele siin kohta ei ole, pidas Valde oluliseks, et ka kõrgemas eas hoiaks inimene end krapsakana. Abilised on oodatud Valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tiia Spitsõn rõõmustas uue meeskonnaliikme üle, kelle abi saab nüüd kasutada ka teiste koduhooldusel olevate eakate juures, kus majapidamises oleks mehe kätt vaja. Lisaks on Tiia Spitsõni sõnul jutud uuest sirgeselgsest abilisest meelt muutmas ka mõnel sellisel valla vanemal elanikul, kes siiani pole hooldustöötajat enda koju soovinud, ehkki abi kuluks ära. Koduhooldust saame pakkuda neile eakatele, kellel puuduvad lähedased või side on nendega katkenud, ent nad vajavad oma igapäevatoimingutes siiski teatud määral abi, selgitas sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja seda, kellele teenus suunatud on. Hooldustöötajad aitavad neid vajadusel majapidamis- ja aiatöödel, käivad poes ja apteegis, tellivad vajalikud teenused või broneerivad arstiajad ning kui vaja, viivad hoolealuse ka arsti juurde. Samuti abistavad nad eakaid kõikvõimalikes asjaajamistes. Vallas töötab kokku neli hooldustöötajat, kandes hoolt ligi 50, talvel veelgi rohkema üksi elava eaka eest. AULE SAGEN Männiku malevkond ootab uusi liikmeid Viiendat sünnipäeva tähistanud nooruslik Kaitseliidu Männiku malevkond kutsub oma ridadesse uusi liikmeid, kel soov riigikaitsesse panustada. Harjumaa piirkonnas tegutsev Männiku malevkond on Kaitseliidu Harju maleva eksterritoriaalne allüksus, mis on välja kasvanud 2003. aastal loodud Männiku üksikkompaniist. 2010. aastal ületas liikmete arv 300 piiri ning tollane Kaitseliidu ülem otsustas üksikkompanii nimetada malevkonnaks. Selle aasta juunis viiendat sünnipäeva tähistanud malevkonna liikmed on samuti nooruslikud liikmete keskmine vanus on 36 eluaastat. Tingimustes, kus Kaitseliit konkureerib paljude erinevate vaba aja veetmise võimalustega ja seda eriti noorte seas, kasvab Männiku malevkond jätkuvalt kiiresti, rõõmustas Männiku malevkonna pealik lipnik Daniel Nüüd. Põnevad erialad Männiku malevkonnas tegeletakse Nüüdi sõnul nii nagu teisteski Kaitseliidu allüksustes Eesti Vabariigi riigikaitse edendamisega. Männiku malevkond koosneb erialarühmadest, mis võimaldavad spetsialiseeruda tavapärasest põnevamatele militaarvaldkondadele. Iga uus Kaitseliidu liige peaks Männiku malevkonnas leidma endale just selle eriala, mis teda kõige rohkem paelub, lisas malevkonna pealik. Riigikaitsesse saab panustada ka koolis riigikaitse tunde läbi viies, noorkotkaste ja kodutütarde tööd korraldades või malevkonda mõnel spordivõistlusel esindades. Oskused leiavad rakendust ka tavaelus Kaitseliidust saadud teadmistele ja oskustele põhjalikele esmaabialastele teadmistele, oskusele metsas öösel ellu jääda või abistada metsatulekahjude või reostuste likvideerimisel ja metsa eksinud inimeste leidmisel leiab rakendust ka tsiviilelus. See kõik aitab suurendada elanikkonna võimekust nii oma pere, kodu kui ka kodukandi turvalisuse tõstmisel. Kui soovid riigikaitsesse panustada, siis võta meiega ühendust manniku.harju@kaitseliit. ee, harju.kaitseliit.ee/manniku-malevkond. JUKKO NOONI Kaitseliidu Männiku malevkond Harju maakaitsepäeval Tabasalus. / Foto: Birgit Vaarandi Ootame Tui preemiale kandidaate! Harku Vallavalitsus ootab kandidaate Erna ja Juhan Tui preemiale. Preemia kandidaatideks sobivad meie valla elanikud, kes on silmapaistvalt panustanud paikkondliku kultuuri ja/või hariduse edendamisse või paikkonna elu mingil muul silmapaistval viisil edendanud. Erna ja Juhan Tui preemiat antakse välja alates 2009. aastast. Preemia suuruseks on 2015. aasta IV kvartali Eesti keskmine kuupalk. Otsuse preemia saaja kohta teeb komisjon, kuhu kuuluvad Harku Vallavalitsuse, Tabasalu Ühisgümnaasiumi, EELK Rannamõisa koguduse, MTÜ Tabasalu Patriootide ning perekond Tui esindajad. Senised laureaadid Seni on Tui preemia pälvinud: Tabasalu Ujumisklubi treener Reet Männik (2014); Tabasalu ÜG direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal, kooli raamatukogu juhataja ning hariduselu edendaja Aino Sokk (2013); Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpetaja ja korvpallitreener Milvert Vaaks (2012); Tabasalu Ühisgümnaasiumi Muusikakooli õppealajuhataja, Tabasalu kammerkoori juhendaja Mai Ainsalu (2011); Tabasalu Muusikakooli õpetaja ja puhkpilliorkestri dirigent Valdo Rüütelmaa (2010) ja Harku ja Vääna valdade ajalugu kajastavate kogumike koostaja Terje Urbanik (2009). Preemiale kandideerimiseks või kandidaadi esitamiseks ootame 19. oktoobriks (k.a) taotlust kandidaadi nime, kontaktandmete ning põhjendustega. Taotluse võib esitada vabas vormis, saates selle postiaadressile: HARKU VALLAVALIT- SUS, Kallaste tee 12, Tabasalu, 76901 või e-posti teel harku@harku.ee. HARKU VALLAVALITSUS Volikogu istungilt: 27.08.2015 toimunud volikogu istungil võeti vastu järgmised otsused: n Liikva külas Otsa tn 6 ja Otsa tn 8 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine, n Tabasalu alevikus Lasteaia tn 2c, Lasteaia tn 4, Lasteaia tn 6, Lasteaia tn 8 ja Lasteaia tänav L2 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Volikogu liikme Vello Lind i poolt algatatud eelnõud Ülesande andmine vallavalitsusele volikogu määruse eelnõu ettevalmistamiseks vallapensioni sisseseadmiseks ning Ülesande andmine vallavalitsusele volikogu otsuse eelnõu ettevalmistamiseks pagulaste vastuvõtmise küsimuses ei leidnud volikogu toetust ja jäid vastu võtmata.

4 Harku Valla Teataja / UUDISED & VALLAELU Valla õpilastele tahvelarvutite soetamisest Üha kasvavad nutiseadmete kasutusvõimalused õppetöös on pannud otsima võimalusi õpilastele tahvelarvutite soetamiseks. / Foto: 123RF Vallavalitsus loobus plaanist korraldada hange valla koolilastele soodsama hinnaga isiklike tahvelarvutite soetamiseks, sest erinevalt esialgsest infost on tänaseks nende soetamiseks kadunud otsene vajadus. malus soetada tahvelarvuteid turuhinnast parema hinnaga, leidis vallavalitsuse ITjuht, pidades silmas ka üha kasvavaid võimalusi nutiseadmete kasutamiseks õppetöös. Seetõttu uuritakse lapsevanemate huvi alternatiivse lahenduse suhtes. Aasta alguses viis vallavalitsus valla koolide ja lasteaedade lõpurühmade lapsevanemate seas läbi küsitluse, et välja selgitada, kas nende seas oleks piisavalt huvi soetada eelkõige laste õppetöö tarbeks turuhinnast soodsama hinnaga tahvelarvutid. Küsitlusele vastanud 523 lapsevanemast pea pooled ehk 254 peret olid sellest võimalusest huvitatud ning hanke väljakuulutamiseks On alanud õppeaastaks juba tahvelarvutitega varustatud. peeti seda piisavaks. Ehkki küsitlusest järelduv huvi oli piisav, otsustati hanke korraldamisest siiski loobuda, sest valla viiest koolist kolm lahendasid küsitluse järel tahvelarvutite õppetööks kasutuselevõtu koolisiseselt ning on alanud õppeaastaks juba tahvelarvutitega varustatud. Kahel koolil ei ole aga esialgu plaanis oma töös nutiseadmeid kasutada. Hankepiir jääks ületamata Vallavalitsuse IT-juhi Alari Lahe sõnul ei saa enam tingimustes, kus osad koolid on iseseisvalt hoolitsenud nutiseadmete olemasolu eest, küsitluse tulemusi arvestada adekvaatse indikaatorina, mis näitaks tegelikku vajadust ja kogust tahvelarvutite soetamiseks. Kui kolm kooli viiest on õppetöö jaoks nutiseadmed juba hankinud, on kahanenud kindlasti ka tõenäoliste tellijate arv, selgitas Laht otsuse tagamaid ning sellest tingitud järeldusi: Väiksema tellimiskoguse puhul ei ületa aga ostusumma hanke väljakuulutamiseks vajalikku piiri 10 000 eurot. See on ka põhjuseks, miks vallavalitsus hanget ei korralda. Tõenäoliselt on aga paljudele lapsevanematele jätkuvalt oluline või- Avaldusvormis palume täpsustavaid andmeid lapse ja vanemate kohta. Tellimine TÜG Arenduskoja kaudu? Need pered, kes on arvestanud võimalusega soetada hanke tulemusel soodsama hinnaga tahvelarvuti ning on võimalusest jätkuvalt huvitatud, saaksid seda teha Tabasalu Ühisgümnaasiumi juurde 2013. aastal asutatud mittetulundusühingu TÜG Arenduskoda kaudu. MTÜ põhitegevuseks on vahendada õpilastele tasulisi teenuseid ja soetusi. MTÜ juhatuse liikme Lea Kraavi sõnul saab TÜG Arenduskoda aidata soovijatel soetada ka parima võimaliku hinnaga tahvelarvuteid. Kriteeriumid nutiseadmele jäävad samaks, mis pandi paika Harku Vallavalitsuse ja Tabasalu Ühisgümnaasiumi IT-meeskonna koostöös: seade peaks olema Android-operatsioonisüsteemipõhine, kaasaegne ja funktsionaalne. Parima soetushinna väljaselgitamiseks võtab MTÜ kolm hinnapakkumist erinevatelt tarnijatelt. Pakkumuste puhul on siiski oluline tellitavate arvutite kogus ning seetõttu kogub MTÜ TÜG Arenduskoda 30. septembriks nende lapsevanemate sooviavaldusi, kes on huvitatud eespool kirjeldatud võimalusest tahvelarvuti soetamiseks. Oodatakse lisaandmeid Avaldusvormi saab täita Tabasalu Ühisgümnaasiumi kodulehel www.tyg.edu.ee. Avaldusvormis palume täpsustavaid andmeid lapse ja vanemate kohta, samuti seda, kas tahvelarvuti ostetakse välja kohe või soovitakse järelmaksuvõimalust, kirjeldas Kraavi kogutavaid andmeid, mida on vaja pakkumiste võtmiseks ja tingimuste läbirääkimiseks. Täpsemat teavet tahvelarvuti soetamise võimaluse kohta MTÜ TÜG Arenduskoja vahendusel saab Lea Kraavilt e-posti aadressil lea. kraavi@tyg.edu.ee. AULE SAGEN Ühistranspordi rdi sõiduõiguseks peab kooli-olilapsele alates 1. septembrist olema soetatud Harku valla sooduspilet. / Foto: ATKO Liinid OÜ Kas uus sooduspilet on ikka soetatud? Nii nagu möödunud aastalgi, tuleb ka alanud õppeaastal õpilastel ühistranspordiga liiklemisel sõidusoodustuse saamiseks esitada valda vormikohane taotlus ja seejärel tasuda sõidukulude omaosalus. Omaosaluse tasumiseks tuleb osta Harku valla sooduspilet vastavalt tsoonidele. Ostetud sooduspilet tagab sõiduõiguse kuni õppeaasta lõpuni. Pileti ostmisel palume jälgida piletitoote nimetust ja kehtivusaega ning tsoonide vastavust elukoha ja kooli vahelisele marsruudile. Sõiduõiguse õppeaasta lõpuni annab Harku valla sooduspilet kehtivusega 30.06.2016. Sõidusoodustust on õigus taotleda õpilasel, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub Harku vallas ning kes omandab põhi- või keskharidust või tasemeõppes kutseharidust. Sõidusoodustust saab taotleda õpilase elukoha ja kooli vahelisel marsruudil. Harku valla sooduspiletit on võimalik osta portaalis www.pilet.ee, postkontorites või R-kioskites alates 17. augustist. Kui õpilasel puudub õigus osta Harku valla sooduspilet, palume koheselt ühendust võtta Harku Vallavalitsusega. Uut taotlust ei pea esitama, kui eelmisel aastal oli õpilasel sõiduõigus olemas ja õpilase andmed (kool, elukoht) ei ole muutunud. Sellisel juhul piisab üksnes sõidukulude omaosalustasu maksmisest, milleks tuleb osta Harku valla sooduspilet vastavalt tsoonidele. Uue taotluse peab esitama: õpilane, kes läheb 1. või 10. klassi; õpilane, kes omandab põhihariduse baasil kutseharidust; õpilane, kes soovib omaosalusest vabastust. Taotluse omaosalusest vabastuse kohta võib esitada: eestkostel või perekonnas hooldamisel olev õpilane; pere, kus on kolm või enam sõidusoodustuse saajat; pere, kelle ühe kuu tulu pereliikme kohta kuue viimase kuu jooksul jääb alla kolmekordset riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri; vähese toimetulekuga või raskustesse sattunud pere taotluse läbivaataja otsuse alusel muudel põhjendatud juhtudel. Sõidusoodustust tõendavaks dokumendiks on Tallinna ja Harjumaa ühiskaart või RFID-tehnoloogial põhinev õpilaspilet. Ühiskaart peab olema isikustatud ja kehtib koos õpilaspiletiga. Lisainfo Harku Vallavalitsuse andmetöötlusspetsialistilt Kadri Kelgolt telefonil 600 3869 või e-posti aadressil kadri.kelgo@ harku.ee. KADY-ANN SUTT Foto: 123RF Spordiring lastele Vääna-Jõesuus alustab septembri teises pooles pühapäevane spordiring 6 11-aastastele lastele. Alustava spordiringi esimene treening on pühapäeval, 20. septembril kell 16 17 Vääna-Jõesuu Kooli saalis. Spordiringis on pearõhk liikumismängudel, nii palliga kui ka ilma. Valla toetuse saajatele on treeningud tasuta, teistele 10 eurot kuus. Täpsem teave tel 5621 1596, registreerumine railikontkontson@gmail.com. EDDI TOMBAND Türisalu Spordiklubi Türisalu Kuulijänn toimub juba 40. korda Ootame spordisõpru 27. septembril Türisalu kooli staadionile Türisalu Kuulijännile juba 40. korda! Alustame võistlustega 27. septembril kell 16, kui toimuvad lastele palliviske (vanuseklassid U8 U16) ning naistele ja meestele kuulitõuke mitmevõistlused. Pärast heidame ketast. Auhinnalaud on seekord juubeli puhul kopsakam. Info ja registreerimine Eddi Tomband, tel 5695 7822. Võistlus sai alguse 1997. aastal, sellest alates koguneme alati mai ja septembri viimasel pühapäeval. Põhiala koosneb nii naistele kui ka meestele viiest heiteviisist: tõuked parema ja vasakuga, selja taha ja ette ning üle pea. Peaauhind läheb sellele, kes enda tulemust võrdluses eelmise aasta osavõtuga kõige rohkem parandab, kuid auhinnad on ka absoluutarvestuses. EDDI TOMBAND Türisalu Spordiklubi Mulluse Türisalu Kuulijänni võitjad (vasakult) Viire Null, Triinu ja Riina Kont-Kontson. / Foto: Eddi Tomband

VALLAELU / Harku Valla Teataja 5 Enam kui aasta kestnud ulatuslikud restaureerimistööd Harku valla ühes kõige erilisemas ajaloohoones Vääna mõisas on kohe-kohe lõpule jõudmas ning õige pea avab särama löödud mõisahoone taas oma väärikad uksed. Kooliaasta on alanud, aga koolimajas käivad veel palavikulised tööd, sest justnagu anekdooditudengil, on ka siin ehitajal jäänud just need kaks nädalat puudu, et kõik eksamid õigeaegselt õiendada. Kogu tööde kestmise periood on olnud üks suur nuputamine, kuidas täita tihtipeale üksteisele risti vastukäivaid tervise- ja muinsuskaitse ning tuleohutuse nõudeid, laskmata seejuures silmist kogu ettevõtmise tegelikku eesmärki väärika hoone laste kasutusse andmist. Suure koostööna sündinud kunstiteos Projekteerijail oli lahendada keeruline ülesanne: muuta 200-aastane elu- ja peomaja tänapäevaseks lasteaia- ning koolimajaks, säilitades samas hoone kunsti- ja arhitektuuriajaloolist väärtust. Ehitaja ees olnud mägi oli veel kõrgem: teha projekteerijate suurejoonelised plaanid teoks olukorras, kus üks kompromiss ajab teist taga, ükski konstruktsioon ei jookse nii sirgelt, kui võiks eeldada, ühegi tarindi seisund ei ole uus ega ideaalilähedane, kõik kommunikatsioonid tuleb peita lugeja võib siin loetelu jätkata vabalt vohava fantaasia piires. Tellija Vääna mõisa rikkaliku dekooriga fassaad näitab järkhaaval kogu oma ilmekust. / Foto: Mihkel Jürisson Vääna mõis kui särama lihvitud ajaloopärl Projekteerijail oli lahendada keeruline ülesanne. Kogu maja elektrijuhtmestik on uus ja ohutu. osaks on olnud rehkenduse pidamine kulude üle ning päitsete seadmine arhitektidekunstnike-restauraatorite metsikult kappavale Pegasusele ja selle vastandiks olevale ehitaja ratsionaliseerimispüüdele. Aeg on näidanud, et see pole mitte habemenoa teral balansseerimine, vaid artistlik kõikumine nööpnõela tipus. Valminud on hoone kõik tehnosüsteemid ja juhtmete-kaablite-torude varjatult paigaldamiseks tehtud töö on olnud muljetavaldav. 28 ahju asemel hoiab majas sooja keskküte ühest automatiseeritud katlast. Hõredate akende kaudu käiva loomuliku ventilatsiooni asemel toimub õhuvahetus ventilatsiooniagregaatidega, et vastata koolile-lasteaiale seatud nõuetele. Hoone on kasvanud oluliselt suuremaks ja seda üksnes sisemiste ressursside arvelt juurde on tulnud nii põrandapinna ruutmeetreid (keldriruumide laiendamise arvelt) kui ka endiste ruutmeetrite kohta kuupmeetreid (kunagise briketikeldri sügavamaks kaevamise tulemusel). Kogu maja elektrijuhtmestik on uus ja ohutu, enam kui 10 kilomeetri sidekaablite toel on hoone kaetud kaasaegselt sideühendustega siseviimistlust risustamata. Häärberi aknad on kas põhjalikult restaureeritud või ajalooliste eeskujude järgi uuena valminud. Tehnoloogiad on uued, aga kujundused, materjalikasutus ja lõpptulemus justnagu aastasadade tagant. Peen näputöö siseviimistlusel Kõige enam auru on kulunud siseviimistlusele. Mõistetav, sest selles segmendis on ette tulnud vaatamata põhjalikele eeluuringutele kõige enam avastusi. Kõige keerulisemaks osutus üldise kontseptsiooni loomine põrandakatete osas ning kuni päris Võrdväärseid neile leiame Eestis kui üldse, siis väga üksikuid. viimase hetkeni otsiti kompromisse kunstilise väärtuse, kasutamisvõimaluse ning kulude rägastikus. Sellest hoolimata on majas kasutajate samme ootamas terve plejaad uhkeid põrandaid uued lauad, vanad lauad restaureerituna, uued parketid, vanad parketid, paeplaadid lõigatuna ja vabakujulistena ning tagatipuks mõni keraamiline plaatki. Samamoodi võiks iseloomustada ka ruumide seinu, sest lihtsamad viimistlused, mis algavad ühetooniliste lubivärvidega, lõpevad keerukamas otsas restaureeritud maalingutening tapeetidega võrdväärseid neile leiame Eestis kui üldse, siis väga üksikuid. Tagasi kodusesse koolimajja Õige pea on mõisas viimased restaureerimistööd lõppemas ning Vääna Mõisakooli õpilased, kelle kooliaasta alguse esimesed nädalad olid sisustatud harivate ekskursioonidega, põneva spordipäevaga ning koolitundidega mõisahoone lähedal asuvates hoonetes tall-tõllakuuris, külakojaja jahiseltsimajas, saavad tagasi kolida oma kodusesse mõisahoones asuvasse koolimajasse, mis ootab neid säravama ja pidulikumana kui eales varem. Mõisahoonesse kolib tagasi ka Mõisakooli lasteaed. Mõisa valmimiseni jätkas lasteaed tegevust naaberkülas Muraste koolimajas, kus nad ka möödunud õppeaastal tegutsesid. Suuremahulise ja põhjaliku restaureerimistöö järel jääb meil veel soovida toredat värske ilmega mõisahoone taasavastamist ning põnevat lasteaia- ja kooliteed Vääna Mõisakooli lastele ja kooliperele meie valla ühes kõige erilisema miljööga ajaloopärlis. MIHKEL JÜRISSON vallamajanduse spetsialist Muusikapäeval kontserdile! Rahvusvahelisel muusikapäeval saavad soovijad alustada oma päeva muusikaelamusega Vääna mõisakoolis. Peagi renoveeritud Vääna mõisakoolis toimub 1. oktoobril kell 10.30 11.00 rahvusvahelise muusikapäeva kontserdiprogrammi raames avalik kontsert, kus musitseerivad Marek Taamal viiulil ja Kaisa Laasik klaveril. Marek Taamal on õppinud viiulit Pariisi ja Moskva konservatooriumides ning on hinnatud nii solisti, kontsertmeistri kui ka kammermuusikuna. Kaisa Laasikust peetakse lugu kui suurepärasest ansamblistist ja pedagoogist, kes jätkab praegu taas oma õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri eriala magistrantuuris. Klassikaline muusika sobib mõisa Vääna mõisakooli tulevad esinema klassikalise muusikakultuuri esindajad, sest peame oluliseks tutvustada kooliõpilastele varakult ka seda, üht äärmiselt olulist osa muusikakultuurist, et ei tekiks eelarvamusi ning kartust ja hirmu selle žanri muusikat kuulata, rääkis kontserdiprogrammi korraldava Rahvatantsijad lõid Europeadel tantsu Valla neli rahvatantsurühma 38 tantsijaga osales augusti esimesel nädalal Rootsis Helsingborgis toimunud 52. Europeade festivalil. Rahvatantsurühmad Harku Harakad, Tammed ja Toomed, Tabasalu Ühisgümnaasiumi rühmad Triip ja Ruut ning Neiud koos kõikide rühmade juhendaja Astrid Väizenega osalesid 4. 11. augustini Rootsis Helsingborgis toimunud 52. Europeade festivalil. Rühmad andsid ühiselt kaks Eesti Muusikanõukogu turunduskonsultant Paula Toomel. Vääna mõisakooli kontserdil ettekandmisele tulev kava sõltubki esinejate sõnul suuresti kokku tulnud publikust ning muusikud püüavad programmi kohandada just neile, et igale kuulajale jääks meelde positiivne elamus ja tore kontsert. Mõisahäärber on ka igati ajastutruu kontserdipaik klassikalise muusika esitamiseks. Kontserdid üle Eesti Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse 1. oktoobril alates 1975. aastast. Eesti Muusikanõukogu korraldab tänavu kolmandat aastat sel puhul suurejoonelise kontserdiprogrammi, mille raames toimub üle Eesti ühel päeval rohkem kui 200 tasuta kontserti nii traditsioonilistes kui ka ebaharilikemates kontserdipaikades. Kõik kontserdid on külastajatele tasuta ning toimuvad nii hommikusel, lõunasel kui ka õhtusel ajal, et soodustada inimeste kontserdikülastusi ja muusikast osasaamist sel toredal tähtpäeval. Rohkem teavet muusikapäeva erinevate kontsertide kohta leiab veebilehelt www.muusikapäev.ee. AULE SAGEN tänavakontserti ja tantsisid lisaks koos kõigi teiste Eesti rahvatantsurühmadega nii Europeade festivali ava- kui ka lõputseremoonial Helsingborg Arenal. Eestit esindas festivalil kokku 889 tantsijat. Heas mõttes konkurentsi pakkusid eestlastele Läti rahvatantsurühmad, kes olid samuti oma etteastega vaeva näinud ning esinesid lavastatud tantsunumbriga. Enamik Euroopa riike eelistas siiski näidata omi rühmi eraldi paikkonniti. Kui tants oli tantsitud Lisaks esinemistele osalesid Tabasalu tantsurühmad Helsingborgi linnapea ja Europeade Komitee esimehe vastuvõtul, mis toimus Helsingborgi raekojas. Kätlemise tseremoonia on tänuüritus, kus tänatakse festivali organiseerijaid kingituste ning meenetega. Tantsijatel oli põgusalt aega tutvuda ka imeilusa Helsingborgi linnaga ja põigata korraks Taani Helsingøri ning näha ka Hamleti lossi. Tantsurühmad tänavad Tabasalu kooli ja Harku Vallavalitsut abi ning toetuse eest! ASTRID VÄIZENE

6 Harku Valla Teataja / VALLAELU & TEATED Päikest täis suvekool Prangli saarel Suurupi kergliiklustee kavandamise küsitlus ootab vastajaid! Maanteeameti Põhja regioon on tellinud firmalt ERC Konsultatsiooni OÜ maantee nr 11392 Suurupi tee kergliikluse prognoosi uuringu, mille raames viiakse läbi küsitlus kohalike elanike arvamuse väljaselgitamiseks. Augusti alguses kogunesid 28 Tallinna ja Harjumaa noort ning RuaCrew vabatahtlikud Leppneeme sadamasse, et siirduda Prangli saarele, kus juba neljandat korda toimus RuaCrew Suvekool. kui ma praami juures seisin, see Esialgu, seltskond ei meeldinud mulle üldse, aga nendega rääkides muutus arvamus hoopis vastupidiseks! ütles RuaCrew Suvekoolis osalenud Marina ja lisas: Tavaliselt ma ei käi laagrites, sest mulle ei meeldi need, aga see oli super ja ma tahaksin järgmine aasta sinna kindlasti minna! RuaCrew Suvekool tellis päikese Kuigi Eesti suvi polnud ilmadega hiilanud, siis Suvekooli jaoks oli päike oma nina pilve tagant välja pistnud ja enne Suvekooli lõppu ära ei läinudki. See andis laagrilistele palju võimalusi avastada saart ka väljaspool rahvamaja, mis oli Suvekooli koduks. Lapsed jäid Pranglil toimunud Suvekooliga väga rahule. / Foto: MTÜ RuaCrew Hommikud algasid sportlikult noortele anti võimalus valida kas jooga, hommikujooksu või hommikuvõimlemise vahel. Seejärel kulges Suvekooli päevakava juba kiirelt edasi. Kolme päeva jooksul jõudsid meil külas käia Lasteabi, Töötukassa ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, kelle korraldatud tegevusi noored nautida said. Aga ka meie vabatahtlikel oli tehtud korralik ettevalmistustöö, et noorte aega sisustada. Orienteerumise ja erinevate meeskonnamängude kaudu said noored õppida Said noored õppida koos tegutsemise hinnalist oskust. koos tegutsemise hinnalist oskust. Kipssideme ja guaššvärvide abil õnnestus aga valmistada igal soovijal just endale sobiv mask. Kuna laagrisse sattus ka üks sünnipäevalaps, sai talle valmistatud koguni neli erinevat küpsisetorti, mis suurima heameelega Suvekooli osalejate poolt nahka pisteti. Palju aega sai ka rannas veeta, kus veeohutuse tutvustamisega tegelesid Kaitseliidu mehed. Järgmine kord jälle... ja pikemalt! Võib öelda, et kolm päeva Prangli saarel möödusid ebaõiglaselt kiiresti. Seda, et Suvekool võiks kesta pikemat aega, soovisid ühtviisi nii vabatahtlikud kui ka laagrilised. Arvati, et nädalast ehk piisaks... Toimunuga jäi väga rahule ka Suvekoolis osalenud Marcus, kelle arvates oli RuaCrew Suvekool vahva laager, kus sai spordi ja muude tegevuste kaudu uute inimestega tutvuda. Talle jättis laager tervikuna toreda mulje ja ta sooviks ka järgmistel aastatel osaleda. Ning muidugi suured tänud meie toetajatele, kes aitasid parimaid laagrilisi premeerida: Politsei- ja Piirivalveamet, CityJungle elamusgolf, Megazone System, Kalev Spa Hotell & Veekeskus, Radisson Blu Hotell Tallinn ja VAP Ventilatsioonid OÜ. Selle, et olemas oleks vajalik esmaabikomplekt, tagas Tamrex Ohutuse OÜ. Järgmise aastani! ANNEGRETE JOHANSON MTÜ RuaCrew Enne riigimaantee rekonstrueerimisprojekti tellimist on maanteeametil vaja hinnangut jalgratta- ja jalgtee ehitamise vajaduse kohta ning seetõttu on tarvis eelnevalt välja selgitada piirkonna jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ning nende liikumisvajadused ja -suunad. Liikuvusuuringu teostamisel on suureks abiks elanikelt saadav info ning seetõttu on uuringu läbiviijad tänulikud, kui leiate võimaluse küsimustikule vastamiseks. Küsitluses osalemine on anonüümne vastuseid ei seostata konkreetse isikuga ning järeldused tehakse üldistatud kujul. Uuringu läbiviimise raames koostatud küsimustik on alates septembri algusest leitav internetiaadressil: www.goo.gl/wttevw. Uuringu küsitluse aadress on leitav ka Harku valla kodulehel www.harku.ee uudiste ja teadete rubriigist uudisest Suurupi kergliiklustee küsimustik. Vastamise tähtaeg 11. september Uuringu koostamiseks on tellija poolt antud aeg piiratud (6 nädalat), mistõttu saavad uuringu läbiviijad uuringus kajastada vastuseid, mis on laekunud hiljemalt 11. septembril. Maanteeameti sõnul ei ole võimalik küsitluse tähtaega pikendada ning tingitud küsitluse lühikesest vastamise tähtajast pöördub Harku Vallavalitsus Harku valla elanike poole palvega pöörata küsitlusele tähelepanu ning osaleda enne 11. septembrit selle täitmisel. Vallavalitsus on poolt Vallavalitsus toetab maanteeametile kuuluva Suurupi tee äärde kergliiklustee rajamist, mis võimaldaks ohutult ja mugavalt pääseda suurekasutusega Tallinna Rannamõisa Kloogaranna maantee äärselt kergliiklusteelt ka Võimaliku kergliiklustee paiknemine Suurupi tee ääres. / Joonis: Harku Vallavalitsus Suurupi suvila- ja elamurajoonidesse ning mere äärde ja oluliste turismiobjektide juurde. Vallavalitsus soovib teha maanteeametiga koostööd uue kergliiklustee rajamisel ning peab siinkohal oluliseks, et uuring kajastaks Harku valla elanike ja eriti Suurupi piirkonna elanike huve ning seisukohti võimaliku kergliiklustee vajaduse osas. Palume teil kindlasti osaleda küsitluse täitmisel enne 11.09.2015. HARKU VALLAVALITSUS Harku Vallavalitus teatab: Detailplaneeringu algatamised Harku Vallavolikogu 27.08.2015 otsusega nr 94 otsustati algatada detailplaneeringu koostamine Tabasalu alevikus Lasteaia tn 2c (katastritunnus 19801:002:1758), Lasteaia tn 4 (katastritunnus 19801:002:0973), Lasteaia tn 6 (katastritunnus 19801:002:0972) Lasteaia tn 8 (katastritunnus 19801:002:0971) ja Lasteaia tänav L2 (katastritunnus 19801:002:0974) maaüksustel ning nende lähialal. Planeeritava ala ulatus on 11 361 m². Detailplaneeringuga soovitakse kavandada kaks kortermaja krunti suurustega ca 4347 m² ja 3655 m² ning määrata kummalegi krundile ehitusõigus kuni 12 korteriga korterelamu rajamiseks ehk kokku kuni 24 korteri kavandamiseks alale. Lisaks korteritele kavandatakse hoonetesse kontoripinnad projektiga määratavasse asukohta. Ärimaa osakaal hoonestatud krundi kohta on kavandatud kuni 20%. Harku Vallavolikogu 27.08.2015 otsusega nr 93 otsustati algatada detailplaneeringu koostamine Liikva külas Otsa tn 6 (katastritunnus 19801:001:0238) ja Otsa tn 8 (katastritunnus 19801:001:0241) maaüksustel. Otsa tn 6 maaüksuse sihtotstarve on 100% ärimaa ning pindala on 3881 m². Krunt on hoonestamata. Otsa tn 8 maaüksuse sihtotstarve on 100% ärimaa ning pindala on 5698 m². Detailplaneeringuga soovib taotleja muuta Otsa tn 6 ja Otsa tn 8 maaüksuste sihtotstarvet elamumaaks ning määrata mõlemale krundile elamu püstitamiseks ehitusõigus. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks näha ette juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Otsustega on võimalik tutvuda Harku valla õigusaktide registris http://oigusaktid.harku.ee/, Harku valla veebilehel http://www.harku.ee ja Harku vallavalitsuses aadressil Kallaste tn 12, Tabasalu.

Harku Valla Teataja 7 TEATED / Head kooliaastat ile! rikuus noorukite näohoolitsus kõigse ptemb TABASALU MUUSIKAKOOLI KUNSTIKLASS naga matis Vitality bym hin 25.- Asume Tabasalu Spordikompleksi ruumides, I korrusel Töötame iga päev 9-20 tel 603 2043 www.tabasaluilusalong.ee Külasta ka meie FB fännilehte võtab vastu uusi õpilasi kuni V klassini. Õppetöö toimub kaks korda nädalas. Avalduse saab täita kodulehelt: www.tabasalumuusikakool.ee/kunstiklass Kunstiklassi õpetaja: Mari Mesilane, tel. 501 0050 T I S K R E S SPORDIKLUBI HOTSPORT Treener TAIMI AINJÄRV 4-7a. TÜDRUKUTE VÕIMLEMINE Esmaspäeval ja neljapäeval 17.30 KÜSI INFOT 50 39159 Esimene treening 7. septembril TREENINGUD TOIMUVAD ALASNIIDU LASTEAIAS: PUISNIIDU 7; TISKRE KÜLA WWW.HOTSPORT.EE T SPORDIKLUBI I Treener TAIMI AINJÄRV S Esmaspäev 19.00 FUNKTSIONAALNE K KÜSI INFOT Kolmapäev 19.00 BODYAEROOBIKA R 50 39159 Neljapäev 19.00 RINGTREENING E Esimene trenn 2. septembril S TREENINGUD TOIMUVAD ALASNIIDU LASTEAIAS: PUISNIIDU 7; TISKRE KÜLA HOTSPORT AEROOBIKA WWW.HOTSPORT.EE Suurupi naiskoor Meretule ja dirigent Elen Ilves alustavad uut hooaega. Oodatud ning kutsutud on kõik ümbruskonna lähemad ja kaugemad särasuud ja laulusilmad. AIAHOOAJA LÕPETAMINE 13. septembril 2015 kell 12:00 15:00 Luigelille kollektsioonaias Viti külas, Euro Oili bensiinijaama vastas, Vääna-Viti - Vääna tee alguses. Aia ja taimede tutvustus * Rohevahetus * Aiakohvik * Istikute ja sibulate müük * Lapsi sõidutab poni * Sügiseste lilleseadete töötuba* Parimate seadete hindamine* Aiandushuviliste parim kohtumispaik on aias! Väljaandja: Harku Vallavalitsus, Kallaste tn 12, Tabasalu 76901, Harju maakond, tel 600 3848, faks 600 3854 Toimetus: tel 606 3830 Kady-Ann Sutt n Vanametalli kokkuost, konteinerite tellimine ja transporditeenus. Metalliveoks võimalik kasutada tasuta järelhaagist. Asume Tutermaal, tel 678 2055 Võta meiega ühendust: n Pakume vaipade ja pehme mööbli keemilist puhastust. Tel. 5888 0999, info@vanastuueks.ee elen.ilves@mail.ee n Aastaringne fekaalivedu ja kuni 10m3 kogumismahutite tühjendamine. OÜ Norringsen. Tel 5662 1300 fb.com/meretule n Põllu-, kompost- ja haljastusmuld, liiv, killustik jm. Väikeveod kalluriga. Tel 501 5992 või tule esmaspäeval kohale! Tel. 5556 5292, 554 5825 E-post: arelia@arelia.ee www.arelia.ee Aule Sagen Reklaam ja müük: vallaleht@harku.ee Artiklid ja kaastööd saata: vallaleht@harku.ee Koduleht: www.harku.ee Kujundus: Liisi Elken Trükk: AS Kroonpress n Ehitus ja remonttööd, ka väiksemamahulised tööd. Tel 5660 7554, janek@ janelldisain.ee n Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude raiet, puude ja hekkide hoolduslõikust. SOODSAD HINNAD. Tel 5626 3857 esmaspäeviti kell 19 21 Muraste koolis Raamatupidamisteenused erinevatele äriühingutele Harku Valla Teataja Teated n Korstnapühkija ja pottsepa litsenseeritud teenused, küttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti väljastamine kindlustusseltside jaoks. Tel 5690 0686 Proovid toimuvad JUMALATEENISTUSED HARKUJÄRVE KIRIKUS IGAL PÜHAPÄEVAL kell 17.00 Õpetaja Avo Üprus Tel: 502 0857 www.inglitiib.eu Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljandal kolmapäeval (v.a aprillis, juunis, juulis, detsembris). Harku Valla Teataja kanne toimub kolme tööpäeva vältel alates vallalehe ilmumispäevast. Kaastööd ja kuulutused palume saata hiljemalt ilmumiseelse nädala esmaspäevaks. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida. Vallalehes avaldamiseks saadetud reklaamidele toimetus keelekorrektuuri ei teosta. Harku Valla Teatajas ilmunud artiklite/uudiste/kajastuste refereerimine on lubatud vaid toimetuse kirjalikul loal. n Väljaõppinud puudelangetaja teostab ohtlike puude ja okste raiet. Tööd teen tõstuki ja köistehnikaga. Kändude freesimine ja okste äravedu. Puude üldseisundi hindamine ja konsultatsioon tasuta. Tel 513 3458, www.ohtlikpuu.ee n Teostame kruntide raie kompleksteenust: raietööd, materjali kokkuvedu, kändude juurimine/freesimine, jäätmete hakkimine, okste ja kändude äravedu. Tel 513 3458, www.ohtlikpuu.ee n Korstnapühkija teenused ja eksperthinnangud. OÜ Potipoiss 5807 2581; info@potipoiss.ee n LIIV, KILLUSTIK, MULD veoga. Tel 507 9362 n Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo kliendid soovivad osta kinnisvara Tallinna lähipiirkonnas. Info ja hindamine tasuta! kadri@raid.ee, tel: 5661 1103 Kadri Allaste n Müüa soodsalt täitepinnast, sõelutud ja sõelumata mulda. Transpordivõimalus. Tel 5656 4103 n Ostan Teie seisva või mitte töötava auto, võib pakkuda ka tehnilise ülevaatuseta. Pakkuda võib kõike! Renno: ik.hk@ mail.ee, 5671 1718 n Lammutustööd koos äraveoga, samas pakume ka ehitustöid. Renno: ik.hk@ mail.ee, 5671 1718 18 g CO2 ID b447 WWW.ERATREENER.EE n Lõikan hekki, saetööd, vajadusel võsalõikus ja trimmerdamine aedades. Tel 5554 7291 n Pottsepatööd ja korstnapühkimisteenus. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 8-aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Tel: 5690 3327 n AB TAVA OÜ teostab arhitektuurseid ehitusprojekte ning hoonete tagantjärgi seadustamisi. info@abtava.ee; 5817 1894 n Ehitusluba. Kasutusluba. info@arhitektjainsener.com, 522 0023, Mikk n TÄNAVAKIVI PAIGALDUS JA MÜÜK, AEDADE EHITUS, HALJASTUS JA ASFALTEERIMINE. www.kivivennad.ee, 551 9855, 558 8842, henno.piirme@gmail.com n BennetPuit OÜ Keilas võtab tööle CNC-pingi operaatori. Lisainfo tel 502 2268 n Soovin üürida maja/osa Tallinnast Türisaluni, tel 5697 8434 n Telli Eesti lipud, mastivimplid ja lipumastid E-poest: www.lipuvabrik.ee n Soodsaima hinnaga saematerjal meilt. Küsi pakkumist parimsaematerjal@mail. ee või 525 1520 n Ostan 1-2-toalise korteri Tallinnas või Tallinna lähedal. Tel 5618 6948 n Korralikult laagerdunud HOBUSESÕNNIK saepuruga. Hind 2,5 eur 30 L kott. Harku ja Keila vallas transport TASUTA. 5811 7351 n Nägemispuudega vanem härra Suurupis soovib leida arvutipartnerit, kes valdaks eesti, vene ja inglise kõnekeelt. Tööaeg paar tundi peale lõunat oma kodus. Töö sisu: meilide vastuvõtmine, saatmine ja arvuti arhiivi korrastamine Pipedrive i vahendusel. Info: 501 0120 n Katlamajade ehitus ja hooldus. Katlatööd OÜ. Tel 514 8899 n Annan üürile 1toal. korteri Tabasalus, otse omanikult. Info tel 522 9765 n Fekaalivedu kuni 10 m3. Tel 5307 6766 REKLAAMI VÕI KUULUTUSE TELLIMINE e-post vallaleht@harku.ee telefon 606 3830

8 Harku Valla Teataja / TEATED Pakume tööd Suurim õpetajale (1,0) ja üldkoristajale (töö õhtusel ajal). lillesibulalaat! Et Sinu aed puhkeks kevadel õide, istuta juba täna! Lai valik lillesibulaid lahtiselt ja pakis. Üle 5 sord 00 i! Huvi korral ootame CV-d: direktor@pangapealselasteaed.ee PREP-paarisuhte koolitus d sibula e l l i l s Paki alates MISE PROGRAMM PAARISUHTE RAHULOLU EDENDA 1,90 PREP on paarisuhtekoolitus, mis sobib paaridele,kes sooviksid panustada oma suhtesse, et see hea, mis neil on, ka püsiks. Koolitus sobib ka paaridele, kellel on muresid ja soovivad tõsta rahulolu oma suhtega. www.hortes.ee Pühapäeval, 13. septembril kell 15.00 Tabasalu Ühisgümnaasiumi aulas Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri 50. sünnipäevakontsert Dirigendid: Bert Langeler Hando Põldmäe Ott Kask Valdo Rüütelmaa REKLAAMI VÕI KUULUTUSE TELLIMINE e-post vallaleht@harku.ee telefon 606 3830 (koolituse maht 16 tundi) Koolitajad: Õnne Aas-Udam (loovterapeut) ja Marge Vainre (pereterapeut) Kaastegevad: Tabasalu Muusikakooli puhkpilliorkester Keila Linnaorkester Dirigendid: Riina Rüütelmaa Valdo Rüütelmaa Triin Viljus Diana Mäeväli PUITBRIKETT, PELLETID TURBABRIKETT, KIVISÜSI KAMINAPUUD TASUTA TRANSPORT JA SOODSAD HINNAD! Kontsert tasuta! Tabasalu kohvikus Rohujuur reedel, 9. oktoobril kell 18-21.00 laupäeval, 10. oktoobril kell 10-18.00 laupäeval, 17. oktoobril kell 10-18.00 Tel 66 00 190, 51 36 999. Info@kytteladu.ee. Pärnu mnt 139E/7, Tallinn E R 8 18; L 10 14; P suletud Maksumus paarile Hasartmängumaksu nõukogu toel on 60,00 (tavahind 272,00 ), sisaldab õppematerjali, ei sisalda kohvipause ja lõunasööki. Grupi suurus kuni 8 paari. Registreerumine www.prep.ee, lisainfo: www.save.ee SELVER on Eesti lemmikpood! Oleme tegutsenud alates 1995. aastast ja praegu on meil 45 kauplust üle Eesti. Meil töötab täna üle 2400 väga tubli inimese. Tänu neile saame olla parim kauplusekett, kus sisseostude tegemine on meeldiv ja sujuv. Kakumäe Selveri sõbralikus peres saab tööd TEENINDAJA PUHASTUSTEENINDAJA TRANSPORDITÖÖLINE KÄRUPAIGUTAJA AITAN MÜÜA KINNISVARA HARKU VALLAS Vaata pakkumisi: www.1partner.ee Täpsema ülevaate käimasolevatest konkurssidest saad meie kodulehelt www.selver.ee. Kui soovid meie perega liituda, siis palun anna endast märku ja saada oma CV e-posti aadressile personal@selver.ee, täida kohataotlusankeet kodulehel või kaupluse infoletis. Lisainfo saamiseks palun helista telefonil 667 3785 või 5343 5337, Kristi Aasa. NB! Võtame ühendust vaid välja valitud kandidaatidega. Ville Värk 51 32 422 66 84 700 OST MÜÜK ÜÜR HINDAMINE INVESTEERIMINE