Järgmisel nädalal saavad aktiivsed

LK 2 LK 3 LK 4 LK 8 Valgusküllane maalinäitus Kuressaare linnuses. XII Kihelkonna kirikumuusikapäevad. 28. juulil Kõpu tuletorni jalamil sume suvekomöödia. Nr 4 (155) Hind koos TV-kavaga 7 kr Hiiumaa Homecoming Oboemängijad Pavel Strugaljov ja Dmitri Bulgakov ning flöödimängija Anna Kim. 2x Harda Roosna Järgmisel nädalal saavad aktiivsed inimesed Hiiumaal juba teist aastat osa kammermuusikafestivalist Hiiumaa Homecoming, kuhu on oodata esinejaid Venemaalt, Saksamaalt, Hollandist, Itaaliast, Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest, kirjutab Hannes Sarv. Eelmisel aastal Hiiumaa kultuuripärliga autasustatud festivalil on käesoleval aastal esinemiskohti kokku kolm. Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas Kärdlas Vabrikuväljak 8 antakse kaks kontserti. 5. juulil algusega kell 19 mängitakse seal Beethoveni ja Raveli loomingut, 8. juulil, festivali viimasel päeval, on sama algusajaga kontserdil kavas Haydn, Mozart, Ešpai, Debussy, Schnittke ja Poulenc. Suuremõisa lossi kogunetakse 6. juulil kell 18.30, et kuulata Beethoveni, Reineke ja Glinka heliloomingut. Lisaks on festivali korraldajad plaaninud anda ühe kontserdi kutsutud külalistele 7. juulil Orjakus Dagen Hausi mõisaaias. Esinejateks on sel aastal enamikus vene päritolu, ent üle maailma mängivad muusikud. Nende seas Dmitri Bulgakov ja Pavel Strugaljov oboel (mõlemad mehed on tugevalt seotud ka Hiiu saarega), Sergei Krõlov ja Roman Mints viiulil, Jacob Katznelson ja Alexander Kobrin klaveril ning Evgeny Tonkha tšellol. Saksamaalt on kutsutud Claudia Hellbach, kelle pilliks inglissarv, Thomas Lindhorst klarnetil ja Uwe Rebers bassoonil. Stef van Herten Hollandist mängib metsasarve. Festivali Homecoming kutsusid eelmisel aastal ellu Venemaa kultuurifond Vozvrašenie, mis korraldab Moskvas omanimelist muusikafestivali, ja Hiiu maavalitsus. Festivali korraldamise mõttele tulnud oboekunstnik Pavel Strugaljov peab Hiiumaad oma kodusaareks. Suvitanud on nüüd 37aastane Strugaljov siin Kiduspes juba alates kaheksandast eluaastast ja tema ema, filmikriitik Maria Maretskaja, ning isa, ooperilaulja Vadim Strugaljov, jäid siia päriselt elama juba 1991. aastal. Teine festivali idee autor, Dmitri Bulgakov, on aga oma hea sõbra Paveli juures olnud juba pikka aega tihe külaline. Festivali nimi ongi mitmes mõttes kojutulekuga seotud. Eestisse ja Hiiumaale tulen ma alati nagu koju, ütles Strugaljov aasta eest. Siis lisas ta, et on festivalile kutsunud palju oma sõpru, kellega talle meeldib koos mängida. Sellest siis mõte Hiiumaal festivali pidada alguse saigi. Muusikapeo menu eelmisel aastal andis korraldajatele kindlasti julgust seda tänavu korrata ning arvata võib, et huvi mullusega võrreldes ei vähene. Pigem võiks oodata suurenemistki, sest soodne piletihind (50 kr/75kr) sellise kultuurielamuse eest teab mis palju maksta ju pole. Bach ja Händel kohtuvad Pädaste mõisamurul Kuigi elus ei ole Händel (Aivar Tommingas) ja Bach (Raivo E Tamm) teataolevalt iialgi kohtunud, saab see täna õhtul esmakordselt Pädaste mõisas teoks. Irina Mägi Täna esietendub Pädaste mõisas Vanemuise suveteatri tükk Võimalik kohtumine. Kust ma tean, kuidas Vanemuise teater minu peale tuli. Võib-olla sellepärast, et seda näidendit tahtsin ma mõned aastad tagasi Pärnus teha, aga ei tulnud midagi välja, sest sobivaid osalisi oli raske leida, ütles lavastaja Raivo Trass. Tookord kõrvalejäänud tükk on nüüd Pädaste mõisa murul elutruuks saanud ning peategelased Friedrich Händel ja Johann Sebastian Bach Aivar Tomminga ja Raivo E. Tamme esituses tõelisteks lihast-luust geeniusteks mängitud. Kuigi palju enam kui suurmehe hiilgust, kumab neist heliloojaist igale lihtsurelikule omast kadedust, edevust, püüdu võimu poole, aga ka kaastunnet, inimliku soojuse ja läheduse ihalust ning eelkõige vajadust leida mõistmist. Kunst võimu ja raha pöörises Olen püüdnud suvelavastusi tehes viimastel aastatel mitte kasutada võimendust. Siin nad aga on teistmoodi ei saagi. See ei ole minu valikus selles mõttes tavaline, rääkis Trass. Peaproovis trotsis kogu trupp vapralt mõisa kohal tiirutanud ja tähtsate külalistega maandunud helikopteri plärinat. Nii see juba kord on, et võim ja raha pahatihti kunsti lämmatab. See igikestev teema kunst vajab võimu ja võim kunsti, kuigi ta seda ei tunnista suunab suuresti ka peategelaste keskustelu. Trass poleks omal algatusel mõisapargis lavastama hakanud. Minu huvid on teistsugused. Tegelen pärimusteatriga. Aga kuna see tükk mulle nii väga meeldib, võtsin tellimuse vastu. Vanemuises on palju häid keskeas näitlejaid. Samas vihjati mulle, et võin ka mujalt näitlejad leida. Aga ma jäin põhimõtteliselt selle juurde, et kui on Vanemuise üritus, siis olgu ka selle teatri näitlejad, ütles lavastaja. Gurmaanlus on asja väline külg. Sisuline on kahe suure geeniuse omavaheline kohtumine ja teineteisekompamine. Kas üldse nende vahel võiks keskustelu tekkida. Maitstakse muusikat ja häid roogasid Reigi õpetaja lugu. Et suur osa tegevusest kulgeb gurmaaniroogadega söögilaua ümber, sobib etendus Pädastesse kindlasti. Händel, kes on suur gurmaan, ei saagi muidu, kui peab sööma erilisi toite. Maitstakse artišokke, austreid, merikeelt... Vaieldakse ka maitse üle. Trass küsib, kas geeniuste vahel on ühine keel võimalik. Me võiksime isegi koos musitseerida, me võiksime saada isegi suurteks sõpradeks... kõlavad lõputute vastuolude reas lootusrikkad fraasid. Ent küsimus jääbki üles. Kui altid on suurvaimud kes on väga rasked tüübid, kui altid on nad koostööd tegema ja üldse läbi käima? Sellele küsimusele pole ühest vastust. Geenius võib olla väga keerulise siseeluga, arutles Trass. Juulikuus asub Raivo Trass tööle uue Raivo Trass võttis vabaõhulavatöö mõisa aias ette erandkorras, kuna tükk talle väga meeldis. Irina Mägi suvelavastusega mandril Padisel. Sealse vallavalitsuse korraldatud Padise kloostri päevade raames tuleb lavale lugu tsistertslaste kloostri loojast Püha Benardist. See on taas lugu suurvaimust, pühakust, tohutu kloostrite võrgu loojast Euroopas 1000 aastat tagasi. Etendus tuleb lavale augusti keskel. Svea Aavik Suvenädal in English Page 1 On June 29, 30 and on July 1,3,4 at 8 pm summer production by Vanemuine theatre The Possible Meeting about G.Fr. Händel and J.S. Bach at Pädaste manor, Muhu island. On July, 5 at 7 pm, on July, 6 at 6.30 pm, on July 8 at 7 pm Hiiumaa Homecoming festival at Suuremõisa manor, Hiiumaa. Page 2 Paintings by Margus Rump on the 3. floor of the tower of Kuressaare castle, Saaremaa. Page 3 On July 5-8 XII Kihelkonna Church Music Days, Saaremaa On June 29-July 1 Muhu Future Music Festival Juu Jääb, Muhu island. Pages 4 On July, 30 at 10: Woodwork-shop opened at Suuremõisa, Hiiumaa Page 5 Kazakhstan the Quiet State of Traditions and Clans Pages 6-7 Where to go in Saaremaa and Hiiumaa Page 8 Globetrotter from France visited Saaremaa. Page 10 Old and New: Uus Street No 2 in Kuressaare, Saaremaa. Suvenädal Suomeksi Sivu 1 29.-30.kesäkuuta ja 1., 3., 4. heinäkuuta klo 20 Mahdollinen tapaaminen Vanemuisen teatterin esityksessä Pädasten kartanossa, Muhun saarella. Hiiumaa Homecoming festival 5. kesäkuuta klo 19; 6. heinäkuuta klo 18.30; 8. heinäkuuta klo 19 Suuremõisa kartanossa Hiidenmaalla. Sivu 2 29. heinäkuuta asti klo 10-18 Kuressaaren piispanlinnan puolustustornin kolmannessa kerroksessa Margus Rumpin maalaukset Saarenmaa. Sivu 3 5. 8. heinäkuuta XII Kihelkonnan kirkkomusiikkipäivät, Saarenmaalla 29 kesäkuuta 01. heinäkuuta XI kansainväliset festivaalit Muhulaista Tulevaisuusmusiikkia Juu Jääb 2007. Sivu 4 30. kesäkuuta klo 10 Suuremõisan opistossa avataan puutyöverstas, Hiidenmaalla. Sivu 5 Kazakstan rauhallinen perinteiden ja klannien maa. Sivut 6-7 Mihin mennä Saarenmaalla ja Hiidenmaalla Sivu 8 Ranskalainen ympärimaailmanmatkustaja vieraili Saarenmaalla. Sivu 10 Ennen ja nyt: Uuskatu 2, Kuressaaressa, Saarenmaalla. Kuhu minna Saaremaal lk 6, Kuhu minna Hiiumaal lk 7, Suvesaarlane ja - hiidlane lk 11, Meelelahutus lk 12

Valgusküllane maalinäitus Kuressaare linnuses 26. juunist juuli lõpuni võib Kuressaare linnuse kaitsetorni III korrusel vaadata Margus Rumbi Ida filosoofiast mõjutatud sümbolistlike piltide väljapanekut. Rump on ennast kuuel korral täiendanud India erinevate meistrite juures ja seda on näha ka tema töödes. Pildid on sageli inspireeritud erinevatest vaimsetest õpetustest ja ilmutuslikest unenägudest. Sümbolitena leiavad korduvat kasutamist üksikud inimkogud, linnud, puud ning ääretu ja värvikirev taevalaotus. Domineerivad on heledad toonid ja oranž värv, mis annab edasi valguse jõudu ja vihjab võimalusele valguse kujutamise kaudu sünteesida kõiki religioone. Tema maastikud on tihti müstilised ruumid ilma tavapärase maapinna kujutamiseta, kus algus põimub lõpuga igaveses voolamises. Ühtsus läbi mitmekesisuse Rumbi loomingus on välimus vaid anum, mis avab oma tõelise olemuse igale vaatajale erineval viisil. Tema looming on süntees erinevatest vaimsetest-energeetilistest sümbolitest, kus igavene teelolek muutub lõpuks ajatuks mõtluseks. Rännaku sihiks on valgustumine, kuid selleni peab igaüks jõudma iseseisvalt. Rump ei oska nimetada oma stiilile konkreetseid eeskujusid ja samamoodi pole tema piltidel keskmist vaatajat. Minu maalid aitavad inimestel jõuda oma tõelise olemuseni, on kunstnik väitnud. Hingerahu tuleb läbi sisekaemuse, kuid Valmar Voolaid selle leidmisele aitab kahtlemata kaasa ka kunsti nautimine. Rumbi jaoks on kunstiline tegevus tõeotsingute üks vorm ja oma töödega üritab ta vaatajale sel teel abiks olla. Aasta tagasi esines Margus Rump oma töödega Kuressaares Ajamaja galeriis. Seekordne näitus on ajastatud 6.-8. juulil toimuvale VII Kuressaare lossi päevale ja on osaks neljast samaaegselt eksponeeritavast, rohkem või vähem religioossele mõttelaadile pühendatud näitusest. Juuli on Kuressaare linnuse külastatavuse tippaeg ja sel ajal oodatakse sinna kuni 25000 inimest. Allar Lepa Kirja saatmiseks ka uue hinnaga margid 1. juulil hakkab Eestis kehtima uus hinnakiri postisaadetiste saatmisel oma riigi piires. 2. juulil tuleb käibele kaks uut postmarki. Eelmised üksteist maakonna vapi motiiviga postmarki maksid kõik 4 krooni ja 40 senti. Nüüd ilmuv kaheteistkümnes, Tartumaa vapiga postmark, maksab 5 krooni ja 50 senti. Just niisugune on nüüd riigisisese standardsaadetise minimaalne saatekulu. Nagu selle postmargisarja juures tavaks saanud, kasutatakse margi ilmumisele pühendatud eritemplit lisaks Tallinnale ka päevakohase maakonna pealinnas. Seekord siis Tartus. Arvukate varem trükitud 4.40 maksvate postmarkide kasutamise hõlbustamiseks tuleb käibele uus, 1 kroon ja 10 senti maksev lillemark. Margi motiiviks on narmasjumikas (Centaurea phrygia). Taim õitseb juuni lõpust augusti keskpaigani, harva ka veel septembris. Kasvab kuivematel ja niiskematel niitudel ja puisniitudel, hõredates metsades, raiesmikel, põõsastikes, tee- ja põlluservadel. Selle margi esimese päeva eritemplit kasutatakse vaid Tallinna postkontoris. Kuna ühegi postisaadetise saatekuluks ühest margist ei piisa, on esimese päeva eriümbriku asemele valitud sama lille pildiga postkaart. Kleepides margi sobiva motiiviga postkaardi pildiküljele ning lüües sellele ka sobiva eritemplijäljendi, saame maksimumkaardi, mille kogumine on filatelistide hulgas päris populaarne. Mõlemad postmargid, esimese päeva eriümbriku, maksimumkaardi ning kõik eritemplid on kujundanud Lembit Lõhmus. AS Vaba Maa trükikojas on Tartumaa vapimarki trükitud 3 ja narmasjumikaga marki 2,8 miljonit. Need on suhteliselt suured kogused, mis muu hulgas näitavad ka seda, kuivõrd on iseliimuvad postmargid kasutajatele meeldima hakanud. Elmo Viigipuu Eestikeelses Vikipeedias juba üle 36 000 artikli Eestikeelne võrguteatmik Vikipeedia kogub aina populaarsust ja täieneb pidevalt. Vikipeedia (Wikipedia) on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ja toimetavad ühiselt vabatahtlikud. Wikipedia on sulandsõna havaikeelsest sõnast wiki (kiire) ja ingliskeelsest sõnast encyclopedia. Võrdluseks eestikeelsele Vikipeediale saab muidugi tuua ingliskeelse Wikipedia, kus 20. juuni seisuga oli juba 1 843 235 artiklit, kuid esimese viisaastakuga on esimene eestikeelne võrguentsüklopeedia kogunud väga suurt populaarsust. Eestikeelne Vikipeedia sai alguse 24. augustil 2002. Kuni 2003. aastani kirjutasid põhiliselt kaks fennougristi ning mõned üksikud kaastöölised. Nüüdseks on lisandunud nii 26 administraatorit kui ka lihtsalt kaastöölisi. Vikipeedia administraatori kohta on öeldud: parim töökoht, kus palka ei maksta. Tallinna Linnateatri trupijuhi Veiko Tubini ajaveebist võib lugeda: Minu meelest on parim palgata töökoht ikkagi eestikeelse Vikipeedia toimetaja. Istud rahulikult oma kodus, tinistad veini, lased elukaaslasel raamatukogust artikleid koguda ning kirjutad vaimustavalt sisukaid artikleid kummalistest asjadest. Eksole ja palka ei saa aga süda on rahul ja naeratad lahkelt neile tuvidele, kes kõõrdis silmadega sinu veinipokaali poole vaatavad. Vikipeedia administraatorid kohandavad ja tõlgivad tekste, kategoriseerivad artikleid, koostavad infotabeleid ja navigatsioonimalle ning palju-palju muud. Toimetamise tempo jääb kahjuks tunduvalt alla kirjutamise tempole. Kaasautoreid, kes lugusid kirjutavad ning parandusi teevad, on kahesuguseid registreeritud kasutajaid on üle 4700, kuid kuna Vikipeedias saab muudatusi sisse viia ka ilma kasutajanimeta, on selliseid kaastöölisi tõenäoliselt rohkemgi. Päevas lisandunud artiklite arv on keskmiselt 30 ringis, kuid päeva jooksul tehtavaid muudatusi on kümneid kordi rohkem. Kõige populaarsemateks teemadeks on geograafilised objektid (viimased Eesti asulad said artiklitesse käesoleva aasta aprilli lõpuks), ajalugu, sport ja IT. Palju kirjutatakse ka poliitikast ja filosoofiast ning lühibiograafiaid, kuid näiteks loodusteaduste, tehnika ja põllumajanduse vallas on olukord üpris nigel. Igasugune kaastöö kõigilt igal teemal on oodatud. Kas tasub usaldada? Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle; kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja konsensuse või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta saadavus, pidev uuendamine, lai ja detailne infomaht ning hulk erinevaid keeleversioone teinud Vikipeediast ühe enamkasutatavatest veebis leiduvatest infoallikatest. Vikipeedia sisu võib kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb nendesamade tingimuste alla. Kui autorid kirjutavad projektile originaalmaterjali, siis selle autoriõigus jääb küll neile, kuid nende tööga tehakse samamoodi nagu kõigi teiste Vikipeedia artiklitega. Vikipeedia eksisteerib 253 keeleversioonis, millest 188 on aktiivsed. Neljateistkümnes versioonis on igaühes üle 100 000 artikli: inglise (esimene), saksa, prantsuse, poola, jaapani, hollandi, itaalia, rootsi, portugali, hispaania, vene, hiina, norra ja soome. Saksakeelne versioon on välja antud DVD- ROMil ning planeeritakse inglise versiooni DVDd või paberversiooni. 2005. aastal sai alguse ka võrukeelne Vikipeediä, kus veidi rohkem kui kahe aastaga on kirjutatud juba üle 1300 artikli. Eestikeelne Vikipeedia on kasvanud viimase aasta jooksul pea kahekordseks ning võib ehk ennustada kasvu jätku tõusvas tempos Ȧve Maria Mõistlik Allikana kasutatud Vikipeediat

Põhjamaised kontrastid Juu Jääbil XII Kihelkonna kirikumuusikapäevad Seekordse Muhu tulevikumuusika festivali Juu Jääb kaks naispeaesinejat on erineva muusikalise tausta ja nahavärviga, kuid elukoha tõttu on neist saanud peaaegu naabrid. Eivor on pärit Fääri saartelt, kuid lisaks on ta sage külaline ka Taani, Rootsi ja Islandi kontserdisaalides. Lisaks emakeelele laulab ta islandi, rootsi ja inglise keeles. Simone Moreno sündis Brasiilias, kuid kolis 2001. aastal Stockholmi ja praegu annab ta oma rootsi muusikutest koosneva bändiga kontserte peamiselt Skandinaavias. Eivor on hinnatud solist ja muusik. Oma debüütalbumi avaldas ta 17-aastaselt, ta on valitud Fääri saarte aasta inimeseks, saanud parima naisvokalisti auhinnad Islandi ja Taani muusikaauhindade jagamisel. Sarnaselt Eivoriga on Simone Moreno muusikaga seotud olnud terve elu ja oma esimese hitiks saanud loo salvestas ta 17-aastaselt. Tema nõtkeid ja tundeküllaseid interpretatsioone brasiilia muusikast on hinnanud paljud samba ja bossanova korüfeed. Roberto Menescal, üks bossanovale alusepanijatest on võrrelnud temast laval kiirgavat energiat metsiku hobusega jõuga, mis ei jäta külmaks mitte kedagi. Simone on salvestanud viis albumit. Tema esimestel albumitel kõlavad tuntud brasiilia heliloojate, mh. Ary Barroso, Tom Jobimi ja Chico Buarque palad ja nende põhjal on teda võrreldud suurimate brasiilia naislauljatega. Tema viimane album sulatab endasse kogu lauljanna muusikalise kogemuse Brasiilia kuumadest rütmidest Põhja-Euroopa jaheda elektriklaverini. Tantsumuusika huvilistele on tuttav tema vokaali sisaldav Junior Jacki pala E Samba, mis figureeris Euroopa muusikaedetabelites 2003. aasta suvel. Eivor on avaldanud neli albumit, kus ta liigub imeteldava kergusega rahvamuusika, bluusi ja jazzi vahel. Tema viimane album on salvestatud Taani Raadio bigbändiga ja 11 aastat oleme iidses Kihelkonna kirikus pakkunud kaunil suveajal võimalust jagada ning osa saada kaunist muusikast. Tänavused XII Kihelkonna kirikumuusikapäevad toimuvad 5. 8. juulini. On hea astuda soojal suveõhtul jahedasse iidsesse pühakotta ning lasta kaunitel helidel oma mõtteid kaugesse minevikku kanda. Käesoleva aasta küünlapäeval õnnistati Kihelkonna kirikus sisse palve- ja mälestusküünlajalg, kus sinagi võid soovi korral küünla süüdata. Muusika on sild üle aegade ja sugupõlvede. Vaimulik muusika on lisaks veel sillaks selle maailma ja taeva vahel. Tere tulemast kõigile! Rene Reinsoo, Kihelkonna koguduse õpetaja 11th MUHU FUTURE MUSIC FESTIVAL Juu Jääb 28.6. - 1.7. 2007 SIMONE MORENO sponsorid: www.eivor.com paistab silma arranžeeringute ja vokaalse esituse küpsuse poolest. Samuti on saadaval kontsertsalvestused tema esinemistest ooperi- ja teatrilavastustes. Simone Moreno astub üles 29. juunil kell 21 Nautse Mihkli talus, Eivor esineb samas 30. juunil kell 20 algaval kontserdil koos Villu Veski World Project i ja 1. juulil 14 festivali orkestriga. Allar Lepa meediapartnerid: Festivali kava 2007 28. juuni neljapäev, JAZZ del MAR KURESSAARE / GO SPA 20.00 SERGIO BASTOS & RAIVO TAFENAU ANSAMBEL /Bra/Est/Soome DENISS PASHKEVICH / DJ MONSTA /Läti NAUTSE MIHKLI VABAÕHULAVA 21.00 RE:JAZZ COLLECTIVE /Eesti RAIVO TAFENAU HAMMOND GROOVE /Eesti/Soome SYNCROTRON (Tanel Ruben/ DJ P.Julm) /Eesti DENISS PASHKEVICH / DJ MONSTA /Läti TIIT KIKAS STRING THEORY /Eesti 29. juuni reede, NAUTSE MIHKLI VABAÕHULAVA 21.00 SIMONE MORENO & OS LOURINHOS /Brasiilia/Rootsi KRISTJAN RANDALU QUARTET /Ameerika /Eesti SERGIO BASTOS & RAIVO TAFENAU BAND /Brasiilia/Eesti BRAZ LUIZ LIMA /Brasiilia COPACABANA (DJ Erkin Antov DJ Margus Peterson) 30. juuni laupäev, KOGUVA TOOMA 15.00 LIISI KOIKSON & HELLETUSED NAUTSE MIHKLI VABAÕHULAVA 20.00 EIVØR & VILLU VESKI WORLD PROJECT Fääri/Eesti/Soome K.-M. ALMQVIST QUARTET /Rootsi RETROSCRACH /Läti 28. - 30. juuni, NAUTSE MIHKLI ÕUNAPUUAED JUU JAZZ CLUB DJd ja vabad jamsessioonid kontsertide eel, vahepeal, lõpus 1. juuli pühapäev, MUHU KATARIINA KIRIK koostöös Looduse Omnibussiga 14.00 EIVØR & FESTIVALI ORKESTER MUHU VALLAVALITSUS KULTUURIMINISTEERIUM Piletid piletilevist, lisainfo www.nordicsounds.ee EIVØR MUHU FUTURE MUSIC FESTIVAL Juu Jääb 2007 Avakontsert neljapäeval, 5. juulil kell 19 Kihelkonna koguduse ansambel Collecta. Ansambel on tegutsenud aastast 1981. Kontserdireisidel on käidud Soomes, Rootsis, Saksamaal ja ka paljudes Eesti kirikutes. Tänavu kevadel valmistas ansambel ette uue kava. Ansamblit juhendab Kihelkonna koguduse organist-koorijuht Ülle Reinsoo. Avakontserdil laulab ka koguduse naiskoor, keda samuti juhendab Ülle Reinsoo Reedel, 6. juulil kell 19 Ansambel Vox Clamantis. Ansambel on loodud aastal 1996. Palju esitatakse Gregoriaani ja varajast polüfoonilist muusikat. Mitmed eesti heliloojad (Helena Tulve, Tõnis Kaumann, Toivo Tulev, Andres Uibo ja Erkki-Sven Tüür) on kirjutanud muusikat Vox Clamantisele. Ansambel on esinenud paljudes erinevates riikides. Sageli esitab ansambel Arvo Pärdi loomingut. Ansambli kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve. Laupäeval, 7. juulil kell 19 Musitseerib ansambel Vahtraõied Audrust Pärnumaalt. Ansambel on tegutsenud üle 10 aasta. Esitatakse põhiliselt vaimulikku muusikat. Lisaks vokaalile on ansamblis flööt ja kitarr. Osa muusikast on ansambli liikmete omalooming. Ansambli juhendaja on Evi Vaher. Pühapäeval, 8. juulil kell 11 Kontsert-jumalateenistus ja kuldleeripüha. Musitseerib ansambel Vahtraõied. Jutlustab Kihelkonna koguduse kunagise õpetaja Arnold Janno lapselaps Tiina Janno, kes on Audru koguduse õpetaja. Kontserdid on tasuta, kuid oleme tänulikud annetuste eest Kihelkonna kiriku oreli restaureerimise toetuseks. Täname Kihelkonna kirikumuusikapäevade toetajaid Eesti Kultuurkapitali helikunsti ekspertgruppi, Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgruppi ja Kihelkonna valda. SUSLA SÕIT Teekond/Matka/Route: Keskväljakult igal täistunnil alates kl 11 kuni 21. Täpsem info peatustes. Pilet/Lippu/Ticket 30 EEK Susla tellimine, reklaam ja info 526 3733 info@susla.ee

Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides. Suuremõisa tehnikumis avaneb puidu võlumaailm MTÜ Kell Kümme esitleb Alan Ayckbourn TÄISKUU sume suvekomöödia PALMSE MÕISAS 18. juuli - 20. august EPP EESPÄEV, MARIKA BARABANŠTŠIKOVA, PILLE LUKIN, ROMAN BASKIN, GUIDO KANGUR, RIHO KÜTSAR MEELELAHUTUS, VABA AEG ENTERTAIN- MENT, FREE TIME VIIHDE, VAPAA-AIKA Mõnus ajaveetmise koht KALAKÜLA Kuressaare-Kuivastu maantee ääres. Forellipüük ja maitsvad kalaroad, einestamine vanades kaluripaatides, pidude korraldamine, telkimine, viburada, eksootiline PAADISAUN ja mängunurk lastele www.kalakula.ee info@kalakula.ee tel +372 53 858 966 1. juunist - augusti lõpuni iga päev kl 12-22. Kalaküla (Fish Village) Great place for entertainment KALAKÜLA near Kuressaare-Kuivastu Road. Trout fishing and tasty fish dishes, cateing in old fishermen s boats, organising parties, tenting, archery, exotic BOAT SAUNA and children s playing area.www.kalakula.ee info@kalakula.ee Phone +372 53 858 966 From 1 June to the end of August every day 12-22. Kalakylä Miellyttävä ajanviettopaikka KALAKYLÄ Kuressaaren-Kuivastun maantien varrella. Forellikalastus ja maukkaat kalaruuat, rukailut vanhoissa kalastajaveneissä, juhlatapahtumien järjestäminen, telttailu, jousiammunta, eksoottinen VENESAUNA ja leikkipaikka lapsille. www.kalakula.ee; info@kalakula.ee Puh. +372 53 858 966 1. kesäkuuta - elokuun loppu joka päivä kello 12-22. PIDULA VESITIIK Kihelkonna vald, Kallaste k tel 454 6513, 521 1017 www.pidulakalakasvatus.ee Pidula vesitiigis kalapüügi võimalus. Forellipüük, fileerimine, grillimine, toitlustamine, vesirataste laenutus, majutusvõimalus (14 kohta), saun. Ootame teid 7 päeva nädalas kl. 10-22. PIDULAN MYLLYNLAMMIKKO Kihelkonnan kunta, Kallasten kylä, puh 454 6513, 521 1017 www.pidulakalakasvatus.ee Pidulanmyllynlammikolla mahdollisuus kalastaa. Forellinpyynti, fileoiminen, grillaaminen, ravitsemuspalvelut, vesipyörienvuokraus, majoitusmahdollisuus (14 pikkaa), sauna. Odotamme teiltä 7 päivää viikossa klo 10-22. PIDULA MILLPOND Kihelkonnacommune, Kallastevillage, tel 454 6513, 521 1017 www.pidulakalakasvatus.ee Possible to fish. Trout fishing, filleting, grilling, catering, water bikes rental, accommodation for 14 people, sauna. We expect you 7 days a week from 10 am to 10 pm. Sel nädalavahetusel saab Suuremõisas lisaks lossile kaeda ka sealsete õpilaste oskusi puukujude saagimisel. Pärastlõunal avaneb külastajatel võimalus meeldivaim skulptuur oksjonilt kaasa osta. Puidu võlumaailmaks ristitud töötuba avab uksed laupäeval, 30. juunil kell 10 Suuremõisa tehnikumi õuel. Koolis puidu erikasutuse suunaga raietöölisi õpetav vigursaagija Ivo Mänd tutvustab huvilistele erinevaid viise, mil moel on võimalik puitu kasutada. Töötoas askeldavad Männi õpilased, kelle käteosavust saab jälgida paari tunni jooksul alates kella 10.30. Kell 12 lubatakse töötoas kätt proovida ka külalistel. Kust tulevad oskajad Puidu erikasutuse suunaga raietöölisteks õppivad naised ja mehed on Suuremõisa tehnikumis omandanud metsatöö põhialused ning läbinud teooriatunnid. Praegu on neil käsil praktika. Eriala õpivad Siiri Sülla, Anneli Ainjärv, Natalia Kuhi, Rita Altmets ja Maire Põldma ning Koit Tikk, Tõnu Liivo, Mart Vahtra, Silver Treiman ja Aivo Kaivapalu. Selle uue ja huvitava eriala õpetamist alustati Suuremõisas selle aasta alguses. Tegemist KURESSAARE TENNISEKESKUS KURESSAARE TENNIS CENT- RE Kuressaare, Staadioni 1 3 välisväljakut, 3 siseväljakut Info ja broneerimine: 452 0375, 524 7673 www.kuressaarespordikeskus.ee spordibaasid@kuressaare.ee KURESSAARE SPORDIKESKUS Kuressaare, Vallimaa 16A,93812 Jõusaal, tennis, lauatennis, aeroobika, judosaal, pallimänguväljakud, sulgpall, saun, sportlik sünnipäevapakett, konverentsiteenus.tel 452 0375 www.kuressaarespordikeskus.ee spordibaasid@kuressaare.ee KURESSAARE SPORTS CENTRE Kuressaare, Vallimaa 16A,93812 Fitness hall, tennis, table tennis, aerobics, judo hall, ball games halls, badminton, sporting birthday packages, conference services. Phone 452 0375 www.kuressaarespordikeskus.ee spordibaasid@kuressaare.ee KURESSAARE URHEILUKESKUS Kuressaare, Vallimaa 16A, 93812 Kuntosali, tennis, pöytätennis, aerobic, judo-sali, palloilukentätsulkapallo,sauna, urheilullinen syntymäpäiväpaketti, konferenssipalvelut. Puh. 452 0375 www.kuressaarespordikeskus.ee spordibaasid@kuressaare.ee on ESFi Õpipoisi projektiga, mida veab Kadri Taperson. Sama projekti raames on varem koolitatud kaks gruppi tublisid metsamehi-raietöölisi. Sel korral on põhirõhk aga puidu erikasutusel. Lisaks Ivo Männile on õpetajateks Kadri Taperson (õpioskused), Külli Jesmin (matemaatika ja arvutiõpetus), Aira Toss (metsamajandamise alused), Anita Ainelo (keskkonnakaitse), Anu Kutser (esmaabi), Kristiina Hellström (maastikuhooldus), Viktor Rõbtšenko (tööõigus ja ettevõtluse alused) ning Ado Algvere (kompositsioon). Kuidas puud maha võtta, õppisid nad muidugi ka, kuid põhirõhk on olnud siiski puidu erikasutusel. Meister Ivo Männi käe all on kasvanud välja uued oskajad, kes mootorsaega suudavad puunotist välja võluda juba päris toredaid kujusid, kiitis arendusjuht Aira Toss....ja kuidas endale skulptuur saada 28. juulil Kõpu tuletorni jalamil sume suvekomöödia Täiskuu Lavastaja: Roman Baskin Kunstnik: Ann Lumiste Osades: Epp Eespäev, Marika Barabanštšikova, Pille Lukin, Roman Baskin, Guido Kangur, Riho Kütsar. Kui Norman Dewers laupäeva pärastlõunal postkontori taha oma naiseõega kohtuma läks, ei teadnud ta veel, milline nädalavahetus teda ees ootab. Ta ei võinud arvatagi, et hõrgutava armumängu asemel ühes tundmatus hotellis viib saatus ta hoopiski omaenda suguseltsi kokkutulekule ja et seal kistakse ta olukordadesse, mis on palju keerulisemad, kui tavaline elumees taluda suudab. Eriti veel, kui sumedal suveõhtul ripub taevas täiskuu... Töötuba Puidu võlumaailm on üks võimalustest õpilaste oskusi oma silmaga hinnata. Toome näha ka õpilaste varasemad tööd, siis on hea võrrelda, kuidas meistriks arenetakse. Ise vaatan ja mind teeb heas mõttes kadedaks, sõnas Toss. Kell 13 algavalt puuskulptuuride oksjonilt on kõigil võimalik endale meeldiv kuju kaasa osta. Varem on tehnikumi õpilaste töid ja tegemisi näha saanud Sõrul ning Emmaste ja Käina kevadlaadal. Lisaks osaleti aktiivselt Hiiumaa lastekaitseühingu projektis Puuhobu, mille raames meisterdati maakonna lasteaedade mänguväljakutele toredaid puuskulptuure. Järgmine koht, kuhu välja minnakse, on 21. juulil suur käsitöö- ja omatoodangu laat Kärdlas. Kindlasti näidatakse oma oskusi ka Suuremõisa lossi päevadel 4. 5. augustil. Samuti tahetakse osaleda 8. 11. augustini kestvatel XI Varbola puupäevadel, mille Ivo Mänd on ristinud vigursaagijate laulupeoks. Mida sel aastal Suuremõisas õppida... Päeva jooksul tutvustab kooli arendusjuht Aira Toss huvitatutele erialasid, mida saab Suuremõisa tehnikumis sellel sügisel õppima hakata. Kokku alustab kuus eriala, neist põhikooli baasil üks ja viis tsükliõppena keskharidusega inimestele. Põhikoolijärgselt saab õppida üldehitajaks suunaga looduslähedasele ehitusele, vastu võetakse 15 õpilast. Uue erialana Eestis alustatakse Suuremõisas väikesadamaspetsialistide koolitust. Kooli jaoks on uued ka loodusturismi korralduse, maastikuehituse ja ettevõtja eriala. Varemõpetatud erialadest jätkatakse plastitööstuse seadistajate koolitust, kusjuures võimalik on õppida Hiiumaa plastiettevõtete stipendiaadina. Vastuvõtt kooli algas 25. juunil ja see kestab 21. augustini. Dokumente saab esitada igal tööpäeval kella 8 14 Piletid müügil Kõrgessaare vallamajas, Kärdla päevakeskuses (Põllu 1) ja tund enne etenduse algust kohapeal. lossi teisel korrusel kantseleis....ja millal võib külla tulla Puidu võlumaailma töötoaga samal päeval on Suuremõisa loss kella 10 18.40 avatud külastusmänguks Unustatud mõisad. Igal täistunnil stardivad põnevad ekskursioonid. Sel korral ja ka 12. juulil on lossigiidiks Kersti Ojasalu. Mängu viimasel kolmel külastuspäeval, 21. ja 22. juulil ning 4. augustil on giidiks Sirje Töötuba Puidu võlumaailm on üks võimalustest õpilaste oskusi oma silmaga hinnata. Erakogu Heinma. 22. juulil käsitletakse lisaks teemat Kas loodus pluss turism võrdub loodusturism? ning 4. augustil avaneb lilleseade töötuba. Siis tutvustatakse põhjalikumalt ka uue ilme saanud lossiaeda. Aeda saab külastada ka muul ajal, ent labidaga külalist külla ei oodata. Väljaspool üritusi saab Suuremõisa lossi külastada 3. juulist 18. augustini teisipäevast laupäevani kella 12 17. Kokkuleppel ka muudel aegadel. Vilistlaste päralt on loss 7. juulil, kui Suuremõisa tehnikum tähistab oma 30. aastapäeva. Kadi Laid Etendus toimub Kõpu külade päevade raames. Rõõmsa nägemiseni! Roman Baskin

Kasahstan rahulik traditsioonide ja klannide riik Kuressaares elav ja töötav Marko Mägi (30) on SOS lastekülade katusorganisatsiooni SOS Kinderdorf International Euroopa SRÜ, Baltimaade ja Ida-Euroopa regiooni toimetaja. Marko Mägi ülesanne on kirjutada ajakirjanduslikke tekste võimalikele toetajatele oma regioonist. SOS Kinderdorf tegutseb 132 riigis umbes 1800 programmi/ projektiga, neist 457 SOS lasteküla. Kokku on organisatsiooni hoole all umbes 1,3 miljonit last. Borat tegi Kasahstani tõenäoliselt kuulsamaks, kui see kunagi varem on olnud, aga ta ka luiskas meile tema kõneldud keelega pole seal midagi peale hakata. Kuigi kohalikud pole näinud Boratit kinolinal, sest film keelati ära, siis kasahhi keelega tegu ei ole (Borat kasutab tegelikult heebrea ja poola keele segu). Kasahhi keel on pehme, õrnalt mulisev nagu linnulaul. Aegajalt kuuleb tuttava kõlaga sõna (salem tere!), kuid üldiselt on kõne hoomamatu. Kasahstani 2717 300 ruutkilomeetrit on samuti nii hoomamatu, et parem on manada silme ette Prantsusmaa, Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Rootsi, Norra ja Soome need maad mahuksid Kasahstani ilusti ära. Eestiga seovad seda Hiina, Usbekistani, Kirgiisia ja Venemaaga piirnevat riiki hämmastavalt sarnased teemad: demograafiline olukord (hoolimata umbes 15- miljonilisest rahvaarvust) ja kohaliku keele tume tulevik. Tõsi, lahendused on kohalike traditsioonidega kooskõlas. Näiteks demograafilise olukorra lahendamiseks paneb kirjanik Smagul Elubai ette, et poole miljoni sünnitusealise vallalise naise tõttu peaks Kasahhis lubama mitmenaisepidamist. Kuni 1917. aasta revolutsioonini oli selline asi lubatud, ütles ta. Ma arvan, et neil poolel miljonil naisel peab olema võimalus kasutada õigust emadusele. Ma isegi ütleksin, et see on seotud meie rahvusliku julgeolekuga. Samas on Kasahstanis tavaline, et ema loobub lapsest, kuna ta pole abielus, puuduvad materiaalseid võimalused last kasvatada ja mis kõige olulisem sugulased on vastu. Kasahhi auulides elavatel neidudel puudub seksuaalkasvatus, nad tulevad linna tööd otsima ja pahatihti saavad lapse. Tagasi koju aga lapsega minna ei saa pole suuremat häbi kui väljaspool abielu sündinud laps, eelkõige häbistatakse niimoodi vanemaid ja kogu ülejäänud suguvõsa. See ajalooliselt sissejuurdunud põhimõte mureneb vaikselt linnades, mitte aga maapiirkondades. Lastekodud on täis ja me räägime suurtest lastekodudest, kus elab kuni 370 last. Riikli Kasahstanis on tavaline, et ema loobub lapsest, kuna ta pole abielus, puuduvad materiaalsed võimalused last kasvatada ja mis kõige olulisem sugulased on vastu. Üks viimasel ajal kohalikelt kiitust teeninud idee on see, et riigi teenistusest peaksid lahkuma need, kellel on eraomandus, näiteks maa. kule lastekodule on alternatiiv SOS lasteküla näol olemas, aga kolmest külast jääb väheks. SOS lastekülades on mitmeid lapsi, kes on läinud emaga parki jalutama, ema on pidanud korraks ära minema ja laps ongi jäänud parki, kust ta satub miilitsa kaudu lastekodusse või SOS lastekülla. SOS lasteküla on kolmes linnas Alma-Atas, Astanas ja Temirtaus. Kui esimesed kaks on tõmbekeskused, kuhu tullakse kokku üle kogu riigi ja kus kahjuks paljud lapsed jäävad ilma vanemateta, siis viimane on väike tööstuslinn, mis pärast N Liidu kokkuvarisemist elas üle sotsiaalse vapustuse. Linnakese ainus terasetehas sattus raskustesse ja paljud kaotasid töö, see omakorda viis alkoholi ja narkootikumide tarbimiseni. See väike linnake (180 000 elanikku) on ka HIV/aidsi poolt kõige valusamalt puretud. Kuigi tehas on uute omanike all kosunud (tehas on 5000 hektaril laiutav omaette linn, kus on näiteks eraldi bussiliinid), on Temirtau ikkagi vaene linn, mille tänavatel saab sõita ainult džiibiga ja kui võimalik, kasutavad autojuhid pigem otse tee kõrval asuvat rohurada. SOS lastekülal on lisaks küladele veel ka kaks projekti: mängubuss (vastava väljaõppe saanud inimesed lähevad koolidesse, lastekodudesse või ka lihtsalt tänavale, et lastega mängida) ja perede tugevdamine (juriidiline, meditsiiniline, psühholoogiline jne nõustamine, et ära hoida perede lagunemist). Perede lagunemine oli eriti aktuaalne aastail 1993 1998, kui majanduslik olukord oli kohalike sõnul väga raske massiline töö- ja rahapuudus; suleti raamatukogud, teatrid, lasteaiad. Kõrgharidusega inimesed läksid turule müüjaks, sest see andis mingitki teenistust. Praegu on keskmine palk umbes 400 dollarit, arstid ja õpetajad saavad keskeltläbi 200, sest neid Küsimused, mida kohalikud lapsed küsisid Eesti kohta: Kas teil seal veeti mälestusmärk minema? Teil on seal sõda või? Kummas, kas Eestis või Lätis, keelati vene keele rääkimine ära? on ju palju. Selline ebavõrdsus on üldine, näiteks võib kohtuniku autojuht saada 1000 dollarit kuus ja naftakompaniides töötavad inimesed kaugelt üle selle. Jutt keskmisest palgast ajab inimesi lihtsalt närvi. Ülemus saab 100 000 ja mina 20 000 (umbes 2000 kr), kas keskmine on siis 60 000? Mind keskmine ei huvita, andke mulle minu osa ja endale võivad nad keskmise võtta, kurjustas üks keskealine mees, kui palgast rääkima hakkasin. Eriti vihaseks tegi teda tema poja ülemus. Kujutad ette, minu poiss saab lihtsa telefonimontöörina 15 000 tenget ja Kaztelekomi direktor 363 000 ja aastalõpu preemiat 2,5 miljonit! Ja seda dollarites, mitte tengedes! Tenge-riigi president on kohalike meelest kolossaalne mees. Kuigi Nazarbajevi võimu ei nimetata tavaliselt isikukultuseks, sest teistes piirkonna maades on olukord veelgi hullem, on president kohalike seas ülimalt austatud ja teda peetakse iga suurema projekti ning idee autoriks. Üks viimasel ajal kohalikelt kiitust teeninud idee on see, et riigi teenistusest peaksid lahkuma need, kellel on eraomandus, näiteks maa. Väga õige ju! ütles üks kohalik. Lase jalga, tegele oma maaga ja teeni, aga riikliku eelarve koht tee vabaks sellele õnnetule, kellel pole maad. Presidendi projekt on ka riigi pealinn Astana, mille märksõnaks võiks tinglikult panna ehitus. Tohutud nafta- ja gaasivarud (maailma kuues riik), lisaks palju metalle, annavad võimaluse pumbata õlidollarid uude pealinna ja ehitada ööpäevaringselt, neljas vahetuses. Suursugune presidendi palee, mošee, pilvelõhkujad, püramiidikujuline kontserdisaal kõik suurlinna elemendid on olemas, aga tulenevalt kliima eripäradest on tegu kivilinnaga. 10 aastat tagasi sisuliselt tühjale kohale ehitama hakatud linna on küll istutatud puid, aga seni on see kõik veel liiga uus, et näiteks välja kannatada võrdlust Alma-Ataga. Astana sümbol on baiterek ehk elu puu. Stepis on vähe puid, aga seal, kus on, leidub ka vett ja sinna panid kasahhid ka oma jurtad üles. Baiterek on 107 meetri kõrgune torn, mis meenutab puutüve, mille oksaharude vahel suures pesas lebab kuldmuna. 22-meetrise läbimõõduga munas paiknevad restoran, vaateplatvormid ja president Nazarbajevi hiiglaslik peopesajäljend kuuekilosel kuldtahvlil. Presidendi teeneks peetakse seda, et 108 rahvusega riigis ei ole rahvastevahelisi konflikte, kuigi kasahhid on kindlalt otsustaja rollis. Kasahhe on küll umbes 53% elanikkonnast, aga aastaks 2010 peavad kõik ametlikud dokumendid olema ainult kasahhi keeles. Samas ei tähenda see, et esineks otsest vene-vaenu. Vene keel kõlab ikka igapäevaelus ja sel on oma koht. Lõppude lõpuks on vene keel kasahhide jaoks kultuurkeel ja nõukogude ajal oli prestiižne panna laps just venekeelsesse kooli, sest see andis edasiseks eluks hulga rohkem võimalusi. Nõukogude ajal oli minimaalselt ka kohalikus keeles telesaateid, sellepärast ma lõpuks enam ei imestanudki, miks pidevalt küsiti, kas ma peale vene keele oskan ka oma emakeelt. Neil ei ole see nii iseenesestmõistetav kui meil. Venelased kiidavad, et on hea rahulik elada, negatiivse poole pealt toovad esile, et kõik kasumlikud tehased on maha müüdud ameeriklastele, kanadalastele või indialastele konfliktidevaba ühiskond meelitab ka investoreid. Hoolimata sellest (või just seetõttu) presidendil mingit tõsiseltvõetavat opositsiooni ei ole, ametnikud on koha saanud tänu parteile ja partei suur toetus pole ka ime. Opositsiooni liidrid kaovad salapäraselt. Kui 2005. aasta valimiste eel leiti surnuna üks Nazarbajevi suuremaid kriitikuid, tuvastas Püramiidikujuline Rahu palee, mis mahutab 1500 kohaga ooperiteatri, kolm muuseumikorrust ja Astana rippuvad aiad kaks korrust taimi. 70 miljonit dollarit maksnud püramiid on tehniliselt väga keerukas ehitis. See rajati terassõrestikule, mis tänu liikuvatele toenditele säilitab betoonist vundamendil oma elastsuse. 2 x Marko Mägi politsei, et tegu oli enesetapuga. Hoolimata sellest, et meest oli tulistatud pähe üks kord ja südamesse kaks korda... Selliseid Borati-filmi sobivaid anekdootlikke juhtumisi on veelgi. Näiteks lugu kütusemüüjatest: temperatuuride erinevus Astanas on aastas umbes 80 kraadi, +40st kuni 40ni. Eelmisel talvel oli 40 ja Astana transport seisis, sest vaid mõni üksik auto käivitus. Kui kütusemüüjate käest küsiti, et, mehed, kuidas siis nii: väljas on 40 kraadi ja te reklaamite, et teie kütus kannatab välja kuni 80 kraadi, aga ükski auto käima ei lähe? Kütusemüüjate vastus oli ülimalt lihtne ja loogiline: Järelikult ei olnud väljas 40! Marko Mägi, SOS lasteküla esindaja

Kuhu minna Saaremaal Maakonnas toimuvate kultuuri- ja spordiürituste kohta andke teada hiljemalt teisipäevaks aadressil viikend@meiemaa.ee või tel 455 5951, Tiia Pulk Kuhu minna Saaremaal Maakonnas toimuvate kultuuri- ja spordiürituste kohta andke teada aadressil eevi@meiemaa. ee või tel 455 5951, Tiia Pulk. Pühapäeval, 8. juulil Kuressaare kõlakojas kell 18 suvemuusikakontsert Kuressaare muusikakooli sümfoniettorkestrilt. Solist Maria Väli, dirigent Matis Männa. KONTSERT Muhu tulevikumuusikafestival Juu Jääb: R, 29. juunil kl 21 Nautse Mihklil Simone Moreno & OS Lourinhos (Brasiilia/Rootsi), Kristjan Randalu Quartet, Sergio Bastos & Raivo Tafenau Band (Brasiilia/Eesti), Braz Luiz Lima (Brasiilia), Copacabana (DJ Erkin Antov, DJ Margus Peterson; Eesti). Täispilet 325 kr, sooduspilet 295 kr. L, 30. juunil kl 15 Koguva Toomal Liisi Koikson ja Helletused. Täispilet 125 kr, sooduspilet 100 kr. kl 20 Nautse Mihklil Eivor & Villu Veski World Project (Fääri saared/eesti) K.-M. Almqvist Quartet (Rootsi). Täispilet 325 kr, sooduspilet 295 kr. P, 1. juulil kl 14 Muhu Katariina kirikus Eivor ja festivali orkester. Täispilet 200 kr, sooduspilet 150 kr. Sooduspilet kehtib õpilasele, üliõpilasele ja pensionärile koos soodustust tõendava dokumendiga; FESTIVALI PASS 590 kr, alates 1.06.07 650 kr, kohapeal 700 kr. 28. 30. juunini Nautse Mihkli õunapuuaias Juu Jazz Club DJ-d ja vabad jam session id kontsertide eel, vahepeal ja lõpus. 30. juunil Nautse Mihkli parkimisplatsil autosaun. TANTSUMUUSIKA Reedel, 29. juunil Kuressaares ööklubis Diva Mari-Leen koos live-bändiga, DJ Kristjan Lillimägi. Luciferis DJ Tanel Paavo. Sissepääs 40 kr. Laupäeval, 30. juunil Kuressaares Kapteni kõrtsi sünnipäev. Õhtul mängib ansambel Kihnu Poisid. Sissepääs tasuta. Laupäeval, 30. juunil Ööklubis Diva Dj Peeter Kukk. Luciferis DJ Mikk Saarela. Südaööni naistele sissepääs tasuta. Pühapäeval, 1. juulil Ööklubis Diva Dance@Diva, DJ Peeter Kukk. Kolmapäeval, 4. juulil Ööklubis Diva Dance@Diva. DJ Peeter Kukk. Neljapäeval, 5. juulil Ööklubis Diva Weekend Warm Up, DJ Kristjan Lillimägi. Reedel, 6. juulil Ööklubis Diva Elmari hitipidu koos ans Code One, DJ Lauri Hermann ja ALex Ray. Luciferis DJ Vaido Pannel. Laupäeval. 7. juulil Ööklubis Diva DJ Peeter Kukk. Luciferis DJ Mikk Saarela. Südaööni naistele sissepääs tasuta. Pühapäeval, 8. juulil Ööklubis Diva Dance@Diva, DJ Peeter Kukk. KINO Reedel, 29. juunil Divas kl 16.40 Kariibi mere piraadid: maailma lõpus (seiklusfilm). Pilet 40 kr. Laupäeval, 30. juunil Divas kl 14.50 ja kl 18.20 Kariibi mere piraadid: maailma lõpus. Pilet 40 kr. Pühapäeval, 1. juulil Divas kl 14.50 ja kl 18.20 Kariibi mere piraadid: maailma lõpus. Pilet 40 kr. Esmaspäeval, 2. juulil Divas kl 16.40 ja kl 20.10 Kariibi mere piraadid: maailma lõpus. Pilet 40 kr. Teisipäeval, 3. juulil Divas kl 16.40 ja kl 20.10 Kariibi mere piraadid: maailma lõpus. Pilet 40 kr. Kolmapäeval, 4. juulil Divas kl 14.50 ja kl 18.20 Kariibi mere piraadid: maailma lõpus. Pilet 40 kr. Neljapäeval, 5. juulil Divas kl 14.50 ja kl 18.20 Kariibi mere piraadid: maailma lõpus. Pilet 40 kr. TEATER Kuressaare Linnateatri Mustas saalis neljapäeval, 5. juulil kl 19 Mälu, SA Kuressaare Teater. Pilet 80 kr. Suure Tõllu puhkekülas 3. ja 4. juulil kl 20 Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai. Naljamäng kolmes vaatuses ilma vaheajata. Lavastaja Tõnis Kipper. Pilet 80 kr, eelmüügis Kuressaare Linnateatri kassas ja üks tund enne etenduse algust kohapeal. Kooliealistele lastele pilet 40 kr, eelkooliealistele tasuta. Pädaste mõisas 29. 30. juunil ning 3. 4. juulil kl 20 Vanemuise suvelavastus Võimalik kohtumine. Lavastaja Raivo Trass. MUUSEUMID JA NÄITUSED KURESSAARE RAEGALERIIS 12. juulini Elu suvi (Soomest). Tekstiil Henrikka Valkama- Salmi, maal Pirkko Latvateikari-Valkama. Avatud E L kl 10 17. KURESSAARE KULTUURI- KESKUSE SAALIS 4. augustini Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus Akvarelli suvepidu. Avatud E R kl 10 15, L kl 10 16. KURESSAARE KULTUURI- KESKUSE I KORRUSEL 10. juulini fotovõistluse Näen loodust ka linnas tööde näitus. Avatud E R kl 10 18, L kl 10 16. AJAMAJA GALERIIS alates 15. juunist Tiiu-Pallo-Vaigu õlimaalid Maaliline maailm. Avatud E kl 8 18, L kl 8 16. KURESSAARE LINNUSES püsiekspositsioon Saaremaa ajaloost ja loodusest. Linnus avatud iga päev kl 10 18 kuni 31. augustini. KURESSAARE LINNUSE PEA- KORRUSEL (piiskopi eluruum) 10. juulini 100 aastat Eesti metodisti kirikut. Eesti metodisti kiriku juubelinäitus. KURESSAARE LINNUSE KELDRIKORRUSE NÄITUSE- SAALIS 1. juulini Reisid Anna Stankuci (Gdansk, Poola) maalid. KURESSAARE LINNUSE KAITSETORNI III KORRUSEL 29. juulini Margus Rumpi Maalid. KURESSAARE LINNUSE KAITSETORNI IV KORRUSEL 27. juunist 16. juulini Uta Clement von Rehkampffi maalid. KURESSAARE LINNUSE KAITSETORNI V KORRUSEL Meeldetuletus Walter Flex (1887 1917). Valik kunagist saksa kultuskirjanikku tutvustavaid materjale. KURESSAARE LINNUSE KAITSETORNI VI KORRUSEL 29. juulini Inga Heamägi graafika. AAVIKUTE MAJAMUUSEUMIS (Vallimaa tn 7) püsiekspositsioon eesti keeleuuendaja Johannes Aaviku ja kohaliku kultuuritegelase Joosep Aaviku elust ja tegevusest. Avatud K P kl 11 18. SEPIKODA (lossi hoovis) avatud E P kl 10 18. Sepiste valmistamine ja müük. Käeproovimise võimalus. T L on kohal sepp. KLAASIKODA avatud T P kl 10 18. Lossi hoovis klaasitoodete valmistamine ja müük. SAVIKODA avatud T P kl 10 18. Savitoodete valmistamine ja müük. HUMALA GALERIIS (Pikk tn 19) Külliki Järvila graafika ja akvarell. Galerii avatud helistamisel tel 509 6242. VALLIMAA 15a (Haamerite majas) Eerik Haameri maalid ja joonistused. Avatud N L kl 12 17, teistel päevadel külastused kokkuleppel tel 452 1979. T-SALONGIS (Pikk tn 6) Tallinna asuurkeraamika ateljee näitusmüük. Avatud E L kl 10 18, P suletud. MIHKLI TALUMUUSEUM (Vikil) avatud iga päev kl 10 18. Püsiekspositsioon Lääne- Saaremaa taluarhitektuurist ja taluinventarist. Puhkeplatsi kasutamise, sauna ja telkimise võimalus. Avatud iga päev kuni 31. augustini kl 10 18. ANGLA TUULIKUD avatud kl 10 18. EEMU TUULIK (Linnuse külas) avatud K P kl 10 18. TAMMISAARE TALUMUUSEU- MIS (Muhu vald, Mõega küla) püsinäitus Muhu uisust Atlandi tuurani. RUHNU MUUSEUM avatud K P kl 10 18. Ruhnu saare ajaloost ja rahvakultuurist. MUHU MUUSEUMIS püsiekspositsioonid 19. saj Muhu taluhooned ja tarbevara (J. Smuuli sünnikodus Toomal), 19. sajandi külakool, Muhu etnograafiline tekstiil (Välja talus). Väljal ka ajutised näitused Kagu-Eesti ristipuud, Pitsid Muhus ja mujal ning Luule Heapost 75 aastat sünnist. Avatud K P kl 10 17. SAAREMAA MUINSUSKAITSE SELTSI SÄÄRE AJALOOTOAS kohalikku ajalugu ja loodust tutvustav näitus Sõja jalus Sõrvemaa. Info telefonil 5635 9533. TORGU VALLAMAJAS 1903. aasta Peterburi Carl Oswald Bulla fotodel (valik fotosid Venemaal, Saksamaal ja Eestis aastail 2003 2004 ringelnud näituselt). ILUTEENINDUSED BEAUTY TREATMENT SERVICES KAUNEUSHOITA Cinderella Day Spa Tallinna tn 10a, Kuressaare, Tel 45 31131, info@cinderella.ee www.cinderella.ee, E-L 9-19 Juuksur, näohooldus, käte- ja jalgade hooldus, geelküüned, massaaž, erinevad kehahooldused, infrapunasaun, body piercing, ilusüstid(restylane), püsimeik. Cinderella Day Spa Tallinna St 10a, Kuressaare, Phone 453 1131, info@cinderella.ee www.cinderella.ee, Mo-Sa 9-19 Hairdresser, facial care, hands and feet care, gel nails, massage, different body cares, infrared sauna, body piercing, beauty injections(restylane), permanent make-up. Cinderella Day Spa Tallinnan katu 10a, Kuressaare, puh. 453 1131, info@cinderella.ee www.cinderella.ee, Ma-La 9-19 Kampaaja, kasvohoidot, käsienja jalkahoidot, geelikynnet, hieronta, erilaiset vartalohoidot, infrapunasauna, body piercing, ilusystid(restylane), kestomeikki. Ajapeatus Tervisekeskus Tallinna tn 16, Kuressaare, II korrus Tel 452 4780; E-R 9-19; L 10-16 Juuksur,naturaalsete juuksepikenduste paigaldamine, pidu-ja pruudisoengud; kosmeetik, maniküür, kangas- ja geelküünte paigaldamine, pediküür, massaaž, solaarium, saun, aurusaun, kinkekaardid. Ajapeatus Health Centre Tallinna St 16, Kuressaare, 2nd floor Phone 45 24 780 Mo-Fri 9-19; Sa 10-16 Hairdresser, natural hair extension, hairdos for parties and brides; facial care, manicure, fabric and gel nails, pedicure, massage, solarium,sauna, steam sauna, gift cards Ajapeatus Terveyskeskus Tallinnan katu 16, Kuressaare II kerros Puh. 45 24 780 Ma-Pe 9-19; La 10-16 Kampaaja, luonnolliset hiustenpidennykset, juhla- ja morsiuskampaukset; kasvohoito, käsienhoito, kangas- ja geelikynnet, jalkahoito, hieronta, solarium, sauna, höyrysauna, lahjakortit Tervisesalong Karmen Kuressaare, Transvaali 43, tel 45 33 536, 5669 2090, karmen@karmensalon.ee E-R 9-20, L 10-15. Juuksur, massaažiteenused, vessiravi, maniküür geelküünte paigaldus ja hooldus, pediküür, kosmeetik, solaarium. Saun ja kaminaruum 16 inimesele, grillimine õues. Majutus: neli 2-kohalist tuba Health Salon Karmen Kuressaare, Transvaali 43, phone 45 33 536, 5669 2090, karmen@karmensalon.ee Mo-Fri 9-20, Sa 10-15. Hairdresser, massage, hydrotherapy, manicure and gel nails, pedicure, facial care, solarium. Sauna and fireplace hall fro 16 people, grill in the garden. Accommodation: four twin rooms. Terveyssalonki Karmen Kuressaare, Transvaali 43, puh. 45 33 536, 5669 2090, karmen@karmensalon.ee Ma-Pe 9-20, La 10-15. Kampaaja, hieronta, vesihoito, käsienhoito, geelikynnet, jalkahoito, kasvojenkoitok, solarium. Sauna ja takkahuone 16 hengelle, grilli pihalla. Majoitus: neljä 2- hengen huonetta. Ann Beauty Kauba 14, Kuressaare, II korrus (sissepääs Kohtu tn) tel 453 3057,533 1220 info@annsalong.ee www.annsalong.ee E-R 9-21; L,P 10-19 Kosmeetik, (Babor,Decleor), püsimeik, mikrolihvimine, hapnikuhooldus, body piercing, depilatsioon, maniküür-pediküür, geelküüned Akzentz, juuksur, juuksepikendused, spraypäevitus, solaariumid megasun. Ann Beauty Kauba 14, Kuressaare, 2nd floor (entrance from Kohtu St), phone 453 3057, 533 1220 info@annsalong.ee www.annsalong.ee Mo-Fri 9-21; Sa, Su 10-19 Facial care (Babor,Decleor), permanent make-up, micro-smoothing, oxygen care, body piercing, depilation, manicure-pedicure, gel nails Akzentz, hairdresser, hair extension, spray-tan, tanning megasun Ann Beauty Kauba 14, Kuressaare, II keroos (sisäänpääsy Kohtun kadulta), Puh. 45 33057,5331220 info@annsalong.ee www.annsalong.ee Ma-Pe 9-21; La, Su 10-19 Kauneudenhoito (Babor, Decleor), kestomeikki, mikrohionta, happihuolto, body piercing, depilaatio, käsi-jalkahoito, geelikynnet Akzentz, kampaaja, hiustenpidennys, spray-päivetys, solaariumit megasun. Ilusalong Bre Vita Tallinna 10A (Privilege maja III korrus, sissepääs otsauksest) Kuressaare, tel 452 1014. http://brevita.onepagefree.com E-R 9-17, muul ajal kokkuleppel. brevita.onepagefree.com Käte hooldus. Uudistoode! Lahendus seljaprobleemidele multifunktsionaalne, massaaživoodi ning stimuleeriv vöö kaalu langetamiseks ja lihastetreenimiseks. Parafiinihooldus, geelküünte paigaldus ja hooldus, solaarium. Juuksur-jumestaja 5198 6977. Beauty Salon Bre Vita Tallinna 10A (3rd floor of Privilege house) Kuressaare, phone 452 1014. http://brevita.onepagefree.com Mo-Fri 9-17, other upon agreement. brevita.onepagefree.com Hands care. Paraffin care, gel nails, solarium. Hairdresser-make-up artist 51 98 69 77. Kauneussalonki Bre Vita Tallinnan katu 10A (Privilege talon III kerros) Kuressaare, puh. 452 1014. http://brevita.onepagefree.com Ma-Pe 9-17, muut ajat sopimuksen mukaan. brevita.onepagefree.com Käsienhoito. Parafiinihoito, geelikynnet, solarium. Kampaaja-kasvojen maalaaja 51 98 69 77. Meestejuuksur Tallinna tn 32, Kuressaare. Tel 452 1980 E-R 8-19; L 9-16 Juuksuriteenused meestele. Teenindame elavast järjekorrast. Võimalus ka aeg ette broneerida. Juuksehooldusvahendite müük. Barber Tallinna tn 32, Kuressaare. Phone 45 21 980 Mo-Fri 8-19; Sa 9-16 Hairdresser s services for men. Queue or book in advance. Sale of hair care products. Parturi Tallinnan katu 32, Kuressaare. Tel 45 21 980 E-R 8-19; L 9-16 Kampaajapalvelut miehille. Jonosta tai varattu aika. Hiusten hoitotuotteiden myynti.

Kuhu minna Hiiumaal Reedel, 29. juunil Vetsi Tallis kl 22 suvepidu. Mängib ansambel Svips. Pääse 40 kr. Laupäeval, 30. juunil Suuremõisa tehnikumis Puidu võlumaailm. Kl 10 10.30 tutvustab puidu erikasutust Ivo Mänd. Kl 10.30 12 õpilaste demonstratsioonesinemine. Kl 12 13 töötuba külastajatele. Kl 13 puuskulptuuride oksjon. Suuremõisa loss on avatud külastusmänguks Unustatud mõisad. Tasemel ekskursioon garanteeritud. Kärdla nukuteatris kl 12 nukuetendus Kolm põrsakest. Vetsi Tallis kl 22 tantsuõhtu igale eale. DJ Sanne. Pääse 25 kr. Neljapäeval, 5. juulil Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas kl 19 kammermuusika festivali Hiiumaa Homecoming II kontsert. Kavas Beethoven ja Ravel. Reedel, 6. juulil Suuremõisa lossis kl 18.30 kammermuusika festivali Hiiumaa Homecoming II kontsert. Kavas Beethoven, Reineke ja Glinka. Kõpu tuletorni jalamil päikeseloojangumuusika Põhjataevas. Esineb Tõnis Mägi. Laupäeval, 7. juulil Suuremõisa lossis Suuremõisa tehnikumi 30. aastapäeva tähistamine. Oodatud on endised ja praegused õpilased, õpetajad, töötajad. Kavas konverents Suuremõisa tehnikum eile, täna ja homme, tänujumalateenistus Pühalepa kirikus, aktus, pidu. Pühapäeval, 8. juulil Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas kl 19 kammermuusika festivali Hiiumaa Homecoming II kontsert. Kavas J. Haydn, W. A. Mozart, A. Ešpai, C. Debussy, A. Schnittke ja F. Poulenc. Laupäeval, 28. juulil Kõpu tuletorni jalamil sume suvekomöödia Täiskuu. Lavastaja Roman Baskin, kunstnik Ann Lumiste. Piletid müügil Kõrgessaare vallamajas, Kärdla päevakeskuses (Põllu 1) ja tund enne etenduse algust kohapeal. NÄITUSED Kärdla kultuurikeskuse näituseruumis avatud Tapio Varese joonistatud jutud 21 pilti. Näitusega saab tutvuda 9. juulini. Hiiumaa haigla ruumides (Rahu 2, Kärdla) avatud 15. juulini Kärdla kultuurikeskuse kunstiringi-maaliateljee näitus Valitud maalid 2006 2007. Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas püsiekspositsioon Kalevivabrikuaegne Kärdla. Avatud näitused Meite Mei`d ja Hiiumaa rahvariie. Muuseum avatud T L kl 10 17, P, E suletud. Tel 463 2091, kodulehekülg www.muuseum.hiiumaa.ee. Kassari ekspositsioonimaja avatud iga päev kl 10 17.30. Avatud fotonäitus Vana uus Kassari. Tel 469 7121. Rudolf Tobiase majamuuseum avatud K P kl 10 18. Mihkli muuseum Malvastes avatud iga päev kl 9.30 17.30. Soera talumuuseum avatud iga päev kl 12 18. Tel 5666 6895, e-post oie.laksberg@mail. ee, kodulehekülg www.pyhalepa. hiiumaa.ee/soera/. Teatrinukkude Maailm (Kärdla, Kõrgessaare mnt 2) avatud ettetellimisel tel 469 6212. Pileti hind lastele 1 kr, täiskasvanutele 5 kr. Sõru muuseumis avatud näitused Aleksander Tõnisson kindralmajor Vabadussõjas, Tartu linnapea ja Tallinna ülemlinnapea ning Puupaadiparda hõbedane helk fotod Põhjala suurimast puust purjekate võistlusest Viapori Toober. Muuseum avatud K P kl 11 16. Muudel aegadel kokkuleppel tel 524 0157, 469 5408. Käina KKK väikeses saalis avatud Käina KKK kunstiosakonna lõpetajate lõputööde näitus. Kassari rahvamajas avatud septembri lõpuni Käina valla käsitöömeistrite kaltsuvaipade näitusmüük. E ja K kl 11 18, T kl 10 16. Info tel 469 7222, 5396 5553. Hiiu maakonna tuletõrjeühingu hoones avatud 2007. aasta noorte ja laste tuletõrje- ja päästealase loominguvõistluse näitus. Näitusel on ka varasemate aastate loomingut. SPORT Käina ujula on avatud E, T, N kl 15 21, saunad alates kl 17. K kl 15 20, saunad alates kl 16. R kl 15 21, saunad alates kl 16. L, P kl 12 21, saunad alates kl 12. Info tel 462 9139, 5340 7161. Laupäeval, 30. juunil Käinas kl 9.30 Hiiu teed 2007 rannavolle karikasarja I etapp. Osavõtutasu nais- ja meespaaridele 50 kr. Neljapäeval, 5. juulil Malvaste karjääris orienteerumisneljapäevak. Start avatud kl 17 19. Buss väljub kl 17.30. Urmas Lauri Kaunite suveõhtute imekaunis muusika Aasta kõige kaunimatel õhtutel, suveõhtutel, kõlab kõige kaunim ja südantsoojendavam muusika ühes Hiiumaa kõige kaunimas paigas Kõpu tuletorni jalamil. Nimelt algab tuleval reedel, 6. juulil suve tippürituste hulka kuuluv vabaõhukontsertide sari Päikeseloojangumuusika. Selleks puhuks on Hiiu saare au ja uhkus, Kõpu tuletorn, oma selja taas eriliselt sirgu ajanud, et olla valmis muusikahuviliste vastuvõtuks. Kontsertidesarja avalöögi annab Tõnis Mägi Põhjataevas. Kaastegevad on Revalia kammermeeskoor, Oleg Pissarenko trio ja dirigent Hirvo Surva. Kogu ürituse teeb eriliseks see, et kokku saavad suurepärane muusika ja igati mõnus kontserdipaik. Kel murul või pingil istumisest isu täis saab, võib ronida torni tippu ja nautida muusikat koos meeliülendava vaatega päikeseloojangule ja metsarohkele saarele. Kindlasti võib üritusele tulla kogu perega, sest rahututele mudilastele on ringijooksmisruumi küllalt. Ja loodetavasti peletavad kaunid muusikahelid ka vihma eemale ja nii hiidlastel kui saare külalistel on kaitsva põhjataeva alla tore ning turvaline koos muusikat nautida. Laulab ju Tõnis Mägigi nii: Mind varja, valva, põhjataevas, nii kaua, kuni kestab öö.... Kristel Salu-Salumaa Kuhu minna Hiiumaal KOHVIKUD, BAARID, RESTORANID CAFÉS, BARS, RESTAURANTS KAHVILAT, BAARIT, RAVINTOLAT KOHVIK LOSSIKONN Kuressaare linnuse vallikraavi ääres, Alle 8A. Tel 45 29 838, 518 1781; loss.konn@mail.ee Avatud kl 10 -... Toitlustamine, ja baar. Paatide, vesirataste, kanuude laenutus. Lastele mänguväljak. CAFÉ LOSSIKONN Next to the moat of Kuressaare Castle, Alle 8A. Phone 45 29 838, 518 1781; loss.konn@mail.ee Open from 10 am -... Catering and bar. Boat, water cycle, canoe rental. Playground for children. WiFi KAHVILA LOSSIKONN Kuressaaren linnan vallihaudan vieressä, Alle 8A. Puh. 45 29 838, 518 1781 loss.konn@mail.ee Avoinna klo 10 -... Catering ja baari. Veneiden, polkuveneiden, kanoottien vuokraus. Lasten leikkialue. WiFi. TRAHTER VESKI Pärna 19, Kuressaare tel 45 33 776 www.sivainvest.ee P -N 12-24; R,L 12-02 150 kohta, kaminasaal 60-le, rõdu, siseõu, rühmade toitlustamine,pidu- ja peielaudade tellimine. R,L elav muusika. WiFi. KOHVIK CLASSIC Lossi 9, Kuressaare tel 45 54 786;50 82 861 E-N 8.30-22; R 8.30-23 L 9-23; P 9-22 40 kohta,+terrass 24 kohta, hommikusöögid, grilltoidud, lai valik Lavazza kohvi, päevapraad. WiFi. ARUBIS KOHVIK-BAAR Kauba 5 (sissepääs hoovist), Kuressaare Avatud iga päev kl 9 -... Köök avatud R,L 9-22; P-N 9-21 www.zone.ee/arubis tel 566 45 253, 45 39 806 oy.everfront@gmail.com CAFÉ- BAR ARUBIS Kauba St 5 (entry from the yard), Kuressaare. Open every day from 9 am -... Kitchen open Fri, Sa 9-22; Su-Thu 9-21 www.zone.ee/arubis Phone 566 45 253, 45 39 806 oy.everfront@gmail.com ARUBIS KAHVILA-BAARI Kauba katu 5 (sisäänkäynti pihalta), Kuressaare Avoinna joka päivä klo 9 -... Keittiö avoinna Pe,La 9-22; Su-To 9-21 www.zone.ee/arubis Puh. 566 45 253, 45 39 806 oy.everfront@gmail.com VEERE KÕRTS Kihelkonna vald, Veere sadam tel 45 76 210 E-N 10-22; R,L 10 -... Kohti 36. Kalatoidud. Gruppide toitlustamine ettetellimisel. Kaunis vaade merele! SÄÄRE PAARGU RESTORAN Sõrve sääre tipus, majaka jalamil. Restoran avatud kogu suvi E-L 10-22; P 10-20. Suurepärane värskelt püütud kala- ja lihavalikuga Saaremaa köök. Sääre küla, Torgu vald,saaremaa. www.saarepaargu.ee tel +372 5624 5585 KAPTENI KÕRTS Kuressaare, Kauba 13 tel 453 3406 www.saaremaa.ee/johan Avatud iga päev kl 11-02. N karaoke R, L elav muusika. Välikamin, välikohvik, kalatoidud. Club Privilege Tallinna tn 10,Kuressaare tel 453 3325, 508 2851 avatud R ja L Ürituste kava: www.privilege.ee Nädalavahetuste parimad peod meie klubi-diskoteegis! LÜMANDA SÖÖGIMAJA Lümanda kiriku kõrval. Tel 457 6493, 454 5449, 503 3019 P- N 10-22; R,L 10 -... Menüüs Lääne-Saaremaa rahvustoidud, 50 kohta+võimalus einestada õues. Lõkkeplats,kämpingud, saun. KESSU KOHVIK Hommikusöögid, päevapraed, A la Carte, saiad, pirukad, koogid, tordid. Peolaudade tellimine. Kohti 30+8, väliterrass 40. E-R 8-21; L 9-21; P 10-18. Tallinna tn 16, Kuressaare (Ajamaja I korrus) Tel 452 4784 TOIDUBAAR REHEKÖÖK Pikk tn 62B, Kuressaare. E-R 10-18. L,P ettetellimisel. Tel 45 38 750, 52 03 528 www.zone.ee/rehekas Peo- ja peielaudade tellimine kuni 60 inim. Gruppide toitlustamine. Sõbralikud hinnad! AKI KÕRTS Muhu, Liiva küla. Avatud iga päev kl 12 -... Kohti kuni 50 inimesele. Gruppide toitlustamine. Tel 561 58841 Restoran Hotell Saaremaa Restoran 60 kohta, lounge baar 40 kohta. Avatud iga päev kl 12-23 Suveterrassil iga päev TEX-MEX buffet 12-18 Gruppide toitlustamine, ja peolauad ettetellimisel. Mändjala, Kaarma v, Saaremaa. Tel +372 454 4100 gsm +372 505 8272 saarehotell@saaremaa.ee, www.saarehotell.ee Restaurant Hotel Saaremaa Restaurant 60 seats, lounge bar 40 seats. Open daily 12-23 On summer terrace daily TEX-MEX buffet 12-18 Catering of groups, and banquet tables upon advance order. Mändjala, Kaarma commune, Saaremaa. Phone +372 454 4100 GSM +372 505 8272 saarehotell@saaremaa.ee, www.saarehotell.ee Ravintola Hotelli Saaremaa Ravintolassa 60 paikkaa,lounge baarissa 40 paikkaa. Avoinna joka päivä klo 12-23 Kesäterassilla joka päivä TEX-MEX buffet 12-18 Ryhmien catering, ja juhlapöydät ennakkotilauksesta. Mändjala, Kaarman kunta, Saaremaa. Puh. +372 454 4100 GSM +372 505 8272 saarehotell@saaremaa.ee, www.saarehotell.ee

Nädal Metsa Johani talus Prantslasest maailmarändur külastas Saaremaad Andrus Sepp MURUKA MAJUTUS Lümanda v. Karala k. muruka@hot.ee www.hot.ee/muruka Tel 51 57 914 5-e ja 7-e kohaline puhkemaja. Jalgratta- ja ATV-rent, paadilaenutus, tünnsaun, massaaž, loodusmatkad, kohalik giid. 18. - 25. juuni Sõidan mööda heinapõldu press paneb heinapallile võrgu ümber, tõstab kaane üles ja laseb palli välja... Heinapress on tasemel selle üle on hea meel. Aga eks see töö ole tüütu ka: väga palju tuleb niita elektrikarjuse aluseid selleks, et elekter maasse ei jookseks. Meie loomad on küll endale piiri hästi selgeks teinud, nii et kui elektrivool vahel ära kaob, ei ründa nad kuhugi, vähemalt esialgu mitte. Aga kunagi ei tea, millal äkisti pähe võtavad ja lähevad, kus see ja teine. Rõõmu teeb ka see, et saame teistele põlluharijatele teenuseid osutada. Aga teinekord on jälle väga kahju, kui oleme sunnitud ära ütlema, kuna põllud on käest ära, kivid koristamata nii ei saa masinaid neile peale lasta. Põllumehed peaksid suhtuma oma põldudesse suurema austusega. Seljataga on suuremad peavalud kohtuskäimised, mis viisid esialgu võidule, nii et tähistasime möödunud nädalalõpul võidupüha sõna otseses mõttes. Küpsetasime ulukišašlõkki ja võtsime vastu õnnitlusi. Aitäh kõigile, kes aitasid seda võitu sepistada! Aga ega see ole veel lõplik võit. Ametnike armee paistab olevatki selleks, et põllumees üha karastuks ses paberimajanduse virr-varris. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole lihtne elada ega peagi olema. Oma õiguste eest tuleb võidelda kolmes astmes ja peamine on mitte kartma lüüa. Kui kaks korda oled juba lüüa saanud, tuleb ikkagi uuesti tõusta ja edasi minna. Tuleb olla lollilt järjekindel. Sest kui kohe hästi ei lähe, siis kunagi ikka läheb. Aga mis kõige hullem, me elame ju praegu katku ajal. Vähikatk on Saaremaale jõudnud. Seda on õudne vaadata, kuidas jõevähid aegamööda oma otsa leiavad ja kõhud lõpuks ülespidi keeravad. See on inimliku lolluse tagajärg. Katku tulekut oleks võinud ju ennetada, aga keda see ikka huvitas seadus ju midagi selleks ette ei näinud, nagu põhjendavad keskkonnategelased. Kahjuks on loodushoiuks vaid seadustest vähe. Rattal kolme aasta jooksul 27 000 kilomeetrit läbinud Cedric Laugel (32) veetis jaanipäeva Vilsandil ja hüppas esimest korda elus üle jaanitule. Strasbourgist, Cedricu sünnilinnast, alanud rattamatk on seni kulgenud läbi Hispaania põhja- ja Prantsusmaa lääneranniku, Inglismaa, Iirimaa, Šotimaa, Norra, Rootsi ja Soome. Reisi põhjapoolseim punkt oli Nordkapp ja lõunapoolseim on plaanide kohaselt Kreeka, pärast seda kavatseb Cedric naasta Prantsusmaale. Varem on Cedric käinud Lõuna- Ameerikas ja tulevikus plaanib minna Indiasse. Huvi looduse vastu Cedric on terve elu loodusest lugu pidanud ja soovinud elada sellega kooskõlas. Rudolf Steineri ideedest mõjutatuna pidas ta enne reisile asumist ökofarmi, kus kasvatas ise kõik eluks vajaliku, ja oli seetõttu linnas õige harv külaline. Ka reisil olles ajab Cedric läbi minimaalsega tema toidukott sisaldab jahu, õli, soola, suhkrut ja raamatut õpetuste ning retseptidega, kuidas looduses leiduvatest taimedest süüa valmistada. Vahel linna sattudes ei ütle ta ära praest või jäätisest, kuid tema jaoks on peamine olla võimalikult sõltumatu tööstuslikult toodetud kaupadest. Cedricu reisi võib nimetada praktiliseks uurimuseks teemal, millest enamasti räägitakse vaid romaanides ja filosoofilistes esseedes nimelt, mida tähendab olla vaba kõikvõimalikest ühiskonna TURISMITALUD, MAJUTUS JA HOTELLID TOURIST FARMS, ACCOMMODATION AND HOTELS MATKAILUMAATILAT, MAJOITUS JA HOTELLIT seatavatest piirangutest. Tema reisi eesmärk on ennast proovile panna ja teada saada, kas tänapäeval on võimalik rahaga kokku puutumata naturaalmajandusest ära elada. Ma olen alati olnud anti-konformist. Ma ei saa läänemaailma pillavaid eluviise heaks kiita ning oma reisiga tahan tõestada endale ja teistele, et Euroopale on võimalik ring peale teha sama raha eest, mis mõni vanapaar kulutab nädalasele kruiisile Vahemeres, räägib Cedric. Unistaja, kuid kahe rattaga maas Ta ei ole loomult erak, kuid ta ei ole nõus minema kompromissidele oma ideaalide osas elada vabalt ja loodusega kooskõlas, kasutades sealjuures võimalikult vähe masinate ja palgatöö abi. Kogu reisi vältel pole Cedric kordagi sõitnud rongi või bussiga ega töötanud tehases. Raha teenib ta enamasti taludes töötades, jagades oma kogemusi ja kogudes uusi ideid. Cedric ei soovi maailma muuta ja ta ei suru ennast kellelegi peale. Ometi on temas tubli annus idealismi, mis ei luba tal leppida loomade julma kohtlemisega suurfarmides, keskkonna saastamisega ning inimeste teadmatuse ja hoolimatusega looduse suhtes. Vahel ma mõtlen, et see ongi mu missioon rännata ringi, rääkida inimestega ja panna neid kaasa mõtlema, räägib Cedric. Rattamatkaja elu pole alati kerge Cedric on saanud tunda nii nädalaid kestvat vihma kui nälga. Üksinduse peletamiseks on Cedricil kaasas kitarr, suupill ja tinavile. Kitarr on reisides mu parim kaaslane. Reisimehe sõbrad on ajutised, aga kitarr on alati minuga. Mina räägin talle oma muredest ja tema vastab muusika abil, räägib Cedric uurib oma rattaretkel, mida tähendab olla vaba kõikvõimalikest ühiskonna seatavatest piirangutest. Cedric. Siiski peab Cedric ennast õnnelikuks inimeseks. Ta saab teha seda, mida õigeks peab ja võib kella asemel päikese järgi aega arvestada. Oma vabaduse on ta leidnud linnaelu mugavustest loobudes ja nende juurde ei kavatse ta pöörduda ka pärast Euroopa-reisi lõppu. Tema tegevus on hea näide alternatiivsete elumudelite võimalikkusest mitte ainult paberil, vaid ka reaalsuses. Allar Lepa Teel Vilsandile kõlas üle lainete rattal rändleja vilepill. 2xAllar Lepa MÄNDJALA KÄMPING Mändjala küla, Kaarma vald. Tel 45 44 193, 52 25 300 fax 45 33 699, www.mandjala.ee mandjala@saaremaa.ee Kämpingud,telkimine, saun kaminaruumiga,karavani parkimise võimalus. Suvepäevade, kokkutulekute korraldamise võimalus, väligrill, konverentsiteenus. Avatud toidubaar. Aktiivse puhkuse korraldamine. WiFi. JOHANI HOTELL Kuressaare, Kauba 13 tel/faks 453 3036 www.saaremaa.ee/johan johan@tt.ee 43 kohta, Johani spordiäri Hotell Saaremaa Kauni liivarannaga mereäärne Hotell Saaremaa kutsub puhkama! Spaa ja thalasso saunad, restoran ja lounge, mugavad ja avarad numbritoad, hubane kaminasaal, piljard, tenniseväljak, metsarada, palliplatsid. Lennupiletid Kuressaarest kogu maailma Helsingi kaudu. Hotell Saaremaa, Mändjala küla, Kaarma vald, Saaremaa, tel +372 4544100, gsm +372 5058272 saarehotell@saaremaa.ee www.saarehotell.ee Saaremaa Spaa Hotellid Pargi 16, Kuressaare 93813 Tel +372 45 27 140 info@saaremaaspahotels.eu www.saaremaaspahotels.eu avatud 24 h Majutus, Medical SPA ja Wellness SPA teenused, ilusalongid, terviseprotseduurid, kehahooldused, basseinid, veekeskus, saunad ja jõusaalid, bowling, squash, golfisimulaator, a la carte restoranid, baarid, konverentsivõimalused, catering, meelelahutusprogrammid, ekskursioonid Saaremaal, valuutavahetus, laste mängutoad, pesumaja teenus. Hotel Saaremaa Hotel Saaremaa next to the sea with a beautiful sandy beach welcomes you! Spa and thalasso saunas, restaurant and lounge, comfortable and large rooms, cosy sitting room with a fireplace, billiards, tennis court, hiking track in the forest, ball game courts. Plane tickets from Kuressaare to anyplace in the world Via Helsinki. Hotel Saaremaa, Mändjala, Kaarma commune. Phone +372 4544100, Saaremaa Spa Hotels Pargi 16, Kuressaare 93813 Phone +372 45 27 140 Open 24 h Accommodation, Medical SPA and Wellness SPA services, beauty salons, therapy services, body care, pools, water centre, saunas, fitness centre, bowling, squash, golf simulator, a la carte restaurants, bars, conference venues, catering, entertainment programmes, tours in Saaremaa, currency exchange, children s playrooms, laundry services. GSM +372 5058272 Hotelli Saaremaa Hotelli Saaremaa meren rannikolla kauneineen hiekkarantoineen odottaa teitä lomailemaan! Spa ja thalasso-saunat, ravintola ja lounge, viihtysät ja ntilavat hotellihuoneet, mukava takkahuone, biljardi, tenniskenttä, metsäpolku, pallokentät. Lentoliput Kuressaaaresta koko maailmaan Via Helsinki. Hotalli Saaremaa, Mändaja, Kaarma kunta, Saaremaa. Puh. +372 4544100, GSM +372 5058272 Saaremaa Spa Hotellit Pargi 16, Kuressaare 93813 Puh. +372 45 27 140 Avoinna 24 h Majoitus, Medical SPA ja Wellness SPA palvelut, kauneussalongit, hoitomenetelmät, vartalohoidot, uimahallit, vesi-keskus, saunat ja punttisalit, bowling, squash, golfsimulaattori, a la carte ravintolat, baarit, seminaaritilat, catering, viihdeohjelmat, kiertoajelut Saarenmaalla, valuuttavaihto, lasten leikkihuoneet, pesulapalvelut. HIIUMAA HELTERMAA HOTELL BAAR / BISTROO Heltermaa sadam, Pühalepa vald tel/faks 469 4146 info@heltermaahotell.ee www.heltermaahotell.ee Kohti 46, catering, ürituste korraldamine teemaja-kõrtsis, konverentsivõimalus koos tehnikaga 60-70 inimesele, saun. PADU HOTELL Heltermaa mnt 22, Kärdla Tel/faks 463 3037, 505 1671 info@paduhotell.ee www.paduhotell.ee Hotellis on 18 kahekohalist tuba, kus on WC, dušš, rõdu, telefon, raadio, SAT-TV, Internet. Saunakompleks basseiniga. Kohvik-baar 40 inimesele. - 37 tuba, neist 12 suurt peretuba - spa teenused ja välibassein - saun kaminaruumiga kuni 40-le - konverentsiruumid kuni 300-le - ürituste korraldamine, paadimatkad Lõokese 14, Käina, Hiiumaa Tel +463 6146, info@lookese.ee, www.lookese.ee LINNUMÄE PUHKEKESKUS Kärdla piiril Linnumäel Tel 462 9244, 504 2404 ratsu@hiiumaa.ee www.linnumae.hiiumaa.ee Istekohti 50 + väliterass, peolauad, gruppide toitlustamine ettetellimisel, meelelahutusüritused, kalapuhvet.

Teatri ilm Elu on lill Reigi õpetaja lugu teemale lisavad sellele loole iseenesest, vaid oli ikka kellegi Saaremaal toimus umbes samal vürtsi mitmed nüansid, sepitsus. Vahendid, mis arvati ajal nõiaprotsess, kus kohalik mis puudutavad meie olevat vaese kannataja armuma asehaldur süüdistas nõidumises ajalugu ja tegelikult ka pannud, klassifitseeriti pikema- üht naisterahvast, Reimerske Kutt Kommel tänapäeva. ta nõiduseks. Lohmanni, ning mis jõudis suiajakirja Muusa sa Taani kuningliku ülemkohtu Mis on Eestile isenõiduse kasutamises süüdisteatritoimetaja loomulik ja mis ka tatakse ka üht Reigi õpetaja ette, mis oli tollal kõrgema astnäidendis puutumata kohtualust. Milliseid vahen- me ilmalik kohus. ei jää, on tõ Reigi õpetaja kohsiasi, et maa, tuprotsess toimub samuse är eä er m Kuressaare kus me elame, ti kõrgema astme kohtus on rahvaarvult ning see ei ole kaugeltki ikelinna miljöö ja inimesed vä st väike ja suur osa mõni tühine külanaaklegu isu ni st ju da ta ki inimestest kipub aitavad te mine. gu üksteist tundma. Mis Saaremaaga seob atmosfääri ja olustikku, na II XV s tähendab, et inimeste na lin näidendit veel nii mõnia nn lli Ta la ol is võ ui püüda meenutada, siis omavahelised suhted, gi asi, hoolimata sellest, el. esimene asi, mis Reigi olgu need siis head või sajandi kesk et Reigi asub Hiiumaal. õpetajaga seostub, on halvad, jõuavad kindsaarerahva tavad on nii noorpõlves nähtud mingi imelik lasti ringiga inimeseni mõneski asjas sarnased, olgu film, mis on siiski millegi pärast tagasi ja võiks öelda, et kujun- deid selleks tookord kasutati, siis tegu hülgeküttimise või meelde jäänud. davad tema saatust. saab näha-kuulda teatrilaval, muu eluoluga. Muuseas, ka Mis selle loo aga huvitavaks XVII sajandi keskpaigas, või kui on soovi, siis ka lugeda Tallinn, kus toimus kohtuprotteeb, on see, et Aino Kallas on mil selle näitemängu tegevus Aino Kallase raamatust Reigi sess, oli sel ajal praegusi suuruselle kirja pannud tõestisün- toimub, oli Eesti rahvaarv kõi- õpetaja. See, kui palju asjas- si arvestades tõeline väikelinn. dinud loo põhjal, mis on meie gest 100 000 inimese ümber se päriselt nõidust segatud oli, Tallinna rahvaarv oli tollal ligi ajani säilinud arhiivimaterjali- (praegusel ajal mahuks korraga jääb muidugi vaataja enda ot- pool sellest inimhulgast, kes dena. Seega see, mis juulis-au- ilusasti ära Tallinna lauluvälja- sustada. elab praegu Kuressaares. gustis Kuressaare sadamaaidas kule) ja see muutis seda ringi Olgugi et Eestis oli selleks Kuressaare mereäärse väietendub, annab suures osas kahtlemata veel väiksemaks. ajaks kehtestatud peamiselt kelinna miljöö ja inimesed edasi päriselt toimunud kohtusellesse aega jäi ka Eestimaa ristiusk, olid maarohtudega ra- aitavad tekitada just niisugust protsessi, mis peeti Tallinnas vitsemine ja sõnade peale- atmosfääri ja olustikku, nagu nõiaprotkonsistooriumi kohtus. lugemine, lausumine ja võis olla Tallinna linnas XVII Mälu värskendamiseks d se eli ah loitsimine maarahva seas sajandi keskel. See annab ka av om te es im In olgu öeldud, et protsessi üsna tavalised asjad. Eks mõtteainet, mis ja kui palju on ad he s sii ed peetakse Catharina Wyced, olgu ne ht su selliseid maagilisi võtteid meil eluolu, võrreldes selle ajakeni ja tema armukese, kindlasti d va ja ebausku on säilinud veel ga, muutunud ning mis on jääua jõ, ad lv ha i võ diakon Jonas Kempe üle, tänapäevalgi, näiteks kõik nud samaks. ja si kes põgenesid Hiiumaalt ringiga inimeseni taga meresõitjad teavad, et kui Seega on sel suvel igaühel, ja kelle Catharina abikaakujundavad et a, ld merel vilistada, on kindel, kes tuleb vaatama Reigi õpetaöe s ik võ sa, Reigi kirikuõpetaja et see toob tuult ja halve- jat, meeldiv võimalus teha reis tema saatust. Paul Lempelius, seepeale mal juhul isegi tormi. ajas tagasi ligi 350 aasta tagukohtusse kaebas. Erinevalt praegusest sesse Eestisse ja saada osa tolleteatrilaval ei ole sees e s s i d e ajast tundis kirik XVII sajandil, aegsetest sündmustest. Teatrilaeest oodata hoopiski ühte k u i - kõrgaeg. Kõikvõimalike prob- et see ohustab oluliselt tema val nähtuna jõuab see kindlasti va kohtuprotsessi, vaid kirglik- leemide taga nähti kellegi kurja tõekspidamisi ja selle vastu võielavamalt kohale kui ainult ajaku ja intriigidest läbi põimunud inimese nõidust. Kui kaks ini- deldi innukalt. Viimane surmalooraamatuis tuhnides. vaatemängu. Lisaks igihaljas- mest teineteisesse armusid, ei nuhtlus nõiaprotsessil määrati tele armukadeduse ja petmise saanud see muidugi juhtuda veel 1699. aastal. Muuseas, ka K MÜÜGIKOHAD PLACES OF SALE MYYNTIPAIKAT KAUBA ÄRI Mo Fri 9-18, Sat 9-16 Marat ja Effect underwear, sundress, big choice of Suva socks and clothes. Donati, Enrico-Benetti, DanielRay, Beaute, Zarm and Nardinihandbags. Kauba Äri Kuressaare, Kauba 11 Ma Pe 9-18, La 9-16 Marat ja Effect alusvaatteet, uimapuvut,, iso valikoima Suvan nilkkasukkia ja vaatteita. Donati, EnricoBenetti, DanielRay, Beaute, Zarm ja Nardini käsilaukut Kuressaare, Kauba 11 E-R 9-18, L 9-16 Marati ja Effect pesu, päevitusriided, suur valik Suva sokke ja pealisrõivaid, Donati, Enrico-Benetti, Daniel Ray, Beaute, Zarm ja Nardini käekotid. Kuressaare, Kauba 11 Kauba Äri TEKSA POOD Kuressaare, Kauba 7 E-R 10-18, L 10-15 Big Star, Lee Cooper, Levi s, Tommy Hilfiger, RG 512, Madonna noortekaubad. Jalatsid firmadelt Wrangler ja Mustang. Päikseprillid ja rihmad. Teksapood (Jeans Shop) Kuressaare, Kauba 7 Mo-Fri 10-18, Sat 10-15 Big Star, Lee Cooper, Levi s,tommy Hilfiger, RG 512, Madonna goods for youth. Footwear from Wrangler and Mustang. Sunglasses and belts. Teksapaood Kuressaare, Kauba 7 Ma-Pe 10-18, La 10-15 Big Star, Lee Cooper, Levi s, Tommy Hilfiger, RG 512, Madonnan nuorten tavarat. Jalkineet Wranglerilta ja Mustangilta. Aurinkolasit ja nahkavyöt. KAUPLUS JUUDIT Kohtu 1a, Kuressaare, E-R 9-18.30, L 9-16 Naiste pluusid, topid, seelikud. Päevitusriided. Meeste päevasärgid. KODUTEKSTIILI JA SISUSTUSSALONG Kohtu 2A, Kuressaare. Tel 45 36 605; 53 30 67 08 tekstiil@saarlane.ee E-R 10-18; L 10-15 Voodipesu, padjad, tekid; aknakatted, kardinad. Ideedest lahendusteni! KÜTI ÄRI Telgid, magamiskotid ja muu matkavarustus; kalastustarbed, jahindustarbed. Tallinna tn. 25, Kuressaare. T-R 9.30-17.30, E,L 10-14 Tel 45 38 459 MAKROS CASH & CARRY Pihtla tee 24, Kuressaare tel 453 6600 Avatud iga päev kl 9-19. Head hinnad iga päev! Võimalus maksta ka pangakaardiga. Kõik vajaminevad kaubad ühest kohast! Poolsundlik pidu ja pillerkaar Liis Auväärt, saarlane mandril Noh, mis sa jaanipäeval te- parem? Teiste selts e i gid? sobi sulle? Kui sa pensionipõlma ei hakka kihla vedamagi, ves üles ärkad, siis märkad, et mitu korda on sinu käest seda- polegi elanud. sama küsimust sel nädalal juba Tere, talv! imestas see tüdküsitud. Või uuritud e n n e jaa- ruk. Niimoodi siis kantaksegi nipäeva. ühed inimesed normaalsete Kangesti naljakas, kui palju nimekirjast maha. Ja ta, muipärimist ning üksteise ületrum- dugi mõista, oli hops! nõutu ja pamist tuleb enne kaht suurt segaduses: mis ma nüüd tegepüha jaani ja aastavahetust. ma peaksin? Tema teguviis oli Siis üks noor inimene ju suisa mõistetud hukka ning neiu enpeab tegema midagi üle mõis- das kahtlema pandud. Polnud tuse ägedat, sest et kes on see tal ju seltskonna vastu midagi, kange, kes pärast töökaaslaste- lihtsalt valida tahtis ta seda vale ja muidututtavatele tunnis- hest rohkem, kui peomöll võitab: kuule, niisama vedelesin malust annab. kodus, magasin ja vaatasin tema ei ole veel kuulnud, mida lekat. Ei-ei, oodatakse lugusid see tudengipreili sel jaanipäemeeletutest pidudest ja kõigest val tegi. Vahepeal jõudis ta aga sellega kaasnevast. Kaasnevad mitu-setu korda tuttavate üliõpitavaliselt ikka kärakas ja kum- laste pidudelt läbi astuda ja ostis malised jutud à la Toits alus- elus esimest korda endale klubis tas meiega õhtut Võru lähedal, käimiseks napi pluusi. Ta pole Petsi maakodus ja ärkas hommikul üles hoopis Rakvere i bussijaamas, jalas punased Noorel inimesel on justku kontsakingad! Oli s e e almingi nähtamatu käsiraa les nali! mat, mille esimesel leheoli, oli muidugi. Sest et noorel inimesel küljel seisab suures rasvases on justkui mingi nähtamatu kirjas lause: sina ei pea käsiraamat, mille esimesel leheküljel seisab suures mitte kodus istuma, vaid rasvases kirjas lause: sina hoopis pidutsema. ei pea mitte kodus istuma, vaid hoopis pidutsema. Kõienam ge parem aeg selleks on just praegu, mil sul pole veel lapsi, päris sama inimene, kes ta oli varem. Samas pole ka üle käte pangalaenu ja abikaasat. Muidugi leidub neid, kelle läinud. Nüüd olevat tal juba tajaoks reedeõhtused klubituled sapisi kogunenud paar lugu, on sama ahvatlevad nagu pool- mida lapselastele rääkida. Mul toores lihalõik taimetoitlasele. on ta pärast hea meel, sest tal on Ei taha end hööritama ja purjus hea meel. Samas ajab see lugu rõõmust räuskama minna. Ini- muigama eakaaslaste surve on mesed on erinevad. Aga selliste niiiiiii võimas jõud. Mina? Mina vaatasin sedapeopõlguritega võib juhtuda nii, nagu juhtus ühe mu tuttava aru- korda jaaniööl sõpradega koos ka tudengipiigaga. Tema eelis- filmi ja rääkisin juttu. Polnud tas hommikuni kestvate pidude jõgedena voolavat alkoholi, asemel vaikses kohvikunurgas pole ka lugusid Toitsist, kes jutelda või raamatut lugeda. lõpetas punaste kontsakinganeiu suur ja kandiline kursuse- dega. Aga tore oli ikka. Seevend tuli kord ta juurde ja kü- kord lihtsalt teistmoodi. Säh sis altkulmu: Noh, kas nii on sulle, nähtamatu käsiraamat! BUSSID, SÕIDUKITE RENT BUSSES, VEHICLE RENTAL BUSSIT, AJONEUVOJEN POLAR RENT Kuressaare, Tallinna tn 9 (Sarbuss AS). Autode ja rollerite rent. Info ja tellimine tel 453 3660; 513 3660 POLAR RENT Tallinna st 9, Kuressaare (Sarbuss AS) Car and motoroller rental. Ifo and booking phone 453 3660; 513 3660. POLAR RENT Kuressaare, Tallinnan k.9 (Sarbuss AS) Vuokraautot ja -moottoripyörät. Info ja varaukset puh. 453 3660; 513 3660. KURESSAARE TAKSO 24 H Tellimine tel 45 30 000 ja igalt telefonilt 1300. Ka väikebusside (1-8 kohta) tellimine. ONAUTO OÜ Aia 53 A Kuressaare Tel 45 39 733; 50 87 919 www.onauto.ee onauto@hot.ee Sõiduautode ning väikebusside ost, müük ja rent. ALME AUTO OÜ Kuressaare, Aia 59A Tel 453 8608; 507 3103, 517 5766 E-R 9.30-18; L 9.30-14. Kasutatud autod Saksamaalt, autorent, autode komisjonimüük.

10 Uus tänav, Kuressaares T. Liiwi kirjastus, u 1910 ENNE ja NÜÜD Enne ja nüüd Praeguse parkimisplatsi kohal asunud hoonet teati enne sőda nii Tannevilla kui Kluge pansioni nime all. Aadressil Uus tänav 2 oli 1940. aastal kahekorruseline puust elumaja, kojamehe korter ühes pesuköögi ja pesurullikambriga, kaks puudekuuri, kelder ning aiamaja. 1913. aastal teatas ajaleht Hääl pansioni sulgemisest. Millal Adele Nagelile kuulunud hoones uuesti pansion avati, selle kohta andmed puuduvad. Küll aga on teada, et 1920. aastate alguses vahetusid pansionipidajad peaaegu igal aastal. 1921. aastal anti Marie Sassile äritunnistusega luba pidada pansioni Tannevilla. 1923 sai vastava loa Louise Hennecke ja kümnendi keskpaiku tegutses siin hoopis Adele Waldman-Semjonova. 1937. aastal oli kinnisvaraomanike registrisse kantud Melita Kluge nimi, kuid tema lahkus varsti koos perega Saksamaale. 1940 kuulus kinnistu Adele Nageli lastele. Maret Soorsk 66 aastat suure heitluse algusest algus eelmises Suvenädalas Viimased ettevalmistused sõjakäiguks läände 6. mail 1941 anti kindralstaabi poolt piiriäärsetele sõjaväeringkondadele täiesti salajane direktiiv, kus osutati, et tulevases sõjas on kõige tõenäolisemaks vastaseks Saksamaa. Sama direktiiviga teatati, et sõja alguse aeg jääb täiesti salajaseks, vägedel tuleb olla pidevas valmisolekus ja oodata kõrgema väejuhatuse käsku. 13. mail tuli korraldus nihutada esimese ešeloni väed piirile lähemale. Samal päeval võeti poliitbüroos vastu otsus küüditada ära osa piiriäärset mitteusaldusväärset elanikkonda, mis kuu aega hiljem, 14. juunil äärmise jõhkrusega ka teoks tehti. Punaarmee väeosade ümberpaiknemisel piiri äärde võeti maha sadu kilomeetreid traattõkkeid ja tuhandeid miine, veeti kohale tuhandeid tonne lahingumoona ja muid tagavarasid, mida pidi vaja minema varsti algavas sõjas. Peaaegu kogu see sõjamoon ja varustus langes hiljem sakslaste kätte. Selline vägede liikumine ei saanud jääda sakslastele märkamatuks, seepärast ilmuski 13. mail kurikuulus TASS-i teadanne Saksamaa-NSV Liidu sõbralike suhete kohta, milles teatati, et Punaarmee üksuste koondamine piiri lähedale on vaid tavalised kevad-suvised õppused ning et Nõukogude Liit peab endiselt ja kõrvalekaldumatult Vikipeedia kinni mittekallaletungi kokkuleppest. Kevadised õppused kestsid terve kuu. 13. juunil hakkasid õppuste sildi all liikuma lääne suunas ka teise ešeloni väeosad, kokku 77 diviisi. 19. juunil hakati piiril välja vahetama piirivalveüksusi ja asendama neid regulaarväeosadega. Sellises olukorras ei hakanud Hitler enam ootama, vaid otsustas anda löögi esimesena. Kes alustas Saksamaa Nõukogude Liidu vahelist sõda? Võib ju väita, et sõda alustas see, kes esimesena ründas ja tulistama hakkas, seega Hitleri Wehrmacht. Aga samas võib ka väita, et sõda alustas see, kes esimesena viis läbi mobilisatsiooni, vägede koondamise ja operatiivse hargnemise. Mõlemad pooled püüdsid oma vallutusplaanide elluviimisel teineteist üle kavaldada; Hitleril see õnnestuski. See oli talle pealesunnitud ettevaatusabinõu, et ära hoida bolševismi tungimist Euroopasse. Suure heitluse alguse aja valis Hitler, mitte Stalin ning see andis talle suure eelise. Inglise ajaloolane Stephan J. Lee on andnud selle kohta tabava tõdemuse: 1941. aasta kevadel hindas Stalin olukorda Euroopas rohkem kui valesti. Sama kehtib ka Hitleri kohta: hulk valearvestusi ning lisaks natslik ülbus tõid Saksamaale sõjakaotuse ja peaaegu hävingu. Teise maailmasõja ajalugu serveeriti Euroopa rahvastele nii, nagu see oli kasulik võitjatele ja nii kirjutati see ka kooliõpikutesse. Kuigi Nürnbergis pandi sõja alustamise süü Saksamaale, oleks ebaõiglane süüdistada ainult teda; mitte väiksem süü selles on ka tollasel NSV Liidu juhtkonnal eesotsas Staliniga. Need sündmused on vajunud küll juba kaugele ajalukku, kuid hinnangud möödunule ei ole veel päriselt paigas ning tuletavad end ikka aeg-ajalt meelde, kui võtta või seesama Lasnamäe pronkssõduri näide. Ühest küljest kord juurdunud arusaamasid on raske muuta, samas on liiga sügavad haavad sõja läbi kannatanute ja nende perede hinges, et täiesti paraneda. Hans Uba Kel tarkus peas... Eelmise küsimuse vastus oli Ivo Schenkenberg. Umbes 400-mehelise väesalga pealik (1550 1579) oli Liivi sõja ajal oma väesalgaga Rootsi teenistuses ning rüüstas Vene alasid, kuni ta kinni võeti ja Pihkvas hukati. Mängufilmis Viimne reliikvia kehastas Ivo Schenkenbergi Peeter Jakobi. Meile tuli üsna mitu päris asjalikku õiget vastust. Loosiõnn naeratas Leili Elmile Kassarist Hiiumaalt, kes vastas meile nii: Iwo Schenkenberg hüüdnimega Hannibal oli Tallinna müntmeistri Christoffer Schenkenbergi poeg, kes sündis arvatavasti 1549. aastal. Ise kirjutas ta oma nime Iwenn Schenkenberch. Oli Liivi sõjas talupoegade väesalga juht. Osales Tallinna kaitsmisel. Rüüstas oma salgaga suuri alasid. Salgas oli tal umbes 400 meest. 1579. aastast oli Rootsi teenistuses. Langes Vene väe kätte vangi ja hukati 1579. aastal Pihkvas. Urve Vakker Saaremaalt lisas: Eestimaa Hannibal oli Liivi sõjas talupoegade juhina tegutsenud Ivo Schenkenberg. Koos vend Cristoffiga olid nad talupoegade ülestõusu juhid, osalejad. B. Russow kirjutab: Ja need talupojad koos saksa ja rootsi tingisõduritega ei ihanud muud, kui igal päeval ja öösel venelastega taplusi pidada, kus nad siis sagedasti võitjateks jäid, mispärast Ivo Schenkenbergi need, kes kadedad olid, Hannibaliks kutsuma hakkasid. Hüüdnimi Hannibal levis kiiresti, isegi Tallinna ametlikes raeraamatutes. Ka Enn Kippel raamatus Suure nutu ajal kirjutab Hannibalist, kuidas ta Rakvere ordulinnuse piiramise ajal vangi võeti, hiljem Pihkvasse lohistati ja seal koos kaaslastega julmalt piinati-mõrvati. Raamatu järgi olevat Ivan Julm teda isiklikult piinamas käinud. Aitäh kõigile vastanutele! Uus küsimus: 1930-ndate aastate alguses, suure majanduskriisi ajal ilmus ka meil Eestis kirjutisi heast ja lahedast elust Nõukogude Venemaal. Seda uskuma jäädes otsustasid kolm sõpra hobune, siga ja koer Venemaale elama asuda. Läksidki. Ei möödunud aga kuigi palju aega, kui sõbrad olid Venemaalt tagasi. Küsimusele, miks nad sealt jõukalt maalt nii ruttu tagasi tulid? vastas hobune: Ah, polnud seal ju tööd kogu põllutöö teevad ära masinad. Aga mida vastasid siga ja koer? Mis neile Nõukogude Venemaal ei meeldinud? Vastuseid ootame hiljemalt 3. juuliks Hiiu Lehe toimetusse Kärdlas Vabrikuväljak 1 ja Meie Maa toimetusse Kuressaares Komandandi 1, pk 247 või meiliaadressil svea@ meiemaa.ee Kuressaares saab vastused panna ka toimetuse kuulutuste osakonna uksel asuvasse postkasti. Õigesti vastanute vahel loosime välja Hiiu Lehe või Meie Maa kuutellimuse. Küsimused on koostanud Hans Uba.

11 Suvesaarlane Mark Soosaar Suvehiidlane Jaan Tätte Õigem oleks öelda suvevilsandlane kuigi veel õigem oleks kevade-, suve-, sügise- ja ka talvevilsandlane. Sest Jaan Tättet võib sel väikesaarel kodunt leida kõigil aastaaegadel. Kõige enam siiski suvel. Hea, et saab ka kevadel ja sügisel siin olla et jõuaks suuremad ehitustööd ära teha. Suvi on logelemise aeg, ütleb laulja ning näitekirjanik Tätte. Esinemistest on ta suvel põhimõtteliselt ära öelnud. Kui inimesed teaksid, kui keeruline on Vilsandilt ära tulla... ohkab laulumees. Jaanilaupäev möödus seekord nimikangelase omal õuel pere ja sõprade seltsis, tuld põletades ja lauldes. Laulda kavatseb Jaan Tätte sel suvel Vilsandil veel. Nimelt tutvustab juulis-augustis huvilistele saare loodust Aleksei Turovski, viies nad väikesele jalutuskäigule. Muusikalise poole eest hoolitseb sel üritusel Jaan Tätte. Aga peamiselt mõistab Tätte logelemise all ikka meresõitu oma armsal jahil ja kalapüüki. Kuigi seni polegi muud saanud, kui lesta Kaua sa ikka lesta sööd! ütleb meremees Tätte. TERVISHOID HEALTH TERVEYDENHOITO MASSAAŽ Rohu 5, 1. korrus, A-korpus, Kuressaare. Massaaž, refleksoloogia (jalatald). info ja reg. tel 521 2079 massöör Kati MASSAGE Rohu 5, 1st floor, Kuressaare. Massage, reflexology SA NIIDU APTEEGID SELVER Tallinna 67, Kuressaare tel 45 31 480, avatud E-P 9-22 TOOMA Smuuli 1 Kuressaare tel 45 38 628, avatud E-R 9-21, L 9-19,P 10-18 FERRUM Tallinna 8, Kuressaare tel 45 31 470, avatud E-R 9-20, L 9-18, P suletud APTEEKIT SELVER Tallinna 67, Kuressaare puh. 45 31 480, Avoinna Ma-Su 9-22 TOOMA Smuuli 1 Kuressaare puh. 45 38 628, Avoinna Ma-Pe 9-21, La 9-19, Su 10-18 FERRUM Tallinna 8, Kuressaare puh. 453 1470, Avoinna Ma-Pe 9-20, La 9-18, Su suletud PHARMACIES SELVER Tallinna 67, Kuressaare tel 453 1480, open Mo-Su 9-22 TOOMA Smuuli 1 Kuressaare tel 453 8628, open Mo-Fr 9-21, Sa 9-19, Su 10-18 FERRUM Tallinna 8, Kuressaare tel 45 31 470, open Mo-Fr 9-20, Sa 9-18, Su closed (foot sole). info ja reg. phone 521 2079 masseuse Kati. HIERONTA Rohu 5, 1. kerros, Kuressaare. Hieronta, refleksologia (jalkapohjat). info ja rek. puh 521 2079 hieroja Kati ERAKLIINIK HANVAR Kauba 19, Kuressaare hanvar@tt.ee www.hanvar.ee Avatud E;K;N, 8-18, T8-19, R 8-17,L 8-14, registratuuri tel 453 3380, 453 3381, faks 453 3380, perearst tel 453 8830. Üldkirurg, ortopeed, plastikakirurg, veresoontekirurg, günekoloog, lastearst, perearst, neuroloog, hambaarst, kiropraktik. Ultraheliuuringud, seedetraktiuuringud, artroskoopia, ilukirurgilised operatsioonid, veenilaiendite skleroseeriv ja laserravi, liposuktsioon, hambaravi, hammaste laservalgendamine, kroonimine, proteesimine. PRIVATE HOSPITAL HANVAR Kauba 19, Kuressaare hanvar@tt.ee; www.hanvar.ee Open Mo, We, Thu 8-18, Tu 8-19, Fri 8-17, Sa 8-14, phone 45 33380, 45 3381, fax 45 33380, family doctor s phone 45 38 830. General surgeon, orthophedist, plastic surgeon, cardiovascular surgeon, gynaecologist, paediatrician, family doctor, neurologist, dentist, chiropractice. Ultrasonography, digestive tract analysis, arthroscopy, beauty surgery, varices sclerotherapy and laser therapy, liposuction, dental treatment, laser whitening, crowns, prosthesis. YKSITYISSAIRAALA HANVAR Kauba 19, Kuressaare hanvar@tt.ee; www.hanvar.ee Avoinna Ma, Ke, To 8-18, Ti 8-19, Pe 8-17,La 8-14, puh. 45 33380, 45 3381, faksi 45 33380, perhelääkärin puh. 45 38 830. Yleiskirurgi, ortopedi, plastikkakirurgi, verisuonten kirurgi, gynekologi, lastenlääkäri, perhelääkäri, neurologi, hammalääkäri, kiropraktiikko. Ultraäänitutkimukset, ruansulatuskanavan tutkimukset, niveltähystys, kauneuskirurgia, suonikohjujen skleroterapia ja laserterapia, liposuktio, hammashoito, hammasten laservalkaisu, kruunut, tekohampaat. Saaremaa Noorte Nõustamiskabinet Kauba 19, Kuressaare Avatud E-R 14-17. nõustavad ämmaemandnoortenõustaja, psühholoog, meestearst, günekoloog Perekool Avatud K 14-16. Tel. 45 33 382 noustamis.keskus@mail.ee Võimalik tellida seksuaalhariduslikke loenguid kooliõpilastele. Youth Advisory Services of Saaremaa Kauba 19, Kuressaare Open Mo-Fri 14-17. Consultants: midwife-youth sonsultant, psychologist, andrologist, gynaecologist. Family school Open We 14-16. Phone 45 33 382 noustamis.keskus@mail.ee Possible to order sexual educational lectures for students. Saarenmaan nuorten neuvontatoimisto Kauba 19, Kuressaare Avoinna Ma-Pe 14-17, neuvojat: kätilö-nuortenneuvoja, psykologi, miesten lääkäri, gynekologi. Perhekoulu Avoinna Ke 14-16. Puh. 45 33 382 noustamis.keskus@mail.ee Mahdollista tilata seksuaalikasvatusluentoja koululaisille. ÜLIKOOLI APTEEK Lossi 11, Kuressaare. E- R 8.30-19; L,P 9.30-17 Tel 45 31 645 Kuressaare suurim apteek, kliendikaardiga soodustused, kinkekaardid. ÜLIKOOLI APTEEK (YLIOPISTON APTEEKKI) Lossi katu 11, Kuressaare. Ma-Pe 8.30-19; La,Su 9.30-17 Puh. 45 31 645 Kuressaaren suurin apteekki, asiakaskortilla bonukset, lahjakortit. ÜLIKOOLI APTEEK (UNIVERSITY S PHARMACY) Lossi St 11, Kuressaare. Mo-Fri 8.30-19; Sa, Su 9.30-17 The biggest pharmacy in Kuressaare, discounts with client card, gift cards Pavel Strugalev Pavel Strugalev on nimekas oboemängija, õppinud oboemängu Moskvas ja Saksamaal, üks Moskva kammermuusikafestivali Vozvraštšenie (alates 1997) ja Hiiumaa Homecoming korraldajatest, Hiiumaal suvitanud kaheksandast eluaastast. 2006. aasta suvel viisite te esmakordselt läbi festivali Homecoming Hiiumaal Eestis. See festival on hoopis teistsuguse suunitlusega, võrreldes samanimelise Moskva festivaliga on see kergem. Hiiu saarele, mis on taevalikult kaunis, hõredalt asustatud ja turistidest veel rikkumatu, olen ma sõitnud lapsest peale. Hiiumaal leidub palju kohti, kus musitseerida vanad kirikud ja muuseum. Hiiumaa Homecoming festival on ere näide sellest, et kõik, mis räägitakse meie suhetest Baltimaadega, on absoluutne vale. Ma läksin Hiiu saare maavalitsuse n-ö kultuuriministri juurde ja see, ea poolest noor mees, nõustus kohe, pärast esimest vestlust festivali korraldamist toetama! Tõsi küll, see polnud mingi hiigelsuur summa, kuid täpselt nii palju, nagu lubatud. Otse minu juuresolekul lappas ta pabereid, Mats ädas vöeraste sönadega... INFO, VALUU- TAVAHTUS ORISSAARE NOORGIIDIDE INFOPUNKT Avatud alates 11. juunist! Orissaare, Sadama tn1. E-R 9-17; L,P 9-15 tel 45 45 051, 52 27 439. Internetiteenus; müügil suveniirid ja kaardid. KURESSAARE TURISMIINFOKESKUS Kuressaare raekojas, Tallinna 2 tel 453 3120, 453 3766 www.visitestonia.com, kuressaare@visitestonia.com E - R 9-19 L 9-17, P 10-15 VALUUTAVAHETUS Parimad Eesti kursid Kuressaare kesklinn Raekoja 10, Raekeskuses E-P 10-19, tel. 47 33 401 CURRENCY EXCHANGE EUREX Best exchange rates in Estonia Kuressaare city centre Raekoja St 10, at Raekeskus Mo-Su 10-19, phone 47 33 401 VALUUTTAVAIHTO EUREX Parhaat virolaiset kurssit Kuressaaren keskusta Raekojan katu 10, Raekeskuksessa Ma-Su 10-19, puh. 47 33 401 No, sa kae, alles me vőtsime sőda suid vasta, nüid ta juba kümme pääva vana ja päävad mitu menuuti lühemad. Me sii Lituvere mail vőtsime suid ikka pidulikult vasta. Vähemast meste sugu. Aasime ennast jälle Lutu audi toorjumi kogu, Meinul oli laeng őlma all ja üsna nobest ta sőlle lahti päästiskid. Last mass punn lendis irmpsa mürtsatusega täädmata suunas ää arvamata kaugusese. Äga see punn kedagid äi uuvitand koa meitel vana vara kogujud pőle. Meitid köitis sisu nagut naad nüid peenest ütlevad. Sisu oli silma pilguga paikas. Meite mehed poolikud asja äi kannata. Me elame sii täie verelist elu, nagut meite oma valitud suured ees kujud riigi kogus. Riigikogukad. Me oleme muist koa üsna kogukad, aga nőndele tuleb alla kiruda-vanduda. Ja just nőnde kőikse leenuksematele. Punatse Peet, endine part tork, pidas kőikse kauem vasta, aga kolmanda pääva omingu vaos meele-mőistuseta parandale maha. Meitele kőikidele jähi arusoamatuks, kudas see Ojoland nii pitkalt vasta peab juba mitmendamad kuud 24 tundi päävas. 25es tund olla veel oma lamba karjas. Ullem orjus kut mőisas. Külap taal sőlle katkestamise peale see lapskid ää pudises korra ju keis kőlakas, et Riste olla sedapsi. Äi-äi, sőukse asja peaks oort säädusega ää keelma. Nii ränka tööd peaksid ikka mehed tegema. Äi, ma mőtlesi ikka kogukate koguduse tööd, mette laste ilmale tarimist... Nőnde laste soamisega ongid igavene äda. Meite noaberkülast Kannikuvahest üks auväärt neidis koolmeistri tüdar Krihvli Anna-Minna oli akand emale peale aama, et tuleb linna sőita, sest ta tahta koa laska omale tite tehja. Ema ehmatand ää, et misse pärast sőda siis linnas peab tegema ja ültse kas pőle vara veel? Enne vőiks ikka ülikooli ää lőpeta. Äi mingid ootamist änam. Üks kursusekoaslane lasi omale tehja, me keisime oatamas nii nunnu, kőikidel oli kade meel, äi jäänd Anna-Minna rahule. Aga see maksab 500 rooni. Ise tuled mooga seltsi, siis nääd, et ma p peta. Ui-eess. See siis kut pulli juures keimine, oort raha eest ja ma väa sind kut lőa otsas poaritamisele. Äi-äi, mes tehja! Sii kantis pőle kessegil sőuksi riistugid, missega valiteetsed tööd tehja. Aga ähk vőtad tonni ja lased omale koa tehja. Sui tulemas, soad lääsil oma viguuriga eputa. Sőukse ütlemise peale kadus mammi arunatuke mőneks sekundiks ja kere nőudis eluse aamist. Peale Kannikuvahe naiste linnareisu soand selgeks, et see üheteisest mööda rääkimine tulnd jälle vőerastest sőnadest meite jutu sehes ja nőnda ädisest ääldamisest. Ägas minagid ep tea, kudas őigest ütlema peab, aga Anna-Minna olla tahnd lasta omale tatt-tood vői nagut vanasti üteldi tätu veeringud tehja. Ja sőlle ta olla soand koa. Isegid kool meistri roua soand omale poole innaga käde, sest roonisi polla rohkem olnd. Kodusegid soand näpu küiduga... Selle roua tatt-ooga olnd oma ede ooper, midap julge kohe üteldagid. Jäägu see järgmiseks korraks. Las seedivad pisut sőda segadust. Meie Maa ja Hiiu Lehe nädalalõpulisa. Trükiarv 10 700. Trükk Kroonpress. Väljaandja Saaremaa Raadio OÜ, Kuressaare 93812 Komandandi 1. Tagasiside: viikend@meiemaa.ee Toimetaja Svea Aavik tel 455 6619 Kaastööd Hans Uba, Andres Sepp, Mehis Tulk, Erki Evestus, Liis Auväärt, Kadi Laid, Valmar Voolaid, Irina Mägi, Maret Soorsk, Kutt Kommel, Allar Lepa, Harda Roosna Kujundaja Merike Kuusk Reklaam Helen Rauk tel/faks 455 7195, 515 3556, helen@meiemaa.ee Irina Sarapuu tel 463 2199, hiiuleht@hiiuleht.ee Pavel Strugalev koos tütar Veraga. Harda Roosna otsis võimalusi ja ütles, kui suure summaga on võimalik festivali korraldamist toetada. Niisugust asja ei juhtu Venemaal mitte kunagi! See, kui südamlikult meid seal vastu võeti, kuidas meist kirjutati sealses ajalehes... ja detsembris tunnustas Eesti kultuuriministeerium meid preemiaga Aasta kultuuripärl. Küsitlenud Svetlana Poljakova, ilmunud Novaja Gazetas 11.01.2007 Harda Roosna tõlge Suvesaarlane ja -hiidlane

12 KUUPÄEV KÄNGURU- LANE VAIT USA OSARIIK PURJUS... KAUN VAALA- RASV Sudoku nr 54 DEKA- HIRV LOID LA 2 X TÄHT RIISITOIT TESLA HÄVING RAADIO... ARMUAND KEEM. EL. SURNU- KAMBER NÄRILINE KIRRE JÕGI AAFRIKAS KOERATÕUG KULD UNITED KINGDOM USA OSARIIK ENNÄE IKESTATU PANIPAIK KALA TAIME ALGE PÜHA HÄRG TANTS AED LÄRM TEATME- TEOS PEALINN EUR. - S ÜLDSUS TINA ISAKE RIIDESORT NÄITLEJA IN. + NIMI PALUB, MANGUB PÜSTOL KAUNVILI SAARERIIK MAHU- MÕÕT BALLETI- PEDAGOOG RASKE OLUKORD MITTE- MALEND VESINIKU- EKSPONENT MASENDAV MUUSIK 3 X TÄHT 9 7 4 2 8 4 9 4 3 6 8 6 5 6 9 4 2 7 4 1 8 6 7 1 9 3 4 2 7 8 Sudoku nr. 53 lahendus TAGASI TULEMA PUHANG OSMIUM VOODER- DUS- MATERJAL GALLIUM RÖNTGEN LÄMMAS- TIK ILUTAIM POEESIA NÄITLEJA OSA VÄGA AUSTATUD... SARV ( PILL ) METSVEIS RUTEENIUM ANGARA LISAJÕGI SUUR PUUNÕU AHV LÄÄGE RE Reeglid Sudoku lahendamiseks: Täida tühjad ruudud numbritega 1-9; Numbrid 1-9 võivad esineda vaid ühe korra igas reas ja veerus ja igas 3x3 ruudus. Head lahendamist! 4 7 8 6 1 5 2 3 9 1 6 9 3 4 2 8 7 5 2 5 3 8 9 7 6 4 1 9 2 5 4 3 8 1 6 7 3 1 6 2 7 9 4 5 8 8 4 7 1 5 6 3 9 2 7 3 2 5 8 4 9 1 6 6 9 4 7 2 1 5 8 3 5 8 1 9 6 3 7 2 4 KULDMÜNT... - TV TALU- HOONE TEE SOOME K. LAISIK VINTIS, VEIDI PURJUS ESE PRUUN- SÜSI JÄRJ. TÄH. UNITED KINGDOM ÄIGAMA PIIRITS SÕNA- RAAMAT... HAVRE ÜHINEMA MITMUS TÄIS- HÄÄLIK AVAMEELNE Ristsõna VASTU- PIDAV LIITIUM Eelmise ristsõna lahedus:... et see on arvutile hea Õigeid vastuseid saime 65. Hiiu Lehe kuutellimuse saab Virve Kolli Ida- Virumaalt ja Meie Maa kuutellimuse Edgar Koppel Saaremaalt. Sudoku nr 53 õigeid lahendusi tuli toimetusse 37. Hiiu Lehe kuutellimuse saab Lilli Tammsalu Kärdlast. Meie Maa kuutellimuse saab Krista Arro Tallinnast. Tänase lehe lahendusi ootame hiljemalt 3. juuliks Hiiu Lehe toimetusse Kärdlas, Vabrikuväljak 1 ja Meie Maa toimetusse Kuressaares, Komandandi 1, pk 247 või meiliaadressil svea@ meiemaa.ee Kuressaares saab vastused panna ka toimetuse kuulutuste osakonna uksel asuvasse postkasti. Mõnusat nuputamist! Nädala horoskoop 1. - 7. juuli Veevalaja (20. jaanuar 18. veebruar) Sel nädalal on fookuses kodu asjade ümberpaigutamise, mõningase remondi või aiatöödega. Pikaajalise projekti kestust on valesti hinnatud, mistõttu asjad ei ole sellised nagu need näivad. Kalad (19. veebruar 20. märts) Sõltumatus, originaalsus ja ideed on tipus. Pere vajab sinu moraalset toetust. Äri tekitab küsimuse mille nimel see kõik? Tekib sõnavabaduse ja poliitilise kasu vastuseis. Jäär (21. märts 20. aprill) Saad maitsta eduka reisi vilju. Sinu senine look hakkab sind üha rohkem alt vedama, mis tähendab vajadust muutuste järele. Armsamale võid rahulikult udujuttu ajada, ta ei solvu. Sõnn (21. aprill 20. mai) Vastuoluliste arvamuste virrvarr sunnib sind otsustavalt tegutsema. Vajad kindlakäelisust, et akadeemiline vaidlus praktilise tegevuseni viia. Kallim ootab sel nädalal pisut salapära. Kaksikud (21. mai 20. juuni) Hea tähtede seis spordi ja välitöödega tegelejatele. Oled sel nädalal väga kommunikatsioonivõimeline. Kadunud paber leitakse üles. Märk sellest, et pead olema hoolsam. Vähk (21. juuni 21. juuli) Keerukad suhted ja mitmetähenduslikud signaalid võivad takistada sul õigeid otsuseid langetamast. Peatu, vaata ja analüüsi olukorda. Tulekul on boonus või ootamatult hõlpus sissetulek. Lõvi (22. juuli 21. august) Viimase hetke muudatused ei toimi, keskendu algsele plaanile. Hulk ühiskondlikke kohustusi, kuid need on pikas plaanis sulle kasulikud. Katsu oma suhet kallimaga näha veidi laiemas plaanis. Neitsi (22. august 21. september) Võid arvestada, et oponeerivad huvid üritavad sind rajalt tõugata. Õige otsus teeb takistustele vaatamata tuju heaks. Meelierutav jutuajamine võib osutuda tuleviku suhtes oluliseks. Kaalud (22. september 22. oktoober) Sel nädalal suudad oma positiivsuse ja energiaga väga palju nägusid naeratama panna. Samas on oht, et meeldiv õhtune koosviibimine võib märkamatult muutuda prassimiseks. Skorpion (23. oktoober 21. november) Ligimese abistamine loob hea enesetunde. Ajuti mõtled, et teed vähem, kui suudad, kuid see tunne möödub ruttu. Midagi ulmevallast või muinasjutt aitab sul tasakaalu tagasi saada. Ambur (22. november 20. detsember) Ootamatult paljud tahavad sinuga jagada oma saladusi, kõhklusi ja hirme. Sul ei jää muud üle, kui nad ära kuulata ja jõudumööda nõua anda. Töötegemine kipub tagaplaanile jääma. Kaljukits (21. detsember 19. jaanuar) Tehtud tööle antud hinnang teeb sind tujutuks, kuid hilisemaks šampanja nautimiseks hoia praegu pigem madalat profiili. Sinu nõu vajab mõni nooruk, ise lahuta meelt hobidega. Pitsa pildimäng Kes on pildil? Vastus saada ristsõna lahenduses toodud aadressidele, lisades ka oma aadressi. Õigesti äraarvajate vahel loosime välja 2 pitsat, millest ühe paneb välja Pubi Priiankru Kärdlas Sadama 4 ja teise JR Pizza ja burgerbaar Kuressaares Turu 4. Eelmise pildi kohta pakuti lisaks õigetele vastustele ka: Lagle Parek, Imre Sooäär, Aivar Mäe, Marek Strandberg, Kristjan Jõekalda. Pitsa võitis Liisi Räim Kuressaarest. Eelmisel pildil oli meediameees Juhan Aare Evestuse koomiks mehu