laulupeokava kõrgetasemeline esitamine ettelaulmistel ning läbi kadalipu nii Kostivere Mõisakoori

NR. 232 Parimad õpetajad ja kultuuritöötajad Harjumaa parim ettelugeja on Alyssa Gabriel Rebala muuseum korraldas Saha kabeli päeva Favor ASi tegevjuht Mart Proos nurgakivi metallist silindrit paika asetamas. Favor ASi uus tootmis- ja büroohoone sai nurgakivi Neljapäeval, 22. septembril, toimus Favor ASi uue tootmis- ja büroohoone nurgakivi pidulik asetamine. Uus büroo- ja tootmishoone rajatakse Maru Ehitus ASi arendatavasse Loovälja Tehnoparki, mis asub Jõelähtme vallas Peterburi mnt ääres. Nurgakivi asetamisel osalesid Favor AS (üürnik), Maru Ehitus AS (arendaja-projekteerija-ehitaja), Swedbank AS (kaasfinantseerija), Ain Koit AB (arhitekt), Jõelähtme vallavalitsus, Telora-E AS (omanikujärelevalve) jt seotud ettevõtete ja asutuste esindajad. Foto Merike Metstak 2017. aasta suveks valmib Loovälja Tehnopargis Favor ASi kaasaegne büroo ja lehtmetalli töötlemise tehas, mille netopindala on 13 400 m 2. Loovälja Tehnopargi arendajaks-projekteerijaks-ehitajaks on Maru Ehitus AS. (Jõelähtme vallaleht) Kostiveres selgusid parimad sildade jooksul Haljava mõis anti tasuta külale kasutamiseks Lapsed saavad juurde ühe koolivaheaja Õpetajate ja kultuuritöötajate tänamine Õpetajate päeval jagati tänukirju silmapaistvate töötulemuste eest, tunnustati tööjuubilare ning tervitati uusi töötajaid. Tavakohaselt kuulutati välja ka Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat, kelleks on Age Imala. Harju maavalitsus ja Harju Omavalitsuste Liit tunnustasid Estonia talveaias Harjumaa 2016. aasta parimaid haridustöötajaid. Neli meie valla õpetajat pälvisid austava tiitli. Katrin Hunt (Kostivere Kool) aasta põhikooliõpetaja, vabariiklik laureaat, maakondlik laureaat 2016; Mari Sepping (Kostivere Kool) aasta klassiõpetaja, maakondlik laureaat 2016; Piret Kelgo (Loo Keskkool) aasta gümnaasiumiõpetaja, maakondlik laureaat 2016; Kadri Kivipõld (Loo Lasteaed Pääsupesa) aasta suunaja, maakondlik laureaat 2016. Vt ka lk 2 ja 3. Age Imala dirigent on Loo Kammerkoori pikaaegne dirigent ja Kostivere Mõisakoori asutaja. Ta juhatab Loo Kammerkoori 19 aastat, esialgu kõrgkooli õpingute kõrvalt abidirigendina, muusikaakadeemia lõpetamise järel peadirigendina. Koor on osalenud edukalt erinevatel konkurssidel, tegevust märgivad arvukad kontsertreisid välismaale ning esinemised Eesti kirikutes ja rahvamajades. Age head klaverisaatja oskust kasutavad ära ka teised kollektiivid, samuti võib ta kontsere ilmestada torupillimänguga. Koor teab, et Age pärast ei jää ükski kontsert andmata ega laul laulmata, sest kooriproovideks oskab ta leida aega ka kasvava pere kõrvalt. Vaatamata töökoormusele oma koduvallas Raasiku põhikooli õpetajana leiab Age aega, tahtmist ja jõudu Jõelähtme valla laulutraditsioonide elus hoid- miseks ja edendamiseks. Tihti võib teda näha laululaste võistulaulmistel nii juhendaja kui ka žüriiliikmena, samuti on ta aidanud kaasa Jõelähtme Laulupäevade õnnestumisele. Age andis olulise panuse Kuusalu ja Jõelähtme valla ühise va, kus tähistati Veljo Tormise juubelit, õnnestumiseks, olles laulupäe- ühendsegakooride üldjuht. ga suure töö tegi Age ära viimase üldlaulupeo ettevalmistus- Väperioodil, mille käigus tehti nii ühis- kui lisaproove ning kus sageli väsisid enne lauljad kui dirigent. Keeruliste lugude õpetamine tavalistele koorilauljatele, kel puudub noodilugemise oskus, nõuab kannatlikku meelt ja head närvi. Tänu Age püsivusele sai võimalikuks nõudliku laulupeokava kõrgetasemeline esitamine ettelaulmistel ning läbi kadalipu nii Kostivere Mõisakoori kui ka Loo Kammerkoori viimine suurele peole. Age õpetab karudki tantsima kui end rahvalikult väljendada. Age Imala juured on Jõelähtme külas, juba tema vanaisa oli siin pedagoog ja juhatas laulukoore. Age jätkab traditsioone, et Jõelähtme vald võiks olla uhke oma lauljate üle ja mitmehäälne koorilaul jääks edaspidigi kõlama nii kohalikel laulupäevadel kui suurematel laulupidudel. (Jõelähtme vallaleht) Miks muutis Omniva Loo postkontori lahtioleku aegu? Toimus merereostustõrje õppus Uutest jäätmeveo hindadest Mis on varjatud südamepuudulikkus?

O 2 Volikogu veerg ktoobris jõudsid volikokku kaks olulist dokumenti: Jõelähtme valla arengukava aastateks 2016 2025 ja Jõelähtme valla eelarvestrateegia aastateks 2017 2020. Tegemist on oluliste, kuid väga mahukate dokumentidega, mis samas ei sisalda väga palju uut või põnevat ning seetõttu ei hakka ma neid otsuseid siin veerus täpsemalt kommenteerima. Kellel huvi, saab nende ja kõigi teiste volikogu materjalidega tutvuda www.volis.ee vahendusel. Otsus, mis meie viimase istungi päevakorrast väärib kahtlemata suuremat avalikkuse tähelepanu on: Uusküla küla pump-hüdroakumulatsioon elektrijaama detailplaneeringu vastu võtmata jätmine ning selle menetlemise lõpetamine. Usun, et enamus meie valla elanikest, aga kindlasti kõik Uusküla ja selle lähistel elavad inimesed teavad, millest jutt on. Energiasalv OÜl oli plaanis kaevata maa alla 400 600 meetri sügavune ja mitme spordihalli suurune tühimik, et siis merest sinna reservuaari vett lasta ja langeva vee energia abil elektrit toota. Odavama elektrihinna ajal, näiteks öösel, oli plaan see vesi siis jälle üles tagasi pumbata. Sellise plaaniga seoses on kõlanud erinevaid arvamusi. Arvestades päevase ja öise elektrihinna suhteliselt väikest vahet ja turbiinide, generaatorite ning pumpade mitte just liiga kõrget kasutegurit, ei ole projekt majanduslikult jätkusuutlik ning kas pump-hüdroakumulatsioon elektrijaama äriplaan ei peitnud endas mõnda muud eesmärki? Spekuleeriti nii varjatud graniidikaevanduse kui potentsiaalse tuumajäätmete matmispaiga teemal. Kuna pump-hüdroakumulatsioon elektrijaama tarbeks rajatav süvend oleks läbinud kõiki paekivi ja põhjaveekihte ja jätnud üüratu tühimiku paarisaja meetri sügavusele graniidi sisse, oli kahtlemata tegemist väga keskkonnatundliku projektiga. Nüüd otsustas volikogu planeeringu tagasi lükata. Peamised argumendid vastu võtmata jätmisel olidki ülikõrged keskkonnariskid ja võimalikud kahjud, mis oleksid võinud kaasneda põhjaveekihtide läbistamisega ja mille eest ei suutnud ega tahtnud õieti keegi vastutust võtta. Suur probleem oleks olnud ka kogu selle materjali ehitusplatsilt välja vedamine ja tõenäoline ladustamine, mis oleks endaga kaasa toonud nii müra kui tolmu. Loodan, et volikogu poolt vastu võetud otsus annab Uusküla kandis elavatele inimestele tagasi rahu ja kindluse homse päeva suhtes ning aitab ehk isegi veidi tõsta nende kinnisvara väärtust. Kuivõrd oht, et lähedusse tuleb palju kõneainet ja ebakindlust tekitanud rajatis, on nüüd oluliselt langenud. Päris kadunud see veel pole, sest Energiasalv OÜl on võimalus volikogu otsus kohtus vaidlustada, kuid võimalust, et kohus selle otsuse tühistab, ei maksaks üle hinnata. Emotsionaalne arutelu saatis ka päevakorrapunkti Üle ühe eelarveaasta kohustuste võtmine, millega vallavalitsus soovis saada luba raamhanke korraldamiseks, mille käigus valitakse välja 10 15 pädevat planeeringute koostajat, kellega tulevikus teha koostööd detailplaneeringute koostamisel. Seadus on pannud omavalitsusele kohustuse, et planeerimistegevus, kus vallavalitsus on juriidilises mõttes töö tellijaks, peab käima riigihanke kaudu, ja kuna iga detailplaneeringu koostamiseks eraldi riigihanget korraldada oleks väga kulukas ja aega nõudev, on vallavalitsusel plaan valida raamhanke tulemusena välja mitu firmat, kellega tulevikus koostööd teha. Ühtede välja valimine tähendab teiste kõrvale jätmist, ja muidugi võiks küsida, miks me piirame vaba konkurentsi? Teeme seda sellepärast, et seadus on niiviisi ette näinud, aga teiselt poolt usume, et riigihanke käigus saame osalejatelt pakkumised niivõrd heade tingimustega, et ühte eraldiseisvat planeeringut tellides ei oleks nii soodsat hinda mitte kunagi saanud. Loodame, et vallavalitsus viib selle plaani ellu kõige paremal võimalikul moel ja et tulevikus käib planeerimisprotsess meie vallas palju kiiremini, tõhusamalt ja odavamalt, kui see siiani on toimunud. Vallavalitsus viis läbi Parasmäe-Kostivere kergtee projekteerimise hanke. Otsustati tunnistada edukaks ühispakkujate Tuulekaru OÜ ja ProSystem OÜ pakkumus maksumusega 19 582,80 eurot. Projekt peab olema valmis 2017. aasta alguseks, misjärel kuulutatakse välja ehituse hange. Jõelähtme vallavalitsuse korraldusega Art Kuum vallavolikogu esimees email: artkuum@hotmail.com telefon: 501 7127 skype: art.kuum algatati lihthanke Loo lasteaed Pääsupesa rekonstrueerimistööde projekteerimine. Hanke läbiviimise eest vastutavaks isikuks määrati ehitusinsener Heiki Lilienthal, hankekomisjoni kuuluvad veel jurist Elvis Tõnnison ja vallavalitsuse liige Teet Sibrits. Lasteaia vana osa rekonstrueerimise projekt valmib 2017. aasta keskel ja rekonstrueerimistööd algavad 2018. aastal. Õpetaja Piret Kelgo tööd iseloomustab süsteemne, innovaatiline ja õpilasi kaasav lähenemine. Töös lastega on ta toetav, innustav, empaatiline ja abivalmis. Kolleegide jaoks on Piret Kelgo suurepärane kaaslane, kes on rõõmsameelne, mõistev, kohusetundlik ja hooliv. juhatajana suudab ta mõista nii õpilasi kui ka aineõpetajaid. Õpilaste sõnul ei jäta ta ühtegi probleemi lahendamata. Piret Kelgo innustab õpilaskeelt õppima, kasutadetundides erinevaid veebikeskkondi. Samuti soovitab ta õpilastel vaadatkeeleoskusi arenda- Klassivaifilme, saateid ja terneti eti lehekülgi. Õpetaja Kelgo in- jaoks on oluline, et iga laps saaks haridust vastavalt avalt oma vajadustele. Tema tunnid on jõukohased kõikidele lastele, arvestu- UUDISED Kadri Kivipõld aasta suunaja Piret Kelgo aasta gümnaasiumiõpetaja maakondlik laureaat Hajaasustuse programm jätkub Hajaasustuse programmi kaudu rahastatud toetuse abil on võimalik välja ehitada veevärk ja kanalisatsioon, teha korda koduõuest suurele teele viiv juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Projektide teostumisse panustavad võrdselt nii riik, kohalik omavalitsus kui ka taotleja. Harju maavanem kuulutas hajaasustuse programmi 2016. aasta taotlusvooru avatuks 1.04.2016. Jõelähtme vallas kuulutati programm avatuks Jõelähtme vallavalitsuse 07.04.2016 korraldusega nr 255 Hajaasustuse programm 2016. a. Nimetatud korraldusega kinnitati vallapoolseks kaasfinantseeringu summaks 15 000 eurot. Otsustati, et toetuse taotleja omafinantseering peab moodustama Töötan lasteaias logopeedina, mitte lasteaiaõpetajana. Huvi minna Tartu Ülikooli (tolleaegse nimetusega defektoloogia osakonda) eripedagoogikat ja logopeediat õppima tekkis peale kokkupuudet düsgraafikutest lastega. Logopeedina olen töötanud.aastast 1992. Nendesse aastatesse mahub töö nii tasandus- kui tavarühmades. Loo lasteaias töötan alates 2005. aastast ning esialgu majalogopeedina. Vajaduse avada tasandusrühm tingis erivajadusega laste üha kasvav arv, mis näitab kahjuks kasvutendentsi. Sellised lapsed vajavad rohkem individuaalset tähelepanu ja juhendamistmida suures, 24-lapsega rühmas ei ole võimalik pakkuda. ma logopeedina saan kõneprobleemidega lastega tegelda tunduvalt rohkem ja põhjalikumalt, tänu millele on ka kõneravi tulemuslikum. Po- Tasandusrühsitiivne tagasiside asiside lastevanematelt valmistab rõõmu ja kinnitab tehtud valikute õigsust. Loo kooli logopeed Monika Saarik rõhutab suurepärast koostööd kolleegiga Loo lasteaiast. Ta lisab, et Kadri on südamega tööd tegev spetsialist ja suudab ha laiemat pilti, nä- mis vajalik piir- konna HEV (ha- riduslik erivajadus) töö toimimiseks. Lasteaia direktori sõnul iseloomustab Kadri tööd põhjalikkus ja professionaalsus. Ta märkab laste erivajadusi, suunab ja toetab lasteaia õpetajaid töös erivajadusega lastega. Kadri algatusel ja aktiivsel kaasalöömisel loodi lasteaias erirühm. Kadri osaleb aktiivselt maakonna eriõpetuse sektsiooni töös, algatab uusi teemasid ning aitab organiseerida üritusi. Katrin Kirsilale Harjumaa Eriõpetuse sektsioonist meeldib väga, et tiitli Aasta Õpetaja juurde on lisandunud ka teisi ka- tegooriaid, näiteks aasta asta sega, õppeprotsessis oleks esil õppija huvid. Sageli otsib ta õpilasele tema individuaalse arengule vastavaid õppeülesandeid ega lõpeta enne uue teema seletamist, kuni see on kõigile selge. Piret oskab innustada õpi- suunaja (täpsem nimetus võiks ehk olla aasta tugispetsialist). Katrin Kirsila iseloomustab Kadri Kivipõldu järgmiselt Oleme püüdnud seepärast ka ise aktiivsed olla ja sektsiooni liikmete seast tunnustust väärivaid inimesi esile tuua. Kandidaadi esitamiseks on võimalus kõigil liikmetel ja seda ka tehti. Saada tunnustus oma kolleegide seas on suur au. Kadri on igati tunnustust väärt. Kadrit iseloomustab pikaaegne töökogemus, suur pühendumine, töökus ja asjalikkus. Kadri on kolleeg, kellelt on võimalik alati vajalikku nõu ja abi küsi- da. Kadri on Harjumaa eriõpe- tuse sektsiooni liige, lööb ak- tiivselt kaasa ürituste korralda- misel, leiab võimaluse anda sa- geli omapoolne panus. Palju abi on olnud Kadrist ka kaasa- mõtlejana, milliseid üritusi ja suundi oma tegemistes võta- me. Kadri roll on eriõpetuse sektsioonis koordineerida ka koolieelsete lasteasutuste tu- gispetsialistide omavahelist suhtlemist ning infovahetust. On väga tähtis, et märkaksi- me ja tunnustaksime inime- si, kel jätkub palju kannatlikkust, teadmisi ja jõudu erivajadustega lapsi ai- data ning olla eestvedajaks ka ühistegemistes. lasi uut materjali omandama sõbralikus õhkkonnas õpetaja rõõmsameelsus ja positiivsus aitavad kaasa õpilase tahtele õppida. Samas on ta oma nõudmistes järjekindel ja vastutulelik. Piret Kelgo õpetab läbi rüh- matööde õpilaste mõtlemis- ja analüüsivõimet. Õpilasi õpeta- takse analüüsima oma töid ja looma seoseid uue materjali omandamisel eelnevalt õpitu põhjal. Tänu kooli rahvusvahe- listele suhetele seostab õpetaja ainetunde ka suhtlemisega Loo Keskkooli ja Saksamaa Ost-Alb Gümnaasiumi õpilaste vahel, mis motiveerib õpilasi paremi- ni saksa keelt omandama. Õpe- taja Piret Kelgo on aidanud kaasa pikaajalisele sõprussuh- te arendamisele Saksamaa Bopfingeni kooliga. Õpetaja Piret Kelgo juhen- damisel on õpilased osalenud Harjumaa saksa keele olümpiaadil ja võist- lusel Autobahn ning teistes rahvusvahe- listes projektides. 33,33% projekti abikõlbulikest kuludest. Maksimaalseks toetuse määraks ühe majapidamise kohta kinnitati kuni 6500 eurot, millest 50% on vallapoolne ja 50% riigipoolne toetus. Harju maavanema 21.06.2016 korraldusega nr 1591-k muudeti hajaasustuse programmi 2016. aasta taotlusvooru esialgset rahajaotust ja kinnitati Jõelähtme vallale eraldatavaks summaks 10 127,02 eurot. Tähtajaks saabus vallavalitsusele seitse taotlust. Vastavalt projektide järjestusele keskmise hinde alusel moodustatud pingereas ning arvestades vallapoolse kaasfinantseeringu ja riigieelarvevahendite summasid, tegi komisjon ettepaneku rahuldada neli taotlust täielikult ja üks taotlus rahuldati osaliselt. NR. 232 Toimetaja veerg Merike Metstak 11. oktoobril, päev pärast Eesti esimese naispresidendi ametisse pühitsemist näidati telekas 76-aastast naistraktoristi, kes Saaremaal võimsa masina roolis põllul müttas. Väheusutav, et sellises soliidses eas naisterahvas töötab traktoristina paljalt missioonitundest. Meil on vähe räägitud vanemast põlvkonnast kui ühiskonda panustada suutvatest, õppivatest ja arenevatest inimestest. Praegu elab Eesti inimene keskmiselt 74-aastaseks. EAL naistoimetajate meediapäeval rääkis ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla statistikast ja valikutest, kuidas eakas inimene saaks kasutoovalt edasi minna. Ta ütles, et Euroopa Liidu optimistlikumate prognooside jä r- gi on keskmine eluiga Euroopa Liidus aastal 2050 ligi 100 aastat. Saksamaal asuva maailma suurima edasikindlustuskontserni Munich Re prognooside põ hjal elab praegune 25-aastane Eesti mees keskmiselt 96 eluaastani, sama vana naine 98 aastat vanaks. Sel juhul ei ole 70-aastaselt pensionile jäämine ju sugugi traagiline. Meil on töökäte puudus, eakatel soovitatakse töötada, kuid tehnoloogia areng on tinginud nõudluse hoopis teistsuguste oskusega töötajate järele. Paradoks on selleski, et nooremad tööandjad ei taha pensionäre tööle palgata. Nad kardavad, et nendest vanemad inimesed on aeglased ja ei saa kõigest aru. Küllap see teatud tööde puhul ka nii on, aga inimese õpivõime ei kao vanusega kuhugi, lihtsalt asjade selgeks saamine võtab natuke rohkem aega kui noores eas. Elukogemus ja elutarkus on vanematel igas töös aga boonusena kaasas. Eakatele soovitatakse vabatahtlikku tööd. Aga kui tervislik seisukord, vaesus ja üksindus takistavad käituda tolerantselt ja sõbralikult, siis paraku on neid, kes sulguvad endasse ja jäävadki oma toaüksindusse üsna palju. Kus on nende jaoks väljapääs? Ilmselt märkamises ja suhtumises. Ärge olge kitsid head sõna ja abikätt pakkumast naabrile või lihtsalt tuttavale, kui teate, et tema juurde ei tule kuude kaupa mitte kedagi. Tuleva aasta oktoobrist hakkavad üksikud pensionärid lisatoetust saama. Mitte iga kuu, vaid üks kord aastas. 115 lisaeurot on õigus saada neil üksi elavatel vanaduspensionäridel, kelle pension jääb alla 470 euro. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist. Toetuse maksmisel pensionäri töötasu ega muid sissetulekuid ei arvestata, seda ei maksustata tulumaksuga ning makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka. Kuigi 115-eurone toetus ei ole suur summa, on see abiks ikka.

NR. 232 ÕPETAJATE PÄEV 3 Pühendunud haridustöötajad väärivad tunnustust Riina Kauppi Kostivere Kooli õpetajad Katrin Hunt ja Mari Sepping pälvisid oma silmapaistva töö eest aasta õpetaja preemiad. Alati on rõõm näha, kui ühiskond väärtustab inimesi, kes teevad oma tööd südame ja pühendumusega. Veelgi olulisem on see, et hinnatud saaksid ka need ametid, mida inimesed sageli kipuvad pidama enesestmõistetavaks. Üks selline ala, kus tublide töötajate pingutused jäävad sageli märkamata, on haridusvaldkond. Õnneks ei ole siiski ka haridustöötajad jäänud täielikult tähelepanuta kord aastas tunnustatakse maakondlikul ja riiklikul tasandil neid pedagooge, kes on oma tegevusega mingil moel silma paistnud ja ära teeninud erilise tänu. 2016. aastal said selle au osaliseks ka kaks Kostivere kooli õpetajat. Õpetajate ja kultuuritöötajate tänamine Lasteaed Neeme Mudila direktor Pille Trumm Tere tulemast Annika Ennok Lasteaed Neeme Mudila tänab ja tunnustab Liina Ratnikut individuaalse lähenemise ja rohke positiivse tagasiside eest töös lastega Elvi Hantsomi pikaajalise rahvuslike traditsioonidega projektide läbiviimise eest Aime Kivimaad 70. eluaasta juubeli ja lastega väsimatu tegutsemise eest Kostivere lasteaed direktor Kaili Raamat Tere tulemast Irma Virkunen ja Angelika Anderson Kostivere lasteaed tänab ja tunnustab suurepärase töö eest ning õnnitleb 10. tööaasta juubeli puhul Tiina Rähni Ruta Kuuske suure südame ja abivalmiduse eest Loo lasteaed Pääsupesa direktor Katrin Paldermaa Tere tulemast Helen Turmann, Signe Ragun, Mariliis Tiiter ja Sirly Rea Loo lasteaed Pääsupesa avaldab tänu ja õnnitleb 15. tööaasta juubeli puhul Külli Kaljumaad, Anna Magust ja Aet Otstaki Loo lasteaed Pääsupesa avaldab tunnustust ja tänu HITSA ProgeTiigri programmi projekti eduka kirjutamise ning uue inspireeriva õpikeskkonna loomise eest Elo Seppale ja Anneli Küngasele Eha Kirss tänu ja tunnustus südamega tehtud töö eest Mari Sepping Tähelepaneliku kolleegi poolt esitati Harjumaa aasta klassiõpetaja kandidaadiks algklassiõpetaja Mari Sepping. Tema tugevustena võib esile tuua eelkõige uute ja innovaatiliste lähenemiste kasutamist õpetajatöös. Mari tundides on sageli õppevahenditeks nutiseadmed (tahvelarvutid, õpilaste endi telefonid), loetud raamatuid vastatakse näiteks video teel, lisaks peab õpetaja oma klassi tegemiste kohta blogi. Klassiõpetajana leiutab ta pidevalt ise uusi süsteeme, mille abil õpilasi motiveerida ja klassi õhkkonda paremaks muuta. Hoolimata oma noorusest (Mari töötab õpetajana alles kolmandat aastat) oskab ta end väga edukalt kehtestada, nii et distsipliiniprobleeme on klassis vähe ja need vähesedki saavad kiiresti lahendatud. Ta on leidnud suurepärase e kontakti nii õpilaste kui ka lapsevanematega. Mari märkab ning tab abivajajaid ja valmistab an- toedekamatele õpilastele ette arendavaid lisaülesandeid. Vajadusel on ta järeleaitamistunde läbi viinud lausa enda kodus peaasi, et õpilane saaks aine võimalikult selgeks ja tunneks, et teda aidatakse. Ka kolleegina paistab Mari silma suure töökuse ja miduse poolest. Kui on vaja abival- koosolekule kedagi protokollijaks või abilisi mõne ürituse läbiviimisel, siis on Mari üks esimesi, kes end välja pakub. Ta on valmis tegema koostööd ostööd ja leiab ühise keele nii nooremate kui ka vanemate kaastöötajatega. Kadri Kivipõld Harjumaa Aasta suunaja laureaat 2016 Neeme kool direktor Karin Soosalu Neeme kool tänab ja tunnustab Pille Plakki valla koolide orienteerumispäevade organiseerimise ja Neeme kooli spordiringi eestvedamise ning toredate ideede elluviimise eest Kärt Toompuud 10-aastase traditsiooniga laste isetehtud raamatute näituse arendamise ja eestvedamise eest Kersti Kivi jalgrattakooli organiseerimise ja läbiviimise eest Lilyan Topsi õpilastele kunstilaagrite korraldamise eest Kostivere kool direktor Olga Saikovskaja, kellele ütleme: Tere tulemast Jõelähtme valla õpetajate perre! Tere tulemast Margit Nagel, Kadri Lill, Aile Tuuder, Sören Jõõras ja Liis Pihlik Kostivere kool tunnustab suurepärase töö eest ja 30. tööaasta juubeli puhul Jõelähtme vallas Tiina Kaasikut Riina Kauppi 9. klassi suurepäraste eksamitulemuste puhul eesti keeles Annika Paud eduka 9. klassi klassijuhatamise puhul Mai Trisbergi 9. klassi suurepäraste eksamitulemuste puhul inglise keeles Sirje Hollot eduka 4. klassi klassijuhatamise puhul ning temaatiliste kunstinäituste ja viktoriinide korraldamise eest Katrin Hunt Veelgi suurema tunnustuse osaliseks sai kehalise kasvatuse õpetaja Katrin Hunt, kes lisaks Harjumaa a aasta põhikooli aineõpetaja tiitli pälvimisele märgiti samas kategoorias ära ka vabariiklikul tasandil. Katrin on Kostivere Koolis silma paistnud äärmiselt võimeka spordiürituste organisaatorina: ta on edukalt läbi viinud suurel hulgal sporti edendavaid projekte (spordinädal, südamenädal), aidanud kaasa ürituste tegevusliku poole korraldamise- le (staadioni avamisel, eelkooli alustamisel) ning olnud mitme uue traditsiooni algataja Eele Sekki karjääriõpetuse kõrgele tasemele tõstmise eest ning õpetajatele igakülgse toe eest Ranele Raudsood eduka 7. klassi klassijuhatamise puhul ning kooli kultuurielu rikastamise eest Harju maavalitsus ja Harju Omavalitsuste Liit tunnustasid 29. septembril Estonia talveaias Harjumaa 2016. aasta parimaid haridustöötajaid. Kokku laekus maakondlikule komisjonile sel aastal 68 avaldust. Harjumaa Aasta Õpetaja 2016 konkursile nominentide esitamise õigus oli kõigil Harjumaa haridusasutustel, tiitli saajad valis välja Harju maavanema poolt moodustatud konkursikomisjon. Tiitli sai Mari Sepping Harjumaa Aasta klassiõpetaja 2016. Lisaks maakondlikule tunnustamisele otsustas Harju maavanema poolt moodustatud konkursikomisjon esitada vabariiklikul tasandil tunnustamiseks Harju maakonnast Katrin Hunti põhikooli õpetaja vabariiklik laureaat 2016. (näiteks on tema algatusel õpilaste hulgas populaarseks muutunud iga-aastane sõudespinninguvõistlus). Veelgi olulisem on Katrini panus sellesse, kuidas õpilased sporti suhtuvad. Tema meetod on õpilastele kõik üksipulgi lahti seletada ja ette näidata, mida ja kuidas peab tegema ja miks. Õpetaja kiidab iga edusammu, julgustab iga õpilast ja annab nab konstruktiivset tagasisidet. Tä- nu sellele on märgata suurt urt muutust õpilased armas- as- tavad sporti, käivad keha- lise kasvatuse tundides, osalevad spordiringides des ja trennides. Katrin on nakatanud lapsed spordipisikuga. Katrin on koolis olis sisse seadnud sport- like vahetundide ta- va. See tähendab, et pikkadel vahetundi- del tegeleb ta õpilas- tega õuealal või võimlas, võimalda- des neil end liiguta- da ja üleliigsed pin- ged maha raputada ada Mari Sepping. j a tä- nu Loo Keskkool direktor Ants Rebane Tere tulemast Ramo Kask, Külli Loopmann ja Aina Ong Loo keskkool avaldab tänu ja tunnustust ning õnnitleb Indrek Birkani 10. tööaasta juubeli puhul Piret Kalmust 15. tööaasta juubeli puhul Rain Peerandi 10. tööaasta juubeli puhul Loo keskkool avaldab tunnustust väga tubli ja järjepideva algklasside ainesektsiooni juhendamise eest Erika Grossmannile Aive Skuinile Loo kooli noortekoori popkooride festivalile viimise eest õpilase ettevalmistamise eest Vabariiklikuks konkursiks Ebe Talpseppa õpilase ettevalmistamise eest Vabariiklikuks olümpiaadiks Helle Tõnissoni avaldab tänu Loo kooli maine tõstmise eest läbi Eesti matemaatikaõpetuse edendamise Allar-Reinhold Veelmaale Piret Kelgo Harjumaa aasta gümnaasiumiõpetaja laureaat 2016 Jõelähtme muusika- ja kunstikool direktor Tiina Muddi Tere tulemast Ann Kase ja Meelis Ainsalu Loo keskkool ja Jõelähtme muusika- ja kunstikool avaldab ühiselt siirast tänu pikaajalise ja südamega tehtud töö eest Jõelähtme vallas ning 40. pedagoogilise tööaasta täitumise puhul Leili Värtele Jõelähtme muusika- ja kunstikool tunnustab õpilaste väga hea juhendamise ja akordionistide ansambli esinemiste eest valla üritustele Eve Vendti Jõelähtme Valla Kultuurikeskus direktor Elle Himma Tere tulemast Triin Laats, Jane Lauter, Kaido Tani, Miina Karafin ja Kadi Paluoja Jõelähtmes on kultuur olnud au sees iga riigikorra ajal. sellele värskemana tundi minna. Katrin saab väga hästi hakkama ka erivajadustega lastega, ta leiab nendega kergesti ühise keele ja oskab neid toetada. Just tema on üks neid õpetajaid, kelle kohta kuuleb õpilaste suust nii mõnigi kord kiidusõnu. Ühtlasi on silmapaistev Katrini oskus märgata koolitöös esilekerkivaid kitsaskohti ja otsida neile lahendusi. Lisaks sellele täiendab Katrin end pidevalt erisugustel koolitustel, et siis oma teadmisi-oskusi jagada kolleegidega, õpilaste ja nende vanematega. Ta on väga hea meeskonnatöötaja Katrinil on suurepärane oskus kaasata spordiürituste läbiviimisse k a üle- jäää- nud õpetajaskonda. Ta ei kar- d a Meie seas on neid, kes on Jõelähtme mail kultuuripõldu kündnud aastakümneid. Kes seda enam täpselt mäletab, aga kusagil 70ndate paiku kerkis esile üks andekas neiu, kes hakkas tantsuringe juhendama nii Neemes, Kuusalus kui Kallaveres. Kuid Neeme rahvamaja kunstiliseks juhiks vormistati ta alles 2006. aastal ja 2015. aastast juhib ta Jõelähtme rahvamaja. See on toimekas ja elurõõmus, nakatava naeru ja raugematu energiaga Merike Kahu, kellele avaldame erilist tänu ja tunnustust kultuuritegevuse edendamise eest ning 10. tööaasta juubeli puhul Jõelähtme vallas See oli aasta 1956, kui alustas tööd Tallinna Linnuvabrik ja et nõukogude inimese arengus oli tööpanuse kõrval tähtis osa ka taidluse edendamisel, hakkas sama aasta sügisel tegutsema ka kohalik A/Ü klubi. Seega Lool on kultuuripõldu küntud juba 60 aastat. 1966. aastal sekkus jõuliselt kohalikku kultuuriellu üks nooruke üliandekas tütarlaps. Ta viis läbi laste mängupidusid, etles ja teadustas, juhendas deklamaatorite ringi, viis läbi luuleõhtuid nii klubis, sööklas, linnuvabriku direktori kabinetis kui Iru saunas. Ta on laste muusikaringidele ja Linnuvabriku laste lauluvõistlustele alusepanija (1968), ülipopulaarse noorteklubi Kikerikii käivitaja, Loo beebikooli asutaja, seenioride klubi Pihlakobar asutaja jpm. Sügav kummardus ja südamlikud tänusõnad kultuurielu järjepidevuse hoidmise, säilitamise ja arendamise küsida nõu ja abi, kui see aitab kaasa projekti paremale õnnestumisele. Niisiis on need kaks silmapaistvat pedagoogi kindlasti ära teeninud suure tunnustuse ja tänu oma tehtud töö eest. Suur aitäh Katrinile ja Marile nende pühendumuse eest ning suured tänud ka inimestele, kes nende saavutusi esile on tõstnud. Ma usun, et nii Kostivere Koolis kui mujalgi töötab veel palju suurepäraseid õpetajaid, keda saaks samamoodi mingite omaduste poolest teistele e eeskujuks esk s seada. Märkame ja väärtustame neid inimesi, kes seda väärivad! Katrin Hunt. eest ning 50. tegevusaasta puhul Loo alevikus Kai Müürsepp. Loo kultuurikeskuse ansambel Amabile tegutses 2004. aastast. Ansambel tegi raske otsuse ja teatas, et nad lõpetavad tegevuse. Kõik need 12 aastat oli ansambli juhiks Meeli Lass. Me oleme harjunud Amabile särasilmse seltskonnaga, kes oskas pidutseda, oskas laulda ja oli ikka olemas, kui vajasime esinejat ja valla väärikat esindajat väljaspool valda. Kindlasti võtab päris tükk aega harjuda mõttega, et Amabilet ei eksisteeri enam. Meeli Lass täname kultuurielu edendamise, kaunite muusikaelamuste ja ansambli Amabile eestvedamise ning juhendamise eest Jõelähtme vallas. Jõelähtme valla keskraamatukogu direktor Kersti Laanejõe Jõelähtme valla keskraamatukogu tänab ja tunnustab tulemusliku töö eest 2016. aastal raamatukogu lugejakoolituste läbiviimisel ja edendamisel Nelli Koršunovat, kellele omistati asutuses kolleegipreemia Emmeliine 2016. Jõelähtme vallavalitsus tänab ja tunnustab suurepärase töö eest ning õnnitleb 10. tööaasta juubeli puhul lasteaed Neeme Mudila direktor Pille Trummi Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia tänukirja andis üle Jõelähtme vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Sirje Põllu. Kultuuripreemia 2016. aasta laureaat on Age Imala

4 KODUKANT NR. 232 Kabeli sümbolit otsimas Kevin Källo Kostivere kool, VI klass 29. septembril avati Tartus suurejoonelise rahvapeoga Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uus hoone. Selle tähtsa sündmuse tähistamiseks toimus 30. septembril Kostivere Koolis ühe päeva väljanäitus. Tegu oli vanade asjade väljapanekuga, mille tarbeks igaüks võis kooli kaasa võtta vanu esemeid ja asju. Näituse väljapanek oli tõeliselt kirju. Seal oli nii teadmata päritoluga esemeid kui ka neid, mis on põlvest põlve edasi antud. Vanu reisimeeneid, raamatuid ja maale, riideesemeid, majapidamistarbeid, 1940. a. pärit lapse jalatsid ja nukunõud, 100 aastat vana Moskvast toodud samovar ja palju muud. Oli ka asju, millega kaasa käis lugu, kuidas need esemed on oma praeguse omanikuni jõudnud. Fotod Urmas Kingsepp Väljanäitus Kostivere koolis Vanaema sõlg Kui käisin veel algklassis, siis pidin rahvatantsijana esinema. Mul ei olnud sõlge ja siis mu vanaema andis oma noorpõlve sõle minule. Riina Kauppi lugu. Õlilamp Mu isa käis kunagi sellega koolis. Rait Landeri lugu. Koemustriline vooditekk Kudujateks minu vanavanaema Leili-Margarete Treibergi tädid, kes teda kasvatasid, pärast seda kui ta enese vanemad olid surma saanud. Talvi lugu. Raamat Selle andis mulle vanaema ja vanaema sai selle raamatu vanavanaemalt. Pert Viskari lugu. Huvitavaid kaabusid, vanu õpikuid, albumid, dokumendid ja arveraamatud talupidamisest tõi kaasa õpetaja Egne Aavik Mulle meeldisid kõige rohkem 100 aastat vana samovar ja maal nimega Madisepäeva lahing. Janek Šafranovski Rebala muuseum 13. oktoobril toimus Rebala muuseumi korraldusel Saha kabeli päev, mille eesmärgiks oli vahetada mõtteid ja kuulata ettekandeid selle unikaalse objekti ajaloo ja väärtuste teemal. Saha kabeli juures arutleti peamiselt kabeli ehituse detailide üle. Koha peal on asjasse vähem pühendunul raske eristada algupärast ehitist hilisemal ajal rekonstrueerimisel lisatust. Veel oli arutluse all kabeli erinevate detailide omaaegne kasutusotstarve. Kas seintes olevad nišid on algselt rajatud istumiseks või on hoopiski tegemist külgaltaritega? Kas peaukse kõrval olevast orvast ja kabeli sisemuse vahel olevast kanalist jooksis pühitsetud vesi või kukkusid hoopiski annetused? Kas kabeli kõrval olev rõngasrist oli algselt hoopiski Tallinna etikukivi? Saha kabel on nii põnev, et huvilised ja asjatundjad võiksid veeta seal vaieldes ja arutledes päevi! Kostivere mõisa lahke pere pakkus külmast kangestunud sahahuvilistele sooja tuba edasisteks aruteludeks. Oli ka ettevalmistatud ettekandeid, mis pakkusid kõik põnevat mõtteainet. Lagle Parek jutustas, kuidas Pirita kloostri sõbrad tegid palverännuteekonna Pirita kloostrist Vastseliina lossini. Nimetatud teekond hõlmab suurt hulka põnevaid laiemalt tundmata kohti, mida kindlasti külastada tasub. Jõelähtme valla objektid on kindlasti ühed põnevaimad ja eriti Saha kabel nende hulgas. Üles on seatud põnev portaal www.palverand.ee. Janek Šafranovski Rebala muuseumist tõi esile huvitava fakti, et Saha kabel on kõige viltusem pühakoda nii põhiplaani ebakorrasuse tõttu kui ka orientatsiooni poolest. Nimelt on suur hulk Euroopa kirikuid suunatud altariga mitte täpselt itta, vaid sellest erinevasse suunda. Neid põhjusi ja seoseid on otsitud aastasadu ja Eesti kirikute suundade kokkuvõte lükkab nii mõnedki levinud teooriad ümber. Ain Mäesalu Tartu Ülikoolist rääkis Eesti keskaegsetest kabelitest, millest on jälgi vaid üksikutest, ja Saha kabel on nende seas esikohal nii suuruse kui säilivuse poolest. Samas on erinevatest ajalooürikutest ja rahvapärimustest teada, et Tiina Muddi Jõelähtme MKK direktor Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool kuulutas 1. oktoobril rahvusvahelisel muusikapäeval Kostivere Kultuurimõisa saalis välja järjekordse Noore Muusiku preemia laureaadi. Tiitli pälvis sel aastal Jõelähtme MKK 7. klassi viiulieriala õpilane Triini Olman. Triini on silma paistnud kogu muusikakoolis käidud aja väga hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumisega. Ta on osalenud Harjumaa Keelpilliorkestris alates 2011. aastast, sealjuures orkestri põhikoosseisus juba kolm aastat. Harjumaa Keelpilliorkestriga on Triini käinud ka kahel rahvusvahelisel festivalil 2013 suvel Rootsis ja 2016 suvel Prantsusmaal. Aastal 2014 osales Triini Saha kalmistuvaht Jaanus Hiis ja muinsuskaitse vanemispektor Ly Renter. kabeleid võis Eestis olla sadu. Kuhu nad kadusid? Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja rääkis erinevatest teooriatest ja arusaamadest, mis on pühapaik ja püha koht ning mõiste laiemalt. Millised tunnused on pühakohtadel ja milliseid sümboleid tasub nende juurest otsida ja leida. Restauraator ja õppejõud Juhan Kilumets rääkis Saha kabeli restaureerimise ulatusest eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel. Samuti võimalikest plaanidest ja võimalustest Saha kabeli edasiseks parendamiseks ja hoidmiseks. Korraldajail jäi üle vaid mõelda, kas kõik sai räägitud või peab selliseid konverentse pidama igal aastal ning võib olla ka laiendatud teemadel. Tore oli! Noor muusik 2016 on Triini Olman Loode-Eesti regiooni viiulikonkursil. Eelmisel õppeaastal saavutas Triini üldhariduskoolide vahelisel Harjumaa muusikaolümpiaadil esikoha ja vabariiklikul olümpiaadil hõbediplomi. Olümpiaadiks lõi Triini omaloomingulise pala Trio d-moll flöödile, viiulile ja klaverile, mis oli tema enda poolt noodistatud ja mida esitati nii olümpiaadil kui erinevatel kontsertidel. Triini jõuab peale viiuli õppida muusikakoolis ka veel kahte lisapilli klaverit ja kitarri. Triini esimene viiuliõpetaja oli Virve Lääne ja alates 4. klassist juhendab teda õp. Anneli Oidekivi. Palju edu ja kasvavat muusikaarmastust noorele muusikule! Fotod Merike Metstak Foto erakogu

NR. 232 NOORED 5 Kostivere sildade jooks Kui esimesed jooksul osalejad VI Kostivere sildade jooksu registratuuri jõudsid, oli meil juba pea kolmetunnine tööpäev seljataga... Tanel Rahuküla ja Tõnu Tuisk Kostivere spordiseltsi nimel 17. septembril toimus Kostiveres taas sildade jooks, mis sedakorda kandis VI järjekorranumbrit. Korraldusmeeskond oli juba kevadel seisukohal, et arvestades eelnevate aastate tagasisidet, peab kilomeetreid kuskilt juurde näpistama. Kuigi Kostivere kandis materjali on, ei saa siiski minna päris igale poole selliselt, et jooksu algne idee võimalikult palju sildasid ületada kaduma ei läheks. Seega haarasime sisse töökoja taguse, Aali tee ning aleviku kergliiklustee pea täies mahus. Natuke igavad sirged, kuid ca 2 kilomeetrit juures. Paar nädalat enne jooksu tundus, et lakkamatu sajuperioodi tõttu tuleb sootuks teistsugune trajektoor valida. Ei saa ju saata inimesi kahlama poolde säärde ulatuvasse sohu. Siiski saime ilmataadiga kokkuleppele ning pisut üle nädala päikest ja tuult aitasid algselt paberile joonistatud raja siiski ka teoks teha. Suur oli muidugi üllatus, kui võistluspäeva hommikul avanes aknast pilt, mida üldse näha ei soovinud sadas. Mis seal ikka, vähemalt ei olnud üleöö lund maha sadanud, nagu see juhtus 2012. aastal. Osa rajalindistamist (raja lintidega tähistamine) oli tehtud juba eelmisel päeval. Ürituse hommikuks jäi rahvarohkemate kohtade märgistamine lintide ning suunaviitadega. Aastatega on tekkinud juba omad rutiinid ning raja märkimise peale kulub üha vähem aega. Seekord oli hommikust alates ametis kaks ATVd (Tarmo Pahkma, Aivar Pall) ning Jõelähtme Singli päälik ja rajaguru Meelis Välk (Flash). On just tema teene tuua rada mõisapargi erinevatesse kaugematesse nurkadesse ning pikkida sisse nii mõnigi maasikas. Üldiselt oleme püüdnud lähtuda viimastel aastatel põhimõttest, et rada võib küll olla lühike, aga olgu siis vähemalt meeldejääv. Hoolimata hommikusest vihmasabinast tuli rahvas siiski kohale ja osalejaid jagus igale distantsile ning igasse vanuseklassi. Üritust oli kommenteerimas ja ohjamas meie juba üsna pikaajaline hea koostööpartner Rando Soome Sparta spordiklubist. Nagu ikka pisut juttu päevakavast, ülevaade ürituse toetajatest ning sekka ka mõned nn intervjuud osalejate, korraldajate ja loomulikult meie jooksuürituse ametliku soojendaja Kadi Truulehega. Keskpäeva paiku alustasime meie kõige väiksemate jooksjate soojendamisega, misjärel asus tillujooksu starti 35 särasilmset pisipõnni. Esmakordselt Kostivere sildade jooksu ajaloos ületas seekord ka tillujooks oma rajal kaks silda (selle kohta võib kunagi kuskil viktoriini küsimus tulla :)). Kõige pisemaid jooksjaid ootas finišis väike auhinnakotike hea ja paremaga, mis kulutatud energiat tagasi aitas laadida. Juba oligi aeg sättida stardijoonele uus seltskond, kes oli valmis minema üksteiselt mõõtu võtma ca 640 m pikkusele noorte jooksu rajale. Peale Jarmo Idavainu poolt antud stardipauku pani hooga stardist minema 34 noort. Võitja ajaks tuli seekord 2 minutit ja natuke üle 14 sekundi. Sellise ajaga tuli finišisse Karl Erik Välba. Tüdrukutest lõpetas esimesena Sabiine Eliise Nurmse ajaga 2:34. Peale noorte jooksu finišit kogunesid tõsisemad ja vähemtõsisemad jooksusõbrad ja vanad tegijad stardijoonele. Nagu ikka, eelnes stardile Kadi poolt tehtav soojendus, mille taustaks kõlas ehk mõneti elevust tekitav lugu. Start antud, mindi siis suisa 50kesi värskenduskuuri saanud VI Kostivere sildade jooksu rajale. Peale uue rajalõigu läbimist ning liidri mõisaparki suundudes oli liidri ja tema jälitajate vahe kärisenud paari minuti pikkuseks. Ka endal hakkas vaikselt tekkima kahtlus, et äkki on keegi kuskil nalja teinud ja mingi noole teistpidi keeranud. Äkki nüüd jookseb kogu kamp kuskile Tallinna poole või midagi sellist... Aga ei juba paistis aleviku poolt lähenev jälitajate punt. Suunduti mõisaparki ehitatud rajaosale. Mõni aeg hiljem hakkas siis selguma eelneval õhtul tõstatatud küsimus, mis ajaga võitja finišisse saabub. On see alla või üle 20 minuti. Alla oli. Võitja ajaks mõõtsime 18:43 ning sellise aja jooksis välja meile oma jooksul juba teada tuntud Aaro Tiiksaar. Talle järgnes Pent Paalberg ajaga 21:01 ning Tarvo Välba ajaga 21:04. Naistest oli kiireim Epp Paalberg 22:24, talle järgnesid Liina Volmerson 24:12 ja Monika Veelma 25:25. Ja siis hakkas juhtuma, hoolimata varasemast korralduskogemusest... Tulemused tehtud, hakkaks autasustama, aga auhinnad kõik laiali ümbrikes ja kastides. Mis seal ikka, tänaseid toimetusi homse varna lükata ei olnud just kõige nutikam mõte. Eelmisel õhtul sai ka omavahel nalja tehtud, et millega seekord siis alt läheme segadused ajavõttudega ja valesti koostatud tulemused poodiumikohtadel see kõik on juba sissetallatud rada. Kiiruga kärsitute pilkude all auhindu komplekteerida oli tegelikult juba hoopis uus tase. Siiski, peale mõningat higistamist saime käed kiirelt koos abilistega käima ning päeva tähtsaim osa ehk autasustamine võis alata. Järjest käisid poodiumilt läbi noorte jooksu poiste ja tüdrukute esikolmikud ja põhidistantsi eri vanuseklasside esikolmikud. Korraldajad tänavad kõiki osalejaid ja nende kaaslasi, kes olid võtnud vaevaks hommikusest kehvast ilmast hoolimata ikkagi kohale tulla. Kindlasti märgime ära ka meie toetajad, kelleks olid Veloplus, Jõelähtme vald, Kostivere Küla Selts, Hey Dude, Jõelähtme Singel, ProCoating, Andres Oopkaup, Kultuuriministeerium, Kostivere Kultuurimõis, Loo Spordikeskus ja Kadi trennid. Suur kummardus ja tänu seltskonnale, kes reaalselt oma laupäeva ohverdasid püha ürituse toimumise õnnestumiseks: Tarmo Pahkma, Aivar Pall, Meelis Välk, Kaisa Välk, Priit Laansalu, Kaido-Peeter Pahk- ma, Mehis Viskar, Toomas Laanejõe videobackup finišis, Silja Tiirmann, Anneli Allikajaka, Kersti Laanejõe, Jarmo Idavain ja tema stardipüss, Janno Idavain jooksjate ees sõitev rattur, Ronald Rahuküla, Mauno Süve, Argo Kikas ja tema fotopüss. Kindlasti ei saa tänamata jätta väikeseid kratte Gretet ja Mirtelit, kes täpselt ühe minuti jagu aitasid kotti toppida rajalt korjatud linte. Korraldajate sügav kummardus kõigile, näeme juba aasta pärast. Fotod Argo Kikas Harjumaa parim on Alyssa Gabriel Olga Saikovskaja Kostivere kooli direktor 20. oktoobril tähistatakse Eestis ettelugemise päeva, mida juba mitmeid aastaid on Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel ära märgitud vabariikliku ettelugemise võistlusega. Kuna teema-aastate raames on käimas merekultuuriaasta, otsime me merega seotud tegelasi ja seiklusi ka raamatukaante vahelt ning ettelugemise päeva teemaks on Meri raamatulugudes. 10. oktoobril toimus Jõelähtme valla 4. klasside õpilaste ettelugemise võistlus, mille võitis Kostivere Kooli 4. klassi õpilane Alyssa Gabriel. 19. oktoobril aga toimus Harju Maakonnaraamatukogus 4. klasside ettelugemise Harjumaa voor ja meil on hea meel teatada, et Alyssa võitis ka selle Roland Rikolas Jõelähtme valla noortevolikogu Eesti Olümpiakomitee kutsus üles tähistama septembri algul spordinädalat. Meil on ette näidata oma kätega rajatud Loo puhkeala võrkpalliväljak, kus juba on maha peetud valla meistrivõistlused. Sel kohal tahaksime tänada vabatahtlike Grete-Silvia Sootsi, Martin Palmikut ja Geido Rekkarot. Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste- ja noortekultuuri aastaks. Seoses eelseisva noortekultuuri aastaga kavandab noortevolikogu selles vaimus korraldada mitmeid üritusi. Juba oleme mõtisklenud mitmete ürituste üle. Kõige enam pakkus meile huvi korraldada kinoõhtuid looduskaunites paikades Kinobussi abiga. Järgneva aasta kevadest on iga kuu üks kord kinobuss meile näitamas häid filme nii kodukui ka väljamaalt. Õpetajate päeval andsid õpilased tunde Merike Metstak Kostivere kooli õpetajad tulid kooli lastepärases riietuses, helkurvestid ja kaisukarud kaasas. Tundide lõpuks koguneti õpetajate tuppa kuulama üheksandike muljeid, et kuidas möödus koolipäev õpetaja rollis. Ja, et kas tärkas soov ka kunagi õpetajaks hakata. Muljed oli mitmesugused. Klassis valitses täielik segadus, lennutati lennukeid ja üllatuseks lahendati matemaatikaülesanded siiski õigesti. Kehalise kasvatuse õpetaja tuli ametiga hästi toime. Suuremate õpilastega oli ja läheb Harjumaad esindama vabariiklikku vooru juba sel laupäeval Eesti Lastekirjanduse Keskusesse. Pöidlad pihku! Jõelähtme noortevolikogu töömaalt 2. septembril toimus Loo keskkooli hoovis noortepidu Rockime Jõelähtme noored, kus esines ansambel Shanon. Kuigi noori oli oodatust vähem, kulges pidu rokkides. Peo lõpus toimus loosimine, kus jagati välja Loo ujula, jõusaali piletid, priipääse kontserdile Kostivere kultuurimõisas, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikooli 6 korra pilliõppe kaart, Jõelähtme Golfikeskuse kinkekaart ja palju magusat Koogi poelt. Siin kohal tahab noortevolikogu tänada kõiki sponsoreid, abilisi, Loo Keskkooli ja Jõelähtme valda sellise peo korraldamise eest. Järgneval sügisel toimub pidu suurejoonelisemalt, kuna Loo Keskkoolil on tulemas juubel. Järgneval aastal on plaanis korraldada 3 spordivõistlust. On tulemas jalgpallivõistlus Lool, võrkpallivõistlus Neemes ja korvpallivõistlus Kostiveres. Kõik toimuvad suvevaheajal. kergem, algklassid õpetajaks ma ei tahaks kunagi saada. Mulle meeldis kaheksas klass, seal oli väga rahulik. Olen väga väsinud ja sain suure peavalu. Nüüd oli päris õpetajate kord küsida, et kas õpilased ajasid teid närvi näete väga väsinud välja. Oli saabunud tõehetk, mil õpetajad said oma asendajatele öelda: Nüüd te näete ja mõistate, kui raske on õpetajal. Vastuvaidlemist ei olnud. Järgmise aasta õpetajate päeval astuvad klasside ette lapsi õpetama tänased kaheksanda klassi õpilased.

6 Kuhu minna, november 2016 www.joelahtmekultuur.ee KULTUUR NR. 232 02.11 19.00 Loo Kultuurikeskus-A 03.11 12.00 Loo Kultuurikeskus, B Hingedepäev, kandleansambel LiUli Loo seenioride klubi Pihlakobar ümarlaud 04.11 19.00 Loo kooli saal Etnopidu seto eri 7-keelsete väikekannelde ansambel LiUli (2014) repertuaaris on nii pärimusmuusika varamust pärit vanemaid lugusid kui üsna kaasaegseid palu. LiULi pillimängu peamine mõte on mängida iseenese ja sõprade rõõmuks. Häid sõpru lisandub iga päevaga Vestlusringis vallavanem Andrus Umboja ja Loo alevikuvanem Hilda Männik. Mis 12 tegevusaastaga tehtud, mis teoksil? Külas on seto ansambel Kiiora koosseisus: Matis Leima (viiul, karmoška, laul, kazoo), Evelin Ämarik (karmoška, laul), Laurits Leima (kitarr, laul). Ansambel Kiiora sai kokku 2010. aasta suvel, et mängida seto, eesti ja kaugemate hõimurahvaste (tantsu)lugusid ning tutvustada folgihõngulist omaloomingut. Tantsuks Lõõtspillipoisid. Avatud kohvik 05.11 12.00 Kostivere Kultuurimõis Heategevuslik mängude päev Lauamängude lahing, kogupere seiklusfilm Kapten Mõõkhammas ja Lama Rama aare, avatud kohvik ja laat. Heategevusliku ürituse tulu läheb Kostivere kooli õpilase Oliveri pere kodu taastamiseks (vt lk 10). Osalustasu 2 06.11 11.00 Neeme Rahvamaja Neeme kirbuturg Tule ostma, müüma, vahetama! 07.11 12.00 Kostivere Päevakeskus Päevakeskuse külalised Külas on Jõelähtme valla konstaabel Ivo Roosimägi 07.11 19.00 Neeme Rahvamaja Neeme külakoosolek 08.11 18.00 Loo Kultuurikeskus-B Sushi õpituba algajatele Räägime toorainest, riisi keetmisest ning õpime keerama rulle ja tegema nigirisid. Kestvus 1,5 h. Osalustasu 20, igaüks saab valmistada omale 19 sushiampsu. Kohtade arv piiratud. Info/registreerimine tel 5814 4147, katrin.roomere@gmail.com 09.11 12.00 Kaberneeme Seltsimaja Eakate lauluklubi Juhendaja Kai Sõitja 10.11 11.00 Kostivere Päevakeskus Mardipäeva tähistamine Külla tulevad väikesed mardid lasteaiast 10.11 18.30 Loo kooli aula Isadepäeva pidu 11.11 19.00 Kostivere Kultuurimõis 11.11 19.00 Jõelähtme Rahvamaja 12.11 12.00 Kostivere Kultuurimõis Jõelähtme valla motohooaja lõpetamine Tallinna kammerteatri monoetendus Sinised kilesussid jalas Etiketikoolitus kooliõpilastele, 2. osa, suhtlemine 14.11 12.00 Kostivere Päevakeskus Lahtiste uste päev Ootamas on kohvilaud 14. 25.11 Loo Kultuurikeskus, B Näitus Seisatame koduväraval Tervitused, tänamine, esinejad, pidutort. Kõik Jõelähtme valla motofännid on oodatud! Info/registreerimine tel 511 0968, loospeedway@gmail.com, Väino Haab Monokomöödia kahes osas, kestus koos vaheajaga 2 tundi. Naljakas ja tempokas karakterite kaskaad, kus üks näitleja kehastab nii mehi kui naisi, noori ja vanu ning ümberkehastumine toimub publiku silme all. Pilet 12 Esmamulje; viisakusvestlus; vead ja vabandused; jäme ja sündsusetu käitumine; kiusamine, narrimine; delikaatsed teemad aeg ja koht; sõna ei kuidas ja millal on seda sobilik kasutada. Koolitaja Erika Kolbakov. Osalustasu 5. Vajalik eelregistreerimine tel 5191 8355, kersti.vaht@joelahtmekultuur.ee, Kersti Vaht Koostanud Hilda Männik 15.11 14.00 Loo Kultuurikeskus, A Pihlakobara aastapäevapidu Astume 13. hooaega. Muusikalisi meelispalu Ervin Lillepealt. Sünnipäevarubriik 16.11 12.00 Kostivere Päevakeskus Jätkub arvutiõpe 16.11 19.00 Kostivere Kultuurimõis Mõisa jazzpokker NB! Uus üritustesari kord kuus kolmapäeviti! Ühelaua pokkeriturniir. Algajatele pokkeriõpetus. Pokkeriturniiri viib läbi Tarmo-Waim Pikk. Jazzinurk. Musitseerivad Allan Järve ja Joel-Rasmus Remmel. Kohvik. Sissepääs 10 (sisaldab head muusikat, pokkeri õpet ja turniiril osalemist). Info jazzpokker@gmail.com 16.11 Loo Keskkooli aula Klaverit avastamas Koostöös Eesti Kontserdiga 18.11 19.00 Kostivere Kultuurimõis Kostivere mõisa filmiklubi Teesklejad 19.11 11.00 Jõelähtme Rahvamaja Jõelähtme külapäev 19.11 19.00 Kostivere Kultuurimõis CD esitluskontsert Romansid Psühholoogiline põnevik. Pilet 4 Ruslan Trochynskyi (laul, tromboon), Juhan Suits (laul, torupill), Andre Maaker (laul, kitarr) on leidnud ühise helikeele romansid! Ei tasu oodata klassikalist romansikontserti, sest tuntud romansid on saanud muusikute loomusele vastavalt interpreteeritud ja pakutakse nii äratundmis- kui üllatuselamusi. Piletid Piletilevist 13 ja sooduspilet (õpilane, tudeng, pensionär) 10. Kohapeal 15 ja 13 21.11 14.00 Loo Noortekeskus Loo noortekeskuse pidulik avamine Avatakse Loo noortekeskuse uued ruumid 23.11 16.00 Jõelähtme Rahvamaja Senioorid ja senioriitad 24.11 12.00 Loo Kultuurikeskus, B Pihlakobara kinopäev Prantsuse-India koostööfilm Saja sammu teekond 24.11 12.00 Kostivere Päevakeskus Kadripäev Õnnitleme sünnipäevalapsi 25.11 Loo kooli aula Kodanikupäev 26.11 11.00 Loo Kultuurikeskus Mudilashommik päkapikumaal Mängime, meisterdame, maiustame 26.11 19.00 Jõelähtme Rahvamaja Mängime Tšehhovit ikka veel! Jõelähtme Lavagrupp 17. Mängime Tšehhovit. Karu 35, Abieluettepanek 45 27.11 11.00 Jõelähtme kirik 1. advendi jumalateenistus 27.11 16.00 Loo Kultuurikeskus-A 1. advendiküünla süütamine 27.11 17.30 Kostivere Kultuurimõis Advendiaja alguse tähistamine 28.11 08.45 Loo Keskkooli aula 1. advendiküünla süütamine Jõulurahu väljakuulutamine Jõelähtme koguduse kirikuõpetaja Margus Kirja, jõulusoovid Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja, Kostivere jõuluaeg alevikuvanem Kersti Laanejõe, heade soovide laegas, advendiküünla süütamine. Meeleolu loovad Kostivere mõisakoor, ansambel Rukkilill 28.11 17.00 Kostivere Kultuurimõis Kontsert Elav muusikaajalugu, esineb Kiili vanamuusikaansambel Kiili vanamuusikaansambel on pikaajalise lavakogemusega noortekollektiiv. Seni 13-aastase tegevusaja jooksul on antud üle 300 kontserdi Eesti eri paigus, esinetud raadios ja televisioonis, antud välja kaks CD-d, kogetud publikumenu kontsertreisidel USAs, Kanadas, Iirimaal, Hispaanias jm. Vaheldusrikas ja rohkete kommentaaridega varustatud kontsert viib kuulajad tunnikeseks ajarännakule seitsme sajandi tagustele palverännaku radadele, kuninglikesse õukondadesse ja armunute unelmaisse.

NR. 232 ELU VALLAS 7 Lapsed saavad ühe koolivaheaja talvel juurde Ülejärgmisest, 2017/2018. õppeaastast on Eesti koolides viis vaheaega. Paljudes koolides on eksperimendi korras juba praegugi viis vaheaega, kuid nüüd andis ministri allkiri sellele määrusele ka ametliku ja kohustusliku jõu. Jutt käib suusavaheajast, mis algab 24. veebruaril ja kestab 4. märtsini ning peaks ministeeriumi seletuste kohaselt aitama jaotada pikalevenivat kevadsemestrit tervise- ja õppimissõbralikumalt. Ühtlasi lükkab suusavaheaeg edasi ka kevadvaheaja, mis seni on märtsi lõpus, tulevikus aga aprilli lõpus. Et aga Eesti Rahvas vajab tsirkust ja leiba, ja justnimelt tsirkuse rolli täidab tantsutrupp suurepäraselt. Neeme Nogia on tuntud ja armastatud tantsutrupp, kes lõbustab publikut huumorikate tantsukavadega. Paljud tantsud on loodud pisilavastustena, kus tähtsat rolli mängib ka esinejate näitlejameisterlikkus. Tantsugeneraator on Merike Kahu, tema on laste kooliaasta on väidetavalt niigi üks Euroopa lühemaid, tuleb puhatud suusavaheaeg tagasi võtta suvepuhkuse arvelt, mis pikendab kooliaastat ametlikult 12. juunini. Koolivaheajad 2017/2018. õppeaastal: 1. sügisvaheaeg 21. 29. oktoober 2017. 2. talvevaheaeg 23. detsember 2017 7. jaanuar 2018. 3. suusavaheaeg 24. veebruar 4. märts 2018. 4. kevadvaheaeg 21. aprill 1. mai 2018. 5. suvevaheaeg (v.a lõpuklassid) 12. juuni 31. august 2018. Foto Urmas Kingsepp Teatraalne showtantsutrupp Neeme Nogia sai 15 trupi juhendaja ja tantsude autor. Neeme Nogia tänab oma publikut, fänne, peresid, kes on meie esinemistele kaasa elanud ja aidanud ja toetanud, nii nõuga kui jõuga. Suur aitäh, et olete 15 aastat jaganud meile oma naeratusi ja aplause. See annab jõudu ja energiat edasi minemiseks, öeldakse sünnipäeva kogumiku lõppsõnas. A idake! Avastasin hiljuti imestusega, et Loo postkontori lahtioleku ajad on muutunud. Maksumaksjad on üldjuhul kella 8 17 tööl, see tähendab, et maksumaksjal on võimalus jäetud postkontori kasutamiseks üks kord nädalas! Omnivale küsimus: Kellele see postkontor siis mõeldud on? Kas ainult pensionäridele või? Teie lipukiri ei vasta karvavõrdki tegelikkusele: Toome kauba kiiresti koju, kodulähedasse postkontorisse või pakiautomaati. Täpselt nii nagu igaühele sobib. Loo aleviku inimestele see variant mis praegu kehtib ei sobi! Taastage võimalus, et saaks kordki nädalas nagu varem ka kell 8.30 postkontorisse sisse! Võimalusel ka laupäeval. Vallale küsimus: Kas oma maksumaksjatest enam üldse ei hoolita, võtke ometi midagi ette ja ärge istuge käed rüpes! Selline jama tuleb lõpetada, kas Teil siis puudub üldse sõnaõigus, miks te ei seisa oma valijate/maksumaksjate eest? Aasta pärast saab Omniva öelda, et postkontori külastatavus on niiiii väike, et pole enam mõtet Lool postkontorit hoida ja sulgevad selle üldse, kellel vaja, käigu Tallinnas. Toomas Amer, Loo aleviku elanik Toimetuselt: Omniva on sulgenud juba postkontorid Neemes ja Kostiveres. Vallavalitsus andis Haljava mõisa külaseltsile kasutada Jõelähtme vallavalitsus otsustas anda Haljava mõisa asukohaga Haljava küla, Jõelähtme vald, Harjumaa, tasuta kasutamiseks MTÜle Haljava Külaselts kümneks aastaks tingimusel, et hoone jääb avalikku kasutusse. MTÜle Haljava Külaselts jääb kohustus tasuda kasutusse antava vara kõrvalkulude eest, sh vara korrashoid, remondi jms eest. Haljava külas on 2016. aasta alguse seisuga 145 elanikku. Külaselts, mis asutati aastal 2009, tegutseb aktiivselt. Ühenduse tegevuse eesmärk on võimalikult paljude külaelanike kaasamine külaelu arendamisse, elamisväärse ja turvalise elukeskkonna loomine, vaba aja veetmise organiseerimine, küla keskkonnaseisundi jälgimine ja loodushoid. Külaseltsi initsiatiivil ja projektitoetuste toel on etapiti arendatud külaplatsi, ehitatud bussiootepaviljon ja viidud läbi erinevaid heakorratöid. Jõelähtme valla arengukava 2016 2025 kohaselt aitab valla arengueelduste ärakasutamisele kaasa erinevate koostööpartnerite valla, eraja kolmanda sektori olemasolu ning koostöö. 14.09.2016. a taotles MTÜ Haljava Külaselts Jõelähtme vallalt Haljava mõisa, ehitusaluse suurusega 611 m², ehitisregistri kood 116032348, tasuta kasutamiseks andmist kümneks aastaks. Hoonet taotleti külamaja loomiseks ja haldamiseks, arendamiseks ja kasutamiseks. Esmalt soovitakse koostada mõisa renoveerimisprojekt, mis näeks ette kontserdi- ja konverentsiruumid, köögi, ülakorruse majutusruumid, külaseltsi ruumid, raamatukogu, keraamikaringi, spordiruumi, sauna, kaminatoa jms. Haljava mõis ei ole küll muinsuskaitseobjekt, kuid vajab ajaloolisuse huvides muinsuskaitseameti kaasamist hoone korrastamisel. Maaüksuse ja hoone kasutusse andmine MTÜ Haljava Külaseltsi poolt taotletud tingimustel ja viisil võimaldab MTÜl Fotod Merike Metstak taotleda kaasfinantseerimist erinevatest fondidest ja ettevõtetelt kavandatava elluviimiseks. Jõelähtme vallavalitsuse senise praktika kohaselt on antud külakogukonna tegevuse arendamiseks valla vara mittetulundusühenduse käsutusse kümneks aastaks. Selline praktika on otstarbekas, kuna kümneaastase kasutusaja puhul on mittetulundusühingul lihtsam saada kaasfinantseeringut maaüksuste arendamiseks kavandatavate tegevuste elluviimiseks läbi erinevate projektitaotluste. Külamaja rajamine Haljava külla loob võimalused külaelanike vabaaja aktiivseks sisustamiseks ja kooskäimiseks ning ühistegevuseks. PIHLAKOBAR ESINDAS VALDA Loo seenioride ansambel Pihlakobar esindas Jõelähtme valda vabariiklikul eakate festivalil 60+, seda juba seitsmendat aastat. Foto erakogu Soovime õnnitleda LEIDI ja HÄRNI SIKKAT Kostiverest teemantpulmade puhul, mis oli 13.10.2016. Õnnitlevad ja soovivad kauakestvat kooselu lapsed peredega. Küttekolle pole prügikonteiner Mida talve poole, seda rohkem võib nii mõnegi asula tänaval tunda kirbet lõhna ei küttepuu, isegi mitte kateldes põletatav kivisüsi, rääkimata maagaasist, sellist lõhna ei põhjusta. Tegemist on hoopis jäätmete (suuresti plastijäätmete) põletamise lõhnaga. Kaili Kuusk Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kui peaaegu kümme aastat tagasi tehtud elanike keskkonnakäitumise küsitlusest selgus, et keskmiselt 10, maapiirkondades suisa 30 protsenti leibkondadest põletas prügi, siis võime eeldada, et praeguseks on olukord paranenud. Kuigi sama täpsusega uuringuid pole hiljem tehtud, siis näitab kasvõi 2016. aasta Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, et ligi kaks kolmandiku inimesi sordib jäätmeid ning suhteliselt laialt levinud on ka pakendijäätmete kogumine spetsiaalse kotikogumissüsteemi toel või avalikesse kogumiskonteinerisse viimine. Sellegipoolest eeldame, et probleem pole täielikult kadunud ning peame vajalikuks meenutada, et koduahju kasutamine prügipõletusseadmena kahjustab nii ümbritsevat keskkonda kui ka inimeste tervist. Jäätmepõletuse peamine keskkonnaoht on seotud dioksiinide ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama tekkega ja just selles osas on Euroopa Liidu nõuded kõige rangemad maailmas. Spetsiaalses tehases jäätmete põletamine on seega ohutu inimestele ja keskkonnale. Üks Eestis asuvatest jäätmepõletustehastest asub Irus, kus põletatakse üle 200 000 tonni segaolmejäätmed aastas. Et oleks tagatud jäätmete täielik põlemine, peab põletusprotsess toimuma väga kõrgel temperatuuril. Täieliku põlemise korrektseid tingimusi ei ole võimalik täita koduses ahjus, kaminas või ka lõkkes. Lisaks puuduvad kodumajade korstnatel filtrid, mis aga jäätmepõletustehasel on kohustuslikud. Filtrid on selleks, et vähendada veelgi võimalust, et ohtlikud ained pääseksid keskkonda. Kodumaja korstna mürgine suits hajub ümbruskonnas ka aeda ja põllule, tulles sealt inimese toiduna tagasi. Iga aednik teab, et tuhk on hea väetis ja kahjurite tõrjuja ning ta raputab aeg-ajalt seda puude ja põõsaste alla, aga kui tuhas on ka ohtlikud ained, mis pärinevad plasti või kahtlase väärtusega puidu põletamisest, siis ei tee see meie aiale enam kasu vaid kahju.

8 REOSTUSE TÕRJE NR. 232 Ohtlike jäätmete kogumisring toimub 29. oktoobril Vallavalitsus korraldab sügisese ohtlike jäätmete kogumisringi Jõelähtme valla elanikele. Ohtlike jäätmete viskamine segaolmejäätmete konteinerisse ei ole lubatud, sest see saastab oluliselt meie koduvalla elukeskkonda. Üle saab anda: aegunud ravimeid, kemikaale ning nendega saastunud pakendeid, kasutamata tulekustuteid, luminestsentslampe ning muid elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid, ohtlikke aineid sisaldavad värvid, lakid, lahused, taimekaitsevahendid, õlifiltrid. Eelneval kokkuleppel on võimalik üle anda ka väikeses koguses lehtklaasi ning asbestipuru (eterniiditükid). Kogumisauto liigub 29. oktoobril: 10.00 10.15 Iru külas külaplatsil Ämma teel 10.30 11.00 Loo alevikus bussipeatuse juures oleval platsil kaupluse ees 11.15 11.30 Saha külas pakendi/paberikonteinerite juures 11.45 12.00 Maardu külas vana kasvuhoone ja kütusehoidla juures platsil 12.15 12.45 Kostivere alevikus poe vastas oleval parkimisplatsil (keset alevikku suure tee ääres) 13.00 13.15 Parasmäe külas bussipeatuse juures 13.45 14.00 Haljava külas endise katlamaja juures (suur plats, kus on ka korsten) 14.30 15.00 Kaberneeme külas poe ees 15.30 16.00 Neeme külas poe kõrval pakendikastide juures 16.30 16.45 Manniva külas küla keskel kastani all 17.00 17.15 Rebala külas, küla keskel ristil, Keskuse kinnistul 17.30 17.45 Ülgase külas bussipeatuse platsil 18.00 18.30 Saviranna külas Väike-Saviranna ühistu väravate juures (samas on ka TVO liigiti kogutud jäätmete kogumismahutid) 19.00 19.30 Uusküla külas külaplatsi juures (Vana-Muuga tee Tammiku infotahvli juures) Täpsed kellaajad on käesoleval kuulutusel, Jõelähtme valla kodulehel ning www.harjukeskus.ee. Lisainformatsiooni saab Jõelähtme vallavalitsusest Kristjan Põldaas, 605 4873 ning MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskuse telefonil 615 0354 või maili teel info@harjukeskus.ee. 29. oktoobril toimuval ohtlike jäätmete kogumisringil saab üle anda järgmiseid jäätmeid: aegunud ravimid, kemikaalid ning nendega saastunud pakendid, kasutamata tulekustutid, luminestsentslambid ning muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavad värvid, lakid, lahused, taimekaitsevahendid, õlifiltrid. Eelneval kokkuleppel on võimalik üle anda ka väikeses koguses lehtklaasi ning asbestipuru (eterniiditükid, maksimaalselt kuni 10 kg inimese kohta). Eraldi eterniidi kogumiseks kogumiringi ei toimu! NB! Ohtlike jäätmete kogumisringil ei võeta vastu vanarehve ja elektroonikat! Elektroonikat saab tuua Koogi külla (kogumispunkt on Koogi poe kõrval) või tasu eest ASi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse ning vanarehve saab viia aadressidel Vibeliku tee 17, Loo alevik või Betooni 12, Tallinn. Fotod erakogu KOP 2015 sügisvoorus rahastatud projektid MTÜ Rebala Kultuuriruum V Mõisamängud Ülgase külas 2016 I etapp 1799,00 MTÜ Iru Ämma Klubi Iru külakiik 2000,00 MTÜ Parasmäe Külaselts Külaplats V etapp külakiige 1680,00 MTÜ Kaberneeme Klubi Kaberneeme vabatahtliku päästemeeskonna varustus 1984,00 MTÜ Kostivere Tuletõrje Selts MTÜ Kostivere Tuletõrje Seltsi pääste- ja ennetusvõimekuse suurendamine 2000,00 MTÜ Kostivere Küla Selts Rühmatreeninguteks ja spordiüritusteks helisüsteemi soetamine 1252,70 KOP 2016 kevadvoorus rahastatud projektid Jõelähtme rahvarõivaste selts MTÜ Rahvarõiva-aasta Jõelähtmes üleüldse riided ja ülevisked 1763,43 Rebala Kultuuriruum MTÜ Pärimussuvi 2016 1750,00 Rootsi-Kallavere Küla Selts MTÜ Rootsi-Kallavere külamuuseumi katuse hooldus ja tõrvamine 2000,00 Suurekivi MTÜ Liivamäe küla mänguväljaku kiik ja haljastusmuld 1799,88 Ajaveski MTÜ Ajaveski esitlustehnika 2000,00 Jõelähtme Külaselts MTÜ Piirkonna hooldus Jõelähtme külas 2000,00 Merereostustõrje õppus Rait Killandi Tegemist on ühega neljast Päästeliidu poolt KIKi toel hangitud mobiilsest merereostustõrje treilerist. Lisaks Kaberneemele asuvad need nüüdsest Tilgus, Pärnumaal Paatsalus ja Saaremaa läänetipus Karalas. Iga konteiner sisaldab kõike n-ö kiirreageerimiseks vajalikku, alates isikukaitsevahenditest, töökinnastest ja kummisaabastest kuni suurte merele välja veetavate õlitõrje poomideni. Eesmärk on vabatahtlike poolt pakkuda piirkonnas kõige kiiremat abi ja suuta vastu pidada seni, kui riiklikud struktuurid oma vahenditega kohale jõuavad. Selleks, et kohalikel vabatahtlikel päästjatel ja merepäästjatel oleks alati olemas asendus, siis Kaberneeme koolitusel osalesid lisaks meie meeskonna liikmetele ka vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad Kostiverest (Liis Truubon), Salmistust ja Jumindalt ning Kaberneeme sadama ning küla inimesed. Kaberneeme meeskond kaasas ka kaks noorpäästjat, kellest loodame meile asjalikku järelkasvu. Koolituse viisid läbi Sisekaitseakadeemia ja reostustõrjega tegeleva firma OilSpill spetsialistid, koolitus kestis kaks päeva, kokku 16 akadeemilist tundi ja oli rahastatud samuti KIKi toetusega. Projekti viiakse läbi päästeameti valvsa pilgu all, nende parimad selle ala spetsialistid olid samuti kohal vaatlejatena. Kokku lõpetas Kaberneemel 16. 17.09 toimunud merereostustõrje koolituse 20 inimest, kes saavad ka sellekohase tunnistuse ning õiguse juhendada päris sündmusel nii vabatahtlikke kui kutselisi päästjaid, kellel vastav ettevalmistus puudub.

NR. 232 KESKKOND 9 Muudatused korraldatud jäätmeveos Kristjan Põldaas keskkonnanõunik Uuest aastast algab uus korraldatud jäätmeveo periood. Jäätmeveo piirkonnaks on Jõelähtme, Kiili ja Raasiku valdade territoorium ning vedajaks Eesti Keskkonnateenused AS. Kindlasti on Eesti Keskkonnateenused AS jätkamine vallas elavatele inimestele positiivne, sest korralduslikus pooles kindlasti suuremaid muudatusi ei tule. Küll aga tuleb lisa pakutavates teenustes. Mis muutub? Kõigepealt muutub pikemaks ühe jäätmeveo periood, et vähendada pidevatest muutustest võimalikke tekkivaid probleeme. Uus periood saab kestma kolm aastat, mida on teatud tingimustel võimalik pikendada veel kahe aasta võrra. Põhiliseks teenuseks jääb ikka segaolmejäätmete vedu, mille jaoks korraldatud jäätmevedu loodud on, kuid seekord lisanduvad ka mõned lisateenused. Näiteks kui mahuti on ületäitunud mitte rohkem kui 20% mahuti mahust, siis tühjendab vedaja selle konteineri lisatasu nõudmata. Küll aga see ei tähenda, et mahutid võiksid olla pidevalt ületäitunud ja kui mahuti on ületäitunud rohkem võib vedaja jätta selle tühjendamata. Vedaja võib jätta ületäitunud mahuti tühjendamata ka siis, kui on oht, et mahuti võib tühjendamisel puruneda. Edaspidi on võimalik ajaperioodil 1.04 kuni 30.11 tellida ka haljastujäätmete äravedu, teatades sellisest soovist vedajat. Vedaja peab haljastujäätmete äraveo teostama 14 päeva jooksul. Nimetatud teenus on tasuline, mis ei kuulu segaolmejäätmete veo hinna sisse. Lisateenusena on ka eraldi suurjäätmete äravedu. Suurjäätmete vedu toimub samaaegselt segaolmejäätmete mahuti tühjendamisega ja suurjäätmete äraviimist saab tellida ka eraldi. Esimesel korral on teenus tasuta, teisel korral tasuline. Palju teenus maksab? Teenus läheb veidikene kallimaks kui ta oli seda siiani, kuid see-eest saab kallineva teenuse eest ka üht-teist juurde. Näiteks 80-liitrise mahuti tühjenduskord maksab täna koos käibemaksuga 37 senti, siis uuest aastast hakkab olema hind 58 senti. Teenus kallineb, kuid edaspidi ületäitunud konteineri tühjendamise eest lisa maksma ei pea ning samuti biolagunevate jäätmete ja vanapaberi- ja papi konteinerite tühjendamise eest enam tasu ei võeta. Täna näiteks tuleb nii ületäitunud konteineri kui ka biolagunevate ja vanapaberi mahutite tühjendamise eest lisa maksta. Kokkuvõtvalt jätkab korraldatud jäätmeveo teenuse pakkumisega Eesti Keskkonnateenused AS ja segaolmejäätmete veole lisaks on võimalik edaspidi tellida lisateenuseid. Hinnakirja avaldame täies mahus koos käesoleva artikliga. Mis saab kehtivatest vabastustest? Kõik korraldatud jäätmeveo vabastused lõppevad eranditult käesoleva aasta lõpuga ehk 31.12.2016. Kui jäätmevaldaja soovib pikendada talle antud vabastust, tuleb sellekohane avaldus esitada Jõelähtme vallavalitsusele. Parim aeg avalduse esitamiseks oleks novembri lõpus või detsembri alguses. Teenuste hinnad, Jõelähtme, Kiili, Raasiku vald, alates 1.01.2017 Olmejäätmete kogumine ja vedu jäätmemahuti (JM) JM tühjendus JM tühjendus JM kuu rent JM kuu rent JM müügi hind JM müügi hind maht m 3 (km-ta) (km 20%) (km-ta) (km 20%) (km-ta) (km 20%) jäätmekott 0,1 (kuni 10 kg) 0,60 0,72 - - - - kuni 0,08 0,48 0,58 2,00 2,40 38,42 46,10 kuni 0,14 0,84 1,01 2,50 3,00 38,42 46,10 kuni 0,24 1,44 1,73 2,50 3,00 48,00 57,60 kuni 0,37 2,21 2,65 5,00 6,00 80,00 96,00 kuni 0,66 3,95 4,74 5,50 6,60 150,00 180,00 kuni 0,80 4,78 5,74 7,50 9,00 160,00 192,00 kuni 1,10 6,58 7,90 7,50 9,00 190,00 228,00 kuni 2,50 14,95 17,94 15,00 18,00 550,00 660,00 kuni 4,50 26,91 32,29 20,00 24,00 690,00 828,00 3,00 süvamahuti 17,94 21,53 - - 2200,00 2640,00 5,00 süvamahuti 29,90 35,88 - - 3000,00 3600,00 NB! Tühisõit võrdub vastava mahuti tühjendamise tasuga (kord). Paberijäätmete kogumine ja vedu jäätmemahuti (JM) JM tühjendus JM tühjendus JM kuu rent JM kuu rent JM müügi hind JM müügi hind maht m 3 (km-ta) (km 20%) (km-ta) (km 20%) (km-ta) (km 20%) kuni 0,14 0,00 0,00 2,00 2,40 48,00 57,60 kuni 0,24 0,00 0,00 2,50 3,00 48,00 57,60 kuni 0,66 0,00 0,00 5,50 6,60 150,00 180,00 kuni 0,80 0,00 0,00 7,50 9,00 160,00 192,00 kuni 1,10 0,00 0,00 7,50 9,00 190,00 228,00 kuni 2,50 0,00 0,00 15,00 18,00 550,00 660,00 kuni 4,50 0,00 0,00 20,00 24,00 690,00 828,00 1,30 süvamahuti 0,00 0,00 - - - - 3,00 süvamahuti 0,00 0,00 - - - - Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumine ja vedu jäätmemahuti (JM) JM tühjendus JM tühjendus JM kuu rent JM kuu rent JM müügi hind JM müügi hind maht m 3 (km-ta) (km 20%) (km-ta) (km 20%) (km-ta) (km 20%) kuni 0,08 0,00 0,00 2,00 2,40 38,42 46,10 kuni 0,14 0,00 0,00 2,00 2,40 38,42 46,10 kuni 0,24 0,00 0,00 2,50 3,00 48,00 57,60 1,30 süvamahuti 0,00 0,00 - - - - Biolagunevad aia- ja haljastusjäätme kogumine ja vedu (perioodil 1. aprill kuni 30. november) jäätmemahuti (JM) maht m 3 JM vedu (km-ta) Ühe JM vedu (km 20%) kuni 0,10 kott (kuni 15 kg) 0,00 0,00 kuni 0,15 kott (kuni 20 kg) 0,00 0,00 kuni 0,20 kott (kuni 25 kg) 0,00 0,00 Korraldatud jäätmeveoga vahetult seotud lisateenused poolte kokkuleppel rakendatavad lisateenused (km-ta) (km 20%) suurejäätmete vedu, m 3 0,00 0,00 **pakendatud konteineriväliste jäätmete laadimine ja vedu, 1 m³ 25,00 30,00 biolagunevate jäätmete kogumismahuti vooderduskott ja paigaldus vedaja poolt kuni 0,14 m 3 mahutile, tk 1,62 1,95 biolagunevate jäätmete kogumismahuti vooderduskott ja paigaldus vedaja poolt 0,24 m 3 mahutile, tk 1.90 2.28 *konteineri paigaldus, teisaldus, ringivahetus kuni 1,10 m 3 konteiner, tk 10,00 12,00 *konteineri paigaldus, teisaldus, ringivahetus 1,50 m 3 ja suurem konteiner, tk 14,06 16,87 kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini 11 25 meetrit, /tk 3,20 3,84 kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini üle 25 meetri, /tk 9,59 11,51 kliendi värava, konteineri, ukse avamisvahendiga või mobiiliga avamise tasu, kord 2,00 2,40 biolagunevate köögijäätmete, aia- ja haljastusjäätmete ja paberjäätmete tühisõidutasu, kord 3,20 3,84 suurjäätmete tühisõidutasu, kord 9,59 11,51 kordusarve väljastamine ja saatmine, tk 0,00 0,00 võlateate väljastamine ja saatmine, tk 3,20 3,84 arve lisa vaheleht (kuu koond osutatud teenuste ülevaade aadresside, teenuste ja jäätmeliikide kaupa 2,00 2,40 0,14 0,37 m 3 konteineri pesu (NB! Lisandub konteineri paigaldustasu) 10,00 12,00 0,60 1,10 m 3 konteineri pesu (NB! Lisandub konteineri paigaldustasu) 12,00 14,40 1,50 4,50 m 3 konteineri pesu (NB! Lisandub konteineri paigaldustasu) 20,00 24,00 **konteineri kõrval olevate lahtise jäätmete koristamine ja vedu 30,00 36,00 Rendikonteineri ümbervahetamisel või ära toomisel lisandub tasu konteineri tühjenduse ja pesu eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. *esmane paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodi esimesel kolmel kuul tasuta (kuni 31.03.2017). Rendimahutite äravedu korraldatud jäätmeveo perioodi lõppemisel tasuta. **konteineriväliste jäätmete kogumisel arvestatakse jäätmete mahtu (m 3 ) visuaalselt vaatlusel! Eestis sureb südamepuudulikkusesse rohkem inimesi kui vähki Margus Viigimaa Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Ehkki südamepuudulikkusest tingitud suremus on võrreldav kopsu- või rinnavähiga, alahinnatakse selle terviseohtu. Riskipatsientide varajane avastamine on eeldus õigeaegse ja tõhusa ravi alustamiseks. Südamepuudulikkus on tõsine haigus, mille prognoos ei ole kahjuks hea pooled patsientidest surevad nelja aasta jooksul peale südamepuudulikkuse diagnoosi saamist. See tähendab, et mida varem me selle haiguse avastame, seda parem on hoida haiget kompensatsioonis ja mitte lasta olukorda halveneda. Viimaste andmete alusel kannatab 3,5% Eesti elanikkonnast südamepuudulikkuse all. Põhjuseks on mõni läbipõetud südamehaigus, kas infarkt, klapihaigus või rütmihäire. Nende haiguste ravi on tänapäeval palju parem kui 10 20 aastat tagasi ja inimesed paranevad. Ühest küljest on südamehaiguste elulemus küll järjest parem, kuid paljudel juhtudel jääb patsientidele siiski südamepuudulikkus, mida on vaja edasi ravida. Läbipõetud südamehaiguse kõrval on peamine soodustav tegur inimese vanus. Elanikkond vananeb ja vanemaealistel esineb südamepuudulikkust rohkem. Kuid järjest rohkem esineb rahva hulgas ka diabeeti ja kõrgvererõhktõbe, mis mõlemad võivad viia südamepuudulikkuse tekkele. Nooremas eas võib südamepuudulikkuse põhjuseks olla läbipõetud südamelihasepõletik või kaasasündinud südamerike, mida pole varem avastatud. Ka puugihammustuse tagajärjel võib hakata arenema varjatud südamepuudulikkus. Teatud juhtudel kulgeb südamepuudulikkus nii varjatult, et inimene märkab seda alles siis, kui tal tekib õhupuudus, rütmihäired ja kaalutõus. Need sümptomid avalduvad hilises faasis, siis kui süda ei suuda enam verd piisavalt pumbata ja tema reservid on ammendunud. Õhupuudusel võib olla erinevaid põhjuseid, kuid kui inimene köhib iga natukese aja tagant, võib see olla märk sellest, et tal koguneb vedelik kopsu. Vedelik võib koguneda pika aja jooksul ja haigus võib kulgeda märkamatult. Kuigi me suudame ka sellist patsienti ravida, on diagnoos siis juba hiljaks jäänud. Haigus tuleks palju varem avastada. Kui inimesel tekivad une- ja magamisraskused, ta ei saa lamada, kuna lamades ägeneb köha ja süveneb õhupuuduse tunne, trepist käimine on vaevaline ja poodi minek valmistab raskusi, kaal tõuseb, kingapaelte sidumine muutub järjest keerulisemaks, märkamatult kasvab vööümbermõõt ja patsient ostab järk-järgult suuremaid riideid need kõik on ohumärgid, mis peavad panema inimest mõtlema oma südame tervisele ja mille puhul tasuks lasta uurida oma südame seisukorda. Südamehaiguste seisukohalt on oluline määrata haiguse riskitegurid ja tuvastada nende põhjal kõrge riski inimesed. Riskiteguriteks on kõrge vererõhk ning kolesterooli ja veresuhkru näit. Neid kolme näitajat tuleks mõõta kord aastas. Riskitegurite järgi välja selekteeritud kõrge riskiga inimeste skriinimine on südamehaiguste puhul kõige efektiivsem. See ongi meie põhiline murekoht kuidas haigust võimalikult vara avastada, sest ainult varane diagnoos võimaldab tulemuslikku ravi. Haiguse varasel avastamisel on esmane roll perearstidel. Perearst selgitab välja kõrge riskiga isikud, kes tema juurde satuvad, kas siis autojuhilubade uuendamiseks tervisetõendit saama või gripisümptomite raviks. Siis on perearstil võimalik mõõta kõiki riskitegureid ja kui selgub, et riskitase on kõrge, saata patsient edasi kardioloogile. Kardioloog teeb täpsemad uuringud ja vaatab, kas kahjustus on juba tekkinud. Kõrgvererõhktõbe ravivad perearstid, kuid kui haigus ei allu ravile ja tekib kahtlus, et kõrge vererõhk on põhjustatud mõne teise organi kahjustusest, siis tegeleb sellega kardioloog, kes saab kasutada erinevaid uurimismeetodeid. Perearstide roll on eelkõige ennetav ja krooniliste stabiilsete südamehaiguste ravis. Väga oluline on ka patsiendi enda roll ja koostöö arstiga. See tähendab, et patsient peab võtma talle välja kirjutatud ravimeid. Sellega hoiab ta ära haiguse halvenemise ja väldib kiirabisse pöördumist ja erakorralise meditsiini osakonda sattumist. Eestis on olemas kõik põhilised ravimigrupid, mida me vajame südamehaiguste raviks. 2016. aastal on oluliselt täiendatud südamepuudulikkuse ravijuhiseid nii Euroopas kui ka Ameerikas. Kasutusele on võetud uusi ravimeid ja ravimeetodeid, millest mõned on juba kättesaadavad ka Eestis. Näiteks on kasutusel uued resünkroniseerivad südamestimulaatorid, mis aitavad südame vatsakestel üheaegselt kokku tõmmata. Neile, kelle süda kipub seisma jääma, on elektrišokiaparaadid, mille tööd saab monitoorida vastavate arvutiprogrammide abil. Vahel näeb õde arvutist, kuidas inimene on öö jooksul kümme korda ära surnud, kuid aparaat on teda elustanud ja patsient ei pruugi seda teadagi. Sellise patsiendi saab kohe hommikul haiglasse kustuda. See teenus on olemas mõlemas regionaalhaiglas, nii Põhja-Eesti Regionaalhaiglas Tallinnas kui ka Tartus Ülikooli Kliinikumis. Raskematel juhtudel saab kaaluda ka südamesiirdamist ja südame tööd abistavate pumpade kasutamist. Kõike seda võimaldab tänapäevane meditsiin.

10 Vägivalla ahelatest vabaks Vägivald sünnitab vägivalda ning kasvatab uusi vägivallatsejaid. Mullu registreeriti üle 15 000 lähisuhtevägivalla teate, mida on kolmandiku võrra rohkem kui aasta eest. Ester (42) tunneb end juba mõnda aega väsinuna, muremõtted ei lase öösel uinuda, päeval on ta aga unine. Ükski töö ei hakka kätte, kõik näikse olevat mõttetu. Ta kipub kergesti ärrituma ja valab oma pahameele laste peale välja. Pärast tunneb end süüdi, ometi kordub kõik peagi uuesti. Ester ei suuda meenutada päeva, mil ta tundis end rõõmsana, ta on hakanud uskuma, et elu ongi selline hall ja raske. Kui Ester otsaga perearsti juurde jõuab, diagnoosib too naisel depressiooni. Ja midagi on Estril veel, mida perearst ei näe ja mida kergekäeliselt ei paljastata. Tema depressiooni alged on kodus, kus pere elu käib vägivaldse pereisa diktaadi all. Ester arvab, et tegelikult pole see nii hull, sest mees ju ei peksa teda! No jah, lõhub aeg-ajalt tema asju ja vihastades karjub nii, et lapsed värisevad. Mõnikord napsuse peaga viskab naise välja, aga Ester veenab end, et paljudel on tegelikult hullem. Lapsed tahaks ema aidata, aga ei oska. Tütar usub, et kui ta väga hästi õpib, siis on emal lihtsam. Temast saab perfektsionist, kes end tulevikus tööl läbi põletab. Ta leiab endale kaaslase, kes teda ei austa ja kodune stsenaarium kordub temagi elus. Poeg mõtleb, et tahaks isa maha lüüa, siis on jälle emale vihane, et too enda eest ei seisa. Ta mõtted uitavad koduste probleemide ümber, ta ei suuda koolis keskenduda ja muutub kergesti agressiivseks. 9. klassi ta ei lõpeta. Temast saab ehitusel abitööline, tema suhted ei püsi, sest ta kohtleb oma tüdruksõpru halvasti. Estri juhtum pole kaugeltki erand ja ehk tuli sullegi midagi tuttavat ette? Paljud naised ei tunne vägivalda ära või pisendavad selle mõju Kolmel pühapäeval räägime turvalises õhkkonnas vägivallast ja selle mõjudest. Tuleval aastal alustame psühhoteraapiagrupiga, kuhu on oodatud kõik, kes on kogenud lähisuhte vägivalda olgu lapsepõlves või täiskasvanuna, eelmises suhtes või kestvas suhtes. Grupis saab gestaltteraapia meetodil läbi töötada mineviku häirivaid mälestusi, taasleida ennast, kasvatada enesetoetust, leida üles oma piirid ja tuua oma ellu tagasi rõõm. Infopäevad Infopäevad: 20. november, 18. detsember ja 15 jaanuar kell 10.00 12.30 Tallinnas Tatari 44/2. Psühhoteraapiagrupp: 24. 26. veebruar, 24. 26. märts, 21. 23. aprill. Korraldajad: Tallinna Naiste Tugikeskuse psühhoterapeut Mirjam Püvi ning raamatu Arukalt lahku autor Kaire Talviste. Lisainfo ja registreerumine: www. siinjapraegu.ee ja kaire@siinjapraegu.ee. Riik suurendab 2017. aasta riigieelarves investeeringuid töötajate kvalifikatsiooni tõstmisse, tugevdab esmatasandi tervishoidu ning HIV ja narkomaania ennetustegevusi. Tervisekahjustusega inimeste tööle aitamiseks ja toetamiseks käivitub täies mahus töövõimereform. Jana Rosenfeld Tervisekahjustusega inimeste tööle aitamiseks ja toetamiseks käivitub täies mahus töövõimereform 2017. aastal on töövõimetoetusteks ette nähtud 88,47 miljonit eurot. Töövõimetoetamise skeemi loomiseks ja juurutamiseks on täiendavalt ette nähtud 23 miljonit eurot, mida rahastatakse ESFist. Lisainfo: www.toovoimereform.ee HIV ja narkomaania ravija ennetustegevuste tugevdamine 2017. aastal on HIV ja narkomaania raviks ja ennetustegevusteks ette nähtud 16,43 miljonit eurot, mida on 600 000 eurot enam kui tänavu. Alustatakse töötust ennetavate meetmete paketiga Töötuse ennetamiseks hakkab riik läbi töötukassa toetama töötajate ümberõpet ja koolitust. 2017. aastal käivitatakse kolm uut meedet, mis võimaldavad koolitada ca 10 000 inimest aastas. Tegemist on põhimõttelise muutusega tööturuteenuste osutamisel, sest lisaks senisele töötute abistamisele hakkab töötukassa panustama täna töötavate inimeste kvalifikatsiooni tõstmisesse. 2017. aastal on meetmete kavandatav maht 3 miljonit eurot. Lisainfo: http://sm.ee/et/uudised/ riik-hakkab-rahastama-tootajate-kvalifikatsiooni-tostmist Tervishoiutöötajate palgad tõusevad Tervishoiutöötajatele on välja pakutud palgatõus vähemalt riigi keskmise palgatõusu tasemel, mille mõju riigieelarvele oleks 2017. aastal 3 miljonit eurot. Käivitub täiskasvanute SOTSIAALNE KAITSE Sotsiaalministeerium teatab hammaste parandamise programm Täiskasvanute hammaste parandamise programmi rakendamiseks on 2017. a riigieelarves ette nähtud 6 mln eurot (alates 2018. aastast 12 miljonit eurot). Uue korra järgi hüvitatakse täiskasvanutele pool kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest, kuni 30 eurot aastas. Suureneb töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud isikute ning rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis, hetkel hüvitab riik neile hambaravi eest vastavalt 19,18 ja 28,77 eurot. Mõlema sihtgrupi puhul maksab haigekassa kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Riik suurendab 2017. aasta riigieelarves investeeringuid laste ja perede heaolu tõstmisse toetades lasterikaste ja ühe vanemaga perede toimetulekut, luues paremad lapsehoiuteenuste võimalused ja aidates vähendada hoolduskoormust. Samuti jätkub lastekaitse tugevdamine ning ette on nähtud asenduskodude ja erihooldekodude sotsiaaltöötajate palgatõus. 2017. aasta riigieelarve olulisemad investeeringud sotsiaalvaldkonnas: Lasterikkad pered saavad täiendava toetuse 1. juulist 2017 lisandub praegusele lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) lapserikka pere toetus. See tähendab, et kui peres on kolm kuni kuus last, annab riik juurde veel 200 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 370 eurot kuus. Lapserikka pere toetusteks on 2017. aasta riigieelarves ette nähtud 23 miljonit eurot (sh lisavahendeid 17,3 miljonit eurot). Ühe vanemaga perede toimetuleku toetamiseks käivitub elatisabifond 2017. aastast on igaks aastaks riigieelarvest ette nähtud 7,2 miljonit eurot riiklikule elatisabiskeemile, millega makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt. Paranevad puudega laste ja nende vanemate toimetulekuvõimalused 2017. aastal on raske ja sügava puudega laste lapsehoiuja tugiteenustele ette nähtud 2,65 miljonit eurot. Sellega toetab riik enam kui 7000 raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenust. 2017. aastal on sügava puudega lapsel võimalik saada lapsehoiuteenust senise 57 80 tunni asemel 270 tundi aastas. Lisaks, ESFi abil toetatakse sügava ja raske puudega lastele hoiu ja tugiteenustes osalemist perioodil 2017 2020 kokku 33,6 miljoni euroga. Ühe lapse kohta on arvestuslikult aastas ette nähtud 4918 eurot, mida täpsustatakse vastavalt lapse vajadustele. Lapsehoiu- ja lasteaiakohti tuleb juurde Riik toetab ESF vahenditest 2017. aastal kohalikke omavalitsusi ja erasektorit 2,5 miljoni euroga uute lapsehoiu- ja lasteaiakohtade rajamiseks. Kokku on aastateks 2017 2020 ESFi vahenditest ette nähtud 6,5 miljonit eurot, et luua juurde 1200 lapsehoiu või lasteaia kohta. Lisaks sellele toetab riik 2000 uue lasteaiakoha ehitamist ning vanade lasteaiahoonete renoveerimist energiasäästlikuks 13 miljoniga. Uueneb asendushoolduse korraldus ja suureneb rahastus Asenduskoduteenuse baasrahastus on alates 2017. aastast kokku 15,42 miljonit eurot. Sellele lisandub teenuse korralduse parandamiseks mõeldud 6 miljonit eurot ESFist eesmärgiga suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate arvu ja kvalifikatsiooni ning luua paremad tugiteenused, parandades sh ellu astuvate noorte iseseisvat toimetulekut. Üksi elavatele pensionäridele hakatakse järgmisest aastast maksma toetust Alates 2017. aastast hakatakse üksinda elavatele pensionäridele maksma ühekordset 115 euro suurust toetust. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele vanaduspensioniealistele isikutele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine pension. Kaasajastatakse erihoolekande võimalusi ja luuakse uusi teenuskohti psüühilise erivajadusega inimestele Erihoolekandeasutuste kaasajastamiseks on perioodil 2014 2020 ette nähtud kokku 56 miljonit eurot, millest 47,6 miljonit eurot on Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastus. Esimeses etapis toetatakse projekte kokku 32,4 miljoni euro ulatuses. Arendatakse uusi sotsiaalteenuseid inimeste hoolduskoormuse vähendamiseks Kohalikke omavalitsusi toetatakse 2017. aastal tugiisiku, isikliku abistaja, päevahoiu ja intervallhoolduse teenuste arendamisel ja pakkumisel 5,3 miljoni euroga. Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele tööle saamist toetavate hoolekandeteenuste arendamist ja osutamist toetatakse 2017. aastal ESFi abil 2,3 miljoni euroga. Riigieelarvest rahastatavate asenduskodude ja erihooldekodude sotsiaaltöötajate palgad tõusevad 2017. aastaks on riigieelarvest eraldatud asenduskodude ja erihooldekodude töötajate palgafondi kasvuks 717 000 eurot, mis võimaldab tõsta töötajate palkasid 3%. Tugevdatakse riikliku lastekaitse korraldust Lastekaitseseaduse rakendamiseks on riigieelarves alates 2017.a ette nähtud kokku 1,61 miljonit eurot, millega arendatakse abivajavate laste märkamiseks ja abistamiseks mõeldud süsteemi, korraldatakse lastekaitsetöötajate täienduskoolitust ja nõustamist ning käivitatakse üleriigiline vanemlusprogramm Imelised aastad. 2016. a eelarvega võrreldes suurenes 2017. a eelarve 274 240 euro võrra. NR. 232 Traagiline tuleõnnetus röövis pere kodu... aitame!? Käesoleva aasta 7. juunil leidis Jõelähtme vallas aset suur tragöödia. Parasmäe külas hävis tulekahjus noore 3-liikmelise pere kodutalu, põles maani maha. Õnneks on kõik pereliikmed elus ja terved (pereisa oli tol hetkel tööl, pereema ja poeg Oliver pääsesid õigel hetkel majast välja). Talu kojas olevatest elektrijuhtmetest alguse saanud tuli levis tohutul kiirusel ca 6 minutiga olid ruumides suured leegid, mis jõudsid maja katusele järgmise ca 15 minuti pärast. Tuletõrje saabumise ajaks polnud kahjuks enam midagi päästa järgi jäi vaid talu kõrval asunud vana saun ja põlevast majast välja joostes kaasa haaratud dokumendikarp... Täna elab perekond Kostiveres ajutisel pinnal, mis tuleb vabastada kevadel 2017. Kuivõrd mahapõlenud majal kindlustust polnud, siis võimalused oma kodu taastamiseks on hetkel olematud. Küll aga on noor pere võtnud oma kindlaks sihiks ehitada elamiskõlbulikuks krundil olev vana saun. Sel sügisel loodavad noored saada saunale peale katuse ning hiljemalt saabuval talvel tuleb alustada sisetöödega. Pereema Mailis: Kooselatud 13 aasta jooksul on aset leidnud tulekahju ja kodu hävimine olnud kindlasti meie pere kõige raskem üleelamine ja kohutav katsumus... Üksi ilmselt sellest üle ei saakski, seni on on meid palju aidanud koduõue naabrid. Toetust oleme saanud ka Parasmäe külalt, Jõelähtme vallalt ja tööandjalt. Oleme neile kõigile südamest väga tänulikud! Olgu mainitud, et noor pere juba niisama käed rüpes ei istu ning abi ei eelda pereisa töötab Soomes santehnikuna ning käib igal võimalusel nädalavahetustel kodus ehitamas. Ka pereema Mailis ei kurda, vaid tegutseb annab endast parima nii tööl kui kodus. Kostivere kooli 4. klassis õppiv poeg Oliver osaleb olenemata rasketest üleelamistest ja pere rahaliste vahendite kitsikusest aktiivselt klassitegevuses ja koolivälistes ettevõtmistes. Kuigi näiliselt saab noor perekond justkui hakkama, siis ometi vajavad nad täna abi ja toetust, mõistmist ja hoolimist! Saunaruumide koduks ehitamiseks on vaja soetada juurde ehitustööriistu, osta siseviimistlusmaterjalid, Oliver vajab peagi koolis talispordivarustust. Kas aitame neid koos?! Kui sul on soov ja võimalus peret rahaliselt aidata, siis pereema kontonumber on Swedpank EE382200221026217012 / SEB EE501010010272646010, Mailis Sau. 5. novembril algusega kell 12.00 toimub Kostivere kultuurimõisas heategevuslik mängude päev. Kavas suur lauamängude lahing, avatud kohvik ja laat (kaasa sularaha). Kell 13.30 mõisa kinos koguperefilm Kapten Mõõkhammas ja Lama Rama aare. Päeva osalustasu 2 eurot. Ürituse tulu annetame Oliveri pere heaks. Oled väga oodatud!

NR. 232 TEATED 11 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS TEATAB: Detailplaneeringu koostamise jätkamine Jõelähtme vallavalitsus võttis 22.09.2016 vastu korralduse nr 748 Ihasalu küla Jaaguvälja maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise jätkamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine. Planeeringuala moodustavad Jaaguvälja (katastritunnus: 24505: 001:0161), Jaagunurme (katastritunnus: 24505:001:0162), Jäära (katastritunnus: 24505:001:0163) ja Amore (katastritunnus: 24505:001: 0164), Kadastiku tee 1 (katastritunnus: 24501:001:0459), Kadastiku tee 3 (katastritunnus: 24505:001:0071), Kadastiku tee 5 (katastritunnus: 24505:001:0067) ja Ihasalu tee lõik 36 (katastritunnus: 24501: 001:0460) maaüksused, mis asuvad Ihasalu küla põhjaosas ja mida läbib Ihasalu tee. Maaüksused on hoonestamata. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maaüksuste jagamine elamumaa ja transpordimaa kruntideks, moodustatavale elamumaa kruntidele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine kokku nelja üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete ehitamiseks ning Ihasalu tee väljakruntimisel moodustatava teemaa üle andmine avalikuks kasutamiseks. Samuti tehnovõrkude lahendamine ja keskkonnakaitseliste abinõude seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks. Planeeritava ala suurus on ca 1,3 ha. Detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringute avalikud väljapanekud Haapse küla Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 07.11. 05.12.2016 Jõelähtme vallamajas. Haapse küla Hansuli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamine algatati Jõelähtme vallavalitsuse 03.10.2007 korraldusega nr 601. Detailplaneeringu eesmärgiks on maaüksuse ja lähiala kruntideks jaotamine, hoonestusala piiritlemine, ehitusõiguse määramine kuni nelja üksikelamu koos abihoonetega ehitamiseks, teede, tehnovõrkude ja -rajatiste lahenduste põhimõtteline lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeringuala suurus on ca 16 000 m 2. Maardu küla Kiltrisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 07.11. 05.12.2016 Jõelähtme vallamajas. Maardu küla Kiltrisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine algatati Jõelähtme vallavolikogu 28.10.2010 otsusega nr 119. Detailplaneeringu eesmärgiks on alale kruntide kavandamine keskkonda mittehäiriva tootmis- ja äritegevuse tarvis. Planeeringualale juurdepääsu lahendamiseks kaasati alasse külgnev reformimata riigimaa ja detailplaneeringu alaks määrati ca 7 ha. Detailplaneeringutega, sh põhijooniste ja seletuskirjadega, on võimalik tutvuda Jõelähtme vallavalitsuse maa-, ehitus- ja keskkonnaosakonnas E N 8.00 17.00, R 8.00 14.00 ning samaaegselt on detailplaneeringu põhijoonis ja seletuskiri välja pandud Jõelähtme valla kodulehel (joelahtme.kovtp.ee) ning kaardirakenduses EVALD. Kehtestatud detailplaneeringud Jõelähtme vallavolikogu on kehtestanud 13.10.2016 otsusega nr 384 Kaberneeme küla Piilkonna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Jõelähtme vallavolikogu on kehtestanud 13.10.2016 otsusega nr 385 Loo aleviku Saha tee 21 maaüksuse detailplaneeringu. Jõelähtme vallavolikogu on kehtestanud 13.10.2016 otsusega nr 386 Liivamäe küla Järve tee 8 maaüksuse detailplaneeringu. Detailplaneeringu menetluse lõpetamine Jõelähtme valla uued kodanikud 91 Anne Kathryn Borbor Bachfeldt ja Sander Martin Bachfeldt, poeg Karl Tobias Ong, 15.04.2016 Annika Pormann ja Kristjan Aberut, poeg Marten, 12.09.2016 Liisa Lepassaar ja Dmitri Golovin, poeg Kirill, 16.09.2016 Annika ja Allar Ruus, poeg Gerret, 20.09.2016 Tule anna oma panus heategevusliku projekti Istumisalused Jõelähtme kirikusse läbi viimiseks. Toetades kirikut, koome üheskoos kangastelgedel villased Jõelähtme toonides padjad ning omandame ka töövõt- teid kaltsuvaiba, triibuseeliku ja villase õlakatte kudumiseks. Samas võtame lahkelt vastu kodudes- se seisma jäänud lõngu. Vaata üle oma varud ja too ülejäägid heategevuslikuks otstarbeks Näputöökambrisse! Alustame projektiga esmaspäeval, 24. oktoobril kell 18.00 Kostivere mõisa Nä- putöökambris kangastelgede toas. Kududa ja juhendamist saab kuni det- sembri keskpaigani. Lisainfo 520 5818, Kaili meeli1981@hotmail.com, Meeli Õnnitleme sünnipäevalapsi 15.10 EVALD PÜSS Kostivere alevik 88 06.10 VAIKE KURM Haljava küla 87 17.10 TAISIJA SIVAKOVA Loo alevik 86 02.10 RUTH-LEA AUNBAUM Loo alevik 85 16.10 MAIMO SIKKA Kostivere alevik 85 27.10 HILJA ALGO Loo alevik 84 09.10 AINO SEPP Maardu küla 82 13.10 ENNU KALJULA Kaberneeme küla 82 21.10 LEMBI RÜNGENEN Haapse küla 81 24.10 HELDUR PAEMURD Ihasalu küla 81 29.10 TIIT PITKVE Jõelähtme küla 80 03.10 TATIANA GOSTEVA Liivamäe küla 80 14.10 LUULE MATVEJEVA Kostivere alevik 80 25.10 VELLO JÜRJO Iru küla 80 27.10 ANTONINA LUKINA Kostivere alevik 75 02.10 REINO VIIDAS Loo alevik 75 14.10 GUNNAR SCHIFF Kullamäe küla 70 15.10 LIIDIA SOON Loo alevik 70 20.10 VILLU NIITLAAN Kostivere alevik 70 26.10 AINO KIVIMAA Liivamäe küla 112 8. oktoobril teatati, et Jõelähtme vallas Kullamäe külas lõi 32-aastane mees 53-aastast meest ning tekitas talle tervisekahjustusi. Kiirabi vaatas kannatanu üle ning korrakaitsjad pidasid noorema mehe kinni. MÜÜA SÕELUTUD MULDA info@sõelutudmuld.ee 505 4150 Pakume ka transporditeenust, liiva, freesasfalti, killustikku jt puistematerjale. Jõelähtme vallavolikogu võttis 13.10.2016 vastu otsuse nr 387 Uusküla küla pump-hüdroakumulatsioon elektrijaama detailplaneeringu vastu võtmata jätmine ning selle detailplaneeringu menetlemise lõpetamine. Käesoleval juhul esinesid järgmised olulised asjaolud, mis räägivad selle kasuks, et Jõelähtme valla Uusküla küla pump-hüdroakumulatsioon elektrijaama detailplaneering (edaspidi: detailplaneering) tuli jätta vastu võtmata ja sellest tingitult tuli detailplaneeringu menetlus lõpetada: ebaselgus selles osas, milline isik peab milliste rahaliste vahendite arvelt tagama detailplaneeringuga kavandatava pump-hüdroakumulatsioon elektrijaama ohutuse ning selle ehitise võimalike avariide likvideerimise ja nendest avariidest johtuva kahju kõrvaldamise; ebaselgus mitmetes keskkonnaküsimustes, eelkõige kui suures ulatuses võivad pump-hüdroakumulatsioon elektrijaama maa-aluste osadega seonduvalt tekkida komplikatsioonid põhjaveega ja millised keskkonnamõjud ja -kahjud võivad kaasneda siis, kui pump-hüdroakumulatsioon elektrijaama ehitamine jääb pooleli või elektrijaama tegevus lõpeb; õiguslik ebaselgus selles osas, et Eesti Vabariigi seadusandlus sisuliselt ei reguleeri pump-hüdroakumulatsioon elektrijaama maa-aluste ehitiste omandiõiguse, planeerimise ja ehitamisega seonduvat. Soov saada võimalikult suurt selgust erinevates keskkonnaküsimustes oli ka põhjuseks, miks tahtis Jõelähtme vald, et keskkonnamõju strateegiline hindamine viidaks läbi keskkonnamõju hindamise põhjalikkusega. Paraku keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine keskkonnamõju hindamise tasemel ei õnnestunud, kuna OÜ Energiasalv (huvitatud isik) ei pidanud vajalikuks teha täiendavaid kulutusi erinevatele keskkonnauuringutele ning ehitusprojektide koostamisele enne detailplaneeringu kehtestamist. KSH aruande tekstis on suure sagedusega viidatud sellele, et erinevate küsimuste osas seisukohtade kujundamine ei ole võimalik, kuna puudub piisav lähteinformatsioon ja vajalik on täiendavate uuringute läbi viimine. Eelmises lauses toodust tulenevalt on KSH suures osas oletuslik ning ei loo Jõelähtme vallavolikogu jaoks kindlust keskkonnaalastes küsimustes, mis seonduvalt detailplaneeringuga tekivad. Avaldame sügavat kaastunnet Karl Tiitus 07.01.1928 15.09.2016 Millega mõõta kurbust? Kuidas taluda valu? Sellist mõõtu ei ole lihtsalt ela ja talu... URMO MÄNNIK (11971 2016) Loo seenioride klubi Pihlakobar avaldab sügavat kaastunnet Hilda Männikule kalli poja surma puhul. Elu on laul, habras ta viis, Heliseb hetk... ja katkeb siis. Avaldame kaastunnet Maire Kivistule ISA kaotuse puhul. Jõelähtme vallavalitsus ja volikogu Avaldame sügavat kaastunnet Hilda Männikule kalli poja URMO MÄNNIKU surma puhul. Oleme mõtetes Sinu ja Su poja perega. Jõelähtme valla kultuurikeskuse pere Südamlik kaastunne lähedastele kalli AIMAR KÜTTI kaotuse puhul. Kostivere koolipere Sügav kaastunne Hilda Männikule kalli poja URMO MÄNNIKU kaotuse puhul. Jõelähtme muusika- ja kunstikool Avaldame sügavat kaastunnet Hilda Männikule POJA kaotuse puhul. Jõelähtme vallavalitsus Jõelähtme valla teabe ja infoleht. Väljaandja on Jõelähtme vallavalitsus. Omavalitsuse õigusaktidega saab tutvuda valla kantseleis ja raamatukogudes ning www.joelahtme.kovtp.ee ja www.volis.ee. Toimetaja Merike Metstak, 605 4865, 527 8870, merike.metstak@ joelahtme.ee, ajaleht@ joelahtme.ee. Tasulise reklaami ja kuulutuste tellimine 646 2214, 5562 5500, myyk@harjuelu.ee. Jälgi meid nüüd ka Facebookis: www.facebook. com/joelahtme.

12 REKLAAM NR. 232 ERAKUULUTUSED MÜÜK Balloonigaasi (propaan) kojuvedu 24 h jooksul. 5 kg 11,25 eurot / 11 kg 20,15 eurot / 17 kg 29,05 eurot. Harjumaa piires transport hinna sees. Helista tel 5625 6248, Balloonigaas OÜ Müüa saetud ja lõhutud küttepuud pikkusega 30 60 cm (hind alates 33 eurot rm). Kojuvedu. Tel 522 7345, e-post marek406@gmail.com Müüa liiva, killustikku, mulda, freesasfalti, kruusa, kohaleveoga. Tel 507 9362 Müüa otse tootjalt aastaringselt soodsalt pakitud kandilist puitbriketti alates 129 eurot, turbabriketti alates 115 eurot, pelletit alates 175 eurot, kuivi võrgus kütteklotse 2 eurot, kaminapuid. Vedu. Tel 520 2190 Müüa otse tootjalt pakitud küttematerjal puitbrikett alates 129 eurot alus, turbabrikett, pellet, klotsid. Vedu. Tel 506 8501 Pakume palju erinevaid aknakatteid, hea kvaliteedi ja soodsate hindadega. Helista ja küsi pakkumist tel 5663 3807, ken@aknakate.ee. Osta otse tootjalt, Aknakate OÜ Suur valik puitbrikette, hinnad alates 128 eurot / t, pellet premium 8 ja 6 mm 175 eurot / 960 kg, kütteklotsid 1,8 eurot / kott, kask, lepp. Vana-Narva mnt. 9 laost müüme ka paki kaupa alates 1,4 eurot / 10 kg, tel 5692 4924, 637 9411, www.leilibrikett.ee Telli Eesti lipud, mastivimplid ja lipumastid e-poest www.lipuvabrik.ee OST OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee TEENUS Alumiiniumkatuseredelite valmistamine. Tel 515 9155 Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, 24 h. Vt ka ennustus.ee Korstnapühkija teenus, akt. Tel 504 0875 Korstnapühkija teenused ja eksperthinnangud. OÜ Potipoiss, tel 5807 2581, info@potipoiss.ee Litsenseeritud korstnapühkija pakub teenust. Akti väljastamine kindlustusseltside jaoks. Tellimine tel 5877 1665 või info@puhaskolle.ee Ohtlike puude aastaringne raie-, hooldus- ja saetööd. Katuserennide puhastus. Tel 5551 2104, www.puuhooldaja.ee Pliidid, soeseinad. Vanad head plekkahjud. Ehitus ja remont, konsultatsioonid. Tel 5624 9455 Seinad soojaks ja tuulepidavaks termovahuga, maja hind alates 600 eurot. www.therm.ee, tel 5660 6010, Süstime seinad soojaks Väikeveod kuni 2,5 t. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel 509 2936 TÖÖ Otsime koristajat eramajja Irus 2 3 korraks kuus. Helistada tel 523 5624, Elo Loo lasteaed Pääsupesa kuulutab välja konkursid: sõimeõpetaja ametikohale koormusega 1,0 ametikohta, tööle asumise aeg 1. november 2016 õpetaja assistendi ametikohale koormusega 1,0 ametikohta, tööle asumise aeg 1. november 2016 logopeedi ametikohale koormusega 1,0 ametikohta, tööle asumisega esimesel võimalusel. Avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad esitada aadressil Saha tee 12, Loo alevik, 74201 Harjumaa või e-aadressil loopesa@gmail.com. Lisainfo telefonil 512 4107 või e-maili teel. CF&S Estonia AS ladu otsib oma meeskonda puhastusteenistujat-koristajat, tööülesandeks igapäevane kontoriruumide puhastus- ja koristustöö Kasuks tuleb eelnev töökogemus antud valdkonnas. Töökoha asukoht Loo alevik, Aasa tee 1, Harjumaa. Tööaeg täistööaeg, E R 8.00 16.30. Töötasu kokkuleppel. CV koos sooviavaldusega palun saata e-aadressile heiki.kask@cfs.ee. Koduleht www.cfs.ee. KUTSE Jõesuu küla üldkoosolekule Jõesuu küla üldkoosolek toimub esmaspäeval, 28. novembril algusega kell 19 Jõelähtme Golfiklubi väikeses majas. Päevakorras 1. Külavanema valimised 2. Kohapeal algatatud küsimused Lisainfo Mart Sepp, tel 501 2675 Oma osalemisest anna teada mart. sepp1@gmail.com Lp. mesinikud! Luke Vahavabrik ostab mesilasvaha (7 eurot / kg) ja vahetab kunstkärge (2,5 eurot / kg) Tallinnas Marja tn. 4D 5. novembril (laupäeval) kell 10 11. Tel 513 3356 OÜ Atko Liinid pakub tööd bussijuhtidele. Info tel 627 2713 või 5552 2010 Reklaamipinna broneerimine ja teadete edastamine myyk@harjuelu.ee tel 646 2214 Silmade kontroll ja prillide müük Kostivere kultuurimõisas 12. detsembril kell 10.00. Silmade kontroll maksab 15 eurot. Prillitellijale on kontroll 8 eurot, lastele 10 eurot, prillide tellimisel 5 eurot. Kontori- ja koolitarbed Saha tee 11A Loo alevik Tel 5664 7274 Avatud: E kell 10 18 T kell 13 17 K kell 10 18 N kell 10 17 Info ja etteregistreerimine telefonil 5323 2454