RAHVAPÄRIMUSTE SELGITAJA

RAHVAPÄRIMUSTE SELGITAJA «MMM''"" ifesä: 4 TARTU, 1938 EESTI RAHVALUULE ARHIIVI VÄLJAANNE

RAHVAPÄRIMUSTE SELGITAWA. EESTTT?OTTOCOMLE ARHIIVI VÄLJAANNE PBi^vX % ~ ".i.1 iiki! w li ii u i u & *;'., JÄ _ Nr. 4 ; Aprill 1938 MEIE VANASÕNADE KEERDKÜSIMUS. Kõik vanasõnad põlvnevad algselt jumala sõnast ja töist; sellepärast ongi kõik vanasõnad, olgu nad mis keelsed tahes, tõed ja õiged, kuna nad põhinevad jumala sõnale ja on lähtund jumala tegudest, kui ka neis ei olegi jumala sõna". Nii hindas juba Martin Luther vanasõna kui kirjutamata seaduse ja rahvaomase normi ning seisukohavõtu määratut kultuuriväärtust j,a rõhutas järjekordselt vanasõna jumalikku algupära, nagu seda paljud rahvad on seletand juba ammu enne Lutherit. Vanasõnaks nimetame rahvasuus liikuvat õpetlikku ilukujulist ütlust harilikust väljapaistvas vormis. Oma vormi poolest vanasõna on rahva luuleloomingu viimistelduim miniatüür (nagu tavaliselt ka mõistatus), oma sisu poolest vanasõna on rahva eetilise meele kõige sagedamini ja kõige kohustavamalt rakendatav eneseväljendus, mille praktiline tähtsus ja eluvajalikkus on püsind kõikumatta läbi aegade ja saab ikka edasi püsima. Vanasõna, see on kollektiivne kohtuotsus, mida pühitseb ta tabav õiglus ja jumalik siirus. Kuid vanasõna on ühtlasi ka üks raskemaid alasid rahvaloomingu kogujalle, korraldajaile ja uurijaile. Meile on küll ERA-s nimeliselt umb. 130.000 vanasõna ja kõnekäändu, mis on kopeeritud sedeleile ja mida olen lasknud üliõpilastel harjutustöödena osalt ka korraldada. Ometi on töö siin õieti alles algastmel, hoopis kõnelematta veel mõnest vähegi avaramast trükikogust, mis annaks meie vanasõnade hiiglavarast vähegi aimu ka laiemaile üldsuselle. Küll on parajasti Inglismaal trükis maailma rahvaste vanasõnade suurvalimik, mille toimetaja S. Gurney Champion on annud eesti vanasõnule erakordse tunnustuse ja aukoha. Oma kodus aga pole meil esialgu näha võimalust vanasõnade trükkitoimetamiseks, kuigi need sobiksid suurepäraseks käsiraamatuks näit. kirjanikele, õpetajaile, nooruselle jne. Ainult Aino Kallas on tellind ERA-lt suuremal hulgal vanasõnu, et põimida neid oma loomingusse. Meie senikogutud vanasõnade repertuaar tekitab tõsist muret ka oma puudulikkuse ja juhuslikkuse pärast. Juba regionaalselt on seda märgata, et suuremast hulgast kihelkondadest on vanasõnu liiga vähe kogutud. Kuid veelgi vähem on sisuliselt häid vanasõna-kogusid. Arvuliselt on saadud näit. Mulgimaalt vanasõnu küll rohkesti, kahjuks aga nii lohakas ülestähenduses, et nad kuidagi ei suuda rahuldada ei teaduslikke ega kunstilisi, ei isegi keelelisi nõudeid küllaldasel määral. Ega vanasõnade kogumine olegi naljaasi ja kiires korras teostatav. Stipendiaadid, kes ühe kuuga kogu kihelkonna läbi peavad küsitlema, ei suuda harilikult siin peaaegu midagi ära teha. Vanasõnu ei tohiks üldse küsitella ega kunstlikult paberille abstraheerida, vaid neid tuleks jäädvustada nende loomulikus 109

miljöös, nagu nad tegelikust elust orgaaniliselt võrsuvad omavahelises vestluses ja suhtluses, vastastikuses vaidluses ja arutelus. Nõndaviisi peaks lasuma vanasõnade kogumine esijoones just kohalike kogujate õlul ja see peaks toimuma aastast aastasse jätkuva andumusega. Meie praegusist kaastöölisist üks paremaid vanasõnade kogujaid on pr. M. Mäesalu Häädemeeste! kelletaolisi vajaksime küll igasse kihelkonda terase kõrvaga alatasa kuulatama ja hoolsa käega kohe üles kirjutama kui ka selgitama vanasõnade esinemist igapäevases elus. Oleks soovitav kogujail vanasõnade jaoks eri vihku varuks hoida, kuhu neid siis ükshaaval sedamööda sisse kantaks, kuidas neile satutakse. Ja Senisaadud teisendid vanasõnast Parem pool muna kui tühi koor" (numbrid tähendavad teisendite arvu). Kas tõesti seda vanasõna mujal ei tunta? satutakse neile kah hoopis hõlpsamini mõne herksamahingelise ja sõnastusosavama isiku juures, kes otsekui puistab ja pillab neid kunas tahte oma teistest sädelevamasse ja lopsakamasse kõnelusse, kuna enamik ümbruskonna inimesist ju hoopis ilmetumalt väljendub. Nagu iga rahvaloomingu ala jaoks on rahva keskel oma nii-öelda spetse (näit. laulikuid, pillimehi, eestantsijaid, nõidu, ennustajaid jne.), nii muidugi leidub ka vanasõnade rekordimeistreid. Ja kellele muule kui just kohalikule kogujalle tuleb usaldada nende ülesotsimist ja tühjaksammutamist, raske, aga ka sisurikas ja ennastkiarendav ülesanne! Kõige tähtsam seejuures oleks erilist rõhku panna, 1) et vanasõnad saaksid üles kirjutatud ehtsas rahvapärases sõnastuses, ja 2) et neile lisataks seletused, mis puhul ja mis mõttes neid on tarvitatud, s. t. kuidas vanasõnade pildikõne on ülekantav tegelikele olukorrile ja inimesile. Et demonstreerida meie seniste ülestähenduste puudulikkust nende nõuete suhtes, esitatakse alamal valimik vanasõnu ühe ideoloogilise rühma kohta, kusjuures sisuline tüüpiderikkus ja erinevate redaktsioonide rohkus seevastu küll aukartust äratab. Kahjuks aga pole paljud ülestähendused murdeliselt kuidagi usaldatavad ja seletusi vanasõnade tähenduse ning tarvitamise kohta pole peaaegu üldse. Ühtlasi lisatakse siia kaart 110

ühe tüübi teisendite levimisala kohta, mis näidaku, kui riskantne on praeguste andmete varal järeldusi teha tüüpide tõelise levingu kohta rahvasuus, kuna tervest reast maakondadest pole andmeid lihtsalt veel olemaski, mis ometi ei pea tähendama vastavate tüüpide tegelikku mittetundmist neis kohtades. Teiseltpoolt juhitagu erilist tähelepanu suurtele lokaalsetelle erinevustele ühe ja sellesama tüübi sõnastuses kohati, mis selgitagu meile ka teisendite kogumise sisulist tähtsust ja virgutagu meid üldtuttavamategi vanasõnade üksikasjalikumalle jälgimiselle. Alamal esitatakse sõrendatult just need vanasõnad, milledest seni ERA-s on juba kümmekond või enam teisendeid, kuna kõigist muist esitatud redaktsioonidest on ainult mõni üksik teisend, no kuidas me saame siis neid uurida ja hinnata, kui isegi veel nende rahvapärasus tõsist kontrollimist vajab?! Lind eesti vanasõnades. Iga lind armastab oma liiki (Kaarma). Kuida jõud, nõnda lind (Mihkli). Kuidas tibu, nõnda tervis kuidas arst, nõnda abi (Kuusalu). Linnu järel on ka puur (Jüri). Lind kirju, inimese elu veel kirjum (Viljandi). Inimene ei ole lind, et elab ilma emapiimata ehk kasvab ilma kaevuveeta (Risti). Essä, immä ja tsirgu piima ole-i kostki löüdä (Vastseliina). Ei linnust lendavast, ei kalast kargavast, ei puast nauravast saa midagi hääd (Kuusalu). Tsirk ei tiiä, konnõs tää lastas, kala ei tiiä, konnõs tää püüdäs, tütruk ei tiiä, kohe teda viiäs (Rõuge). Lind ei tea laskjat, tüdruk võtjat (Ta-Maarja). Linnu tee taeva all ja peiu tee neiu juurde on jälgita (Ambla). Kuld kuninga pungan, tsirk saksa kõtun (Võnnu). Kui tibu taskih, siis tädi turuh (Võrumaalt). Parem üks lind kotis kui kümme metsas (Palamuse). Iga lind pole pääsukene, vaid tihti kull (Võnnu). Tsirkki on suuri vastu suve, kenam vastu kevadet (Rõuge). Jummal and tsirgukõsilõ terri, nä õks esi piät manno lindama ja tsagama (Rõuge). Tsirgul um ka süa - taplese mõnikord niigu pudsaja tsünglese (Setumaa). Ära vaata lindu sulgist, vaid laulust (Narva). Lindu ei tunta mitte sulgedest, vaid laulust (Pärnu). Lindu kitetas laulust, inimest kombist (Rõngu). Lindu tunnukse laulust, inimest tegudest (Põltsamaa). Ilotu lind, ilos laul (Rõuge). Hea lind laulab head laulu ja paha lind laulab paha laulu igaüks tuntakse tema kõnest ja sellest, mis vilja ta kannab (Pärnu). Paha lind, paha laul (Rakvere). Nii kui linnu hääl on, nõnda ta laulab (Halliste). Tsirk nii laul, kui nokk kand (Põlva). Iga lind laulab nii, nagu jumal talle noka on annud (Kihnu). Ega lind ilma viisita laula (Halliste). Igal linnul ise laul (Palamuse). Egäl tsirgul oma laul, egäl laulul oma viis (Rõngu). Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis (V.-Maarja). 111

Egal linnul esi viis, egäl mehel esi mõttõ (Rõuge). Igal linnul oma laul, igal talul tõne taar (Sangaste). Mida lindu, seda laulu, mida talu, seda taari (Pärnu). Iga lill on isemoodi õitega, iga laululind on ise häälega (Võnnu). Kuidas lind, nõnda laul (Rannu). Ni kui linnu hellu, ni täa laul (Rõuge). Nii kui lindu, nii laulu nigu esi, ni elu (Otepää). Nigu lindu nii laulu, nigu rõõmu nii rõivast, nigu ellu nii ehtit (Otepää). Lind laulab keeleläsä. maa elab viisiläsä (Kuusalu). Kuida maa nõnda viis, kuida lind nõnda laul (Palamuse). Ku maad nii moodu, kui lind nii laulu (Sangaste). Nigu lindu nii laulu, nigu maad nii rahvast (Kanepi). Kui lindu, nii laulu, kui tsirku, nii pudsajid (Rõuge). Ei olõ linnustki asja, kia ilosahe laulda mõist (Vastseliina). Keegi kunst laululind pole jäänd püsivaks, vaid on ikka talveks põgenend, kuid vana vares ei lähe iial pakku tormide eest (Võnnu). Kevade kutsub adra põllule ja linnud laulule (Laiuse). Lind saab laulu eest, inimene töö eest (Kärla). Inimene on loodud tööd tegema ja lind laulma (Kaarma). Inimene om loodu tööd tegema, tsirk lendama (Setumaa). Egäl tsirgul omma lendmist, egäl lillil omma häitsmist (Vastseliina). Üks lind lennab keik maailma läbi üks keel, ühed suled (Ta- Maar ja). Ega lind pesan lendama ei õpi (Paistu). Ei saa inne linnata, kui süva kasusõ (Rõuge). Kõik linnud ei saa ühekorraga lendama (Pärnu). Kõik linnud ei saa ühtlasi lenda (Karja). Kõik linnud ei lenna ühe kõrguse (Karja). Seni linnuke lendab, seni kui ta pesa leiab (S.-Jaani). Sirk ei lenda mitte oma pesa mant kaugele (Tõstamaa). Söönu tsirk jõud kawedahe linnada (Setumaa). Tegija käe löüdva tööd, söönu tsirk lendas kavvetahe sööma (Vastseliina). Ega suur lind väikeste puude ei linda (Kanepi). Lendav lind saab setugi, magaja mitte midagi (Palamuse). Vara linnuke tõuseb, vara ta nokka puhastab (Saaremaa). Varane lind pühib nokka, hilinekehitabtiiva, s.t. hoolas mees on senni juba midagi ära teinud, kunni hooleta alles hakkab (Halliste). Varane lind pühib nokka, pugu täis, hiline saputab siivu, ei tea, kus nokk hakkab (S.-Jaani). Varane lind luiskab nina, hiline nokib varvud (Karja). Hiline lind pühib perset, varane lind luiskab nokka (Kärla). Varane lind pühib nokka, hiline siblib sitta (Pä-Jaagupi). Varane tsirk jääb vasar et puhkma, ülane jääb perst pühkma (Võrumaa). Linnud lendavad kõrges (Tõstamaa). Lind ei või kõrgemale lennata, ku süvad kannavad (Kodavere). Ei või laiemale lautada kui käed annavad ega kõrgemale lennata kui süvad kannavad (Palamuse). Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad (Kursi). 112

Ku sul hinnel siivu ei olõ, ega sis võõra süva kah sinno lindu ei nõsta (Rõuge). Kaugele lind ühe tiivaga linnad (Risti). Vaene lind see, kes siibu ei jaksa kanda (Haljala). Linnaku tsirk kuipal'lo taht, ütskord iks maale sööma tule (Setumaa). Vigaks siis lenda, kui suured suled seljas (Haljala). Kuidas lind, nõnda sulg, kuidas rahvas, nõnda rõõvas (S.-Jaani). Igal linnul omad suled (Muhu). Lindu tuntakse sulgedest (Paistu). Illus om tsirk sulgi järgi, inemine mõistuse järgi (Rõngu). Aus lind on oma sulgega rahul, kerglane korjab teiste käest ilusamaid (S.-Jaani). Iga lind peab seuksi sulgi kandma, kui jõud kannab (Pärnu). Linnul on suled jõudu mööda (Võnnu). Iga lind kannab oma suled (Audru). Vilets lind, kes ei viitsi oma sulgi kanda (Jõelähtme). Laisk lind, kes ei kanna oma ehet (Karja). See on vaene lind, kel oma suled kanda pole (Tõstamaa). See on vaene lind, kes oma sulgi ei jõua kanda (Tõstamaa). See on vaene lind, kes oma sulgi ei kanna (Lä-Nigula). Sio urn vaene tsirk, kiä ummi pudsajid ei pia sälähn (Rõuge). Mis lind see on, kes oma sulgedega rahul ei ole (Palamuse). Mis lind see on, kes oma sulgi ei jõua kanda (Viljandi). Linnukene lendab, sulekene langeb (Kanepi). Kohe tsirk linnahas, sinna pudsai tsilgahas (Vastseliina). Tsirk lindas ja pudsa tsilates, s. t. rändajal ikka midagi kaob (Sangaste). Tsirk lindas, pudsai tsilgatas kun tegines, sinna lagunes (Karula). Lind lendas, pudsai pudinas inemine kõnd, sõna sa tas (Rõngu). Ära neid sulgi padjaks tee, mis taeva all lendavad (Palamuse). Ära nopi sulge, kui lind lendas (Rõngu). Ära kaku sulgi enne, kui lind lendas (Rõngu). Ära kaku sulgi enne, kui lind (kana) kaen ei ole (Otepää). Ära enne sulgi nopi, kui lind ole maha lastu (Nõo). Ära enne lindu ära söö, kui kätte saad (Valjala). Ära müi enne nahka, kui linnu kätte oled saanud (Vändra). Siin ja eelmisis näiteis,,lind" tähendab laiemas mõttes küti saaki üldse. Iks kord korralt jo tsirk tege pesa valmis (Rõuge). Kui tsirgukest, nii tsirgu pesakest (Setumaa). Suur lind, suur pesa (Äksi). Kus linnud pesitsevad, seal on ka poeg näha (Tõstamaa). Üks lind ei ehita pesa (Vändra). Kaks lindu ehitavad ike pesa (Kodavere). Üks lind pillab pesa, kaks koguvad (Kullamaa). Kaks lindu korjavad, üks kaotab (Torma). Igal linnul on oma pesa meele järele (Valjala). Egä tsirk armastas umma pesakest (Vastseliina). Ega lind pessa ei situ (Tarvastu)". See om sitt lind, kes pessa teeb (Tarvastu). Ära ole see lind, kes vana pessa sittus (Tarvastu). 113

Lind kõrgõn, muna pers e n, üteldakse asja kohta, mille kättesaamine võimata (Kambja). Tsirk korgeh, muna perseh, pad'a ala pant, sis kätte saat, panei', ni saakij' (Setumaa). Too tsirk korgõn, muna persen, ja kui too j ohus sadama, siis oma ammugi enne katski, kui sa teda kätte saat (Kanepi). Parem p^o oi muna kui tühi koor (Tartu). Parem pool muna maon kui tühi koor tasun (Kodavere). Enemb pool munna kui tühi koor (Räpina). Paremb pool munna rahuga kui nuumhärg tüliga (Rõngu). Parem pool muna heaga kui nuumhärg pahaga (Palamuse). Kanamuna rahuga kokku süia on parem kui nuumhärg tüliga (Ta- Maarja). Rahuga süvväs ar nuumhärg, purelteh ei saa poolt munnagi (Vastseliina). Senni kui kaks taplevad ühe muna pärast, pistab kolmas suhu (Ta- Maarja). Katõl tülü tühä muna peräst, kolmas tulõ, tsuskas suuhtõ (Setumaa). Kia muna mõist koori ja süvvä, küll too oskas koore ka käkki (Setumaa). Rummal varas, kia muna mõistsõ süvvä, koori mõistai käkki (Setumaa). Ei ole vaja munna munaga vahetada (Kanepi). Lätsi paljo, munne veidi (Vastseliina). Mis kana muna loo, too väü vällä söö (Rõuge). Parem täämbä munakene kui hommen kanakene (Vastseliina). Paremb korja muna koorõ sisse kui lehma nissa (Räpina). Muna veerus ka uma pesa si sen (Otepää). Mõnõl mehel veerus muna ilma kangõlda makke üles, mõnõl mehel veerüi mäe ala kangõkagi (Setumaa). Mis vika munna veeruta ku veerütüs valmis (Setumaa). Muna, mis pesast kaugele veeris, saab ikka otsa (Vastseliina). Üks mäda muna rikub kõik pudru (Torma). Üks mädamuna rikub teised kõik ära (Ta-Maarja). Mis no inäp vanast vantsuta saa vai määst munast mängätä (Urvaste). Iga lind peab oma muna hauduma (Torma). Iga lind peab ise oma munad hauduma. Oskar Loorits. KÜSIMUSI RAHVALAULUDEST III 1 ). 8. Eelmises RpS 3. numbris tõime üheks looduskõneluste näiteks hobuse kurtmise: Ku peremees saajan, siis ole mina põrgun; enne ringutan Riia reisi, teen teo nädala ja karja kõrra, enne kui sõidan saaja sõidu." Seda motiivi on kasutatud ka rahvalaulus. J ) Laulu näidetes esitatakse siit paale paralleelvärsid taandridadena. Selle uuenduse kohasust eesti rahvalaulu trükipildis on ligemalt selgitanud O. Loorits oma artiklis Eesti rahvalaulu elutundest" (Varamu 1938, nr. 2). Ka rahvalaulude suurväljaanne Vana Kannel", mis nüüd jälle ilmumist jätkab ja mille III osa (Kuusalu laulud) praegu trükitakse, on selle uuenduse omaks võtnud. 114

Obu utel' ennemus'te: Enne tees teonädäli, köödsütas ma Riia oori, sirutas ma sita-oori, enne tees pika papipäevä, enne kui sõidas saajusile H I 7, 463 (1) < Paistu Pulmahobuse kurtmine. suu mul kistas, pää mul kistas, suu mul kistas suitsule, pää mul kistas päitsiile, 10. uule ummisrõngiile, ikki tuleb ruoska tuline, sadab kui säde sinine." J. Reevits (1895). Seesugusel lihtsal kujul on laul hobuse kurtmisest siiski üsna haruldane. Rohkem esineb seda liidetult teiste hobusest kõnelevate lauludega, nagu Hobuse otsimine" ja viimasele lähedal seisev Hobusemäng". Üldse on aga motiiv seniste andmete järgi lõuna-eestiline. Me toomegi siin näiteks ühe teisendi Hobuse otsimise" Mulgimaa redaktsioonist: Hobuse otsimine. Kauva käisi ma karjana, kauva karja oole pääl. Mimma karjasta kaoti vai ma ulgasta uneti? 5. Karjast katti karjatlehma, tilgast unet esä obene. 25. ole ei küla orassel, villa-i Viru nisuna, tantsi ei Narva tatterinna - mina sõidi saaja teeda, saaja teeda, kosja teeda, aie kosja askemida, Ai ma perrä Peeterita, palsi perrä Paavelita. Läe ei Peeter aieenna, 30. panti mul linik lihi pääle, kulda-kõrik kõhri pääle. Oh mu peris perenaene, 10. painu ei Paavel pallendenna oolik talu otsaline, esi pia perrä minema. enne mina reisis Riia teeda, Võti val'la ma vaeasta, 35. enne tantsis Tal'na teeda, päitse päälta akeneta, enne mina vihis Villandina, kiuste ma, kõliste ma, pää mina käänas Pärnuesse 15. rõgiste ma rõngeeida. ehen mul aina, ehen kaara, Kunas oled mu obene? ehen rokka rohkeesta, Tule valla mu obene! 40. ehen sulpi suu peralta Oled kas küla orassel, kui ma sõidas saaja teeda villad kas Viru nisuna, pää mul kistas päitsellani, 20. tantsid Narva tatterinna?' : ambevahe val'lasille, Oh mu peris perenaene, andas rooska rohkeeste, oolik talu otsaline, 45. ärjakara kangedesta." kallis kaara anda j äke, H II 25, 774 (52) < Tarvastu J. Trull (1890). Oleks väga soovitav, kui rahvaluule kogujad päriksid vanade rahvalaulude oskajailt, kas ja missugusel kujul nemad teavad ülalesitatud laule ja ka muid laule, milles kõneldakse hobusest. Kas ja missugusel kujul on tuntud proosakujuline hobuse kõnelus? Kas teatakse vanasõna Peremees pulmas (või kõrtsis), hobune põrgus". Samuti püütagu selgusele jõuda, kas ümbruskonnas on tuntud,,hobusemäng" (Setumaal Leigotamine"). Püütagu selles pääle laulusõnade täpsemalt kirjeldada ka mängu käiku ja iseloomu. Tavaliselt on see ringmäng, kus üks osaline ringi sees kujutab otsitavat hobust ja teine ringist väljaspool hobuse otsijat. 115

9. Loomade kõnelusi sisaldavaid laule tunneb eesti rahvalooming veel mitmeid. Mõningaid me vaatlesime juba eelmisel korral. Seekord juhin tähelepanu veel ühele seni ainult Lõuna- ja Kesk-Eestist kirjapandud laulule, mille sisu on lühidalt järgmine: pulmadeks või talguks tahetakse tappa looma, kuid kõik, keda minnakse tapma, paluvad endid ellu jätta ja seletavad, mis kasu neist siis võib olla. Loomade Tuleb sui, saab sügise, annab Jumal uued odrad, uued odrad, keerud kaerad, varsti valmivad Umalad, 5. siis mu venda võtab naise, teine venda teise naise, kolmas kosib kaugeelta. Hakkasin pulmi pidama. Mis mina ära tapaksin? 10. Läksin härga tappemaie härg aga vastu pallemaie: Peremees, peremeheke, perenaine, naesukene, mis tapad sina minusta 15. sui sul künnan kütismaada, talve toon ma riidad õue tapa vana lehma hangusarve!" Läksin lehma tappemaie, lehm aga vastu pallemaie: 20. Peremees, peremeheke, H II 26, 625/6 (6) < Suure-J tapmine. perenaine, naisukene, mis tapad sina minusta sui sul lüpsan lüpsikusse, talve toon härikvasika 25. tapa see lammas laialõuga!" Läksin lammast tappemaie, lammas vastu pallemaie: Peremees, peremeheke, perenaine, naisukene, 30. mis tapad sina minusta sui toon sulle suure villa, talve kaksi utektalle tapa see vana oorikas, see teeb sulle kuusi "kurja, 35. kuusi kurja, viisi paha: sui tema ajab aia-augud, laeb läbi küla väljale sinna sina maksad mati täie, küla tahab külimitu." aani H. ja O. Mägi (1889). Sageli ei lange liisk lõplikult ühelegi loomale. Isegi kass, kes vahest tuleb viimasena kõne alla, ütleb: Ärä tappagu miute hiire sööve siu emändi, roti noore neitsikeise!" 10. Oma sisult ja ülesehituselt samalaadne on laul puist, kes ei taha lasta end raiuda laevapuuks. Igasugu puud kirjeldavad, milliseid tarberiistu neist kõik tehakse, kuid mitte laevapuud, kuni lõpuks tamm arvab enda kõlbavat ka selleks. Muuseas olgu tähendatud, et see laul on rännanud meilt ka Soome ja pääsenud Kalevalassegi. Läksin metsa luusimaie, luusimaie, hulkumaie, laevapuida otsimaie. Hakasin kaselt küsima: Tere, kaski, uhke meesi, kas sinust saab laeva laudu, Laevapuu. laeva laudu, purje puida, ankurille aluspakku?" Kaske mõistis, kohe kostis, 10. targast minule kõneles: Ei minust ei saa laeva laudu, laeva laudu, purje puida,

ankurille aluspakku mind on loodud ratasteks!, 15. ratasteksi, regedeksi, viinahaami veeretajaks, killakoorma kiigutajaks." Läksin metsa luusimaie, luusimaie, hulkumaie, 20. laevapuida otsimaie. Hakasin kuuselt küsima:,,tere, kuuski, kõrge meesi, kas sinust saab laeva laudu, laeva laudu, purje puida, 25. ankurille aluspakku?" Kuuske mõistis, kohe kostis, targast minule kõneles:,,ei minust ei saa laeva laudu, laeva laudu, purje puida, 30. ankurille aluspakku mind on loodud roikaaksi, rõika aksi, teibaaksi, E 8596 (3) < Kuusalu oras välja hoidijaksi. viljavälja vahtijaksi, 35. kaeravälja kaitsijaksi." Läksin metsa luusimaie, luusimaie, hulkumaie, laevapuida otsimaie. Hakasin tammelt küsima: 40.,,Tere, tamme, madal meesi, kas sinust saab laeva laudu, laeva laudu, purje puida, ankurille aluspakku?" Tamme mõistis, vastu kostis, 45. targast minule kõneles: Jah minust saab laeva laudu, laeva laudu, purje puida, ankurille aluspakku, mere seljal sõitijada, 50. keske merda keerdijada, ligi linna laskejada, kalli kauba kandejada." J. Ploompuu (1893). 11. Järgnevalt me esitame veel laule loomadest, mille jälgimine oleks tähtis. Üle maa näikse tuntud olevat humoristlik laul kitsest, kes nõuab pererahvalt heinu, kuid selle laulu teisendeid on praegu veel kaunis vähe. Kits olli kerge linnukeine, tunsis tuule tõuseveta, päha-ga ilma paisuveta, j oos ta karjasta kodu j e, leie põksu põrmandulle, tantsu lei tarelävele.,,peremees, peremehike, perenaine, naisekene, H II 24, 758/9 (17) < Saarde või Kits tahab heinu. anna mulle heinusida, 10. kaku mulle kaerusida! Kui sa-i anna heinusida, kaku ei mulle kaerusida mina karga kapsa-aida, hukkan su humala-aiad, 15. et ei saa puhis oluta, kallis aeas kaflakesta." Häädemeeste J. Sitska ja J. Aru (1889). 12. Meil oli juba varem mõni näide lauludest, kus võrreldakse teatavaid loomi või taimi üksteisega ja hinnatakse nende tööd või väärtust. Lisaks toome veel paar laulu, millest seni on ainult üksikuid teisendeid kirja pandud. Koeraliha ja sealiha. Koer oli kikki, saba vikki 5. ometi osa magusa: ei liha kõlba kuhugi; sünnib süia, sünnib müia, siga silmista rumala, kõlbab kõigile kõbusse, lammas lampi palgeesta H II 13, 260/1 (26) < Koeru V. Viitmann (1889). 117

Rähni ja sea töö. Rähni raius pailu puida ei saand jõuluksi oluta, ei saand pikkada pinuda, pühadeks ei püilileiba, ei saand sülda suuremada, kalliks ajaks kalja teha, et oleks arvast ahju kütnud. magi mardi-õhtaaksi. Siga tustis palju maada H II 13, 210 (37) < Koeru V. Viitmann (1888). 13. Kurg pahandab tütarlaste üle, kuna need korjavad soost marjad, vares aga rõõmustab, sest pulmadeks tapetakse loomi, kusjuures vareski saab oma osa: Kurg pahandab. lapsed varjule vanemba! 10. 15. Kurg nutab kurjal ealil, pahandab meelepahala: Võtku tühi tütarlapsed, kadugu kodukanasid, 20. ära viivad urvad puusta, urvad puusta, marjad maasta, sinikad SOO seesta, pohlad poole versta pealta, jõhvikad- jõe taganta!" 25. Vares palus palveida, eitis ellida sanuda:,,jumal oidku tütarlapsi, oidku neida ooneida, kaitsku neida katukseida, 30. kus on tütarlapsed koossa, ellikud ema eessa, H II 7, 139/40 (31) < Vaivaru Saab suvi, jõuab sügise, pärast marti päeva kaksi, saavad saanid sõitamaie, reetallad tantsimaie, tütar viiakse mehele, ärga tuuakse tubaje, siga suuri surmatakse, nuurnikud noasse panna. Siis viia sooled soo tahaje, magu metsa kaldasse sealt saab vares vatsa täie, pajulind saab pauna täie, arakas abeme täie, must lind saab muidu süia." H. Masing (1889). Seesugusel kujul esineb laul üle-eestiliselt. Palju haruldasem on redaktsioon, milles kure pahandamine on üldse ära jäetud selle asemel kiidetakse virka Marit, kes toob soost marju. Lõpuks kurgki loodab saada osa tütarlapse pulmaroast. Sellest redaktsioonist on praegu teisendeid vähe ja suurem hulk neistki näikse põlvnevat ühest allikast. Võib-olla tuleb seda koguni eri lauluks lugeda, või siis liitlauluks mingist neiu või naise kiitusest ja ülaltoodud laulust. 118 Marjatooja. Marist saab mul marja tooja, marja tooja, karja käija, 10. soost soostarde vädäjä, arolt härgade aeaja. 5. Mari tõi marjad muilta maalta, jõhvikad üle jõgede. Kurg jäi siis kuulemaie, 15. vares jäi siis vandumaie, H II 54, 427 (93) < Vigala H. arakad aru pidämä: Annaks Jumal tütarlapsed! Tütar viiakse mehele, siis aga härga tapetasse, lauko lehma lahetasse siis aga kurg saab kuue täie, arakas saaks hamma täie, vana vares vatsa täie." Laipmann (1896). Herbert Tampere.

KÜSIMUSI RAHVATANTSUDE ALALT III 3. Rehepeksmist jäljendav tants. Peaasjalikult Muhust on teateid vanadest rahvatantsudest, mis on jäljendanud rehepeksmist, näit. vartamist (pintamist) või pahmatallamist. On tõenäoline, et selliseid tantse on tuntud mujalgi. Küsimuse lähemaks selgitamiseks palume selle kohta lisateateid ja kirjeldusi kõigilt meie kaastöölistelt, eriti neilt, kes elavad Saaremaal, Muhus, Pärnumaal ja Läänemaal. Tähtsust on ka eitavail teadetel, kui need on saadud vanemailt kohalikelt elanikelt. Muhu naised tantsivad,targa rehealust" Foto Vannas. Tallinnas 1922(7). Küsimused: 1. Kas mäletatakse tants e, mis kuidagi jäljendavad rehepeksmist (rabamist, vartamist, pintamist, pahmamist e. sokutamist, puistamist jne.)? Kirjeldage neid lähemalt! 2. Kuidas sellist tantsu nimetati, kas rehepeksmiseks", Rehealuseks" või kuidagi teisiti? Kas on tuntud nimetus Targa rehealune" ja mida see tähendab? 3. Kes kõnealust tantsu on tantsinud, kas vanad või noored? Kas ainult mehed või naised, või segamini? Palju pidi olema osavõtjaid? Kas paaritu- või paarisarv? 4. Kuidas tantsiti, kas kujundasid osavõtjad suletud ringi (nagu ringmängudes) või tantsiti paarides? Kuidas edasi astuti? Kas esines trampimis- või hüppamissamme? Milliseid liigutusi tehti kätega? Milliseid tuure" selles tantsus üldse esines? 5. Kus seda tantsu on tantsitud, kas õuel, reheall, rehetoas (tares), kambris või kuski mujal? Kas on selleks maha pandud õlgi (põhku, sasisid) või viljavihke, ja kuidas nimelt? Kas tantsiti õlgede (vihkude) peal või ümber nende? 6. Millal seda tantsiti, kas jõulupühil, pulmades, rehepeksu lõpul või muul ajal? 119

7. Kas korrespondent või jutustaja on seda tantsu isiklikult näinud või teistelt kuulnud. Millal ja kus on seda kõige viimati tantsitud? Kas on tantsitud pilliloo või laulu (millise) saatel? 8. Kas tuntakse (on tuntud) mängu või,,tantsu", milles esineja hoiab koodi (pinda, varda) vart enda ees püstloodis ning keerutab koodi nuiaga (pindaga) põrandal või maapinnal ringe, ise parajal ajal jalgu eest ära tõstes, et mitte külge lüüa? Millal on nii mängitud? Kas üksinda või mitmekesi korraga? Kuidas on selle kohalik nimetus? 9. Kas on teie ümbruskonnas tuntud niisugust pulmanalja, milles jäljendati rehepeksmist? Andke sellest üksikasjaline kirjeldus. Kas seda mängisid ainult mehed või mehed ja naised segamini? Kas toodi õlgi põrandale ja kuidas need laiali laotati? Millega ja kuidas pekseti? Kas seejuures pekseti mõnda pulmalist? Kuidas sellist peksmist seletati või põhjendati? Mida see pidi tähendama? Kuidas niisugust mängu või nalja nimetati? Millal ja kus on seda viimati nähtud? 10. Kas mäletatakse, et vanasti olevat inimesed ise pahmast tallanud (pahmanud)? Või esineb seda veel nüüdki? Kuidas on pahmatud, kas palja jalu või sellekohastes eri jalanõudes? Millised olid sammud? Kas käidi ringi? Kas hoiti üksteist kätest? Kas seejuures ka lauldi? Kes võtsid osa, kas ainult mehed või ka naised? Millist vilja pahmati? Millal niisugune rehepeksmine viimati esines? 11. Lisage juurde nende isikute aadressid, kes veel hästi mäletavad siin küsitud tantse ja mänge ning on võimelised neid demonstreerima. 4. Tõrretants. Kas on tuntud vana rahvatantsu, mida tantsiti ümber torre (tanni, tünni) või koguni kummulipandud torre põhjal? Kes seda tantsisid, mehed või naised? Millal ja kus tantsiti? Kuidas tantsiti? Millal on kõige viimati nähtud? Kuidas seda nimetati? Kas pillimees oli torre all, istus torre põhjal või oli eemal? Kas on tuntud niisugust pulmanalja, kus pillimees pandi torre alla või torre sisse riide alla, torre külge kinnitati vänt ja kui vändati, siis pidi pill mängima? Kuidas seda nimetati? Kas oli tuntud nimetus pulma-leierkast" ja mida see tähendas? Kas pidi niisuguse pillimängu eest maksma raha? Palju maksti ja kellele see raha läks? R. Viidalepp. KÜSIMUSI PULMANALJADEST. Pulmakirjeldusi leidub ERA-s rohkest, kuigi veel mitte külladasel määral kõigist kihelkonnist. Väga vähe on aga rahuldavaid ülevaateid ja kirjeldusi pulmanaljadest ja pulmas esinenud mängudest. Enamasti nimetatakse ainult nagu muu seas, et pulmas olevat tehtud seda või teist mängu või nalja, aga kuidas just tehti ja milles see nali seisis, see jääb sageli ebaselgeks. Paremaid kirjeldusi pulmanaljadest on saadud ühes mängukirjeldustega, sest neid oli mängude küsimuskavas nimetatud, kuid kokkuvõttes siiski väga vähesel arvul. Sellest tingituna 120

tuleks meie kaastöölistel küsitleda ja koguda pulmanalju ja -mänge senisest suurema hoolikusega. Kui tahame saada täielikku ülevaadet vanast eesti pulmast, siis peame teadma ka seda, milliseid meelelahutusi ja lõbustusi esines vanas eesti pulmas. Võttes arvesse, et vanasti pulm kestis harilikult mitu päeva, on tõenäoline, et seal peale traditsiooniliste kommete esines veel mänge ja nalju. Neist on mõned olnud tuntud laiemal alal, teised jälle ainult mõnes kihelkonnas või vallas, kuna kolmandad võivad olla mälestusi ainult mõnest üksikust väljapaistvast naljamehest. Kuid kõik väärivad kirjapanemist, olgu tegemist kas ainult üksikjuhtumiga või üldtuntud naljaga-mänguga. Kes on meile juba saatnud kirjeldusi pulmakommetest, see kogugu ja saatku endisele lisaks veel pulmanalju. Kes kavatseb pulmakombeid alles küsitlema ja koguma hakata, see ärgu unustagu pärida teateid ka pulmanaljadest. Esijoones vääriksid kogumist muidugi vanemad pulmamängud ja naljad, mille kohta võiksid anda seletusi vanemad kohalikud elanikud. Kuid on soovitav tähele panna ja kirjeldada ka neid nalju, mis esinevad veel nüüdki. On soovitav, et iga kirjeldus sisaldaks järgmisi andmeid: mängu või nalja kohalik nimetus; kes olid tegelased, mehed või naised, vanad või noored? kas erilises riietuses ja maskeeritult (pahupidi kasukas, lina all. nägu määritud jne.)? milles seisis tegevus? millisel pulmapäeval seda tehti? millal viimati esines? kas mängule anti mõnesugust seletust või tähendust? kas see esines ainult pulmas või ka muul ajal? Jne. 1. Kas on seal pulmades esinenud niisuguseid mänge või nalju, milles püüti kujutada loomi või milles mõni tegelane esines loomakujulisena? Karu ~ pulmakaru ~ karu ja tantsitaja. Kas mees või naine? Kuidas riietatud? Kas korraga esines ainult üks karu või rohkem? Mis nad tegid? Mära. ostmine ~ märamäng. Muid nalju hobustega"? Kuidas lavastati? Kas mängiti pulmas härja või mõne muu looma tapmist? Kirjeldage lähemalt! Kas tehti pulmas elevanti (pulmaelevanti)? Sokk, kits ~ kitsemäng. Kas kujutati ka linde? Tönki? Kas kujutati konna või madu? Võlla valla kõnd (Muhus), maduuss jt. 2. Kas jäljendati pulmas naljatoonis laulatust, abielulahutust. sünnitust, ristseid ja muid inimelu tähtpäevi? Kirjeldage lähemalt, kuidas seda tehti. Pulmakutsumise mäng (Elva). Kas mängiti seda ainult pulmas või ka muul ajal? Valtsnoorik ~ ebanoorik ~ koeranoorik~ valtspulmalised jne. Kirjeldatagu lähemalt. Millal ja kuidas tehti? Mis tähendus sellel oli? Laulatamine ~ paaripanemine. Kuidas see toimus? Kes olid laulatajad"? Millises riietuses? Kas mäletatakse sellest tekkinud arusaamatusi või isegi kohtuprotsesse? Kas laulatus naljatembuna esines ka mujal kui pulmades? Halbade abikaasade ülekuulamine, karistamine, lahutamine ja lepitamine pulmanaljadena. Kiigevibu toomine kui pulmanali. Millal ja kuidas toimu.-=? 121

Pulmasünnitaja ( Mis sünnib, see kõnnib"). Seni teateid ainult Saaremaalt. Titeristimine. Surnumatmine. Pruudipärja mäng näib esinevat Õige laialt. Kuid vanemailt inimestelt oleks vaja küsida,, kui ammu seda on hakatud tegema. 3. Kas ja milliseid igapäevaseid töid on jäljendatud pulmanaljades? Kirjeldatagu, kuidas tehti. Kas ainult pulmades või ka muul ajal? Kuidas seda põhjendati ja mispärast tehti? Näit. ketramine, aspeldam i n e, kerimine, kudumine jne. Linalõugutamine. Kanepi k o 1 k i m i n e. Harva võrgu kudumine (seni teateid ainult Muhust). Jahvatamine. Nahaparkimine. Jahipidamine (Karksi). Laevaankru võtmine (ülesvinnamine). Kas on pulmanaljades jäljendatud ka rehepeksmistja kuida seda tehti? 4. Kas on pulmades parodeerivalt lavastatud kohtumõistmist, nekruti võtmist või muud säärast? Pulmakohus ~ kohtupidamine. Kuidas toimus? Kes olid kohtunikud? Kelle üle mõisteti kohut? Milles süüdistati? Milliseid trahve määrati ja kuidas karistati? Kui oli rahatrahve, kellele läks raha? Kas esines pulmades peksukar istust? Mis eest ja kuidas seda jagati? Kas on tuntud rattapeks ~ rataspeks? Kas ühena naljana või karistusena on esinenud,,mehe kohitsemine"? Mis põhjusel? Kuidas seda teostati? Kuidas toimus nekrutivõtm i n e (^soldatiks võtmine")? Kes kujundasid komisjoni"? Kus-kuidas toimetati läbivaatust" ja vastuvõtmist? Mis tehti vastuvõetutega ja,,valgepassimeestega"? Kas lavastati vahel pulmanaljana laada ja turupäeva pidamist? Kuidas seda tehti? Mis ametmehi seal esines? Kas võeti maksu või,koguti raha? Kas pulmaks mängiti habemeajamist? Kellel aeti ja kuidas see toimus? Kas seejuures esinesid ka habememüüja" ja,,habemeostja"? 5. Kas ja milliseid arstimisnalju esines teiepoolseis pulmades? Saunas käimine. Kas saun köeti soojaks või tehti ainult suitsu? Keda viidi sauna? Vihtlemine. Kas vihtlemine toimus saunas või mujal? Kas viheldi kuivalt või märjalt? Kes vihtlesid ja keda viheldi? Miks üldse viheldi? Kupulaskmine ~ kuppude panemine. Kuidas tehti? Kes oli kupulaskjaks ja kas erilises riietuses? Kellele pandi kuppe? Aadrilaskmine ~ verelaskmine. Pulmatohter ~ pulmaarst. Kes oli arstiks? Keda ja kuidas arstiti? 6. Milliseid muid nalju ja mänge veel pulmades esines? Kas on nähtud Juudi kiriku tegemist"? Kuidas see toimus? Kuidas ergutati või karistati uniseid pulmalisi? Kas esines pulmanaljana läbi kadalipu ajamine"? Kuidas see toimus? Kas on vahel pulmas sunnitud tüdrukuid läbi pugema meeste jalge vahelt? Kuidas seda nimetati ja miks nii tehti? Kas on olnud söömisega või joomisega liituvaid nalju? Kas ja millal on lauale toodud midagi ebatavalist (naerist väljalõigatud loomi, jalgadega kalu jne.)? Kas on 122

vahel võisteldud mõne toidu söömises? Kas teatakse kõnelda naljalugusid, mis on tekkinud sellest, et mõni pulmaline oli kaugemalt ega tundnud kohalikke kombeid (,,Saarlase üllatus hiidlase pulmas" jms.). Et paljud pulmanaljad on algselt võinud olla tõsisema tähendusega, omab nende kogumine ja uurimine tähtsust ka meie rahva vanade kommete ja uskumuste selgitamise mõttes. Seepärast on soovitav küsitleda neid esijoones vanemailt kohalikelt elanikelt. On tarvilik juurde märkida, millised naljad on ühenduses rahakogumisega ja kellele sai kogutud raha. Eeltoodud küsimustikus esinevad järjekorranumbrid on ainult orienteerumise hõlbustamiseks, kogutud materjali järjestamisel ja kirjutamisel pole neid vaja arvestada, vaid üksikud pulmanaljad järjestatagu ja nummerdatagu täiesti vabalt, nagu muugi rahvaluule. R. Viidalepp. KÜSIMUSI PULMALAULIKUIST. Pulm on olnud kahtlemata kohaks, kus meie suurmeistrid-rahvalaulikud said näidata omi võimeid. Kusagil mujal polnud see sõnadega üksteise ületrumpamine nii olulise tähtsusega kui pulmas. Eks olnud ju see laulik au sees, kellele vastaslaulja oli sunnitud sõnade puudumisel alistuma. Võidetud polnud mitte üksi vastaslaulja, vaid kogu vastaspool (peigmehe või pruudi pulmalised), sest võistlus algas ikka omade ülistamise ja teiste pilkamisega, mis meelepahas võis muutuda vägagi isiklikuks sõimuks. Mitte iga rahvalaulik ei saanud olla pulmalaulikuks, sest varemõpitud lauludest ja hääst mälust siin vaevalt piisas, kuna pääle traditsiooniliste laulude olid tähtsad just silmapilgu-improvisatsioonid, mida nõudis olukord ja vastaslaulja. Pulmakommetes on maa-alaliselt suuri erinevusi, samuti pulmalaulikute küsimuses. Selguse saamiseks nende kohta on tingimata vajalikud lisaandmed, milleks esitangi mõningaid küsimusi. 1. Kas oli kindlaid, selleks määratud laulikuid pulmas või võis soovi ja oskuse korral laulda kestahes pulmasolijaist? Kes kutsus lauliku (d), kas mõrsja või peigmees, või mõlemad? Kuidas nimetati lauljaid kummagilt poolt? Palju neid oli? 2. Kes olid lauljaiks: naised, tüdrukud, mehed? Olid nad pruutpaari sugulasi või võõraid? Kas tuntakse lauljate palkamist? Kas oli võõraste lauljate palkamine kombeks või tehti seda hädasunnil, kui polnud omade hulgas väljapaistvaid isikuid sel alal? Kuidas suhtuti võõraisse lauljaisse? Kas tuntakse laule nende pilkamiseks? 3. Ku.s peaasjalikult lauldi (pulmatoas, aidas, õuel, teel olles jne.)? Kas lauljail oli oma kindel asukoht pulmamajas (laua taga, nurgas, kuskil kõrgemal, noorpaari vastu) või oli see juhuslik? 4. Millal lauldi, missugusel pulmapäeval ja milliste toimingute juures (mõrsja ehtimisel, ärasaatmisel, peigmehekoju jõudmisel, kirikust tagasi tulles, enne või pärast sööki, linutamisel-tanutamisel, õhtul magama pannes, hommikul äratades jne.)? 5. Kuidas toimus laulmine, kas oli üks eeslauljaks ja teised saatjaiks? Kuidas nimetati eeslauljat ja kuidas saatjaid? 123

6. Laulikute asetus. Kas lauldi rühmas, üksteise selja taga seistes, ringis (sõõris) või kuidagi teisiti? Kas ja kuidas üksteisest kinni hoiti? Kas lauldes istuti, seisti, õõtsutati keha, tammuti jalgel, löödi jalaga takti, käidi ringi? 7. Kas pulmalaulikuil oli mingeid väliseid tunnuseid, olid nad erinevalt riietatud kui teised pulmalised? 8. Mida anti lauljaile palgaks, kingiks või meelehääks? Kas lauljad said osa ka pruudiandidest? 9. Kas tuntakse pruudi ja peigmehe poolt lauljate vastastikust lauluvõistlust ja kuidas see toimus? Kas on tulnud ette ka sõimlemisi ja riidu laulikute vahel ja kas seda riidu mõni pulmategelane katkestas? Kas see laulikutevaheline pahameel kestis ka pääle pulma edasi? 10. Millal on Teie ümbruses pulmalaulikud veel viimati pulmas laulnud? Mispärast on laulmine unustusse jäänud? Või lauldakse veel nüüdki? 11. Kas on olnud Teie pool kuulsaid pulmalaulikuid? Mida mäletatakse nende juhtumistest pulmas? Teatakse ehk midagi nende eluloost? Veel elavate pulmalaulikute kohta lisatagu juurde nimed ja aadressid. 12. Kes oli kaasitaja, kaasik, kaas'k pulmas [pulmalaulik (ud), peigmehe õde, pruuttüd- ruk(ud). peiu poolt laulja (d)]? Kuidas seletatakse seda pulmategelase nimetust? Mis oli kaasikute ülesanne? Olid nad peigmehe või pruudi pulmalisi? Milliseid kombeid on seoses kaasikutega? Tõid nad midagi pulma kaasa ja mida neile seal annetati? 13. Milliseid laule on vanasti pulmas lauldud? Kuidas kohalik rahvas nimetab vanu rahvalaule? Kas on eri nimetust pulmalaulude kohta? Pandagu hoolikalt kirja kõik vanad pulmalaulud, mida kohalikud vanad lauluoskajad veel mäletavad, ühtlasi nimetades, millal ja missuguste toimingute juures teatavat laulu on lauldud. 14. Ülaltoodud küsimused on esitatud väga piiratud ala ja isikute kohta, kuid tähtis on iga teade vanast pulmast. Eriti soovitav oleks kirjeldada pulma algusest kuni lõpuni kõigi tema üksikasjadega: laulude, naljade, mängude, pulmategelaste ja kõigi kommetega, sest just hääde ja terviklikkude kirjelduste järele on puudus suur. Andmeid küsitagu vanemailt kohalikelt elanikelt ja märgitagu juurde, kellelt ja kust need on saadud. Üldse peetagu materjali kogumisel, kirjutamisel ja ärasaatmisel silmas ERA küsimuskavades antud juhiseid. Selma Latt. 5. Aastajaotusest. Praegune kalender jagab aasta neljaks ühepikkuseks osaks, aastaajaks. Vanasti võis see jaotus olla märksa teissugusem, mille selgitamiseks palumegi küsitleda vanu inimesi. Kas peeti varemalt kõike nelja aastaaega ühepikkuseks ja -väärseks 124 KUSIMUSI RAHVAKALENDRI ALALT II. või vaadati kevadele ja sügisele kui üleminekuajale ühest tööperioodist ja aasta osast teise? Kas kevadel ja sügisel on olnud kindlad piirid, millal algas ja millal lõppes, või tehti kindlat vahet ainult kahe aastaaja, suve ja talve, vahel? Missugused päevad on ühel või teisel juhul (aasta jaotamisel nelja või kahte

ossa) vahetegijaiks, uue aastaaja algatajaiks? Kas neid päevi on pühitsetud ja kuidas? Kas on tuntud 13-nädalast ajajaotust ja kuidas see toimus? 6. Pööripäevadest. Mispoolest on olnud pööripäevad tähtsad? Kuidas nimetati pööripäevi üldse ja igaüht eraldi, kas päevakäänak, pöörduspäev, pesa p ä e v, kevadine pöörip., suvine pp., viidipäev, pikem päev, sügisene pp., matteusep., talvine pp., luutsinap., lühem päev või veel kuidagi teisiti? Kas mõnd pp. on peetud tähtsamaks teisest? Kuidas kujutlevad vanad inimesed seda päeva käänamist, pööramist? Mida teatakse päikese paigal (pesas) seismisest neil päevil? Missugune elu arvatakse olevat sellel, kes on sündinud pööripäeval? Kas on keelatud lambaid niita ja villu kedrata neil päevil ja mispärast? Milliseid muid töökombeid või -keelde tuntakse ühenduses pööripäevadega? Mida arvatakse keetmisest ja üldse tule tegemisest? Kas on keelatud pesu pesta mõnel pööripäeval ja miks? Kas tuntakse kangapleegitamise keeldu? Missuguse pööripäeva kohta see käis ja mida sellest kardeti (riie kulub kiiresti, varas himustab seda riiet jne.)? Kas on istutatud või küütud suvisel pööripäeval või enne ning pärast seda? Kas ja missuguseid vilju on keelatud külvata pööripäeva (missuguse?) tuulega (külviaja tuul samasuunaline pööripäeva omaga)? Miks? Kas kari on aetud vara välja suvisel pp.? Millise eelarvamusega? Kas ja miks on.keelatud karja joota? Kas on viidud k a 1 a v õ r g u d või võrguhargid kevadisel pööripäeval lumehangele? Miks seda tehti? Kas ja missugusel pööripäeval on veetud heinu ja põhku koju? Mispärast? Kas pööripäeva või mõne teise päeva hommikul on visatud soola kaevu ja miks seda tehti? Kes oli viskaja? Missuguseid vanasõnalisi ütlusi tarvitatakse pööripäevade kohta näiteks päevade pikenemisel ja lühenemisel (peremehe ja sulase suhtes jne.)? Mida öeldakse pikema öö kohta aastas (kotkas kukub puu otsast maha, mutt paneb tütre mehele jne.)? Märkige kõik, mis arvatakse pööripäeva ilmast (tuulest, sajust, külmast, pilvedest jne.) võimalikult iga pööripäeva kohta eraldi. Kas pööripäeva ilmast järeldatakse edaspidist vilja- ja kalasaaki? Mida ennustavad lumehanged talvisel pööripäeval ja enne seda? Kirjutamisel märgitagu võimaluse korral juurde, missuguse pööripäeva kohta mingi uskumus, komme või ütlus käib. 7. Künnipäev. Millised kombed on tarvitusel künnipäeval, et olla suvel virk? Mida ennustab haljas rukkioras või üldse sula maa nimetatud päeval kevadise külvi või üldse viljasaagi kohta? Mida tehakse põllutööriisd e g a künnipäeval? Kas on viidud sõnnikut põllu 1 e, kuipalju ja mispärast? Kas ja missuguseid kombeid on künnihärgadega? Kas tuntakse kündmist sel päeval? Millal künti (hommikul, õhtul) ja kuipalju (üks vagu või rohkem, terve tükk)? Kas künti ka siis, kui maa oli külmanud? Millist kasu arvati sellest künnist? 125

Kas on tarvitatud vanasõna- 1 i s i ütlusi ühenduses künnipäevaga, näit. laisa ja virga kündja kohta, koduloomadest jne.? Mida järeldatakse künnipäeva ilmast? Kas, kunas ja kuidas peetakse teie pool veel künnipäeva? 8. Ristipäevad. Ristipäevadeks nimetatakse harilikult taevaminemisepüha (suur ristineljapäev) ühes kolme temale eelneva neljapäevaga. Just nende, taevaminemisepüha-eelsete ristipäevade kohta on ERA-s vähe teateid. Küsimused on esitatud üheskoos kõigi nende päevade kohta, kuid teadete kogumisel palume tingimata märkida, missuguse ristipäevaga mingi uskumus või komme on ühenduses. Mitut ristipäeva tuntakse teie pool? Missugused nimetused on ristipäevadel rahva hulgas (esimene, teine ja kolmas ristipäev, tuule-, linnu-, leheristipäev, ristileidmisep., rahe-, räüsäristipäev. ristebe, ristineljapäev jne.)? Kui mõne päeva kohta esineb mitu nimetust, siis tuleks need kõik märkida. Seletatagu lähemalt esinevaid nimetusi. Millest näit. nimetused linnuristipäev, tuule-, raheristipäev jne.? Kuidas ja kui kaua on ristipäevi pühitsetud (esimest söömaajani, teist lõunani, kolmandat kogu päeva jne.)? Kas on ristipäevadel valmistatud erilisi toite? Missuguseid? Kas on tuulutatud riideid mõnel ristipäeval? Miks? Kas on keelatud õmmelda, kangast kududa, kedrata ristipäevadel? Mida kardeti keeldude mittepidamisest? Kas ja missugustel ristipäevadel on keelatud põllul külvata, künda, üldse põllul töötada? Mida sellest kardeti (rahe, tuul, tuulispää rikub vilja, linnud söövad viljaseemne või valminud vilja)? Missuguseid nõidust oiming u i d on tehtud selleks, et põld annaks saaki? Missuguses ühenduses on kari ristipäevadega? Kari hakkab lõunal käima, ei lubata enam heinamaadele, või on keelatud mõnel ristipäeval üldse karja välja lasta. Missuguseid toiminguid on ristipäevadel (või ristip. öösi) loomadega (teiste lehmade lüpsmine, lammaste niitmine, karvade kakkumine hobustelt, looma jälgedest prügi korjamine, äkke lüpsmine jne.)? Kirjeldatagu neid toiminguid, miks ja kuidas see sündis? Kas ja mispärast on viidud nõidusesemeid teise õue, lauta, näit. kanamune, lihatükke, soola, räbalaid jne.? Esitan veel mõned küsimused, mis käivad päämiselt suure ristipäeva kohta. Kui suureks pühaks on arvatud suurt ristipäeva (rohi ei kasva, lind ei tee pesa, sool ei sula vees)? Kas on ristipäeval põletatud tulesid? Kuidas ja kus see toimus? Millised võimed arvatakse olevat inimesel, kes on sündinud ristipäeval? Mida arvatakse lapsest, keda kolm ristipäeva imetatakse (3 aastat)? Kas tuntakse arvamist, et hundil pole luba inimest hammustada ristipäeval? Kas sel päeval on käidud metsas hundi pesi ja poegi otsimas? Kas on keelatud minna palja jalu teise peresse? Mida sel juhul tehti? Kas ja miks on toodud laaste tuppa ristipäeval? Millised tööd ja toimingud on ristipäeval keelatud? (Näit. puude toomine, põranda nühkimine, pea sugemine, heinaniitmine.) 126

Kas ja miks on keelatud kodus kulistavaid töid teha? Miks on keelatud murda lilli ja puid ristipäeval? Tõstamaa kihelkonnas on perenaine ristipäeval löönud heinamaal kivide pihta arvates, et neid siis enam juurde ei teki. Kas tuntakse niisugust kommet teie pool? Milliseid nõidus toiminguid tehti ristipäeval? Miks üldse arvatakse ristipäeva nõidade kõige soodsamaks tegutsemisajaks? Mida järeldatakse ristipäeva ilmast viljasaagi ja edaspidise ilmastiku suhtes? Selma Latt. MIDA JA KUIDAS PILDISTADA. Pildistamise vajadusele ja tähtsusele oleme juba varemaltki juhtinud tähelepanu. Juhiseid rahvaluulekogujatele", lk. 41 on öeldud, et ERA kogub ka fotosid huvitavatest rahvakommetest, mängudest, ebausust, ohverdamiskohtadest, hiitest, reomägedest, vanadest rahvalaulikutest, jutustajaist, pillimeestest jne. Mõned kaastöölised on meile juba saatnudki fotovõtteid, kõige arvukamalt T. Võimula Tallinnast. Käid pilte vähemal arvul oleme saanud A. Sametilt, Aug. M e i - kopilt, F. Eichenbaumilt, M. Sarvelt ja teistelt. Samuti on ülesvõtteid teinud meie stipendiaadid ja ametnikud. Siiski oleks väga soovitav, kui ERA pildikogu võiks kasvada senisest suuremal määral. Senises pildimaterjalis on ka mitmeid puudusi, mis osalt oleksid ärahoitavad, kui pildistajail oleks enam asjatundmist. Sellepärast olgu siin pildistamisküsimust puudutatud natuke üksikasjalisemalt. Juba on lähenemas kevad ja selle järele suvi fotografeerimiseks kõige sobivam aastaaeg. Seame aparaadid aegsasti korda ning tuletame meelde, mida võiks jäädvustada filmile või fotoplaadile ERA huvides. Väga soovitav on pildistamiseks kasutada kõiki eelolevaid pühi ja tähtpäevi, püüdes jäädvustada veel säilinud rahvakombeid. Sellel alal meil pildimaterjal puudub peaaegu täieliselt, mida ei saa pidada loomulikuks. Maal elavad kaastöölised ja fotograafid saa'ksid sel alal mõndagi korda saata. Nii tuleks näit. palmipuudepühal (urbepäeval) pildistada urvaokste toomist, nendega elamute ehtimist ja inimeste peksmist (äratamist), kui seda veel esineb. Suurel reedel ja laup. linnuta astu de toomist, kombeid põllul ja mesilas, kiikede (hällide) ehitamist ja kordaseadmist, pühade-eelset vihtlemist jne. Ülestõusmi s'p ühi 1 pühademunade keetmist ja värvimist, munacte koksimist, veeretamist ja muid munamänge, kiikumist ja lauahüppamist. Jüripäeval ja ristipäeval (taevaminemispühal) on esinenud mitmesuguseid kombeid ühenduses kariloomadega, mis oleksid küllalt tähtsad jäädvustada: karja esmakordne väljalaskmine (kui see on üh. usukommetega), karjase kastmine jne. Nelipühi kaskede toomine, elamute ehtimine kaskedega, armukased", õnnelilled seinte vahel, kiikumine jne. Jaanipäev Jaanide kinnisidumine, õnnelilled, arstirohtude korjamine, tulevase ennustamine, jaanituli, mitmesugused vanad kombed jaanitulel, kui veel kuski esineb (loomade ajamine ümber tule), rahvapärased lõbustused. Kevadel ja suvel pildistatagu kindlasti ka külanoorte kooskäimisi ja lõbustusi kiikede juures ja mujal, igasuguseid rahvapäraseid noorsoo- ja lastemänge, ka vanu rahvatantse. Berekonnapidusid ei tule samuti mitte unustada, eriti pulmi. Mitmel pool esineb veel nüüdki omapäraseid pulmakombeid ja -nalju, mis vääriksid pildistamist 127

(tee sulgemine pulmarongile, passinõudmine, ebanooruk" ja muud valtspulmalised", puimatantsud, pulmaliste vihtlemine, rattapeks, kiigevibu toomine jne.)- Vanamoelisest pulmast Petserimaal, Kihnus ja mujal tuleksid pildistada võimalikult kõik tähtsamad momendid. Pildistamiseks head ainet pakuvad ka töökombed: kastmine esimeste välistööde puhul, ühistööd mitmesuguste naljadega, erilisi kombeid tööde algul või lõpul Setu naised tantsivad Viiegeski kargust". Foto R. Põldmäe 1936. (heinategu, lõikus, rehepeks), talgud ühes talgumängude ja -naljadega; erilisi kombeid ehitustöödel (näit. sarikate pealesaamisel), laeva vettelaskmisel ja muul ajal. Pilte meremeeste ristimisest" ja hentseldamisest. Suvel on kõige sobivam pildistada veel igasuguseid looduslikke mälestusmärke ja maakohti: vanu hiiepuid (pühi puid) ja hiiekohti (hiisi), veel kasutatavaid ohvri kive ja -allikaid, ilma-allikaid, kummi tuskohti, reomägesid, muistseid rahvavanemate nõupidamis- ja kohtumõistmiskohti (kohtumägesid), pulmarongide kokkupõrkekohti, nõidusega ühenduses olevaid kive, vanu kiriku- ja kabeliasemeid, millest olemas rahvajutte; hiidude teid ja sildu, Kalevipoja või vanapagana jälgi, nende viskekive, sänge, künni vagusid jne.; Rootsi kuningate puid jia kive, väeülemate haudu, muistseid lahingukohti, kadunud linnade ja rahaaukude asemeid ja igasuguseid muid rahvatraditsiooniga seotud kohti ja esemeid. Vanu rahvalaulikuid on soovitav pildistada rahvariides ja pillimehi ühes pilliga (s. o. mängimisel). Jutustajaid, laulikuid ja muidki isikuid pildistatagu neile loomupärases olekus ja ümbruses, selleks pole sugugi vaja inimest alati näit. seina äärde seisma panna. Piibumees pildistatagu ikka koos piibuga, sukka kuduv naine ühes sukavarrastega jne. Kus veel pulmades esineb rahvalaulikuid, seal oleks neid soovitav pildistada just nii, nagu nad esinevad 1, samas asendis, järjestuses ja riietuses. 128

Väga soovitav oleks pildistada mitmesuguseid kujusid ja võtteid, mida kasutatakse laste hirmutamiseks (et lapsed ei läheks vilja, et nad ei sööks tooreid marju või õunu, et nad ei läheks pimedasse jne.), samuti kerjuseid ja muid, kellega hirmutatakse lapsi. Pildistada tuleks veel erakuid, arbujaid, nõidu ja muid erakordseid isikuid, ka vanu rändkaupmehi. Naine võtab arstimisvett Mõntu silmaallikast (Jämaja khk.). Foto A. Raadla 1937. Väga hinnatavad oleksid pildid rahvapärasest arstimisest ja ennustamis- ning nõidumistoiminguist: näit. arstimistoiming ohvrikivil või -allikal, ka saunas või mujal, büla-arstide tegevust, arbumine, tilpamine, kaalumine'\ sõnadelugemine, posimine, maagiliste märkide ja toimingutega tervistamine jm. Sügisel tuleks pildistada hingesante, kadri- ja mardisanta, nende nalju ja mänge, ühenduses jõuludega vorstipaine viimist, jõulu hane, jõulutönki, jõulu- e. näärisokku, vanu jõulumänge, õlgede tuppatoomist jm., siis talviseid välismänge, vastlapäeva mänge ja nalju, tuhapäeval tuhapoissi" ja selle viimist, jne. Ühenduses matmiskommetega pildistatagu puudele ja kividele tehtud ristimärke (kombe esinemise kohta on teateid Lõuna-Eestist), eriti just matuserongi peatumist ja märgi tegemist, mälestuspuid, kingituste jagamist kerjustele, mälestussööminguid haudadel. Kohalikke eri võimalusi: setude juures teha ülesvõtteid kohalikest pühadest, kirmastest, pidudest ja praasnikuist (näit. baabapraasnikuist), ristikäikudest ja veeristimisest (jordanist) seda mujalgi veneusuüste juures. Kuidas pildistada, selleks ei saa mõne reaga anda üksikasjalist õpetust, küll võime osutada mõningaile asjaoludele, mida tingimata tuleks arvestada. 129

Rahvaluule alal tehtavad pildistused peavad olema kõigepealt sellised, et neid oleks võimalik klišeerida ja kasutada teaduslikes väljaannetes. Niisuguselt pildilt on nõutav hea ja ühtlane teravus (pildil nähtavad esemed olgu teravate piirjoontega), paras kõvadus (pilt mitte liiga must ega liiga valge, tumedad kohad mitte väga mustad), mis oleneb pildi õigest valgustamisest ja kopeerimisest, pildi terviklikkus (kõik, mida sooviti pildile võtta, on seal tõesti nähtaval ega ole jäänud väljaspoole või poolikuks), üldine korralikkus (ilma rikete ja plekkideta) ja et see mõjuks Loomulikuna ja elavana ning oleks varustatud vajaliste andmetega. Väga väikese formaadiga pildid pole soovitavad. Et saavutada korralikke ja häid pilte, selleks peab pildistaja oskama õigesti käsitada oma aparaati, peab oskama õigesti määrata kaugust, valgustusaega ja pildi ulatust ning kasutama pildistamiseks ainult head negatiivmaterjali (filme, plaate). Filmidel ja plaatidel on pakisel märgitud, millise tähtajani need on tarvitamiskõlvulised; seda tuleb ostmisel silmas pidada. Edasi oleneb piltide headus veel õigest ilmutamisest, kopeerimisest ja kopeerin ater ja Iist. Päe vapil distamise kohta leiavad algajad sissejuhatavaid näpunäiteid J. ja P. Parika s'te raamatust Fotoamatöör", 54 lk., hind 50 senti. Põhjalikum ja üksikasjalisem on samade autorite,,fotograafia õpperaamat", mille 4. trükk on ilmunud a. 1936, sisaldab 313 lk. ühes paljude piltidega ja maksab kr. 3.50. Korralik päevapilt ei tohi tunduda kunstliku ega tahtliku kombinatsioonina, vaid see peab mõjuma kui usutav ja tõetruu väljalõige elust endast. Arusaadavalt tuleb pildistada ainult neid rahvamänge, -tantse jne., mis on koha peal täiesti rahvaomased ega ole õpitud koolist või raama- Mihail Kõvamees, tubli jutustaja, tuist; samuti pildistatagu ikka ainult neid 80 a. v. (Muhu). kombeid, mis tõeliselt veel esinevad. Foto. R. Viidalepp 1937. Mänge, tantse, usukombeid jne. tuleb pildistada kõrvalt, tegevuse kestel, ilma et asajosalised vahiksid pildistajat või aparaati. Nii saame loomulikult mõjuva ülesvõtte. Talgulisi pildistatagu võimalikult ikka töö juures ja tööriietuses. Pildid, mis ERA-le saadetakse ja soovitakse müüa, olgu varustatud järgmiste andmetega: mida pilt kujutab, kes on selle pildistanud, kus ja millal on see pildistatud, pildi hind. Soovitavam on pilte saata ühes negatiividega, sest siis on tasu suurem. Võib saata ka ainult negatiive, isegi ilmutamata negatiive. Viimane moodus on eriti soovitav meie suvistele stipendiaatidele. Siis avaneb meil ühtlasi võimalus anda täpsemaid juhiseid edaspidise töö kohta. Saatmisel tuleb fotomaterjal pakkida valguskindlasse karpi. Pakisele tuleb märkida fotonegatiivid" või fotod", vastavalt sisule, ja anda postile tähitult. Peame väga soovitavaks, et kaastöölised, kellel see osutub võimalikuks, eriti stipendiaadid, püüaksid peale kirjelduste teha ka ülesvõtteid rahvaluulelistel teemadel. Kellel selliseid võimalusi ja kavatsusi on, see saatku mõned pildid meile näha, 130

et saaksime anda veel täiendavaid juhiseid ja ülesandeid. Ühtlasi palume meile teatada nende fotograafide aadresse, kellel on olemas meid huvitavaid ülesvõtteid või kes oleksid nõus neid tegema. On võimalik, et me järgmisel auhindamisel saame rahaliste autasude hulgas kinkida mõnele rahvaluulesõbrale fotoaparaadi. Kellel puudub võimalus päevapildistamiseks, sel oleks soovitav sõnalisi kirjeldusi täiendada joonistega. Eriti just mängukir jelduste juures oleksid joonised olulise tähtsusega; kuid võidakse joonistada ka ohvrikive, pühi puid, nõidustoiminguid, isegi haldjaid, näkke, vaime, kodukäijaid, painajaid jne., kui joonistaja neid tõesti on isiklikult näinud. Kui joonistatakse midagi loodusest (kive, puid jm.) siis tehtagu seda koha peal (vähemalt pliiatsivisandina), mitte aga hiljem mälu järgi. Jooniseid on soovitav teha tindiga või tušiga, pliiatsiga võib ennem teha nõrga eeljoonise. Lihtsamaid jooniseid võib teha samasse vihku, kuhu kirjutatakse sõnaline materjal, paremad joonised on võimalikud ainult heal valgel paberil. R. Vi i d a le p p. MÄRKMEID JUURDELISATUD PILTIDE KOHTA- Neist on ainult keskmine klišeeritud eriti selle kirjutise tarvis, teised klišeed aga laenatud mujalt. Esimesel pildil näeme setu naisi tantsimas. Võte on tehtud, tantsu kestel. Viis naist liigub üksteise järgi ringjoonel vastupäeva, vaade juhitud ringi keskme poole. Tagamai näha pillimees. Pilt on võetud septembri algul päikesepaistelisel keskpäeval, valgustus V» sek. (F:4,5). Liikumist (tantse, mänge jne.) pildistades tuleks harilikult küll kasutada veel kiiremat momentvõtet, näit. Vi» sek., kuna muidu pilt võib tulla segane. Veel võiksime märkida,et see pilt on võetud õigest kaugusest, mistõttu tantsuosalised on kõik üleni nähtaval, mitte mõni välja jäänud või ilma jalgadeta. Kõrvaline isik pahemal äärel ei mõju segavalt. Teine pilt on klišeeritud suurenduse järgi (negatiivi suurus 4 x 6,5). See on pildistatud väga odava, lastele määratud aparaadiga (,,Baby-Brown", hind 4 kr. 75 s.), mis on seetõttu sobiv esialgseks harjutamiseks, et see oma algelise ehitusviisi poolest on alati võttevalmis. Soodsais valgustusolud.es võib sellega saada päris rahuldavaid võtteid. Kuid pikemaajaliseks töötamiseks ja hinnatavamate tulemuste saavutamiseks on siiski soovitav kasutada paremaid aparaate. Viimasena on esitatud üks jutustaja pilt. See on võetud ilma erilise ettevalmistuseta, vanamees just niisuguses riietuses ja kepiga, nagu ta parajasti oli. Pilt on klišeeritud ilma suurendamata. R. V. MEIE VANEMAIST RAHVALUULEKOGUJALT. Oleme juba ennem Juhistes" ja RpS-i numbrites juhtinud tähelepanu sellele, et kogutaks andmeid ka endiste rahvaluulekogujate, Jakob Hurda ja M. J. Eiseni tähtsamate kaastööliste kohta. Sel alal oleme mõndagi huvitavat juba saanud. T. Saar on saatnud Kihnust M. Kuruli vanu käsikirju, J. A. Reepärg on kogunud andmeid Hurda kaastöölise Viilip Klaasi elust ja tegevusest ja on hiljem saatnud ERA-le H. Läntsi järelejäänud korjanduse. Vähemal määral oleme sellelaadilist kaastööd saanud mõnelt teiseltki korrespondendilt. Et niisuguse ainese kogumist hõlbustada, avaldame järgnevas J. Hurda ja M. J. Eiseni tähtsamate kaastööliste nimestiku. Paljud neist endistest rahvaluulekogu j aist elavad ja tegutsevad veel nüüdki, kuid ei võta enam osa kogumistööst, ning Arhiivil pole teada nende praegusi elukohtigi. Siiski oleks tungivalt soovitav, et veel elavad endised rahva- 131

luulekogujad saadaksid ise endi kohta eluloolisi andmeid ja mälestusi omaaegsest kogumistööst. Kõik selline materjal tuleks esijoones kasutamisele Eesti rahvaluulekogujate albumi" koostamisel. Kuid see oleks tingimata vajaline ka neile, kes kord tahaksid kirjutada eesti rahvaluulekogumise ajalugu. Mida tuleks koguda? Kõigepealt eluloolisi andmeid: millal ja kus teatud isik sündinud, kus elanud, töötanud jne. Elukäiku kirjeldada kokkuvõtlikult, üldjoontes. Kui võimalik, lisada eluloole ka ülesvõte (näopilt). Lähemalt valgustada kirjeldatava tööd rahvaluulekogumise alal. Kust ja millal ta on kogunud, kellelt, millist materjali, kas on lasknud endale ette laulda, dikteerida jne. Kas oma kodu-ümbrusest või kaugemalt kogunud? Kuidas olid siis üldised kogumistingimused? Kes olid kirjeldatava tähtsamad laulikud ja jutustajad? Jne. Kas kõnealusel isikul pole säilinud rahvaluulesisulisi kirjapanekuid, mis omal ajal on jäänud ära saatmata? Kas pole tal säilinud kogumistöö juhtidelt (Hurdalt, Eisenilt ja teistelt) saadud kirju? Kõik niisugused käsikirjad ja kirjad tuleksid samuti saata Eesti Rahvaluule Arhiivile. Niisugust materjali saavad ERA-le saata ainult need korrespondendid, kelle tegevuspiirkonnas on juba varemalt olnud väljapaistvaid kogujaid või kellel on isiklikult olnud kokkupuuteid mõne vanema kogujaga. Kuid peale selle on soovitav, et kõik meie praegused kaastöölised saadaksid meile kirjeldusi ja mälestusi endistest kohalikest rahvalaulikuist ja jutustajaist. Nende kohta tuleks andmeid pärida vanemailt kohalikelt elanikelt. Väga tähtsad oleksid ka endiste rahvalaulikute ja suurjutustajate pildid, mida ERA võtab alati tänuga vastu. Kuidas kirjutada ja saata? Mälestusmaterjali kirjapanekul tuleks silmas pidada kogumistöö kohta üldiselt maksvaid reegleid: märkida juurde, kust kellelt andmed saadud jne. Lühikesed märkmed ja teated võib kirjutada eri punktidena harilikku korjandusvihku. Kui aga saadetakse vanu käsikirju, kirjavahetusi jne., siis on soovitav teha saadetistele eri kaaskiri, mis sisaldaks kõik saadud andmed käsikirja-omaniku ja tema elukäigu kohta. Ärasaatmiseks kasutada ERA ümbrikke. Isikud, kelle kohta andmeid soovita kl se. Virumaa vanemaist kogu j aist on teenekamad ja silmapaistvamad: Vaivaras kooliõp. H. Masing ja Fr. Feldbach, Jõhvis Paulus Pau r mann, Haljalas Leena Lepp- Viekmann (hilj. Leena Pruul), Danel Pruul ja J. A. Rehberg (praegu: Reepärg), Kadrinas A Lf r. K o n s t. Kivi, Väike-Maarjas ja Simunas Voldemar Rosenstrauch, Väike-Maarjas V. Lurich. Neist on V. Rosenstrauchi kogumisteekonnad olnud kõige ulatuslikumad: Hurdale on ta alustanud kaastööd kihelkonnakooli-õpilasena a. 1893, kuid aa. 1908 1915 on ta andeka lauludekogujana rännanud koos muusikamehega paljudes kihelkondades, peamiselt siiski Järvamaal ja Virumaal. Järvamaal on läinud sajandil olnud väljapaistvaid kogujaid vähevõitu. Kuid Hurda suuremate kaastööliste hulgas oli siiski ka üks järv äkas, nimelt HansAnton Schultz Koeru kihelkonnas Vaali külas. Esines 1905. a. koha peal ka poliitilise tegelasena. Oleks väga soovitav saada lähemaid andmeid ja mälestusi tema elust ja tegevusest, eriti aga ta rahvaluulekogumise ja ta tähtsamate jutustajate kohta. M. J. Eisenil on Amblas ja Tapal olnud mitu produktiivset kaastöölist: Joosep Neublau (saatnud 1892 1905), Otto Hinzenberg, J. Ekemann, Karp Kuusik ja teisi. Harjumaalt olgu nimetatud vanemate ja teenekamate kogujatena: Jüris Jaan Saalverk, Kosel Tõnu Viidemann (praeg. n. Võimula), Kuusalus J o h. E s k e n (saatnud enamasti Simitatsa asundusest), Risti khk-s Johan Holts. 132

Läänemaalt: Vigalast Mihkel A i t s a m (Hurda kaastööline aa. 1894 1903) ja Lä-Nigulast Johan Prooses (Eiseni kaast. aa. 1895 1904). Kuid Läänemaalt Vigala kihelkonnast põlvnes üks meie rahvaluulekogumise juhte M. J. E i s e n. Temagi kogumiskäikude kohta oleks väga huvitav saada mälestusteateid. Saaremaa kogujaist on saavutuste rohkuselt tõusnud esikohale Eiseni kaastööline AndreiKuldsaar, kes tegutses Jämaja kihelkonnas. Teistest vanemaist olgu veel nimetatud KarlLoiken Kärlas ja Viilem Mägi Karja kihelkonnas. Üldse peab aga saarlaste kohta kahjuks ütlema, et seal nii vanemal kui uuemal ajal on leidunud väga vähe häid kohalikke rahvaluulekogujaid. Pärnumaa. Tõstamaal ja osalt ka Mihklis on tulemusrikkalt tegutsenud Gustav Anniko; Tõstamaa suuremate kogujate hulka kuuluvad veel Otto Schantz ja J. A. Weltmana. Saarde khk-st on kogunud Juulius Aug. Kangur. Saardest. Hallistest ja Paistust on palju paberile jäädvustanud J. P. S õ g ge 1. Karksis on olnud mitu head kogujat: vennad Hünersonid (Jaak ja Jaan), Ernst Kitzberg ja Jaak K i v i s ä k. Viljandimaal on suurkogujaid olnud eriti palju. Helmest, Põltsamaalt ja mujalt on rohkesti kogunud JaanKaru, Tarvastust Joh. J. K a 1 a ja Jaan Viira, Viljandi ümbrusest Hermann Nigul ja Jüri Täht. Viljandimaa suurkogujate esirinda kuulub Anton Suurkask, kes on teinud mitmeid kogumisteekondi ka väljaspool Viljandimaad, kuid kelle korjandustes on põlvnemisandmed sageli ebamäärased ja puudulikud. Kolga-Jaani van. kog. tuleks nimetada Jaan Bergman n'i. Põltsamaalt on rohkesti kogunud Martin Luu, Pilistveres ja mujalt Jaan ja Hans Kelle r'id. Tartumaa vanemaist kogujaist on tulemusrikkamalt töötanud Avinurmes Mihkel Sild, Palamusel Hans Karro (~ Karu) ja Heleene Maasen (hil. Varik),, Võnnus Jaan ja Peeter Rootslane, Otepääl Villem Vaher. Neist on H. Maasen kõig-e suuremate saavutustega vanema põlve naiskoguja, olles paberile jäädvustanud väärtusi, materjali üle 1000 lehek. Võrumaalt teatavasti põlvnes meie kõige suurem rahvaluulemees Jakob Hurt. Tema on kogumistööd teinud oma kodukihelkonnas Põlvas, eriti aga Setumaal, kuhu tegi mitu matka aa. 1384 1903. Oleks suuresti tänuväärt saada mälestusteateid tema kogumismatkadest. Võrumaal Vastseliina khk-s elas ja tegutses ka J. Hurda tähtsaim abiline, vanema põlve suurim rahvaluulekoguja Jaan Sandra, kelle saavutused ulatuvad 8700 lk-ni, selles veel osa suures formaadis. J. Sandra on rohkel arvul kogunud materjali setudelt. Teistest Võrumaa kogujaist olgu nimepidi esitatud Kanepist J. V ä g g i, Rõugest Märt S i i p s e n ja J. G u t v e s, Põlvast Joosep T a m m ja Joosep Hurt, Räpinast Jakob Jagomann, Vastseliinast Heinrich Prants, Gustav Sandra (Sander) ja Jaan Jakobson. Setude keskelt on väljapaistvaid kogujaid tõusnud alles Eesti Vabariigi päevil. Eeltoodud loendi täiendamiseks tuleb aga veel nimetada Jakob Hurda poolt välja saadetud stipendiaate (enamasti üliõpilasi): Oskar Kallas ja Mihkel Ostrov, Gustav Seen, P. Saul, Joh. Keerig, J. Ilves, Johann Trull jt. Et nende kogude juures pole alati andmed kuigi üksikasjalised ja et reisikirjeldused harilikult puuduvad, omaksid nende mälestused omaaegseist kogumisretkist seda suuremat tähtsust. Muidugi maksab algul nimetatud materjale koguda ja saata veel muudegi vanemate rahvaluulekogujate kohta, kes siin võib-olla pole küll nimepidi nimetatud. Samuti mitmed rahvaviiside kogujad, kes tegutsesid aa. 1904 1921 dr. O. Kalda juhatusel (EÜS-i nimeline korjandus), võiksid kirja panna oma eluloo ja andmeid kogumistööst ning saata ERA-le. Karl V i 1 j a k u, Peeter Ruubel-Kõrnitse ja 133

mõne teisegi kohta palusime andmeid nende omakseilt ja sugulastelt. Etkapraegusedkogujad saadaksid ERA-le oma eluloo ja pildi ning aegajalt ülevaateid kogumistööst, seda on rõhutatud juba Juhistes" (lk. 47). Kes on kord juba saatnud meile oma eluloo, sel muidugi ei tarvitse seda enam teha teiskordselt. R. Viidalepp. JAAK SÕGGEL KULTUURITEGELASENA JA VANAVARA- KORJAJANA. Jaak SõggeFi töös näeme kajastumas kõiki tähtsamaid perioode eesti rahvaluule kogumises: noormehena innukalt kaasa löönud J. Hurda suurüritusele selle varasemas järgus, varsti liitunud ka M. J. Eiseniga ja väiksemate korjajatega, tegev olnud isegi suuremate tööde vaheperioodidel ja vanemas eas uuesti täie jõuga kaastööd teinud Eesti Rahvaluule Arhiivile ja Eesti Rahva Muuseumile. Ta sündis 28. märtsil 1871. a. Halliste khk., Kaarli v., Taru talu suitsusaunas mõisatöölise pojana. Noorus möödub karjas käies ilusates metsades, mis olevat mõjutanud ta luuleta j a-kalduvusi, ja õppides Kaarli vallakoolis. Varakult ärkab poisis ka huvi kirjanduse vastu, mida soodustab haridusesõbralik isa. Meheikka jõudes teeb katseid linna ametisse pääseda, et olla kultuuriallikaile lähemail, kuid 1894. a. satub Uue-Kariste valda Auksaare metsavahiks. Amet nõuab palju aega, kuid on,,kergem ja puhtam" talutööst, ning võimaldab ka kiriandusehuvide rahuldamist. Mõnikord peab küll lugema ja kirjutama metsas kännu otsas! 1905. a. tekib vastuolusid mõisaülemustega tema rahvusliku meelsuse ja kirjandusliku tegevuse pärast, mistõttu ta lahkub ametist. 1906. a. saab ta Voltveti mõisa kupjaks ja viiakse 1918. a. samale ametile Räägu mõisa, kus on segaste aegade pärast täieliseks vastutajaks suurmajapidamise eest. Mõis jagatakse 1920. a. ja temagi saab endale Võidu" talu, kus elab tänaseni. Kohalikust elust on ta agaralt osa võtnud seltskondlikus ja omavalitsuslikus töös. Kuid Jaak Sõggel'i teened on paistnud ka kaugemale omanurgast. Juba 1890. a. alustab ta kaastööd ajalehtedele ja jätkab seda tänapäevani. Temalt saavad kirjutisi Sakala", Uus Aeg", 01evik", Virmaline", Linda" Eesti Postimees", Põllumees", ^Päevaleht", Postimees", Pärnu Postimees" ja rida teisi ajalehti ning ajakirju. Tal olevat ilmunud umbes 400 sõnumit, 25 juttu, 63 luuletist ja palju muid kirjapanekuid. Isegi 6 eriraamatut on see lihtne talumees suutnud välja anda. Need on enamasti jutukesed, luuletised ja lastenäidendid omaaegse rahvakirjanduse vähenõudlikus laadis, ainult Mänguaed" (ilm. 1902) sisaldab üsna huvitava kogu rahvamänge. Kõige tähtsam on aga Sõggel'i töö rahvateadusliku ainestiku kogumisel. Juba enne kooliaega käis ta karjas üheskoos kellegi Laulu Leenaga", kelle suust kuulis rohkesti rahvaluulet ja märkis juba sel ajal mõndagi paberile. 1892. a. loeb ta ajalehest J. Hurda aruandeid korjamistööst, süttib sellest, alustab ka kogumist ja tõuseb varsti Hurda paremate kaastööliste hulka. Ta otsib välja ka oma lapsepõlveaegsed ülestähendused ja needki kõlbavad suure aidamehe varasalvede jaoks. Hurdale saadab ta pidevalt kaastööd 1892 1903. aastani ja saab paremate tunnustuste osaliseks, nagu: väga kaunis korjandus, õige meelespeetav"; on täis töö ja toob täit tulu";,,iseäralise elavusega tänan Teid, sest Teil on pääle mõnusa materjali veel kindel töösiht, järeljätmata vaim ja äratamise võim" jne. Ta teebki tublisti kihutustööd teiste õhutamiseks. Ühevahe tekib Taga-Pärnumaa ja Mulgimaa korjajate vahel nagu väike võistlus, mida asjaosalised ise arvestavad aruannete järgi, ja siis on mulgid viimase võimaluseni oma kodunurga au eest väljas. Mõnedki hakkavad 134

korjama Sõggeli õhutusel, kuid suur osa on liiga loid pidevaks tööks. Hurt saadab temale juhtnööre, mis panevad materjali valima, vaba hoidma endaloomingust ja varustama vajaliste andmetega. Nõnda korjab ta 2360 lehekülge materjali 5768 punktiga, tõustes Jaan Sandra järel üheks tähtsamaks Hurda kaastööliseks. Suur lehekülgede arv on osalt rippuv ka paberi väiksemast formaadist (postpaber). See on rikkalik ja väärtuslik materjal, ilmselt suure töökuse vili, sest Sõggel elas metsarikkas kohas, kus leidus väheselt inimesi, ja kaugemale ei saanud ta üldse minna. Alati jätkus tal ka püsivust saadetisi väga korralikult ümber kirjutada, nii et tema käsikirju on väga kerge lugeda. Kõige rohkem on ta materjali leidnud oma isalt ja emalt, pimedalt sandilt Jaanus Sosi'lt, paljudelt sugulastelt, tuttavatelt jne. Tööl olles kandis ta pliiatsit ja paberit kaasas ning pani kohe kirja kõik sobiva. Ta ülestähendused on üldiselt enam-vähem usaldatavad ja sisukad, kuigi mitte rahvaehtsas keeles ja mõnikord liiga pikalt ümberjutustavas laadis. Kõige paremad on tema korjatud uskumused-kombed, siis ka jutud, mis osaliselt kannatavad küll üleliigset sõnarõhkust, samas laadis ka kõnekäänud ja vanasõnad, kuna üsna vähe leidub tal rahvalaule, mida sealses ümbruses osati väga piiratult. See iseloomustus on üldjoontes maksev ka ta hilihästi kerge lugeda. Kuid Hurda kõrval algas tegevust ka M. J. Eisen, ja SõggeFil tuli varsti kiusatus temalegi materjali saata. Pealegi läkitas Eisen meeleheaks oma raamatuid, milles hakkas varsti figureerima ka SõggePi nimi. Algul ei pidanud ta kahekordset tööd loomulikuks ning arutles seda muuseas ka Fr. Kuhlbarsaga, kes soovitas Eisenile mitte saata. Kuid viimane ei leppinud isegi sellega, et sama isik saadaks mõlemaile materjali, vaid nõudis täit truudust" endale. Kahju oli Hurtagi jätta ja nõnda peab Sõggel laskma ennast Hurda aruannetes tähistada varjunimega Meelespia", sest muidu mõned on kadedad, et ei andnud neile vanavara". Ja Hurda rahustamiseks palub ta Eiseni aruannetes endale nimeks panna J. Tuum". Sellise diplomaatiaga" viimaks täiesti kodunedes kirjutab ta Eiseni jaoks ümber sama materjali veel kord peaaegu täies ulatuses. Suurem kaastöö Eisenile lõpeb 1901. aastal, kuid elustub mõnikord uuesti pikemate vaheaegade järele, eriti 1931. a. peale Eiseni surmani. Ühtekokku moodustab see umbes 1500-leheküljelise kogu, kuid nagu öeldud enamasti Hurdale korjatud materjalide koopiatena. Ta kogus veel J. Jungile arheoloogilisi andmeid oma koduümbrusest, A. Grenzsteini kirjakogule kultuuriloolisi kirjeldusi ja F. Kuhlbarsile kohanimesid. Hoolsa kogujana on ta säilitanud ka isiklikke kirjavahetusi. 1920. aastal ostis Eesti Rahva Muuseum temalt ligi 1000-leheküljelise köite rahvaluulet, mille ta korjanud 1906. a. alates peamiselt Voltveti mõisatöölistelt. 1929. a. algab ta pidevat kaastööd Eesti Rahvaluule Arhiivile, teenides viimastel aastatel ka korduvalt auhindu. ERA kogudele on ta saatnud juba 3 1 / 2 eri köidet umbes 2000 leheküljega. Sisuliselt väärivad eeskätt mainimist tema vastused küsi- 135

muskavadele, näit. õitsikombeist, kiikumisest, vahetuskaubandusest, kõrtsidest, õiguslikest suhteist jne. Ka leidub tal rohkesti kultuuriloolisi andmeid. Etnograafilise materjali kogumise eest on ERM teda hinnanud oma aukorrespondiks valimisega. Paljud nooremad kaastöölised ja ERA pere nägid teda elavana ja huviderikkana Arhiivi 10-aastasel juubelil Tartus. Loodetavasti jätkub tal seda väsimatut töötahet ja sügavat armastust vana vara" vastu veel mõneks ajaks, kui ainult hävitav ajahammas ja tema enda erakordne töökus ei tee hoopis lagedaks viimasedki vähesed töömaad. R. Põldmäe. JAAN MOODIS 60-AASTANE. Jaan Jaani pg. M o o di s (varemalt ka Mootis, Mootisse) on sünd. 20. novembril 1877 Võnnu kihelkonnas Kastre-Võnnu vallas Suitsuotsa külas Kubja talus, kus elab praegugi selle omanikuna. Saanud hariduse kohalikus küla- ja kihelkonnakoolis, on töötanud sekretäri abina Kastre-Võnnu vallavalitsuses ja Tartus, alates 1903. a-st kohtu-uurija sekretärina ja tõlgina ning 1916. a-st lühemat aega Tartu vangimaja ülema abina. Rahvaluulekogumise alal on M. teotsenud juba a-st 1894 alates, kuid mitte pidevalt. Jakob Hurdale ta on saatnud kaastööd oma kodukihelkonnast aa. 1894 1897, kokku u. 100 lk., ja ühekordselt M. J. Eisenile a. 1907 ning E. Kirj. Seltsile a. 1909. ERA-le on M. saatnud esimese korjanduse a. 1932, suuremal arvul aga alles aa. 1936 37, nagu tõendavad ka Rahvap. Selgitaja" aruanded, tõustes ühtlasi osasaajaks rahalistest preemiatest. Kõik korjandused põlvnevad Võnnust. Praegu on M-l ERA-s üks eri köide koos D. Lepsoniga (ERA II 150). Viimasel ajal on M-i rahvaluulesaadetised vähenenud nähtavasti selle tõttu, et ta kogumisharrastused on laienenud muudelegi aladele. Palju õnne eluaastate juubelil! Loodame, et saate oma senist korjandust veel täiendada väärtusliku lisandiga. R. Viidalepp. KAHEKSAS ARUANNE RAHVALUULE KOGUMISEST (1. X 31. XH 1937). Sügisene hooaeg rahvaluule korjamises on olnud rõõmustavalt viljakas. Umbes 30 endist ja uut kaastöölist on suure hoolega teinud tööd ja ligi 200 saadetisega rikastanud meie rahvaluulekogusid umbkaudu 7000 lehekülje võrra, mis näib olevat rekordiliseks saavutuseks kõigi aegade korjamistöös. Kuid mitte ainult lehekülgede rohkus ei ole silmapaistev, vaid ka sisulise väärtuse poolest on korjandused enamasti kõrgel tasemel, välja arvatud mõnede algajate esimesed katsed. Korjamistööd on tiivustanud ka lähenev aastalõpp, mis annab aasta üldhinnangu tehtud tööst ja otsustab auhindamise tulemused. Samuti on virgutavat mõju avaldanud ERA 10- aastane juubel, mis andis eriti kursuslastele uut hoogu tööks. Mitmed stipendiaadidki on lõplikult üle andnud oma suvised korjandused. 136 Stipendiaatidest on Enda Ennist töötanud väga agaralt Risti, Lääne-Nigula ja Martna kihelkonnas ning toonud sealt 288 lehekülge või 732 punkti kõrgeväärtuslikku materjali, lisaks 154-leheküljelise päeviku, mis pikkusele vaatamata on tihedasisuline. Ühtekokku moodustab tema suvine korjandus ligi 800-leheküljelise köite, mis seda väärtuslikum, et põlvneb materjalikehvast Lääne- Eestist. Linda Köögardal on stipendiaadina toonud 112 lk. või 106 punkti ja päeviku, lisaks oma senisele korjandusele Kihelkonnalt. Stipendiaat Nikolai Sõrmus on lisandanud oma Setumaa korjandusele 63 lk., mis sisaldab päeviku, andmeid paabapraasnikust" jne. Arhiivi ametnik R. Viidalepp on käinud Muhu ja Pöide kihelkonnas ja too-

nud kaasa 502 lk. või 728 punkti rahvaluulet, muu hulgas väärtuslikke rahvalaule, vanemaid mänge, rahvatantse, andmeid laulikuist ja fotosid. Korrespondentidest väärib kõigepealt mainimist Ernst Tammsoo (Vändra), kes on kogunud 208 lk. väärtulikku rahvaluulet. Veel rohkem on ta jõudu kulutanud teiste korjajate tööleõhutamiseks. Tema kaasõpilastest Vändra gümnaasiumis on kujunenud aktiivne korjajate kollektiiv, kes mõne kuu kestel on kogunud üle 1000 lk. rahvaluulet, mis moodustab ERA-s 2 eriköidet. Sisuliselt ei ole materjal küll alati esmaklassiline, sest mõned on kogunud ainult uusi laule, millest osa isegi kirjandusliku päritoluga. Ka tehniline külg jätab mitmel korjajal soovida. Teine osa on aga võtnud oma tööd küllalt tõsiselt ja jäädvustanud rohkesti ehtsat ja vanemat materjali kõigiti rahuldavas kirjapanekus. Paremaid tagajärgi on saavutanud õpilased: K. A. Rõõmussaar (197 lk.), Georg Bakhoff (379 lk.) ja A. Hendrikson (218 lk.). Teistest korjajatest on E. Prisk kogunud 250 lk., J. Mett, U. Riiel, J. Tammsalu ja Ü. Tiism a a vähemal määral. Kui kollektiiv" kavatseb edaspidigi tööd jätkata, siis pidagu ikka silmas meie korjamisjuhiseid ja nõudeid üleskirjutamise korralikkuse suhtes. Ühiskorjanust on jätkanud ka Kodutütarde Lääne ringkond. Neist on kõige parem korjandus Kasari rühmal, korjaja Aga Kiindok. Haimre rühmas korjates on Salme Luts leidnud veel vanu rahvalaule. Harju, Kasari ja Päärdu rühmades on korjajaiks olnud mitmed kodutütred. Anna Oinas-Tammeorg on Setumaalt saatnud suurima korjanduse: 368 lk. või 203 punkti. Korjamis j ühiseid silmas pidades on materjali sisuline väärtuski märgatavalt tõusnud. Täiesti rahuldavad jutud, uskumused-kombed, andmed, kiikumisest, õitsist, tuletegemisest jne., mis seni setu korjajail laulude kõrval kippunud jääma kõrvalisemasse ossa. J. P. Sõggel (Saarde) on saatnud. 294 lk. mitmesugust materjali, selle hulgas 5 vihku enda mälestusi ja korjamistöö andmed. Palute viimast saadetist aruandes mitte mainida, kuid Teie ealise ja kogemustega inimese mälestuste kirjutamine Arhiivi jaoks on kõigiti soovitav. Ootame säärast materjali teisteltki vanemailt korjajailt. J. A. Reepärgl (Haljala) 269-leheküljeline korjandus seisab sisu poolest endiste saadetiste kõrgusel. Vello Eenveer (Kullamaa) tõi isiklikult ERA-le juubeli-kingiks 230 lk. kõrgeväärtuslikku materjali. Selles leidub sisukaid vastuseid küsimuskavadele, vanu rahvalaule, andmeid rahvatantsudest ja -muusikast, seejuures on rikkalikult teateid ka laulikute ja jutustajate kohta. Emilie Poom (Märjamaa) on endise hoolikusega jätkanud korjamist. Tema 7 saadetist sisaldab 196 lk. väärtuslikku materjali. Eriti huvitavaid andmeid saadab ta kõrtside, rahvalõbustuste ja tantsupidude kohta, samuti haruldasi koraalide paroodiaid jne. Aleksei Tubli on kirjutanud Järvesuu vallast ehtsas setu murdes häid mänge ja jutte, ühtekokku 191 lk. Palume tööd samas laadis tingimata jätkata. Viievihulisi korjandusi on saatnud (nimed tähestiku järjekorras ): F. Ilvik Mikitamäe vallast setu-murdelisi jutte, mõistatusi, uskumusi-kombeid jne., kokku 121 punkti. Soovitame tööd jätkata. E. Mets (Jõhvi) on pika otsimise peale välja jõudnud vanema materjali juurde, millest eriti rahvajutud on suure väärtusega. A. Mikk (Viljandi khk.) on saatnud 572 punkti sisukat rahvaluulet, milles eriti häid mõistatusi ja uskumusi-kombeid. Uute laulude korjamisel on talle abiks olnud M. Peterson. Mihkel Reinola (Järvesuu v.) 130 pk. sisukat setu rahvaluulet. P. Toomemägi (Meremäe v.) on korjanud peamiselt setu lastemänge, kokku 119 pk. A. Toomessalu (Karja) 102 punkti uskumusi-kombeid, tekkelugusid, nõidusjutte jne. korralikus kirjapanekus. Materjal on seda väärtuslikum, et põlvneb Karja, Mustjala ja Püha kihelkondadest, kust seni on väga vähe korjatud. P. Voolaine (Räpina) on Lutsist üles kirjutanud 148 punkti venelaste ja mustlaste rahvaluulet. Neljavihulised korjandused: D. Lepson'i (Räpina) saadetised sisaldavad 113 p. väga häid jutte, rahvalaule, uskumusi-kombeid jne. Katsuge veelgi aega leida töö jätkamiseks, sest Teie materjal kuulub väärtuslikumate hulka. Kirjandust saadame võimalust mööda. A. Õunapuu (Vändra) on saatnud sisukaid vastuseid küsimuskavadele. Ka viiside üleskirjutamist võiksite jätkata. 137

Kolmevihulised korjandused: Fr. Eiehenbaum (Laiuse) on kogunud vastuseid küsimuskavadele, murdehtsaid naljandeid ja muud väärtuslikku materjali. Elli Luigla (Kodavere) mitmesugust materjali 184 pk. Soovitame tööd jätkata, sest Kodaverest on meil kaastööd väheselt. Marta Viidalepp 273 p. rahvaluulet Muhust, Poidest ja Tartust; rohkesti mängukirjeldusi ja usukombeid. T. Õunpuu (Kaarma) on kirjutanud enda tähelepanekuist rohkesti rahvaluulelisi küsimusi; neid sisaldab ka ta elulookirjeldus. Kahevihulised korjandused: Leida Böckler (Tapa 1.) 189 pk. uuemat rahvaluulet. Joh. Nurme (Kullamaa) on saatnud 239 pk. materjali, millest eriti kõnekäänud on väärtuslikud. Anna Reinola (Järvesuu v.) 121 pk. setu rahvaluulet, mille hulgas eriti mõistat. ja jutud on sisukad. Palume tööd jätkata. Ailina Verlis (Valga khk.) on kirjutanud lätikeelset rahvaluulet. T. Võimula, (Tallinn) materjal põlvneb paljudest Harjumaa kihelk., sisaldades häid naljandeid, kultuurilool, jutte jm. Ühevihulisi ja väiksemaid korjandusi on saatnud väga suur hulk kaastöölisi: Isabella Demberg (Liivi rand) laule Kuusalust, J. Grünthal (Tallinn) materjali mitmest kohast, A. H a n - son (Tallinn) väärtuslikku materjali paljudest khk-st, Elga Kaasan (Torma), M. Kampmaa (Tartu), A. KOKKUVÕTE 1937. A. KOHTA. 1937. aastal sai ERA teatavasti 10 aastat vanaks. Võib olla, et osalt just juubeli ja sel puhul korraldatud kursuse tõttu on kogumistöö eelmiste aastatega võrreldes jällegi elavnenud ja aastalõikus suurenenud. Kogujaid ja saatjaid on olnud üle 160-me (selles arvus pole kooliõpilasi eraldi arvestatud.). Aasta kestel on Arhiivi jõudnud 501 saaadetist, mis ühtekokku on meie kogusid kasvatanud ümmarguselt 25.500 lehekülje ja 37.000 punkti võrra. Lisaks sellele on aasta kestel suurenenud ka meie heliplaatide-, fonogrammide- ja fotode kogu. ERA vabatahtlikest kaastöölistest on 1937. a-1 väljapaistvate tulemustega töötanud järgmised. Arvuliselt kõige suurema korjanduse on saavutanud Anna O i - nas-tammeorg (Setu, Vilo vald): 1310 lk. ja 850 p. Kahjuks pole see korjandus aga täiesti, ühtlase väärtusega; nagu nimetatud juba aruannetes. Temale järgneb J. A. R e e p ä r g (Haljala): 929 11c. 511 p., J. P. S õ g g e 1 (Saarde): 678' lk. 905 p., Emile Poom (Märjamaa): 426 lk. 720 p., Paulopriit Voolaine: 566 lk. 138 Kroon (Otepää) sisukaid naljandeid, J. Lepa (Kihnu) häid rahvalaule, korjanud õpet. T. Saar'e juhtimisel, J. Leinsoo (S.-Jaani), M. L ii vanur m (Kuusalu), G. Lindström (Kuusalu), J. Lunts (Ambla) rikkaliku kogu arstirohutaimedest, E. L ü d i g (Karuse), H. Martin (Viljandi), H. Mesikäpp (Hageri) pulmakombeid, andmeid ehalkäimisest jne., A. Metsat a 1 u (Noarootsi), J. Mihkelson (Tallinn), J. Mikiver (Kuusalu) andmeid laulikuist, keelemurdest jm., J. Moodis (Võnnu), K. Must (Tartu), A. Pulst (Tallinn) andmeid rahvatantsudest, L. Raudsepp (Rõuge), B. Raup (Võru) T. Uustalu eluloo, T. Saar (Kihnu) häid jutte, andmeid korjamisest jm., M. Sarv (Karksi), V. S a v a 1 a (Setu) sisukat materjali, A. Tiitsmaa Postimehe" toim. materjale, A. U n d 1 a (Tartu) rahvalaule Lihulast, G. Uustalu (Rakvere) T. Uustalu eluloost, A. Vabarna (Setu), A. Vallner (Karula), G. Viib aste (Tallinn) oma kaastööliste materjale, O. Vinkmann (Torma). Üliõpilastest on harjutustööna korjanud rahvaluulet: A. Arengu (Tapa), V. Kask (Tartu), T. Kuusik (Tartu), H. Roos (Jõelähtme), S. S i- nimets (Jõhvi), ja venekeelset materjali O. Brandt, O. Gromov, N. VaPkevitš. St. Kielpsz on organiseerinud Tallinna vene gümn. õpilaste hulgas korjamistööd. Arhivaar H. Laakmannl (Pärnu) vahetalitusel on ostetud K. Holzmayer'ilt J. B. Holzmayer'i väärtuslikke rahvaluulelisi käsikirju. Dr. O. Kallas on annetanud Evald Allas'e säilinud käsikirju, milles leidub peamiselt Saaremaa rahvaluulet. R. P.

ja 360 p. (ühes A. Vabarna kirjade ja improvisatsioonidega); edasi Aadu Toomessalu: 383 lk. 458 p., Ernst Ta mm soo: 307 lk. 926 p., Leida B ö c k 1 e r, Fr. Eichenbaum jt. Auhindamisel 24. II 38 on püütud kõigi kogujate saavutis! kaaluda ja hinnata võimalikult õiglaselt ja erapooletult. See on harilikult võrdlemisi raske toiming, kus peale arvude tuleb arvesse veel iga korjanduse sisuline väärtus ja korjaja muudki teened. Kui üks kogub peamiselt uuemaid laule, kirjutades neid ära käsikirjalistest lauluraamatutest, ja saavutab sel teel hõlpsasti palju lehekülgi, teine aga kogub oma materjali vanemailt kohalikelt elanikelt, võttes aluseks ERA uuemad küsimuskavad, siis tuleb teise korjandus auhindamisel arvesse kindlasti kaalukamana ja väärtuslikumana, kuigi tal ehk lehekülgi peaks olema vähem. E. Tammsool jälle on 1937. a-1 hinnatavaid teeneid seetõttu, et ta on äratanud kogumistööle ja võitnud ERA kaastööateks mitu noormeest, kes üheskoos on saavutanud palju suurema korjanduse kui E. Tammsoo isiklikult. Niisugune äratustad väärib kiitust ja sobib eeskujuks meie teistelegi kaastöölistele. Uusi kogujaid on meil vaja kasvõi kõigisse kihelkondadesse. Sest kui meie kaastööiispere pidevalt ei suurene, peavad meie saavutused paratamatult vähenema. Aastavahetusel ERA tänab kõiki oma lugupeetud kaastöölisi, kes väärtuslike saadetistega on 1937. a-1 rikastanud eesti vaimset vanavara. osutu saagi mõttes kehvemaks. RIIGIHOIDJA AUHINNAD PAREMAILE KOGUJALE. Loodame, et 1938. ei Selleks kõigile kaastöölistele palju õnne ja jõudu! R. V. RAHVALUULE Eelmiste aastate eeskujul on härra Riigihoidja ka tänavuseks iseseisvuspühaks määranud meie paremate rahvaluulekogujate auhindamiseks kogusummas 500 kr., usaldades vastavate laureaatide valiku ja autasude väljaandmise Eesti Rahvaluule Arhiivile. Arvestades eri kaastööliste saadetud materjali hulka, sisulist väärtust ja tehnilist külge, on Arhiiv jaganud auhinnad järgmiselt: I auhind (65 krooni) Julius Aleksander R ee pä r g'ile Haljalas. II auhind (ä 40 krooni) neljale kogujale: Emilie Poom Märjamaal, J. P. S õ g - g e 1 Saardes, Ernst Tammsoo Vändras, Aadu Toomessalu Karja kihelkonnas. III auhind (ä 25 krooni) üheteistkümnele kogujale: Leida B ö c k 1 e r Tapal, Vello Eenveer Kullamaal, F. Eichenbaum Laiusel, Aug. Hiie mägi Martnas, Adolf Kronström Kuusalus, Daniel Lepson Räpinas, Anna Oinas- Tammeorg Vilo vallas, Joh. Raid 1 a Kolga-Jaanis, Mari Sarv Karksi-Nuias, Meinhard Särg Avinurmes, Paulopriit Voolaine Räpinas. Peale selle on Arhiiv oma summadest määranud ergutuspreemiaid (ä 10 kr.) kahekümnekahele kogujale: Georg Bakhoff Suure-Jaanis, A. Hend rikson Pärnu-Jaagupis, F. 11 vik Setumaal, Joh. Leinsoo Suure-Jaanis, Marie Lillemägi Setumaal, Nikolai Luiga Vilo vallas, Elli Luigla Kodaveres, Endel Mets Jõhvis, August Mikk Viljandi khk-s, Jaan M o o d i s Võnnus, M. Mäesalu Häädemeestel, Joh. Nurme Kullamaal, Laine Priks Koerus, Mihkel Reinola Setumaal, Ilmar Rohtla Setumaal, K. A. Rõõmussaar Vändras, Paul Toomemägi Meremäe v., Linda Uusküla Hanilas, Aleksei Tubli Värskas, Ailina Verlis Valga khk-s, Tõnu Võimu la Tallinnas, Anti Õunapuu Vändras. Ühtlasi avaldame oma suurimat tänu ka kõigile muile sõnalise vanavara kogujaile ja palume tungivalt kogumistööd jätkata. Eesti Rahvaluule Arhiiv. 139

Järelmärkus. Esimese auhinna saaja J. A. R e e p ä r g'i pilt ja tegevuse ülevaade on ilmunud,.rahvapärimuste Selgitajas" nr. 3, lk. 92. Lisaks siinsele auhinnale oli A. Oinas-Tammeorg saanud oma 1937. a. korjanduse eest ennem rahalist tasu 30 krooni. D. L e p s o n on saanud mitu väärtuslikku raamatut. Väiksemaid tasusid on saanud veel mitmed teisedki, üksikuid raamatuid ja äratrükke on saadetud paljudele. R. Põldmäe ja H. Tampere koostatud raamatu,,valimik eesti rahvatantse" on seni kingituseks saanud järgmised kaastöölised: T. Saar, A. Samet, T. Võimula, E. Poom, A. Kronström, A. Hiiemägi, A. Jeret, M. Sarv, G. J. Jurjev, J. Eplik ja J. Mikiver, kes on kogunud väärtuslikke kirjeldusi ja andmeid rahvatantsude kohta. Läänemaa kodutütarde kogumistöö premeerimisel (dets. 1937) on ERA-lt saanud rahalisi auhindu R. Lundt 10 krooni ja H. Elmi 5 kr. Edaspidiste auhindamiste kohta palume aegsasti arvestada järgmist: 1) Kes oma korjanduse eest soovib tasu saada juba aasta kestel, selle korjandus ei tule arvesse rahaliste auhindade määramisel, mis toimub iseseisvuspühal (24. II). 2) Auhindamisel võetakse aluseks ainult need korjandused, mis on Arhiivi jõudnud eelmise kalendriaasta kestel ja mis on postile antud eelmise a. viimastel päevadel; uue aasta algul postitatud ja meile saabunud korjandusi eelmise aasta saavutustega ei liideta, sest see on väga tülikas, vaid need võivad auhindamisele tulla alles järgmisel aastal. 3) Rahalisi auhindu võivad saada ainult need, kelle korjandused on suuremad kui 100 lehekülge ja sisaldavad täiesti väärtuslikku materjali. ÜHEKSAS ARUANNE RAHVALUULE (1. I. 28. II 1938). Kui eelmise aasta lõpukuudel tõusis rahvaluulekogumine kõige kõrgema astmeni, siis uue aasta algul on märgata erakordse hoo vähest raugemist. Siiski on ka neil kahel kuul tehtud küllalt hoolikalt tööd ja senistele kogudele saadetud rikkalikult lisandusi. On märgata, et korjajad ikka rohkem hakkavad jälgima meie küsimuskavasid, mis tõstab kogude tehnilist tasapinda ja toob esile andmeid, mida seni väga vähe või üldse pole korjatud. Seekord tuleb esikohal mainida korrespondenti A. Hiiemäge (Martna), kes on palju aega ja jõudu raisanud oma koduümbruse muinasluule päästmiseks. Töötulemuseks on 293 lk. või 1074 pk. väärtuslikku materjali, millest eriti vanasõnad ja uskumused-kombed on huvitavad. Nõnda võib vähetuntud Läänemaa pakkuda mõndagi üllatust. Kuid edaspidi püüdke põlvnemisandmed märkida täpsemalt. J. Eplik (Kuusalu) on kirjutanud peamiselt oma isiklike mälestuste järgi 224 lk. või 754 pk. rahvaluulet. Osalt see sisaldab küll tavalist argielu kirjeldust, kuid näitab sagedasti ka uuema rahvaluule tekkimist tegelikest elusündmustest. 140 KOGUMISEST A. Oinas-Tammeorg (Vilo v.) on saatnud 222 lk. setu rahvaluulet, milles eriti väärtuslikud tähtpäevade uskumusedkombed ja pühitsemised. Neid peaksid ka teised Setumaa korjajad rohkem jälgima. Heale allikale on sattunud F. Eichenbaum (Laiuse), kes enamasti sama jutustaja (P. Käa r'i) käest on kirjutanud 192 lk. rahvaluulet. Seejuures tema jutumehe stiil on väga huvitav ja omapärane, mida korjaja on suutnud ka hästi kirja panna. Hoolsalt on töötanud vana korjaja G. J. Jurjev (uus nimi Kallus) Tallinnas, saates 202 lk. mitmesuguseid vastuseid küsimuskavadele ja muud materjali, enamasti kirja pandud enda mälestuste järgi. Viievihulisi korjandusi on saatnud: L. Böckler (Tapa 1.) 171 pk. mitmesugust sisukat materjali, ms. ka anekdoote kaasaegsete tegelaste kohta. V. Eenveer (Kullamaa) on kogunud 276 punkti suure väärtusega materjali: mütoloogil. seletusi, andmeid rahvalõbustustest jne., lisaks käsikirjalisi lauli-

kuid". Ka jutustajate kohta on esitatud vajalisel määral andmeid. A. Tubli (Järvesuu v.) on saatnud häid andmeid setu tähtpäevade, õitsi, kiikumise, orjaaja jne. kohta. Neljavihulised korjandused: J. A. Reepärg (Haljala) häid jutte, naljandeid, etnogr. ja kultuurajalool, andmeid. H. Martin (Viljandi) 4 saadetist mitmesugust materjali, ms. 2 vihku vastuseid mängude küsimuskavale. A. Verlis (Valga khk.) mitmesugust lätikeelset rahvaluulet. Kolme vihulised korjandused: A. Kroon (Otepää) 595 pk. kõnekäände, nalj., uusi laule, viimastest osa saksa ja vene keeles. Tõlkida neid on Teil tarbetu, samuti on mõttetu murdematerjali kirjakeeles uuesti kirjutada. P. Toomemägi (Meremäe v.) setu rahvalaule, mille hulgas väga vanu tüüpe. T. Õunpuu (Kaarma) kirjutab oma kogemustest huvitavaid jutte nõidusest, ebausust, mõisatööst jne. Kirjaoskus on kahjuks veidi vähene, kuid materjal seda rikkalikum ja ehtsam. Kahevihulised korjandused: A. Hallik (Jõhvi) mitmesugust sisukat materjali Iisakust. K. Lepp (Karja) 211 pk. head materjali. Soovitame tööd jätkata. E. Mets (Jõhvi) andmeid pillimeestest, vahetuskaubana., huvitavaid murdelisi jutte jm. J. Raidla (Kolga-Jaani) mütoloogil. terminoloogiat, uskumusi-kombeid, andm. laulmisest jm. Sisukas korjandus. E. Poom (Märjamaa) 197 pk. head materjali, ms. koraalide paroodiaid, andmeid tantsimisest, mõisnikest jne. L. Raudsepp (Rõuge) huntidest, võrumurdelisi uusi laule jne. Anna ja Mihkel Reinola'd (Järvesuu v.) on üheskoos korjanud 83 pk. sisukat setu rahvaluulet. N. Sõrmus on stipendiaadina toonud lisa oma suvisele korjandusele Setumaalt. Ühevihulised korjandused: P. Evik (Setumaa) 18 pk. korralikku materjali, ms. teoorjusest, rahvaprohvetist Vivva Kordo'st. A. Kronström (Kuusalu) 70 pk. haruldasi mänge jm. F. Ilvik (Mäe v.) on korjanud peamiselt setu rahvalaule. J. Johanson (Äksi) 48 pk. huvitavaid mänge. D. Lepson (Räpina) 220 pk. väga häid mõistatusi, muud vähemal määral. E. Lipp us (Simuna) häid mõistatusi jm. Jutte püüdke kirjutada ehtsas rahvakeeles. N. Lume (Meremäe v.) peamiselt setu rahvalaule. A. Mikk (Viljandi) huvitavat lasteluulet. Jutustajate kohta rikkalikult andmeid. H. Ots (Kuressaare) 16 pk. uuemaid laule. Katsuge leida ka vanemat rahvaluulet, selleks pakuvad küllaldaselt juhiseid meie küsimuskavad ja Rahvapär. Selg." K. A. Rõõmussaar (Vändra) uusi laule ja anekdoote, lisaks korjaja elulugu pildiga. O. Sild (Nõo) peamiselt anekdoote ja uuemaid laule. M. Sarv (Karksi) on saatnud 292 pk. väga häid kõnekäände ja vanusõnu. E. Sapas (Halliste) huvitavaid kultuurilool, jutte. V. Savala (Petseri v.) häid andmeid setu tähtpäevadest, uskumustest jne. M. Tromm (Mõisaküla kl.) huvitavaid naljandeid jm. R. Tr.. m (Ambla) miks Te saadate meile pulmakombeid, mis on maha kirjutatud ajakirjast Maret" nr. 1, 1938? Kuid lisate juurde andmed, nagu oleksid need kombekirjeldused kuuldud kohalikelt elanikelt! Siin on tegemist juba päris suure võltsimisega, mis jätab väga halva mulje. Rahvaluulekogujalt nõutakse kõigepealt ausust ja õiget arusaamist selle töö tähtsusest. Ärakirju trükitud allikatest pole meile kunagi vaja saata. On tingimata vaja kogumistöös kinni pidada meie küsimuskavades antud juhistest. Kes seda teha ei taha või ei suuda, sellest ei saa hinnatavat kogujat. A. Vallner (Karula) kirjutab huvitavalt huntidest, nende püüdmisest ja muist ajalool, küsimustest. Ainult käekiri on väga raskesti loetav. K. Viiu (Pühalepa) 33 pk. sisukat materjali. Soovitame tööd jätkata. Kodutütarde Lääne ringkonna korjamistööd on jätkanud Haimre rühm, kus Salme Luts on kirjutanud 56 lk. rahvalaule, mille hulgas ka vanu ja haruldasi. Arhivaar H. Laakmann'! (Pärnu) vahetalitusel on ostetud J. B. Holz- 141

mayeri,,osiliana" II osa käsikiri ja H. kirjavahetust. Väikesi korjandusi on saatnud: P. Ellerhein (Kullamaa) rahvaviise, O. Kallas (Tallinn), K. Laane (Tallinn), S. Latt (Tartu), E. Lüdig (Karuse) andm. taevakirjadest, H. Mesikäpp (Hageri), A. T i i t s m a a (Tartu) Postimehe" materjale, A. T e k k o (Pilistvere) mitmes, materjali, ms. Türgi sõja ennustusi. Kõiki korjajaid ja kaastöölisi tänab südamlikult Eesti Rahvaluule Arhiiv ja avaldab ühtlasi lootust, et töö jätkuks edaspidigi samasuguse hooga. R. P. KÜMNES ARUANNE RAHVALUULE (1. 31. III Ka aruande-aasta lõpukuul on endiselt jätkunud rahvaluule kogumine. Suurima korjanduse 140 pk. 192 leheküljel -on saatnud Ilmar Rohtla Petserist. Kogus leidub vastuseid küsimuskavadele, kuid kõige rohkem setu rahvalaule. Võiksite koguda ka muud materjali, arvestades eriti meie väljaannet Juhiseid rahvaluulekogujatele." J. A. Reepärg (Haljala) 160 lk. häid jutte ja naljandeid, vähemal määral albumisalme. G. J. Kallus (Tallinn) on saatnud 138 lk., mille hulgas mängud on rahvaehtsad, kuid lauludest mitmedki pärit trükitud allikaist. R. Põldmäe (Tartu) on kirjutanud peamiselt anekdoote 91 lk. Marta Viidalepp (Tartu) 72 lk. mitmesugust materjali, muuhulgas kirjeldus merimeeste ekvaatori-ristseist". R. Tromm (Ambla) 87 lk. materjali, millest paljugi näib olevat kirjanduslikku päritolu, mida ei saa paigutada rahvaluule kogudesse. Soovitame suuremat ettevaatust materjali valimisel! Võtke arvesse, mis Teile selles küsimuses varem vastatud, A. Kroon (Otepää) 90 lk. mitmesugust materjali. Tekste püüdke üles märkida, nagu jutustaja esitab, mitte ainult oma teadmiste järgi murdes kirjutada. Ka ei ole vaja murdetekste uuesti kirjakeelde tõlkida. Samuti pole vaja muukeelsele materjalile tõlkeid. Kõnnu algkooli noorkotkad ja kodutütred on õpetaja A. Kronström'i juhtimisel korjanud 152 lk. kohamuistendeid ja muud materjali, enamasti heas kirjapanekus. Paadremaa algkooli õpilased on õpetaja H. Küllap'i juhatusel üles kirjutanud 68 lk. lastelaule. * Kahevihulisi korjandusi on saatnud: E. Ennist (Lä-Nigula) 133 pk. jutte, tekkelugusid jm. väärtuslikku materjali heas kirjapanekus. 142 KOGUMISEST 1938). Enn Heli (Rõuge) 36 pk. uusi laule. Kas,,Hele tähte" jm. kirjanduslikke laule tõesti teie pool lauldakse puhtas võru murdes? Püüdke täpsemalt arvestada meie küsimuskavu ja koguge vanemat materjali. Jaan Ilvik (Vilo v.) on saatnud 12 ehtsat setu rahvajuttu. Kui tööd jätkate, võite saavutada edu. Aug. Kamp (Kose-Kallaste) pulmakombeid juurekuuluvate laulude ja juttudega, põlvnevad peamiselt Poidest. Hella Ots (Kuressaare) 18 pk. saarlaste uuemat rahvaluulet. Võiksite koguda vanemat materjali, millel on suurem teaduslik väärtus. Ühe v ihulisi korjandusi: V. Eenveer (Kullamaa) rikkalik kogu andmeid rahvatantsudest, pillimeestest, jutustajaist ja kogumistööst. Sääraseid kirjeldavaid ülevaateid korjamisest ja vastavaist isikuist võiksid vahetevahel teisedki saata. Aug. Hanson (Tallinn) sisukat materjali mõisaelust, soldatite ebausust, rahvaprohvetitest jm. F. Ilvik (Järvesuu v.) paabapraasnikast" jm. setu kommetest. Salme Joamets (Viljandi khk.) laule ajalooliste sündm. kohta, uskumusikombeid jm., üsna korralikus kirjapanekus. Kaljo Sepp (Karja) 47 pk. mitmesugust materjali. Saadetud laulud on täiesti rahvapärased, ja võite neid veelgi kirjutada. D. Lepson (Räpina) murde j utte, kirjutatud endise vilumusega. Nikolai Lume (Meremäe v.) 33 pk. setu materjali, millest rahvalaulud tavalised, kuid mõistatused üsna head. Joh. Oja (Martna) 66 pk. head materjali, ms. andmeid taevakirjadest, tantsupidudest, vahetuskaubandusest. E. Poom (Märjamaa) 92 pk. väärtuslikku materjali, ms. ka Türgisõjast. M. Sarv (Karksi) 75 pk. häid vanu rahvalaule, koraalide paroodiaid jm.