Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Uusi raamatuid on ostetud lugejate annetatud raha eest. Lk 2 Märjamaa kogudus korraldas perepäeva. Lk 3 Tuletame meelde pakendijäätmete sorteerimise reeglid. Lk 4 Vana foto: Anette Busch tegi Barutot. Lk 5 Nr 37 (907) 20. oktoober 2010 Hind 5 krooni Hea Märjamaa valla rahvas, kus te ometi olete? Märjamaa vald on oma inimeste vaba aja veetmise võimaluste eest minu arvates hästi hoolt kandnud. Meil on õhtute sisustamiseks rahvamajad, kino, raamatukogud, võimlad, ujula, külakeskused jne. Kuna valla majanduslik olukord pole just liiga kiiduväärt, siis on volikogu nõusolekul ja vallavalitsuse ettepanekul hakatud nõudma kultuurikantsidelt omatulu teenimist vastavalt nende jõule ja võimalustele ehk mõnelt rohkem ja teiselt vähem. Asutuste juhid on võtnud asja tõsiselt pidude, etenduste ja kinoseansside graafik on tihe. Arvuti taha istuma ajendasid mind eelmise nädala jooksul külastatud üritused Märjamaa rahvamajas. Neljapäeval toimus Teoteatri külalisetendus Naine ja klarnet ning reedel tantsuõhtu Karl Madisega. Juhtus nii, et seekord osalesin mõlemal üritusel ja mis ma oskan kosta? Teatriõhtul oli laval viis näitlejat ja saalis vaatajaid 45. Aga mahtunud oleks meid sinna viis korda rohkem. Rahvamaja naised olid tühja toa vältimiseks oskuslikult vaid esimesed kümme rida toole üles seadnud. Muidu oleks olnud saal kui üks pikk tühjade ridadega koridor. Etendus oli minu arvates väga hea muusika, situatsioonikoomikatraagika, monoloogid, tants ja tagaajamine. Kõik nii nagu peab. Näitlejatel esineda tahtmise siiras soov särana silmades. Aga publikut netu, nagu venelane ütleb Järgmisel õhtul siis Karl Madis. Kui Parimad päevad Märjamaa ujulas 23. 24. ja 30. 31. oktoobril: perepilet 50 krooni soodsam! Ära maga maha - mine parem ujuma! Kui tavaliselt maksab nädalavahetustel 1,5 tunni pere*pilet 160 krooni, siis 23. 24. ja 30. 31. oktoobril kõigest 110 krooni! *pere kuni 5 liiget, neist vähemalt 1 täiskasvanu arvate, et nüüd tuleb juttu sellest, et tantsuõhtul oli rahvast liiga palju ja meid muu ei huvitagi, siis eksite. Inimesi oli küll oluliselt rohkem, kuid tavapärast küünarnukitunnet, nagu Märjamaal tavaks, tantsupõrandal ei tekkinud. Oli mitu tühja lauda ja peeglisaal päris vaba. Pidu iseenesest jällegi suurepärane ja esinejate duo igati tasemel. Miks siis ikkagi osavõtjaid napib? Kas tõesti on põhjuseks ühe, kahe ja kolmeraudsed, miljonite ja tuhandete võitmised ja jagamised ning loendamatud kodu- ja välismaised seriaalid? Loodan, et nii see siiski pole. Ehk oli veel sügiseste tööde väsimus kontides? Märjamaa vallas elab kokku 7204 inimest. Mõelgem hetkeks, kui igaüks neist kasvõi statistiliselt ja keskmiselt üks kord aastas käiks teatris, peol, ujulas ja kinos. Võtame arvutamise lihtsustamiseks pileti hinnaks 100 krooni. Jõudsite juba peast välja arvutada? (7204 inimest x 4 külastust x 100 EEK) Jah, uskumatu küll, aga peaaegu 3 miljonit krooni tuleb kokku! Külalised käivad veel peale selle. Oleks ju lihtne toetada oma valla kultuuriasutusi, mis loodud meie endi (maksumaksjate) raha eest ja meie endi jaoks. Hea inimene, murra välja argirutiinist, lükka kõrvale pealetükkiv mugavus, pane telekas kinni ja tule vaata, miks rahvamajades, kinos, võimlas ja ujulas tuled õhtuti põlevad. Võta kindlasti sõbrad ja pereliikmed ka kaasa! Lähiajal on selleks uskumatult palju võimalusi rahvamajades peod ja teatrid, kinos lisaks tavafilmidele ka väärtfilmide õhtud, ujulas perepäevad. Tunnusta oma kohalolekuga korraldajaid. Ja kõige tähtsam ärge laske ennast heidutada minu arvutustes kasutatud piletihinnast. Enamik pileteid on siiski odavamad ja osa üritusi päris tasuta. Vaatamata priipääsmele pakutakse nendelgi heatasemelist laulu, tantsu ja muusikat. Jälgige reklaami! Teet Tomson, Märjamaa valla kultuurikomisjoni esimees Väärtfilme on märgatud Oktoobrikuus näitab Märjamaa kino Helk väärtfilme. Kaks esimest korda pole läinud tühjale saalile: Purustatud õhulossi käis vaatamas 13 inimest, Paksud tõi kohale 22 vaatajat. Tallinfilmi projektijuht Triin Rohusaar ütles filmikuu sissejuhatavas kirjutises, et 20 vaatajat filmi kohta oleks hästi, üle selle super. Kinomehaanik Hans Veimann lisas, et Tallinfilm on senise tulemusega rahul. Aga tähtsustamata üle vaatajanumbreid, võiks ju võimaluse korral ära kasutada selle, et kodukandi kino pakub (värskeid) väärtfilme. Sel nädalal on ekraanil Venemaa põnevusfilm Kuidas ma veetsin selle suve, nädala pärast Coco Chanel & Igor Stravinski. Hans Veimann on suutnud end oma tööga filmilevitajate hulgas hästi tõestada ja nii on Märjamaa kino mitmelgi korral olnud ühes reas suurte keskuste kinodega, kus uued filmid korraga linastuvad. Kas sel reedel on üks niisugune kord siis hakkab Eestis jooksma Rootsi kogupere joonisfilm Pettson, Findus ja mälukaotus ja avapäeval on see ka Märjamaa kinos. Koolivaheajale võiks see lõbus lugu olla tore algus. Reet Saar
2 Lugejate annetused aitavad uusi trükiseid osta Neljapäeval, 21. oktoobril täitub täpselt aasta päevast, mil Märjamaa raamatukogu pani välja annetuskasti, et koguda täiendavat raha trükiste ostmiseks. Tänaseks päevaks on lugejad annetanud kokku 3733 krooni. Annetusi on teinud nii pensionärid kui noored. Viimased enamasti küll siis, kui tähtaja ületanud teavikute puhul viiviste maksmisel raha tagasi saadakse. Osa annetajatest on toetanud raamatute ostmist harvem, 100 krooni kaupa, aga samas on ka neid, kes pea igal raamatukogu külastusel mõne väiksema kupüüri kogumiskasti on pannud. Annetatud summa eest oleme praeguseks ostnud raamatuid 2013 krooni eest. Need on enamasti lisaeksemplarid meie raamatukogust enim nõutud raamatutele: Justin Petrone Minu Eesti 1, Stieg Larssoni Milleniumi triloogia ja Mihkel Raua Sinine on sinu taevas. Äsja saabusid annetatud 20. oktoober 2010 raha eest uus õigekeelsussõnaraamat, Mai- Agate Väljataga Loomise õpetus ja Merit Raju Hingele pai ning Simon Sebag Montefiore romaan Sašenka. Enamik ostetud raamatutest on topelteksemplarid, mis aitavad lühendada lugejate ooteaega nõutumate raamatute saamiseks. Mõned teavikud jäid meil esialgu rahanappuse tõttu ostmata ( Loomise õpetus, Hingele pai ), kuid lugejate tungival soovil tegime seda annetatud raha eest. Kõigile annetatud raha eest soetatud teavikutele oleme sisekaanele kleepinud märgise lugemisaasta embleemiga ja teksti Ostetud lugejate rahaliste annetuste eest. Praeguseks on kulutamata veel 1720 krooni. Aasta alguses saime suure raamatuannetuse üle saja põnevus- ja armastusromaani, mis meie kogust puudusid naabervalla Vigala raamatukogudelt. Raamatukogul on 2011. aastaks veel tellimata seitse nimetust loetavamaid ajakirju nagu Eesti Naine, Kodukiri, Pere ja Kodu jne. Kui vallal meile reservfondist raha eraldada pole võimalik, siis on alternatiiviks tellida järelejäänud summa eest ajakirju. Raamatukogu on oma annetajatele ääretult tänulik! Iga annetatud kroon on olnud väga vajalik ning oleme püüdnud kulutada seda võimalikult paljude lugejate soove ja vajadusi arvestades. Samuti täname neid lugejaid, kes meile on raamatuid annetanud. 20.-30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade tunnuslauseks on sel aastal Jah lugemisele! Uue maja ootuses pole meil lugejatele põnevaid kohtumisi ja üritusi pakkuda, aga usutavasti on parim raamatukogu poolt pakutav ikkagi lugemiselamus, millele lugejad ise on raamatuid ja raha annetades kaasa aidanud. Nii, et jah lugemisele! Viivi Hallik Leidkem aega lugemiseks ja ettelugemiseks Ettelugemispäeval (20. oktoober) on tore meenutada kohtumist luuletaja Uno Sikemäega, kes hakkas oma luuletusi kirjutama just pensionieas. Paljudel juhtudel võivad anded igapäeva- ja pereelu saginas unustusse jääda. Aastaid tööd ehitusel just luuletama ei pane, on Sikemäe öelnud. Tavandibüroos tuli tal mitmesuguste toimetamiste kõrval aasta lõpul ka jõuluvana rollis olla ja neil käikudel veendus mees, et lapsed loevad ikka ühesuguseid luuletusi. Sellest sündis nagu üleöö esimene luulekogu Kuulge, kuulge, tuleb juba... Meie kohtumine leidis viimati aset Paunvere laadal, kus muhe, jõuluvana moega mees müüs enda kirjastatud luulekogusid. Usun, et tema raamat Naeratav koolikott on lapsi ja noori eluteele saatnud ka Märjamaa kandis. Luules peab olema sõnum, mis inimhinge jõuaks, ütles Sikemäe. Sportlik vaim viis mehe aastakümneid tagasi ümber Viljandi järve jooksul esikümnesse. Laadamelus ütles ta, et elu on liigeseid palju kulutanud ja nüüd peab liikumisel juba abivahendeid kasutama. Luuletaja Uno Sikemäe. Jaan Viska foto Kaasa ostsin tema Musta hobuse suve, kus olla kõige paremad luuletused. Vanahärra ütleski, et luuletamine teeb õnnelikuks ja on tore tema õnnest osa saada. Lugejatele panen siit kaasa paar mõtterida: väikesed lapsed kukuvad seepärast et aeg tõukab neid tagant; odavaim ravi on, kui lased kallimal peale puhuda; lapsed ei tohiks komistada seal, kus nende isa kord kukkus. Leidkem aega lugemiseks ja ka ettelugemiseks! Jaan Viska Märjamaa Vallavalitsus juhib tähelepanu, et 1. oktoobril oli maamaksu tasumise tähtaeg. Märjamaa vallas on maamaksu võlglasi 569 kodanikku/ettevõtet ja võlasumma ulatub 582 000 kroonini. Märjamaa Vallavalitsus palub üle kontrollida oma maamaksu kohustused. Ka Maksu- ja Tolliamet on saatnud võlglastele e-posti teel teavituse, et maksukohustust meelde tuletada ja isikud saaksid võlad likvideerida enne sundtäitmise alustamist. Võlasummale lisandub intress 0,06% päevas, mida tuleb tähele panna ka maksuvõlga tasudes, kuna Maamaksu tasumise meeldetuletus teatise saldo on fikseeritud saatmispäeval. Põhjalikumat informatsiooni oma maksukohustuste kohta saab e-maksuametist/e-tollist rubriigis Nõuded ja kohustused. Täiendavat infot oma maamaksu tasumise, võla jms kohta saab, kui helistada maamaksu infotelefonil 8800 816 (E N kl 8.30 16.30, R kl 8.30 15.30) või saates e-kirja: maa@emta.ee. Infot maksustava maa andmete kohta saab telefonil 489 8859 või saates e- kirja: kirsti.mau@marjamaa.ee
20. oktoober 2010 Kogudus korraldas perepäeva Märjamaa Maarja kirikus toimus pühapäeval, 17. oktoobril perepäev. Kiriku juurde kogunenud 30 last ja 30 täiskasvanut said Eino Kase ja Illimar Toometi juhtimisel käia kiriku võlvide peal, puhuda orelivilesse ja ronida torni. Pärast seda pani Reet Averin proovile osalejate osavuse ning Aet Reinhold ja Valda Sildna tegid kiire, kuid paljunõudva mälumängu. Kogudusemajas õpetas Marika Kosubenko laulma söögipalvet ning lauas sai proovida Helju Unga ja Viivi Pungari küpsetatud pirukaid ja pannkooke. Riina Toomet rääkis lastele piibliloo Joonast ning andis kõigile võimaluse meisterdada laevuke, mees ja kala. Paaritunnise koosviibimise lõpuks õpetas Aet Reinhold kõigile ühe lihtsa laulu ning kõik osalejad said väikese auhinna. Kõik lapsed on oodatud pühapäevakooli pühapäeval, 31. oktoobril kell 11.00 kogudusemajas Pärnu mnt 26. Illimar Toomet Abimees pimedaks ajaks HELKUR Saabunud on aeg, kus päevad jäävad aina lühemaks ja pimedat aega on rohkem. Jalakäijatel on just pimedal ajal suurem risk sattuda liiklusõnnetustesse. On iseloomulik, et suur osa jalakäijatega juhtunud liiklusõnnetustest juhtub asulavälisel teel. Kõnnitakse valel teepoolel, puudub helkur. Jalakäijad peavad ennast pimeda ajal nähtavaks tegema. Kõige odavamaks ja lihtsamaks abimeheks on siin helkur. Kui jalakäija näeb lähenevat sõidukit juba kaugelt, siis helkurita jalakäijat näeb autojuht alles 30 40 m kauguselt. Kui sajab veel vihma või lund, vastu tuleb teine auto, sõiduki esiklaas on määrdunud, siis alles 15 20 m kauguselt. See aga ei ole piisav aeg, et sõidukijuht jõuaks reageerida ja jalakäijale otsasõitu vältida. Kui kanname helkurit, siis oleme sõidukijuhile nähtavad juba 130 150 m kauguselt. Seega jääb autojuhile piisavalt aega reageerida ja Teist ohutult mööduda. Helkurita jalakäijaid on politsei varasemalt hoiatanud, kuid nüüd määratakse rahatrahv. Seaduse järgi võib helkurita jalakäijat karistada kuni 600-kroonise rahatrahviga. Et helkurist ikka kasu oleks, tuleb seda Riina Toomet rääkis lastele piibliloo Joonast. Illimar Toometi foto õigesti kanda. Paljudele rõivastele on helkur juba vabrikus peale õmmeldud. Kui seda pole, siis tuleb helkur kinnitada nii, et see oleks nähtav nii eest kui tagantpoolt. Kui kasutame rippuvat helkurit, peame ta kinnitama nii, et see jääks põlvede kõrgusele (umbes samal kõrgusel on ka sõidukite tuled). Kõige turvalisem on kasutada kahte helkurit korraga, ühte paremal ja teist vasakul küljel. Kui kasutame õmmeldud või kleebitavast materjalist helkureid, samuti helkurpaelu, siis kinnitada need rõivaste sobivatesse kohtadesse arvestusega, et neid oleks samuti näha nii eest kui tagant. Kanname helkurit ka asulates, kus on tänavavalgustus, kuna tihti pole tänavavalgustus piisav, et jalakäijat märgata. Öeldakse, et kassil on seitse elu. Meil on aga ainult üks elu. Hoiame ennast ja oma lähedasi, kanname helkurit! Ohutut liiklemist! Margut Jõgisoo Politsei- ja piirivalveameti dokumendihaldusbüroo asjaajamistalituse juhtivspetsialist Alustab odav ja mugav töölistakso! Alates 1. novembrist 2010 alustab Märjamaal eksperimendi korras tööd Eestis ainulaadne tööliste taksobussiteenus. Reisija võetakse bussi peale äripäevade hommikul kodumaja eest ning viiakse Tallinnas töökoha ukse ette. Õhtul saab klient bussi peale tulla otse oma töökohalt ning buss viib nad Märjamaal kodumaja ette. Bussisõidu ajakava lepitakse kokku kliendibaasi täitnud inimeste soovidest lähtuvalt. Töölistakso sõidab vaid ette tellinud klientidega, mistõttu igas bussipeatuses seismist ei tule ja kliendid saavad teenust ilma ajakuluta tarbida. Esialgu hakkab Märjamaa rahvast teenindama üks 8 reisijat mahutav väikebuss. Reisijate arvu suurenedes lisandub teinegi väikebuss. Teenuse hind on sarnane liinibussi tariifiga. Selline mugavusteenus peaks huvi pakkuma paljudele Märjamaalt Tallinnas tööl käivatele inimestele, kuna see on majanduslikult tunduvalt soodsam, kui oma sõiduki või liinibussiga iga päev sõita. Töölistakso stabiilse ja jätkusuutliku töö alustamiseks palume huvitatutel ühendust võtta e-mailil info@bussirent.ee või telefonil 503 4178. Lisainformatsiooni leiab kodulehelt www.bussirent.ee Lastevanemate tugigrupp Märjamaa Sotsiaalabikeskuses kolmapäeviti kell 10.00 20. oktoobril Vajadused kõik, mida tahan, ei ole see, mida vajan vestlusringi viib läbi Anne Naelapea. 27. oktoobril huvitavad lauakatmise nipid õpetab Ilju Aviste. Ootame ka uusi huvilisi! Grupijuht Marge Järvi Tunnustada Märjamaa valla tänukirjaga Luule-Õie Orgmat 80. sünnipäeva puhul kauaaegse kultuuritegevuse eest.
Pakendijäätmete sorteerimise nõuded 20. oktoober 2010 SEGAPAKEND KONTEINERISSE SOBIVAD: KONTEINERISSE EI SOBI: KLAASPAKEND PAPP JA PABER Jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid. Kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid (näiteks šampoonipudelid), plastnõud ja -karbid. Muud plastpakendid. Joogipudelid, kilekotid, pakkekile. Metallist konservpakendid (nt konservikarbid). Alumiiniumist joogipakendid. Toidu- ja joogipakendite metallkorgid ja -kaaned. Kartongist piima-, mahla-, veini- ja jogurtipakendid. Värvilised ja ilma värvita klaasist pudelid ja purgid (näiteks karastusjookide pudelid, alkohoolsete jookide pudelid, klaaspurgid). NB! Klaaspakend kogutakse ühes konteineris koos segapakendiga ainult juhul, kui segapakendi konteineri vahetus läheduses ei ole eraldi klaaspakendi kogumise konteinerit. Pappkastid ja -karbid. Paberist pakendid (näiteks paberkotid, pakkepaber). Lamineerimata kartong, lainepapp. Plastist mänguasjad. Kummist tooted. Hügieenisidemed, mähkmed. Ohtlike ainetega määrdunud pakendid (näiteks kodukeemia pakendid). Ohtlike ainetega määrdunud pakendid (näiteks liimi-, värvi- ja lahustipakendid). Ohtliku aine märgisega tähistatud toodet sisaldavad pakendid. Määrdunud või toodet sisaldavad kartongpakendid. Akna- ja lehtklaas. Valguslambid ja elektripirnid. Eriotstarbelised klaasid, peegelklaas. Keraamika ja portselan (näiteks toidunõud). Määrdunud või vettinud paber ja papp. Fooliumi või kilet sisaldav paber, papp ja kartong (näiteks mahlapakid). Pehmepaber (näiteks tualettpaber). Mähkmed ja hügieenisidemed. Kile. Foolium. Kopeerpaber. Vahtplast. PAKENDIKONTEINERISSE ON LUBATUD TUUA AINULT TÜHJAD JA PUHTAD PAKENDID. SUUREMAHULISED PAKENDID (NÄITEKS PAPPKARBID, MAHLAPAKID) PEAVAD OLEMA ENNE KONTEINERISSE ASETAMIST KOKKU SURUTUD. Paberi ja papi, mis ei ole pakend, kogumine Rohelise Punkti märki kandvate konteineritega toimub ainult ETO ja kohaliku omavalitsuse kokkuleppel. Paber- ja papp - pakend ei ole: ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid, töövihikud, paberist ja papist kaustikud, kirja- ning joonistuspaber, raamatud, kirjaümbrikud jms.* Lugupeetud loomaomanik! Alates novembrist kuni aasta lõpuni SOODUSKAMPAANIA. Selle kuulutuse ettenäitamisel isase kassi kastreerimine 250.- ( 15,98) ja emase kassi steriliseerimine 650.- ( 41,54). Mikrokiipimine koos registrisse kandmisega 299.-( 19,11) Palume loom protseduuridele eelnevalt registreerida. 4857163, 56567989, 56488448 Lemmikloomapood ja Loomakliinik Vetar Tallinna mnt 15 Rapla Maadlusuudised 16. oktoobril osales Tapa SK korraldatud maadluspäeval 110 maadlejat üle Eesti ning külalisvõistlejad Lätist ja Leedust. Maadlusklubist Juhan võistles seekord 6 maadlejat. Kadettide vanuseklassis (kuni 17 a) võitsid oma kehakaalus esikoha Markos Merisalu ( 50 kg) ja Raido Liitmäe (76 kg). Teise koha saavutas Marek Lainela (69 kg). Täiskasvanute vanuseklassis maadles väga hästi Karlis Kaldma, kes saavutas kehakaalus 74 kg 14 maadleja hulgas teise koha. Karlis on alles esimest aastat juuniorite vanuseklassis (18 20 a). Margus Umda maadles kehakaalus 96 kg ja saavutas Vändra maadleja Alo Toomi järel II koha. Kivi- Vigalas alustas sellel aastal treeneritööga Jüri Nisumaa, kes õpetab tüdrukutele naistemaadlust ja seekord oligi võistlemas üks tema õpilane. Kehakaalus kuni 48 kg saavutas Jaanika Lepla 5. Koha. Ta märkis, et täitsa tore on maadelda ning avaldas soovi nädala pärast Jõgeval jälle võistelda. Harri Koiduste
20. oktoober 2010 Tulemas on vähiennetuse teabepäev Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni WHO andmetele suureneb vähijuhtumite arv maailmas 2020. aastaks 50%, mis tähendab 15 miljonit inimelu. Ainult 50% vähidiagnoosiga inimestest elab kauem kui viis aastast. Eestis on vähk südame-veresoonkonnahaiguste järel surmapõhjuste hulgas teisel kohal. Paraku on haigestumus pidevas tõusujoones: Eesti Riikliku Vähistrateegia 2007 2015 andmetel suurenes aastatel 1970 2000 vähki haigestumus 100 000 inimese kohta 1,8 korda. Hinnatakse, et 75-ndaks eluaastaks haigestub mõnda pahaloomulisse kasvajasse iga kolmas mees ja iga viies naine. Meestel on sagedamini esinevateks pahaloomulisteks kasvajateks kopsu-, eesnäärme- ning käär- ja pärasoolevähk; naistel rinna-, nahaning soolevähk. On kurb tõsiasi, et suhteliselt sage on haigestumine ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse: arvatakse, et ligi 40% kõigist haigusjuhtudest oleksid teadliku suhtumise teel välditavad. Samas on vähihaiguse ennetusvõimalustest siiani räägitud suhteliselt vähe ja sellealase teabe levik ühiskonnas on üsna piiratud. VANA FOTO 98 Naisvägilane Anette Busch Eestlased on läbi aegade olnud suured jõumehed: Lurich, Haskenschmidt, Jaago, Palusalu jt. Kuid naisvägilastest teame vähem, kuigi siin on ilma teinud ka omakandi tüdruk... Tuleb välja, et Kaido Höövelson alias Baruto ei ole esimene eestlasest jõujuurikas, kes kauges Jaapanis on sealseid spordifänne hullutanud. Tema eelkäija oli pea sada aastat varem Anette (Anna) Busch. Ta sündis 1882. aastal Haimre vallas Naistevalla külas. Tallinnas majateenijaks olles hakkas suure kondiga neiu huvituma tolle aja uuest trendist, maadlusest ja üldse raskejõustikust. Et Maarjamaal talle peagi vastast (naisterahvast) ei leidunud ja muud väljundit sellisele harrastusele ei olnud, läks ta koos ühe tsirkusetrupiga Venemaale rändama. Erinevate raskuste tõstmise, kettide purustamise ja raudlattide ümber keha painutamise kõrval kutsus ta mehepoegi endaga jõudu proovima. Paraku pidid julged peagi suures häbis tunnistama oma selja prügiseks tegemist õrnema soo esindaja poolt... Segastel revolutsiooniaegadel pages Anette jänesena ühe laeva söepunkris Vladivostokist Jaapanisse, kus naismaadlejat ja veelgi enam valgenahalist polnud varem nähtud. Ta hämmastas oma jõunumbritega kohalikke. Anette Busch Ta õppis selgeks jaapani keele, hakkas tegelema sumoga ja jäigi elu lõpuni sinna elama. Tõnu Mesila Mittetulundusühing Praeventio korraldab alates 2010. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta maikuuni Eesti erinevates maakonnakeskustes vähiennetuse teabepäevi. Korraldatavatel infopäevadel antakse inimestele teadmisi meid ümbritsevate keskkonnaohtude kohta: millised on võimalikud kokkupuuted vähkitekitavate ainetega ja kuidas neid vältida. Jagatakse infot erinevate vähkipõhjustavate nakkushaiguste ja neist hoidumise kohta. Kõne alla tulevad ka toitumine ja elustiil. Räägitakse, millised toiduained võivad kasvajate tekketõenäosust suurendada, millised vähendada, kuidas tugevdada organismi kaitsevõimet tervislike eluviiside abil. Lihtsas ja kompaktses vormis jagatakse harivat teavet ja praktilisi nõuandeid, mida iga inimene ise oma elus järgida saab. Infopäevadele oodatakse kuulama ja küsimusi esitama kõiki asjahuvilisi, sõltumata vanusest, soost, haridustasemest ja tegevusvaldkonnast. Teabepäevadest osavõtt on kõigile tasuta. Vähiennetuse teabepäevi viib läbi MTÜ Praeventio juhatuse esimees PhD Katrin Sak, kes on pikaajaliste kogemustega erialaspetsialist. Ta on ühe eestikeelse vähiennetusalase populaarteadusliku raamatu ( Inimese papilloomiviirus HPV. Nakatumisest emakakaelavähini, 2010), 25 rahvusvahelises teadusajakirjas ilmunud artikli, mitmete konverentsiteeside ning teadust populariseerivate ja inimesi teavitavate kirjutiste autor. Teabepäevade toimumist finantseerib Hasartmängumaksu Nõukogu ja MTÜ Praeventio. Teabepäevad korraldatakse koostöös kohalike maavalitsustega. Raplas toimub vähiennetuse teabepäev neljapäeval, 4. novembril algusega kell 17.00 maavalitsuse saalis, Tallinna mnt 14. Üritus kestab umbes poolteist tundi. Kõik oma tervisest hoolivad inimesed on oodatud kuulama ja küsimusi esitama! Päästeamet kutsub osalema projektikonkursil Päästeamet kutsub kodanikeühendusi osalema projektikonkursil, millega antakse raha õnnetuste ennetamiseks. Projektide teemad on tulekahjude ennetamine, veeõnnetuste ärahoidmine ning tuletõrjespordi populariseerimine. Samuti oodatakse projekte tuletõrjeajaloo tutvustamiseks noortele ning hädaabinumbri 112 meeldetuletamiseks vanuritele. Projektikonkursiga toetab Päästeamet häid ideid ja tegevusi kokku 300 000 krooniga. Ühe projekti toetuse ülempiir on 80 000 EEK/ 5112,93 EUR. Projekti oma- ja/ või kaasfinantseerimine peab moodustama vähemalt 10 % projekti kogumaksumusest. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember 2010. Projektid võivad kesta kuni 12 kuud. Projektikonkursi täpsem juhend ja dokumendid www.rescue.ee Iga-aastase projektikonkursi eesmärgiks on kaasata kodanikeühendusi uute ideede ja tegevuste leidmiseks õnnetuste vähendamise nimel. Projektikonkursi Lääne-Eesti piirkonna teabepäev toimub 29. oktoobril algusega kell 13.00 Lääne-Eesti päästekeskuses aadressil Pikk 20a, Pärnu. Eelregistreerimine ja info Kristi Tekko, tel. 444 7810, e-post: kristi.tekko@rescue.ee
20. oktoober 2010 K 20.10 kl 17; 19.10; 21.20 KUIDAS MA VEETSIN SELLE SUVE Venemaa põnevusfilm 2.04, väärtfilm R 22.10 kl 15; 17; 19; 21 PETTSON, FIN- DUS JA MÄLUKAOTUS ROOTSI kogupere joonisfilm 1.10 EESTI keeles, lubatud kõigile P 24.10 kl 17; 19; 21 VARUVÕMMID USA komöödia 1.47 (MS -12) K 27.10 kl 17; 19.05; 21.10 COCO CHANEL & IGOR STRAVINSKY Prantsuse draama 2.0, lubatud kõigile, väärtfilm Pilet 40.-; sooduspilet 25.-; alla seitsmeaastased lapsed 10.- 13.10 leitud Konovere lähistelt väga lühikeste jalgadega vanem isane koer, plastrihm kaelas. 5306 0133 Ainulaadsed väärtfilmiõhtud kinos Helk! Ainult kolmapäeviti, ainult oktoobris! Kuidas ma veetsin selle suve, Venemaa 2010, rež A. Popogrebski Meteoroloogiajaama staažikas juht Sergei ja noor praktikant Pavel töötavad üksikul Põhja-Jäämere saarel, mille ainus sild välismaailma on raadioside peajaamaga. Aastaid isolatsioonis oma radioaktiivsest keskkonnast vaatlusandmeid edastanud Sergei usaldab kord vahikorra Pavelile. Peajaamast saabuvad aga halvad uudised ning edastamise asemel asub Pavel neid varjama. Ta loodab, et varsti saabub laev, mis tema suveseikluse lõpetab. Halvad ilmaolud lükkavad aga randumise teadmata tulevikku ning hirmunud Pavel otsustab põgeneda stiihilise looduse suunas. Kuidas ma veetsin selle suve on Vene uue põlvkonna režissööri Aleksei Popogrebski ( Koktebel, Lihtsad asjad ) kolmas täispikk mängufilm, mille visuaalselt võimsate kaadrite eest vastutab tunnustatud dokumentalist Pavel Kostomarov. Film pälvis 60. Berliini Filmifestivalil Hõbekarud parima operaatoritöö (Pavel Kostomarov) ja meespeaosatäitmiste eest (Grigori Dobrõgin, Sergei Puskepalis). Rakvere Teatri spioonikomöödia Märjamaal Kolmapäevall, 10. novembril kell 19 jõuab Märjamaa rahvamajas publikuni üks West Endi ja Broadway viimaste aastate suurimaid hitte mitmeid auhindu pälvinud spioonikomöödia 39 astet. Ülikiirete pööretega koomiline ja romantiline seikluslugu põhineb John Buchani kriminaalromaanil ja selle järgi vändatud Alfred Hitchcocki filmil. 39 astet viib vaatajad 1930-ndate aastate Inglismaale, kus loo kangelane Richard Hannay elust tüdinenud dändi peab olude sunnil päästma nii oma elu kui kodumaa saatuse. Salapäraste kurjategijate takistamisel kohtub mees võluvate daamidega ning leiab lõpuks oma elu armastuse. Kiired autod, verdtarretavad mõrvad, kümned koomilised tegelased, lennuõnnetus otse laval, rongipõgenemised, külmaverelised reetmised ja õrnad armumised on vaid murdosa kõigest sellest, mis spioonifilme parodeerivas komöödias nelja näitleja esituses lavale jõuab. Selles tükis on peidus britiliku komöödiateatri hing... Ja kui mõnusalt ideederohke on see filmilikult ja ka geograafiliselt suuremastaabline lavale mahutatud action! Lahe, üllatav, hoogne, naljakas, vaimustav ja stiilipuhas on esimesed omadussõnad, mis tükiga seonduvalt pähe tulevad., kirjutas üks vaataja (Danzumehe blogi). Lavastas Kati Kivitar, 39 rolli esitavad Liisa Aibel, Velvo Väli, Peeter Rästas ja Üllar Saaremäe.
20. oktoober 2010 MÄRJAMAA VALLAVALITSUS kuulutab välja konkursi VALGU PÕHIKOOLI DIREKTORI ametikoha täitmiseks alates 01.01.2011 Kandidaatidelt nõutakse vastavust kehtivatele kvalifikatsiooninõuetele. Kandideerijatel esitada : *taotlus *CV *kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad. Dokumendid esitada 1. novembriks aadressil Tehnika 11 Märjamaa alev, 78304 Märjamaa vald, Rapla maakond. Info telefonil 489 8841, 5305 7735 või tonu.mesila@marjamaa.ee 22. oktoobril kell 11.00-13.00 toimub Märjamaa rahvamajas Eesti-Soome jalatsivabriku naturaalnahast sügis-ja talvejalatsite müük. Talvesaapad lambavilla voodriga. Väga soodsad hinnad! Haimre rahvamajas laupäeval, 23. oktoobril kell 21 PEOÕHTU ansambliga SPIDO. Pääse 60.- Õnneloos Laudade tellimine 5561 6926 Haimre rahvamajas on võimalus õppida peotantsu pühapäeviti kell 13. Õpetavad Margut ja Mait Jõgisoo. Osalustasu: iga kord 25 krooni inimese kohta. Info 5561 6926 Märjamaa rahvamaja Ly-galeriis Svea Raidna õli-ja akvarellmaalid ajaperioodist 1994-2010 Kolmapäeval, 27. okt kell 19.00 Komöödiateater Armastab, ei armasta Piletid 125.-/ 150.- EELK Märjamaa Maarja koguduse teated Kolmapäev, 20. oktoober 15.00 Missa (Kuuda hooldekodus) 18.30 Missa (kogudusemajas) 19.00 Piiblitund: võrdum tarkadest ja rumalatest neitsidest Mt 25:1-13 (kogudusemajas) Neljapäev, 21. oktoober 7.30 Missa (kogudusemajas) Reede, 22. oktoober 7.30 Missa (kogudusemajas) Pühapäev, 24. oktoober 22. PÜHAPÄEV PÄRAST NELIPÜHA 11.00 Missa. Kirikukohv (kogudusemajas) Esmaspäev, 25. oktoober 7.30 Missa (kogudusemajas) 18.00 Palvetund (kogudusemajas) Teisipäev, 26. oktoober 7.30 Missa (kogudusemajas) Oli armastus, rõõm, oli elu ja töö ja äkki saabus öö ning tühjaks jäi kodu ja tuba. Südamlik kaastunne Eesile perega ILMAR VESKE surma puhul. OÜ Mulgi Metall ostab värvilist ja musta metalli ning kilet Märjamaal Kasti tee 40. Alates 1. oktoobrist avatud E, T, N, R 9 16.30 L 10 15 K, P suletud 5824 5080, 5558 8509 Head kliendid! Alates oktoobrist on Elle Sireli juuksurisalong suletud P, E Töötame T L 9 20 482 1357 Meeldivate kohtumisteni! Timberston OÜ * OSTAME metsakinnistuid ja kasvavat metsa kuuse- ja männipalki kase-, kuuse-, männi- ja haavapaberipuud Tel 528 4932 Riho Alavee faks 482 1890 info@timberston.ee Tikkimine, viltimine, pärlikeste kinnitamine ja... põnev tegevus ootab Sind neljapäeval 21.10 kell 18.00 rahvamaja käsitöökambrikeses. Võta kaasa idee eurosendi hoidla (koti, paki, põrsa jne) meisterdamiseks. Vahendid olemas. Osalustasu 75 kr. Eve, Tiina, Liina 56157757 Tiiu H., Valve, Maire, Sirje, Taimi, Tiiu T., Malle, Õie OSTAME! Hakkevõsa Võsa ja lepikute raieõigust. OÜ Brushwood Tel 5648 9732, info@energywood.ee OÜ NETSEST Reisijate vedu 19-kohaliste bussidega kodu- ja välismaal. 524 4315, info@netsest.ee, Vahur Palu Müüa haljastusega elamukrunt Sihi tn 3a Märjamaal, 1622 m 2. OÜ Uranos 502 9997, uranos@uranos.ee Pakitud TURBABRIKETT PUIDUBRIKETT. Kojuvedu. 514 9745, 5359 2794 OÜ Mau&Pojad teostab hoonete mõõdistamisi ja geodeetilisi töid. Tel: 5301 9216; e-mail: andres@mau.ee www.mau.ee Märjamaa sauna hoones segasumma pood alates 19. oktoobrist avatud T R 12 18 L 10 15
8 20. oktoober 2010 teeme metsad korda! Holmes&Meyers kutsub metsaomanikke oma valdusi korrastama. Oma igapäevases töös näeme, et paljud metsaomanikud jätavad metsad halba olukorda. Hooldusraiete tegemata jätmine võib viia olukorrani, kus mõne aasta pärast esineb teie metsas suuri kahjustusi. Võtke meiega ühendust! Aitame teha teie metsa korda. 86 Oskar Velks 24.10 Märjamaa 84 Helga Koppelmaa 23.10 Laukna küla 83 Pauline Vest 24.10 Varbola küla 81 Anna Paugus 20.10 Märjamaa 80 Rosilda Vahtramäe 21.10 Paaduotsa küla 80 Emilie Saulep 24.10 Märjamaa 79 Helju Ruhno 21.10 Sipa küla 76 Enn Sale 18.10 Märjamaa 76 Salme Vok 22.10 Rangu küla 75 Lilli Hynninen 23.10 Orgita küla 65 Krista Krausberg 21.10 Vaimõisa küla 65 Anne Orlova 23.10 Vaimõisa küla Enne kui planeerid metsa müüa, küsi ka meie pakkumist. Tel. 5559 5537, 5553 3064 info@holmesmeyers.eu Uus tn 4 autoremondi töökojas TALVEREHVID, MONTAAŽ, BALANSSEERIMINE. Avatud E L 9 17 5385 0955 Vallamajas ootab juba mõnda aega omanikku valge heegeldatud suvemüts. Kätte saab sekretäri juurest (tuba 23). MÜÜK Müüa toidukartulit Anti 4.- kg, Moka küla 482 6766, 5690 4836 Müüa toidukartulit Maret, Anti ja Ando. Koos transpordiga 4.50 kg. 5646 5873 Müüa maja Märjamaal.518 8251 Soojuspumpade müük ja paigaldus. Hinnad soodsad. Tel 503 6831 Lõhutud küttepuud, märg ja kuiv. Küsi hinda! Tel 5550 5574 Holmes&Meyers Müüa viljaveski, võimsus 7,5 kw. 5666 6139 Müüa 1 m pikkused lõhutud kuivad küttepuu, kask. 5302 9445 TEENUSED Kiire ja konfidentsiaalne raamatupida mine Sinu ettevõttele. Hinnad väga soodsad! Firmad alates 1000 kr kuus; KÜ-d kuupiir alates 30 kr korter. Tuleme igakuistele dokumentidele ise järele! vivateamrmp@ gmail.com; 528 9386 OÜ Vivateam Raamatupidamine Puurkaevude rajamine, projekteerimine, pumbad. www.puurkaevud.ee 5191 2748 Pottsepatööd: ahjud, pliidid, soemüürid, korstnad. 5395 6161 Teostame vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitust. Majaühendused jne. 520 8542 Veoteenus ja kolimine suure kaubikbussiga. Vaibapuhastus. 5858 7298 OST Soovin osta krundi või maja Märjamaa alevis. 5565 5468 MITMESUGUST Märjamaal üürile anda möbleeritud kööktuba. 5378 0472 Soovin anda rendile 7 ha haritavat põllumaad Märjamaa vallas, Jõeääre külas. Katastritunnus 50402:007:0060. Teha konkreetne pakkumine e-maili aadressile skorpion71@hot.ee. MÄRJAMAA NÄDALALEHT www.marjamaa.ee Trükiarv 108 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842 Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, reet.saar@marjamaa.ee