ReumaKiri. Aprill-Juuni 2013, nr 4 (30) SISUKORD PERSOONILUGU KES ON KES? ABIVAHENDID TEGEMISED TERVIS RETSEPT NIPINURK. Lk.

ISSN 2228-4664 ReumaKiri Aprill-Juuni 2013, nr 4 (30) Suveseminar 2013 SISUKORD Lk. 3 Eesti Reumaliit KES ON KES? Lk. 4 Eesti Reumaliidu tegevmeeskond TEGEMISED Lk. 8 Käimispäev, Naisjuhtide- ja ettevõtjate konverents Lk. 9 Taastusravi konverents 2013 Lk. 11 Euroopa Reumaliitude tegevjuhtide kohtumine Brüsselis Lk. 12 Reumakostüüm Lk. 13 Floating Lk. 15 Tartu Reumaühingu kevadine ekskursioon Setomaale Lk. 16 Suveseminar 2013-06-27 Lk. 19 Koguperepidu Puude taga on inimene PERSOONILUGU Lk. 22 Füsioterapeut Katre Lust-Mardna Lk. 23 Maalikunstnik Peter Paul Rubens ABIVAHENDID Lk. 25 Hõbedased sõrmusortoosid TERVIS Lk. 28 Skleroderma. Põnev veesport RETSEPT Lk. 30 Tuunikala-avokaado salat NIPINURK Lk. 30 Kaunis vesivärviline sall

Tere, kallid lugejad! Suvi on täies hoos ning loodan, et olete ka mõne päikesekiire kinni püüdnud ning sõprade ja pere seltsis meeldivalt aega veetnud. Mul on väga hea meel, et hoiate käes uuenduskuuri läbinud kolm korda mahukamat, huvitavamat ning sisukamat suvist ReumaKirja numbrit. Eesti Reumaliidu juhatus võttis vastu otsuse hakata ReumaKirja välja andma neli korda aastas, et Teieni tuua korraga rohkem ning põhjalikumat informatsiooni Reumaliidu ja sellega seotud ürituste ning isikute kohta. Järgmised ReumaKirjad ilmuvad vastavalt 30. septembril ja 31. detsembril. Käesolevas ReumaKirjas on põhjalikult kajastatud Eesti Reumaliidu traditsioonilisi üritusi - märtsis toimunud Taastusravi konverentsi ning juuni alguses aset leidnud Suveseminari, mis seekord toimus Otepääl, Marguse puhkekeskuses. Loodan, et kõik osalejad veetsid meeldivalt ning sisukalt aega. Järgmiseks suureks ürituseks on 1. septembril toimuv Käimispäev 2013, mis sel aastal toimub kaunis Kad-rioru pargis. Kevad-suvi on tegevmeeskonna jaoks olnud väga aktiivne ning üritusterohke aeg, mitmesuguste tege-mistega saate tutvuda juba järgnevatel lehekülgedel. ReumaKirja veelgi paremaks muutmiseks ootan Teie meelisteemasid, millest sooviksite põhjalikumalt lugeda. Samuti on oodatud muud ettepanekud, arvamused, kiitused, laitused, tervitused, õnnitlused meiliaadressile britt@ reumaliit.ee või postiaadressil Toompuiestee 10, Tallinn 10137. Britt Leppik ReumaKirja toimetaja Mõnusat suve jätku ning leidke aega ka Eestimaa looduskaunite kohtadega tutvumiseks! Pildil: Taastusravi konverents 2013. Marek Jaakson tutvustamas reumatoidartriiti simuleerivat kostüümi. Taastusravi konverentsist täpsemalt loe leheküljelt 9. 2

Eesti Reumaliit võttis vastu otsuse hakata ReumaKirja kvartaalselt välja andma, nii e-versioonina kui ka paberväljaandena. Edaspidi hakkab ReumaKiri ilmuma neli korda aastas ja saab olema praegusest mitu korda mahukam, sisukam ja huvitavam. Sel aastal ilmub ReumaKiri veel 30. septembril ja 31. detsembril. Kui tahaksid meie uuenenud väljaannet saada omale postkasti või tead kedagi, kes võiks olla huvitatud ReumaKirja paberväljaande lugemisest, kirjuta meile tellimus@reumaliit.ee või helista tel: +372 534 355 01. ReumaKirja saab tellida ka Eesti Reumaliidu kodulehel aadressil http://reumaliit.ee/reumakirja-tellimusvorm. Kõigi tellijate vahel loositakse välja Käimispäeval, 1. septembril reis kahele Viking Line ga Helsingisse ja tagasi! Eesti Reumaliit on katuseorganisatsiooniks ühingutele üle Eesti, kes koondavad endas reumaatilisi haigeid ja nende lähedasi. Eesti Reumaliit on loodud selleks, et toetada kõiki reumaatilis haigeid: Otseselt, pakkudes koos oma liikmesühingutega igakülgset adekvaatset informatsiooni; Kaudselt, mõjutades teisi, kes võivad omakorda haigete ellu positiivseid muutusi tuua. Eesti Reumaliit soovib ühiskonda, kus mõistetakse, austatakse ja rahuldatakse reumaatiliste haigete vajadusi. Reumaatilisteks haigusteks nimetatakse toesehaigusi. Need on luu-, liigese-, lihase- ja sidekoehaigused ning veresoonepõletikud ehk vaskuliidid. Eesti keeles tähistatakse muutlikku, aeg-ajalt siin-seal esinevat toesevalu (ja vahel ka liigeseturseid) vanade sõnadega jooksva, lendva, reuma. Tegelikult aga ei ole olemas sellist haigust nagu reuma või jooksva, need sõnad tähistavad lihtsalt toesevalu valu luudes, liigestes, lihastes. Tänapäeval eristatakse üle 100 toesehaiguse, neil kõigil on oma nimi, mille selgitab välja arst. On olemas nii ägedaid kui ka kroonilisi, nii peamiselt nooremate kui ka peamiselt vanemate inimeste toesehaigusi. Mõned haigused põhjustavad siin-seal aegajalt mõõdukaid vaevusi ja enamasti ei tekita tõsiseid tervisehäireid (nagu näiteks osteoartroos ehk liigesekulumus), mõned toesehaigused aga on kogu organismi haaravad ja kahjustavad, vahel koguni eluohtlikud põletikulised haigused (nagu näiteks luupus ja raskekujuline reumatoidartriit). Kõik toesehaiged vajavad taastusravi, milleks on samuti vajalik eri asjatundjate koostöö. Kui tunned, et Sul võiks reumaühingust abi olla või kui põed mõnd reumaatilist haigust, võta oma kohaliku reumaühinguga ühendust ning astu liikmeks! Eesti Noorte Reumaliit Tel: +372 522 44 79 E-post: noored@reumaliit.ee Kodulehekülg: www.eestinoortereumaliit.wordpress.com Eesti Osteoporoosihaigete Liit Tel: +372 506 16 77 E-post: osteoporoos@gmail.com Kodulehekülg: www.osteoporoos.ee Jõgevamaa Radikuliidi- ja Reumahaigete Ühing Tel: +372 534 415 98 E-post: airi.kalm@mail.ee Kohila Reumaühing Tel: +372 483 35 74 E-post: kohilareuma@gmail.com Eesti Reumaliidu Pärnu Reumaosakond Tel: +372 559 914 94 E-post: ossaark@ph.ee Põlva Reumaühing Tel: +372 799 78 81 E-post: aime.rassa@gmail.com Reumahaigete Laste ja Noorte Ühing Tel: +372 534 470 40 E-post: info@rhlny.ee Kodulehekülg: www.rhlny.ee Tartu Reumaühing Tel: +372 555 671 43 E-post: hele@reumaliit.ee Kodulehekülg: www.miksike.ee/users/tartureuma Valga Reumaliit Tel: +372 503 17 91 E-post: raely.viirsalu@mail.ee Viljandi Reumaühing Tel: +371 555 268 82 E-post: hiiesilm@hot.ee Saaremaa Reumaühing Tel: +372 529 44 77 E-post: saarereuma@gmail.com Võrumaa Reumahaigete Ühing Tel: +372 506 10 56 E-post: voru.koda@gmail.com Luupuse õe nõuande meiliaadress Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus alustab uue teenuse pakkumisega nimelt hakkab tööle luupuseõde Kiie Semidor, kes vastab erinevates variantides (e-post, personaalne silmast-silma nõustamine) kõikvõimalikele küsimustele ja muredele, mis luupusehaigel tekkida võivad. Kui vajad abi või nõuandeid, kirjuta! kiie.semidor@itk.ee 3

KES ON KES? Silver Viljaste, IT-koordinaator Rubriigis KES ON KES? tutvume lähemalt Eesti Reumaliiduga seotud isikutega. Seekord on luubi all meie tegevmeeskond. Kadri Kokk, Liikmeprogrammi koordinaator Kes sa oled ja kust tuled? Olen Silver ja pärit Tallinnast. Hetkel õpin Eesti Infotehnoloogia Kolledžis infosüsteemide administreerimist. Kui kaua oled Eesti Reumaliiduga seotud olnud ja millised on sinu ülesanded? Eesti Reumaliiduga olen seotud olnud aastast 2009, mil osalesin vabatahtliku nime all Suveseminaril Haanjamehe talus. Alates 2013. aastast kuulun Eesti Reumaliidu tegevmeeskonda, pakkudes infotehnoloogia-alast tuge, administreerides ja modereerides Eesti Reumaliidu veebilehte ning korraldades üritust Käimispäev. Kuidas veedad suve 2013? Mida sooviksid suve jooksul kindlasti ära teha? 2013. a. suve esimese kolmandiku pühendan eksamitele, kogu ülejäänud suvi on reserveeritud Käimispäeva ürituse ettevalmistavale osale. Lisaks olen planeerinud mõne raamatugi läbi lugeda Troonide mäng viies raamat, Laste- ja noorte reumaühingu veebilehte arendada ja päikest võtta! Reumaõe nõuandeliin Tartu Ülikooli Kliinikumi reumaõde Anne Ööbik vastab Teie küsimustele ning annab nõu telefonil +372 7319 372 reedeti kell 8-10. Kes sa oled ja kust tuled? Olen Kadri, muidu pooleldi saarlane, aga pärit Tallinnast. Hetkel õpin Tallinna Tehnikaülikoolis toidutehnika ja tootearenduse erialal. Märksõnadeks minu puhul on kindlasti roosa ja kassid, mis tihtipeale ilma üksteiseta ei saa ning selle järgi on mind ka väga lihtne ära tunda. Kui kaua oled Eesti Reumaliiduga seotud olnud ja millised on sinu ülesanded? Eesti Reumaliiduga olen seotud 2009. aastast, kui Tallinnas toimus EULARi sügiskonverents, millest võtsin osa vabatahtlikuna abiks olles. Alates 2013. aastast kuulun liikmeprogrammi koordinaatorina tegevmeeskonda, kus minu ülesanneteks on liikmeprogrammi arendamine, kõige liikmetega seonduva koordineerimine, ReumaKirjade saatmine ning projekti Suveseminar korraldamine. Kuidas veedad suve 2013? Mida sooviksid suve jooksul kindlasti ära teha? Kuna mai lõpp kujunes minu jaoks väga kiireks ning tegevusterohkeks, üheaegselt üritust korraldades ja eksameid sooritades, siis kavatsen kindlasti linnast välja sõita, et mõni nädal maal puhata. Seda ka selleks, et peale väikest puhkust taas energiat koguda ja asuda Käimispäevaga seotud ülesandeid täitma. Suve jooksul tahaksin külastada mõnda looduskaunist paika Eestimaal ja tegeleda natuke maalimisega, mis kiire elutempo tõttu on juba pikaks ajaks unarusse jäänud. 4

KES ON KES? Britt Leppik, ReumaKirja toimetaja Rubriigis KES ON KES? tutvume lähemalt Eesti Reumaliiduga seotud isikutega. Seekord on luubi all meie tegevmeeskond. Annika Kask, Bürooassistent-raamatupidaja Kes sa oled ja kust tuled? Olen Britt ja tulen Tallinnast. Õpin Tallinna Ülikoolis Infoteadust. Iga euro, mis üle jääb panen kõrvale, et rahuldada minu suurimat kirge reisimist! Veel meeldib mulle lauamänge mängida ning ristsõnu lahendada. Kui kaua oled Eesti Reumaliiduga seotud olnud ja millised on sinu ülesanded? Eesti Reumaliiduga olen seotud 2012. aastast, mil asusin toimetama veebiväljaannet Kuukiri. Praeguseks on välja arenenud paberkandjal ReumaKiri, mille üle on mul ütlemata hea meel. Samuti püüan käia võimalikult paljudel Eesti Reumaliiduga seotud üritustel, et kirjutada põnevatest teemadest ja huvitavatest isikutest. Kuidas veedad suve 2013? Mida sooviksid suve jooksul kindlasti ära teha? Suve veedan Eestit avastades ning ReumaKirja jaoks materjali kogudes. Plaaniks on paljude sõprade maakodudesse jõuda ning rohkesti ujuda ja rattaga sõita. Kindlasti soovin suve jooksul ka mõnele muusikafestivalile jõuda nii Eestis kui ka väljaspool! Kes sa oled ja kust tuled? Olen Annika Kask ning tulen Harjumaalt, Kehrast. Kui kaua oled Eesti Reumaliiduga seotud olnud ja millised on sinu ülesanded? Reumaliiduga olen seotud olnud juba 2010ndast aastast, esialgu bürooassistendina. 2011. aastal olin rohkem seotud ka projektiassistendina ning hetkel olen bürooassistent-raamatupidaja. Kuidas veedad suve 2013? Mida sooviksid suve jooksul kindlasti ära teha? Kuna oman suurt aiamaad siis ilmselt veedan oma suve aiatöid tehes. Suve jooksul sooviksin kindlasti külastada ka oma kalleid sugulasi Hiiumaal, teha väljasõite perega ning alustada kodus remondiga. JALATSID - pakume ortopeedilisi ja anatoomilisi jalatseid reumaatikutele ja diabeetikutele TALLATOED - individuaalsed, kohandatavad ORTOOSID - käe-, jala- ja seljaortoosid PROTEESID - käe-, jala- ja rinnaproteesid Individuaalne konsultatsioon...kõndida joostes, joostes lennata... Ootame Teid Tartus E-R 9-16 Puusepa 1a kab. 2028, tel. 5334 0007 ning Turu 21b, info tel. 740 2316. Vastuvõtt: Tallinn, Jõhvi, Põlva, Viljandi, Võru info@jalaexpert.ee, www.jalaexpert.ee 5

KES ON KES? Marek Jaakson, Tegevjuht Rubriigis KES ON KES? tutvume lähemalt Eesti Reumaliiduga seotud isikutega. Seekord on luubi all meie tegevmeeskond. kuid alati jääb aega ka sõpradega kohtumiseks ning kontserditel, teatris ja festivalidel käimiseks. Eelmisel aastal lubasin ühele Viljandi kohvikule, et Viljandi Folgi ajal olen nõus töötama nende kohvikus vabatahtlikuna, mis teadupärast peaks mulle andma kogemuse, kuidas rasket füüsilist tööd teha! Enid Udras, Meediakoordinaator Kes sa oled ja kust tuled? Olen Marek, sündinud ja üles kasvanud Hiiumaal, suurelapselise pere vanima pojana. Mul on 2 õde ja 4 venda, kellega koos üles kasvades õppisin eelkõige teistega arvestamist ning hoolivust ja seda omadust pean enda juures kõige olulisemaks. Nii nagu paljud väikesed poisid tahtsin minagi saada kiirabi autojuhiks, kuid õnneks aja möödudes kasvasin sellest välja ja otsustasin õppida finantsjuhtimist. Tavaliselt kutsutakse kõiki numbriinimesi kuivikuteks, kuid enda kohta ma seda öelda ei saa, sest mulle meeldib väga reisida. Olen reisinud kogu Euroopas ja senini on kaugeim sihtkoht Rio de Jainero. Reisides ei kasuta ma kunagi reisibüroo teenuseid, vaid sihtkoht ja plaan kuidas sinna pääseda sünnib koos sõpradega arutelu käigus. Reisides olen pigem seiklushuviline, julge ja pealehakkaja! Lisaks otsustasin, et pean selgeks saama tennisemängu ja hispaania keele. Kolm korda nädalas hommikul tennisetrennis käimine aitab füüsiliselt aktiivne olla ja hispaania keele kursused on süvendanud minus soovi rohkem mõista sealset keelt ja kultuuri. Aktiivselt olen osalenud erinevates rahvusvahelistes noortevehetuse projektides, mis arendavad keele- ja viimistlevad suhtlemisoskusi. Kui kaua oled Reumaliiduga seotud ja millised on sinu ülesanded? Eesti Reumaliiduga olen seotud aastast 2008. Esilagu olin vabatahtlik ja aitasin organiseerida Käimispäeva, seejärel finantsjuht ja nüüd olen juba paar aastat olnud tegevjuht. Tollel ajal toimusid liidus suured struktuursed muudatused ja hakati looma tegevmeeskonda, kes hangiks liidu tegevustele rahastust ja viiks läbi projekte. Tegevjuhina on minu ülesandeks arendada Eesti Reumaliitu, juhtida tegevmeeskonda, kirjutada ja läbi viia projekte ning olla juhatusele nõuandjaks kõiges selles, mis puudutab organisatsiooni kui terviku arengut. Eelmise aasta juunis valiti mind Reumahaigete Laste ja Noorte Ühingu juhatuse liikmeks. Kuidas veedad suve 2013? Mida sooviksid kindlasti suve jooksul ära teha? Traditsiooniliselt veedan suve Käimispäeva ettevalmistades, Kes sa oled ja kust tuled? Olen Enid ning olen pärit Võrumaa metsade ning mägede vahelt - teatavasti meie künkaid päris mägedeks nimetada ei saa. Enda kohta võin nõndapalju öelda, et olen omandanud TTÜ-s tootearenduse ja toidutehnika eriala (magistrikraad lõpetamisel), töötan turunduses (hobikorras ka tantsuõpetajana), kuid viimasel ajal tunnen hoopis rohkem huvi arvutigraafika, uute tehnoloogiate ning tantsu vastu. Tihti võib mind kohata mõnel üritusel fotokaameraga klõpsutamas, promenaadil rulluisutamas või jooksmas, tantsutrennis või hoopis mägedes lumelaua peal. Tunnen end väga hästi looduses värske õhu käes, muusikat kuulates, sõprade ning pere seltsis. Muusikaga on üldse üks eriline suhe - selle auras olen üles kasvanud, eks seetõttu see ka nõnda suurt tähtsust omab. Ei saa mainimata jätta, et pean väga lugu heasüdamlikest ning aktiivsetest inimestest see on ka peamiseks põhjuseks, miks Eesti Reumaliiduga end sidunud olen. Kui kaua oled Reumaliiduga seotud ja millised on sinu ülesanded? Reumaliiduga olen seotud 2010. aasta lõpust. Minu vastutusalasse kuulub ReumaKirja, postrite-plakatite ja infomaterjali kujundamine ning trüki korraldus, meediaga suhtlemine, ühingu ürituste reklaam ning pildistamine. Kuidas veedad suve 2013? Mida saooviksid suve jooksul kindlasti ära teha? Suurema osa ajast olen tööl, kuid kindlasti tahaksin võimalikult palju värskes õhus viibida - on see siis sportides, Eesti looduskauneid kohti külastades või mõnd head raamatut lugedes. Muidugi on plaanis veeta aega koos sõprade ja perega. Loodan väga, et jääb mahti ka fotograafia ja autosõidu õppimise jaoks. Tahaksin väga proovida või kogeda midagi uut ja huvitavat - see hoiab meeled värskena! 6

Calcigran Forte D Lemon 5000 mg kaltsiumi ja 800 RÜ D 3 -vitamiini Nüüd veel rohkem D-vitamiini! Vaid üks tablett päevas! EE-160812-241 1 tablett sisaldab: 500 mg kaltsiumi 20 μg D3-vitamiini 60 Näidustus: D-vitamiini ja kaltsiumi vaeguse profülaktika ja ravi eakatel. D-vitamiini ja kaltsiumi täiendav manustamine lisaks spetsii lisele osteoporoosi ravile patsientidel, kellel on risk D-vitamiini ja kaltsiumi vaeguse tekkeks. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. www.takeda.ee

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest. Käimispäev Silver Viljaste IT-koordinaator ja Käimispäev 2013 projektijuht Hea lugeja, kutsun sind osalema Eesti Reumaliidu 14. Käimispäevale, mis toimub 1. septembril Tallinnas Kadrioru pargis ja Eesti Kunstimuuseumi ruumides. Üritus algab hommikul kell 10.00 avasõnade ja radade tutvustamisega ning lõpeb kell 15.00 toreda muusikalise kontserdiga. Sellel aastal oleme tavapärasest rohkem rõhku pööranud lisaks käimisele ka üldisele vaimsele ja füüsilisele tervisele, pakkudes huvilistele võimalust osaleda vastavasisulistes loengutes ja töötubades. Tänavusel aastal Käimispäeva programmi kuuluvad loengute ja töötubade teemad on järgmised: Vaimne tervis ja stressijuhtimine Stressijuhtimise loengu Õpi lõdvestuma, et olla terve eesmärk on anda teadmisi lõdvestumise tervist säästvast toimest kõigile, kes on motiveeritud oma tervise eest hoolt kandma. Loengu teemadena käsitletakse eelkõige stressi- ja lõdvestusreatskiooni olemust, sümptomeid ning selle toimet tervisele. Samuti selgitatakse lõdvestumise rolli emotsionaalse, vaimse ja füüsilise tasakaalu taastamisel ning tervise säästmisel. Töötubadest Teadlik hingamine ja Aktiivne lõdvestumine esimeses praktiseeritakse loomulikku hingamist kui kõige lihtsamat ja kiiremat eneseabivõtet lõdvestusreaktsiooni esile kutsumiseks ning õpetatakse erinevaid hingamisharjutusi stressi ennetamiseks ja leevendamiseks. Teises nimetatud töötoas tutvustatakse aktiivse lõdvestumise tehnikat, mis viiakse läbi järk-järgulise lõdvestumise seansina. Loengu ja töötoad viivad läbi MTÜ Psühholoogiline Kriisiabi terapeudid. Osteoporoosi ennetamine ja toimetulek Loengu viib läbi Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog dr Karin Laas, kes annab ülevaate osteoporoosi levikust, ennetamisest ning sellega toimetulekust. Kohapeal saab densitomeetri abil mõõta luude hõrenemist. Ergonoomiline töökeskkond Ergonoomilise töökeskkonna loomine on hea eeldus töövõime säilitamiseks. Seepärast pakume osalejatele võimalust kuulata loenguid tööpaiga kohandamisest ja ergonoomikast, mis tutvustavad õigeid töövahendeid- ja asendeid. Töökeskkonnast ja ergonoomikast teeb ettekande Marit Pajulaid, kes viib läbi ka selleteemalise töötoa. Täpsem info ürituse kohta on selle lähenedes kättesaadav meie Facebooki lehel ja kodulehel www.reumaliit.ee. Kohtumiseni Käimispäeval! Naisjuhtide ja ettevõtjate konverents Ühel külmal ja pilvisel märtsikuu hommikul seadsin sammud Tallinna Swissoteli poole, et Eesti Reumaliidu soovitusel võtta osa Eesti Koolitus ja Konverentsikeskuse poolt korraldatud Naisjuhtide ja Ettevõtjate konverentsist 2013. Kadri Kokk Liikmeprogrammi koordinaator Konverents kandis pealkirja Eesti naine - väärtuslik juht ning käesoleva aasta ürituse eesmärk oligi väärtustada ja julgustada Eesti naist juhina. Esinejate seas oli mitmeid Eestis juhtivatel kohtadel töötavaid naisi, kes on oma töös väga hinnatud ja väärtustatud ning kellelt meil kõigil midagi õppida on. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Pille Ruul tõi näiteks Skandinaavia riikide naisjuhid, kes on ka talle heaks eeskujuks olnud ning kelle toimivat mentorisüsteemi tasuks tema hinnangul rakendada ka siin. Samuti suhtutakse nendes riikides paremini naise rolli juhtfiguurina. Siinkohal on sobilik tuua üks konverentsil esitatud näide - kui Soome president Tarja Halonen oma ameti edasi andis, küsinud väike Soome poiss: Kas ka mees võib president olla? Alustaval juhil soovitas Pille Ruul moodustada isiklik nõukoda, kuhu võiksid kuuluda kolleeg, pereliige ja naine. Eesti Aasta Ettevõtja Ruth Oltjeriga võib nõustuda tõsiasjas, et äri on suhted - juhtimine tähendab nii kogemusi, otsustamist kui ka suhete loomise ja hoidmise oskust. Minu jaoks mõjus väga sümpaatselt Riigikogu liikme ja majanduskomisjoni esinaise Kaja Kallase esinemine, milles ta rõhutas naise rolli emana, seejuures kõrvale jätmata naise võimalusi edukaks karjääriks. Tänapäeva naine võib tema hinnangul suuta palju - olla väga hea ema ja samal ajal ka suurepärane juht. Kaja Kallas tõdes oma kogemuste põhjal, et just poliitikas ja äris kipuvad mehed naiste arvamust ja ideid tihtipeale tahaplaanile jätma ning seetõttu saavad naiste õigused ja soovid ka väiksema tähelepanu osaliseks. Kõlama jäi idee, mille kohaselt selleks, et naiste hääl saaks ühiskonnas kuuldavamaks, võiksid naisterahvad valida end esindama just naisi. Olgugi et tegemist oli naistele suunatud konverentsiga, olid ettekandjate seas ka mõned meessoo esindajad. Väga hästi kõneles tuntud koolitaja Ülo Vihma, kes andis nõu, kuidas naisena meestemaailmas usaldusväärselt mõjuda. Selleks tuleb osata kasutada meeste võtteid, kuid naiste loogikat, millele lisandub veel ka naiselik intelligentsus. Tema kogemuste põhjal on peaaegu igas olukorras kõige aluseks usaldus ja kui mõtlema hakata, siis nii see tõesti on! Et saavutada ettevõttes 8

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest. edu ning olla hea ja edukas juht, tuleb tihti pidada läbirääkimisi. Levib palju eelarvamusi naiste mõjuvõimu ja enesekehtestamise kohta, kuid tegelikult võib ka naine olla edukas läbirääkija, selleks tuleb tunda vaid põhilisi läbirääkimiste tehnikaid ja võtteid nii arutles kogemustega lektor Georg Merilo. Psühhiaater-psühhoterapeut Andres Sild tõi välja olulised punktid, mida juht peaks teadma soorollidest ning selgitas kuidas nende tundmine aitab või takistab töösuhet. See on seda enam oluline, et kõikide inimeste esimene armastus on naine. Konverentsi lõpetas koolitaja-konsultant Tauri Tallermaa, rääkides väga huvitavalt mälust ja meeldejätmisest, tuues mälu kohta humoorika näite, milles iseenda äratundmine paneb muigama paljusid: Mälu on üks imepärane organ, ta hakkab tööle kui me hommikul ärkame ja lõpetab enne, kui me jõuame tööle... Tagantjärele konverentsile mõeldes mõistan aina enam, miks mul oma töös liikmeprogrammi koordinaatorina laiema silmaringi omandamiseks ning erinevate inimestega suhtlemisel nende erinevatele oskustele tähelepanu pööramise arendamiseks soovitati minna just naisjuhtide- ja ettevõtjate konverentsile. Üritus oli minu jaoks tohutult innustav ja motiveeriv ning sain kinnitust mõttele, et naistel siiski on võimalus olla hinnatud, edukas ja väärtustatud kolleeg ning juht. Need mõtted, ideed ja edukate naisjuhtide kogemused, mis konverentsilt kõlama jäid, on ka mulle minu töös ja tegemistes suureks inspiratsiooniks ning energiaallikaks. Kuid samas ei pea selleks olema juht, et olla naisena väärtustatud, tunnustatud ja hinnatud ning seetõttu usun, et paljud naised saavad nõustuda Mao väitega: Pool taevast seisab naiste õlgadel. Taastusravi konverents Britt Leppik ReumaKirja toimetaja Taastusravi konverents 2013 toimus käesoleva aasta 22. märtsil Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis. Seljavalu on arenenud riikides üks sagedasemaid kaebusi, millega arsti poole pöördutakse. Nendel, kes pidevalt või ajuti ebameeldiva tuima valu all kannatavad, tekitab pahameelt asjaolu, et arstid ei suuda alati tuvastada seljavaludega kaasnevaid põhjuseid. Kuna selg on keeruka ehitusega ja valul on erinevad põhjused, võib esmane prognoos osutuda tulemusetuks. Seljavalu võib põhjustada ajutist või pikaajalist töövõimetust, ent selle vältimiseks saab igaüks ise palju kasulikku ära teha. Üks olulisi tegureid on enese initsiatiiv ja aktiivne osalemine seljavalu ravimisel. Vähetähtis ei ole ka enese harimine ja õige ravi. Konverentsil olid esindatud Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium jt. Pärast registreerumist ning virgutavat hommikukohvi avas päeva kell 10 hommikul Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna asekantsler Ivi Normet. Tervitussõnadele järgnes SA Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurg Ando Vaheri loeng Kellele on vaja seljakirurgiat, operatsiooni meetodid ja keda tuleks saata operatsioonile? Saime teada, et Eestis vajab seljakirurgiat umbes 1,3% kõigist seljavaluga haigetest. Operatsiooni meetodeid on palju ning selle näidustuse ja tulemuse eest vastutab ainuisikuliselt operatsiooni planeeriv kirurg. On tekkinud visioon, mille kohaselt seljavalu oleks arstiabi esmatasandi menetleda ning et kroonilise mittespetsiifilise seljavalu ravi koonduks multidistsiplinaarsete ravivõimalustega keskuste juurde Eestis võiks olla vähemalt kaks niisugust keskust. See vähendaks haigete ringlemist, puuet ja kulusid seljavaluga patsientidele. Tegu oli tõeliselt huvitava loenguga, kus mitmed keerulised teemad said arusaadavalt lahti seletatud. Pildil: Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurg Ando Vaher Järgnes Eesti Taastusarstide Seltsi juhatuse liikme Eve Sooba loeng Seljavaevustega patsiendi taastusravi eesmärgid ja põhimõtted. Loeng algas huvitavate taastusravi teemaliste uudistega. 6 kuud pärast haigestumist või operatsiooni on statsionaarne taastusravi omaosaluseta (v.a. haiglate voodipäeva tasu). Füsioteraapia kordade arv on piiratud ja osutamise kordi tuleb loendada. Füsioteraapias, tegevusteraapias ja vesivõimlemises on nii individuaalsed kui grupiteenused. Loeng puudutas ka seljavalu tähendust ja taastusravi eesmärke. Vaatasime, kuidas toimub taastusravi samm-sammult, milline on ravi pärast operatsiooni ning kuidas uusi ägenemisi ennetada. Dr Sooba palus mitte unustada, füüsilisel aktiivsusel on oluline roll tervise säilitamisel ja parandamisel ka seljavaevuste ennetamises ja ravis! 9

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest. Päeva esimese töötoa Hõbedased sõrmusortoosid viisid läbi toote ametlik esindaja Katri Vahenurm ja tegevusterapeut Kairi Lees. Sõrmusortooside eesmärgid on ebastabiilsete liigeste õiges asendis hoidmine, funktsionaalsete liigutuste toetamine ning liigesdeformatsioonide vältimine kontraktuuride ennetamine, liigeste jäigastumise ennetamine ja üleüldine liigesevalu vähendamine. Lisaks funktsionaalsusele on hõbedased sõrmusortoosid ka esteetiliselt kaunid. Suurt huvi tekitas patsient, kes on ise pikemat aega kaht sõrmusortoosi kandnud ning on nendega väga rahul. Loe lähemalt rubriigist Abivahendid. Pildil: Eesti Taastusarstide Seltsi juhatuse liige Eve Sooba Ida-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut Katre Lust-Mardna tutvustas terapeutilisi harjutusi alaseljavalude tarvis. Alaseljavalu tunneb 85% inimkonnast. Epidemioloogiliste uuringute järgi on kõige enam alaseljavalu füüsiliselt väheaktiivsetel ja üleaktiivsetel inimestel. Mõõdukas füüsiline koormus mõjub soodsalt ka alaseljavalu akuutses faasis ning õigesti sooritatud kehaline harjutus on üks ainsaid tõenduspõhiseid ravi liike alaseljavalude ravis. Eesti Reumaliidu tegevjuht Marek Jaaksoni abil said selgeks erisugused venitusharjutused, harjutused suurel pallil, kõhulihaste tugevdamiseks sobilikud harjutused ja palju muud. Samuti peatuti pikemalt riskiga kehalistel harjutustel. Anneli Einroos Eesti Tervishoiuarstide Seltsist rääkis põletikulise liigesehaige toimetulekust tööl ja kodus. Aastal 2009 oli pikaajaliste käe-, jala-, selja- või kaelaprobleemide tõttu töövõime piiratud 59%-l 15 64-aastastest töötajatest. Luu- ja lihaskonna vaevusi avastatakse päevas keskmiselt neljal inimesel ning nende tõttu tuleb haiglas viibida keskmiselt 6,7 päeva inimese kohta aastas. 2010. aastal registreeriti tööealise elanikkonna seas enam kui 95 000 luu- ja lihaskonna vaevuste juhtumit, millest tingitud otsesed kulud ulatuvad peaaegu 400 miljoni euroni. Eriti sagedased on need probleemid 40 65-aastaste naiste seas. Isiklikest kogemustest rääkis noor reumatoidartriiti põdev patsient, kirjeldades oma katsumusi väikese lapsega kodus ning hakkamasaamist tööl. Tegevjuht Marek Jaakson proovis uudishimulike pilkude all reumatoidartriiti simuleerivat kostüümi ning püüdis hakkama saada lihtsamate tegevustega. See osutus tõeliselt katsumusterohkeks ning ebamugavaks protsessiks. Loe reumakostüümist täpsemalt rubriigist Tegemised. Riiklikul tasemel tegevuskava luu-ja lihaskonna vaevuste leevendamiseks vajab põletikulise liigeshaiguse haige kiiret pääsu erialaarstile, adekvaatset ravi ning piisavas mahus taastusravi. Pildil: Füsioterapeut Katre Lust-Mardna ja tegevjuht Marek Jaakson õigeid harjutusi tutvustamas Lõunapausil suunduti Rahvusraamatukogu kohvikusse, kus konverentsi kuulajaid kostitati meeldiva lõunasöögiga. Päeva teise poole avas Reet Kadakmaa Eesti Haigekassast loenguga Muudatused taastusravi rahastamises alates 01.03.2013. Olulistemateks muutusteks võib lugeda füsioteraapiale ning tegevusteraapiale lisatud grupiteraapiad. Veel on oluline, et taastusravi voodipäev asendus nelja voodipäevaga. Alla 19 aastastel voodipäevade arv suurem - 14, omaosalus puudub. 19 aastastel ja vanematel on voodipäevade arv 10, omaosalus 20%. Statsionaarse ravi näidustused sõltuvad taastamist vajavast funktsioonist, mitte selle tekkepõhjusest. Pildil: Marek Jaakson demonstreerib TV3-le reumatoidartriiti simuleerivat kostüümi. 10

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest. Konverentsi lõpetuseks kõlasid tegevjuht Marek Jaaksoni lausutud mõtted, et tööealiste inimeste eest tuleb seista ning riiklikul tasemel tuleb reumaatiliste haigustega palju kompleksemalt tegeleda, kuna enamus haigeid on tööealised inimesed. Oluline on see, et inimene saaks kiiresti reumatoloogi juurde, mis ühes taastusravi ja füsioterapeudi konsultatsioonidega hõlbustab õiget, komplekset ravi. Eestis on küll vähe taastusarste, kuid nad on ravimisel kompetentsed. Eesti Reumaliidu juhatuse esinaine Ülle Kullamaa rõhutas, et lisaks füüsilisele tegevusele võimlemisele, on oluline põhjalik koostöö patsiendi ja personali vahel. Kommentaar: Katre Lust-Mardna, füsioterapeut Kuna füsioteraapia on reumaatiliste haiguste taastusravi lahutamatu osa, oli mul hea meel võtta osa ja esineda märtsis toimunud Eesti Reumaliidu Taastusravi konverentsil. Tore oli saalis näha nii erialaspetsialiste kui enda tervisest huvitatud rõõmsaid reumaliidu liikmeid. Kõik käsitletud teemad olid aktuaalsed ja loodan, et jõuavad tänu taolistele üritustele aina laiema kuulajaskonna ja abivajajateni. Kõige huvitavam oli minu jaoks dr Ando Vaheri seljakirurgia teemat avanud loeng. Jõudu aktiivsele ja tublile reumaliidule ka edaspidiseks! Euroopa Reumaliitude tegevjuhtide kohtumine Brüsselis Juba kolmandat korda toimus Euroopa edukamate Reumaliitude tegevjuhtide kohtumine. Seekord toimus üritus Brüsselis 18-20 märtsil. Kaks korda aastas toimuval tegevjuhtide kohtumisel osalevad aktiivsemate Euroopa reumaliitude tegevjuhid Suurbritanniast, Rootsist, Soomest, Marek Jaakson Tegevjuht Küproselt, Iirimaalt, Saksamaalt, Norrast, Islandilt ja Eestist. Kohtumiste eesmägiks on ühiselt leida parimaid lahendusi tegevuste koordineerimiseks ning ühtse luu- ja liigesehaiguste poliitika kujundamiseks Euroopa Parlamendi juures. Sellel aastal kutsuti lisaks tegevjuhile kohtumisetele isik, kes tegeleb organisatstioonis liikmete- ja meediaküsimustega. Sellel aastal alustas tööd tegevmeeskonna liikmena Kadri Kokk, kes koordineerib liikmetegevust. Brüsselis käimine andis meie värskele töötajale kindlasti nii mõndagi õpetlikku, mida oma edaspidises töös rakendada. Aruteluteemasid oli palju ja tööpäevad Brüsselis venisid pikaks. Alustuseks tegi EULAR ülevaate strateegilistest eesmärkidest ja tegevustest aastani 2017. Ühe huvitavama teemana arutati seda, kuidas keerulises majanduslikus olukorras leida rahastust liidu tegevuste ja projektide elluviimiseks. Alisa Bosworth Suurbritanniast andis ülevaate lahendustest, kuidas peaks pöörduma ravimiettevõtjate poole. Ravimifirmade poliitika on suunatud ravimite turuosa suurendamisele ja müügile. Tegevjuhtidena arutasime kuidas koostöös ravimitootjatega aidata kaasa ravimite kättesaadavuse parandamisele, misläbi säiliks reumaatiliste haigete elukvaliteet ja töövõime. Kuna ravimisektor on üks organisatsiooni toetaja, siis tõdesime, et oluline on anda tagasisidet oma tegevuste kohta, mitte ainult finantsseisundist vaid ka tegevustest, projektidest jms. Samas otsustasime, et peame vajadusel ka julgelt ravimifirmasid kritseerima ja säilitama erapooletuse. Poliitiliste kampaaniate korraldamine on üks lihtsamaid viise kogu ühiskonnale luu- ja liigesehaigete olukorra selgitamiseks. Soome Reumaliidu tegevjuht Mervi Alroth tegi ülevaate nende poolt läbiviidavatest edukamatest kampaaniatest. Soome Reumaliitu kuulub 161 organisatsiooni, milles on kokku 42 000 üksikliiget. Soome näitel on oluline teha aktiivselt koostööd teiste mittetulundusühingute ja haigusliitudega. Samuti rõhutas tegevjuht, et koostöö ravimifirmadega on oluline, et poliitikutele nn ühiselt läheneda. Vabatahtlike kaasamine mittetulundustegevuse juures on vajalik. Saksamaa Reumaliidu tegevjuht Ursula Faubel rääkis sellest, kui oluline on tähtsustada vabatahtlike tööd. Seejuures mitte ainult juhatuse liikmete, vaid ka nende, kes aitavad läbi viia suuremaid projekte. Saksamaa Reumaliidus on 100 palgalist töötajat ja ligi 11 000 vabatahtlikku. Viimaste tänamiseks korraldati igas liidumaas päev vabatahtlikele, mille raames tutvustati nende tegevusi jms. Euroopas on hetkel trend suunata oma tegevused sotsiaalse kaasatuse ja tööhõive projektidesse. Järgmise Euroopa Sotsiaalfondi rahastusperioodist andsid ülevaate EULARi Bürsseli kontori töötajad Sören Haar ja Federico Torres. Rahastusperioodil 2014-2020 tuleb veel tähelepanu juhtida tervislikult vananemisele ning tõenduspõhiste uuringute läbiviimistele. Veel oli Büsselis juttu poliitkampaaniate korraldamisest ja Puuetega Inimeste Õiguste Konventsioonist, mille teiste seas võttis vastu ka Eesti, 21.03.2012. aastal. 11

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest. Uuenduslikud tervishoiusüsteemid, varajase diagnoosimise osatähtsus, ravi kättesaadavus ning noorte kaasamine on samuti mõned teemad, mida kohtumisel arutati. Pildil: Eesti Reumaliidu tegevjuht Marek Jaakson ja liikmeprogrammi koordinaator Kadri Kokk. Kadri Kokk Liikmeprogrammi koordinaator Brüsselis tegevjuhtide kohtumisel osalemine oli minu jaoks väga eriline ja uudne kogemus. Olles ise Eesti Reumaliidus vaid väike tegelane, oli Brüsselis toimuv hoopis teiste mõõtmetega alustades juba sellest, et sinna olid kokku tulnud Euroopa Reumaliitude ühed kõige tähtsamad inimesed - tegevjuhid. Arvasin, et mind ootab Brüsselis ees paarkümmend vanemas eas tõsist daami, kuid minu üllatuseks oli tegevjuhtide seltskond valdavalt 30ndates naised ja mehed, keda oli konverentsiruumis vaid kümmekond. Juba esimestel aruteluteemadel, millest osa võtsin, valitses sõbralik ja meeldiv õhkkond, inimesed suhtlesid vabalt, avaldasid arvamust ning jagasid oma riigi reumaliidu kogemusi, kuidas teatud teema puhul on nendel toimitud või kuidas asjale lähenetud. Kuigi päevad möödusid töises ja asjalikus meeleolus, siis õhtusöögilauas tundsid kõik juba ennast vabamalt ning jätkus põhjalikum tutvumine nii osalejate enda kui ka esindatud riikide vahel, kus arutelule tulid ka reumaliitude erinevused ja riikide ajaloolised iseärasused. Brüsselis oldud aeg oli väa inforohke ja õpetlik, andes mõista, kuidas toimivad asjad teistes riikides ning mida saaksime ka meie teha, et olla valitsusele nähtavamad, kuuldavamad ning inimestele kättesaadavamad. Reumakostüüm Autor: Britt Leppik, ReumaKirja toimetaja Kostüümi töötasid välja Saksa abielupaar reumatoloog dr Matthias Oraschel-Brieden ning tema abikaasa dr Gabriele Brieden, kes ka ise põeb reumatoidartriiti. Dr Brieden ütleb, et kostüümi loomise idee tekkis pärast seda, kui tema ja ta abikaasa mõistsid, et tervishoiu töötajad ning teised inimesed on suuresti teadmatuses, milliste katsumustega seisavad igapäevaselt silmitsi reumatoidartriidi põdejad. 12

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest. Reumatoidartriiti simuleerivasse kostüümi kuuluvad spetsiaalsed kinnas-käised, mis piiravad randme ja iga sõrme liikuvust; saapad, mis kangestavad pahkluid ning krae, mis piirab kaela liikuvust. Üheosaline kostüüm simuleerib keha kangust, liikuvuse piiratust ning väsimust, mis selle haigusega kaasneb. Kevadel sai reumakostüümi näha Taasturavi konverentsil Rahvusraamatukogus, Tallinna TV-s ning seda proovis selga ka saatejuht Marko Reikop Ringvaates. Märtsi lõpus said kostüümi selga proovida ka Eesti Reumaliidu tegevmeeskonna liikmed Marek Jaakson, Kadri Kokk, Silver Viljaste, Enid Udras ning Britt Leppik. Kostüümis püüti hakkama saama igapäevaste tegevustega nagu istumine, tõusmine, üleriietesse riietumine, trepist käimine ning asjade järele küünitamine. Juba pärast paari minutit reumakostüümis olemist tundsid kõik oselejad kõikehõlmavat piiratust. Ebamugavustunne õlgades, küünarnukkides ning kätes oli harjumatu ning ebameeldiv. Kehal puudus painduvus ning kõik liigesed olid häirivalt kammitsetud, enim häiris tegutsemist käte kangus. Veepudeli avamine osutus tõeliseks katsumuseks, kirjutamine oli erakordselt aeganõudev ning arvutiklaviatuuril trükkimine osutus peaaegu ületamatuks katsumuseks. Püüdsime mitte unustada, et lisaks liikumise tugevale piiratusele kaasneb haigusega ka valu. Kõik tegevmeeskonna liikmed said katse tulemusena palju selgema pildi reumatoidartriiti põdevate inimeste igapäevastest katsumustest ja eneseületustest. Floating Autor: Britt Leppik, ReumaKirja toimetaja Floating on võimalus võtta aeg maha ja leida mõned minutid enese jaoks. Võimalus astuda korraks välismaailmast sisemaailma, avada uks heade ideede ja loovuse juurde, raputada maha võõras ja leida üles oma. Praktilisest küljest on Floating keskkond - üks kamber, milles on 500 liitrit vett ning sellesse lahustatud 400 kilogrammi epsom soola, mis Sind kannab ja milles hõljud; pimedus - kui Sa nii soovid - ja vaikus, mis lasevad puhata ja võimaldavad meelel avada uusi uksi. Ühtlane temperatuur kambris kaotab piiri vee ja õhu vahel ning laseb segamatult lõõgastuda. Floatingkambrit nimetatakse ka deprivatsioonikambriks. Nimi floating on alternatiiv teaduslikule nimele REST (Restricted Environmental Stimulation Technique). Floating kambri leiutas doktor John C. Lilly 1954. aastal. Tema katsetas ja kasutas kambrit isiklikult ja kirjutas sellest mitu huvitavat raamatut. Praegusel ajal on kambrite kasutusala väga lai, näiteks kasutatakse Floatin-gut meditatsiooni ja lõdvestuse jaoks ning alternatiivmeditsiinis. Allikas: www.floating.ee Ühel sombusel aprillihommikul seadsin ka mina sammud Tallinnas, Süda tänaval aset leidnud floatingseansile. Hubane keldrikorruse ruum lõi sobiva meeleolu ning sisenedes oli tunne, justkui oleksin juba väikese murekoorma ukse taha jätnud. Enne protseduuri käisin vastavalt soovitusele kõigepealt duši all. Sisenesin soolaveega täidetud kambrisse ning jätsin esialgu väikese tule põlema. Heites selili vette, vajuvad kõrvad vee alla ja nägu jääb veest välja. Ühtegi kehaosa ei ole tarvis ise üleval hoida, soolane vesi kannab selle eest hoolt, et keha nagu kork vee peal püsiks. Märguandmiseks kõlas seansi alguses ning lõpus meeldiv muusika. Otsustasin vannis oleva tulukese kustutada, et ka oma nägemismeelele puhkust anda. Et tegemist oli minu esimese korraga, püüdsin lihtsalt oma keha kuulata ning mõtetele puhkust anda, mis mõne aja möödudes justkui minema lendasid. Kuna vee temperatuur kambris on sama, mis kehatemperatuur, siis peagi kadus piir vee ja õhu vahel ning ma lihtsalt hõljusin. Tundsin, kuidas pidev mõttetöö sai puhkust ning keha nautis kaaluta olekut. Pildil: IT-koordinaatorile Silver Viljastele aitab reumakostüümi selga saada tegevjuht Marek Jaakson. Pärast lõpumuusika vaikimist oli aeg vannist välja tulla ja oma teadvus tavamaailma tagasi tuua. Käisin taas duši all, et sool maha pesta ning võin ausalt tunnistada, et mu nahk pole kunagi varem nii pehme olnud. Tunne oli lõõgastunud, aga mitte väsinud. Keha läbis hoopis seletamatu rahu ning kooskõla ihu ja meele vahel. Samuti märkasin, et mind pikka aega kiusanud sügelev nahalööve küünarnukil oli oluliselt taandunud, järgmiseks päevaks kadus see sootuks. See püsib niimoodi tänaseni. 13

SÜDAMEASPIRIIN ON ENNETAB INFARKTI JA INSULTI! Vaid 1 tablett päevas EE-030113-271 Sisaldab atsetüülsalitsüülhapet ja magneesiumoksiidi. Kasutatakse tromboosi profülaktikaks, südame isheemiatõve, müokardiinfarkti või ajuinfarkti korral ja pärast südame pärgarterite revaskularisatsiooni protseduuri. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest. Floating-kamber on sobilik leevendus reumaatiliste haiguste ning valude all kannatavatele inimestele, kuid mina soovitan seda ka kõigile neile, kes sooviksid tunniks ajaks pühenduda oma kehale ning kosutada hinge. Sest seda vajame ju me kõik. Floatingut saab proovida aadressil P. Süda 23, Tallinnas; telefon: +372 510 98 70; E-mail: info@floating.ee Tartu Reumaühingu kevadine ekskursioon Setomaale Tekst: Tartu Reumaühingu liige Ilme Sõna Fotod: Tartu Reumaühingu liige Inge Käppa kes soovis, võis midagi ka meeneks kaasa osta. Piusa külastuskeskuse ees pidasime maha pisikese pikniku mahlajoomisega ja Tartu rahvas kinkis sõpruse märgiks põlvalastele iluõunapuu, mis kasvades meid meelde tuletaks. 21. mail käisime ringreisil Kagu-Eestis. Kui Tartust välja sõitsime, oli ilm pisut nutune. Teel jälgisime lootusrikkalt eespool paistvat taevast, mis kohati heledamaks läks. Põlva bussijaamas saime kokku Põlva Reumaühingu rahvaga, kellega meid seovad pikemaajalised soojad sidemed. Paar korda aastas kohtume kas ühel või teisel pool. Sealt jätkus reis juba koos Piusa koobastesse, kus meile näidati filmi nahkhiirtest ja räägiti liivakaevandamise ajaloost Eestis. Samuti tegime digitaalse ekskursiooni koobastes, mis on tänapäeval ohutuse tarvis suletud. Pärast külastasime koobast, mis on ekspositsioonina turvaliseks muudetud ja käisime ka liivakarjääri vaatamas. Piusal on ka väike savikoda, mida samuti uudistasime ja Pilt: Piusa koobastes 15

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest. Edasi suundusime Seto Talumuuseumisse. Sõit piki Vene piiri ja möödumine Koidula piiripunktist tekitas Tartu rahvas pisikest elevust. Muuseumis nägime vana seto talukompleksi ja setode kaunist käsitööd, mida oli võimalik ka kaasa osta. Meie rahvas tundis kaasa noorele hobusele, kes ilmselt hiljuti oli sinna toodud ja nägi koplis koos kahe kitsega pisut haletsusväärne välja. Elevust tekitas ka suur punane kõuts, kes ilmselt tunneb ennast seal peremehena ja ilmus kohe platsile, kui giid rääkima hakkas. Järgmine sihtpunkt oli Räpina Aianduskool. Meie hulgas oli ka üks Räpinast pärit proua, kes rääkis lühidalt selle linnakese ja külade ajaloost ja oma koolist, kus ta oli õppinud ja kuhu me just suundumas olime. Räpinas tutvustas giid meile kaunist parki, mis koosnes kolmest osast. Prantsuse pargis olid kõik istutatud korrapärasest ja sümmeetriliselt, inglise pargis oli vabam puude paigutus ja kolmas osa oli looduslik park, kus inimtegevus oli minimaalne. Meie rahvas oli eriti vaimustatud kasvuhoonetest, kust paljud ostsid taimi ka kaasa. Hiljem istus ta elumaja trepil nagu peremees kunagi. Küll oli imestamist, kuidas suured perekonnad nii pisikesse tarre elama mahtusid ja kui kitsas voodis pidid vanaaegsed setod kahekesi magama. Laste magamiskohad olid üldse ahju või leso peal. Ainult pruudieas neiule oli eestoas oma voodi, mis pidi olema kaunistatud neiu enda käsitööga. Pilt: Räpina aianduskoolis Kui meie matk pargis oli lõppenud ja kasvuhoonetesse jõudsime, arvas ilmataat, et aitab küll, ja tegi kraanid lahti. Läbi vihma algas tee Tartu poole, bussis 45 õnnelikku inimest, kes väga rahul ilusa päevaga. Teel arutasime tulevaste reiside plaane ja läksime rõõmsalt igaüks oma koju. Pilt: Seto talumuuseumis Seto Tsäimajas sõime ka lõunat ja jätsime põlvakatega hüvasti ning meie reis jätkus Räpina poole. Ilmataat soosis meie reisi, sest sel ajal, kui me bussiga sõitsime, sabistas sadada, aga kui bussist väljusime, pidas vihmataat pausi. Suveseminar Autor: Britt Leppik, ReumaKirja toimetaja Suve algust tähistav Eesti Reumaliidu traditsiooniline suveseminar toimus seekord ligi 70 osalisega looduskaunis Marguse puhkekeskuses, Valga maakonnas, 1.-2. juunil. Eriliselt oli meil vedanud ilmaga, päike soojendas Otepääd kogu nädalavahetuse. Puhkekeskuse territooriumil oli kaunis Marguse paisjärv ning maalilised vaated Lõuna-Eesti maastikule. Seekordne suveseminar keskendus alternatiivmeditsiinile, utsitades inimesi rohkem kuulama oma keha sisehäält ning leidma abi loodusest meie ümber. Eesti loodus on kaunis, mitmekülgne ning helde! Jätkub järgmisel lehel... Pilt: Seto tsäimajas 16

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest. Päeva teiseks loenguks suundusime murule, kaenla all matid, millel mugav istuda. Võimlemisterapeudid Heli Mõistus ja Aime Jaanisoo tõid kuulajateni jaapanist pärinevad Shindo venitusharjutused, mis on lihtsad ja tõhusad. Shindo`s lähtutakse sarnaselt teiste idamaiste traditsioonidega sellest, et eluenergia liigub meis energiakanalites ehk meridiaanides. Kui energia voolab takistusteta, oleme terved ja teovõimelised, tõkked energia liikumise teel viivad aga tasakaalutuse ja tervisehäireteni. Terapeutide juhtimisel aidati kõigil osalistel õiged asendid kätte saada, et harjutustest maksimaalset mõju saada. Väga mõnus oli kaunil suvepäeval õues venitusharjutusi teha! Pildil: Marguse puhkekeskus 1. juuni hommikul saabusid alguspunktidest Tartu ja Tallinn Marguse puhkekeskusesse Otepääl kaks bussi, mis olid täis liikmeid, keda teekonnal aina juurde lisandus. Registreerumise ning lühikese asukohaga tutvuse järel kuulasime tervituskõnesid Eesti Reumaliidu juhatuse esinaiselt Ülle Kullamaalt, juhatuse liikmelt Hele Lemettilt ning liikmeprogrammi koordinaatorilt ja ürituse korraldajalt Kadri Kokkalt. Tõotas tulla tore ja sisukas suveseminar! Maitsva lõunasöögi järel esines massöör ja nõustaja Laine Laas suveseminari populaarseima loenguga Loodus jõud meie keha toeks. Loeng andis rohkesti põnevaid ja kasulikke teadmisi looduslikeks valikuteks ihuhädade leevendamisel. Kirja said pandud tõmmiste retseptid liigestele ja kõõlustele. Loodus pakub abi nii kõrvetiste, palaviku kui ka põletike vastu. Uusi teadmisi täiendasid juba kodus valmistatud kanged tõmmised, mis publiku seas ringi käima lasti. Pildil: Massöör ja nõustaja Laine Laas esitab loengut Loodus jõud meie keha toeks. Tõmmiseid saab valmistada praktiliselt kõigest alustades tammetõrudest ja lõpetades sipelgatega! Laine Laas utsitas kõiki usaldama oma sisetunnet ning tihemini pöörduda looduse poole, kuna vanarahvatarkused on toiminud juba aastasadu- ja tuhandeid. Kaasahaarava loengu jagas virgutavate harjutuste abil kahte osasse Natali Taevere. Pildil: Shindo venitusharjutused võimlemisterapeutide Heli Mõistuse ja Aime Jaanisoo juhendusel. Hingetõmbepausile ning muljetamisele järgnes kosutav õhtusöök. Mõlemal päeval oli võimalus osaleda ka loteriis, mille iga loos võitis! Õhtul võtsime kokku esimese päeva muljed ning panime küdema saunad. Hüva leili jätkus pikemaks ajaks! Esinema tuli kahemeheansambel REMIX Tartust, kes mängisid nii aeglasemaid kauneid palu, kui ka kiiremaid hästituntud laule, mis nii mõnelgi kuulajal jala tatsuma panid. Peagi jagasime osalejad nelja suuremasse rühma ning alata võis viktoriin. Küsimused puudutasid nii meid võõrustavat Otepääd, kui ka Eesti Reumaliitu. Ajude ragistamist ja meenutamist oli küllaga ning suurele osale küsimustele sai kamba peale ka vastused leitud. Pildil: Viktoriinil osalejad ajusid ragistamas 17

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest. Suveseminari töötuba: Sonkyo venitused Rheumatism eumatism A Juhatus Suveseminaril 18

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest. Teise päeva hommikusöögile järgnes päeva sissejuhatus Kadri Kokkalt ning uus päev võis alata! Tõlliste ja Õru valla perearsti kohusetäitja Martin Ruumet tegi kokkuvõtte toitumisalasest uuringust China Study. Uuring kinnitab, et taimsel toidul baseeruv dieet võib oluliselt vähendada kasvajate teket. Suveseminari viimaseks loenguks oli tootekonsultant Tiina Larionovi loeng aaloe tervendavast mõjust liigestele. Aaloe on rikkaliku ajalooga küüslaugu ja sibula sugulane ning on küps 3-4 aastaselt. See imeline taim kaitseb eelkõige epiteelkudesid. Antioksüdandid võitlevad vabade radikaalidega ja misläbi see mõjub ühtviisi hästi nii nahale kui seedelundkonnale, kuna puhastab organismi jääkainetest. Samuti on aaloel looduslik põletikuvastane ja antibakteriaalne mõju. Positiivne mõju on taimel ka immuunsüsteemile, mis saavutab tasakaalu ja kooskõla ning kaitseb organismi mitmesuguste kahjulike faktorite eest. Tutvusime ka Forever Living toodetega, mis baseeruvad aaloel. Festivali peaesinejad olid Siiri Sisask kontserdiga Lingua Mea reede õhtul ning Sergei Manukjan koos Avicennaga laupäeva õhtul. Veel astusid lavale Kukerpillid, August Hunt, Marten Kuningas & Etturid, Otava Yo (Venemaa), Narvskije Kazatški ja paljud teised. Mitu suurkontserti sai selgeks ka viipekeeles. Reaalajas tõlgiti pealtvaatajatele päevajuht Hannes Hermaküla tekstid, Kukerpillide, Siiri Sisaski, Suarõkõ ja Suprjadki kontserdid, Mart Kivastiku uhiuus lühinäidend No näed ise!, Kaie Segeri tantsu õpitoad, PÖFFiga kahasse valitud neli filmi, valikuliselt spordivõistlusi ja KõKu tantsuetendus. Pildil: Festivali külalised Kukerpille nautimas. Pildil: Tootekonsultant Tiina Larionov tutvustamas aaloe tervendavat mõju liigestele Koduteekonnale eelnes mõnus lõunasöök. Kätte said jagatud ka loterii peaauhinnad kolm 13-eurost kupongi Helsingisse ja tagasi ning kaks reisi Helsingisse ja tagasi kahele. Palju õnne võitjatele! Suveseminari 2013 võib lugeda igati õnnestunuks, kuid miski sellest poleks saanud võimalikuks ilma Teieta, kallid tulijad! Loodame, et nautisite suve algust Otepääl ning naasesite koju meeldivate mälestustega. Suur tänu kogu meeskonna poolt ning kohtume järgmisel aastal uuesti! Festivalil oli atraktiivne spordiareen, mis toodi peole spetsiaalselt Pika Hermanni torni kõrvalt Schnelli staadionilt. Pidu pani suure rõhu kogemustubadele näiteks sai õppida viipekeelt, katsuda puuteraamatuid ning uurida taktiilseid kaarte. Lisaks said huvilised ise järele proovida, kuidas mängida pimelauatennist, ratastoolitennist ja -korvpalli. Avatud oli ka kinotelk, kus nägi nelja kirjeldustõlkega filmi, mis olid sobilikud nii lastele kui ka nende vanematele. Peol olid ka kunstinäitus ning käsitöötelk. Allikas: www.puudetagaoninimene.ee Eesti Reumaliitu esindasid üritusel Lembe Kullamaa, Britt Leppik, Silver Viljaste, Kadri Kokk ja Marek Jaaksoni. Jagasime infot liidu ja selle tegevuste kohta, tutvustasime kasulikke harjutusi võimlemisvihikute jagamise näol, jagasime ReumaKirja ning leidsime palju uusi sõpru. Koguperepidu Puude taga on inimene 7.-8. juunil toimus Tallinna lauluväljaku merealal tasuta koguperepidu Puude taga on inimene, mis oli esimene omataoline Eestis. Kirju kultuurikava koostamisel, ligipääsude rajamisel ja erinevaid tõlkeid kasutusele võttes oli pidu mõeldud kõigile, puudest ja selle puudumisest hoolimata. Pildil: Tegevjuht Marek Jaakson ja Reumahaigete Laste- ja Noorteühingu vabatahtlik Lembe Kullamaa Eesti Reumaliidu materjale tutvustamas. 19

TEGEMISED Kommentaar: Kadri Kokk, liikmeprogrammi koordinaator Koguperefestival Puude taga on inimene oli ka Reumaliidule vajalik, kuna aitas meid ühiskonnas rohkem märgatavaks ja leitavaks teha - saime teavitada inimesi enda olemasolust, et nad teaksid kelle poole oma mures pöörduda ning kust abi ja infot otsida. Kiire ülevaate said meie telgi külastajad juba viktoriini/ küsimustikku täites, kus küsisime nii reumaatiliste haiguste sümptomite, arvu kui ka erinevate haigusliikide kohta. Väga menukaks osutusid võimlemisvihikud 1-5, kus olid erinevatele kehapiirkondadele sobivad harjutused, kuid huvi tunti ka meie ReumaKirja vastu. Samuti oli nende kahe festivalipäeva jooksul rõõmustav näha külastajaid meie liikmesühingutest nii Tartust, Viljandist kui ka Jõgevalt. Kommentaar: Lembe Kullamaa, Reumahaigete Laste- ja Noorteühingu vabatahtlik Festival Puude taga on inimene oli väga vajalik ja kasulik ning võiks kindlasti toimuda ka tulevikus. Sellise ürituse käigus saavad inimesed rohkem infot, milline on elu reumaatiliste haigustega ning vajadusel nõuandeid ja küsimusi küsida. Sellisel kujul info jagamine tasub ära kui rahvavool ei ole väga suur, sest muidu ei saa üks inimene piisavalt tähelepanu ja osa küsimusi jääb vastamata. Mulle meeldis ERL esindamise juures see, et sain tuttavaks paljude uute nägudega kõrvallaudade tagant ning kuulsin erinevate inimeste põnevaid lugusid. Kõige meeldejäävam oli üks rõõmsameelne härrasmees, kes jagas põnevaid lugusid nii lapsepõlvest kui ka tänasest päevast. TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest. Autor: Inge Käppa 7. juuni hommikul kogunes lõbus seltskond Tartu Reumaühingu liikmeid taas Vanemuise alumisse parklasse, et alustada reisi pealinna poole, kus oli algamas koguperefestival PUUDE TAGA ON INIMENE. Lõbusas vestluses ja tulevikuplaane arutades möödus peaaegu 200 km pikkune teekond imekähku, saabusime Lauluväljakule isegi pool tundi enne väravate avamist. Infotelgist saime igaüks raamatukese 2 päeva kavaga ja seal näpuga järge ajades hakkasime avastama festivali saladusi. Uudistamist jätkus seal igaühele. Mina siirdusin kõigepealt spordialale. Seal õpetati ja mängiti uut mängu boccia, see on põhimõtteliselt nagu petank, aga seda mängiti pallidega. Veel toimusid spordialal mitmed pimemängud -- pimekabe, pimemale, pimetennis ja isegi pimelaskmine. Ka nägijad said neid proovida spetsiaalsete prillide abil. Omamoodi huvitav elamus oli einestamine pimekohvikus. Laululava all oli kunstinäitus jalaga maalijate töödest ja lastealal sai ka ise proovida jalaga maalimist. Seda proovisid nii lapsed kui täiskasvanud. Lastealal toimusid ka mitmesugused töötoad. Kui tavaliselt pritsimehed kustutavad tuld, siis seekord olid nemad need, kes tule süütasid, ja soovijad said proovida kustutamist. Samal ajal näidati kinotelgis filme ja teatritelgis toimusid etendused. Päeva nael oli ansambli KUKERPILLID esinemine, mis esmakordselt ajaloos tõlgiti viipekeelde. Tore oli vaadata ansambli saatel viiplevaid ja tantsivaid tüdrukuid. Lastealal oli ka viipekeele lühikursus. Pealaval jätkusid kontserdid Hannes Hermaküla professionaalsel eestvedamisel. Muljet avaldas soome puuetega noorte ansambli Taika Tanssi etendus. Kehakinnitust pakkus Saku telk grilltoodetega ja oma õllega. Nagu iga perenaine paneb supile pipart ja soola, otsustas ka taevataat meie pidu paduvihma sapsakaga pisut vürtsitada. Kahjuks jäi vihma tõttu pooleldi nägemata laste tsirkuseetendus, mis lükati vihmamärjast libeda lava tõttu edasi, aga meie pidime kella poole viie ajal lahkuma. Paljud puuetega inimeste ühendused olid väljas oma infotelkidega, nende hulgas Eesti Reumaliit, käsitöötelgist sai ka puuetega inimeste valmistatud meeneid osta. Muljetamist jätkus kogu tagasiteeks ja üldine arvamus oli, et sarnane festival võiks ka järgmisel aastal toimuda. Kõik olid õnnelikud ja rahul ja jääme ootama järgmisi reise -- nendeks on Käimispäev 1. septembril ja Ida-Virumaa reis 10. septembril. Seejärel läheme üle talveajale ja algavad igakuised huvitavad ja tähtsad loengud. 20

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest. Pildil: Tartu Reumaühingu prouad koguperefestivalil Puude taga on inimene Pilt pimedate juhtkoerast 21

PERSOONILUGU PERSOONILUGU on rubriik, milles tutvustame teile huvitavaid ning inspireerivaid inimesi Eestist ning ka mujalt maailmast. Füsioterapeut Katre Lust-Mardna Seekordses suvises numbris tegime lähemalt tutvust füsioterapeut Katre Lust-Mardnaga, kes on erinevatel tervisega seotud üritustel jäänud meelde eriliselt positiivse ellusuhtumise ning toredate praktiliste teadmistega. Katre Lust-Mardna töötab Ida-Tallinna Keskhaiglas ning on ühes spordifüsioterapeutide Lauri Rannamaa ja Indrek Tustitiga loonud ettevõtte Füsioteraapia Kliinik. alati üks intrigeerivamaid teemasid ja inimene on oma anatoomia ja füsioloogiaga tõepoolest üks suur looduse ime. Mida enam me inimkeha kohta teada saame, seda imetlusväärsemana meie organismid tunduvad. Miks otsustasite just füsioterapeudiks hakata? Mõtlesin nii õenduse kui arstiteaduse peale, kuid peale jäi Eestis uudne füsioteraapia, mis paelus inimesekesksuse, liikumise ja manuaalsete teraapiavormidega. Omandasin pärast bakalaureuseõpet Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas kohe ka magistrihariduse. Füsioterapeudi ameti eeliseks arstikutse ees on võibolla see, et saame oma patsientidele oluliselt kauem aega pühendada ja seeläbi neid oma teraapiaga otseselt palju mõjutada. Füsioteraapia kontakt-tund on keskmiselt 45 minutit pikk ja enamasti saame oma patsiente näha korduvalt, selle ajaga saab patsiendi jaoks väga palju ära teha ja nende elukvaliteeti märkimisväärselt parandada. Kui kaua olete oma erialal tegutsenud? Olen oma erialal tegutsenud ligi viis aastat, mis on olnud lühike, aga põnev aeg. Magistriõppe teise aasta algusest peale olen töötanud Ida-Tallinna Keskhaiglas. Alates 2011. aastast lisandus tööle haiglas spordifüsioterapeutide Lauri Rannamaa ja Indrek Tustitiga koos loodud ettevõte Füsioteraapia Kliinik (www.füsioteraapia.ee, www.xn--fsioteraapia-dlb.ee), mis lisaks peamiselt ortopeediliste patsientide ravimisele tegeleb ka füsioteraapiaalaste koolituste korraldamisega. Füsioterapeut Katre Lust-Mardna Foto: Silver Gutmann Kus ning millal olete sündinud? Olen sündinud 1985. aastal Tartus. Miks ja millal otsustasite oma ameti terviseteadusega siduda? Minu otsus asuda peale Miina Härma Gümnaasiumi lõppu terviseteadust õppima tuli sujuvalt ja töö inimestega tundus algusest peale kõige loogilisem ja toredam valik. Seda valikut pole ma ka kordagi kahetsenud. Koolis paelusid mind muude ainete taustal kõige enam bioloogia ja inimeseõpetus ning õpingute käigus Tartu Ülikooli kehakultuuri-ja arstiteaduskonnas inimese kohta aina enam teadasaamine oli tõeline rõõm. Kes ei oleks huvitatud oma tervisest? Tervis on Mis on Teie jaoks parim osa füsioterapeudiks olemise juures? Arvan, et füsioterapeudi amet on vaieldamatult üks toredamaid ameteid maailmas. Saame läbi erinevate organsüsteemide, peamiselt skeletilihasüsteemi, mõjutamisega parandada inimeste hakkamasaamist igapäevastes tegemistest ja sageli aidata võtta ära valu. Enamasti näeme oma töö tulemusi jooksvalt ja saame koos patsientidega rõõmustada. Õhtuti kodus olles tunnen, et olen päeva jooksul midagi reaalselt korda saatnud ja saanud justkui natuke maailma paremaks muuta. Suure boonusena on meie töö meeldivalt liikuv, mõjudes positiivselt ka enda tervisele. Mis on kõige raskem füsioterapeudiks olemise juures? Töö muudavad sageli raskeks bürokraatlikud küsimused ja aina suurenev vajadus patsiendi asemel arvutiga tegeleda. IT-süsteemide areng teeb meie töö küll enamasti kergemaks, aga need süsteemid on sageli veel poolikud ja probleemsed. Väga kahju on sellest, kui meie meditsiinisüsteemi halva organiseerituse ja vähese rahastatuse tõttu mõne patsiendi ravi viibib ja kui meie ravi rahapuudusel lühikeseks jääb. Kui pikad on Teie tööpäevad? Milline on Teie tüüpiline päev tööl? 22

PERSOONILUGU PERSOONILUGU on rubriik, milles tutvustame teile huvitavaid ning inspireerivaid inimesi Eestist ning ka mujalt maailmast. Minu tööpäevad kestavad keskmiselt kaheksa tundi ja selle aja jooksul tegelen ligi üheksa patsiendiga. Ravin peamiselt terapeutilise harjutuse ehk õigete liigutusmustrite õpetamise ning lihasjõu ja liigesliikuvuse korrigeerimisega. Vähem kasutan manuaalseid tehnikaid, kinesioteipimist. Üritan patsiente liikuma motiveerida, üritame igaühe jaoks leida kõige tõhusama aeroobse treeningu liigi. Lisaks annan võimlemistunde rasedatele, oman ka vesiaeroobika treeneri kutset. Tööpäev jätkub pärast sportimist ja söögitegu hilisõhtutel kodus, kus loen erialast kirjandust, valmistan ette esinemisi või lihtsamaid artikleid ajakirjandusse. Naudin pidevat uute tõenduspõhiste teadmiste omandamist ja jätkan enda täiendamist nii iseseisvalt kui rahvusvahelistest koolitustest osa võttes. Minu suurimad erialased saavutused on kindlasti veel ees. Saavutuseks võib siiski lugeda meie tasapisi arenevat Füsioteraapia Kliinikut. Kuidas Te leevendate tööga kaasnevat stressi? Nagu juba eelnevalt mainitud on füsioterapeudi amet tõesti üks vahvamaid ja tööstressi on üldiselt minimaalselt. Patsiendid on enamasti ravist huvitatud, koostööaltid ja heatahtlikud. Igaühel neist on oma lugu rääkida, maailm, mida jagada. Selleks et oma patsiente liikuma motiveerida peavad ka füsoterapeudid olema heas vormis ja rõõmsad, parim viis selle saavutamiseks on muidugi liikumine värskes õhus. Praeguses eluetapis eelistan igapäevaseid jalutuskäike abikaasa ja malamuudiga metsas, aga mõnusad on ka ujumine ja rattasõit, talvel lumelaud ja murdmaasuusatamine. Oma armsa abikaasaga lülitame end töölainelt välja reisides, kaugemate maade loodust ja kultuuri nautides. Palju avastamisrõõmu pakub ka Eestimaa. Kuid ta polnud mitte ainult tohutult edukas kunstnik, vaid töötas ka diplomaadina, mängides olulist rolli tolleaegse Euroopa poliitikaelus. Nii inglise kui ka hispaania kuningas lõid ta austuse märgiks rüütliks. Vähem tuntud on aga asjaolu, et elu viimastel aastatel kannatas ta palju sandistava mõjuga podagra hoogude käes. Rubensi harukordne saavutusvõime oli loomulikult pika protsessi tulemus ega tulenenud vaid andekusest tegemist oli ka äärmiselt meeldiva ning jõuka inimesega. Juba 13 aastaselt töötas ta Antwerpenis prestiižsel ametikohal ühe krahvinna õukonnas, kuid leidis selle rõhuva olevat ning asus treenima enda kunstnikuoskusi. Pärast õpingute lõpetamist 21 aastasena, reisis Rubens Itaaliasse, kus ta armus sealsesse loodusesse, ajalukku ning klassikute töödesse. Tema realistlikud inimekeha kujutised võitsid talle kiirelt mitmeid toetajaid ning tellimusi. Kuigi Itaalia sai talle väga südamelähedaseks, naasis ta ema haigestumise tõttu mõne aasta pärast siiski kodumaale, kus ta peagi abiellus. Rubensi kojusaabumine ei oleks saanud olla paremini ajastatud. Äsja alanud rahuaeg tõi kaasa mitmete kirikute kordaseadmise, mis garanteeris talle suure tööpõllu altarimaalide näol. Tema tööd, kus itaaliapärased vormid olid segatud flaamiliku realismiga, said kiiresti väga populaarseks. Rubens kujunes äärmiselt produktiivseks kunstnikuks, kes leidis muu töö kõrvalt alati aega tegelemiseks ka endale südamelähedaste teemadega mütoloogia, ajaloo ning portreedega. Ta oli äärmiselt järjekindel ja distsiplineeritud inimene, tõustes iga päev kell neli hommikul ja töötades kuni viieni pärastlõunal. Pärast tööpäeva käis ta ratsutamas, et end Katre Lust-Mardnat küsitles Britt Leppik. Erakordne maalikunstnik Peter Paul Rubens Paul Kormašov Maalikunstnik Peter Paul Rubens (1577-1640) oli flaami maalikunstnik, kelle tööde dünaamilisus, elujõulisus ning ülevoolav meelelisus teevad temast silmapaistvaima barokiaegse kunstniku. Enim on ta tuntud oma religioossete ning mütoloogiliste kompositsioonide poolest. Autoportree, 1623. Õli lõuendil, 91cm x 70 cm. 23

PERSOONILUGU PERSOONILUGU on rubriik, milles tutvustame teile huvitavaid ning inspireerivaid inimesi Eestist ning ka mujalt maailmast. ka kehaliselt heas vormis hoida. Ometi said niivõrd mahukad tööd teostuda ainult tänu suurele arvule abilistele ja õpilastele. Rubens tegi oma töödel ise valmis üldise visandi ning figuurijoonistused, mis tulevasele kompositsioonile pidid kantama. Ülejäänud töö usaldas ta tihti abilistele, kuid maalis võtmekohad siiski ise ning lisas lõpetatud maalile viimase, teiste tööd täiustava kihi. Valmis piltidest lõid graveerijad kohe mitmeid reproduktsioone, mille levitamine tegi tema kompositsioonid kuulsusaks üle Euroopa. Rubens sai tuntuks kui kui printside maalija ning maalijate prints, mis võimaldas tal alati vabalt reisida, ühest kuninglikust õukonnast teise. Seal arutas ta tähtsate valitsejatega poliitilistel teemadel, ise neist samal ajal portreesid maalides. Ta kurtis, et on maailma hõivatuim ning äravaevatuim mees, kuid jätkas sellele vaatamata mitmete suuremahuliste tellimuste vastuvõtmist. 1626 aatal sai tema maailm aga tugeva löögi, kui suri tema abikaasa. Suurest kurbusest jättis Rubens mõneks ajaks maalimise kõrvale ning läks diplomaatilisele reisile Inglismaale ning Hispaaniasse. 1630. aastal abiellust ta teist korda, endast 37 aastat noorema Helenaga, kes inspireeris teda looma mitmeid väga isiklikke ning liigutavaid portreesid. Sellel kümnendil, mis jäi tema elu viimaseks, lõi Rubens paljud enda karjääri kõige külluslikumad maalid, mis olid oma stiililt vabamad ning peaaegu impressionistliku pintslitööga. Vaatamata üha tihenevatele sandistava mõjuga podagra hoogudele (tänapäeval arvatakse, et tegemist oli tõenäoliselt siiski reumatoidartriidiga) jätkas Rubens endiselt töötamist. Elu viimastel aastatel veetis ta aga üha rohkem aega enda maakodus, eemal diplomaadi tänamatust tööst ning maalis siis juba eelkõige enda lõbuks, mitte müügiks. Maa ja vee liit, 1618. Õli lõuendil, 222 x 180 cm. Pärast eriti tõsist podagrahoogu kaotas Rubens võime maalida ning suri vaid mõned kuud hiljem, 1940 aastal. Ta jättis endast maha kaheksa last, kellest viimane sündis alles pärast ta surma. Tema tähendusrikka stiili mõju ulatub üle sajandite meie aega välja, olles endiselt nii kunstnike kui ka kunstisõprade imetluse objektiks. Vabandus! ReumaKirja toimetus soovib vabandada märtsikuu ReumaKirjas tehtud vea pärast Kohila Reumaühingu kohtumisest toimetaja ja tõlgi Helle-Iris Michelsoniga kirjutas Kohila Reumaühingu liige Ilme Lukk, mitte Ilme Sõna. Siirad vabandused! 24

ABIVAHENDID ABIVAHENDID on ReumaKirja uus rubriik, milles toome Teieni uusimad ning põnevaimad vahendid, mis aitavad reumaatiliste haigustega patsientidel elus kergemini toime tulla. Hõbedased sõrmusortoosid aitavad ja kaunistavad Hõbedased sõrmusortoosid Sõrmusortoosid abilised sinu kätele Liigesehaigused on tänapäeval üha levinumad, kuid õigeaegne diagnoos ja ravi võivad pikendada meie eluiga. Reumatoidartriidi korral hakkavad liigese sisekestas olevad immuunrakud seniteadmata põhjustel ründama liigest ennast ning tekib liigesepõletik. Liigesekapslisse koguneb massiliselt põletikurakke, mis toodavad mitmesuguseid põletikuaineid. Tekib liigeseturse ning kõhr kahjustub. Seejärel hakkab vohama põletikuline kude, pannus, mis sööb ära kõhre ja liigesekapsli sisepinna sünooviumi ja uuristab kõhrealusesse luukoopasse pesad ning tekivad luu-uurded, mis ei taastu. Oma kuju ja telje kaotanud liiges pole võimeline normaalselt talitlema. Käsi kaotab võime haarata, keerata, vastandada sõrmi. Reumatoidartriidi poolt mõjutatud käel võib väheneda nii haarde- kui pigistusvõime. Tekib liigeste ebastabiilsus ja väärasendid, mis omakorda piiravad funktsionaalseid liigutusi. Sellesse haigusesse haigestunud inimestel on sageli raskendatud iseseisev toimetulek igapäevaelu tegevustes. Selleks, et toetada liigeseid õiges asendis, on olemas mitmesuguseid käe- või sõrmeortoose. Lisaks termoplastist isevalmistatud standardmõõtudes ortoosidele on ka väga kaasaegseid, esteetilisi ja mugavaid hõbedast sõrmusortoose, mis pakuvad patsiendile täielikku heaolu eristudes muust turul pakutavast oma tõhususe ja atraktiivsusega. See on revolutsioon ortoosteraapias. Silver Ring Splint Company on üle 25 aasta pakkunud pikaajalise teraapia eesmärgil esteetilisi ja mugavaid sõrmusortoose käteprobleemidega patsientidele. Kõrgkvaliteedilised eritellimusel valmistatavad SirisTM sõrmusortoosid on esteetilised ja mugavad ning pakuvad patsiendile täielikku heaolu eristudes muust turul pakutavast. 1974. aastal diagnoositi tegelusterapeut Cynthia Garris el reumatoidartriit, mis sundis teda lähenema ortoosteraapiale uue nurga alt. Ta uskus ortooside tõhususse, kuid avastas, et turul pakutavad variandid ei olnud mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks. Plastikortoosid olid sobilikud lühiajaliseks traumaraviks ning nende kohmaka välimuse tõttu ei soovinud ilmselt ükski patsient neid vabatahtlikult regulaarselt pikema perioodi jooksul kanda. 1985. aastal otsustas Garris hakata ise disainima ja tootma ortoose, mis oleks tõhusamad ja ilusamad kui senised variandid. Selle protsessi käigus muutis ta täielikult senist arusaama ortoosteraapiast. SIRIS ortoosidega ei pea patsiendid enam muretsema oma käte väljanägemise pärast ning ei häbene enam kanda arstide soovitatud ortoose. Daam saab olla daam ja härra härra. Sõrmused on kaalult kerged ning neis on kombineeritud ilu ja vastupidavus. Hõbedast või kullast ortoosid parandavad käte funktsioone ja pakuvad silmailu. Nad on kaunid ning ideaalselt sobivad, vastupidavad, pakuvad kaitset tervele käele ja lahendust sõrmeprobleemidele. Ortoosid on meditsiiniliselt efektiivsed, visuaalselt veetlevad ja mis kõige tähtsam, need annavad patsientidele võimaluse tegeleda oma lemmikharrastustega. Sõrmusortooside eesmärgiks on ebastabiilsete liigeste toetamine ja kaitsmine õiges asendis, et hõlbustada esemete haaramist. Samuti aitab sõrmusortoos leevendada liigesevalu ja paistetust, ennetab kontraktuure ja liigeste jäigastumist. Ortoosid on olulised liigeste struktuuri säilitamisel ja funktsiooni parandamisel. Lisaks parandavad need sõrmede asetust ja normaliseerivad käte väljanägemist. Iga patsient on erinev ja iga sõrmusortoos on erinev Igal patsiendil on individuaalsed nõudmised ja vajadused. Seepärast ei toodetagi sõrmusortoose masstoodanguna. Sõrmede suurus ja kuju varieerub olenevalt inimesest, rääkimata juhtudest, kui on läbi elatud trauma või põetakse kroonilist haigust. Näiteid pakutavatest ortoosidest: 25

ABIVAHENDID ABIVAHENDID on ReumaKirja uus rubriik, milles toome Teieni uusimad ning põnevaimad vahendid, mis aitavad reumaatiliste haigustega patsientidel elus kergemini toime tulla. 1. Siris TM Swan Neck ortoos hüperekstensiooni ärahoidmiseks 2. Siris TM Boutonniere ortoos - fleksiooni,deviatsiooni või hüperekstensiooni ärahoidmiseks 3. Siris TM Lateral Support ortoos deviatsiooni ärahoidmiseks 4. Siris TM MCP või Siris Stable pöidlaortoos MCP liigese hüperekstensiooni ärahoidmiseks Pildil: Siris TM Swan Neck Pildil: Siris TM Boutonniere Ortoose on võimalik tellida ka kaunistuste ja kivikestega. Pildil: Siris TM Lateral Support Sõrmuseid saab tellida individuaalselt ja mõõtude võtmiseks kasutatakse erinevas suuruses plastikust rõngaid ja erinevaid otsikuid, kuhu rõngad kinnitada. Selleks, et endale sõrmusortoos tellida, tuleb esmalt pöörduda perearsti poole ja saatekirja paluda. Seejärel saadetakse patsient tegevusterapeudi juurde Tallinnasse Magdaleena haiglasse II taastusraviosakonda. Tegevusterapeut Kairi Lees võtab kliente vastu kabinetis MB0605. Terapeut selgitab välja patsiendi peamised mured ning soovitab tulenevalt tema probleemist sobivat sõrmusortoosi. Seejärel edastab terapeut tellimuse. Individuaalsete mõõtude järgi valmistatud ortoosid saab patsient kätte nelja nädala pärast, kui terapeudi vastuvõtul neid koos patsiendi sõrme proovitakse ja nende sobivust hinnatakse. Kui patsiendile toode ei sobi, võetakse uued mõõdud ning toode vahetatakse ilma lisakuludeta ümber. Tihti võrreldakse SIRIS TM ortooside maksumust plastikortooside omaga. Hinna poolest on sõrmusortoosid kallimad, kuid erinevalt teistest on SIRIS TM ortoosid kauakestvad ning kokkuvõttes tähendab see patsiendile rahalist võitu. Üks patsient on öelnud: Peale aastatepikkust plastikortooside kandmist ning nende igakuist vahetamist, kuna need lihtsalt ei kestnud kauem, olen meeldivalt üllatunud ja rahul, kuna hõbeortoosid on seniks vastu pidanud 3,5 aastat. Ilmselt kulub sellel patsiendil veel aastaid, enne kui ortoos ülevaatamist ja põhjalikumat hooldust vajab. Praktilistel kaalutlustel kasutakse ortoosie valmistamisel vaid hõbedat ja kulda, kuna need on kergesti sepistatavad ja vastupidavad korduvatele töötlustele, kui on vaja sõrmuseid väiksemaks või suuremaks teha. Samuti on need materjalid hüpoallergeenilised ning neid on kerge puhastada ja steriliseerida. Katri Vahenurm SILVER RING SPLINT hõbedaste sõrmusortooside ametlik esindaja Eestis tel: +372 556 77332 e-mail: katri.vahenurm@gmail.com Kairi Lees Tegevusterapeut Ida-Tallinna Keskhaigla, Magdaleena, II taastusravi osakond, ruum MB0605 Pärnu mnt. 104 1. Kehatüvele ja kätele Seisa õlgade laiuses harkseisus. Kinnita kummilint küljelt ühe jala alla. Hoia kummilinti küünarliigesest kõverdatud HARJUTUSED KUMMILINDIGA käes keha lähedal. Siruta käsi koos kummilindiga samaaegselt keha küljele painutades, hoia asendit 4 sekundit ja mine rahulikult algasendisse tagasi. Püüa säilitada keha asendit tasapinnalise mõttelise teljena küljele painutades nii, et vaagen ei pööduks. Korda harjutust. Liigeshaige liikumisaabits ja kummilint 2. Õla ja ülaselja lihaskompleksi tugevdamine ning kaela venitus Seisa õlgade laiuses harkseisus. Hoia kummilinti käes nii, et see moodustab lingu seljal abaluude all. Algasendis hoia käed keha lähedal küünarliigestest kõverdatuna ja randmed käsivarre suhtes sirge teljena. Siruta aeglaselt käed üles võimalikult kõrvade lähedale. Jälgi, et sirutuse ajal kõhulihased aktiveeruvad ja kehatüvi jääks liikumatuna. Hoia maksimaalasendis 4 sekundit ja vii käed rahulikult algasendisse tagasi. Korda harjutust. Liigeshaige liikumisaabitsat ja kummilinti saab osta ja tellida koju Eesti Reumaliidu kontorist. Selleks tuleb ühendust võtta elektronposti aadressi teel: reuma@ reumaliit.ee või telefonitsi: 5343 5501. Aabitsa ja kummilindi hind kokku on 3 eurot (+ saatekulud). 6 26

LITOZIN STRONG - uus topelttõhus Rosenoids -kompleks liigestele Põhjamaade üks suuremaid tervisetoodete valmistajaid Axellus tutvustas juba 2003. aastal esmakordselt unikaalset liigesepreparaati LITOZIN, mis nüüdseks on saadaval 24 riigis. Teadlaste poolt heaks kiidetud toidulisand on aidanud efektiivselt lugematute inimeste elukvaliteeti parandada. Paremate põletikuvastaste omadustega kibuvitsa otsinguil Teadlaste seas üha enam tunnustust leidnud kibuvitsapulber on ahvatlev toidulisand liigeste tervise tagamisel ja nende liikuvuse suurendamisel. Axelluse uurimisrühm on viimastel aastatel otsinud parimat kibuvitsa alaliiki, millel oleksid kõige optimaalsemad põletikuvastased omadused. Tšiili mäestike nõlvadele jõudes veendusid uurijad, et sealne kliima ja tingimused on ideaalsed õige sordi kibuvitsamarjade kasvamiseks. Aktiivsete koostisosade saladus Sobivate marjade leidmine ei olnud siiski piisav, et välja töötada parem ja tõhusam toode. Väljakutse seisnes marjades olevate aktiivsete koostisosade saladuse välja selgitamises. Tänu filigraanselt täpsele teadusuuringule ja laialdasele testimisele õnnestus Axellusel kindlaks teha ja välja arendada unikaalne Rosenoids -kompleks. Lisaks loodi eriline õrn tootmismeetod, mis võimendab ja kaitseb kompleksi unikaalseid omadusi. Uut ja tõhusat Rosenoids -kompleksi valmistatakse just Tšiili mäestike nõlvadelt käsitsi korjatud ja hoolikalt valitud marjadest. Parkeri Instituut võrdles uuringus uut ja vana põlvkonna kibuvitsapulbrit Taanis Parkeri Instituudi reumatoloogia uuringute üksuses läbi viidud uuringu käigus võrreldi uusi tõhusaid Rosenoids - kompleksiga kibuvitsapulbri kapsleid varasema põlvkonna kibuvitsakapslitega. Uuring tõestas uuendatud kibuvitsapreparaadi efektiivsemat põletikuvastast toimet ning uus Rosenoids -kompleksiga Litozin Strong preparaat leiti olevat kaks korda tõhusam kui varasem Litozin. Uue toote 3 kapsli abil saavutati sama tõhus põlveliigese valu vähenemine ja parem liikuvus kui eelmise põlvkonna Litozin -preparaadi 6 kapsli puhul. Uuringut juhtis prof Henning Bliddal. Siiani nõudis Litozini kapslite kasutamine ebamugavat 6 kapsli võtmist päevas. Selle suure koguse tarbimine tegi kasutamise natuke keerukaks. Just see oligi peamine ajend uue Rosenoids -kompleksi sisaldava Litozin -preparaadi väljatöötamisel inimesed igatsevad oma terviseprobleeme efektiivsemalt leevendada vähem ravimeid tarbides. Palju lihtsam ja mugavam on võtta vaid kolm looduslikku kapslit päevas ja ise otsustada, mis ajal päeva jooksul seda teha, sõnab uuringu juhtivuurija prof Henning Bliddal. Uus kibuvitsapreparaadi koostis võimaldab tarbida väiksemat kogust ja tänu sellele on toodet mugavam kasutada, ütleb prof Bliddal. Rosenoids -kompleks on optimaalne kombinatsioon aktiivsetest ainetest nagu galaktolipiidid, triterpeenhape, C-vitamiin, flavonoidid ja karotenoidid, mille toimed on omavahel tihedalt seotud. Uus ja topelttõhus Litozin Strong võimaldab vähendada Litozin preparaadi senist igapäevaannust poole võrra, 6 kapslilt 3-le. Kellele sobib uus Rosenoids -kompleksiga Litozin Strong? Neile, kes tahavad säilitada oma liigeste tervist ja efektiivsust, vanemaealistele ja spordiga tegelevatele inimestele või ülekaalulistele. See toob leevendust liigesprobleemidele, laseb tunda rõõmu paremast elukvaliteedist, muudab igapäevaselt aktiivsemaks, kingib parema tuju ja unekvaliteedi. Miks valida uued Litozin Strong kapslid? Aitab hoida liigeste tervist ja liikuvust Aitab luude ja kõhrede talitlusele Ainuke kõrgkontsentreeritud kibuvitsapulber, mis sisaldab uut unikaalset Rosenoids -kompleksi Looduslik abi ilma kõrvaltoimeteta Mugavam kasutus vaid 3 kapslit päevas varasema 6 kapsli asemel Pakendist jätkub 30 päevaks varasema 20 päeva asemel Efektiivne ja ohutu Võib kasutada koos teiste ravimitega Soosib valuvaigistite kasutamise vähendamist... ja seda kõike odavama hinna eest kui varem. 27

TERVIS TERVIS on rubriik, kus reumaõde Kersti Ossaar ja füsioterapeut Tuuliki Tulf toovad teieni tervisealaseid nõuanded. Skleroderma Skleroderma Systemica Skleroderma või süsteemne skleroos on üldine sidekoe haigus. Naha kõvastumine, kõvanahksus, on selle haiguse nähtavaim tunnus. Tekkepõhjus pole teada. Haigus haarab sidekudet, liigespindasid, siseorganeid ja väikeseid veresooni. Kersti Ossaar, reumaõde Nii nagu enamike reumaatiliste haiguste puhul, ei teata ka selle haiguse tekkimise põhjust, kuid ühe tekkepõhjusena arvatakse viirusinfektsiooni. Haigus algab peaaegu alati sõrmede ja varvaste vereringe häiretega. Seda häiret nimetatakse valgesõrmsuseks ehk Raynaud sündroomiks. See on tingitud veresoonte ahenemisest, nii et sõrmed muutuvad külmas keskkonnas valgeks. Nahakahjustus esineb enamikul haigetest ning lokaliseerub tavaliselt labakätele ja näopiirkonda. Alguses sõrmede nahk tursub, siis hakkab aeglaselt kõvenema. Väga tihti tekivad haavandid,mis paranevad halvasti. Naha paksenemisega ei saa enam nahka volti võtta. Näos tekivad tüüpilised muutused. Nägu muutub siledaks ja miimikavaeseks ehk maskitaoliseks ning suud ümbritsevad ringjad kurrud. Tekib nn kotisuu fenomen. Põhiliseks haigusemääranguks on iseloomulikud haigustunnused. Määratakse vereanalüüs, millest otsitakse haigusele iseloomulikke muutusi. Nahast võetakse biopsia, et saada kinnitust sidekoestumise ja väikeste veresoonte kahjustuse kohta. Ravivõimalused Ravis kasutatakse põhiliselt kolme ravimite gruppi: ravimid, mis takistavad sidekoestumist, veresoonkonda mõjutavad ravimid ja põletikuvastased preparaadid. Harvem kasutatakse hormoonravi. Oluline on hoida käsi ja muud haigestunud nahka külma eest. Tekkinud haavandeid tuleks lokaalselt ravida, sidudes neid erinevate salvidega. Äärmiselt halvasti mõjub suitsetamine, kuna see ahendab veresooni. Olulisel kohal on massaaž ja ravikehakultuur. Väga oluline roll on hingamisharjutustel. Haiguse prognoos on hea, kui see piirdub vaid nahaga. Halvem on prognoos neile patsientidele, kellel on juba haiguse algstaadiumis südame, kopsude ja neerude haaratus. Süsteemne skleroos võib olla väga raske haigus ja seda ennetada kahjuks ei ole võimalik. Põnev veesport Tekkida võivad ka pigmentatsioon, küünte muutused, juuste väljalangemine. Üldiselt piirdub haigus vaid nahaga, kuid ka teised koed võivad sidekoestuda. Siseelundites võib sklerodermia põhjustada söögitoru kitsenemist, nii et selle liikuvus halveneb ja tekivad neelamisraskused. Võib esineda nii kõhulahtisust kui ka kõhukinnisust. Kopsukahjustus tekib kopsude sidekoestumise tagajärjel ning põhjustab hingamis- ja südamepuudulikkust. Liigeskahjustus esineb peaaegu kõigil selle diagnoosiga patsientidel. Südamekahjustus esineb 2/3-l haigetest. Tekib südamelihase sidekoestumine. Selle tulemusena tekivad rütmihäired ja väsimus füüsilisel pingutusel. Tekib ka neerukahjustus, mis avaldub vererõhutõusuna ja võib välja kujuneda neerupuudulikkus. Närvisüsteemi kahjustus avaldub psüühiliste häirete esinemises. Kuidas haigust ära tunda? Tuuliki Tulf, füsioterapeut Soojade ilmade saabumisega kutsub vesi meid aina rohkem. Ujumine on järjekordselt üks neist spordialadest, mis paneb tööle kõik suuremad lihasgrupid ning õige tehnika korral säästab liigeseid ülekoormusest. Peale ujumise on ka palju teisi veega seotud tegevusi, mis on kasulikud nii ihule kui ka hingele. Seekord tutvustan veidi lähemalt sprdialasid, mis vajavad aere ning mingit sorti sõidualust. Tihti aetakse segamini sõudmine ning aerutamine. Lihtsalt öeldes istutakse sõudmise puhul seljaga liikumise suunas, sõudeaerud on kinnitatud paadi külge ning vaja läheb vähemalt kahte tullidele kinnitatud mõla. Aerutada on aga võimalik ka ainult ühe aeruga ja nägu on seejuures sõidusuunas. Selle alla kuuluvad nii süstasõit, kanuutamine kui ka parvetamine. 28

TERVIS TERVIS on rubriik, kus reumaõde Kersti Ossaar ja füsioterapeut Tuuliki Tulf toovad teieni tervisealaseid nõuanded. Sõudmisel toimub tegevus kindlas liikuvusulatuses, mistõttu on sporditraumade nagu nihestuste ning väänete võimalus väike, samas aga suureneb korduva sõudeliigutusega ülekoormusvigastuste oht. Sõudmine kaasab üla- ja alajäsemeid ning kehatüve. Lisaks sellele pakub see koormust südamele. Kõhu- ning seljalihased peavad pidevalt töötama, et hoida kehatüve stabiilsena, viies seda samal ajal ette kergesse paindesse ja seejärel sirutades ning avades rindkere. Jäsemete lihased, eriti just puusa ja põlvesirutajad ning õlavöötmelihased, sooritavad tõmbe, millejärgselt taastatakse õlavarre kolmpealihase, hamstringning säärelihaste abil esialgne jalad painutatud ning käed sirutatud asend. Tähtis on jälgida, et kehatüvi oleks sirutatud, sest vastasel juhul saab selg liigselt koormust. Samas aitab õige treening kehal sisse harjutada rühti, mis on vajalik raskuste tõstmisel. Tähelepanu tasub pöörata ka põlvedele ning sõrmedele/randmetele, kuna pidev põlvede sirutamine-painutamine ja haare mõlast võib tekitada juba eelnevalt mainitud ülekoormusvigastusi, millest levinuimad on põletikud. Sõudmishooajaks aitab valmistuda enamikes jõusaalides leiduv sõudeergomeeter. Nagu ikka, tasub algajal paluda juhendamist kogenumalt ning alustada pigem väiksema koormuse ja lühema treeningajaga. Ära ei tohiks unustada ka kerget soojendust enne sõudeergomeetri kasutamist. Aerutamine tugevdab eelnevalt kirjeldatud tegevusest veidi rohkem ülakeha ning on seetõttu hea vaheldustreening jooksusõpradele. Tihti ei teata aga õiget tehnikat ja aerutatakse vaid ülajäsemete jõuga, mis on kätele liigselt kurnav. Tugevaks tõmbeks on vajalik ülakeha stabiilsus, liikuvus ja jõud ning see tuleneb enamjaolt kehatüve rotatsioonist. Vajalik on hoida selg sirge ning jalad hästi toetatud. Tehnika harjutamiseks on soovitatud proovida esialgu aerutada vaid keha pöördega, hoides küünarliiges sirgena ja alles hiljem lisada juurde painutus küünarliigesest tõmbe lõpus. Kehatüve rotatsiooniga treenitakse kõhupõikilihaseid ja kõhulihaseid; vee vastujõuga selja lailihast ning rinnalihaseid. Hoides ennast süstas või kanuus kössis, väsitate vaid käelihaseid. Seetõttu võib vajalik olla toetav seljatugi, mis aitaks hoida head rühti. Levinud on arvamus, et jalad ei mängi kajakitades või kanuutades suurt rolli, ometi on puusad ning vaagen justkui keha ankur alusega. Nad stabiliseerivad meid paadis ning alustavad iga liigutust. Hamstring- ja tuharalihased on peamised stabilisaatorid. Seetõttu ei peaks ka neid ära unustama soojendusel või hilisemal venitusel. Aerutamisvastupidavuse ja lihasjõudluse tõstmiseks võib teha stabiilsust ning jõudu parandavaid harjutusi fit- või bosupalliga kombineerides neid ka hantlite või kummilindiga. Kuna liikuvus põlveliigesest on aerutades vähene, sobivad nii süst kui ka kanuu põlve probleemidega ini- mestele. Ettevaatlikumad peavad olema randme, küünarliigese ja sõrmeliigeste probleemidega inimesed. Esimese kahe puhul võib abi olla sellest, kui kasutada süstamõlana ergonoomilisema neutraalse kõverusega aeru, sest sellega saab vältida pidevat roteerivat liigutust. Käelaba probleemide puhul võib kasu olla headest kinnastest (neopreenist) ning sõrmede sirutamisest iga mõne (või mõnekümne) tõmbe järelt. Samuti jälgige, et te ei hoiaks mõlast liiga kõvasti kinni. Mõla peaks olema võimalik hoida ainult nimetissõrme ja pöidlaga Vajadusel konsulteeri arsti ning tegevus- ja/või füsioterapeudiga, õige tehnika õppimiseks küsi nõu vilunud sõitjalt. Üldjuhul tasub alustada laiemast ning stabiilsemast alusest ning seejärel liikuda edasi rohkem stabiilsust ja tasakaalu nõudvatele paatidele. Surf ja aerusurf (inglise keeles stand-up paddle boarding ehk SUP) ei ole Eestis veel väga levinud. Kui tingimused surfamiseks ei ole meie vetes kõige paremad, siis aerusurfi jaoks sobivaid veekogusid on meil küllaga. Vaja on spetsiaalset surfilauada, mis on tavalisest veidi suurem. Sellega liigutakse edasi laual seistes või põlvitades ühe aeru abil (vajadusel võib lühiaegselt kasutada ka kätejõudu või lamada laual kõhuli). Aerusurf on kasulik tasakaalule ja lihaskoordinatsioonile ning tugevdab nii alajäsemetes kui ka kehatüves süvalihaseid. Laual seistes peaksid põlved olema veidi painutatud, kehatüvi sirge ning jalad õlgade laiuselt harkis. Esialgu tasub harjutada tasasel järvel, jõel või merel. Edasijõudnud võivad proovida laual teha erinevaid harjutusi või koguni joogat. Ka aerusurfi korral ei tasu ära unustada kerget soojendust: õlavööde, kehatüvi, puusad, põlved, hüppeliigesed. Lisaks tasub teha ka mõni jooksusamm, et vereringet ergutada. Pildil: Aerusurf. Autor: James Campbell Kõik eelnevalt mainitud alad on küll sarnased, ometi aga erinevad. Kindlasti on enne igat treeningut tähtis teha soojendus, seda nii skeletilihassüsteemile kui ka südamele. Nagu iga uue spordiala puhul, tasub alati konsulteerida professionaaliga ning ohutuse tagamiseks on vajalik päästevest. 29

RETSEPT RETSEPT on rubriik, mis keskendub maitsvatele roogadele, mis on tulvil põletikuvastaseid aineid Omega-3 rasvhappeid, flavonoide, beeta-karoteeni ja muud. Tuunikala-avokaado salat Autor: Joy Bauer Tõlkis: Britt Leppik See retsept on veidi uuendatud versioon klassikalisest tuunikalasalatist. Avokaado kreemjas tekstuur on suurepäraseks asenduseks majoneesile, mida kasutatakse traditsioonilises tuunikalasalatis. Serveeri seda salatina koos näkileibadega või naudi võileivakattena. NIPINURK NIPINURK on rubriik, kus näitame teile toredaid nippe, millega igapäevaelu natuke lihtsamaks ja lõbusamaks muuta! Kaunis vesivärviline sall Autor: Carly J. Cais Tõlge: Britt Leppik Naiselik sall pastelsetes toonides on tõeliselt suvine aksessuaar, mis värskendab iga väljanägemist. Valmista endale ainulaadsetes värvides eksemplar, mis oleks justkui mõne kuulsa impressionisti pintsli alt läbi käinud. Kasuta oma fantaasiat ja lemmikvärve! Valmistusaeg 10 minutit, kogusest piisab kahele. Vaja läheb: Vaja läheb: Valget puuvillast salli Riidevärvi (kolm tooni) Soola Segamispulkasid Tee nii: 3 kuumakindlat konteinerit Tulikuuma vett 1.Tee sall korralikult märjaks 3 väikest pintslit ning pigista liigne vedelik Kaitsekindaid välja Prügikotti 2. Lõika prügikott servi pidi katki ning laota see vanni põhja. (Märg vannipõhi aitab kilekotil põhja kinnituda). 340 g tuunikala soolvees, nõrutatud 4 spl avokaadot, kuubikuteks lõigatud 4 spl punast paprikat, väikesteks kuubikuteks lõigatud 2 spl punast sibulat, hakitud 1 tl koriandrit, hakitud ¼ laimi mahl Valmistamine: Sega väikeses kausis tuunikala, avokaado, punane paprika, punane sibul, koriander ja laimimahl. Maitsesta musta pipraga. Sega kahvliga. Head isu! 30

NIPINURK NIPINURK on rubriik, kus näitame teile toredaid nippe, millega igapäevaelu natuke lihtsamaks ja lõbusamaks muuta! 3. Laota sall kilekotile 4. Pane kindad kätte 5. Järgides riidevärvi kasutusõpetust, sega värvid eraldi konteineritesse (umbes pool väikesest värvipakist) ning lisa umbes 1,5 tl soola. 6. Kasuta pintslit ning võõpa sallile suured värvilaigud suvalistesse kohtadesse 7. Lisa teist ning kolmandat värvi, kasutades iga värvi jaoks eraldi pintslit 1. Lase värvitud sallil 30 minutit seista. Kuna sall on märg, hakkavad värvid omavahel segunema 2. Pese värv külma veega maha 3. Loputa prügikott, pane uuesti vanni põhja ning korda protsessi salli teisel poolega 4. Loputa sall ning pese seda pesumasinas õrna pesu programmiga (ära lisa pesupulbrit ega pesupehmendajat). Lase õhu käes kuivada. PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS Mai 10. Marek Jaakson (tegevjuht) Juuni 19. Helina Jõhvik (vabatahtlik) 21. Reena Kreintzberg (liige, Reumahaigete Laste ja Noorteühing) 28. Annika Kask (bürooassistent-raamatupidaja) August 5. Enid Udras (meediakoordinaator) 6. Raely Viirsalu (juhatuse liige, Valgamaa Reumaliit) 20. Hele Lemetti (juhatuse liige, Eesti Reumaliit ja Tartu Reumaühing) 20. Alo Väli (vabatahtlik) 24. Valve Kasemets (juhatuse liige, Kohila Reumaühing) 28. Airi Kalm (juhatuse liige, Jõgeva Radikuliidi- ja Reumaühing) September 7. Grete Põldemaa (vabatahtlik) 12. Maimo Teesalu (Eesti Osteoporoosihaigete Liidu juhatuse liige) 25. Ingrid Põldemaa (juhatuse liige, Eesti Noorte Reumaliit) 31