ja armsatest pruugitud mööbliesemetest ja üksikasjalikke õpetusi nende kordategemiseks. Raamatusse on valitud mööbliesemed, mida võib leida vanavanemate pööningult, vanakraamiturult ja taaskasutuskeskustest ning mis on uuesti moodi läinud. On kasutatud võimalikult algupäraseid materjale, töövõtteid ja tööriistu. Korrastamise etapid käiakse läbi lausa lugejat käekõrval talutades kalli mööblitüki leidmisest ja kurvast lammutamistööst rõõmsa lõpptulemuseni. Raamatus korrastatakse kümme mööblieset, kuid õpetused S I R K K I Ä - J A R VA K U P A R I N E N H I LT U N E N L A M P I Nii teeme korda VANAEMA MÖÖBLI sisaldab lugusid tuttavatest sobivad ka muude vanade mööbliesemete korda tegemiseks. fotod teevad raamatu ka sirvimisel meeldivaks. Kaanefotod: Ilpo Kuparinen Kaanekujundus: Laura Lyytinen www.tammi.fi www.varrak.ee N I I T E E M E K O R D A VA N A E M A M Ö Ö B L I Elavad jutustused täiendavad põhjalikke õpetusi ja toredad NII TEEME KORDA VA N A E M A M Ö Ö B L I SARI SIRKKIÄ-JARVA ILPO KUPARINEN ANNELI HILTUNEN VILLE LAMPI
NII TEEME KORDA VANAEMA MÖÖBLI
NII TEEME KORDA VANAEMA MÖÖBLI Sari Sirkkiä-Jarva Anneli Hiltunen Ilpo Kuparinen Ville Lampi Soome keelest tõlkinud Orvi Käsper ja Maia Kivik
Originaali tiitel: Näin kunnostat mummolan mööpelit Sari Sirkkiä-Jarva Ilpo Kuparinen Anneli Hiltunen Ville Lampi Kustannusosakeyhtiö Tammi Helsinki Copyright Sari Sirkkiä-Jarva (tekst) ja Ilpo Kuparinen (fotod), Kustannusosakeyhtiö Tammi Kujundus: Laura Lyytinen ISBN 978-951-31-3779-3 (soome k) ISBN 978-9985-3-1944-4 (eesti k) Tõlge eesti keelde. Orvi Käsper, Maia Kivik, 2009 Konsultant Mati Raal Toimetaja Urve Tammjärv Kirjastus Varrak Tallinn, 2009 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS
SISUKORD SISSEJUHATUS 7 SÕNAD JA MATERJALID 13 KÕVA POLSTRIGA TOOL mõnegi paiga päästja 19 ELUTOALAUD heatujuline elu-olu elutoas 41 KERGE TUGITOOL 1 ja 2 tore ja kerge 51, 71 SUITSETAMISLAUD kui toaski sai tossutada 85 K-TUGITOOL vaese aja kaunitar 105 PUHVET mida kõike see peidab 143 RAAMATURIIUL lugematuid lugusid 163 SOHVA kodusisustuse võidurelvastumine 171 KÖÖGIKAPP ema väärtuslikud sammud 191 KIRJANDUS 207
SISSEJUHATUS See raamat on sündinud armastusest vana mööbli vastu. Me ei otsinud tippdisainerite töid ega ajanud taga aastasadade hõngu. Otsisime tavalist, lihtsa joonega kodumaist mööblit, mida võib leida vanavanematekodu pööningult, vanakraamiturgudelt või taaskasutuskeskustest. Igast raamatus tutvustamist leidvast mööbliesemest on olemas mitmeid erinevaid variante, sest nende näol oli ja on praegugi tegemist laiatarbemööbliga. Kuna kõik esemed on valmistatud tööstuslikult, on see raamat ühtlasi austusavaldus Soome mööblitööstusele. Me soovime tunnustada tavaliste kodude kaunistajaid ning inimesi, kes on need mööbliesemed loonud. Raamatus käsitletakse mööbli korrastamise viise, mis austavad traditsioonilisi materjale, töömeetodeid ja -vahendeid. Raamatu näpunäidete järgi käime samm-sammult läbi kõik korrastamise etapid alates mööbliaarde leidmise rõõmust ja lammutustöö vaevast kuni viimase lihvi andmise mõnuni. Õpetuste abil korrastame kümme mööblieset, ent nendesamade õpetuste järgi peaks asjaarmastaja söandama korda teha ka teistsugust mööblit. Vaese rahva mööbel Selles raamatus esitletud mööbliesemed tulid turule sõjajärgsetel aastatel. Sõjajärgne põlvkond harjus nendega oma lapsepõlvekodus, nende lapsed nägid neidsamu mööblitükke vanavanemate pööningul ja lapselapsed otsivad neid nüüd oma kodudesse. Sõjajärgsetel aastatel elati Soomes kitsastes oludes. Linnakodud olid väikesed ja pered suured ning sisustuse jaoks polnud raha. Rahvas maksis palehigis reparatsioone ja elutubades polnud aega palju istuda. Kuni televisiooni laialdase levikuni 1960. aastate lõpus kasutati elutuba ainult pühade ajal või peoõhtutel külaliste võõrustamiseks. Pärast sõdu sündinud lapsed olid harjunud sellega, et diivanid ja tugitoolid kaeti selleks otstarbeks mõeldud toolikatete või -vaipadega, sest kulumine olnuks hirmus. Tooliga ei kõõlutud ja diivanil ei hüpatud, lapsi õpetati viisakalt diivaniäärel istuma. SISSEJUHATUS 7
Seoses elutoaga oli peale laste palju õppimist ka täiskasvanutel. Elutuppa mööblit valides õppisid soomlased sisustamise ja ostmise algtõdesid, sest järelmaksuga müügi algusaegade hitiks oli just nimelt pehme mööbli komplekt. Aga laenu eest ostetud asju raatsiti kasutada üksnes külaliste ees. Alles siis, kui sõjajärgne põlvkond oli saanud lapsevanemateks, maakohad hakkasid inimestest tühjaks jääma ja linnanoored liikuvamaks muutuma, asusid soomlased julgemalt raha kulutama ka muule kui vaid hädatarvilikele asjadele. Just neil aegadel kadusidki selles raamatus esitletud mööblitükid pööningute ja kolikambrite unustusse. Mööblituru vallutasid poroloon ja kunstnahk, seljatoega toolide asemele tulid torujalgadega taburetid, puitkäetugedega kerge K-tugitooli tõrjus välja massiivne vedrutugitool ja tagasihoidliku kasepuust laua plastkattega laud. Puhvetkapi asemele toodi tuppa puiduimitatsiooniga raamaturiiul, millel olid kullavärvi plastkäepidemed. Kui moodi tuli puitlaastplaat, muutis see tarbimistuhinas soomlaste elutubade väljanägemise aastakümneteks. Õnneks on aga pikki aastaid pagenduses olnud vanavanemate mööbel jälle üles leitud ja peagi saavad need esemed uue elu. Nostalgiavaimustus tiivustab sisustajat Vanad esemed ja mööbel huvitavad tänapäeval paljusid ning mööbliesemete korrastamisest on saanud meie aja fenomen. Sel alal tegutseb nii professionaale kui asjatundmatuid isetegijaid, ning tõtt-öelda on ka mitmesuguseid tellijaid. Polsterdajad ja viimistlejad on jagunenud mitmesse eri koolkonda, mis on samas ka loomulik, sest on ju ennekõike tegu käsitööaladega. Seda raamatut kavandades tuli meil kõvasti maadelda mõistete ja teema piiritlemisega. Otsustasime rääkida laiatarbemööblist või laiatarbe vanamööblist. Mööbli alal mõeldakse antiigi all tavaliselt enne 20. sajandit valmistatud esemeid, samas mõnede määratluste järgi loetakse antiigiks ka veel juugendi ehk 20. sajandi alguse mööblit. Antiikseks võidakse nimetada ka täiesti uut asja või mööblieset (sel juhul on tegu antiigi imitatsiooniga tlk) ning see võib harrastaja segadusse ajada. Selles raamatus mõtleme laiatarbe vanamööbli all 1930. 1960. aastatel Soomes tööstuslikult toodetud mööblit, mida valmistati omal ajal palju ning mida ikka veel turul liigub. Näiteks 1950. aastatel välja antud polsterdamise käsiraamatu järgi oli K-tugitooli ja selle arvukate versioonide näol tegu omale ajale niivõrd tüüpilis- 8 SISSEJUHATUS
te mööbliesemetega, et neid kasutati polsterdajate töö hindamise mõõdupuuna. Samuti on K-tugitool hea näide mööbliesemetest, mida valmistati hulgaliselt külatöökodades või isegi kodudes, mugandades näiteks naabriperes nähtud mudelit vastavalt oma vajadustele. Sellest hoolimata liigitame raamatusse valitud mööbliesemed tööstustoodangu alla. Raamatus ei korrastata nn talupojamööblit, kuigi mõned töövõtted sobiksid ka vanemate mööblitükkide kordategemiseks. Käsitleme vaid Soomes masstoodanguna valminud mööblit. See on teadlik valik, sest omamaiseid renoveerimise käsiraamatuid Soomes samahästi kui pole. Kuigi Soome mööbli mudelid olid enamasti Põhjamaade või Inglise mööbli jäljendused, võib mööbli juures siiski märgata mõningaid selgelt iseloomulikke jooni. Lihtsus ja isegi tagasihoidlikkus olid sõjajärgsel turul Soome stiili märksõnadeks. Samuti mõjutasid mööbli väljanägemist materjalid ja nende kättesaadavus. Soome mööblitööstuses on alati kasutatud palju kasepuitu. Kirjeldame selles raamatus elu erinevates elutubades, meenutame oma vanavanemate- ja vanematekodu õhustikku. Raamatu koostajad esindavad kahte põlvkonda vanem osa töörühmast mäletab televisiooni tulekut, nooremad värvitelevisiooni levikut. Paljud argised toimetused, mis olid tavalised näiteks 1950. 1970. aastate elutubades ja köökides, meenusid meilegi alles raamatu koostamise kestel. Loodame, et meie raamat on ühtlasi ka meeleolukirjeldus sõjajärgsete aastate keskklassi Soomest. Raamatusse valitud mööbliesemete tähtsaim omadus on nende sobivus nüüdisaegsesse kodusse. K-tugitool mõjub tänapäeva kodus endiselt elegantsena ning on sama lihtsalt ümberpaigutatav nagu omal ajal rintamamiestalo de vastvalminud elutubadeski. Soome majaehituses valitsevad nostalgilised tuuled, sestap püütakse ka uute kodude sisustuses edasi anda möödunud aastakümnete meeleolu. Köögikapp, mille korrastame raamatu lõpuosas, sobib suurepäraselt vanavanematekodu idülli taotleva sisustuse hulka. Omal ajal hoiti sellises kapis serviise ja söögiriistu, kuid keegi ei keela seda praegustel perenaistel näiteks köögitehnikakeskusena kasutada. Tööstuslikult toodetud endisaegse mööbli ehk nn tarbeantiigi tähtsaimad omadused on mööbliesemete praktilisus ning samuti nende kättesaadavus. Omal ajal laialt levinud mööbliesemeid on endiselt arvukalt järel, seepärast ei ulatu ka nende hind unikaalse talupojamööbli lähedalegi. K-tugitooli, seljatoega tooli ja poroloonist polstriga sohva eest ei tasu kõrget hinda maksta, kuigi nostalgiatuhinas on hinnataset vähehaaval kõrgemale kruvitud. SISSEJUHATUS 9
Ennistamine või korrastamine? Raamatu sisu silmas pidades oli tarvis mööbli parandustöid ka kuidagi määratleda. Korrastamise all mõeldakse kasutusse võetava mööblieseme vähest või veidi nõudlikumat parandamist viisil, mis võimaldab veel selle ennistamist algupärasesse vormi. Liigume seega ennistamise ja korrastamise piirimail, sest töövõtted ja -vahendid on võimalikult originaalilähedased. Seevastu ennistamine ei tähenda alati mööblieseme kasutuskõlblikuks tegemist, sellest võib saada hoopis iluasi ehk interjöörielement. Ennistamine ja restaureerimine tähendavad eseme algupärase vormi taastamist. Mööbli puhul on see tavaliselt võimalik, kuid sageli on korrastamine mõistlikum lahendus. Näiteks oli meie köögikapil ka kõige alumine värvikiht halvas korras, sestap puhastasime pinnad puuni puhtaks. Kas pidada tehtut korrastamiseks või võhiklikkuseks, jääb iga lugeja enda otsustada. Käsitööala asjatundja disainer (artenoom) Mirva Juntunen mõtiskleb tabavalt ennistaja kutse-eetika üle: Ennistajad tegutsevad väljaspool muuseume. Nii konservaatorite kui ennistajate ülesandeks on meie ühist kultuuriajaloolist pärandvara tulevastele põlvedele võimalikult mitmekesisena säilitada. See ülesanne on eetilise loomuga. Kuna ennistajatel puuduvad ühtsed kutsenõuded, pole neil ka ühtset kutse-eetikat. Ent kutseala töötajaid, kellel puudub ühine kutse-eetika, võib pidada üksnes poolprofessionaalideks. Ennistajate positsioon on vastuoluline, nad asuvad tugeva konservaatorite kutseühingu ning harrastajatest mööbliremontijate vahepeal. Tootele rakendatavad korrastamisviisid erinevad üksteisest sekkumisastme poolest. Sekkumisastmed toote korrastamisel on järgmised: ennetav konserveerimine, aktiivne konserveerimine, toote terviklikkust austav restaureerimine, toote stiilile vastav restaureerimine, konstruktsiooni säilitav remont ning täiesti meelevaldne remont. Eseme korrastamiseks ei ole alati olemas ainult üht õiget viisi, vaid see tuleb valida lähtudes kliendi soovidest ning iseenda kutse-eetilistest põhimõtetest. Harrastajal on selles mõttes lihtsam, et ta teeb tööd iseenda jaoks ja rõõmuks. Selle raamatu koostanud elukutseliste sooviks on ka isetegijad mööblihullusesse nakatada, sest rõõm õnnestumisest on sõnulseletamatu. Aitame teil sammhaaval edasi liikuda ega jäta ütlemata ka seda, millal oleks hea töö asjatundjate kätte usaldada. Vanamööbel tähendab igaühe jaoks kindlasti erinevaid asju. Selle 10 SISSEJUHATUS
raamatu tegijate jaoks kannab see sõnapaar endas lihtsalt endiste aegade meeleolu. Sule silmad ja kujutle üht tooli, millele istuda. Lase ajal ja kõigel ümbritseval seiskuda ning kaugustesse kaduda. Toolivanake võib veidi nagiseda, kuid sellele on siiski mõnus nõjatuda. Kell tiksub seinal ja köögist kostab kolksatus. Just praegu võetakse saiad ahjust välja ja varsti kutsutakse kohvilauda... Lugusid, pilte, kogemusi ja mööblit saime järgmistelt inimestelt: Toivo Arkko, Kari Auvinen, Maarit ja Markku Hakala, Anneli Inha, Taimi ja Kalevi Jarva, Helmi Kainulainen, Ville Laine, Osmo Lepola, Jenni Niemi, Pirkko Pohjanniemi, Esko ja Päivi Rantalainen, Kalevi Salakka, Mirjami ja Jaakko Sirkkiä, Liisa Varis ja Sanna Vesto. Asjatundliku abi eest täname mööblivalmistajaid, eriline tänu kuulub Merja Heiskasele Kuopio kultuuriajaloo muuseumist ning Sari Kainulaisele Lahti linnamuuseumist. Raamat valmis tänu Alfred Kordelini Sihtasutuse ja Rahvaharidusfondi alafondi Tammi toele. Tegijate tervitused Anneli tänusõnad. Tahan tänada oma ema ja venda nende toetuse eest. Aitäh mu parimatest parimatele sõpradele, kes on mu kõrval seisnud, sest nad ei kaota kunagi minu suhtes lootust. Suurim tänu kuulub mu lastele Akule ja Elisale, kes mind agarasti mu unistuse teokstegemisel kannustasid. Kõige suurema tänu on kahtlemata ära teeninud meie pere pesamuna Lari, kelle järeleandmistes, loobumistes ja vakkaolemistes oli rohkem tarkust kui ühelt 12-aastaselt on mõistlik oodata. Lisaks kõigele oli ta väsimatu väike tugiisik ja tegi nurisemata põhjalikult tutvust poodide valmistoiduvalikuga. Suur aitäh polsterdamise meistrile Leo Metsäläle polsterdamist käsitlevate osade ülelugemise ja kommenteerimise eest; suur tänu ka teistele polsterdamisega tegelevatele inimestele, kes soovisid arutelude ning arvamusavaldustega hea raamatu sünnile kaasa aidata. Ilpo tänusõnad. Aitäh, Olli, et laenasid kastkaamerat. Keegi ei võinud tookord teada, milleni see aastakümnete möödudes võib viia. Olen osalenud paljudes projektides üks huvitavam kui teine ning neid pildile jäädvustanud. See siin oli jällegi täiesti eriline ja värskendav kogemus. Selle raamatu mööbliesemed on mulle tuttavad lapsepõlvest, sestap huvitusin kohe ning ühinesin töörühmaga. Uskumatult mõnus meeleolu meeskonna koosolekutel ja fotosessioonidel oli kiire tööelu vahepeal meile suurepärane teraapia. SISSEJUHATUS 11
Pildistamised Anneli ja Ville töökojas olid teiste tööde kõrval meile kõigile suureks väljakutseks. Suurimad tänud tahan öelda oma lastele Nikole, Neale ja Akile. Te pidasite hästi vastu ja saite suurepäraselt hakkama. Tehti ju raamatut põhitöö kõrvalt ning tavaliselt toimusid koosolekud õhtuti ja nädalalõppudel, sellevõrra jäi mul teie jaoks vähem aega. Ville tänusõnad. Ükskord ammu julgustas üks lähedane inimene mind seda ala valima sõnadega, mida tänaseni heldimusega mäletan. Aitäh, Antti. Aitäh kodustele. Vabandust, et minust ei saanudki raamatupidajat, kuid eks võib ju sellestki raamatust pidada. Aitäh mu pimekirja oskavatele abilistele räägin segaselt, kuid õnneks räägin paremini kui kirjutan. Aitäh ka Pekka Pietiläle, keda tahan eriti tänada asjatundlikkuse eest. Suur tänu sullegi, Markku Koivisto, su aja, abi ja vaeva eest. Tänan ka Petra Kasat. Suurepärasele töötajale Nora Seppäläle olen tänu võlgu firma püstihoidmise eest ajal, mil ülemus mängis kirjanikku! Soovin selle raamatu pühendada oma ristitütrele Vilmale, kelle tulek siia maailma lükkas onu liikvele ja tõi talle naeratuse näole. Sari tänusõnad. Väikese tüdruku nööripusad toolivedrude küljes on kristalliseerunud selleks raamatuks ning ma möönan, et tunnen end mööblitükkide keskel endiselt hästi. Sellele pikale projektile on lisanud tuult tiibadesse ohjeldamatu naljaviskamine ja toimetajasse mõistvalt suhtumine, sest ainult blondiin on võimeline korrastatavat kappi voolikust üle kastma! Anneli ja Ville on pidanud minu rumalatele küsimustele vastates alla neelama oma ametiuhkuse. Suur tänu emale, isale, Arile ja kogu Nurmese-Kontiolahti-Joensuu pundile. Aitäh toetuse eest ka Vesilahti perele. See raamat on pühendatud Joukole, Jussile ja Amaliale. Igal inimesel peaks olema üks väike õde aitäh sulle, Taru. Nüüd ja igavesti. 12 SISSEJUHATUS
TERMINID, TARVIKUD JA MATERJALID Me korrastame kümme mööblieset, mille alus- ja pinnaviimistlus- ning polsterdustööd koosnevad paljudest erinevatest etappidest. Parandustööd võetakse igas peatükis sammhaaval läbi ning iga mööblieseme juures mainitakse alati ära ka põhiliselt kasutatavad materjalid ja töövõtted. Järgnevalt loetelu töövõtetest, erialasõnadest ning mõningatest üldistest, täpsustamist vajavatest seikadest. ALKÜÜDVÄRV on oksüdeerumise teel kuivav värv, mille peamiseks sideaineks on alküüd. HOOLDUSÕLI puhastab ja kaitseb vanu lakipindu. See sisaldab puhastavaid ained ning kaitsvaid õlisid ja vahasid. INTARSIA all mõistetakse tavaliselt eri värvi puiduspoonidest valmistatud ornamenti. Spoonitükkidega kaetakse kas terve pind või need süvistatakse taustapuitu. Võib kasutada ka selliseid materjale nagu luu, pärlmutter või väärismetallid. JÕHV koosneb peaasjalikult hobuse kähardatud laka- ja sabajõhvidest. Naturaaljõhv on väärtuslik materjal seda on hõlbus käsitseda ning see säilitab kauaks oma kohevuse ja vetruvuse. Oma omadustelt on see traditsioonilistest täidisematerjalidest parim. Toodetakse ka tehisjõhvi, mis on hinna poolest naturaaljõhvist soodsam, kuid jääb omadustelt sellele alla. JÄMELIHV on esimene lihvimine, mis tehakse jämeda liivapaberiga. Jämelihvimisega töödeldakse puidu pinda näiteks pärast vana viimistluskihi eemaldamist, kuid alati enne puidu niisutamist. KELME on kuivanud kiht, mis moodustub lakkide ja värvide pinnale lömmis kaanega või avatud purkides. KINNITUSNÕEL ehk heftimisnõel on suur nööpnõel. Sellega on mugav kangaid üksteise või täidisematerjali külge kinnitada ning kerge puurimisliigutusega tungib see ka mööblitüki puidust naelutusraami sisse. KLAMBRIPÜSTOL on suruõhu, elektri või mehaanilisel jõul toimiv tööriist klambritega kinnitamiseks. KORVIPÕHJAMUSTRIGA PUNUMINE on selline punumisviis, kus koelõnga põimitakse vaheldumisi lõime alt ja pealt. KOTIRIIE ehk jute ehk džuutriie. Tavaliselt kasutatakse seda alusriide ning vedrude ja põhikihi täidise katteriidena. Kõige rohkem leiavad kasutamist kangad kaaluga 220 400 g/m²; mida kergem on kangas, seda hõredam kude. KRAKLEESTUMINE on enamasti õli baasil valmistatud värvide ja lakkide vananedes ja kuivades toimuv kokkutõmbumine, mille tagajärjel värvipind muutub praguliseks ning tekib kraklee ehk juuspraostik. KÕVERAID NÕELU on saadaval pikkusega 65 250 millimeetrit. Kõige väiksemad nõelad on mõeldud vaheriide ja pealiskanga õmblemiseks, keskmised nõelad sobivad aga hästi purjelõngaga õmblemiseks. LAKK moodustab puidu pinnale läbipaistva kelme, seda võib ka toonida. Lakitüüpe on mitmeid selles raamatus kasutatakse nitrotselluloos- ja uretaanlakke. LASUURVÄRV on mööbli pinnaviimistluses kasutatav õlisegu, mille koostisse kuulub üks osa värnit- TERMINID, TARVIKUD JA MATERJALID 13
sat, üks osa okaspuutärpentini ja üks osa sikatiivi (kuivamise kiirendamiseks kasutatav aine). LIHVIMISKÄSN on mugav alternatiiv liivapaberile ümarate pindade lihvimisel. Erinevate kareduste valik on väiksem kui liivapaberi puhul. LÄBIVATE PISTETEGA ÕMBLUSE abil pressitakse põhikihi täidisematerjal, milleks on enamasti merihein või puitvill, kahe kotiriidest kihi vedrude katteriide ja põhikihi täidise katteriide vahele, et moodustuks tihe padi ning täitematerjal tooli kasutamise käigus paigast ei nihkuks. Õmmeldakse purjeniidiga ja topeltnõelaga (topeltpitsiga). MAHATÕMBENÖÖR on püstvedrude sidumisel esimesena seotav nöör. See ulatub tagasarjast esisarjani ning sellega tõmmatakse vedru maha ehk fikseeritakse vedrude asend ja kõrgus. MAHTVATIIN ehk polüestervatt on valget värvi tihke ja kergesti käsitsetav rullmaterjal. Polsterdamisel kasutatakse enim vatti raskusega 100 300 g/m². MARLISUKK on rullile keritud torukangas. See on mõeldud peaasjalikult poroloonist patjade riidega katmiseks. MERIHEIN ehk nn mererohi koosnes algselt mitme samasse perekonda kuuluva meretaime kuivatatud lehtedest. Neid pikki meretaimi on lained eriti suures koguses uhtunud näiteks Hollandi rannikule. Arvati, et taimes sisalduv sool kaitseb mööbli polstri täidist kahjurite eest. Praegusel ajal meriheina nime all müüdav täidisematerjal on valmistatud palmilehtedest. Merihein on saadaval kas köie kujul siis tuleb see ise lahti keerutada ning ühtlaselt kohevaks teha või tükkideks rebituna, mispuhul piisab vaid kergest kohevile ajamisest ja kõvemate tükkide eemaldamisest. Merihein on hõlpsasti vormitav ja puitvillast vetruvam. Kuiv merihein tolmab päris tublisti, seega on vaja end tolmu eest kaitsta. MÕLEMAST OTSAST TERITATUD NÕEL ehk topeltnõel ehk topeltpits on sirge nõel, millega saab teha edasi-tagasi pisteid ilma nõela vahepeal pööramata. Nõelu on saadaval erinevas pikkuses (300 500 mm). NEETIMINE tähendab turritava naelapea viltu löömist, nii et see osaliselt puidu pinna sisse kaob. NITROLAHUSTI on orgaaniline lahusti, mida kasutatakse lakkide ja värvide vedeldamiseks. See sobib hästi näiteks nitrotsellulooslaki vedeldamiseks ning samuti pintslite puhastamiseks piiritusepõhisest peitsist. NITROTSELLULOOSLAKK ehk nitrolakk on keemiliste meetodite abil tselluloosist valmistatud lakk. Euroopa Liidu muutunud määrused võivad lähiaastatel nitrotsellulooslaki kättesaadavust mõjutada. NÕELKINNITUS tähendab ajutist kinnitust, enamasti tehakse see kas kinnitusnõeltega pehmendusmaterjalide sisse või siis tekside või väikeste naeltega puidu sisse. Seda läheb vaja kangaste passitamisel, paikasättimisel ja pingutamisel. Ajutine kinnitus võetakse lahti siis, kui on tehtud lõplik kinnitus kas õmbluse või naeltega. PAARISVEDRU on pikk spiraalvedru, mis on painutatud kahte ossa. Paarisvedrusid kasutatakse tihti seljatoe vedrupolstris ning neid käsitletakse kui kahte eraldi vedrut. PEEN- EHK VIIMISTLUSLIHV on peeneteralise liivapaberiga (näiteks numbriga 240 või 400) enne peitsimist või lakkimist puidupinnale tehtav töötlus. 14 TERMINID, TARVIKUD JA MATERJALID
PEITS on piirituse- või veepõhine värvilahus, millega toonitakse puitu. Peitsitud pind vajab alati katmist mõne kaitsva ainega, näiteks lakiga. PRESSITUD POROLOON on poroloonipurust kokku pressitud plaat. See on tihke ja raske materjal, sest porolooni õhumullid on nii-öelda tühjaks pigistatud ning neist on järel üksnes kokkupressitud seinad. PUITVILL koosneb okas- või haavapuu höövlilaastudest, mida on saadaval erineva jämedusega. Polstri põhikihi jaoks kasutatakse enamasti jämedamat okaspuulaastu, pinnakihi ja servade jaoks peenemat okaspuulaastu või kvaliteetsemat, kergesti vormitavat haavalaastu. Laastumass sisaldab väga peenikest puidutolmu, mille eest peaks ennast kaitsma. Enne puitvilla kasutamist tuleb see puhastada võimalikest puidutükkidest. PUNSEL on torujas metallist tööriist, mille ahenevas tipus on väike lohuke. Lohu abil saab naela pead toru otsas paigal hoida. Mugav abivahend, kui on vaja kitsasse kohta naela lüüa. PURJENIIT on kanepi- või linakiust valmistatud 2- kuni 6-kordne sidumisnöör. Polsterdamisel on praktiline kasutada igaks tööks sobivat 5-kordset linakiust purjeniiti. PUUVILLVATT on peene tekstuuriga ja valget värvi puhtast puuvillast valmistatud vatt. See on keritud rulli, seda on kerge tükeldada ning kvaliteedilt on vatt parim polstri pinnakihimaterjal. PÕHIKIHI KATTERIIE on põhikihi täidise peal olev hõredam kotiriie. PÕHIKIHT on vedrude peal asetsev paks padi, mis moodustub kahest kotiriide kihist ja läbivate pistetega nende vahele õmmeldud täitematerjalist. Täidiseks on tavaliselt merihein või puitvill. PÕHJATRAADIKS on 1,6 mm jämedune vasetatud terastraat. Põhjatraadist ehitatud sõrestik on tüüpiliseks vedrusüsteemi aluseks eelkõige K-tugitoolile sellele omase konstruktsiooni tõttu. Vedrud kinnitatakse põhjatraadist sõrestiku ristkohta desse. RAHVAMÖÖBEL on üldnimetus ka selles raamatus esinevate 1940. aastatel valmistatud mööbliesemete kohta, mille tootmist reguleeris Kansanhuoltoministeriö (rahvahoolekandeministeerium). RISTSÜÜGA puidul on süüd ristipidi läbi lõigatud. SALAPISTEÕMBLUS tehakse kõvera nõelaga. Salapistetega õmmeldes ei jää õmblusniit näha see jookseb omavahel kinnitatavate kangaste pahemal poolel. Nõel tuuakse ühe kanga paremale poolele ja pistetakse nõela väljatuleku kohal teise kanga pahemale poolele jne. Piste pikkus on umbes sentimeeter. SARJAD ehk tooli saripuud ehk tooliraam koosneb esi-, taga ja külgsarjadest. Näiteks K-tugitooli puhul kinnitatakse tooli saripuude külge põhjatraadid, sidumisnöörid ja kangad. SEROTIIN on sikatiivi lahus, mis sisaldab tärpentinis või lakibensiinis lahustatud metalliühendeid ja kiirendab kuivamist. SERVA TUGIÕMBLUS ehk kandiõmblus asub täidise põhikihi ülemises servas. Tugiõmbluste ridu võib olla üksteise all kuni kolm tükki. Pisteread moodustuvad istmepõhja ülapinnale ja püstservale. Tänu õmblustele saame vastupidavad servad, mis järgivad tooli saripuude kuju. Õmblused tehakse esiserva ja külgedele. Kantõmbluse võib teha ka seljatoepoolsesse serva, ent sel juhul tehakse enamasti ainult üks õmblus. SERVASILUR on polsterdaja üks põhitöövahendeid. Enamasti on selleks metallist pulk, mille üks TERMINID, TARVIKUD JA MATERJALID 15
ots on terav ja teine lapik, ning lapikus otsas võib olla ka auk. See on võrratu tööriist kangaservade keeramiseks, voltide vormimiseks, täitematejali kohendamiseks jms. SIKSAKVEDRU on tõmbevedru, mille otsad kinnituvad istmepõhja esi- ja tagasarjade pinnale. Täidisena on siksakvedrude peal kasutatud ennekõike meriheina või vahtkummit, tänapäeval porolooni. SPOON on enamasti koorimise või hööveldamise teel palgist saadud õhuke puiduleht, millest valmistatakse vineeri. Hööveldades saab spoonist veelgi õhemaid puidulehti. SÜVISTAMINE on kruvipea süvistamine puidu pinda. TAVALINE VATT sisaldab puuvilla ja tehiskiude, see on jämedam ja veidi ebaühtlasem ning saadaval lahtiselt. Tavaliselt on vaja katteks ühes tükis vatikihti. Kasutamisel vanub tihedaks, ent säilitab pindmise pehmuse. TEKS on väike kooniline nael, mida kasutatakse polsterdustöös peamiselt kangaste kinnitamiseks. Saadaval suurustes 7 20 mm. TISLERIPLAAT ehk tislerikilp koosneb kahe-, enamasti kolmekihilistest vineerplaatidest ja nende vahele liimitud puitliistudest. TOPELTNÕEL vt mõlemast ostast teritatud nõel. TÄIDISE KINNITUSAAS ehk täiteaas on kõvera nõela ja purjeniidiga kotiriidesse õmmeldud aas, mille alla lükatakse täite- ehk pehmendusmaterjal. Pärast lõngaotsa kinnitamist pistetakse nõel lähtekohast umbes 20 cm kaugusel kangasse, liigutakse kanga pahemalt poolelt tagasisuunas ning tuuakse see kangapinnale 5 cm kaugusel alguskohast. Järgmine piste tehakse riidesse 25 cm kaugusele, sealt liigutakse jälle 5 cm tagasi. Aasad hoiavad täidisematerjali paigal ning hõlbustavad ühtlase täidisekihi loomist. TÄRPENTIN on värvide ja lakkide lahusti ja vedeldi, mida kasutatakse ka puhastusainena. Mineraaltärpentini ehk lakibensiini saadakse kivisöest destilleerimise teel. Männiõli- ehk okaspuutärpentini kasutatakse lasuurvärvide koostises. VAHAPULK on tahke, ent kergesti lõigatav vaha, mis sisaldab muuhulgas mesilasvaha. See on elastne paikamismaterjal, mida on saadaval mitmes erinevas toonis. VAHELIHVIMINE on pinnatöötluste, tavaliselt lakkimiskordade vahepeal tehtav lihvimine, mis aitab järgmisel viimistluskihil paremini kinnituda. VAHERIIDEKS ehk täidise katteriideks kasutatakse puuvillast riiet, hästi sobib ka voodilinakangas. Vaheriie hoiab täidisematerjali paigal ega lase sel läbi pealiskanga tungida. Vaheriiet paigaldades viimistletakse mööblieseme vorm täitematerjali lisamine, vähendamine ja kohendamine tehakse vaheriide all. VAHESIDUMINE tehakse pärast vedrude asendi- ja ristsidemete tegemist vedruridade vahele tuginööride ristumiskohtadesse nii sügavust- kui ristipidi. Nöörid kinnitatakse papinaeltega sarjapuude külge. VALTS on näiteks õhuke soon sahtli esikülje siseservas. VATIIN sisaldab puuvilla ja tehiskiude; see on tekstuurilt habras ja õhuline, kuid vajab siiski lõikamist, sest on niidiga läbi tepitud. Hea pehme pinnakihi materjal. 16 TERMINID, TARVIKUD JA MATERJALID
VEDRU on traditsioonilises polstritöös kasutatav spiraalvedru, mida valmistatakse tavalisest ja vasetatud terastraadist. Traadi jämedus varieerub, sõltudes vedru keerdude arvust (ja otstarbest). VEDRUDE KATTERIIE on vedrude peal olev tugev ja kulumiskindel kangas, tavaliselt on selleks tihe džuutriie (jute). VEDRUDE RISTSUUNAS SIDUMINE tähendab vedrude ristipidi sidumist, mis fikseerib vedrude asendi ning omavahelise kauguse külgsuunas. Sidumisnöör kinnitatakse polstrinaeltega külgsarjade külge. VEDRUPINGUTI on spetsiaalkaupluses saadaolev tööriist, mille konks kinnitatakse siksakvedru kaare taha ja venitatakse puuvarre abil vedru kinnitusklambrini. VEDRUPLOKI ehk vedrusüsteemi all mõeldakse omavahel ühendatud vedrusid. VEDRURÕNGA SÕLM on koht, kus vedrutraadi ots vedrurõnga külge kinnitub. Vedru kaldub alumise rõnga sõlme vastasuunda. VILLVATT on heledat värvi rullmaterjal, mis sisaldab 70% puuvilla. See on tihe, pinnalt püsivaks töödeldud vatt, mida on kerge käsitseda. On saadaval vaid ühe paksusega, kuid vajaduse korral saab seda poolitada. VINEER koosneb vähemalt kolmest pealistikku kokku liimitud spoonikihist, kus iga järgmise kihi puidusüü jookseb eelmise omaga risti. VÄRNITS on keedetud linaõli, millesse on kuumtöötlemise kestel lisatud kuivamist kiirendavaid aineid, näiteks lakibensiini. VÄRV moodustab puidu pinnale läbipaistmatu kelme, värvitoone on lõputult. Selles raamatus kasutatakse alküüdvärve, mida lahjendatakse tärpentiniga. VÄRVIEEMALDI on laki- ja värvikihtide eemaldamiseks mõeldud söövitava toimega kemikaal. VÄRVIKAABITS on värvi eemaldamiseks kasutatav tööriist, millel on käepideme otsas kahe teritatud servaga metalltera. TERMINID, TARVIKUD JA MATERJALID 17
MATERJALID ÜHE TOOLI JAOKS Kotiriie (umbes 45 45 cm) Lakk (0,3 l) Liim Nitrolahusti Pealiskangas (umbes 55 55 cm) Peits (4 dl vesipeitsi jaoks) Piiritus Puitvill, merihein, (tehis)jõhv või lahtine vatiin täitematerjaliks Purjeniit Puuvillvatt, läbitepitud vatiin või polüestervatt (1 2 istmepõhja suurust) Teksid Vajapulk paranduste jaoks Vaheriie (või voodikangas, umbes 55 55 cm) Vesi ja veenõu Viil Vineer (paksusega 5 8 mm, umbes 35 35 cm) Liivapaberid nr 150, 180, 240, 400 Mõõdulint KÕVA POLSTRIGA TOOL KÕVA POLSTRIGA TOOL MÕNEGI PAIGA PÄÄSTJA SELLES PEATÜKIS tutvustamist leidvat tooli kohtab kõikjal, sest aastakümnete jooksul on seda toodetud väga paljudes erinevates variantides. Kõva polstriga tooli tootmine peegeldab mööblieseme praktilisuse kõrval ka mööblitööstuse tootmistehnoloogia arengut. Kui 20. sajandi alguses valmistati seda mööblitehastes, näiteks Askos, vaid mõni üksik eksemplar päevas, siis 1950. aastatel ulatus nende päevane toodang juba mitmetesse sadadesse. TÖÖRIISTAD Haamer (väike ja keskmine) Hari tolmu pühkimiseks Kaapleht (tavaline ja kitsas) Kinnitusnõelad Kõver nõel (150 200 mm) Käärid Liivapaberid nr 150, 180, 240, 400 Mõõdulint Pikk joonlaud Pintslid (laiusega 35 50 mm, 2 tk) Pliiats Pussnuga Puupulgad liimimise jaoks Pühkimislapid (ebemevabad) Rätsepakriit Segamispulgad Väike naelsõrg või kruvikeeraja ja näpitsad Väike pintsel liimimiseks ÄRA UNUSTA KAITSEVAHENDEID! KÕVA POLSTRIGA TOOL 19
Iga naise nipiraamat aastast 1951 soovitab perenaistel söögitoatoolide pealiskangaid kaitsta: Kodudes, kus on väikesed lapsed ning kus piimakruusi ja kakaotassi ümberminek on igapäevane nähtus, oleks tark katta söögitoatoolide istmepõhjad parajalt suurte vahariidetükkidega, mida ei tarvitse aga paeltega kinni siduda. Siis saab külaliste tulles katted kiiresti ära võtta. Laud tuleks aga kindlasti katta vaha- või plastikriidega. Näidistooliga sarnaseid toole leidub Lahden Puukalusto, hiljem Iskuna tuntuks saanud tootja kataloogides, kus need on heledat tooni, ilma peitsitöötluseta. Mööblikataloogis nr 11/54 kirjutatakse tooli kohta muuhulgas järgmist: Tool nr 441: kodudes populaarne pehme istmepõhjaga tool. Kangakulu 50 cm kahe tooli kohta. Köögitooli istme soovitame katta vahariide või kunstnahaga, siis iste ei määrdu ning selle saab vajaduse korral puhtaks pesta. Sama kataloogi ühel teisel leheküljel on seesama tool tõstetud lahti käiva kummuti ette omamoodi kirjutuslauatooliks. Ühes vanemas Lahden Puukalusto kataloogis esitletakse meie tooli kontorimööbli hulka kuuluva töölauatoolina, mille mudeli nr on 203. Kõva polstriga tool on universaalne mööbliese. See sobib ühtmoodi hästi nii söögilaua äärde, magamistuppa voodi kõrvale kui ka töötuppa kirjutuslaua taha. Esikus teenib see aga kingapaelte sidujat, ehk nagu pealkirigi ütleb, paigutusvõimalusi seda tüüpi toolil jagub. Kõva polstriga tool kuulus laiatarbemööbli hulka, mis oli 1940. ja veel 1950. aastatelgi mööblitööstuse peamiseks toodanguks. Ülesehitusaastad olid väljakutse ühiskonnale, kes alles toibus sõja jälgedest. Noori julgustati peret looma, ühiskond toetas kodude loomist isegi rahaliselt. Noortel abielupaaridel oli võimalik taotleda nn kodurajamislaenu, mis oli mõeldud alla 30-aastastele abielus noortele, kellel jäi kodu rajamiseks oma rahast puudu. Laenu tagasimaksmise aeg oli viis aastat, ent tagasimaksed peatati terveks aastaks iga kord, kui perre sündis laps. Kodurajamislaen loeti täies mahus tagasimakstuks siis, kui perre oli sündinud viis last, kes olid elanud vähemalt poole aasta vanuseks. Mööblitööstuse ülesanne oli toetada ühiskonna ülesehitamist, pakkudes peredele mõõduka hinnaga mööblit, mis lihtsustaks igapäevaelu. Rahvastikuliit sõna otseses mõttes vahendas mööbliesemeid majapidamistele, kellel oli õigus lastetoetusele eelnenud peretoetusele. Kodudesse vajati mööblit magamise, istumise, toiduvalmistamise ja söömise jaoks ning kõva polstriga tool oli kahtlemata oluline väikeste kodude sisustuselement. Sellest toolist on niivõrd palju variante, et kui teil ei õnnestu leida tervenisti säilinud toolikomplekti, võib samasuguste toolide otsimisele kuluda üksjagu aega. Ent leidlik sisustaja oskab söögitoakomplekti kokku panna ka erinevatest toolidest, pöörates tähelepanu just nimelt toolide erinevatele vormidele ja puitosadele. Kõva polstriga tooli materjalid pole kallid ning tänu toolide laialdasele levikule ei põhjusta eksimine suurt kahju. Kui korrastustöö juhtub väga viltu minema, ei tohiks uue tooli leidmisega raskusi olla. Selle töö võib julgelt ette võtta ka algaja mööblikorrastaja. Elu jätab mööblile oma jäljed. Ühes väikeses 1950. aastate majas olid kõigil mööbliesemetel põrandast paarikümne sentimeetri kõrgusel hõõrdumisvaod. Nende jälgede tekitaja seisis esikus majas elanud vanaproua oli oma viimastel eluaastatel liikunud kõndimistoe abil. Kõndimistoe tugilaud oli möödudes põrganud vastu toolide, laudade, kummuti ja voodi jalgu ning aastate jooksul olid neisse kohtadesse tekkinud sügavad vaod. Ka meie näidistoolilt võis leida tuttavaid mõlke ja muljumisi, mis ilmselt olid tekkinud ühest kohast teise tõstmisel või ehk oli laua- 20 KÕVA POLSTRIGA TOOL
Lahti ajaloomuusemi arhiiv Askon Tehtaat Oy kataloog 1950. aastast nurk liiga lähedal olnud. Mööblitüki korrastaja võib lugeda eseme välisilmest välja mitmesuguseid asju. Selle tooli kodus oli omal ajal innukalt koristatud, sest märg põrandalapp oli toolijalgadelt kolme sentimeetri kõrguselt kogu lakikihi maha kulutanud. TOOLI HINDAMINE Selles peatükis korrastatav tool on valmistatud kasepuidust ja kasevineerist. Üksikud oksakohad on silmale ilusad vaadata, kuid kui kasutatud puit on olnud väga okslik, ei ole toolikarkass eriti vastupidav. Tool on toonitud pruuni peitsiga, millel on kergelt rohekas KÕVA POLSTRIGA TOOL 21
varjund. Uut peitsitooni valides tuleb meeles pidada, et toonis sisalduv punane pigment tuhmub aja jooksul, nii oli ka meie tool omal ajal hoopis teist tooni kui nüüd. Tooli värvitooni mõjutab ka algupärases viimistluses kasutatud nitrotsellulooslakk. Lakk on algset värvitooni kollakamaks muutnud, lisaks sellele on tool vahepeal veel toonitud nitrotsellulooslakiga üle lakitud. Algse peitsitooni väljaselgitamine on seega raske, ning kui kasutusel olevaid toole on mitu, tuleks need kõik uuesti toonida, et korrastatud toolid rühmast ei eristuks. Väike toonivahe ehituspoe värvikaardil võib lõppviimistluse saanud mööblitükil üllatavalt suureks osutuda, sestap ei õnnestu läbi ajada näiteks ainult ühe kordategemist vajanud toolijala viimistlemisega see ei pruugi alati õnnestuda isegi kogenud meistrimehel. Kui viimistlemisel õnnestubki sama toon saada, tuleb meeles pidada, et parandatud osa pinnaviimistlus vananeb omas rütmis ja võib aastate pärast tooli muust pinnaviimistlusest erineda. Leidsime täikalt kaks ühesugust tooli, mille eest küsiti 260 krooni ringis. Kehvemas seisukorras tooli kõik seljatoe püstpuud logisesid ning aja jooksul olid liimist lahti tulnud ka tooliraami parempoolne külgsari ning tagajalgade sidepuu. Kui sa ei tea täpselt, kus puidust mööblitükki on hoitud, lase sellel mõni päev toatemperatuuril taheneda. Liiga niiskesse puitu tehtud liimühendused kuivavad ühe ööga lahti, sest niiskus aurub ja tahenev puit rebib äsja kokku liimitud ühendused jälle lahti. TOOLI LAHTIVÕTMINE Ideaalne koht nii lahtivõtmiseks kui pinna viimistlemiseks on hästi valgustatud, tolmuvaba ja ühtlase temperatuuriga tööruum. Tõsta korrastatav tool silmade kõrgusele, näiteks lauale. Nõnda säästad end pidevast tooli tõstmisest ja halvast tööasendist ning ka töö tulemust on kergem hinnata. Tooli lahtivõtmist alustatakse hoolika vaatlusega. Kui tegu on toolide komplektiga, tasub lahtivõetud osad hoolega ära märkida, et uuesti kokkupanekust ei saaks õnnemäng hammaste krigistamise saatel. Tooli puitosad lüüakse üksteise küljest lahti järsu haamrilöögiga, kaitstes pinda näiteks puuklotsiga. Lahtilöömiseks võib kasutada ka kummihaamrit, mille löök on pehmem ja mis tekitab seetõttu pinnale vähem vigastusi. Kummihaamri puhul pole vaja abiklotsi kasutada. Samas ei pruugi selle pehme löök puitosi lahti lüüa sama 22 KÕVA POLSTRIGA TOOL
kergesti kui tavaline haamer. Löögipinda võib kaitsta ka papi- või paberitükiga. Külgsarja tappühendusi on raske ilma jalgade sidepuud lahti võtmata tugevasti kinni liimida. TÄHELEPANU! Sidepuud ei või mitte mingil juhul katki saagida. Saagimine jätab toolijalale jälje ning sidepuu lõhkumine toob kaasa vaid lisatööd. Kui sidepuu ei tule lahti, puuritakse tooliraami siseküljele poolviltu umbes 4 mm läbimõõduga augud, mis ulatuvad tapipesani. Aukudesse pannakse liimi, näiteks väikese süstla abil. Pärast liimi panemist lüüakse auku sobiva suurusega tüübel, mis tagab liimi jõudmise tapipessa liitekohani. TAPPÜHENDUSTE PARANDAMINE Meie näidistoolil oli lakk igalt poolt niivõrd lahti koorunud ja klaasjaks muutunud, et seda polnud enam võimalik säästa. Soovitame teha liimimistööd enne vana lakikihi eemaldamist. Kui pinnad puhastatakse enne liimimist, võib märkamatuks jäänud liimitilk jätta puule pleki, mis peitsides veelgi rohkem esile tuleb. Vana lakipind kaitseb puitosi liimimise ajal. Kui üheaegselt korrastatakse mitut tooli, tasub töö planeerimine ennast kuhjaga ära. Pinnaviimistluses on mitu tööetappi, mis nõuavad vahepealset ootamist. Targalt aega kasutav mööblikorrastaja võtab ühe tooli liimühenduste kuivades käsile juba teise tooli raami puhastamise. Korrastustöid tasub planeerida nii, et kõiki toole saaks peitsida ühekorraga. Kui see töö jääb venima, võivad peitsipurgid kuivada või kaotsi minna ning siis on pabistamist, kas õnnestub sama toon saada. Tappühenduste liimitavad pinnad puhastatakse hoolega, et ühendused istuksid koos täpselt ja tihedalt. Liimitavad pinnad kraabitakse noaotsaga puhtaks. Seda tuleb teha ettevaatlikult, et ümbritsevad puitosad viga ei saaks. Uljalt kraapima asudes võib endale märkamatult karuteene teha, kui kogemata sarjade väliskülgedele sügavalt sisse lõigata. Tagumiste jalgade liimühenduste lahtilöömine Liimi mahakraapimine noaotsaga TAPPÜHENDUSTE LIIMIMINE Kui ühenduste liimitavad pinnad on puhtad, sobitatakse need kokku, et kontrollida, kas ühendus püsib hästi koos. Liitekohtade kokku- Liimi eemaldamine sidepuult KÕVA POLSTRIGA TOOL 23
Liimi kandmine tapipessa Liimi kandmine tapikeelele sobitamine enne liimimist on väga oluline. Kui alles pärast liitekohtade liimiga katmist selgub, et need ei istugi tihedalt koos, ootab ees lisatöö. Liim kantakse mõlemale liimitavale pinnale näiteks väikese pintsliga. Liimi ei tohi liiga palju panna. Õhuke kiht liimib kõige paremini ega täida tapipesa üleliia, nii pääseb tapikeel lõpuni tapipessa. Kas või millimeetri jagu irvakile jäänud ühenduskoht näeb inetu välja ning suurendab ka tooliraami läbimõõtu. Kui liim on peale kantud, surutakse osad kokku ja jäetakse pitskruvide vahele kuivama. Tooli tuleks tähelepanelikult igast küljest vaadelda, kas on säilinud karkassi sümmeetrilisus ja kas kõik küljed kenasti oma kohtadele asetuvad. Kuni liim pole kuivanud, saab sümmeetrilisust ja liitekohti vajaduse korral veel paika sättida. Pärast liimimist kontrollitakse üle ka istmeraami läbimõõt. Pitskruvide abil surutakse liitekohad kokku, et need ei saaks liimi kuivamise ajal liikuda. Vuugist välja pressinud üleliigne liim pühitakse niiske lapiga ära, sest sellest võib kergesti jääda plekk, mis tuleb välja hiljemalt pinnaviimistluse käigus. Hea nipp liimipleki nägemiseks on puidu pinna niisutamine. Kui liimi on sattunud vuugi ümbrusse, paistavad määrdunud kohad märjalt heledamatena. Kuivamise ajaks asetatakse tool ühetasasele pinnale, näiteks töölauale nii, et tooli kõik jalad on ühtlaselt vastu tasapinda. Kui mõni jalg on kõrgemal, koputatakse seda rusika või haamriga, kuni tool enam ei kõigu. Äärmisel juhul tuleb tool pitskruvidega tasapinna külge kinnitada, et karkass jääks kuivades kindlasti sümmeetriliseks. Toolil lastakse pärast liimimist mõni tund kuivada. Kui korrastamisega pole kiire, võib toolil lasta kas või üleöö kuivada, et liimitud pinnad kindlasti kinnituda ja kuivada jõuaksid. KAAPLEHE TERITAMINE JA PINDADE KAAPIMINE Pitskruvi kinnitamine ja läbimõõdu kontrollimine Pärast liimimist puhastatakse tool kaaplehega vanast lakikihist. Kaapleht on õhuke ristkülikukujuline, umbes 1 mm paksune metallleht, mida müüakse ehituspoodides. Et kaaplehed on odavad, tasub neid osta korraga mitmes erinevas mõõdus. Kaaplehte tuleb teritada alati enne kasutamist ja mitu korda töö käigus. Kui töödeldakse kõva polstriga tooli, tuleb kaaplehte teritada oma kümmekond korda, et kaapimisjälg püsiks ilus ja ühtlane. Töö 24 KÕVA POLSTRIGA TOOL
terava kaaplehega sujub mängeldes, seetõttu ei maksa kaaplehe teritamise pealt aega kokku hoida. Kaaplehte teritatakse peene lapiku viiliga, mis peaks olema vähemalt poolteist korda pikem kaaplehe pikimast küljest. Viil asetatakse ühetasasele tugevale töölauale nii, et see ei saaks teritamise ajal painduda ega liikuda. Ühe käega hoitakse viili paigal ja teisega surutakse kaaplehe serv vastu viili, nõnda et kaaplehe külgedele, teine teisele poole lehte, tekib kaks täisnurkset tera. Kaaplehte tõmmatakse kerge pika liigutusega üle viili, laskmata seejuures lehel viltu vajuda. Nii edasi-tagasi kui ka lühikese teritusliigutuse tagajärjel teritub külg tihtilugu ainult ühest servast või siis ebaühtlaselt, mistõttu kaapleht ei puhasta puitu soovitud viisil. Alguses tundub, et kaapleht lihtsalt libiseb viilil. Ent pärast paari pikka liigutust hakkab tera viiliga rohkem haakuma, selle liikumine võib isegi takerduda. Sellisel juhul tuleks survet viilile vähendada, kuni tera liigub viilil ühtlaselt. Enamasti piisab poolest tosinast mõõduka survega teritusliigutusest, et saada kaks teravat lõikeserva. Kui teritada kaapleht mõlemalt pikemalt küljelt, on kasutuses neli suurepärast tera. Kaaplehte painutatakse kergelt, asetades pöidlad lähestikku lehe ühe külje keskele ja ülejäänud sõrmed vastaskülje äärtele. Kaapleht asetatakse töödeldavale pinnale, kallutades seda umbes 30-kraadise nurga all endast eemale. Tera surutakse õrnalt vastu töödeldavat pinda ja voolitakse sellelt pikkade endast eemale suunatud liigutustega õhemast õhemaid laaste. Erilist jõudu pole selle töö juures vaja rakendada. Kaaplehe kaldenurga ja kõveruse muutmisega saab mõjutada seda, kas töötlemisjälg tuleb kitsas või lai. Kui tera on liiga püstises asendis, on oht mööblitüki pinda sügavalt kriimustada. Kui aga tera liiga palju painutada, võib see kõveraks jäädagi, ning kui kaapleht just rikutud pole, muutub see ikkagi halvasti kontrollitavaks. Sobiva kaaplehe asendi leiab kaldenurga ja paindega mängides; see muutub sõltuvalt töödeldavast detailist ja eemaldatavast pinnast. Algaja kaaplehe kasutaja peaks sobivat asendit katsetama kõige vähem näha jäävatel pindadel. Kui võtted on selged, edeneb töö kiiresti ning see julgustab käsile võtma ka nähtavamale jäävaid pindu. Kaapleht sööb pinda pöialde vahele jäävas tera osas. Alguses eemaldub vana viimistluskiht krussis laastutaoliste ribadena, eriti siis, kui tegu on paksu lakikihiga. Töö edenedes muutub mahakaabitav lakk või värv puru- või tolmutaoliseks ja on endiselt heledat tooni. Kui kogu viimistluskiht on maha puhastatud, on puru puiduvärvi ning kaapimistöö ongi tehtud. Kaaplehe teritamine KÕVA POLSTRIGA TOOL 25
ja armsatest pruugitud mööbliesemetest ja üksikasjalikke õpetusi nende kordategemiseks. Raamatusse on valitud mööbliesemed, mida võib leida vanavanemate pööningult, vanakraamiturult ja taaskasutuskeskustest ning mis on uuesti moodi läinud. On kasutatud võimalikult algupäraseid materjale, töövõtteid ja tööriistu. Korrastamise etapid käiakse läbi lausa lugejat käekõrval talutades kalli mööblitüki leidmisest ja kurvast lammutamistööst rõõmsa lõpptulemuseni. Raamatus korrastatakse kümme mööblieset, kuid õpetused S I R K K I Ä - J A R VA K U P A R I N E N H I LT U N E N L A M P I Nii teeme korda VANAEMA MÖÖBLI sisaldab lugusid tuttavatest sobivad ka muude vanade mööbliesemete korda tegemiseks. fotod teevad raamatu ka sirvimisel meeldivaks. Kaanefotod: Ilpo Kuparinen Kaanekujundus: Laura Lyytinen www.tammi.fi www.varrak.ee N I I T E E M E K O R D A VA N A E M A M Ö Ö B L I Elavad jutustused täiendavad põhjalikke õpetusi ja toredad NII TEEME KORDA VA N A E M A M Ö Ö B L I SARI SIRKKIÄ-JARVA ILPO KUPARINEN ANNELI HILTUNEN VILLE LAMPI