Päivö Parviainen. 14. aprill juuli 1992 JUSSI KODUTEE

Samankaltaiset tiedostot
ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki Käsiohjelma

Õigeusu kiriku. pühadekalender

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Eesti Õigeusu Noorte Liit 2007

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

EQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.

Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!

Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S

VAIMULIKUD LOOSUNGID 2013 Valitud piiblisalmid igaks päevaks. Eesti Evangeelne Vennastekogudus

PAARISUHTE EHITUSKIVID

TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants

Võrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 21 (310) 14. veebruar 2007

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region 22.8.

Maakonna MV rahvastepallis

3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN /\

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas

Misjonikäsk evangeeliumides

Kysykää olkaa hyvä. Oletteko Virosta? Ei, en ole Virosta.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

BR. GROSS AM RO. Õpilastele. Õpilased! I. A. PÕDER &POEG KASULIKEMALT OSTATE. Firma L. USA TISAKO. Lau avab ni? ja tellishivitehas TOLLIS TE

Segakoorid Kreedo ja Ave laagerdasid Valjalas

Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA

NO66 Euripides Iphigéneia Aulises Tõlkinud Anne Lill. Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall Lavastaja assistent Jüri Nael. Laval.

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom

RAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat

Rapla valla pärimuspaiku

Algavad KG 14. kirjanduspäevad!

Vabariigi parim laulja on KG abiturient Kristel Aaslaid!

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE

Tähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada

Suur Teatriõhtu XI 17.00

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga

Eestimaa putuksööjad taimed. Puude ja põõsaste ajatamine a.

Eurostudium 3w luglio-settembre Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Piimatööstus pole kolimist ikka veel otsustanud Tallinna Piimatööstus pidi märtsi lõpuks valima, kas ta viib tootmise pealinnast

Magnetkaardid gümnasistidele

Rahvastepall Orissaares

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL

Viron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui!

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl

RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST

E-kursuse "Eesti keel algajatele soome keele baasil" (P2AV.TK.090) materjalid

Lugupeetav koolipere! KG postri konkursi juhend

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 22 (311) 21. veebruar 2007

Tunnustus kunstitööde eest

See romaan toob ära mitmeid sensatsioonilisi pealtnägijatunnistusi Eesti ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * Keel ja Kirjandus 3/2008

EESTI KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED

Mis reedel, õpetajate päeval kavas?

Pal ju õn ne, lõ pe ta jad

Liivi rahva usund JEESUS JA MAARJA

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia

SANASTO laivamatka, taksissa, kohteliaisuusilmauksia KIELIOPPI. kas-kysymyslauseet ja vastaukset, lukusanoja

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud

Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm

Matti Miettinen

21. mail V i*s2siälm aastakäik.

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

MÄGRA-MIKU POSTIPAUN. Alavere kooli leht nr /2010 õa SEEKORD KOOLILEHES: ÕPETAJATE PÄEVA JA HÕIMUPÄEVA TÄHISTAMINE, ÕPILASTE

Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN

Hakkaks õnnelikuks!?

Pastoriveerg! Kehra Kogudus 125!

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Teatriõhtud juba tulevadki!

Oskar Loorits ja liivlased

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Burghardtiga ja tutvuti Saksa Lunastaja kogudusega. Konsistooriumis

Linnalaagris oli huvitav!

Toimetaja veerg. september 2007 Nr. 8 (119)

LUMPIAADI. Saksa lapsed olümpiaadist. p/gsoginooreci i Alati valmis Teie teenistuses õn vastselt avatud trükikoda fiiptrük u. Trükikoda Köitekoda

Viron üks ja kõik RENATE PAJUSALU

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel.

naljapäeval koolisööklas

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

BALTI MEREAJAKIRI 69 KROONI TUNNEB MERESÕIDUST RÕÕMU

2008 ja Kuressaare Gümnaasium

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

Varjupaigataotlejate kultuuriliste erinevuste peamised avaldumisvormid, ja kultuurikonfliktide allikad. Ülle Rannut, Ph.D

Nelikümmend lindu eesti rahvausundis II

Sotti$j&&jjft& föfiti EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

suomi-viro suppea keskustelusanakirja

Loodusteaduste ainenädala üritused 2010

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale

Transkriptio:

Päivö Parviainen 14. aprill 1984 23. juuli 1992 JUSSI KODUTEE 1

Fotograaf: Johannes Lampinen Kaks misjonitöö veterani, praost Päivö Parviainen ja evangelist Kusti Matero. Ülesvõte on tehtud Ryttyläs.

JUSSI KODUTEE 2007. aasta suvel 95-aastaseks saanud Hiina misjonär, veteran ja praost Päivö Parviainen tundis südames soovi kirjastada tõestisündinud jutustus, mis räägib väikese Jussi elust ja koduteest. Lugu on kirja pandud nii, nagu seda on jutustanud Jussi isa nende Lehtomäe kodus Nilsiäs. Väljaande on toimetanud Marika Huusko. www.eestilastemisjon.ee Trükk: JOLAPAINO 2007 RYTTYLÄ ISBN 978-952-92-30594

Unustamatu väike evangelist Jussi Havukainen Jussi sünd oli eriline. See sai teoks 1984. aastal arstide streigi kiuste. Hoolimata sellest, et nädalalõpp oli sünnitusmajas kiire, tuli Jussi maailma laupäeval. Laps oli sündides üleni sinine ja elutu ning teda tuli elustada. Mõne hetke möödudes tundis ta ennast siiski juba hästi. Ta ristiti kodus ja talle pandi nimeks Jussi Heikki. Ristimise ajal puhkes poiss suure häälega naerma ja õpetaja olevat mõtelnud, kelleks see poiss küll saada võiks. Jussi perekonda kuulusid isa Kalevi, ema Ulla, vanem vend Petri, vanem õde Minna ja noorem õde Mia. Samal aastal kolis perekond Kuopio lähedalt Keloniemilt Riistavesile. Neljandaks sünnipäevaks sai Jussi Riistavesi kogudusest kaardi, millel oli kujutatud kahte väikest last varjav ingel. Jussile meeldis see pilt väga. Ta imestas, kuidas suudab ingel lapsi kaitsta nii ohtlikus kohas. Ema üritas poisile asja selgitada, kuigi ei mõistnud seda toona õieti isegi. Augustis 1988 oskas ema inglitest juba rohkem jutustada, sest oli ise õppinud tundma Jeesust. 4

Sügisel laenutas pere Uue Testamendi kassetid, mida Jussi kuulas innukalt tundide kaupa. Ema hakkas juba kartma, et Jussi kulutab mõne kassetti päris ära ja nii ostis ta poisile oma kassetid. Isa luges õhtuti lastepiiblit ja Jussile meeldis see väga. Ükski muinasjuturaamat polnud nii huvitav, Jussile kõlbas ainult Piibel. Tema vaieldamatuks lemmikraamatuks oli Uus Testament. Magama heites pani ta sageli kasseti mängima ja kuulas seda, kuni uinus. Kord jalgrattasõidul kuulsid Jussi ja Mia, kuidas üks poiss lähedalasuval mänguväljakul vandus. Jussi läks poisi juurde ja ütles: Ära vannu, nii sa ei pääse taevasse. Tunnista oma patud üles. Jeesus peseb su patud ära ja sa saad Tema omaks. Siis oled verega pestud ja kõlbad taeva. Nähes Jussi tarkust, ei suutnud uuremad poisid tema sõnade peale isegi vihastada. Viieaastaselt täitus Jussi Püha Vaimuga. Saunaniemi vanas koolihoones ütles ühel 1989. aasta koosolekul keegi noor tüdruk Austriast: Kellelegi on sõnum: Keda ma läkitan? Läkita mind. Sellest ajast algas Jussi töö. Ta kuulutas innukalt evangeeliumi nii tuttavatele kui võõrastele. Samal kevadel pidas keegi evangelist koosolekuid Saarijärvi koolis. Ka Jussi oli oma perega seal. Üks sõber viis Jussi spordikingad õnnistamiseks ja evangelist õnnistas neid, teadmata, kelle omad need on. Ta ütles, et need on väikese evangelisti valmisoleku kingad, aga tema tööaeg jääb lühikeseks. 5

Lasteaed Lasteaiaaeg oli Jussile raske. Ta polnud varem võõraste hoole all olnud. Aga et ema läks operatsioonile ja ka isa ei saanud jääda koju lapsehoidjaks, pidi Jussi minema hommikuti lasteaeda. Nutt oli südantlõhestav. Siiski pulbitses tema südames rõõm sellest, et ta sai olla Jeesuse oma. Söögilauaski laulis ta: Täis on allikas Jumalas, täis on Tema allikas. Kuna Jussi ei läbenud vait olla, saadeti ta kööki sööma. Kord istus Jussi kodus koos teiste lastega lauas ja ema imestas, miks poiss ei söö. Kui küsiti põhjust, seletas laps, nutt kurgus, et toit on õnnistamata. Ema palus siis Jussil seda teha. Jussi palvetas: Taevaisa hoiab väikeseid ja suuri. Õnnista meid kõiki ringis, kodus, tööl. Selline oli Jussi viis toitu õnnistada. Kuulutustöö Jussil oli imeline viis kuulutada. Kord tuli neile külla keegi tuttav mees ja pani suitsu ette. Jussi ütles: Kuule, kas sina ei tea, et suitsetada ei tohi? Sinu keha on Püha Vaimu tempel. Jumal on loonud selle terveks ja ainult selle aja jaoks, milles elame. Sa ei peagi suitsetamist ja õllejoomist oma jõuga lõpetama. Jeesus annab sulle uue meele ja tahte. Mees vihastas Jussi peale hirmsasti. Tegelikult mitte nii palju Jussi kui Jeesuse peale. Ent Jussil oli eriline võime inimesi armastada. Ta soovis, et seegi mees teaks, kuidas Jeesus teda armastab. 6

Jussi kandis kaasas väikest kotti, milles oli rohkesti Jeesusest kõnelevaid sedelikesi. Talle meeldis neid inimestele jagada. Külas ringi käies vaatas ta inimestele sügavalt otsa ja tundis nende silmist, kes on Jeesuse oma. Kord ütles ta raamatukoguhoidjale: Sul on raske olla. Tahaksin rääkida sulle Jeesusest. Tema annab sulle jõudu. Ka naabripoiss Nikole rääkis Jussi Jeesuse armastusest, aga peagi see keelati. Siis kasutas poiss teist moodust pani selga pluusi kirjaga Jeesus elab ja läks Niko juurde. Ta tahtis tunnistada, kas või rääkimata! Väike kuulutaja tundis sageli muret nende laste pärast, kellele ta oli juba Jeesusest rääkinud. Kuidas neid uuesti üles leida? Mõnedest lastest tajus ta selgesti, et need on külvivalmid. Jussi palvetas ka ühe südameveaga imiku eest ja tüdruk paraneski arstide abita. Kord tuli Jussi ristiisa, keda kutsuti suureks Jussiks, neile sauna. Jussi ronis rahulolevalt ristiisa sülle ja too küsis: Kuidas nii suur poiss veel sülle tuleb? Jussi vastas: Nojah, sa pole ju kaua meil käinud, olen vahepeal suureks kasvanud. Veidi aja pärast küsis poiss: Onu, oled sa usklik? Onu jäi üsna vaikseks ja vastas siis: Noh, olen kah, omamoodi. Seepeale lisas Jussi: Omamoodi ei aita. Jeesusesse peab uskuma nii, et saad taevasse. Muidu ei pääse! 7

Evangelisti kannatused Jeesusest rääkimise pärast pidi Jussi ka kannatama. Ühel talvel veeretasid nad naabripoiss Nikoga lumepalle. Nad puurisid palli sisse augu ja Niko ütles, et Jussi võiks sealt läbi vaadata. Kui Jussi vaatas, torkas Niko auku harjavarre. See läks Jussile silma, silmast tuli verd ja vett. Poiss viidi kiirabiga haiglasse. Arst imestas silma uurides, kui võimsa kaitse all oli poiss olnud. Sarvkest oli kuuest kohast katki, aga sügavamalt õnneks mitte, ja nägemine jäi alles. Ravi aitas. Kõigest hoolimata tahtis Jussi Nikole andestada. Jumal annab ju ka meile andeks, oli tema põhjendus. Jussi rääkis ka Niko emale, kuidas Jumal oli saatnud inglid teda kaitsma. Hiljem, kevadel mängisid poisid pimedat. Niko oli silm ja Jussi pime. Niko talutas Jussit ja nende teele jäi redel. Niko käskis Jussil kummarduda ja siis kiiresti üles tõusta. Jussi tegi, nagu kästud, aga lõi pea vastu redelit ära. Verisena jooksis ta ema juurde, kes poja verist pead pestes leidis suure haava. Jussi sõnul ei teadnud Niko, et ta nii kiiresti püsti tõuseb, ta oli tõusnud kui välk. Ta püüdis sõbrale andeks anda, et nende vahele mingit okast ei jääks. Lisaks ütles Jussi, et Jumal parandas pea ära, polegi muud kui pisike auguke. 8

Mina kutsun oma sulase koju Jussi ema opereeriti mitu korda, seepärast räägiti kodus tihti surmast ja hinge surematusest. Jussi oli veendunud, et uskliku inimese hing läheb Jumala juurde. Ema rääkis pojale, et tavaliselt surevad vanemad inimesed enne, aga Jussi teatas, et tema sureb varem kui ema. Ema ei mõistnud, mida Jussi sellega mõtleb. 1990. aastal oli Jussi perega ühel kodukoosolekul Kaavil, kus üks usuõde sai Issandalt sõnumi: Ma võtan oma sulase koju, kuid teile annan jõudu vastu pidada. Jussi vanemad arutlesid endamisi, kes neist inimestest sureb. Et keegi pääseb taevasse, oli selge. Ühel 1991. aasta kevadisel ööl rääkis Jussi ema unes: Veel pisut aega Isa kuulis seda ja vastas: Aasta veel Hommikul tuli emale unenägu meelde ja ta küsis isalt, kust too teab, et aasta on veel aega. Isa vastas, et taevas olid tohutud tulenumbrid: 1992. Vanemad olid rõõmsad, arvates, et Issand viib omad ära, siit maailmast taevakoju. Ühel päeval tööl olles kuulis Jussi isa, kuidas Issand temalt küsis: Kalevi, mida sa tunneksid, kui sinult nõutaks su oma last? Minul oli palju raskem ohverdada oma Poega, et teil oleks igavene elu. Nädal hiljem soovis Jussi, et õde Mia sünnipäeva peetaks kaks nädalat varem, kuna perel oli plaanis minna Kolmårdeni loomaaeda. Nii ka tehti. 9

See päev oli neljapäev 20. juulil 1992 oli Jussi koos emaga sõbra Jaako juures külas. Kohvilauapalves ütles Jussi ema Jaako emale: Neljapäev saab olema selline, mida ka sina ei unusta. Õhtul mõtlesid Jussi vanemad selle üle, mis imelik tähtpäev see neljapäev siis on. Vastust nad ei leidnud ja unustasid selle. Neljapäeva, 23. juuli pärastlõunal läks Jussi Jaako juurde mängima, kuid tuli kohe tagasi ja ütles emale: Ära pahanda, kui ma õhtul õigel ajal koju ei tule, sest täna pean ma tingimata kuulama Jumala Sõna. Nägudeni. Ja läinud ta oligi. Samal päeval poole viie paiku sõitis Jussi isa töölt koju. Sireenide huilates kihutas vastu kiirabiauto. Kellelgi on nüüd päris häda käes, mõtles isa. Kodus ütles ema, et Jussi ei ole veel tulnud Jaako juurest koju sööma. Nad läksid talle järele. Jaako õuele jõudes nägi ema Jussi ratast murul pikali ning ütles: Jussi on surma saanud! Isa vihastas: Oled sa hulluks läinud, et nii räägid?! Jaako seisis kahvatuna oma isa kõrval ja hoidis temast kinni. Jussi isa küsis temalt sõbra kohta. Jaako ei vastanud midagi, aga tema isa arvas, et küllap on Jussi läinud koju. Jussi isa ütles, et kodunt nad just tulid ja seal poissi polnud. Läheks õige sinna, kus nad mängisid, poiss tuleb ju üles leida. Koos sõideti randa. Juba kaugelt nägi isa järves ulpivat sinist särki. Sillast paari meetri kaugusel, kus Jussi lamas, oli vett ainult pahkluuni. Isa tõstis poja järvest välja. Kuigi Jussi oli ainult väikene poiss, oli see ta elu kõige raskem koorem. Ta kandis poja aidatrepile. Ema Ulla hakkas nutma. Üks arst oma perega oli just sama silla äärest paadiretkele minemas. 10

Mees jooksis appi ja hakkas Jussit elustama. Ka Jussi vend jõudis kohale ning helistas kiirabisse. Kiirabiautot ei olnud kohal, kuna see viis parajasti 12-aastast Ollit haiglasse. Sama kiirabiauto oli tund aega varem Jussi isale vastu sõitnud. Olli oli oma jalgrattaga kaubikule tagant otsa sõitnud, selle tagaaknast sisse lennanud ja teadvuse kaotanud. Autos tuli Olli teadvusele ja rääkis, kuidas inglid viisid teda hirmsatest olenditest mööda kolmanda taeva väravasse. Olli oleks tahtnud sisse minna, aga uksehoidja ingel ütles: Sinu aeg ei ole veel tulnud. Sa pead minema tagasi maa peale. Siis nägi Olli, kuidas kaks inglit talutasid väikest valgesse riietatud poissi, ja hääl ütles: Jussi Havukainen sisse! Ja Jussi lasti üksinda väravast läbi. Ollit transportinud kiirabiauto sõitis nii kiiresti kui võis tagasi Riistavesile Jussi järele. Kuna auto tulek võttis aega, helistas Jussi vend uuesti kiirabisse, ja viimaks saabus kaks autot korraga. Et esimest takistas tihe liiklus, jõudis teine kiirabi talle järele. Jussit elustati kolm tundi. Brigaad, kes oli Olli juttu kuulnud, ei tahtnud enne lõpetada, kui Jussi on ellu tagasi toodud. Ent see oli vaid inimeste otsus. Jumalal oli teine plaan. Jussit ei suudetudki elustada, ta suri. Haigla kiirabis võis Jussi isa vaid hüüda: Tänu Issand, et võtsid oma sulase koju! Püha Vaimu abita poleks ta seda suutnud. Kui vanemad õhtul koju jõudsid, mõistsid nad, et see oligi olnud neljapäev, mis iial ei unune. Ema kuulis sama häält, mis ütles: Vaata Jussi kotti! Kui kott nagist leiti ja avati, oli see täiesti tühi. Kõik traktaadid olid laiali jagatud. Evangelist oli oma töö lõpetanud. 11

Matused Saabus matusepäev, 31. juuli. Keset kirikukellade helinat tuli elektrikatkestus. Valgus kustus ja kellad vaikisid. Ainult altariküünlad põlesid. Kirikus oli väga vaikne. Mõne minuti pärast tuli vool tagasi ja kellad hakkasid taas helisema. Issand oli korraldanud oma sulasele auavalduse, näidates, et Tema on selle kõige taga. Inimlikult oli see päev kurb, aga samas ka rõõmus, sest Jussi oli pääsenud taevakoju, kuhu meie oleme alles teel. Peres märgati alles õhtul, et oli Mia sünnipäev, mida seekord oli Jussi soovil tähistatud varem. Hauakivi Aasta hiljem kõndis Jussi isa perekonna suvila lähedal metsas. Jalg jäi millegi taha kinni ja ta kukkus. Üllatunult uuris ta, mille taha oli komistanud. Ta kraapis sammalt, kuni sõrmed leidsid heleda kivi nurga. Ta kangutas kivi välja. See oli umbes 10 cm paksune ja 70 cm laiune sile ning valge kiviplaat. Isa taipas kohe, et see sobib Jussi hauakiviks, sest poiss oli eluajal korjanud valgeid kive. Jussi oli soovinud endale ka uut nime. Seda oli isegi kalendrist otsitud, siiski sobivat leidmata. Piiblis Ilmutusraamatu 2. peatükis öeldakse, et Jeesus tõotab anda sellele, kes võidab, valge kivi ja sellele kirjutatud uue nime, mida ei tea keegi muu, kui selle saaja. Nii täitis Issand ka selle Jussi soovi. 12

Väikese Jussi lemmiklaul Vikerkaare värvisillal joosta tahaksin, kõik need kaunid värvid oma purki paneksin. Nii ei teha või, sest et Jumal lõi oma kaare taevale. Vikerkaar, see vikerkaar ju meile meenutab, kuidas Isa Jumal meid kõiki armastab. Elutarkus Jussi elust võime õppida, et isegi kaheksa-aastane võib olla evangelist ja juhatada inimesi Jeesuse juurde. Soovin, et selle raamatukese kaudu julgustaks Issand kõiki usklikke oma lapsi kristlikult kasvatama. Isegi päris väikesed, nelja-viieaastased, võiksid rääkida eakaaslastele Jeesusest. Sellepärast palun, et mõtleksid ja palvetaksid, kus on sinu koht Jeesuse järgijana ja lähetatuna. Vähemalt saad sa palvetada ja seda raamatukest teistele jagada. Ole õnnistatud. Päivö Parviainen 13

14 Jussi hauakivil seisab tekst: Jeesus ütleb: Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Kas sa usud seda? Mina usun.

15

Näytekappaleen voit tilata kotiisi kannettuna osoitteesta: www.lukupaketti.com - www.lastenmissio.fi 16