K a r j a l a n r a h v a h a n l e h t i (0) Talvikuun. päivy ÔÔ zykkiä karjalazinnu s. ÔÔ Mennyt vuvven tapahtumat s. ÔÔ Kieli da kul tuuru ainos ollah syväimes s. ÔÔ Ruočin karjalazilluogostih s. Paginkanzan rahvas toivotetah kaikile karjalazile Hyviä Uuttu Vuottu da Rastavua. Kuvat: Ol ga Smotrova, Oma Mua ÔÔ Kummalizet urokat s. Uuttu Vuottu vastuamas»»tämän vuvven jälgimäine Paginkanzu-kluuban vastavus omistettih Uvven Vuvven pruazniekale Ol ga Smotrova Kudaibo pruazniekku voi olla pajottah? Toinah ollougi mostu, ga Uvven Vuvven pruazniekku ei kuulu niilöin joukkoh. Opittih karjalazetgi mustoittua yhtes, midä vesseliä pajuo vois huikata omal muamankielel. Pajattajua da soittajua kerdyi täyzi perti, kelgo oli puuhizet luzikat da muut heläittimet käzis, kelgo hyvä iäni. Piälimäzekse soittajakse da pajattajakse vastavuksele kučuttih Sattuma-joukon pajattai Arto Rinne. Arto hos ei ole karjalaine mies eigo, kui iče sanoi, malta paista karjalua, ga pajattua karjalakse hänen mugah ei ole jygei ruado. Ezmäi Arto jagoi kaikile Sattuma-joukon repertuaran pajoloin tekstat, da kaikin yhtes ruvettih pajattamah Arton peräh. Jällespäi Arto Rinne soitti mandolinal muuzikkua karjalakse kiännettylöih pajoloih. Uvven Vuvven pajot ven an da anglien kieles livvikse kiändi karjalan kielen opastai Tat- Paginkanzannu oli Sattuma-joukon pajattai da soittai inkeriläine Arto Rinne. jana Baranova. Mugai, voibi sanuo, Paginkanzal rodivuttih moizet pajot karjalakse: Pienele kuuzele vilu talvel on, Tual mečänreunal pertis (ven akse U lesa na opuške ) da Kellozet (angliekse Jingle Bells ). Oli vastavuksel oma Pakkasukkogi. Se oli nellivuodine brihačču, kudai, kui vahnembat Pajattajua da soittajua kerdyi täyzi perti, kelgo oli puuhizet luzikat da muut heläittimet käzis, kelgo muite hyvä iäni. kluuban rahvasgi, maltau karjalua. Ongo, Klim, sinun huavos lahjua, kyzyi brihačul hänen muamah, anna sit niidy kaikile! A lahjoinnu pienel Pakkasukol oli karjalankielizet kalenduarat tuliekse vuvvekse, kudamat piästi ilmah Karjalan Rahvahan Liitto. Muga čuajustolas istujes da pajattajes Paginkanzan vastavus loppih, a mustokse kluuban pruazniekkuvastavukseh nähte jäi tämä kuva. Omii mielii kirjutakkua http://vk.com/feed#/ club ÔÔ Naizen elokseh näh s. Huomivo Hyvät lugijat! Toimitus ilmoittau, ku Oma Mua -lehten vuvven enzimäine noumeru piäzöy ilmah kolmanpiän. pakkaskuudu.
(0)»» tazavaldu. talvikuudu zykkiä karjalazinnu! Natalja Sinitskaja piätoimittai Viuhkahtih-meni vuozi. Meni, ga mengäh Jumalanke. Se oli aiga jygei karjalazile. Uuttu saimmo vähän, endisty menetimmö äijän. Vuozi vuottu ainos vai vähembä on nuordu, ket tahtottas opastuo karjalan kieldy. Ga ei ni pie sidä kummeksie. Kunnebo pidäy sidä meijän kieldy? A nikunne ei pie. Nu ku kerran ei ole opastujua, ga ei nimikse pie kogonastu tiedokunduagi yliopistos.kaksikymmen vuottu toiminuh tiedokundu hävitettih da jätettih ozastonnu filolougizen tiedokunnan sydämeh. Äijygo kieleh rakastu on školaniekoin keskes? Karjalazis kylisgi lapsien vahnembat kirjutetah kirjazii, ku lapsile ei opastettas karjalan kieldy: jygeibo on dai kieldy maltamattomat vahnembat ei voija auttua lastu kodiruadoloi valmistajes Älä pagize sit linnoi. Kielipezii äijän pagizimmo, ga uvven Karjalan tazavallan piämiehengi, kudai sugujuurii myöte on inkeriläine da kuduah meigäläzet rahvas äijäl uskottas, tulduu regi on endizes kohtas. Suomenkieline pezä on loppenuhes, karjalankieline vähäzel hengittäy. Midä rodieu tulien vuon Periodikale, kuduan levol al ollah karjalankielizetgi lehtet Oma Mua da Vienan Karjala, ei sua tiediä. Jätetännehgo endizeh kohtah da rauhah vai tungietah holdingah ven ankielizienke segai? Olgah kuitahto, ga toko vai eliä iellehpäi pidäy. Oli kui oli Omua Muadu piäzi ilmah tänävuon palua. Tulien vuongi meijän tiluajat sua jah saman verran lehtie, sen suurus jiäy endine, ga karjalankielisty lugemistu liženöy, ku otammo iäres TV-programman. Uvvekse vuvvekse valdivo (tarkembah sanuo, Kanzallizen poliitiekan ministerstvu, kudai pidäy silmäl meijän ruaduo) miäräi, meijän lehtile valdivollizen tehtävän, kuduan mugah meil vältämättäh tulou kirjuttua valdivoelimien da suurien herroin ruadolois da matkois. Ku kerran valdivo andau meile den gua lehtie painua, se miäriäygi mih nähte meil pidäy kirjuttua. Opimmo pyzyö sovus valdivonke da kirjuttua lehteh muga, ku olis midä mielehgi lugiettavua. Kaiken tämän vuvven olimmo kingies ruavos rajantagazien karjalazien kel. Meidy ielleh autetah Karjalan Kielen Seuru da Karjalan Sivistysseuru. Mollembat autetah meijän toimituksele suaha tilavukset Suomen puolel. Paiči lehtidieloloi, meil on muudugi yhtehistu ruaduo. Yhtes Suomen karjalazienke painammo karjalankielisty kniigua, piemmo karjalan kielen kursit. Meijän lehten kirjuttajien joukko hyväkse mielekse endizelleh on suuri. Oman Muan ammuzet kirjuttajat priäžäläine Aleksandr Saveljev da videleläine Tečin Šura ruvettih uvvessah aktiivizesti kirjuttamah. Rodih meile uuttugi kirjuttajua nuori TV:n toimittai Ol ga Kuzmina, Piiteris eläi uutjärveläine Tamara Saveljeva, videleläine Galina Ol kina, Varkaukses eläi Maria Kähäri. Olemmo hyväs mieles ku enimät meijän kirjuttajis työtäh omat kirjutukset karjalan kielel. Kirjuttajes da lugijeshäi kieli libuu. Vuvven 0 rahvahan lugemizen mugah karjalazii Karjalah on jiännyh 0 hengie, se on,% kaikis tazavallan eläjis. imät meis ollah keski-igiä da vahnembua polvie. Kieldy maltajat, tiettäväine, ollah vahnembazet. Hos kui vähä meidy jäi, ga oppikkummokseh yksikai pyzyö kynzin hambahin karjalažuos. Paiskua raukku keskenäh ket maltatto karjalakse huijustelemattah da rinnal eläjii varuamattah. Opastakkua bua bat-died at, muamat-tuatat omii lapsii paista da ellendiä karjalakse. Tostu dorogua meil ei ole vaigu kogonaine ven avuttamine. Vastakkua Uuttu Vuotuu da Rastavua hyväs mieles. Olgua tervehen, eläkkiä sobuh perehis da oppikkua pyzyö karjalazinnu. Omii mielii kirjutakkua http://vk.com/feed#/ club Kualua oihieh»»vuvven lopus oli pietty jälgimäine, nelläs Karjalazien, vepsäläzien da suomelazien edustajien nevvoston istundo Rodin Natoi Paginal paiči muudu oldih kandurahvahien kielien opastamine školis da detsadulois, kezäl Priäžän kyläs piettävy Karjalazien kerähmö da Periodikan dielot. Karjalan opastuksen ministru Irina Kuvšinova kui moneh kerdah ennepäi da nygöi korgiel seizojes vagaitti nevvostolazii: Karjalan opastuksen ministerstvan piälimäzii da tärgiembii ruadoloi on kanzallizien kielien opastamine. Ielleh ministru Kuvšino va kehui tänä vuon elokuus hyväksyttyy kogonastu pidoloin luvetteluo, kudamien vuoh meijän kielien opastus eistyy edehpäi. Paiči sidä ministerstvan rahvas yöt-päivät duumaijah sidä, kui olis uvvistua da kehittiä školien ainehellis-tehnillisty puoldu, kuhkuttua lapsii kielien opastundah, suurendua niilöin joukkuo da nerovuttua kielen opastajii. Tänä vuon ministran sanoin mugah meijän kielii opastui lastu. Mennyt vuon niidy oli 0. Lähes viijen suan ero Irina Kuvšinovan sanoin mugah andau toivuo da samal ozuttau ministerstvan ruaduogi. Nämmis lapsis 0 hengie opastuu karjalan kieldy. Iel mainittuu kolmie kieldy vuvvennu opastettih školas, vuvvennu niidy oli. Nämmä kaksi luguu suurendajat školat ollah Meliorativnoin kylän škola da Petroskoin škola n:o. Kahteskymmenes lapsien päivykois kieleh harjaitetah 0 pikkarastu. Irina Kuvšinova ylbeili sidä, ku kylmykuus Karjalan piämiehen allekirjutetun käskyn mugah kai karjalan, vepsän da suomen kielen alal ruadajat školien da detsaduloin opastajat ruvetah suamah ližämaksuu palkah. Kukkaro sangenou hengel da tulien vuvven b udžietas sih on uskaldettu andua nelli miljounua rubl ua. Jatkuu tazavallan uuzien kieliopastuskirjoin painamine. On luajittu nelli uuttu opastuskniigua: livvinkieline opastuskniigu. kluassah niškoi, varzinkarjalua da suomie kolmandes kluasas opastujile lapsile tarkoitetut kniigat. Karjalazet kualetah oigieh Karjalan Rahvahan Liiton piälikkö Jelena Migunova soimai ministrua, ku hänen viraston julgi sanottavat da painattavat luvut kieldy opastujis lapsis da školis, kus opastetah kieldy, puaksuh ollah viärät. Nuorikarjalaine Natalja Antonova sežo paheksi, ku hätken prižmittyy kielispetsialistua opastusministerstvas mugai ei ole. Ministru sih vastai, ku tänäpäi täh kohtah nikedä ei sua ottua ruadoh (vikse ei ole välliä ruadokohtua da dengua palkah). Muitegi ministerstvan ruadajat ehtitäh kaikkiele da nygöi sie on nelli kieldy maltajua (Irina Kuvšinova ei sanonuh tarkah, mittamat ollah net kielet). Työ sanoitto, ku detsavus on kielen opastustu. Minä ku olen kielipezä-projektan koordinuattoru, ga hyvin tiijän kus da kui opastetah kielii. Uskokkua, tämä lugu ei ole oigei, pidi varmuttu Natalja Antonova. Työ luvetto yhteh kai detsadut, olgah sie hos karjalaine gorničču ilmai kielen opastustu. Opastuksen ministru pahelzui soimavuksih. Da iče soimai nevvostolazii, ku hyö ei olla hienotundozet. Paistes, tiettäväine, pädis olla sulasanazennu. Ga konzu karjalazet kaksikymmen vuottu vuotetah uuzii kielikirjoi školih da saman verran prižmitäh spetsialistua Opastuksen ministerstvah, kudai olis peril meijän dielolois, maltas kielii da kuduadu suas uskuo, sit jo pidäy oigieh kualua da oigieh sanuo. Karjalan piämies Hudilainen käski opastusministrale tulla hänellyö paginale: hyö yhtes löytäh tilua sille hätken vuotetule ruadajale. Silmänlipahtus: Kačo fil mu vepsän kielel Kolme pruazniekkua toine toizen peräh Ol ga Žarinova, Karjalazien vallittuloin nevvoston piälimäine, saneli, kui valmistetah Karjalazien VII kerähmyö, kudai pietäh tulien vuon kezäkuus Priäžän kyläs: Meijän nevvosto kerävyy. pakkaskuudu da sit šeikkuperäzesti pagizemmo kerähmös. Oraskuun. päiväkse meil pidäy olla vallittu kai kerähmön deleguatat. Tulien vuvven kerähmö on nimitetty kaikkien karjalazien kerähmökse, sendäh deleguatoinnu sih tullah Karjalan ulgopuolelgi eläjät karjalazet Ven alpäi, Suomes, Ruočispäi. Kerähmö pietäh päiväčelleh. Äijät nevvostolazet kummeksittih da ebäiltih, täydynöygo aigua paista kaikis karjalazien huolis. Nelläs vuvveshäi, kuduat mendih karjalazien VI kerähmös, niidy on suittunuh menetiijämi. Yhtelläh Ol ga Žarinova da Priäžän piirin administratsien piämies Konstantin Gusev vagaitettih kaikkii, ku ruvennemmo ruadamah ruttozembah da kunnon luaduh, ehtimmö kai. Paiči sidä pidäy mustoittua, ku kerähmön tossupiän -. kezäkuudu Priäžäs vie pietäh Karjalan tazavallan päivy. Peräh,. Kezäkuudu, pyhänpiän Kindahan kyläs vie pietäh perindöllisty pruazniekkua Juumoran päivä. Suurdu herrua gostinnu Uuttu Vuottu vaste Vikse kai nevvostolazet da meijän lehten lugijat jo terstavuttih kuulta da lugie Periodikah nähte. Ga täl nevvoston istundol tuaste oli pagin sih nähte. Karjalan piämies lujoitti vie kerran, ku Periodika-julguamon ruadajien joukko pienenöy seiččemel hengel, ga samal uskoitti, ku se ei koske toimituksii. Se siästäy valdivon kukkaroh 0 tuhattu rubl ua, tulien vuon kai enämbi miljounua, sanoi Aleksandr Hudilainen. Karjalan piämies sanoi, ku juuri nygöi Periodikua ei muuteta uudeh kohtah, ga holdingah meidy yksikai pannah. Ihan Uuttu Vuottu vaste,. talvikuudu Aleksandr Hudilainen uskaldi kävvä Periodikah, vastavuo sen ruadajienke da paista juguamon tulies ozas. Kanzallizien kul tuuroin keskukses piettih Vepsläižen kodin sydäin -fil man prezentatsii. Fil mu on luajittu kahten Zinaida Strogal ščikovan vepsäläzih nähte kirjutetun kniigan pohjale. Fil mas on saneltu da ozutettu, kui pohjais-, keski- da suvivepsäläzet nostettih koit da kylyt, midä perindyö oli koin nostamizes. Kuvattih fil mua Pohjaisvepsäläzis kylis: Šokšas, Šoutjärves, Vehkois, Toižeges Kyläläzet rahvas saneltah, kui piäl sadua vuottu tagaperin heijän ezi-ižät nostettih taloloi, kudamat tänäpäigi vie ollah hyväs kunnos. Tuliel aijal fil mu kačotah ozuttua TV:s. Suuren ruavon fil mah nähte azuttih raadivontoimittai Larisa Smolina da kuvuaju Vladimir Slavov. Kuva: Ol ga Smotrova
»»vuozi (0). talvikuudu Mennyt vuvven tapahtumat Tänä kezän Karjalas rodih uuzi piämies Aleksandr Hudilainen. Inkeriläine. Rubeimmo sendäh pidämäh nad ovkua häneh. Emmo ni pettynyh. Syvyskuul piämies yhtes karjalazien, vepsäläzien da inkeriläzien deleguatoinke kävyi Suomelas-ugrilazien kanzoin muailman kongressah, kudai piettih Vengries. Meigäläzet hyvin ozutettih iččie kongresas, piettih paginua plenuaruistundos da ozastolois. Meigäläzien delegatsies toizih verratunnu oli enin kaikkie nuordu. Vengries olles karjalazet vie kerran juohatettih, ku tulii vuozi pidäy luadie karjalan kielen vuvvekse. Sidähäi jo ammui prižmitäh virguniekois. Vuvven lopus, talvikuul, Aleksandr Hudilainen allekirjutti käskyn, kudaman mugah vuozi Karjalas sanotah karjalan kielen da karjalazen kul tuuran vuvvekse. Pettymysty yhtelläh oli. Sen samazen kongresan jälles saimmo tiediä, ku kanzalliskielizii lehtilöi da žurnualoi ilmah piästäi Periodika-julguamo tahtotah liittiä holdingah, kudaman levon al ruvetah ruadamah ven ankielizet dai kanzalliskielizet joukkoviestimet. Dai keskilinnaspäi, omas taloispäi Periodika ajetah iäre. Tässäh vie ei virgumiehet malteta sanuo, midä da kui rubiemmo ruadamah tulien vuon. Sendäh keskelkavonnuot olemmo. Vie eräs toinah ei vuottamatoi, ga tunduu kaduomine. Itämerensuomelazien kielien da kul tuuran tiedokundu heitti ruandan, sen sijah nygöi on kaksi laitostu: karjalan da vepsän kielen laitos da suomen kielen laitos. Mollembat kuulutah filolougizeh tiedokundah. Kul tuuras sežo oli uuttu hyviä. Kylmykuul saimmo tiediä, ku Jevroupan nevvosto kannatti Karjalan kul tuuruministerstvan da Juminkeko-fondan suuriman projektan. Tämän projektan hantuzis ruvetah perustamah etnokul tuurizii keskuksii. Niilöin piäruavonnu rodieu kandurahvahien kul tuuran kehittämine. Kul tuurutapahtumis maksau mainita Sortavalan pajopruazniekkua, kudamua tuaste ruvettih pidämäh linnas. Jälgimäinehäi oli vuvvel. Tuliel tädä pruazniekkua ruvetah pidämäh eri kohtis, tulien vuon se roih Petroskois. Hil l akkazin liženöy karjalan kielen käyttö kul tuuras. Anukses Livgiläzien muzeis täs vuvves algajen pietäh ekskursieloi karjalan kielel. Suurdu ruaduo ruattih meigäläzet Karjalan Rahvahan Liitto da Nuori Karjala. Mollembat todevutettih äijän projektua. KRL luadi stolakižat karjalan kielel školih da päivykodiloih. Tämänmoizii ennepäi meijän opastajil ei olluh. Tänävuon, mennyöh verratunnu, painettuu literatuurua karjalan kielel ei olluh äijiä. Vuotettavu oli Ol ga Žarinovan livvin kielen algukursu, kudai luajittih yhtes cddiskanke. Se nägi päivän valgien sygyzyl. Muite uuzis julgavolois mainiččizimmo poštukartočkat livvin kielel. Net on luajittu Uvvekse Vuottu da Rastavakse. Aiga hyvä dielo. Karjalan kielen hyväkse äijän ruatah rajan tagangi. Kezäl Suomes Karjalan Kielen Seura da Pohjois-Karjalan maakuntaliitto allekirjutettih sobimus Karjalazien kodirandualovehen perustandas. Tämä andau uvvet suurembat mahtot karjalan kielen kehittämizele Suomes. Karjalan Kielen Seura jatkau omua suurdu painanduruaduogi, kirjua Suomes on painettu äijy, aiguzile da lapsile, on luajittu pajodiskuagi. Yhtistettih väit Ruočin karjalazetgi. Kylmykuul Stokgol mas perustettih oma liitto: Karjalan kielen suvaiččijat Ruočis. Joga nedälii liittolazet kerrytäh yhteh da opastutah karjalan kieldy ičeväil. Omua ruaduo karjalan kielen hyväkse ruvetah kehittämäh iellehpäi. Uuttu yhtistysty rodieu meijän puolelgi. Vieljärveläzet suadih omah kyläh Karjalan kielen kodi -yhtistys. Ičeväil ruvettih kohendamah vahnua päivykodii, kudamas tahtotah luadie Karjalan kielen kodi. Jo äijän kerdua kerryttih subbotniekoile, min maltetah iče, sen kohendetah. Azettuo heile ni mieles ei ole. Sidäi teile toivommo meijän kielen livuttamizes da kehittämizes. Valmisti Jelena Filippova
(0)»» kylän elostu. talvikuudu»»mielenvaldu Karasinhoppu karjalazil Karjalazil elaijas enne dai nygöi ainos pidäy tirpua kaikenjyttymii tirpamattomiigi (muut rahvas sih niškoi sylgietäh da kannal vie polgietah hyväs mieles) kaikenmoizis jugielois tapahtumis, vaikkani olla, nikelle sanua sanomattah, vai malitunke duumaija da šupettajen silmii ristijes muanita: hyväkse dielo, toinah täl kerdua Jumal ei unohta. ne hierulois karjalazil talolois kaikil oldih vai karasinlampazet da fonarit, netgi palettih vai se aigu, kuni karasinua täydyi lampois da fonarilois, hos ylen skuupah sytyteltih niidy. Konzu hieruh tulou podvodu karasinpuččiloinke, sit rahvahal oli kylläl hyviä mieldy, sit hierun rahvas iloittih, ku pruazniekkupäiväl, kerras bitonazienke juostih karasinambarile. Karasinambaril torguič či ylen laihu suurikazvoine naine kuspäiliennöy tulluh mužikanke lämmäs muaspäi ruaduo eččimäh, ga kerras meni ambarile karasinua torguiččemah, vet lämmänmualazet rahvas igä kai vai torguičendal enimytteh eletäh. Rahvastu ambarile kerdyi pitky oučeredi, sit torguiččii naine sanoi: tänäpäi myön jogahizele vai kaksin litroin karasinua. Yhtel naizel oli - litrahine bitonaine dai häi pokoroiččihes, gu myöjy andas -litrua, ku häi ruadau lapsien opastajannu, hänel palau suuri molniilampu lageh riputettu, kuduas palau joga ehtiä läs litrua. Torguičči naine valoi kaksi litrua da vuoros ärähtih: Kaikile yhtenverdy. Kudailiennöy vuoros seizojis sanoi: Kuivaičin, eihäi häi yhtele ičelleh ota, hänel pidäy meijän lapsii opastua, sit pidäy suurdu lampua poltua. Sit sih rodih hoppu, ga kai karjalazet vuoros prižmittih litrua inehmizele. Sih loppih sil kerdua karasinhoppu. Nygöigi karjalazien hierulois puaksuh eulo nimittumua toplivua, sit naverno hoputgi nikonzu ei loppevuta. Nikolai Feklistov Omii mielii kirjutakkua http://vk.com/feed#/ club Naizien sanoin mugah pajattamine ei anna heile vahneta, pajot tuvvah vägie da hyviä mieldy sego ajetah iäres kai kivut da tuskat. Kuva:Ol ga Kuzmina, Oma Mua Kieli da kul tuuru ainos ollah syväimes»»ihalmo-pajojoukko da Tilkuzet-teatrujoukko ollah Anuksen piirin Videlen kylän aktivistoinnu Ol ga Kuzmina Joga linnas, joga kyläs on aktivistoi, kuduat kaikelleh säilytetäh da kehitetäh omua kieldy da kul tuurua. Anuksen piirin Videlen kylän aktivistoinnu ollah Ihalmo-pajojoukko da Tilkuzetteatrujoukko. Omas ruavos hyö ei pakita suurii dengoi, yhtelläh ilmai abuu on vaigei pyzyö jalloilleh. Omua kul tuurutaloidu Videles ei ole, se on riičitty. Harjoituksih niškoi Ihalmol da Tilkuzil ičel pidi löydiä tilat. Yhtet pietäh harjoituksii paikallizen souhozan kantoras, toizet školas. Tulien vuon kevätkuus Ihalmo-pajojoukko täyttäy vuottu. Kai nämmä vuvvet heilei-iänizet naizet pajatetah omas armahas kodirannas, čomas luonnos da rakkahuos. On vahnua pajuo, kudualoi naizet kuultih vie lapsinnu olles omis muamolois da buabolois, erähät pajot ollah otetut Videlen endizen horan da Oman pajon programmois. Pajatetah nygyaigazii pajoloigi. Äijän pajuo ven an kieles karjalakse kiändi Galina Ol kina. Net ollah hyvin tundietut rahvahal: Valgei peldokukkaine, Čurčettau ojaine, Magei muarjaine. Erähien pajoloin pohjannu ollah videleläzen neroniekan Ivan L ubimtsevan runot, muuzikan säveldi Nikolai Dubalov. Nämmä pajot ollah ven an kielel. Ohjelmistos äijiä pajuo ei ole, yhtelläh net kai ol- Tänäpäi Tilkuzet alletah uvven näytelmän valmistamistu, se ozutetah karjalazien VII kerähmön aigah, kudai pietäh tulien vuon kezäl. lah lähäizet ristikanzan syväindy. Naizien sanoin mugah pajattamine ei anna heile vahneta, pajot tuvvah vägie da hyviä mieldy sego ajetah iäres kai kivut da tuskat. Joukos on kaheksa naistu, nelli heis pajatetah enzimäzis päivis algajen. Nygöi jo kolme kuudu ei ole soittajua, häi heitti ruavon pienen palkan periä. Kahteskymmenes vuvves oli kaikkie: hyviä daigi vaigevustu, yhtelläh, myö uskommo parembah, sanelou pajojoukon johtai Nadežda Aleksejeva rahvas suvaijah kuunnella meidy, sendäh ruaduo hyllätä ei sua. Videl on čoma karjalaine kylä, sie vie suau kuulla karjalan kieldy. Sih lapsii opastetah päivykois, školan algukluasois. Viijendes kluasas algajen lapsii opastetah suomen kieleh. Školas on hyvä karjalaine gorničču, kus lapset suajah tiedoloi karjalazien kul tuuras sego opastutah perindöllizih käziruadoloih. Ozuttelijoil kylän elaigu on hyvin tuttu, hyö kaikin kazvettih hierulois. Školas omii harjoituksii pidäy Tilkuzet-teatrujoukko, se algoi oman ruavon läs kuuttu vuottu tagaperin. Joukko yhistäy eri-igähisty rahvastu: kui lapsii mugai aiguzii, kaikkiedah on piäl ozuttelijua. Suurin oza meijän artistois ollah školan opastajat, on vie liägärii, sähkömiesty, mašinan ajajua. Myö kaikin olemmo erilazet, yhtelläh konzu ezitymmö yhtel laval, pagizemmo karjalaikse, olemmo yhtenjyttymät, sendähgi joukon nimekse paninno Tilkuzet, sanelou ohjuaju Raisa Kudžijeva. Joukon ohjelmistos on kolme näytelmiä: Samvuaru, Vieras koinižändy sego Rakkahus da kyyhköit. Niilöin pohjannu ollah Juakko Rugojevan da Vasilii Firsovan tevokset sego Nevvostoliiton tundiettu fil mu. Joga näytelmiä čomendetah pajot karjalan kielel da tansit. Tekstoin kiändäjänny on Raisa Kudžijeva. Omien ezityksienke ozuttelijät ajeltih Karjalua myö sego käydih Suomeh. Kaččojil meijän ezitykset tullah mieldy myö, ainos on täyzi zualu. Rahvahal kyynälet nostah silmih, sanotah, gu meijän ozutelmis nägyy karjalan kielen čomus da tovelline kylän elaigu. Erähät videl čät käydih kaččomah meijän yhty samua ezitysty kaksin-kolmin-nellin kerroin, sanotah, gu ainos myö ližiämmö midätahto uuttu, sanelou Raisa Kudžijeva. Tottu sanojen ozuttelijoil kylän elaigu on hyvin tuttu, hyö kaikin kazvettih hierulois. Dekoratsieloi omih ezityksih niškoi da sobua löyttih buaboloin sundugois. Nygöi ozuttelijoil on žiäli, gu omien lapsienke hyö ei paistu karjalakse, sendäh omien ezityksien avul tahtotah ozuttua, gu ei pie varata paista omal kielel, pidäy ainos mustua omii juurii. Tänäpäi Tilkuzet alletah uvven näytelmän valmistamistu, se ozutetah karjalazien VII kerähmön aigah, kudai pietäh tulien vuon kezäl.
»»kandurahvas (0). talvikuudu Ruočin karjalazilluo gostih»»rajan tagua Ivan Savin Suomen valdivon iččenäzyön päiviä pietäh Ruočisgi suomelazien kul tuuruyhtistyksis. Eräs niilöis on Vallentuunan Ruo činsuomelazien kul tuuruyhtistys. Pruazniekale kučuttih kolme hengie Karjalaspäigi: minuu da kul tuurualan ruadajua Priäžäspäi Julija Tolmačovan da Dmitrii Muhorinan. Matku Turkuh kesti läs čuassuu taksil da vie laival pidi ajua. Ruočin piälinnu vastai meidy huondespuolihämäräs, linnas kaijat keskučan pihat, lumikivokset. Pihat kabrastamattah ihan gu meil Petroskois tuhun aigah mašinriävyt kivoksien peitos rounoku valgien kattien al, pyörät paččahih sivottu, gu moržat gurbilleh, sidomattahgi niidy ei niken koske. Meil vie palaine pidi ajua Vallentuunan kommuunah. Tiä jo dorogat oldih kabrastettu, kivokset madalembat, kogo luondo kaunehembi da puhtahembi. Omas talois meidy vastai Karjalan monivuodehine karjalažuon suvaiččii da kaikenpuoline abuniekku Eila Pöllänen. Vallentuunan Ruočin suomelazien kul tuuruyhtistys täytti vuottu. Vuozipäivy piätettih pidiä Suomen valdivon iččenäzyön piän. Yhtistyksen tiloih kuuluu suuri zualu, buaru, Kirjaston tilois stendoil sai nähtä monivuodehine liiton ruado kui Ruočis, mugai Karjalas. Kuvas on Dmitrii Muhorin (oig. hur.), Julija Tolmačova, Karjalan monivuodehine karjalažuon suvaiččii da kaikkienpuoline abuniekku Eila Pöllänen da minä. muzei. Kirjaston tilois stendoil sai nähtä monivuodehine liiton ruado kui Ruočis, mugai Karjalas. Pidoh näh meigäläzet Julija da Dmitrii valmistettih hyvä muuzikkuprogrammu. Pajatimmo nelläigi Eilan kel kaksi karjalastu pajuo. Eräs niilöis Minä mustan. Mugai huškahtih enzimäine päivy. Karjalazennu komponentannu Oli piätetty pidiä konsertu. talvikuudu kahten čuasun aigah päiväl. Paikallizis joukkoviestimis oli jo aijembi ilmoitettu aijas da monis kohtis azuttu hyvä rekluamu čomien kuvien kel. Jo Anna iellehgi eläy sambumatoi rahvahienväline ystävys da suvaičus. puoles päiväs keskukseh rubei kerävymäh rahvastu: karjalan kielen suvaiččijoi, suomen kielel pagizijoi. Myö vastaimmo vahnan tuttavan Ake-šouferin, kudai ajelutti meidy kezäl vuvvennu, konzu myö enzi kerdua käimmö Ruoččih. Nygöi Ake oli konsertan vedäjänny. imät tulluzis paistih suomekse, se oli meilegi hyvä, ku saimmo paista keskenäh da vaihtella mielii. Konsertas oli mondu tostugi taidojoukkuo, jogahizel oma programmu. Myö rajantagazet gost at liityimmö pidoloih karjalazennu komponentannu da meidy ylen hyvin otettih vastah: kyzeltih äijän; saneltih omahizis, kuduat voinan aigua pajettih Suomen kauti Ruoččih. imät niilöis vahnannuot tässäh igävöijäh omii rakkahii kodirandoi, tahtottas enne kuolendua hos kerdaine kävvä da nähtä omien kodiloin alustoin pohjii. Histourien tapahtumat ei ainos olla ristikanzoin hyväkse. Poliitiekat riijelläh prostoit rahvas tirpetäh gor ua. Konsertu kesti läs kahtu čuassuu da oli minuutan pitky väliaigu, konzu rahvas juodih koufeidu, paistih keskenäh, kačottih kniigoi, diskoi, otettih fotokuvua. Konsertu loppihes jo ehtypuolel tävves pimies. Ehtäl oli järjestetty pieni illačču lähembäzien tuttavien da ystävien kel. Jo lähembi puolduyödy piäzimmö yöpuule. Čoma linnu Tukholmu Tossupiän puoleh päivässäh oli huogavoaigu, tuttavuimmo Eilan taloih. Se on luonnonhelmas pyöryžäl meččymätäköl. Linduloin niškoi sie on menetiijämi kormuškua. Näet, kui tikku koputtau vanhua kannon nyččiä. Kottarazet, tiazet, čiučoit, ruskeirindazet telmetäh vil l uluhtazis, vallitah parahii jyväzii. Kois ymbäri hypitäh kroliekat, niidy ei kazvateta nigo lihakse, nigo nahkakse, muite vai. On hirviegi. Ehtäl kodih tulles vähäzes emmo ajanuh hirven vazoin piäle, net kodvan aigua ei tahtottu lähtie dorogalpäi, čomendeltihes fuaroin tules. Kodih mennes Tukholmas ihailimmo Uvvekse vuottu čomendettuu linnua: kaikkielpäi vai eriväristy tuldu da čomendustu. Tämänmoizii čomenduksii en nähnyh nikus muijal. Tukholmas oli pieni konsertaine linnan kirikös, sie oldih suomenkielizet rahvas. Siegi saimmo nähtä ammuzii tuttavii. Seiččemele jo pidi olla valgamol da ajua kodih. Täl kerdua siä oli hyvä da tyyni, pakkaine oli lauhkei. Kodimatku andau hyviä mieldy da lämmittäy. Anna iellehgi eläy sambumatoi rahvahienväline ystävys da suvaičus. Kummallizet urokat»»opastus Tamara Ščerbakova Talvikuus Petroskoin Jatkoopastuksen instituutan tyves piettih kursit lapsienkazvattajih näh, kuduat päivykodilois harjaitetah lapsii karjalan, vepsän da suomen kieleh. Minuugi kučuttih sinne pidämäh erästy luvenduo. Kačottavakse valličin Nygyaigazet kižatehnolougiet -aihien. Minä ozuttelin moizii kižoi, kudamih mielihyväl kižatah lapset dai kazvattajat: Kummalline batogaine, Japanin mašinaine. Opastuimmo kui kebjiesti ottua mustoh kižaluguu, runuo, uuttu sanua. Ylen vesselästi kaikin luajimmo elävii virkehii, kuduat opastetah, kui oigieh niidy kirjuttua karjalan kielel. Aigua oli vähä, minul himoitti heijän kel enämbi kižata, ku kazvattajat voidas kižata niilöih omien kazvattiloinke. Jo tostu kuudu kaksi kerdua nedälis harjaitan lapsii lyydin kieleh Petroskoin paivykois n:o, kus kehitetäh Marija Montessorin metoudiekkua. Lyydin kieli meijän Karjalas on jiän nyh bokkah, sidä ei opasteta nikus. A minul ainos himoittau keksie midätah uuttu, sitgi opastun iče älykkähien lapsien kel yhtes lyydin kieldy. Lapset jo pandih mustoh kai värit, viizitostu talvi-teemua koskijua sanua, tietäh erähien linduloin nimii, pajatetah pajozii, sanellah runoloi. Marija Montessori hyvin tiedäy lapsien psihologien da eroittau joga lapsen ičenviendiä. Tämän metoudiekan mugah lapsi iče valliččou opastundumaterijualat da kenenke sidä rubieu opastumah. Montessorin metoudiekku ezmäzikse opastau joga lastu tundemah omii tahtoloi da mielii. Häi iče tiedäy äijängo aigua rubieu ruadamah da konzu rubieu muuttamah kižua libo ruaduo. Lapsi kazvau da kehittäy tiedoloi omua mieldy da vägie myö. Montessorin metoudiekku on moine, konzu opastujes joga lapsi kannattau arvoloi omua mieldy myöte. Montessorin metoudiekku perustuu lapsen mieleh da tahtoh. On kummu nähtä kui lapset iče vallitah ken midä rubieu ruadamah: kižuamah libo kirjuttamah da mualuamah, runuo sanelemah libo pajattamah. Moizil lapsil on suuri himo ainos avvuttua vah- Lapset jo pandih mustoh kai värit, viizitostu talvi-teemua koskijua sanua, tietäh erähien linduloin nimii, pajatetah pajozii, sanellah runoloi. nembii da heis opastuo ruadamah muga kui pidäy da miellyttäy kaikii, ken on rinnal, ei vaiku yhtel hänel. Montessorin metoudiekku ezmäzikse opastau joga lastu tundemah omii tahtoloi da mielii. Sentäh päivykois dai školas pidäs olla moizii ruadopaikkoi, kus lapsien mielet löyttäs tiedoloi da vägie myö ruadoloi. Kursilazienke käimmö täh päivykodih, kus meidy vastai metodistu Jekaterina Skorina. Häi ozutti kai materjualat, saneli Montessorin metoudiekkah näh. A minä olen kiitolline johtajal Tikka Irina Nikolajevnale, Jekaterina Petrovnale da lapsien kaččojile Nadežda Mihailovnale da Darja Mihailovnale ku annetah minule mahto jatkua mielenkiinnittäviä ruaduo heijän laitokses.
Muhahtai! (0) Vovaine, kuibo dielot školas? Ga... kuda kui.»» joudoaigu. talvikuudu kyzyy An a-t outa enzimäzes kluasas opastujua plem anniekkua. Ga... Kuibo urokat azut? matinke. Goroskoppu päivännouzunpuolen Tulii vuozi on Mavon vuozi. Päivännuouzunmualois maduo kunnivoijah, pietäh sidä viizahannu. Mavon vuvvennu rodinuhes mies on herky da mielyttäi, naine čoma. Kui naizet, mugai miehet pietäh čomii sobii, miehil on kallistu aksessuarua. Mavot ei olla pagizijat, hyö äijäl da hyvin duumaijah, kai ruavot ruatah loppussah, hos ollahgi laškat. ne kui kyzyö Mavol abuu libo nevvuo, hyvin duumaikkua ezmäi, maksaugo. Madohäi prižmiy sit sinus kai sinun vellat. Mavot ollah mustusukkazet, sendäh ei anneta välliä omale mielespiettäväle, ičehäi petetäh omii vastinehii. Mado rodieu ozakas Häkin da Kukoinke. Rotan dielot ei eistytä Mavon vuvvennu. Parembi tartukkua kirjuttimeh da kirjutakkua midätahto. Häkin perehes voi roita hoppuu. Älgiä puuttukkua kenentahto valdah! Tänä vuon ei pie naija eigo mennä miehele. Tigrale ei pie olla joute Mavon vuvvennu. Hänel olis hyvä lähtie kunnetahto matkah. Kažile tulii vuozi rodieu hyvä. Kaži ainos rubieu duumaimah midätahto, viizastelemah. Oman perehen probliematgi ei roita tiel kažin duumoile. Drakonan dielot kui mulloigi ollah hyvin. Häi endizelleh voi eliä rauhada varuamattah. Mado voi ruadua kaikkie, midä vai mieleh tulou, sehäi on hänen vuozi! Maduo lykystäy suvaičusdielolois. Hebo voi jättiä kai suvaičuksen periä. Ku jättänöy kaiken, ga žiälöiččöy, sendäh ku Mavon vuvven suvaičus ei ole pitky. Kozan elokses rodieu äijy tapahtumua, häi kiinnostuu monih dieloloih. Oblezjan löydäy oman sijan. Hänes rodieu tolkuu kaikkiel da kaikile. Rahvas tahtotah, ku häi olis rinnal da autettas heidy. Kukoi rubieu kiinnostumah monih ruadoloih. Toinah hänen perehes roinnou mitahto probliemu. Koiran paginkanzoin keskes rodieu filousofua da ajattelijua ristikanzua. Koiru voi tiijustua midägi uuttu. Mavon vuozi ei tuo ozua Koirale. Počile liženöy dengua, ga ei ližene suvaičustu. Suvaičusdielolois rodieu enämbi hommua, migu hyviä mieldy. On valmistannuh Ol ga Smotrova Kniigu rodieu suadu Karjalan kirjastoloih. Ostua kniigu voibi Kielen, literatuuran da histourien instituutas. Naizen elokseh nähte»»piäzi ilmah kniigu karjalazeh naizeh nähte Ol ga Smotrova Ku kiännämmö kniigan nimen ven an kieles, sit se rodieu moine: Karjalaine naine histouriellis-etnogruaffizien kirjumaterjualoin zirkalos. Kniigu valmistettih Kielen, literatuuran da histourien instituutan ruadajat Ol ga Il uha, Julija Litvin da arhiivan ruadai Ida Petričeva. Tämä kniigu ei ole meijän kirjutettu, sen kirjuttajinnu ollah suat hengie, sellittäy Ol ga Il uha. Materjualoi kniigah niškoi saimmo Karjalan Kanzallizes arhiivas da muzeis, Arhangel skan da Suomen Kanzallizes arhiivoispäi. Kniigan luadijoin sanoin mugah, karjalaine muanruadai naine on ozutettu kniigas enimyölleh miehen silmin. XIX-luvul dokumentoihäi kirjutettih miehet, ei se olluh naizien ruado. Fotokuvisgi naizet ollah moizet, mittuminnu heidy nähtih miehet, ku naizien keskes fotogruaffoi ei olluh. Ga on kniigas naizien kirjutettuugi, sanommo, vuvvennu 0 kirjutettu naizen kirjaine ukole. Meijän mieles enne naizel ei olluh valdua, händy ei kunnivoittu... ga se ei ole muga. Duumaikkua vai, naine loppi vaiku školan algukluasat, ga sih kaččomattah, häi ylen hyvin maltoi kirjuttua kirjazii, sanou Ol ga Il uha. Kniigas on tämän kirjazen kiännös ven akse, lugenetto ga kummeksitto sidä. Nygöi jo harvah suat lugie moizii čomal kielel kirjutettuloi sydämellizii kirjazii da vie käzipiirrustuksienke. Arhiivan ruadai Ida Petričeva sanoi, ku kniigan valmistamizen aigua häi tiijusti äijän uuttu karjalazen naizen elokseh nähte. Minule oli uuzi se, ku naizet oldih hyvät myöjät, vienankarjalazil naizil oldih omat laukat, tavaroi hyö viettih Arhangel skas da Piiterispäi. Erähil oli luba tabakan myöndäh, sanou Ida Petričeva. Anuksen gubernien naizet opastuttih luadimah olgišliäppöi erähäs mužikas. Nämmii šliäppöi sit piettih Piiterisgi, net oldih movvakkahat. Midä ezitettih Pariižan ozuttelus Riipuškalan čupun naizet, mindäh karjalazet ei pastettu šipainiekkua Synnynmuanaigah da mi taudi ei tartunuh karjalazih naizih? Vastavukset nämmih da monih toizih kyzymyksih suatto löydiä uvves kniigas.»»midä? konzu? kus? 0/ 0 / 0 Jovensuu Carelikum-keskus Choice? Valinta! Vibor -ozuttelu / / Taidomuzei Karl Marksan piha, -0-0 Vastavus Petroskoinke -ozuttelu»»hyvittelemmö! Aleksandr Lukič Volkovua hyvittelemmö roindupäiväl! Toivotammo hänene lujua tervehytty, perehozua da tiettäväine uuttu runuo da kirjutustu! Oma Mua -lehten toimitus Talvikuun. päivy on Viktor Troševan roindupäivy. Mies on Ižänmuallizen voinan veteruanu, hänel on ordenua da medalii. Viktor Vasiljevič hätken aigua ruadoi fotokuvuajannu Karjalan joukkoviestimis: Neuvosto-Karjalas, Omas Muas da Vienan Karjalas. Sydämellizesti hyvittelemmö Viktor Troševua roindupäivänke da toivotammo lujua tervehytty, hyviä mieldy da kaikkie parembua. Oma Mua da Vienan Karjala»»Siänennustus Petroskoi Anus Priäžy Suojärvi Sortavala Pitkyrandu yö päivy yö päivy yö päivy yö päivy yö päivy yö päivy /0 - - - - - - - - - - - - /0 - - - - - - - - - - - + /0 + - + - + - - - - - + + /0 - - - - - - - - - - - - 0 /0 - + - + - + - + - + + + /0 + - - - 0 - - - 0 0 + - 0 /0-0 - - - - - - 0 0 0 0 On otettu: www.gismeteo.ru Lopul vuottu 0. talvikuudu on Vladimir Kettuzen roindupäivy. Vladimir Stepanovič on tundiettu lehtitoimttai. Häi oligi Oman Muan piätoimittajannu da hänel piän al nerovuttih nuoret karjalakse kirjuttajat. Toivotammo Vladimir Kettuzele pitkiä igiä, lujua tervehytty, perehsobuu da lykkyy. Oma Mua -lehten toimitus haldivoiččijat: Karjalan rahvahan lehti Alustettu kezäkuus 0 Karjalan tazavallan Zakonoinhyväksyndykerähmö, Karjalan tazavallan halličus, Karjalan Rahvahan Liitto da Julguamo Periodika Piätoimittai Natalja Sinitskaja Julguamon da toimituksen adressi: Titovan piha, 0 Petroskoi, Karjalan Tazavaldu ÎÎ Tel: (-) -0-0 ÎÎ E-mail:omamua@mail.ru Internet: ilmahpiästäi: ÎÎ Valdivolline Periodika-laitos ÎÎ Painettu Verso-painamos 0 Petroskoi, Varkauksen randu-uuličču, a ÎÎ Kirjoile pani Ven an Federatsien kirjupainoalan komitiettu Indeksu ÎÎ Registrunoumeru 00 ÎÎ Painettavakse on allekirjutettu.00 ÎÎ Painandulugumiäry 00 ÎÎ Tiluandu ÎÎ Hindu 0 rubl ua Redizainu Fenomen-mediajoukko (Piiteri) www.design-smi.ru
»»TV:n programmu. talvikuudu. pakkaskuudu (0). talvikuudu Ezmäinargi / Toinargi 0/ 0 Kolmaspäivy 0/ 0 Nelläspäivy 0/ 0 Piätteniččy 0/ 0 Suovattu 0/ 0 häpäivy 0/ 0 0.00, 0.00,.00,.00 Новости 0.0 Доброе утро 0. Х/ф «ДЕВЧАТА».0 Новогодний Ералаш. Анимационный фильм «Иван Царевич и Серый Волк». Х/ф «ЗОЛУШКА». Х/ф «ЛЮБОВЬ И ГОЛУ- БИ» (+).00 Х/ф «ИВАН ВАСИЛЬЕ- ВИЧ МЕНЯЕТ ПРОФЕС- СИЮ».0 Х/ф «ИРОНИЯ СУДЬ- БЫ, ИЛИ С ЛЕГКИМ ПА- РОМ!».0 Проводы Старого года. Новогоднее обращение Президента Российской Федерации В. В. Путина 00.00 Новогодняя ночь на Первом 0.0 Дискотека 0-х Россия 0.00 Х/ф «ИСТОРИЯ ЛЮБ- ВИ, ИЛИ НОВОГОДНИЙ РОЗЫГРЫШ» (+) 0.0 Мультфильм 0. Х/ф «ЧАРОДЕИ».00 Лучшие песни-. Праздничный концерт из Государственного Кремлевского дворца.0 Х/ф «КАРНАВАЛЬНАЯ НОЧЬ».00 Вести. Короли смеха (+). Х/ф «МОСКВА СЛЕЗАМ НЕ ВЕРИТ». Х/ф «ДЖЕНТЛЬМЕНЫ УДАЧИ». Х/ф «КРАСНАЯ ША- ПОЧКА».0 Новогодний парад звезд. Новогоднее обращение Президента Российской Федерации В.В. Путина 00.00 Новогодний Голубой огонек- 0.0 Большая новогодняя дискотека 0.00 Канал «Евроньюс» 0.00 Обыкновенный концерт с Эдуардом Эфировым 0. Х/ф «МОЯ ЛЮБОВЬ».0 Д/ф «Испытание чувств. Лидия Смирнова».0, 0. Мультфильм.00 Х/ф «МАМА». Легенды мирового кино. Х/ф «ТРУФФАЛЬДИНО ИЗ БЕРГАМО».0 Больше, чем любовь. Михаил Филиппов.0 Муслим Магомаев. Шлягеры ХХ века. Спектакль «Casting/Кастинг».0 Татьяна и Сергей Никитины в кругу друзей., 00.0 Новый год в компании с Владимиром Спиваковым. Новогоднее обращение президента российской федерации В.В. Путина 0. Концерт Элтона Джона в Нью-Йорке 0.00 Дискотека 0-х 0.00 Анимационный фильм «Иван Царевич и Серый Волк» 0. Х/ф «ДЕВЧАТА» 0.00,.00 Новости 0. Х/ф «ЛЮБОВЬ И ГОЛУ- БИ» (+).0 Х/ф «ИВАН ВАСИЛЬЕ- ВИЧ МЕНЯЕТ ПРОФЕС- СИЮ».0 Х/ф «ИРОНИЯ СУДЬ- БЫ, ИЛИ С ЛЕГКИМ ПА- РОМ!».0 Х/ф «ИРОНИЯ СУДЬ- БЫ. ПРОДОЛЖЕНИЕ».0 Две звезды. Большой новогодний концерт. Х/ф «АВАТАР» (+). Красная звезда представляет: «лучших песен года» (+) 0. Х/ф «ЗУД СЕДЬМОГО ГОДА» (+) 0.0 Х/ф «ЗДРАВСТВУЙ, ДЕ- ДУШКА МОРОЗ!» 0.0 Х/ф «МИССИЯ ДАРВИ- НА» (+) Россия 0.0 Лучшие песни. Праздничный концерт из Государственного Кремлевского дворца 0. Концерт Николая Баскова «Не только о любви» 0. Х/ф «КАРНАВАЛЬНАЯ НОЧЬ» 0. Х/ф «МОСКВА СЛЕЗАМ НЕ ВЕРИТ».0 Х/ф «ДЖЕНТЛЬМЕНЫ УДАЧИ».00 Вести.0 Песня года. Часть первая.0 Юмор года (+).0 Х/ф «ЕЛКИ» (+). Х/ф «ЕЛКИ -» (+). Первый Новогодний вечер. Х/ф «КЛУШИ» (+) 00.0 Х/ф «СТИЛЯГИ» (+) 0.0 Х/ф «ЛЕТУЧАЯ МЫШЬ» 0.0 Комната смеха 0.0 Канал «Евроньюс» 0.00, 0.0 Мультфильм.00 Х/ф «ВЕСЕЛЫЕ РЕ- БЯТА». Больше, чем любовь. Любовь Орлова и Григорий Александров.. Мировая премьера. Новогодний концерт Венского филармонического оркестра-. Прямая трансляция из Вены., 0. Цирк «Массимо».0 Х/ф «ДУЭНЬЯ». Гала-концерт «Романтика романса». Х/ф «НОВАЯ БЕЛО- СНЕЖКА».00 Пол Маккартни: «Вернись!». Фильм-концерт 00. Х/ф «МЫ С ВАМИ ГДЕ- ТО ВСТРЕЧАЛИСЬ» Oma Mua lehten kaikkii lugijoi hyvittelemmö Uvven Vuvvenke da Rastavanke! Toivotammo teil ozua da iluo, lykkyy da menestysty, perehsobuu da tervehytty! zykkiä iellehgi lehten lugijon joukos! Oma Mua -lehten toimitus 0.00, 0.00,.00,.00 Новости 0.0 Х/ф «МАЛЫШ- КАРАТИСТ» (+) 0.0 Х/ф «БЕРЕГИТЕ МУЖ- ЧИН» 0. Анимационный фильм «Ледниковый период».0 Новый Ералаш.0 Т/с «ПОСЛЕ ШКОЛЫ» (+).0 Т/с «ОДНОЛЮБЫ» (+). Кто хочет стать миллионером?.0 Угадай мелодию.0 Поле чудес. Пусть говорят (+).00 Время. Х/ф «ZОЛУШКА» (+). Легенды «Ретро FM» 0. Х/ф «ЦАРСТВО НЕБЕС- НОЕ» (+) 0. Х/ф «ПОСМОТРИ, КТО ГОВОРИТ» (+) 0.0 Контрольная закупка Россия 0.0 Х/ф «ДЕВУШКА С ГИ- ТАРОЙ» 0.0 Х/ф «ДОЯРКА ИЗ ХАЦА- ПЕТОВКИ» (+) 0.0 Х/ф «САМОГОНЩИ- КИ. ПЕС БАРБОС И НЕО- БЫЧНЫЙ КРОСС» 0. Х/ф «ЕЛКИ» (+).0 Х/ф «ЕЛКИ -» (+).00,.00 Вести.0 Песня года. Часть вторая.0 Юмор года (+).,. Х/ф «ОПЕРАЦИЯ «Ы» И ДРУГИЕ ПРИ- КЛЮЧЕНИЯ ШУРИКА». Второй Новогодний вечер. Х/ф «НОВОГОДНЯЯ ЖЕНА» (+) 00.0 Х/ф «НА МОРЕ!» (+) 0. Х/ф «НОВОГОДНЯЯ ЗА- САДА» (+) 0.00 Х/ф «СТРЕЛЯЙ НЕМЕД- ЛЕННО!» (+) 0.0 Комната смеха 0.0 Канал «Евроньюс» 0.00 Х/ф «ЧИПОЛЛИНО»., 0.0 Мультфильм.0 Х/ф «МЫ С ВАМИ ГДЕ- ТО ВСТРЕЧАЛИСЬ». Д/ф «Эпоха Аркадия Райкина».00 Спектакль «Старомодная комедия». Формула театра Андрея Гончарова. Д/с «Тридцатые в цвете. На краю света».0 Дмитрий Хворостовский. Песни и романсы.00 Д/ф «Кёльнский собор». Х/ф «ЗОЛОТАЯ ЛИХО- РАДКА»., 0. Д/с «Планета динозавров. Новые гиганты».0 Эльдар Рязанов. Юбилейный вечер.00 Легендарные дружбы. «Мастерская духа. Евтушенко об Эрнсте Неизвестном».0 Х/ф «КАРЛ ВТОРОЙ. ВЛАСТЬ И СТРАСТЬ», и серии 00. Queen. Концерт на стадионе «Уэмбли» 0.0 Искатели. «Тайны Дома Фаберже» 0.0, 0.0 Х/ф «МАЛЫШ- КАРАТИСТ -» (+) 0.00, 0.00,.00,.00 Новости 0. Х/ф «ПРИНЦЕССА НА БОБАХ» (+) 0. Анимационный фильм «Ледниковый период: Глобальное потепление».0 Новый Ералаш.0 Т/с «ПОСЛЕ ШКОЛЫ» (+).0 Т/с «ОДНОЛЮБЫ» (+). Кто хочет стать миллионером?.0 Угадай мелодию.0 Поле чудес. Пусть говорят (+).00 Время. Х/ф «+» (+). Х/ф «ПЕРЕВОЗЧИК» (+) 00. Х/ф «МАЛЕНЬКАЯ МИСС СЧАСТЬЕ» (+) 0.0 Х/ф «ПОСМОТРИ, КТО ЕЩЕ ГОВОРИТ» 0.0 Х/ф «ЭРАГОН» (+) Россия 0. Х/ф «ЖИВИТЕ В РА- ДОСТИ» 0.0 Х/ф «САМОГОНЩИКИ. ПЕС БАРБОС И НЕО- БЫЧНЫЙ КРОСС» 0.,. Т/с «ВЫСШИЙ ПИ- ЛОТАЖ» (+).00,.00,.00 Вести.,.0 Вести-Карелия. Праздничный концерт. Мультфильм.0 Х/ф «ОПЕРАЦИЯ «Ы» И ДРУГИЕ ПРИКЛЮЧЕ- НИЯ ШУРИКА».00 Измайловский парк. Большой юмористический концерт (+).0 Х/ф «ВАРЕНЬКА» (+). Х/ф «ВАРЕНЬКА. ИС- ПЫТАНИЕ ЛЮБВИ» (+) 00.00 Х/ф «УКРОЩЕНИЕ СТРОПТИВОГО» (+) 0.0 Х/ф «ТАКСИСТА И СО- БАКА» (+) 0. Горячая десятка (+) 0. Х/ф «КОСМИЧЕСКИЙ ДЖЭМ» (+) 0. Комната смеха 0.0 Канал «Евроньюс» 0.00 Новости культуры 0., 0.0 Мультфильм.0 Х/ф «ХОЗЯЙКА ГОСТИ- НИЦЫ». Спектакль «Кин IV». Д/с «Тридцатые в цвете. Кругосветка братьев Райт».0 Евгений Дятлов. Любимые романсы. Х/ф «ЦИРК»., 0. Д/с «Планета динозавров. Элита убийц».0 Бомонд в Доме актера.0 Д/ф «Лукас Кранах Старший».00 Легендарные дружбы. «Прекрасные черты. Ахмадулина об Аксенове».0 Х/ф «КАРЛ ВТОРОЙ. ВЛАСТЬ И СТРАСТЬ», и серии 00. Концерт в Норвегии «А-HA. Возвращение домой» 0.0 Искатели. «Русская Атлантида: Китеж-град - в поисках исчезнувшего рая» 0.00, 0.00,.00,.00 Новости 0.0 Х/ф «МАЛЫШ- КАРАТИСТ -» (+) 0. Х/ф «МОЯ МАМА - НЕ- ВЕСТА» 0. Анимационный фильм «Ледниковый период - : Эра динозавтров».0 Т/с «ПОСЛЕ ШКОЛЫ» (+).0 Т/с «ОДНОЛЮБЫ» (+). Кто хочет стать миллионером?.0 Угадай мелодию.0 Поле чудес. Пусть говорят (+).00 Время. Х/ф «СЛУЧАЙНЫЕ ЗНА- КОМЫЕ» (+). Х/ф «ПЕРЕВОЗЧИК -» (+) 00.0 Х/ф «ГУДЗОНСКИЙ ЯСТРЕБ» (+) 0. Х/ф «УЖ КТО БЫ ГО- ВОРИЛ» 0.0 Х/ф «ДЕЛЬГО» 0.0 Т/с «ЧАСА» (+) 0.0 Контрольная закупка Россия 0. Х/ф «СТАРИКИ- РАЗБОЙНИКИ» 0.,. Т/с «ВЫСШИЙ ПИЛОТАЖ» (+).00,.00,.00 Вести.,.0 Вести-Карелия.0,.0 Праздничный концерт. Мультфильм.0 Х/ф «ДЕД МОРОЗ ВСЕГ- ДА ЗВОНИТ... ТРИЖ- ДЫ» (+). Х/ф «ЛЮБВИ ЦЕЛИ- ТЕЛЬНАЯ СИЛА» (+). Х/ф «ВАРЕНЬКА. НА- ПЕРЕКОР СУДЬБЕ» (+) 00.0 Х/ф «БЛЕФ» (+) 0.0 Х/ф «ТАКСИСТА И СО- БАКА -» (+) 0. Х/ф «ДЕРЕВО ДЖО- ШУА» (+) 0.0 Канал «Евроньюс» 0.00 Новости культуры 0. Х/ф «НА ЗЛАТОМ КРЫЛЬЦЕ СИДЕЛИ...»., 0.0 Мультфильм.0 Х/ф «ДВЕНАДЦАТАЯ НОЧЬ». Больше, чем любовь. Алла Ларионова и Николай Рыбников. Спектакль «Ханума». Д/с «Тридцатые в цвете. Американские приключения».0 Хибла Герзмава. Любимые романсы.0 Д/ф «Аркадские пастухи» Никола Пуссена». Х/ф «ОГНИ БОЛЬШОГО ГОРОДА»., 0. Д/с «Планета динозавров. Чужой мир».0 Хрустальный бал «Хрустальной Турандот». Михаил Жванецкий.00 Легендарные дружбы. «Прощание. Распутин о Вампилове».0 Х/ф «ТРЕНК. ЛЮБОВЬ ПРОТИВ КОРОНЫ», серия 00.0 Крис Айзек. Рождественский концерт в Чикаго 0.0 Искатели: «Клад Стеньки Разина» 0.00, 0.00,.00,.00 Новости 0.0 Х/ф «ЛЕТУЧАЯ МЫШЬ», серия 0. Играй, гармонь любимая! 0., 0. Мультфильм 0.00 Умницы и умники (+) 0. Слово пастыря 0. Смак (+) 0. Д/ф «Сергей Жигунов. «Теперь я знаю, что такое любовь».0 Т/с «ПОСЛЕ ШКОЛЫ» (+).0 Т/с «ОДНОЛЮБЫ» (+). Кто хочет стать миллионером?.0 Угадай мелодию.0 Новогодний смех на Первом. Поле чудес. Новогодний выпуск.00 Время. Сегодня вечером с Андреем Малаховым (+).0 Х/ф «О ЧЕМ ЕЩЕ ГОВО- РЯТ МУЖЧИНЫ» (+) 00.0 Х/ф «КАЗАНОВА» (+) 0. Х/ф «НЕТ ТАКОГО БИЗНЕСА, КАК ШОУ- БИЗНЕС» (+) 0. Т/с «ЧАСА» (+) Россия 0. Х/ф «ОПАСНО ДЛЯ ЖИЗНИ» 0.00 Субботник 0.0,. Т/с «ВЫСШИЙ ПИЛОТАЖ» (+).00,.00,.00 Вести. Рождественская «Песенка года». Мультфильм.0 Х/ф «СЕМЬ ВЕРСТ ДО НЕБЕС» (+).0 Десять миллионов с Максимом Галкиным.0 Большой бенефис Игоря Маменко и Сергея Дроботенко (+). Х/ф «ВАРЕНЬКА. И В ГОРЕ, И В РАДОСТИ» (+) 00.00 Х/ф «БЕЗУМНО ВЛЮ- БЛЕННЫЙ» (+) 0.0 Х/ф «ПОЛЕТ ФАНТА- ЗИИ» (+) 0.0 Х/ф «СМЕРТЕЛЬНАЯ БИТВА» (+) 0. Комната смеха 0.0 Канал «Евроньюс» 0.00 Новости культуры 0. Х/ф «ЗОЛОТЫЕ РОГА».0, 0.0 Мультфильм.0 Х/ф «МИСТЕР ИКС». Божественная Гликерия. Г.Богданова-Чеснокова.00 Спектакль «Калифорнийская сюита». Д/с «Тридцатые в цвете. Конец эпохи».0 Романтика романса.00 Д/ф «Делос. Остров божественного света». Х/ф «НОВЫЕ ВРЕМЕ- НА»., 0. Д/ф «По лабиринтам динозавриады».0 Юбилейный вечер Анатолия Смелянского в МХТ им.а.п.чехова «Сквозное действие».00 Легендарные дружбы. «Чему он меня научил. Лунгин о Некрасове».0 Х/ф «ТРЕНК. ЛЮБОВЬ ПРОТИВ КОРОНЫ», серия 00.0 Джейми Каллум. Концерт в Альберт-холле 0.0 Д/ф «Думают ли птицы?» 0.00, 0.00,.00,.00 Новости 0.0 Х/ф «ЛЕТУЧАЯ МЫШЬ», серия 0.0 Армейский магазин (+) 0., 0.0 Мультфильм 0. Здоровье (+) 0. Непутевые заметки (+) 0.0 Пока все дома. Фазенда. Т/с «ПОСЛЕ ШКОЛЫ» (+). Новогодний Ералаш. Х/ф «ОДИН ДОМА». Х/ф «ОДИН ДОМА -».0 Кто хочет стать миллионером?.00 Минута славы шагает по стране. Финал.00 Время. Х/ф «МОЙ ПАРЕНЬ - АНГЕЛ».00 Рождество Христово. Прямая трансляция из Храма Христа Спасителя 0.00 Д/ф «Святые ХХ века» 0.0 Д/ф «Подлинная история жизни святой Матроны» 0. Х/ф «КАДРИЛЬ» (+) 0.0 Х/ф «ГЕНИЙ ПУСТОГО МЕСТА» (+) Россия 0.0 Х/ф «ДОЖДЬ В ЧУ- ЖОМ ГОРОДЕ» 0.0,. Т/с «ВЫСШИЙ ПИЛОТАЖ» (+).00,.00,.00 Вести. Рождественская «Песенка года».0 Мультфильм.0 Х/ф «ОДНАЖДЫ В НО- ВЫЙ ГОД» (+).00 Кривое зеркало. Театр Евгения Петросяна (+).0 Х/ф «ДЕЛА СЕМЕЙ- НЫЕ» (+). Х/ф «ВАРЕНЬКА. И В ГОРЕ, И В РАДОСТИ» (+).00 Рождество Христово. Прямая трансляция торжественного Рождественского богослужения 0.00 Х/ф «ОСТРОВ» (+) 0.0 Х/ф «ДИРИЖЕР» (+) 0. Х/ф «ЧУДО» (+) 0.0 Канал «Евроньюс» 0.00 Новости культуры 0., 0. Мультфильм.00...На тему рождественской открытки.0 Х/ф «НЕОКОНЧЕННАЯ ПОВЕСТЬ».0 Легенды мирового кино. Сергей Бондарчук. Д/ф «Думают ли птицы?».0 Спектакль «Дальше - тишина...».00 Д/ф «Фаина Раневская».0 Послушайте!.0 Концерт Олега Погудина в Государственном Кремлевском дворце «Песни любви». Д/ф «Инокиня». Х/ф «ДЕТИ ДОН КИ- ХОТА». Д/ф «лет со дня рождения Ларисы Шепитько». Х/ф «КРЫЛЬЯ» 00. Балет «Щелкунчик» 0. Искатели. «Островпризрак»
Pakkaskuu 0 0 Tuhukuu 0 Kevatkuu 0 0 sulakuu 0 0 oraskuu 0 0 kezakuu 0 0 heinykuu 0 0 elokuu 0 0 syvyskuu 0 /0 ligakuu 0 0 kylmykuu 0 0 talvikuu 0 /0 / Čomaine: Anastasija Trifanova