Taimede ja loomade kohastumistest talvele. Sirje ja Georg Aher 2011
|
|
|
- Maarit Sipilä
- 8 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 Taimede ja loomade kohastumistest talvele Sirje ja Georg Aher 2011
2 Talvevaikus Talvist loodust iseloomustab vaikus Helid kostavad väga kaugele Milliseid ohte toob see vaikus kaasa loomadele?
3 Jäljed jäävad maha Talvel on loomade liikumine alati lumele jäävate jälgede tõttu selgesti näha Milliseid ohte see loomadele kaasa toob? Kas keegi sellest ka kasu saab?
4 Loomade talvitumisstrateegiaid Loomadel võib olla aktiivne või passiivne talvitumisstrateegia.
5 Karu Talveks valmistudes kogub karu rasva. Karu magab talve maha. Keha temperatuur alaneb paari kraadi võrra. Uni ei ole sügav ning ta ärkab kergesti. Talvepesas sünnitab emakaru g. Kaaluvad pojad.
6 Mäger Mäger veedab kogu talve pesas talveunes. Põhjuseks on toidupuudus, kuna mägra põhitoiduks on vihmaussid, tõugud, putukad, marjad. Meelsasti rüüstab ka kimalaste pesi. Suurematest loomadest on toidusedelis konndad, pisiimetajad ei põlga ka raipeid, Enne talveunne jäämist sööb ta palju kaera.
7 Mägra jäljed ammals/wtracks/meles.meles.jpg
8 Rebane Rebane on kogu talve aktiivne. Talvel on tema toiduks pisinärilised, vahel ka jänesed ng_in_snow.jpg
9 Rebase jäljed lumel Rebase toiduks talvel on närilised, linnud, jänesed, raiped. Suvel lisanduvad linnumunad, konnad, putukad, marjad, juured. Kokkuvõttes sööb rebane kõike, mida kätte saab.
10 Rebane w.ecosyst ema.ru/0 8nature/ mamm/0 51.jpg
11 Rebase jäljed värskel lumel WTracks/Vulpes.vulpes.jpg
12 Põder aprillis. aprillis Sarvilisi põtru võib metsas kohta aastavahetuseni. Uuesti hakkavad sarved kasvama
13 Põder Talvel siirduvad põdrad võsadesse põõsaste ja puude oksi sööma. Eriti meeldivad neile kase, pihlaka, paju,haava ja kadaka võrsed. Talviti kahjustavad nad tihti ka männinoorendikke.
14 Metskits Uvb4/s1600/DSC_5525.jpg
15 Punahirv
16 Punahirve jälg rvus.elaphus.jpg
17 Punahirve söömisjäljed elaphus2.jpg
18 Metssiga
19 Metssiga scrofa3.jpg
20 Saarmas Saarma toiduks on 5-15 cm pikkused kalad, näiteks särg ja ahven. Ühe saarma territoorium võib olla kuni 100km 2. Pojad on emaga koos aasta. Paljunevad üle aasta.
21 Saarmas cosystema.ru/ 08nature/ma mm/070.jpg
22 Kobras Kobras kogub talveks veekogu põhja pesa lähedale okste näol tagavarasid, mis säilivad +4 kraadises vees nagu külmikus
23 Kobras
24 Orav talvel Orava punakas karvastik muutub talvel hallikamaks, aluskarv tihedamaks ning pealiskarv pikemaks. Ühe orava territoorium on vaid vahetu pesaümbrus. Pesade vahel jääv ala on mitmete oravate ühiskasutuses. Halbadel aastatel võivad oravad ka rännata.
25 Orava talvepesa Emase orava pesa on tavaliselt suurem kui isastel, sest pesitsusajal peavad sinna mahtuma ka pojad
26 Orava tegutsemisjäljed Oravad söövad põhiliselt kuuseseemneid. Nende puudumisel ka männiseemneid ning kehvades oludes ka kuuse pungi. Sügiseti korjavad talvevarudeks pähkleid, seeni ja käbisid. Orava söögikohad paiknevad metsa või lagendiku serval. Miks?
27 Karihiired Karihiired on terve talve ärkvel ning otsivad lume all aktiivselt toitu. Lume pinnal on energiakadu liiga suur ning loomakesed surevad. Talve üle elanud karihiired paljunevad suvel ning sügisel surevad kõige vanemad karihiired. Üle talve elavad vaid suvel sündinud.
28 Karihiired ecosystema.r u/08nature/ mamm/007.j pg
29 Jänes lumes Eestis elavad halljänes ja valgejänes. Valgejänes kui põhjapoolsema levikuga liik, on talve üleelamiseks paremini kohastunud. Talvekarva vahetumine suvekasuka vastu kestab kuni paar kuud, mistõttu kevadeti on pooleldi valge jänes vaenlastele hästi nähtav.
30 _1.jpg Valgejänes
31 Jänese jäljed Halljänes närib koort ja ka väiksemaid oksi jättes neile selged esihammaste jäljed. Jänes liigub enamasti hüpetega või galopis. Mõlemal juhul jääb maha ühesugune jäljerida.
32 Valgejänes toiduahelas ature.ca/ ukaliq/i mages/a 196_fwb _e.jpg
33 Mutt talvel Mutid kolivad talveks maapinna külmumispiirist allapoole. Varuvad talveks vihmausse maasisese pesa sahvrisse
34 Mutt w.ecosyst ema.ru/0 8nature/ mamm/0 04.jpg
35 Kaelushiir cosystema.ru/ 08nature/ma mm/115.jpg
36 Hiirte talvised jäljed Hiired on talviti aktiivsed tegutsedes nii lume all kui aegajalt ka lume peal. Uruhiired teevad rohust talvetunneleid.
37
38 Jäljed jutustavad
39 Lumest välja sulanud uruhiire pesa
40 Kasetriibik Kasetriibik on omapärane olevus hiirte hulgas. Tema lähisugulased on hüpikhiired ning talve veedab ta talveunes. Samasugune talvitumisstrateegia on ka lagritsal ehk oravhiirel
41 Lagrits
42 Kärp ja nirk Mõlemad pisikiskjad on talvel aktiivsed ning kohastumisena on talvekarv valge.
43 Kärp ma.ru/08nature/ma mm/061.jpg
44 Nirk e/mamm/0 60.jpg
45 Kärbi jäljed
46 Kivinugis
47 Kelle jäljed Kirjastuse Otava kodulehel on võimalik mängida jälgede tundmise mängu ja harjutada jälgede tundmist: mp/
48 Talvel süüakse erinevatel korrustel
49 Nahkhiired Nahkhiired talvituvad paikades, kus temperatuur jääb kogu talveks 0 kraadi lähedaseks. Mõned nahkhiired rändavad nagu linnud lõunasse. Talveunes nahkhiirte kehatemperatuur langeb paari kraadini ning süda lööb vaid paar korda minutis
50 Vesimutt Neomys fodiens Vesimutt sööb putukaid, usse, tigusid, kullesid, konni ja kalu. Saaki püüan ka veest.mürgine sülg suudab surmata konna mõne minutiga. Ainuke mürgine imetaja Eestis. X&rlz=1T4ADRA_enEE457EE458&biw=1366&bih=550&tbm=i sch&prmd=imvns&tbnid=92ydv9aypgqztm:&imgrefurl=http ://animalearth.com/forum/index.php%3fshowtopic%3d1250&docid= whm_jnenl2oygm&imgurl= earth.com/forum/uploads/monthly_11_2010/post jpg&w=500&h=333&ei=9bndtqubeybv4qt9jrg
51 Linnud talvel Praeguste hinnangute kohaselt jääb või tuleb talveks meile 0,5 1,7 miljonit isendit mittevärvulisi ja 3,0 7,7 miljonit värvulist, mis teeb talvitujate koguarvuks 3,5 9,4 milj. lindu.
52 Linnud talvel Soodsatel talvedel poole miljoni isendi künnise ületada auli (Clangula hyemalis), pöialpoisi (Regulus regulus), põhjatihase (Parus montanus), rasvatihase (Parus major) ja urvalinnu (Carduelis flammea) arvukus, kusjuures neist kõigearvukamaks on rasvatihane (hinnanguliselt 0,6 1,2 miljonit lindu)
53 Leevike
54 Sootihane
55 Rasvatihane
56 Tutt-tihane
57 Sinitihane
58 Vesipapp Cinclus cinclus Eestis harv läbirändaja Vesipapi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1 10 paarile, talvist arvukust isendile. Vesipapp on ainuke värvuline, kes hangib toitu sukeldudes. Ta võib toitu otsides kõndida vee all oja põhjas vastuvoolu. Toitub veeputukatest, tigudest ja kalamaimudest.
59 Jäälind 9/Alcedo_atthis_3_%28Lukasz_Lukasik%29.jpg Sügisränne viib enamiku jäälinde lõunasse. Osa jäälinde näib rändavat Saaremaa kaudu, sest neid nähakse seal sügisel üsna sageli. Osad talvituvad Eestis. Pesitsusaegset arvukust hinnatakse paarile. Talvist arvukust isendile
60 Kirjuhahk Polysticta stelleri Regulaarselt on kirjuhahad Eesti vetes talvitanud 1977/78. aastast peale; nende arvukus hakkas tunduvalt tõusma soojade talvede perioodil alates 1987/88. a. Üheksakümnendatel aastatel on talvitajaid olnud &bih=589&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=C4MiOw5FSgZs-M:&imgrefurl= ur=210&sig= &page=1&tbnh=84&tbnw=129&start=0&ndsp=20&ved=1t:429, r:18,s:0&tx=64&ty=49
61 Metsis Suvel on metsise toiduks valgurikkamad lehed (näiteks haab ja paju)ning võrsed. Talvepoolaastal sööb peamiselt männiokkaid, aga ka erinevate puude ja põõsaste pungi. II kaitsekategooria liik. and%20t%c3%a9tras% dvd%2031..jpg
62 Teder Elavad talvel parvedes. Toituvad kase ja teiste puude pungadest. Ööbimiseks sukelduvad lume alla. Lume alla peitumine kaitsed röövlindude rünnakute eest.
63 Nurmkana Pesitseb ja talvitub avamaal. Talvel ööbivad lume all soojas, mis võib saada saatuslikuks kui lumele jääkoorik peale tekib. Talvel aitab üle elada täiendav toitmine. Toiduks sobivad terviljad ja ka umbrohtude seemned.
64 Rabapüü Talvel on isas- ja emaslinnul ühesugune valge puhkesulestik, varbadki on kaetud pikkade valgete sulgedega, vaid tüürsuled on mustad Talvel on põhiliseks toiduks paju- ja kasepungad koos võrsete tippudega. Arvatavasti elab tänapäeval Eestis paari rabapüüsid, enamik Alutagusesj a Pärnumaal I kaitsekategooria liik
65 Rabapüü Eestis
66 Roomajad talvel Maod kogunevad talveks koobastesse puu juurte alla, kus nad on talvetardumuses kuni kevadeni
67 Putukad talvel Putukad talvituvad valmikute, vastsete nukkude või munadena
68 Aktiivsemad lülijalgsed Soojema talveilmaga võib lumel näha ämblikke, lumekirpe ja talikoonlast, lume-seenesääski. lumekirp
69 Teised selgrootud talvel
70 Taimede talvitumisstrateegiaid
71
72 Raunkiær liigitus Taani taimeökoloog Christen Christensen Raunkiær ( ) liigitas taimed talvitumisstrateegiate järgi: 1. pungad maapinna kohal kõrgemal kui 50 cm 2. pungad madalamal maapinna kohal 3. pungad maapinnal (sinilill, nurmenukk, maasikas, puju, karikakar, teeleht, pojeng jt) 4. pungad on maa sees (kõrvenõges, võilill, kartul, tulp, hüatsint, piibeleht, märtsikelluke, laugud) 5. pungad on vee sees (vesiroos jt veetaimed, osa kaldataimedest) 6. seemned (üheaastased taimed jt)
73 Roheliste lehtedega taimed talvehaljad või igihaljad?
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
EQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.
Hind 34 krooni JA TEMA SOBRAD JA SUGULASED J r ilüfflfra Madonna 3 7/8 2009 EQfflUl Tihasest ja dinosaurusest WSBRMXSSSM Aatomi ku avastaja "nnipäev IRT Paetisme Illi: ttij Moefestivalilt 9771406 344067
Vanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
Eestimaa putuksööjad taimed. Puude ja põõsaste ajatamine a.
Sisukord LK 1. Eestimaa putuksööjad taimed. Kahru Männik, 1.kl. juh. Ene Pilvet. 2 2. Puude ja põõsaste ajatamine 2011. Kollektiivne töö. juh. Tiiu Hansen 2 3. Emajõe lodjal allavoolu. Martin Tikk, 7.kl.
^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\
![^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\](/thumbs/22/1359839.jpg "^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\")
T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..
PAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva
Retk Eestisse 3.-6.klassi õpilastele
Retk Eestisse 3.-6.klassi õpilastele Retki Viroon 3. 6.-luokkalaisille Suunnittelijat: Koidu Oja Mari-Liis Hendrikson Virve Sjöblom Helsinki 2013 Sisällysluettelo Yleistä.. 3 Tavoitteet.... 3 Kohderyhmä...4
Kui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. (1) Olgu oksiidi Y valem E n O m.
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva ja Kohtla-Järve 5. november 2016 Ülesannete lahendused 1. a) Olgu oksiidi X valem E
Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34
Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä
Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
Yhteinen sanasto auttaa alkuun
Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni
ISASE HARIVESILIKU SELJAL ON SIGIMISAJAL KÕRGE HAMBULINE HARI
HARIVESILIK HARIVESILIK Harivesilik Triturus cristatus on üsna suur, üle 14 cm pikkune, sisalikku meenutav kahepaikne. Nahk on harivesilikul krobeline nagu kärnkonnal, musta või tumehalli värvi. Kõhupool
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q
R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,
Toitumisteraapia. Toitumisteraapia ja toitumisnõustamine. ETTA toitumispüramiid ja toitumissoovitused Idandamine ja võrsete kasvatamine
Nr 1 detsember 2011 Toitumisteraapia Toitumisteraapia ja toitumisnõustamine ETTA toitumispüramiid ja toitumissoovitused Idandamine ja võrsete kasvatamine Laste toitumisest Eestlaste toitumine minevikus
KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND
Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 2 12,999,976 km 9,136,765 km 1,276,765 km 499,892 km 245,066 km 112,907 km 36,765 km 24,159 km 7899 km 2408 km 76 km 12 14 16 1 12 7 3 1 6 2 5 4 3 11 9 10 8 18 20 21 22 23 24 25 26
Võrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008
Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Teated Unustatud asjad Ujulasse on unustatud jakke, dressipükse, kindaid, mütse, jalanõusid, ujumisriideid, pesemisasju, ehteid. Tule ja leia oma asjad veel sel nädalal! Lühidalt
Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma
Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com
LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/
TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn
RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST
RAAMATUID 6-11_Layout 1 31.05.11 15:31 Page 453 RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST Jaak Jõerüüt. Armastuse laiad, kõrged hooned. Tallinn: Tuum, 2010. 71 lk; Jaak Jõerüüt. Muutlik. Tallinn: Tuum,
3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Endel flndpey: Suve Mete uinub, ööbik laulab, nii algab suveöö ja kõrges taevas särab veel eha valge vöö. Ja angervaksa tüvel ma silman kastevee, ning riikki põllu serval mu armas lilleke. All aasal kase
Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED
Einike Pilli Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Vihik aitab Sul paremini aru saada õppimise olemusest ja sellest, milline õppimine on tõhus; analüüsida ennast õppijana ja mõista, kuidas oma õppimiseelistusi
Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!
Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele! (Ilm 3;6) Matti Pyykkönen Karismaatiline või vaimulik? Originaali tiitel Matti Pyykkönen Karismaattinen vaiko hengellinen? Juurikasvu kustannus
Nelikümmend lindu eesti rahvausundis II
Nelikümmend lindu eesti rahvausundis II Mall Hiiemäe kajakas Ranna-aladel on kajakaid peetud hukkunud meremeeste vaimudeks. Kui kajakad meresõidu ajal visalt laeval püsivad ega taha lahkuda, on meremeeste
Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S
Matti Pyykkönen Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S 1 1 Originaali tiitel Matti Pyykkönen Karismaattinen vaiko hengellinen? Juurikasvu kustannus Tõlkinud Karin Lintula Trükkinud Lievonen T:mi,
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia
Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Päll, Peeter 1988. Isikunimesid laiast maailmast. Sistemy ličnyh imën u narodov mira. Moskva: Nauka 1986. Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 309 311. Sukunimi?
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
Aino Mölder. Vanade pargipuude hooldamine
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis Sustainable historic park management and development
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Tallinn 2012 Originaal: Olli Daavittila, Tuula Matikainen TYÖTAITOJEN ARVIOINTIASTEIKKO Perttulan Erityisammattikoulun julkaisuja 6/1997
UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.
CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,
EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank
EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis
TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA
TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;
KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT. Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse?
!""#$%&!'(%&)*+,!!"#$!% &'( ))*+),-(,..*+(/ +.)01*+./),)0..2()/ 3)/..*+(/,(43)5(,./ &((01/)3),(4( KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse? SATU GRÜNTHAL,
Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas
EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi
Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
SOLÖR-VÄRMLANDI METSASOOME ILMAENNUS- TAJA JA RAVIJA
viimase lahkumist kodumaalt. Plaadil kujutatud karul võib olla sama tähendus: inimese figuur on ürglinnu kehal äärmine. Tõlgendaksime seda kui Pera-vägilase võõrale maale kiirustamist. Sellest äärmisest
SA TEHVANDI SPORDIKESKUS. Tartumaa Tervisespordikeskus HINNAKIRI
KINNITATUD Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus juhatuse liikme 30.novembri 2015.a käskkirjaga nr 1-2/50 SA TEHVANDI SPORDIKESKUS Tartumaa Tervisespordikeskus HINNAKIRI Hinnakiri kehtib alates 01.01.2016.a.
LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING
LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise
BR. GROSS AM RO. Õpilastele. Õpilased! I. A. PÕDER &POEG KASULIKEMALT OSTATE. Firma L. USA TISAKO. Lau avab ni? ja tellishivitehas TOLLIS TE
Õpilased! Soodsamaks mütside ja karusnahkade ostu kohaks õn ja jaa iii äh Firma L. USA TISAKO VALGAS, KESK TÄN. 12 Õpilastele pudu- jo peennahakaupu ning reisitarbeid pakub AM RO Valga, Vabaduse 14-a I.
Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks
Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 1 Väljaandja Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry
1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE
EESTI Kl RJ\N DUS 1930 N210 5 v T i.->>, -3 SISU: z^l.» W. SOSS: Vergilius'e 2000. sünnipäevaks. (Pildiga.) K. E. SÖÖT: Dr. med. Eugen Jannsen. (Piltidega.) J. MÄGISTE: Vanim eestikeelne trükkteos aastast
Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?
Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä
OMA KEEL. nr 1. Cg^ Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee!
OMA KEEL keeieajakiri kõigile nr 1 kevad 2002 Kognitiivne keeleuurimine Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee! Uuemad inglise laenud Cg^ Oma Keel nr 1 / kevad 2002 Oma Keel
SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA
SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA Taustainfo Küsitluse eesmärgiks oli uurida Soome elanikkonna segmentide hulgas Eesti mainet puhkusesihtkohana, huvi erinevate puhkusereiside vastu
Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia
KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja
Tea von Bonsdorff Filosoofiamagister, bioloog, Porvoo Lasse Kosonen Filosoofiakandidaat, bioloog, Tottijärve
Tea von Bonsdorff Filosoofiamagister, bioloog, Porvoo Lasse Kosonen Filosoofiakandidaat, bioloog, Tottijärve Originaali tiitel: Sienet. Tunnista. Poimi. Varo. Tea von Bonsdorff, Lasse Kosonen Copyright
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat Tõlkija hääl Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Idee autor ja koostaja Jan Kaus Toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm Keel ja korrektuur
REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED
REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja
6.5.2013 Matti Miettinen
IKÄPYRAMIDISTA HUMANITAARISEEN APUUN Koulukalusteprojekti Viroon Suomen ikäpyramidi vuonna 2002 Lähde: Google VÄESTÖN IÄN (1-V.)JA SUKUPUOLEN MUKAAN 31.12.2010 Lähde :Google IKÄPYRAMIDI V 2000 JA V 2030
ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin
ma-infinitiivi ma- infinitiivi vastaa suomen 3.infinitiiviä. suomen -maan, -mään viron -ma luke/maan luge/ma oppi/maan õppi/ma NB! sisäheitto (2-tavuisissa -a. -ä -vartaloisissa): saatta/maan saat/ma löytä/mään
See romaan toob ära mitmeid sensatsioonilisi pealtnägijatunnistusi Eesti ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * Keel ja Kirjandus 3/2008
Salokannel, algus 4/8/08 2:30 PM Page 145 Keel ja Kirjandus 3/2008 LI AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * JUHANI SALOKANNEL
IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö
Kaljuronimise raskuskategooriad
Kaljuronimise raskuskategooriad Idee teha kokkuvõte kaljuronimise raskuskategooriatest tuli mul Andrese mägimarsruutide kirjeldusi ja üleskutset lugedes. Olen ise püüdnud erinevate süsteemide omavahelisi
Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen
Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,
Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom
Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Osa II: Artiklid, Artikkelit Johanna Reiman Anneli Tamme Heli Virjonen
Põhivärvinimed soome keeles
Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa
M E T S A N D U S A J A K I R I I L M U N U D A A S T A S T 1921 S U V I 2 / Idapiiri. puhastamine poole peal H I N D 3.
M E T S A N D U S A J A K I R I I L M U N U D A A S T A S T 1921 S U V I 2 / 2 0 1 5 Idapiiri puhastamine poole peal SOS ehk kuidas päästa lendoravat H I N D 3. 9 0 JOHN DEERE FORESTSIGHT TM Metsamasina
Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.
Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi
KUIDAS VEETA JAANI- PÄEVA. Folklorist Reet Hiiemäe vahendab meile Saarde kandi jaanipäeva veetmise retsepte aastast 1893.
ARVAMUS Arno Saar (Õhtuleht) Suurima tiraažiga nädalaleht KUIDAS VEETA JAANI- PÄEVA linnaleht.ee Folklorist Reet Hiiemäe vahendab meile Saarde kandi jaanipäeva veetmise retsepte aastast 1893. TEGUS TEGELANE
Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 22 (311) 21. veebruar 2007
Nr. 22 (311) 21. veebruar 2007 Teated 23. veebruaril toimuvad EV 89. aastapäevale pühendatud aktused järgmiselt: 8.45 1.- 4. klass 9.45 5.-7. klass 10.45 8.-9.klass 11.45 10.klass 12.45 11.klass 13.45
GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline?
GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? Harli Jürgenson Eesti Maaülikool, e-post: harli.jyrgenson@emu.ee 1. Sissejuhatus Teame, et tehnika areneb, geodeesia valdkonnas toimub seesama. Üks suuremaid muutusi
SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ
SUOMEN TYÖVÄEN MUSIIKKILIITTO RY TIEDOTE 27.5.2010 SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ Kiitos ilmoittautumisestanne Suomen Työväen Musiikkiliiton 90-vuotisjuhlille. Juhlat järjestetään
Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008
Nr. 13 (372) 3. detsember Juht tänab Merle Rekayat ja Laine Lehtot laulu- ja luulelise küünlavalgusõhtu traditsiooni taasäratamise eest, samuti ka kõiki esinejaid ja nende juhendajaid. Teated Maidu Varik,
Suur Teatriõhtu XI 17.00
Nr. 10 (264) 16. november 2005 Juhtkond tänab õpetaja Mai Randa, kõiki muusika-õpetajaid ja nende abilisi ning karaoke-võistlusest osavõtjaid toreda ürituse eest. Teated Tähelepanu! Punane Rist teatab!
Linnustoselvitys 2015 Kuhmon Lentiiran Niskanselkä
1 Linnustoselvitys 2015 Kuhmon Lentiiran Niskanselkä Ari Parviainen 2 Sisällys Johdanto 3 Tulokset 4 Eteläranta 4 Niskanselän etelärannalla havaitut lajit ja arvioidut parimäärät/reviirit 5 Etelärannalla
Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes
Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes Andri Ahven, Pilleriin Lindsalu Tallinn 2012 Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond Analüüsitalitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn
SANASTO laivamatka, taksissa, kohteliaisuusilmauksia KIELIOPPI. kas-kysymyslauseet ja vastaukset, lukusanoja
Sisukord 1 2 3 4 5 Kirjan käyttäjälle 7 Yhteinen sanasto auttaa alkuun 9 Viron kirjoittamisesta ja ääntämisestä 11 Esimene õppetükk 16 Saabumine SANASTO laivamatka, taksissa, kohteliaisuusilmauksia KIELIOPPI
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,
Julkaisupäivä
Julkaisupäivä 5.12.2013 TOIMETUS TOIMETUS 11LM Aleks Korolenko Anet Cassandra Tanneberg Christen Tammik Jete Nelke Maris Källe Siim Saar Therese Tedremaa KÜLJENDAJA Lora-Liza Parv, 11R PEATOIMETAJA Kristel
KUIDAS VEETA JAANI- PÄEVA
ARVAMUS Arno Saar (Õhtuleht) Suurima tiraažiga nädalaleht KUIDAS VEETA JAANI- PÄEVA linnaleht.ee Folklorist Reet Hiiemäe vahendab meile Saarde kandi jaanipäeva veetmise retsepte aastast 1893. TEGUS TEGELANE
Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud
Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja
Soomaa rahvuspark 20. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri. UNESCO maailmapärand. Maailma parimad rabad on Eestis. Saesaare pais tuleb hävitada!
Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,50 NOVEMBER 11/2013 Soomaa rahvuspark 20 ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) UNESCO maailmapärand Maailma parimad rabad on Eestis
EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA
Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.
Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja
21. mail V i*s2siälm aastakäik.
Nr. 27. 21. mail 1937. V i*s2siälm aastakäik. Haridusminister koi. A. Jaakson * 1 IHEIE NOORTELE Küsite minult mõnda rida oma lehele lõppeva õppeaasta puhul. Teen seda meeleldi, sest koolitöö lõpp õn suursündmuseks
Harri Miettinen ja Tero Markkanen
TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn
RAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat
RAAMATUARVUSTUSED Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert Bearbeitet von Raimo Pullat Tallinn: Estopol, 2009, 160 lk. Professor Raimo Pullat on alates 1997. aastast saavutanud muu
ReumaKiri. Aprill-Juuni 2013, nr 4 (30) SISUKORD PERSOONILUGU KES ON KES? ABIVAHENDID TEGEMISED TERVIS RETSEPT NIPINURK. Lk.
ISSN 2228-4664 ReumaKiri Aprill-Juuni 2013, nr 4 (30) Suveseminar 2013 SISUKORD Lk. 3 Eesti Reumaliit KES ON KES? Lk. 4 Eesti Reumaliidu tegevmeeskond TEGEMISED Lk. 8 Käimispäev, Naisjuhtide- ja ettevõtjate
Klaid, Lau ri, Kris tin, Me ri li, Rau no. Nii oma sed ja tut ta vad, aga... sa mas kor raga kui da gi nii täis kas va nud ja hoo pis teistmoo
VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2012 nr. 5 (138) TÄNA LEHES Kih nu ki ri ku uus kup pel õn nis ta tak se Saar te koo lide pä ri muskul tuu ri päe va de tra dit sioon sai al gu se Aru Mit ta maa lid
Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele...
Uudiskiri September 2011 Armas lugeja! Jah, suvi hakkab läbi saama. Nukrutsema seetõttu aga ei pea, sai ju palava, ent kauni suve jooksul tehtud nii mõndagi tööd teha, käia etendustel-kontserditel, rannas,
KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN
KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN Hilma Rantasen näyttelijäkuva yhtenä suomalaisen ja virolaisen teatteritradition ilmentäjänä Sanna-Kaisa Ruoppa Viron kielen ja kulttuurin Pro gradu -tutkielma Suomen
Taas loeme sellest, et kuskil
Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet 17. märts 2014 Noortekeskus keset linna Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Taas loeme sellest, et kuskil avati uus ja ilus noortekeskus.
Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?
Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma
Magnetkaardid gümnasistidele
Nr. 21 (275) 15. veebruar 2006 Juhtkond tänab Täname 8. klasside Rõuge suusa- ja õppelaagri hea ettevalmistuse ja läbiviimise eest laagri peakorraldajat Inge Jalakat, tema asetäitjat Renate Pihla, klassijuhatajaid
NO66 Euripides Iphigéneia Aulises Tõlkinud Anne Lill. Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall Lavastaja assistent Jüri Nael. Laval.
NO66 NO66 Euripides Iphigéneia Aulises Tõlkinud Anne Lill Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall Lavastaja assistent Jüri Nael Laval Koor Menelaos Teataja Iphigéneia Tambet Tuisk Gert Raudsep Marika Vaarik
FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project
FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/
Viron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui!
Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron Tuulahduksia KEVÄT/KEVAD Nro 1/2012 VYS:n jäsentiedote Eesti õigeusu kiriku söprusselts rü Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö
TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants
TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Soome keele audiovideokursus K i r j a s t u s e A S P a n g l o s s Tallinn Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants Kirjastuse AS Pangloss
Surmakultuuri suundumused Eestis: Surmaended 1
Surmakultuuri suundumused Eestis: Surmaended 1 Teesid Artikli eesmärgiks on anda ülevaade levinumatest surmaennetest külaühiskonnas ja otsida vastust küsimusele, kuidas on iühiskondlikud muutused mõjutanud
Ateism kui nõukogude teadus 1
Ateism kui nõukogude teadus 1 ATKO REMMEL TÜ usuteaduskond Võttes vaatluse alla teadusliku ateismi kui nõukogude teaduse väljakujunemise, ei saa käsitlemata jätta religioonipoliitilist situatsiooni Nõukogude
Tähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada
DETSEMBER 2008 NR.31 SISIKOND...lk. 3 Sügise meeleolukaim pidu...lk. 5 Baltic Friendship Club Meeting Soomes...lk. 6-7 Leib lauale kiirabist!...lk. 8-9 Persoon: hooletu rebase hirm Mare-Ann...lk. 10-11
KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1
KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES