KALEV KALLO Tallinna linnavolikogu esimeheks!

TOOMAS PAUR pöördub Reformierakonna poole sõnadega: Mis see teie asi on, kas ja mis suunas Keskerakond sisemiselt muutub, keda enda juhiks valib, kuidas oma valijate huve erakondlikeks seisukohtadeks vormistab ning oma igapäevast elu korraldab? Kõiki on ära tüüdanud, et Reformierakond urgitseb teiste parteide siseelus. Loe lk 2 MART UMMELAS: Soome parlamendi valimise tulemused selguvad eeloleval pühapäeval. Lõppenud eelhääletuse aktiivsus oli kõrge, ja põhjuski selge maailmapoliitikas on palju probleeme, mängus on rohkem kirgi ja pingelisem on konkurents erakondade vahel. Kuid võitja paistab juba olevat selge Suomen Keskusta (Keskerakond). Loe lk 4-5 Hind 0,78 Ilmub aastast 1999 Nr 15 (944) 15. aprill 2015 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Keskerakonna volikogu tegi kõvasti tööd Laupäeval, 11. aprillil kogunes keskpäeval Mustamäel Tallinna Tehnikaülikooli Mektory keskuses Keskerakonna volikogu. Tehti tagasivaade äsjastele Riigikogu valimistele ning analüüsiti valimiste järel kujunenud poliitilist olukorda. Arutati koalitsioonilepet ja võeti vastu sellekohane avaldus. Samuti võeti vastu avaldus e-valimiste kohta. KALEV KALLO Tallinna linnavolikogu esimeheks! Foto: Urmi Reinde Volikogu istungit juhatasid esimees Kalev Kallo ja aseesimees Siret Kotka. Ettekande poliitilisest olukorrast tegi Keskerakonna aseesimees Kadri Simson Tema ettekande lühendatud varianti on lugeda tänase lehe lk 3, pikemalt veebis www.kesknadal.ee. Riigikogu valimiste nii keskerakondlikku koondtulemust kui ka teiste erakondade tõuse-langusi analüüsis väga põhjalikult Priit Toobal (vt pildid lk 3). Sõnavõttudega kõigi üleriigiliste 12 ringkonna valimistulemuse ja kampaaniakorralduse kohta esinesid Keskerakonna esinumbrid Mihhail Kõlvart, Arvo Sarapuu, Jüri Ratas, Enn Eesmaa, Siret Kotka, Yana Toom, Mailis Reps, Marika Tuus-Laul, Aadu Must, Heimar Lenk ja Kadri Simson. Lasnamäe, Kesklinna ja Pirita ringkonda esindas endine Lasnamäe linnaosavanem, nüüd Riigikogu liige Olga Ivanova. Nendes sisukates sõnavõttudes leidus rohkesti kuldseid teri, mida tulevasteks kampaaniateks kõrva taha panna. Loe veel lk 3 Erakonna esimeest Edgar Savisaart tervitas Kadri Simson oma poliitanalüüsi alguses ning saatis talle Tartu Kliinikumi poole teele häid soove ja tervitusi, samuti tänusõnu 25 000 hääle eest. Pikemalt kirjutab volikogul tekkinud nii kiitvatest kui ka pahuratest mõtetest esimees Kalev Kallo, kellest juba 30. aprillil loodetavasti saab Tallinna linnavolikogu esimees. Urmi Reinde PEALINNA JUHTIMA: Riigikogu liige, Keskerakonna volikogu esimees ja Eesti Panga nõukogu liige Kalev Kallo võttis vastu väljakutse Keskerakonna Tallinna Nõukogu tegi konsensusliku otsuse esitada ta Tallinna linnavolikogu esimehe kandidaadiks. Kallo ise ütles, et Keskerakond ei ole omavalitsuste juhtimisse suhtunud kui alamat sorti ettevõtmisse. See, et minu erakond palub mul loobuda kohast Riigikogus, näitab, et Tallinna juhtimist võetakse tõsiselt ja usaldatakse see ikka oma tipp-poliitikutele. Võtan tõsise väljakutse vastu suure vastutustundega, arutles Kallo. Ta tunnistas ka, et muidugi on tal kahju Riigikogust ära minna, sest Keskfraktsioon sai tugeva mandaadi, kuid praegu tuli valida ja otsustada, ning hetkel on teda Tallinnas rohkem vaja. Valimisvõidu tagavad erakonnale tugevad piirkonnad Laupäeval Keskerakonna volikogul analüüsiti 1. märtsi 2015 Riigikogu valimiste tulemusi, valimiskampaania õnnestumisi ja vajakajäämisi ning valimistejärgset poliitilist olukorda riigis. Etteruttavalt ütlen, et volikogu istung oli väga huvitav ja sisutihe kuni viimase minutini. KALEV KALLO Keskerakonna volikogu esimees Volikogu võttis vastu kaks avaldust. Esimene oli seotud ajakirjanduses palju kajastamist leidnud kahtlustega e-valimiste põhiseaduspärasuses ja aususes. Teine avaldus käsitles äsja allkirjastatud koalitsioonileppe nappe ja ebaõiglasi katteallikaid. Ettekande poliitilisest olukorrast pärast valimisi ja värske valitsuskoalitsiooni moodustamisest tegi erakonna aseesimees Kadri Simson. Ettekanne oli ülevaatlik ja piisavalt kriitiline uue koalitsiooni ja tema partnerite suhtes, eriti aga esimeste teatavaks saanud plaanide kohta, mis järsult tõstavad maksukoormust ja halvendavad majanduse olukorda. Kusjuures ükski nendest erakondadest ei lubanud valimiskampaania käigus midagi sellist poole sõnagagi. Põhiettekande valimiste faktilistest ja sisulistest tulemustest Keskerakonna kohta tervikuna ja piirkonniti tegi erakonna peasekretär Priit Toobal. Eriti ilmekalt oli Keskerakonna edu näha piirkondlikel graafikutel, mis võrdlesid 2011. a. ja 2015. a. valimistulemusi erakonniti. Esinumbrite muljed ja õpetused Omaette sisuka osa volikogu tööst moodustasid valimisringkondade esinumbrite ettekanded. Analüüsiti kampaaniaid ringkondades, märgiti tähelepanekuid, õnnestumisi ja vajakajäämisi nii kampaania käigus kui ka erakonna piirkondades. Julgen kinnitada, et nendest ettekannetest pudenes mõnigi kuldne tera, mis kindlasti väärib talletamist ja arvestamist järgmistes kampaaniates. Kõik eespool väljatoodu on rõõmustav ja pakub rahulolu. Kuid asjal on ka teine pool, milles rahuloluks on vähem põhjust. Vaatamata heale tulemusele jäi Keskerakond ju ikkagi teiseks, ehkki ootused ja valimiseelne situatsioon lubanuks rohkemat. Kas oleme valmis järgmisi valimisi võitma? Loe veel lk 3

2 uudised 15. aprill 2015 JUHTKIRI Reformierakond, ära urgitse teiste erakondade siseelus! TOOMAS PAUR keskerakondlane Reformierakond, kuidas see küll teisse puutub, mis toimub teiste erakondade sees? Kas olete mingi erakondade-ülene järelevalvejõud, kõiki teisi kontrolliv tõe ja õiguse raamistik, ilma milleta teised poliitikat teha ei tohi? Mis see teie asi on, kas ja mis suunas Keskerakond sisemiselt muutub, keda enda juhiks valib, kuidas oma valijate huve erakondlikeks seisukohtadeks vormistab ning oma igapäevast elu korraldab? See pole kellelegi saladus ega uudis, vastupidi, kõiki on ära tüüdanud, et Reformierakond urgitseb teiste parteide siseelus. Keskerakond muidugi saab reformistide irisemisest enamiku enda kaela, kuid päris puutumata ei jää ka teised. Eestit e-hääletuse abil kontrolliv oravakujuline poliitkogukond samastab ennast juba riigiga! Kusjuures Reform tunneb end ise puutumatuna, seadustest kõrgemal seisjana ja üritab kehtestada reegleid teistele. Kuhu me jõudnud oleme? Keskerakond Reformierakonda ei tümita. Keskerakond ei nõua, et Reformierakond peaks sisemiselt muutuma. Keskerakond ei püüa ülemvõimu mängida. Pole ka tähele pannud, et teisedki parteid seda üritaksid. Oravad aga jätkavad nahaalselt oma dirigendirolli elluviimist täistuuridel. Kusjuures asi sellega veel ei piirdu! Reformierakond mitte ainult ei irise teiste siseelu kallal, vaid annab ka hinnanguid, kui kaua kellelgi võtaks aega normaalseks hakkamine ja kes üldse kunagi valitsuskõlbulikuks saaks. Näiteks Keskerakonnale on Reformi poliitteadlased pakkunud mitut aastat, enne kui Eesti suurimat ja vanimat parteid poliitmaastikul partnerina võtta tasuks. Reformistide käitumine pole ilus. See pole ka demokraatlikule riigile kohane. Kuid kui oravate suurushullustusest püüda mööda või läbi vaadata, siis kas seal võiks olla ka mingi objektiivne loogika, mis oleks küll nende suva järgi moonutatud, kuid ikkagi mingi reaalne printsiipide kogum, millest juhindutakse? Jah, Reformierakond on aastaid seletanud, et senikaua, kui Keskerakonda juhib Edgar Savisaar, nemad Keskparteiga valitsust moodustama ei hakka. Keskerakonna juhi isiksus ei sobivat mitte. KESKMÕTE: Keskerakond ei nõua, et Reformierakond peaks sisemiselt muutuma. Kui aga Edgar Savisaar raskelt haigestus, muutis Reformierakond kiiresti oma väljaütlemisi. Nüüd ühtäkki ei olnud Keskerakond valitsuskõlbulik ka ilma Savisaareta! Savisaar pole küll kusagile kadunud, kuid Reformierakond teeb juba igaks juhuks käike. Seega sisuline küsimus ei ole kunagi olnud Savisaare isik, vaid Reformierakonna lahmiv käitumine keskerakondlaste (ja nende valijate) tõrjumisel. Öelgem otse Reform kardab oma peamist konkurenti, ja räägib täpselt sellist juttu, mis hetkel kasulik. Nendes väljaütlemistes puudub loogika ja jätkusuutlik mõttelend. Savisaare eemalviibimine on selle kõige kindlam tõestus ja Reformierakonna demagoogia tõetund. Samuti ei tule reformikatel puudu nahaalsusest ajal, kui paljud Eesti ausameelsed inimesed (sh Savisaare poliitilised oponendid) hoiavad Edgarile pöialt ja soovivad talle head paranemist, tegelevad Reformi poliittehnoloogid päevapoliitilise kasu lõikamisega teise inimese haiguse arvelt. Poliitikaelule tuleb kasuks, kui me kõik jääksime ikka demokraatia juurde, esindaksime oma valijate soove ning katsuksime absoluutse (et mitte öelda diktaatorliku) ülemvõimu mängimisest hoiduda. Juba 16 aastat valitsuses ruuliv Reformierakond üritab üldsusele näida demokraatlikuna, kuid ega rahvast pikalt ei lollita. Keskerakond sai Riigikogu valimistel 142 460 valija toetuse ja seisab nende tahte elluviimise eest. Ja, kulla Reformierakond, see ei ole kohe üldse teie asi, kuidas Keskerakond oma valijate huve esindab, järjest rohkemate inimeste usaldust võidab ning kuidas õigele, s.o heaolu-kõigile-eesti teele pöörab! Tegelge oma probleemidega, oma VEB-fondide, Autorollode, Krosside ja Meikar-Michal-skandaalidega, ning ärge sorige teiste majapidamises! NÄDALA NUPUD Ossinovski julges sotsidest ainsana näidata tervet mõistust Mihhail Lotman kirjutas möödunud aasta Ossinovski lõpul oma blogis, et Eesti sotsid on mõnusad oportunistid, kes võimu nimel on valmis liituma ükskõik kellega, kasvõi selliste ilmavaateliste vastanditega nagu IRL, mida privaatsetes vestlustes nii mõnigi sots on nimetanud fašistlikuks erakonnaks. Üldiselt pean ma sotsialismi inimvastaseks ideoloogiaks, kuid kohalikesse sotsidesse olen suhtunud pigem positiivselt, kuna esiteks on suur osa neist head ja intelligentsed inimesed, teiseks on nende punasus, kui sellele läheneda maailmavaateliselt seisukohalt, üsna lahja, ja kolmandaks pole nad poliitikas sugugi fanaatikud, tunnistas Lotman. Siiski leidub õnneks ka sotside seas inimene, kelle jaoks põhimõtted pole müüdavad. Selleks meheks on endine haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, kes Riigikogus ei hääletanud Taavi Rõivase valitsuse poolt. Mina olen algusest peale poliitikasse tulnud teatud põhimõtetega. Need põhimõtted on sellised, mida ei ole võimalik unustada, alla suruda või maha müüa. Kui mingisugused otsused on minu arvates valed, siis ei ole mul üldiselt kombeks teha head nägu ja seda toetada, kui ma tegelikult ei toeta, ütles Ossinovski 12. aprillil Delfile. Ossinovski kahtleb pärast Reformierakonna rahastamisskandaali Kristen Michali usaldusväärsuses. Ja ilmselt pulbitseb tal põues Reformierakonna vastu veel paljutki, millest ta avalikkuse ees ei räägi. Kesknädalani jõudnud info kohaselt on sotside seas tegelikult rohkem neid, kes toetavad Ossinovskit ja peavad valeks otsust sotside ühinemisest Rõivase uue valitsusega. Välja julgevad öelda seda vähesed. Näiteks kirjutab ühenduse Noored Sotsiaaldemokraadid president Karl Kirt Facebookis, et südames ta ei toeta uut Rõivase koalitsiooni. Kirt väljendab usku, et ka teistsuguste osapooltega koalitsioon olnuks võimalik. Kesknädal tunnustab Ossinovskit meelekindluse eest jääda põhimõtetele truuks. Usume, et ta käituks samamoodi ka siis, kui ta isa ei oleks üks Eesti rikkamaid mehi ja sotside suurrahastaja. Mõistavad ju isapoega Ossinovskid tegelikult hästi, et sotside minek Rõivase valitsusse ja parteile kallitest väärtustest loobumine tähendab 2019. aasta Riigikogu valimistel fiaskot. Siit tekib aga küsimus, miks Oleg Ossinovski kõik need aastad üldse on tagunud suurt raha sotside pühasse üritusse lömitada parempoolsete ees. IRL-i noored ei toeta IRL-i asumist makse tõstvasse koalitsiooni Riigikogu liikme Siret Kotka hinnangul kannatavad kavandatavate maksutõusude ja neist johtuvate hinnatõusude all ennekõike madalapalgalised, kellest suur osa elab just maapiirkondades, kus vahemaad on pikad ja mootorikütust kulub palju. Poliitiku sõnul mõjutab kütuseaktsiisi tõus hindu toidupoodides ja transpordis, mis ongi maainimeste murekohad. Hinnatõusud mõjutavad kõige rängemalt neid, kellel on juba täna raske hakkama saada. Selliseid inimesi on maapiirkondades kahetsusväärselt palju. Iga hinnatõusuga tuleb neid juurde, selgitas Kotka. See toob kaasa rahva väljavoolu maalt linnadesse ja edasi välismaale. Ääremaastumine süveneb. Kotkaga sarnaste seisukohtadega on esinenud ka teised avaliku elu tegelased. Ettevõtja Jaan Õmblus ütles Pealinnas, et Eesti jätkab liikumist pankrotikursil ja koalitsioonileping on lihtsalt katse fassaadi püsti hoida. Teisisõnu, hingevaakuval riigieelarvel püütakse riigivara müügi kaudu hinge sees hoida. Vabaerakonna esimees Andres Herkel märkis Pealinna lehes: Niipea, kui tõusevad kütusehinnad, hakkavad tõusma ka HIIBUSE NÄDAL kõik muud hinnad. Korrektne oleks kõik ikkagi koos esitada. Nende maksumuudatustega seoses oli meil väga suuri kahtlusi. 6. aprillil kogunes IRL-i noorteorganisatsiooni eestseisus, kus otsustati, et tulenevalt maailmavaatest ei toeta nad koalitsioonileppe eelnõus sätestatud aktsiisitõusu ja erakonna asumist aktsiiside kaudu makse tõstvasse koalitsiooni. Seetõttu IRL Noored ka ei ühine Reforminoorte initsiatiivil kokku kutsutava noorte varivalitsusega ega asu täitevvõimu poliitilistele ametikohtadele ministrite poliitilisteks nõunikeks, teatas noortekogu. Kesknädal tuletab meelde, et märkimisväärne hulk valijaid andis Riigikogu valimistel reformistidele mandaadi võimul olla järgmised neli aastat. Suure mandaadiga võivad oravad sisuliselt teha mis tahavad, aga IRL ja sotsid on õnnelikud, et neid üldse valitsusse võeti ja erakonna juhtkonna liikmed prisketele ametikohtadele said. Enne valimisi tulnuks mõelda ja muretseda! Nüüd on Eesti elu jälle neljaks aastaks lukku pandud. Aadress: 10130 Tallinn, Toom-Rüütli 3/5 Tellimine ja levi: 6 177 717 Peatoimetaja Urmi Reinde urmi@kesknadal.ee 6 274 583 Uudistejuht Indrek Veiserik indrek@kesknadal.ee 6 274 571 Toimetaja Tiit Maksim tiit@kesknadal.ee 6 273 465 Toimetus käsikirju ei tagasta. Kesknädalas ilmunud artiklid väljendavad nende autorite arvamust, mis ei pruugi kokku langeda toimetuse omaga. Levi AS Express Post ja AS Eesti Post Lehte kirjastab MTÜ Vaba Ajakirjandus

15. aprill 2015 volikogu 3 Valimisvõidu tagavad erakonna tugevad piirkonnad Algus esilehel Arvan, et tänase suhtumisega mitte. Nagu tavaliselt, suured võidud ja teod sepistatakse kokku pisiasjadest. Miks osa inimesi ei suuda kaasa töötada? Vaatasin volikoguistungi saali, kui ettekandjad kuldseid terakesi puistasid. Tuleb tunnistada päris hõre oli. Kusjuures lõpuni jäid saali need, kes tegid valimistel häid ja väga häid tulemusi. Kadunud olid aga enamasti need, kelle tulemus väga hea ei olnud. Pöördusin piirkondade esimeeste poole, et nad eelseisvatel aastakonverentsidel küsiksid erakonna volikogu liikmete kandidaatidelt, kas need ikka suudavad neli korda aastas volikogu istungitel käia. Kui ei, siis võiks ju oma kandidatuuri tagasi võtta. Märkasin aga, et paljusid ka neist, kelle poole pöördusin, saalis ei olnud. Ma ei väsi järjekordselt meelde tuletamast, et Keskerakonna volikogu liikmed on erakonna eliit, kes vastutab erakonna poliitika ja valijate huvide kaitsmise eest nii riigis kui ka kohapeal. Mõelge ise! Volikogusse kuuluvad kõik erakonna juhatuse liikmed, kogu Riigikogu Keskfraktsioon, piirkondade esimehed ja igast piirkonnast valitud üks (ja parim!) inimene iga saja liikme kohta. Need on inimesed, kes kannavad vastutust ja teevad rasket tööd, et erakond areneks ja tugevneks siis suudame õigustada suure osa Eestimaa inimeste lootusi paremale tulevikule. Kui osa keskerakondlasi seda vastutusrikast koormat kanda ei suuda ning on füüsiliselt ja vaimult nii nõrgad, et ei pea vastu 3 4 tundi kestvat Riigikogu valimiste analüüsi, siis Keskerakonnal järgmistel valimistel kindlasti ei lähe hästi. Uus valimiskampaania algas juba 2. märtsil! Riigikogu valimised ja nendega seonduv on iga erakonna elus kõige tähtsam toiming, milleks valmistutakse kogu aeg. Seda enam, et ettekandjatelt kõlas rohkem kui üks kord, et uus valimiskampaania algas juba 2. märtsil 2015. On nii mõndagi, mida esinumbrid otse välja ei öelnud, aga mida võis kuulda n-ö ridade vahelt ja mida kandidaadid on avaldanud omavahelistes vestluses. Näiteks on arvatud, et mõnes piirkonnas oli kohalike erakonnaliikmete toetust kandidaatidele vähe või oli see minimaalne. On kõlanud isegi väljendeid, et piirkond on praktiliselt välja surnud. Siin sobib meenutada Priit Toobali ettekandes kõlanud tunnustust, et hästi töötas Keskerakonna kaubamärk, millest tulenevalt anti hääli esinumbrile. Järelikult, kui piirkond on aastatepikku kõvasti tööd teinud ja K-kaubamärk piirkonnas on tugev, siis tulevad ka hääled. Osa hääli tuleb üleriigilisest erakonna kaubamärgist, kuid arvestatava osa lisab kindlasti kohaliku piirkonna tegevus. Kuna ees seisab tööaasta, kus valimisi ei ole, tuleks jõupingutused suunata piirkondlike struktuuride tugevdamisele. Kindlasti on häid ja toredaid inimesi, kes sooviksid liituda Keskerakonnaga selleks aktiviseerime uute liikmete kaasamist, et väärilisi kandidaate jätkuks juba kohalikel valimistel. Teiseks pean väga tähtsaks, et aasta jooksul leiaks piirkonna juhatus isikliku kontakti iga sealse liikmega. Keskerakonnal on suuri piirkondi, kus on üle poole tuhande liikme, aga paljud neist on justkui unustatud. Inimesed aga soovivad poliitikas kaasa lüüa! Ülesanne on raske, aga teostatav. Tehtud töö esimeseks vaheeksamiks saavad kohalike omavalitsuste valimised 2017. aastal. Kalev Kallo Ülal: Nõmmel ja Mustamäel kandideerinud Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ütles Riigikokku mittesaamise põhjuseks, et ta on mitu korda kandideerinud eri piirkondades ja omadele valijatele tuleb alles meeldima hakata. Oma tulemust nimetas ta proovisõiduks ja viskas ka nalja, et ehk tuleks Nõmme turuga järgmiseks korraks midagi jälle ette võtta? All (vasakul): Priit Toobali valimistulemuste analüüsi ilmestasid põhjalikud graafikud, kus kõigi erakondade tõusud-langused piltlikult näha. Kõige ilmekam oli IRL-i järsk allamägeliug kõigis valimisringkondades. All (paremal): Keskrahva hulgas kuulasid kokkuvõtteid ka Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe, Kiviõli ekslinnapea, nüüd riigikogulane Dmitri Dmitrijev ja Nõmme linnaosavanem Tiit Terik. Fotod Urmi Reinde Valija näeb muutuse toojana Keskerakonda Keskerakonna aseesimehe ja Riigikogu Keskfraktsiooni esimehe KADRI SIMSONI (pildil) ettekandest erakonna volikogul. (Pikemalt veebis) Vahetult peale valimisi arutasime, kas Keskerakonna teine koht valimistel oli võit või ei olnud. Ainsa vana erakonnana võitsime juurde hääli ja võitsime juurde mandaate. Saime juurde 8336 häält. Loomulikult tegime suurepärase tulemuse Tallinnas ja Ida-Virumaal. Aga tulemus paranes ka maapiirkondades: hääli tuli juurde Jüri Ratase juhtimisel Harju- ja Raplamaal, Siret Kotka juhtimisel tõusis Keskerakond Lääne-Virumaal eelmise korra neljandast teiseks, samasuguse tõusu sai meie nimekiri Maarika Tuus-Lauli juhtimisel Jõgeva- ja Tartumaal ning ühe ringkonnamandaadi võitsime juurde Kagu-Eestis. Üle Eesti välja jagatud 13 isikumandaadist võtsid Keskerakonna poliitikud viis: Edgar Savisaar, Yana Toom, Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas ja siinkõneleja. Et olla ise valitsuse moodustaja, tuleb silmas pidada, et parlamenti valitakse kahtedel vali-mistel. Pooled valijad teevad valiku ühtede reeglite järgi eel- ja e- hääletusel; teised valimispäeval. Meenutage valimisööd, kus algul avaldatakse tulemused, mis toovad peo Reformierakonna õuele. Siis hakkame meie vaikselt ja visalt järele jõudma. Kui valimised oleksid ühetaolised nagu põhiseadus ette näeb, sellist olukorda ei oleks. Teiste erakondade valimistulemustest Suurimateks kaotajateks olid sotsiaaldemokraadid ja IRL. Sotsid said 4 ning IRL koguni 9 mandaati vähem kui 2011. aastal. IRLi kaotus oli üle 39 000 hääle, ehk iga kolmas toetaja hülgas nad. Sotside kaotuse ilmekaim näitaja on nende esimehe valimistulemus. Sven Mikserile meelepärases suusakeeles suurimas valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal sai ta nii meie esinumbrilt Jüri Rataselt kui ka Vabaerakonna esinumbrilt Artur Talvikult lausa ringiga sisse. Me kõik teame, mida tehakse ringiga sisse saanud võistlejatega. See, et sotside esimees läks läbirääkimistele nii nõrga mandaadiga, vajutas oma pitseri sotside võimele valitsusse uut hingamist tuua. IRL-i ja sotside kaotuses on ühine joon nad olid viimase 8 aasta jooksul Reformierakonna valitsuses väiksem partner. Vastutus majandusseisaku ja suurenenud väljarände eest langes neile. Valimiste ajal oli Keskerakond ainus, kes avatud kaartidega rääkis, kust tulevad meie lubaduste elluviimiseks katteallikad. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt oleks Keskerakonna astmelise tulumaksu kava nelja aasta peale toonud eelarvesse täiendavad 1,2 miljardit eurot. Lisades siia soovi kehtestada taas ettevõtte tulumaks, saame summa, millega tõepoolest lubadusi katta. Seni kuni pole läbi viidud terviklikku maksureformi, pole suuri muudatusi oodata. Reformierakond valis tee, kus valijaid peteti. IRL-i esimees Urmas Reinsalu kirjeldas valitsuskõnelusi kui kolme osapoole kurnamistaktikat. See tähendab, et lõplik kokkulepe pole saavutatud just mitte kõige selgema peaga. Nii näeme kurnamiskõnelustel sündinud uues kolmikliidus samu konfliktikohti, mis olid esimeses ja teises kolmikliidus. Kolmandas kolmikliidus tundub kõik olevat veelgi juhuslikum. Ka ministriportfellid jagati juhuslikult. IRL-i puhul näeme, et tegemist on Res Publica tagasitulekuga. Selle seltskonna suhtumise oma liikmetesse võttis Helir-Valdor Seeder ilmekalt kokku Foorumis, nentides, et parem olla valitsuses meestega kui opositsioonis naistega. Jah, opositsioonis tegutsesid IRL-i fraktsioonis sõnakad ja tugevad naispoliitikud Kaia Iva, Liisa Pakosta, Annely Akkermann, Reet Roos ja Ene Ergma. Tänaseks on tabanud seda erakonda segadus: keda nad esindavad? Oma ajalooline toetusbaas on kaotatud Vabaerakonnale. Selle taastamiseks ei aita ka ministrikohad Reformierakonna valitsuses. Nelja aasta pärast on IRL-ist ja Vabaerakonnast alles jäänud üks või saanud üks. Parem pole lugu sotsidega. Aastaga, mis nad olid Reformierakonna valitsuses, kaotasid nad avaliku arvamuse uuringutulemuste kohaselt iga kolmanda poolehoidja. Osalemine Reformierakonna juhitud kolmikliidus ei ole sotsidele kunagi midagi head toonud sotsid, vaadake, mida kolmikliidud teiega seni teinud on! Sven Mikser erakonna juhina on näidanud end nõrga läbirääkijana. Kui Mikser andis Reformierakonnale sõnumi, et ärge pange Ligi haridusministriks, siis ei vaevunud suurem partner ka sellises asjas teda kuulda võtma. Ja kuidas vastasid sotsid? Ainsana näitas selgroogu Jevgeni Ossinovski, kelle hääle võrra jäi Rõivase valitsuse usalduskrediit nõrgemaks. Me oleme ajaloos näinud, kui ebaedukad on koalitsioonid, mis moodustatakse vaid lähtudes põhimõttest, et Keskerakonda ei oleks. Me näeme seda veel kord. Lubadustest Tulumaksuvaba miinimumi lubasid kõik kolm valitsusliitlast tõsta märksa suuremas mahus kui leppesse kirja saanud 205 eurot. Nüüd öeldakse, et raha pole. See seletab, miks valimiskampaanias Reformierakond oma tasutud poliitiliste teadaannetega end ikka ja jälle Savisaarega vastandas valijate hirmutamisega varjati oma läbikukkumist majanduspoliitikas. Kui enne valitsusleppe allakirjutamist lekkis tööversioon, kus lubati keskerakondlikult, et valitsusliidu eesmärk on lai ja jõukas keskklass ning igaüht väärtustav ühiskond, siis ajaks, mil Taavi Rõivas tuli pidama troonikõnet, oli see põhimõte võimuleppest kadunud. Peaminister tuleb tal olla kõigile Eesti valijatele, kogu Eestile, ilma välistusteta. Paraku Rõivas seda olla ei suuda, ta isegi ei püüa. Intensiivse valimiskampaania tulemusel on Riigikogus tugev ja teotahteline Keskfraktsioon. Meile anti hääled, sest Eesti inimesed ootasid muutust. Muutuse toojana nähti meid, ja meie asi on selle muutuse nimel visalt tööd teha.

4 meedia 15. aprill 2015 Ajakirjanik Mikk Salu: Minu arvates me lihtsalt jaurasime siin täna ja targemaks ei saanud. Poliitilised debatid olid möödunud Riigikogu valimistel võrdlemisi igavad. Tegelikult on need juba aastaid igavad olnud, teatas Eesti Ekspressi ajakirjanik Mikk Salu 9. aprillil Eesti Ajalehtede Liidu aastakonverentsi Poliitika ja ajakirjandus: kilbiga või kilbil? paneeldiskussioonil. INDREK VEISERIK, tekst ja foto Salu sõnul on kogu meie riigis toimuv poliitiline võitlus sumbunud väga kitsasse sängi. See, kui debatt käib sisuliselt lastetoetuse 20-eurose tõusu või languse üle, on Salu arvates igav. Ja kuna Eestis hääletab üha rohkem inimesi e- valimistel, siis valimiseelsete debattide mõte on Eesti Ekspressi ajakirjaniku arvates kadunud. Salu väitel hiljutistel valimistel uusi ideid erakondadel polnudki. Meedia magas EKRE tuleku maha Reformierakond on tänaseks Salu meelest liikunud tsentrisse. Ta avaldas lootust, et peagi tuleb Eesti poliitmaastikule uus parempoolne erakond, mis sarnaneks 1995. aasta Reformierakonnaga. Paneeldiskussioonil, mida küsijana juhtis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ning kus osalesid ERR-ist Rain Kooli, Eesti Päevalehest Kärt Anvelt ja Kuku raadiost Mart Pukk, väljendas Salu korduvalt oma tülpimust praeguse poliitilise olukorra üle. Lisaks ei mõistnud ta, miks tema kaasvestlejad räägivad üksnes elementaarsetest asjadest, millele keegi niikuinii ei vaidle vastu. Minu arvates me lihtsalt jaurasime siin täna ja targemaks ei saanud, nentis Salu diskussiooni lõppedes rusutud ilmel. Kärt Anvelti olulisimaks mõtteks sel diskussioonil oli, et meedia vaatas EKRE-st mööda ja see partei Riigikogu valimiste eelsel perioodil laialdasemat kõlapinda ei saanud. Ajakirjandus ei uskunud, et neil nii hästi läheb. Magasime EKRE tuleku maha, tunnistas Anvelt. USA-keskne välispoliitika kajastamine Teises huvitavamas debatis arutlesid Krister Paris Eesti Päevalehest ja ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski välispoliitika kajastamise üle Eesti ajakirjanduses. Paris tõi välja Eesti Päevalehele tugineva fakti: kui mõnes artiklis mainitakse Vladimir Putini nime või Venemaad, siis selle loetavus tõuseb keskmisest 7 korda kõrgemaks. Parise sõnul välispoliitilisi analüüse, mis oleks kogu spektrit kajastavad, on meil väga vähe. Ma ei ole kindel, kas lugeja ikka aru saab, kuidas maailm tiksub, ütles ta. Eestis domineerib USA-keskne välispoliitiliste uudiste kajastamine resümeeris Paris. Kõlavad jõulised Venemaa-vastased seisukohad nagu neid esitavad Ameerika vabariiklased, märkis ta. Aga tagaplaanile jääb Saksamaa euroopalik lähenemine. Seepärast on meie meedias peegelduv maailmapilt ühekülgne. Kui me suudame hoomata, mis tavalise venelase liikuma paneb, siis suudame me teda ka kõnetada. Ühtlasi Paris tunnistas, et Eesti välispoliitilises ajakirjanduses on Lähis-Ida teemade kajastus Iisraeli-keskne. Palestiina positsioone pole tema sõnul praktiliselt kajastatudki. Mõlemad mehed möönsid, et sport on võrreldes KINNIKIILUNUD: Praegune ajakirjanduse ja poliitika kivistumine ning teatud dogmaatilisus on väga ohtlik. Neljast pildil olevast ajakirjanikust (vasakult) Rain Kooli, Mikk Salu, Mart Pukk ja Kärt Anvelt julges tunnistada seda vaid Mikk Salu. välispoliitikaga meie meedias palju olulisemal kohal. Rahvusringhäälingu spordikommentaatorid saavad käia koos suusatajatega, kes platseeruvad neljandas kümnes, aga välismaa asju kajastavad ajakirjanikud ei saa kuhugi minna, ütles Bahovski. Jah, öeldakse, et info tuleb kätte võrgu kaudu. Aga küsimusi me ei saa võrgus esitada. Peavoolumeedia ajagu selg sirgeks! Siinkirjutaja hinnangul muudab olukord, kus Reformierakond on Eestit valitsenud juba 16 aastat, ka ajakirjanike positsioonid rabedaks ja skisofreeniliseks. Sest ajakirjanik kui loomeinimene saab ikka indu riigis ilmnevatest asetleidvatest uutest suundumustest. Paraku positiivseid uusi arenguid meie riigis pole aastaid toimunud ja neid pole kahjuks ka ette näha. Peavoolumeedia jaoks jätkub ikka üks ja seesama roll kaitsta parempoolseid erakondi ja tampida Keskerakonda. Paljude ajakirjanike jaoks on see läinud nii tüütuks, et nad hakkavad juba väljendama oma frustratsiooni (nagu näiteks Mikk Salu) või siis lõpuks lahkuvad ajakirjanikuametist. Kuigi Eesti Ajalehtede Liidu konverents oli üles ehitatud suurepäraselt ja ka korralduslikult oli ideaalne, puudus selles sära ja edasiviiv jõud. Tunne jäi täpselt selline, et olen neidsamu jutte ja arvamusi juba aastaid kuulnud. Ajakirjanduse ja poliitika kivistumine ja teatud dogmaatilisus on aga väga ohtlik. Peavoolumeedia seeläbi lihtsalt kaotab suurel hulgal lugejaid alternatiivsetele meedia-väljaannetele, nagu praegu hoogsalt toimubki. Sest alternatiivväljaanded ei karda oma arvamusartiklites ärritada Jürgen Ligi suguseid reformierakondlikke võimutunde poolt läbi ussitanud poliitikuid. Valimised võidab Soom Soome parlamendi ehk Eduskunna valimise tulemused selguvad pühapäeva, 19. aprilli õhtul, kui valimisjaoskonnad suletakse kell 20. Teisipäevaga lõppes eelhääletus, mille aktiivsus oli eelmisest korrast (2011) mõnevõrra aktiivsem. Põhjuski selge seekord on palju probleeme maailmapoliitikas, mängus on rohkem kirgi ja pingelisem on konkurents erakondade vahel, eriti teise koha pärast. Kui võitja paistab juba olevat selge Suomen Keskusta (Keskerakond), kellele märtsikuine küsitlus annab ligi 25% häältest, s.o 56 kohta 200-kohalises parlamendis. MART UMMELAS TTV juhatuse liige Järgmistele kohtadele pretendeerivad sotsiaaldemokraadid, Kokoomus (Koonderakond) ja Perussuomalaiset (Põlissoomlased) ligikaudu sama suure ehk 15-16% toetusega, mis annaks igaühele neist 30 35 kohta. Kui Keskerakonnale ennustatakse, võrreldes eelmise korraga, ligi 20 lisakohta, siis ülejäänud kolmik kaotab 5 10 kohta igaüks. Edasi järgnevad Vasakliit, Rohelised ja Rootsi Rahvapartei, kes kõik saavad mõne koha juurde. Parlamendierakondade rea lõpetavad Kristlikud Demokraadid, keda ilmselt ootab ees tõsine kaotus. Lisaks neile erakondadele kandideerivad veel mitmed mikroparteid mitu kommunistlikku parteid, Piraadipartei, Iseseisvuspartei jne, kel parlamenti pääsuks erilist lootust pole. tehnoloogiafirma Solitra müüs ta 1996. aastal ameeriklastele ja teenis nõnda oma esimesed miljonid, kujunedes üheks esimeseks Oulu IT-miljonäriks. Enne parlamenti tulekut juhtis ta investeerimisfirmat Fortel Invest. Poliitikas on Sipilä silma paistnud üsna ümmarguse programmiga, et mitte vihastada ühtki potentsiaalset toetajat. Suomen Kuvalehti hinnangul langevad tema ja Koonderakonna juhi Alexander Stubbi seisukohad paljuski kokku. Sipilä on siiski suutnud ära kasutada senises valitsusliidus sügisel tekkinud kriisi, mil keset valimisperioodi lahkus sealt paar väiksemat erakonda. Kui mullu juunis siirdus erakonna juht Jyrki Katainen Europarlamenti, siis olid Koonderakonna ja Keskpartei šansid võrdsed, ent tänaseks on Keskusta edu silmnähtav. Erakonna kasvav toetus on toonud rivvi tagasi ka mitu vana tegijat. Näiteks Lapimaal kandideerib taas kunagine isemeelne välisminister Paavo Väyrynen. Dinosauruste reas on ka omal ajal pistisevõtmise pärast kohtus süüdi mõistetud Kauko Juhantalo ja Europarlamendist kodumaale naasev Nelja erivajadustega soomlase moodustatud punkbänd Pentti Kurikan Nimipäivät on parim asi, mis on Eurovisioonil kunagi juhtunud. Pentti Kurikan Nimipäivät mitte ainult ei võida seda võistlust sel aastal, vaid tuletab tervele Euroopale meelde, et erivajadustega inimestel on võimalikud ja neile on lubatud täpselt samad asjad kui ülejäänud ühiskonnaliikmetele. SAMI LOTILA Huvitav on Eestiga võrreldes vaadata ka seda, missugune on meeste ja naiste osatähtsus kandidaatide seas. Kokku kandideerib 2146 inimest ehk enam kui 10 ühele kohale, neist mehi on 1301 ja naisi 845 ehk ligi 40%. Kandidaatide vanuseline jaotus on samuti huvitav keskmine vanus on 45,8 aastat, kusjuures mehed on veidi vanemad kui naised. Vähim on naisi (35%) Põlissoomlaste ridades ja enim (56%) Roheliste hulgas. Stubb loodab, et Soome astub lähiaastail NATO-sse. Sipilä siin seisukohta ei võta, pealegi viimatine küsitlus osutas, et 40% soomlastest on sõjalise liiduga ühinemise vastu. Keskerakonnale tõi edu miljonärist parteijuht Keskerakonna üsna uus esimees on Juha Sipilä, 53-aastane diplomeeritud insener, kes on oma tööga jõudnud miljonäride sekka. 1990. aastail asutatud info- Psühholoogiliselt nõ Pentti Kurikan Nimipäivättüübid on ambitsioonikad ja distsiplineeritud, nad rokivad ja reisivad ning naudivad elu, esindades oma riiki sama väärikalt kui tippsportlased või president. Nad on auks mitte ainult Soomele, vaid kõigile Euroopa riikidele ja nende hulgas ka Eestile kes, nagu teame, kohtleb oma erivajadustega inimesi päris jõhkralt. Ta kohtleb neid nii jõhkralt, kui vaid üks äärmuslikus kapitalismis vaevlev ja lagunev riik suudab kohelda. Eestis erivajadustega inimesed ei juubelda oma nimepäevadel (Pentti Kurikan Nimipäivät = Pentti Kurikka Nimepäevad), ja võib-olla isegi mitte sünnipäevadel. Tüüpiline Eesti elu Reisisin hiljuti oma väikese lapsega rongiga Tartust Tallinna. Istusime esimeses klassis, kus polnud isegi tualetti, ja kohta, kuhu panna lapsevanker. Mängunurgakesest ei saanud isegi unistada. Kõige tipuks käitus osa inimesi rongis nii, nagu nad polnuks kunagi last näinudki kui laps nuttis, olid nad häiritud, ning mingid värdjad hakkasid isegi nõudma tema vaigistamist. Kui ma kutsuks neid tegelasi ahvideks, teeksin liiga ahvidele. Ehk rongis käis tüüpiline Eesti elu, eks? Siin Eestis peab inimene taluma iga päev olukordi, kus inimest ei kohelda inimlikult ega väärikalt. Aga mida teeb eestlane sellisel puhul? Ta ei tee midagi. Eestlane ei nõua oma riigi nõrgimatele paremaid elutingimusi ning võimalusi kogeda elu- ja võib-olla isegi võidurõõmu, ja ta isegi ei nõua, et oma riigi rongides saaksid reisida ka lastega vanemad. Kus ja kuidas peaksid nad siis reisima? Soomes pooks inimesed sellist riiki ja selliseid riigiteenuseid kujundavad poliitikud munepidi üles, ja Soomes keelduksid inimesed kategooriliselt reisimast rongides, mis meenutavad oma teenuste poolest pigem looma-

15. aprill 2015 Soome 5 e Keskerakond Keskusta PÕHJA- NAABRITE VALIMIS- KAMPAANIA: Parteide telgid Helsingis Idakeskuses Tallinna väljakul. Põlissoomlased (paremal) ja Rootsi Rahvapartei (vasakul). Fotod Mart Ummelas komissar Olli Rehn. Sipilä seisukohtadest meenutab Eesti Keskerakonna taotlusi enim pürgimus tööelus taastada kolmikläbirääkimised tööandjate, ametiühingute ja riigi osalusel. Ta tahab ka vähendada ministrite arvu 12-ni. Aastaks 2019 soovib ta riigieelarvest kokku hoida 2,3 miljardit eurot. Üks võimalik variant nn kodanlik koalitsioon Ühe variandina pakutakse valimiste järel nn kodanlikku koalitsiooni, kuhu kuuluksid Keskusta, Kokoomus ja Rootsi Rahvapartei (RKP) viimane on Soomes nagu mingi koalitsioonide liim, küllap soomerootslaste jõukuse ja võtmepositsiooni pärast ühiskonnas. Koonderakonna juhi ja peaministri Alexander Stubbi (46-aastane filosoofiadoktor) meelest oleks see parim variant, sest nn punamuld ehk Keskerakonna ja sotside liit ei tõota tema meelest midagi head. Ma arvan, et Soome sukeldub vee alla, ütleb Stubb Kuvalehti intervjuus. Sotsid ja Vasakliit talle üldse ei sobi. Erakonnamaastiku ääred välistab ta täiesti, ei soosi ta eriti ka Põlissoomlasi. Stubb tahab, nagu Reformierakond Eestis, vähendada tulumaksumäära ja võtta eelarve katteks raha aktsiisidest ja muudest kaudsetest maksudest. Stubbi ärritab siiski veidi see, et Sipilä räägib välispoliitikas Paasikivi liini jätkamisest, mis pidavat meenutama külma sõja aega ja Soome kunagist erisuhet KAS TULEVANE PEAMINISTER? Keskusta juht Juha Sipilä. (Foto ajakirjast Suomen Kuvalehti) Venemaaga. Stubb loodab, et Soome astub lähiaastail NATOsse. Sipilä siin seisukohta ei võta, pealegi osutas viimatine küsitlus, et 40% soomlastest on sõjalise liiduga ühinemise vastu. Sotsid ja Põlissoomlased takistaksid kodanlikku valitsusliitu Sotsiaaldemokraatide 52-aastane juht, juristiharidusega Antti Rinne oli lahkuvas valitsuses rahandusminister. Uues valitsuses tahab ta muuta tulumaksupoliitikat, jättes madalapalgalistele rohkem kätte ja tõstes kõrgepalgaliste maksuprotsenti. Keskklassi ja rikaste vahele tõmbab ta piiri 50 60 tuhande eurose aastatulu pealt. Viimastel kuudel tülitsesid sot sid jätkuvalt Koonderakonnaga, sh isegi parlamendi täisistungil, meenutades nii kangesti meie Reformierakonna ja IRL-i eelmise kevade lõhet ja koalitsiooni lagunemist. Ilmselt on sotsidel koostöö Koonderakonna ja Stubbiga nüüd välistatud ning nende eesmärgiks on luua koalitsioon Keskerakonna, Rootsi Rahvapartei ja Põlissoomlastega. Viimaste juht Timo Soini (52-aastane riigiteaduse magister), kes tõi erakonnale 2011. aastal nn maavärinavõidu, tõstes erakonna saadikute arvu 5-lt 39-ni ja lisades toetust 4% pealt 19%-ni, on valmis muudeks koalitsioonideks, ka Koonderakonnaga. Kui toona tõi valimisvõidu Euroopa Liidu vastane poliitika ning rahva pahameel Portugali ja Kreeka võlgade kinnimaksmise pärast Soome maksumaksjate rahaga, siis nüüd sama selget populistlikku loosungit Soinil pole. Soome maksuosa vähendamine EL-is poole peale ehk 200 300 miljoni võrra on muidugi maksumaksjatele meelepärane, kuid mitte eriti ahvatlev, sest vaevalt Põlissoomlaste häältega see õnnestuks. Soini märksa nähtavam eesmärk on Kreeka eurotsoonist välja arvata, kuid seegi vaevalt sõltub Soomest ja Soinist. PS Artikli toimetamise ajal saabusid andmed Helsingin Sanomate tellitud küsitlusest. Selle järgi soovib 64% soomlastest näha valitsuses Keskerakonda ja 52% sotsiaaldemokraate. Koonderakonna toetus on jätkuvalt languses, seda soovib valitsuses näha vaid 39% soomlastest. Kolmandik soomlasi näeks valitsuses Põlissoomlasi. Ülivõimas favoriit uue peaministri kohale on Keskerakonna esimees Juha Sipilä, keda toetab 45% küsitletuist. Keskerakondlastest 9/10 tahab just teda näha uue peaministrina. rgaks ja šantažeeritavaks vormitud eestlane vaguneid. Teate, sel aastasajal peaks kõik reisirongid olema juba ehitatud mugavalt reisimise ja mitte küüditamiste jaoks. Tippjuhid toodavad usaldamatust riigi vastu Teema on muidugi laiem ja eeltoodud näited on vaid jäämäe tipp. Teema tegelikuks nimeks on Eesti eriti haige aastakümme ja selle poolt kujundatud inimesed. Eriti haige aastakümme oli, jah, 1990-ndad, ja nüüd me kõik lõikame neid vilju. Eestlastest, kellest meelega vormiti 1990-ndatel ükskõikselt oma ühiskonda ja kaasmaalastesse suhtuvad jõhkardid, on nüüd saanud täiskasvanud, kes saavad seega ise teha või mitte teha oma riigi arenguid puudutavaid otsuseid. Kirjeldan 1990-ndaid ka oma värskes mälestusteraamatus Tartu kevad 1996 ehk siirderiigi zombie d. Tollal, nagu ka praegu, tahtis Eesti võimueliit hoida eestlaste elu võimalikult ebastabiilsena ja ebakindlana, sest ebastabiilne ja ebakindel isik ei kritiseeri kunagi oma riiki ega võimulolijaid. Ta on selleks liiga kurnatud, liiga närvis, liiga masendunud. Oma päevad sisustab selline tüüp oma primaarsete vajaduste rahuldamisega, näiteks odava toidu otsimisega. Poliitikas osalemise või ühiskonnakriitika jaoks pole tal aega. Üks niimoodi kasvatatud inimeste omadus on see, et nad on psühholoogiliselt äärmiselt nõrgad ja seetõttu šantažeeritavad, sest neil puudub moraalne selgroog. Seda on näha Eesti riigi tipuski. Inimressurssi on talentide Eestis tegelikkuses nii vähe, et presidendi nõunikuks võib saada tegelane, kelle närvid ei pea vastu isegi sõbralikus naaberriigis avaldatud ühele blogipostitusele. Kuidas saaks sellised isikud hakkama tõelisel lahinguväljal, kas päriselt või nn infosõjas? Nad ei saagi. Üks 1990-ndatel hoo sisse saanud Eesti ilmingutest on korruptsioon. 1990-ndatel ei tahtnud Eesti õppida oma ajaloost, ja ei taha praegugi. Nimelt, 1930-ndate lõpul siinne korrumpeerunud juhtkond ei julgenud lasta riigi kaitseväel võtta relvi kätte, sest need relvad oleks pööratud sellesama Inimressurssi on talentide Eestis nii vähe, et presidendi nõunikuks võib saada tegelane, kelle närvid ei pea vastu isegi sõbralikus naaberriigis avaldatud ühele blogipostitusele. korrumpeerunud juhtkonna enda vastu. Ükski rahvas ei hakka sõdima väljastpoolt tuleva ebaõigluse vastu, enne kui on saanud jagu oma riigi sisesest ebaõiglusest. Suurte sõjakangelaste riigis Eestis tähendab tank vaid tankisti, mis püüab igal moel paljaks koorida oma riiki ehk vaeseid maksumaksjaid. Eriti palju leiab neid koorijaid kõrgete riigiametnike hulgast. Lahti neid ei lasta, isegi kui nad jäävad vahele sulaselge varastamisega. Värske eriti jõhker juhtum on riigifirma Eesti Raudtee, kus hästiteeniv tegevjuht lasi oma naisel osta kütust maksumaksja kulul, ja seda aastate vältel. Sama mees töötab firmas edasi, ja keegi sunni ka firma nõukogu võtma vastutust. Nagu näha, Eestis mõiste usaldus (või selle kaotamine) ei oma mingit tähendust. Kuidas nõuda usaldust kodanikelt oma riigi vastu, kui seda pole näha riigi tipus? Eesti on nagu tuulelipp Rikutud moraalist ei saa meie Eestis üle ega ümber. See on Eesti rahva haigus, nagu seda on ka pelgurlikkus, eriti meeste puhul. Asi on arenenud nii kaugele, et naaberriigid peavad Eestile ütlema, mis on moraalne ehk lubatud ja mis pole mitte. Nii ütles Eestile äsja Soome, kui erakordselt räigete demokraatiavastaste sõnavõttudega tuntust kogunud Eesti presidendi nõunik ründas Soome ajakirjanikke. Soome survel arendati Eesti demokraatiat niivõrd, et nõunik sai kinga. Ise olen hakanud Eestis praktiseeritava demokraatia vormi nimetama toetatud demokraatia. Praktikas tähendab see, et Eesti juhte ja ametkondi kutsutakse taas ja taas korrale välisriikide poolt, kui ollakse saadud hakkama mingi erakordselt lolli ettevõtmisega. Värske näide toetatud demokraatiast oli ka julgeolekuohuks tembeldatud Itaalia ajakirjaniku väljasaatmine Eestist. Sisse lubati ta siis, kui välisriigid taunisid Eestit. Seega võib Eestit nimetada ka tuulelipuks. Psühholoogilise nõrkuse tundemärk on ka pidev solvumine. Kõigile oma elule sisu ja tähendust otsivatele solvuvatele eestlastele teavitan, et minu uus soomekeelne raamat Todellinen Tallinna kriittinen matkaopas Tallinnaan ja Viroon ( Tõeline Tallinn kriitiline reisijuht Tallinna ja Eestisse ) ilmub Soomes aprilli lõpul. Raamat pakub tuhandeid värskeid võimalusi solvumiseks. Autogramme raamatusse saate minult küsida kasvõi Tallinna Tartu rongis. Leiate mind rongi ainukese tualeti järjekorras, väike laps süles. Tihtipeale mõtlen sellessamas rongis: mis mõtet on üldse elul, kui seda ei saa elada väärikalt? Psühholoogilise nõrkuse tundemärk on ka pidev solvumine. Kõigile oma elule sisu ja tähendust otsivatele solvuvatele eestlastele teavitan, et minu uus soomekeelne raamat Todellinen Tallinna kriittinen matkaopas Tallinnaan ja Viroon ( Tõeline Tallinn kriitiline reisijuht Tallinna ja Eestisse ) ilmub Soomes aprillikuu lõpul. Raamat pakub tuhandeid värskeid võimalusi solvumiseks.

6 essee 15. aprill 2015 1 ESMASPÄEV, 20.04 08:00 Nädal +* 08:15 HeadRead 2014. William Boyd 08:30 Pühapäevatee* 09:15 Dokumentaalfilm. Vatikani saladused 1/2 10:00 Keskkonnanädal* 10:30 Nädal +* 10:45 Inimese mõõde* 11:30 Nädal Pealinnas* 11:55 Korvpall. Itaalia kõrgliiga. Sassari vs Varese* 13:40 Info TV 15:30 Kontsert 18:10 Armastuse mõrkjas mekk 19:30 Terve tervis 21:15 Peterburi - Tallinn 21:45 Spordiakadeemia 22:15 Hea aastakäik 2/12 23:10 TÄNA. Uudised* 23:40 TÄNA +* 00:10 Terve tervis* 00:40 Spordiakadeemia* 01:10 Info TV TEISIPÄEV, 21.04 09:00 Armastuse mõrkjas mekk* 09:50 Terve tervis* 10:20 TÄNA. Uudised* 10:30 Peterburi - Tallinn* 11:00 Spordiakadeemia* 11:30 Hea aastakäik 2/12* 12:25 Loe ikka raamatuid!* 12:55 Info TV 16:30 Terve tervis* 17:00 Peterburi - Tallinn* 18:10 Armastuse mõrkjas mekk 19:30 Teatrijutud 21:15 Kas tohib?* 21:45 Mõtleme taas 22:45 Pillimeeste klubi* 23:45 TÄNA. Uudised* 00:15 TÄNA +* 00:45 Mõtleme taas* 01:45 Info TV KOLMAPÄEV, 22.04 09:00 Armastuse mõrkjas mekk* 09:50 Kas tohib?* 10:20 TÄNA. Uudised 10:30 Mõtleme taas* 11:30 Teatrijutud* 12:00 OTSE: LV Pressikonverents 12:30 Pillimeeste klubi* 13:30 Info TV 16:00 Mõtleme taas* 17:00 LV Pressikonverents* 18:10 Armastuse mõrkjas mekk 19:15 Meedia keskpunkt 21:15 Monitor 22:00 Kultuurimeeter 22:30 Parem elu (USA 2011) 00:05 Meedia keskpunkt* 00:50 TÄNA. Uudised* 01:20 TÄNA +* 01:50 Kultuurimeeter* 02:20 Info TV NELJAPÄEV, 23.04 09:00 Armastuse mõrkjas mekk 09:50 LV Pressikonverents* 10:20 TÄNA. Uudised* 10:30 Meedia keskpunkt* 11:15 Monitor* 12:00 Kultuurimeeter* 12:30 Parem elu (USA 2011)* 14:05 Info TV 16:00 Meedia keskpunkt* 16:45 Monitor* 18:10 Armastuse mõrkjas mekk 19:30 BBC komöödiasari. Jalad ees 6/15 TALLINNA TV 20. 26. aprill 2015 21:15 Dokumentaalfilm. Katastroofi ootel 1/3 22:10 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev 22:45 Mõtleme taas* 23:45 TÄNA. Uudised* 00:15 TÄNA +* 00:45 Info TV REEDE, 24.04 09:00 Armastuse mõrkjas mekk 75/193* 09:50 BBC komöödiasari. Jalad ees 6/15* 10:20 TÄNA. Uudised* 10:30 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 11:05 Dokumentaalfilm. Katastroofi ootel 1/3* 12:00 Pühapäevatee* 12:45 Info TV 16:25 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 17:00 Teatrijutud* 18:10 Armastuse mõrkjas mekk 76/193 19:30 Knopka 21:15 Mis iganes 22:45 Maatriks 23:15 Meedia keskpunkt* 00:00 TÄNA. Uudised* 00:30 TÄNA +* 01:00 Knopka* 01:30 Info TV LAUPÄEV, 25.04 09:00 Armastuse mõrkjas mekk 76/193* 09:50 Terve tervis* 10:20 TÄNA. Uudised 10:30 Stiilistuudio 11:00 Monitor* 11:45 Spordiakadeemia* 12:15 Peterburi - Tallinn* 12:45 Maatriks* 13:30 Mis iganes 15:00 Info TV 16:25 Dokumentaalfilm. Kunstnik Urve Sunny - Dzidzaria 17:30 TeTeVeke 18:05 Knopka* 18:35 Nädal Pealinnas 19:05 Katariina 19:40 Multifilm. No oota sa! 20:30 Kas tohib? 21:05 Mister Ignis 1/2 22:45 Väljaspool paradiisi 00:30 Kultuurimeeter* 01:00 TÄNA. Uudised* 01:30 Kas tohib?* 02:00 Info TV PÜHAPÄEV, 26.04 08:30 Kas tohib?* 09:00 Nädal Pealinnas* 09:25 Aleksei Turovski lood 09:55 Loomaaia looduskool* 10:25 TÄNA. Uudised* 10:30 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 11:05 Draamaseriaal. Katariina* 11:40 Multifilm. No oota sa!* 12:00 Itaalia miniseriaal. Mister Ignis 1/2* 13:40 Teatrijutud* 14:10 Stiilistuudio* 14:40 HeadRead 2014. William Boyd* 15:00 Pühapäevatee 15:45 Kultuurimeeter* 16:15 Terve tervis* 16:45 Enn Eesmaa filmikommentaar 16:55 TeTeVeke: Metsluiged 18:30 Dokumentaalfilm. Vatikani saladused 2/2 19:15 OTSE: Korvpall vaheajal NÄDAL + 21:00 Põlva päevad 2014. K.O.I 21:30 Spioon Sorge 00:25 Nädal +* 00:40 Pühapäevatee* 01:25 Info TV Hing valutab Eesti pärast Eetikast ja ebaeetikast I osa Pöördun Teie poole, lp Kesknädala toimetus. Hingel on valus, sest Eesti riigikorralduses valitseb sügav eetikakriis. Ma ei loe ennast originaalseks eetikapuudusest lihtsalt räägitakse ja kirjutatakse liiga vähe. ÜKSILDANE EESTLANE Kui tahaksin olla poliitik, sooviksin olla selle partei sõnumi kandja, kelle eesmärgiks on rahvast teenida eetiliselt. Ma ei ole kahjuks sellist mõjusat sõnumit saanud üheltki valitsevalt parteilt, tean ainult, et EKRE-s on mõned väärtuste kandjad, näiteks rahva poolt armastatud Malle Pärn, kes on võtnud eetika oma südame-asjaks. Samuti tekitavad usaldust Kadri Simsoni ettepanekud ja hinnangud. Eetika on iga inimese sisemine väärtus, mida on hea ja lihtne määratleda, lähtuvalt ülesandest, kahe küsimusega: mida teha ja kuidas teha? Eetiline olemisele on kaks lihtsat mõõdupuud: kas ma julgen oma tegudest rääkida oma perele, kolleegile, avalikkusele, ning kas ma tahan, et teine teeks mulle nii, nagu mina teen teisele? Möödunud paarikümne aasta jooksul on mitu parteid Eestit valitsenud, kiites iseennast kõlavate loosungitega. Samas nendesamade loosungite taga toimetatakse ebaeetiliselt. Praegu, märtsi lõpus 2015, istuvad laua taga kolm parteid, keda rahvas on näinud juba aastaid jõuliselt läbi surumas meie seadusandluses üliliberaalse majanduspoliitika printsiipe. Valitsus on kopeerinud varmalt Euroopast seadusi, millega kitsendatakse ja piiratakse ettevõtlust sedavõrd, et jätkusuutlik toimimine pole võimalik. Väikeettevõte ei jaksa seaduslikku maksukoormust kanda, ja lubage küsida: milline riiklik suurettevõte on finantsiliselt jätkusuutlik ilma riigieelarvest saadavate toetusteta? Samas tehakse hiigelreveranss välispankadele, kes võivad maksupoliitilises mõttes segamatult tegutseda, selle võimaluse eest Eesti riigile sentigi tasumata. Seetõttu on soodus pinnas ettevõtluses toimetamiseks neil, kel pole juhtimiskultuurist ja ärieetikast liiga palju aimu, sest kehtivates õigusraamides on valitsemas väärtused, mis ainult segavad ausat ellujäämist. Tulemuseks on üliliberaalne majandus, kus anname tõele au on tagatud täielik konkurents, mis nagu imevits peaks tekitama nõudmise ja pakkumise tasakaalule suunduva majanduskeskkonna. Tekitabki, aga keegi ei oska või ei julge kõva häälega küsida: kuhu ehk millises majandusruumilises mõõtkavas? Kas me paneme tähele ja tunnistame turu jõujooni ehk tegelikke kasusaajaid? Tekib üliliberaalsele ja oma riiki mitte kaitsvale majandusolukorrale omane koondumine tõmbekeskustesse Rõngu ja Põlva koonduvad Tartusse, Narva ja Pärnu koonduvad Tallinnasse, Tallinn koondub Helsinkisse, Helsinki koondub Stockholmi, Stockholm Londonisse. See ongi turumajandus! Kas me tõepoolest tahtsime ja tahame edasi seda, et meie maapiirkonnad voolavad tühjaks ja lõpuks voolab terve Eesti oma rahvast tühjaks? Tulevase koalitsiooni poolt planeeritavad pisimeetmed selle vastu ei saa 1% võrra tulumaksuvabastuse kasv või 100 euro võrra miinimumpalga kasv vaesust ei vähenda. Uus koalitsioon on küll sunnitud rahva sügava rahulolematuse tõttu võitlema või vähemalt teesklema võitlust vaesuse vastu, kuid tegemist on abitu katsega kustutada kahjutuld. Toimub umbes sama, mis igal pool Eestis füüsilise tulekahju puhul kui eestlase kodumaja põlema läheb, siis sõltub ta ainult vabatahtlikust pritsimeeskonnast, mis asub võib-olla mitmekümne kilomeetri kaugusel; riik aga vaatab hoolimatult ja ükskõikselt pealt, kuidas su kodu põleb, riigi osalus piirdub kodumaja põlemise rahvale näitamisega Aktuaalses Kaameras. Järjekordse riikliku majanduseksperimendi käigus on katse eksituse meetodil suurepäraselt tõendatud, et nõudluse/pakkumise raamreeglid toimivad väga hästi, kui tegemist on avatud majanduskeskkonnaga. Seadused on tõepoolest Eesti majanduslikult avanud, kahjuks arvestamata meile ainuomast olukorda, s.t maha on võetud kaitse igasuguste välismõjude eest. Kõik riigid ei ole ühesugused, ei asu ühel stardijoonel, ei ole ühe- suguse suuruse, rikkuse, geopoliitilise asendi ega mõjuvõimuga, ei arene ühtemoodi. Mis on hea Saksamaale või Prantsusmaale, ei ole a priori hea Eestile. Eesti asub Euroopa turumajanduse tuulte tõmbekoridori kauges otsas, kus keskuste päiksetuuled teevad oma hävitustööd aeglaselt, kuid kindlalt imetakse meie maa tühjaks. Mida tühjemaks jääme, seda väiksemaks muutub tootlikkus, seda vähem katame tulevikuvajadusi, seda kindlamalt edasi pudiseb riiklik jätkusuutlikkus. Kas koalitsioon räägib eetilisuse ehk kasvõi õigluse printsiipide seadusloomesse integreerimisest? Muidugi mitte, sest see oleks võimalik vaid siis, kui tunnistada senitehtud printsipiaalseid eksimusi ja avaldada selget soovi vead parandada. Alustama peaks e-valimiste õigustühiseks tunnistamisest ja valimisseaduses häälte ülekande-mehhanismi kaotamisest, mis välistavad oma olemuselt valitsemise toetumise rahvamandaadile. Omalt poolt pean vajalikuks rakendada rahva õigust otsustada, millised peaksid olema vanuselised, hariduslikud, kogemuslikud piirangud Riigikogusse kandideerimisel ja pääsemisel ning kui suur peaks olema Riigikogu koosseis. Väga oluliseks pean sätestada Riigikogu liikme seaduslikku vastutust oma kohustuste täitmisel igat parlamendiparteid või -saadikut peab saama tagasi kutsuda lihtsa kiirmenetlusega, kui lubadusi ei täideta või kaotatakse usaldusväärsus mõnel teisel viisil. Liiga paljud poliitikud on oma afääridega rahva usaldust kuritarvitanud, tundmata mingitki südametunnistusepiina, olgu näiteks Siim Kallase pangaärid või Keit Pentus-Rosimannuse keskkonnaärid. Meie riigi õiguskorrasüsteem (prokuratuur ja kohus) peseb sellised inimesed puhtaks, aga eetika sunnib küsima: kas need inimesed on usaldusväärsed, kas nad ikka veel sobivad Eesti riiki juhtima? 30. märtsil 2015 andis õiguskantsleri ametivande noor Ülle Madise, kelle kohustus peaks olema seista inimeste põhiseaduslike õiguste eest sõltumatu riikliku institutsiooni kõrgeima esindajana. Kummalisel kombel oli tema inauguratsiooni -sõnum lausa heidutav põhiseadusliku kaitse otsimine, tuginedes oma isiklikule õiglustundele, on Eestis häbiväärne. Kas too noor daam üldse mõistab, et sellise avaliku pöördumisega heitis ta eetika üle parda? Millist kaitset on Eesti inimesel edaspidi õiguskantslerilt loota? Siit tuleb ka laiem probleem: kas Eesti koolitab ebaeetilisi juriste, ehk kas üliõpilane Madise kukuks eksamil läbi, kui ta peaks jaatavalt vastama küsimusele märtsis 2015 toimunud Riigikogu valimiste põhiseaduslikkuse nõuetele vastavuse kohta? Ebaeetiline poliitjuhtimise süsteem on kasvatanud partei käsuliini pragmaatiliste pimesi järgijate generatsiooni. Need on meie ministeeriumide alandlik-ambitsioonikad kantslerid, asekantslerid jpt riigiasutuste hirmunud juhid, kes on nõus isikliku pisikese hüve nimel teenima ebaeetilist parteipoliitikat ja jalge alla tallama kolleegi, üksikisiku, ettevõtja või kolmanda sektori esindaja. Need juhid on omakorda täitnud ministeeriumide jt riigiasutuste divisjonid, osakonnad jm üksused tuhandete noorte ametnikega, kellest liiga paljud pole sellise töö jaoks sobivad, kuna neil puudub riigiasjade korraldamiseks piisav erialane haridus või intelligentsus, mis võiks korvata puuduvat küpsust ja eetilisust. Need inimesed moodustavad rumalate käsutäitjate armee sel teel imbub ühiskonda vaimne reostus, mille allikaks on tasakaalust väljas võimujaotus poliitikate elluviimisel. Eesti riigis on võimupoliitikute poolt kujundatud inimestevahelise suhtlemise baaskontseptsiooniks täieliku usaldamatuse printsiip, mis iseloomustab oma karakteristikalt N.Liidu kõige grotesksemal perioodil valitsenud totalitaarset olukorda. Kummalisel kombel genereerivad usaldamatust kui kommunikatsiooni alustala 35 45-aastased juhid, kellel ilmselt lasub kõige rängem vastutuskoorem selle eest, kui mahajäänud on Eesti riik oma arengus, võrreldes rahva ootustega. Karjamentaliteedina prevaleerivad üleküllastunud parteilojaalsus ja suutmatus aktsepteerida tegelikku demokraatiat arvamusevabadust. Eesti Vabariik on jõudnud komandanditunni-laadsesse vaikimisajastusse, kus valitseva partei esindaja kui võimu täideviija ei taha või ei suuda aktsepteerida teist inimest, kes ise mõtleb ja omab oma arvamust. Lõpp 22. aprilli lehes