Sinu maakler Saaremaal VIII ooperipäevad toovad Kuressaarde legendaarse Odessa ooperi- ja balletiteatri. /lk 5 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Marek Salumägi GSM: 503 1407 www.arcovara.ee Ajavahemikul 11. juulist 18. juulini registreeriti Kuressaare linnas Simona Kesseli, Emma Kruuseri, Karl Ares Hommiku, Gert Paaskivi ja Kristofer Leedo sünd. Samal ajavahemikul registreeriti Ülar Hannuse (sünd 1968), Kaja Žmilko (sünd. 1970), Friedrich Toompuu (sünd 1925), Veronika Aljase (sünd 1953) ja Velju Oeselja (sünd 1945) surm. EELK Kuressaare Laurentiuse koguduses ristiti 15. juulil Sander Sirel. 15. juulil oli samas Kaja Žmilko (surnud 36 aasta vanuselt, maetud Kudjape kalmistule) leinatalitus. Teisipäeval, 25. juulil kell 19 kuursaalis heategevuskontsert POPULAARSEID MELOODIAID FILMIMUUSIKAST Laine Sepp (viiul) Tiina Rätsepp (klaver) Kontsert tasuta, annetused Andeka Lapse Fondi. Nr 25 (81) III aastakäik Neljapäev, 20. juuli 2006 Georg Otsa spaa ja Kuressaare jahisadama vahelisele alale rajatavate korterelamute esialgne eskiis. Kuna projekteerimistööd veel käivad, võib majade välisilme detailides muutuda. Repro/Legendijuhtimise AS Nädalaleht Tarmo Sumberg rajab Georg Otsa spaa taha viis korterelamut Spaa-hotelli Georg Ots üks omanikke Tarmo Sumberg soovib sügisel hakata ehitama spaa ja Kuressaare jahisadama vahelisele krundile viite korterelamut kokku 30 korteriga. Kuna osa Kuressaaret külastavaid turiste eelistab hotellide asemel teistlaadseid majutuskohti, on ärimudel lihtne pakkuda kliendile korterit Kuressaares, lausus Georg Ots SPA Hotelli opereeriva Legendijuhtimise AS-i juhatuse esimees Tarmo Sumberg. Tema sõnul lähevad viies elamus kokku 30 valmivat korterit müüki. Klient võib ostetud korterit hoida kogu aeg oma valduses, kuid kui tal on soov korter välja rentida ja näiteks jooksevkulusid tagasi teenida, korraldatakse see tema eest. Kui korteri omanik seda mingil perioodil ei kasuta, saab ta selle anda GO SPA hotellile väljarentimiseks, selgitas Tarmo Sumberg. Projekti eesmärk on pakkuda huvilistele uuelaadset teenust ja meelitada Kuressaarde kvaliteetsemat ning maksejõulisemat klientuuri. Lootus sügisel ehitust alustada Sumbergi sõnul on majade projekteerimistööd kavas lõpetada sügiseks ja loodetavasti sügisel ehitusega ka pihta hakata. Ühe luksuskorteri hinda ei osanud Tarmo Sumberg veel öelda, kuid märkis, et eeluurimistöö potentsiaalsete klientide osas on tehtud ja klientidel huvi olemas. Nii välis- kui eestimaistel klientidel, täpsustas ettevõtja. Tarmo Sumberg lausus, et projekt ei ole iseenesest midagi uut, sest eeskuju on võetud maailmapraktikast ning vastavalt sellele koostatud nii ärimudel kui lahendused. Luksuskorteritr omanikel on samas võimalus tarbida ka kõiki spaa-hotelli pakutavaid teenuseid. Hoonete kõrgus alanes Tori elanike survel korruse võrra Kui korterelamute eskiislahendust linnavalitsuses möödunud aasta detsembris esimest korda tutvustati, avaldasid eelkõige Lootsi tänava elanikud muret selle üle, et rajatavad majad ei ole Tori piirkonnale omased. Oleme elanike kõik seaduslikud ja põhjendatud ettepanekud arvesse võtnud, ütles Tarmo Sumberg. Arutelude tulemusel on Tori elanikele vastu tuldud ja majad ei ole nagu arendaja esialgselt taotlenud 3- korruselised, vaid 2-korruselised, lausus Kuressaare linnaarhitekt Toomas Paaver. Hooned on arhitektuurilt moodsad ja huvitavad, taotluseks on olnud sujuv üleminek ajaloolise Tori hoonestuse ja mereäärse uushoonestuse vahel. Lisaks hoonetele on planeeringuga kavandatud ka Tori jõe suudmest kuni jahisadamani kulgev mereäärne promenaad. Hooneid projekteeriva arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid OÜ arhitekt Raivo Kotov sõnas, et kõik majad nimetatud krundil on maksimaalselt kahekorruselised, kõik hooned osaliselt ka ühekorruselised. Valdavalt puitfassaadiga majad on liigendatud, merepoolse terrassiga ja mere poole avanevad ka suured klaasaknad, lisas ta. OLIVER RAND Ärimees Rein Kilk kavandab Kuressaare puhkealale kohvikut või kõrtsi Eesti tuntumaid ja rikkamaid ärimehi Rein Kilk kavatseb spaade Georg Ots ja Meri vahelisele haljasalale rajada suure kohviku või kõrtsi. Kavatsen teha lähiajal arhitektide seas tiiru ja uurida võimalusi, mis sellele krundile võiks sobida ja millist tüüpi meelelahutusasutus sinna rajada, lausus Rein Kilk. Tema sõnul selgub siis ka see, kas spaade Georg Ots ja Meri vahelisele platsile tuleb kohvik või kõrts. Ehituseks läheb järgmisel aastal Kuigi üks eskiis tulevasest hoonest valmis juba mitu aastat tagasi, on vahepeal seoses Georg Otsa spaa kerkimisega ning ka Meri laiendusega piirkonna miljöö muutunud. Kui varem plaanis Rein Kilk krundile madalamat sorti hoonet, siis nüüd kavandab ta hoone mahu olulist suurendamist eelkõige kõrguse arvelt. Igal juhul on käesoleval aastal kavas selgitada, mis ja kuidas teha, ning järgmisel aastal võiks siis alustada, osutas Rein Kilk. Kindlasti plaanime sinna midagi kihvti. Üks asjaolu kohviku rajamise poolt on see, et seni on Kilk õllekaid rajanud olemasolevaid hooneid rekonstrueerides. Näiteks Tartusse rajas ta eduka Püssirohukeldri ja Pärnus tegutseb kõrts kuursaalis. Kuna Kuressaares on olemasoleval krundil vana kaluriait lammutatud, siis seni pole me taolist asja kunstlikult keskkonda veel loonud, lisas ta. Kilgile kuuluvatest kohvikutest on vast tuntuim Tartu Ülikooli kohvik. Rein Kilk tunnistas, et tegelikult pidas ta suuremat plaani kuursaaliga, kuid siis selgus talle mõnevõrra ootamatult, et see on müüdud. Kuursaal oli meie esimene prioriteet, oleme valmis seda kas või rentima, tunnistas ta. Samuti on Rein Kilk pilgu peale pannud Rüütli spaa vahetus läheduses asuvale kehvas korras endisele sadamaaidale, mille omanik AS Kuressaare Sanatoorium kavandab sinna rajada toitlustuskoha ja oma õllekeedukoja. Kõrtsi võiks pigem just sinna teha, osutas Rein Kilk. Samasse piirkonda rajab toitlustuskoha ka Prits Liblik Kuressaare Sanatooriumi nõukogu esimees Prits Liblik lausus, et nemad kavatsevad toitlustuskoha ja õllekeedukoja ikkagi iseseisvalt rajada, kuigi huvi sadamaaida vastu on tundnud mitmed. Kuigi plaanisime koha rekonstrueerida juba tänavu, lükkub see siiski järgmisesse aastasse, sest Meri laiendus venis, ütles Prits Liblik. Tema sõnul on Veski tänaval asuvasse sadamaaita kavas rajada koht, kus saaks korraga süüa 1-2 bussitäit turiste. Lisaks saaks huviline jälgida kohapeal õlletegu ja talle pakutaks kolme sorti kohalikku õlut. Praegu kahjuks sellist kohta pole, lisas Liblik.
uudised Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee Neljapäev, 20. juuli 2006 Linn kuulutas välja Sulevipoja stipendiumi konkursi Kuressaare linn kuulutas välja konkursi Sulevipoja stipendiumi määramiseks Kuressaare linna vapimärki kandva miinijahtija Sulev aktiivsele ja eeskujulikule kaadrikaitseväelasele. Kuressaare linn annab Eesti mereväe miinijahtija Sulev aasta silmapaistvamale kaadrikaitseväelasele 10 000 krooni suuruse stipendiumi neljandat aastat järjest. Stipendium antakse välja augusti alguses Kuressaare merepäevade ajal. Stipendiumiga kaasneb Kuressaare linnavalitsuse graafiliselt kujundatud tänukiri. Stipendiumi statuudi kohaselt võivad kandidaatide hääletamisel osaleda kõik sõjalaeva meeskonna liikmed, kes on laeval teeninud vähemalt ühe kuu. Parimatest parima valimisel peab kandidaat vastama nn. 7 jala kriteeriumitele. Kandidaadiks sobiv kaadrimadrus või -allohvitser peab olema oma ala professionaal, vähemalt ühe aasta teeninud sulevlasena, hea suhtlemisoskusega ja õiglase suhtumisega ajateenijatesse. Ta peab olema abivalmis, initsiatiivikas, inimlik kaaslaste suhtes, isamaaline ja sportlik. Lisaks ei tohi tal olla kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Stipendiumi andmine on Kuressaare linna, Eesti mereväe ja miinijahtija Sulev 2001. aasta augustis sõlmitud koostöökokkuleppe üks tulem. Lepingu kohaselt kannab Sulev alates 2001. aastast Kuressaare linna vappi ning tutvustab välissadamates rahvusvahelistel õppustel viibides Kuressaaret. Sulevipoja stipendiumi kandidaadi esitamise tähtaeg on 31. juuli. MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? Möödunud nädalal registreeris Saare politsei 129 teadet ja avaldust. Politseijaoskonda toimetati 25 isikut (sh 14 alaealist), kellest 11 jäeti kainenema. Maakonna teedel tabati üheksa alkoholijoobes või alkoholi tarbimise jääknähtudega sõidukijuhti; lubatud sõidukiiruse ületajaid peeti kinni kuus. Kokku alustati läinud nädalal 37 väärteomenetlust. Õigusrikkumistelt tabati 17 alaealist (kõigi juhtumite puhul oli tegemist alkoholi tarbimisega). Kriminaalmenetlusi algatati 10. Varastati tööriistu, lammas, bensiini... 10. juulil sai politsei teate, et Pihtla vallas Haeska külas on sõiduautost varastatud tööriistad ning sõiduki kütusepaagist bensiin; kahju 13 302 krooni. Ajavahemikul 8. juuli kell 15.30 kuni 9. juuli kell 12.30 on Kihelkonna vallas Tammese külas metsatöömasinast varastatud tööriistu; kahju 10 220 krooni. Orissaare vallas on sisse tungitud talu abihoonesse, kust on varastatud muruniiduk ning tööstusvoolu pikendusjuhe. Ajavahemikul 26. juuni kell 18.30 kuni 27. juuni kell 8 varastati Valjala vallas Sakla külas asuvalt karjamaalt lammas; loom oli kohapeal tapetud ja üle karjamaa autosse lohistatud. Kahju 2000 krooni. Ööl vastu 12. juulit varastati Kuressaares sõiduauto lukustatud bensiinipaagist 30 liitrit bensiini; kahju 510 krooni. 12. juuli päeval varastati Kuressaare haigla juurde pargitud autost rahakott koos pangakaartide ja juhilubadega. Kahju 5980 krooni. Politseile tegi avalduse tütarlaps, kes teatas, et 8. juulil varastati Kuressaare linnapargis pingilt tema õlakott, milles oli telefon, CD-pleier, raamat, dokumendid; kokku tekitati kannatanule kahju umbes 4500 krooni Tüdruk sai peksa 4. juulil teatati politseisse teade, et Kuressaare kaubamaja taga sai tütarlaps peksa; 11.juulil algatas politsei juhtunu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetluse (KarS 121 - so kehaline väärkohtlemine). Ühistu juhatuse liige omavolitses Politseile laekus avaldus, et Kuressaares asuva korteriühistu juhatuse liige tegi tehinguid ju- Suur oht keset Kuressaare linna riidilise isikuga, kusjuures juhatuse teised liikmed polnud neist tehingutest teadlikud ja need ei ole kajastatud ühingu üldkoosolekute protokollides; juhtunu asjaolud selgitab KarS 289 tunnuste järgi alustatud kriminaalmenetlus - so ametiseisundi kuritarvitamine. Purjus juht Politsei algatas kriminaalmenetluse 1982. aastal sündinud noormehe suhtes, kes 12. juulil juhtis Kuressaare linnas sõiduautot olles alkoholijoobes; noormehel oli samalaadse õigusrikkumise eest kehtiv karistus. Liiklusõnnetused 10. juulil kell 6.25 sai politsei teate liiklusõnnetusest, mis toimus Pöide vallas Pöide Tornimäe Kõrkvere tee 9. kilomeetril, kus sõiduauto Mitsubishi Colt, mida juhtis Priit (s 1980), sõitis otsa sõiduteele ootamatult jooksnud põdrale. Kaassõitja Ene (s 1951) toimetati vigastusega Kuressaare haiglasse. 16. juulil kella 12.30 ajal toimus liiklusõnnetus Kuressaare- Kihelkonna-Veere tee 23 km, kus sõiduk Toyota Land Cruiser, mida juhtis Regina (s 1978) kaldus sirgel teelõigul paremale teepervele, kaotas seejärel ebaõigete sõiduvõtete tõttu juhitavuse, rullus mitu korda üle katuse ja paiskus teelt välja paremale poole kraavi. Sõiduki juht ning kaassõitjad Meelis (s 1983), Aare (s 1971) ja Taivo (s 1982) said kehavigastusi. 16. juulil kella 19.23 ajal toimus liiklusõnnetus Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi mnt 25 km, kus mootorratas Suzuki, mida juhtis Saksamaa Liitvabariigi kodanik Lars ( s 1969), sõitis sideliinipostilt sõiduteele langenud traatidesse ja kukkus. Mootorrattur toimetati Kuressaare haiglasse. Paus relvalubade väljastamisel Seoses töötaja puhkusega ei toimu Kuressaare politseijaoskonnas ajavahemikus 1. august kuni 17.august relvalubade väljastamist; ei võeta ka taotlusi vastu relvaloa saamiseks. URMAS KIIL, KURESSAARE POLITSEIJAOSKOND Linnakordnik Lembit Rätsepa fotosilma ette jäi võimas ja ülimalt ohtlik mürgine taim Sosnovski karupu, mis kasvamas Jaan-Aleksander Rooda kinnistul Garnisoni 17A. See kinnistu pole sel suvel näinud ühtegi masinat, mis heina niidaks. Nüüd on viimane aeg hävitada kõikjal palju pahandust tekitanud võõrkeha, et see ei saaks edasi paljuneda, toonitas linnakordnik. Linn toetab lasterikaste perede ja kasuperede laste laagreid Kuressaare linnavalitsus otsustas teisipäeval eraldada raha lasterikaste perede ja kasuperede laste laagrite korraldamiseks. Paljulapseliste perede laste laagri korraldamiseks eraldab linn 5000 krooni. Eesti Lasterikaste Perede Liidu korraldatav suvelaager toimub Häädemeestel 4.-6. augustini ja sinna sõidab Saaremaalt 70 last koos vanematega. Kasuperede laste laagri korraldamiseks eraldab linn 4200 krooni. Eesti Kasuperede Liidu Hiiumaal korraldatavas laagris Suvekool osaleb Kuressaarest kuus last. Laager toimub 27.- 29. juulini. Päästekeskus teatab 14. juulil kell 18.01 koristasid päästjad Kuressaares Tehnika tänaval 200 m pikkusel lõigul liiklust ohustanud õli. 14. juulil kell 22.10 põles Kuressaares Lossi tänaval känd. 15. juulil kell 11.14 põles Pöide vallas Mui külas elektriliinide alune kulu 100 m 2- l. 15. juulil kell 11.53 sai häirekeskus teate metsapõlengust Mustjala vallas Paatsa külas. Tuli levis 6 hektaril männimetsas ja metsanoorendikul. Kella kolmeks samal päeval saadi tule levik kontrolli alla. Tule peatamiseks ja põlengualale juurdepääsuks saagisid päästjad metsa sihi. Kustutustööd tegi raskeks ka muutliku suunaga tuul. Praeguseni kustutatakse tulekahjualal turbasel pinnasel põlengukoldeid. 15. juulil kell 13.04 põles Salme vallas Tehumardi külas turbasel pinnasel 3 hektari ulatuses heinavaalusid. Päästjad hoidsid ära tule leviku metsa. 15. juulil kell 14.30 põles Kaarma vallas Vaivere külas maja hoovis kulu, kohalikud inimesed peatasid tule leviku hoonele, päästjad kustutasid põlengu. Tõenäoliselt sai põleng alguse lühisest elektriliinis. 15. juulil kell 15.02 põles Kaarma vallas Tahula külas sarapuumetsa all rohi. 15. juulil kell 18.41 põles Leisi vallas Pamma külas elektriliini all kulu 1400 m 2, tõenäoliselt põhjustas põlengu elektriliinist lendunud säde. 16. juulil kell 15.43 põles Salmel kulu 400 m 2 ulatuses, põleng sai alguse prahi põletamisel lendunud sädemest, omanikud kustutasid põlengu ise, päästjad kastsid ala veega üle. PIRET SEIRE, LÄÄNE-EESTI PÄÄSTEKESKUSE ENNETUSTÖÖ BÜROO JUHATAJA Vahvlijäätis Saaremaa 120ml 24.15 kr/l 2.90 Viin Mrnaja 0,5l 40% 135.80kr/l Keeduvorst Vene kg +1.00 19.75 kr/ kg 25.90 9.90 7.90 Porgandinektar Hippo 750ml 14.55kr/l 67.90 10.90 Kanamunad Koks 10 0.99kr/ Õlu Premium 4,5% 0,5l 4 22.90 +4.00 6.75kr/l Võidemargariin Keiju 400g Keeduvorst Lemmik 400g 24.75kr/kg 9.90 Lemmik AVATUD: E- R 10.00-18.30 L 10.00-15.00 P suletud Tehnika 12, Kuressaare Kauplus-ladu Lemmik Meeldivalt soodne ostupaik!
Neljapäev, 20. juuli 2006 malev/reklaam tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee 120 malevlast, 23 tööandjat ja 4615 töötundi On nii kuum Ühel noorte hitil on sellised sõnad, mis sobivad iseloomustama ka tänavust malevasuve. Kaks nädalat täis lauspäikest. Elavhõbedasammas kraadiklaasis näitas mitmelgi päeval kolmekümne soojakraadi ümber. Puhkajale paradiis, töötegijale katsumus. Töö tulevasel golfiväljakul, teepervedel, metsas ja haljasaladel vajas tegemist. Veidi kergem oli neil, kel katus pea kohal. Kuid ega lämbes ruumis aknaid pesta või ehitusprahti koristada samuti lustipidu olnud. Siinkohal kiitus malevlastele hakkama saadi. Lausa nii, et tööandjad kiidusõnadega kitsid ei olnud ja järgmiseks suveks tagasi kutsusid. Viimasel tööpäeval mitme tööandja poolt välja tehtud tordid ja kringlid tulid meeldiva üllatusena nii lastele kui korraldajatele. 6300-st üle vabariigi töötanud õpilasmalevlasest moodustasid 120 Kuressaare töömalevlast väikese osa. Töötati 23 tööandja juures ühtekokku 4615 tundi. Kui veel eelmisel aastal oli suurem osa töökohti Kuressaare linnavalitsuse allasutustes, siis tänavu oli lugu vastupidi. Hea märk, mis näitab, et malev on oma olemasolu õigustanud. Firmad on noorte töökätest huvitatud ja panevad töömaleva kordaminekule õla alla. Tänud kõikidele tööandjatele. Vastastikuse ladusa koostööta ei saaks malevatraditsioon edasi elada. Eriline tänu Primus PR OÜ-le äärmiselt mõistliku suhtumise ja toetuse eest. Suurematest tööandjatest tuleb veel ära märkida Saaremaa Golf AS, Saare Arendusbüroo OÜ, Saarte Teedevalitsus, Javicar OÜ. Aitäh Kuressaare linnavalitsusele, Saare maavalitsusele ja Hasartmängumaksu nõukogule, kes rahalise poolega toime aitasid tulla. Sügav kummardus kaheksale rühmajuhile, kelle hea töö aitas malevasuve kordaminekule palju kaasa. Tublide rühmajuhtide leidmise tähtsusest rääkis ka Tiit Terik sihtasutusest Õpilasmalev, kui ta meie töid tegemisi kaemas käis. Läinud nädalavahetuse kahepäevane maleva lõpulaager aitas unustada tööväsimuse. Üksteiselt võeti mõõtu võrk- ja jalgpalliplatsil ning seiklusmängudes. Valiti maleva beib ja kutt. Õhtupimeduses elati slaidiprogrammi vahendusel veel kord läbi malevasuve avamise heed, töötegemise rõõmud ja vaevad, malevlaseks löömise lust ja lõpulaagri paremad palad. Pühapäeva õhtupoolikul valgusid pruunikspõlenud malevlased Kuressaarde jõudnud bussist kodudesse laiali. Väsinud ja õnnelikud ühtaegu. Tänavune töömalev oli selleks korraks läbi saanud. Ehk tuleval aastal jälle? Kindlasti! AARE MARTINSON, KORRALDAJA Kuuma ilmaga pole oksakoristustöö metsas naljaasi. Tööandja jäi malevlastega igati rahule Viieteisümnele malevlasele tööd pakkunud ehitusfirma Primus PR OÜ jäi laste tööga väga rahule, sest nende tööusinus ületas ootusi. Olen meeldivalt üllatunud, lausus Primus PR OÜ objektijuht Raul Mägi. Ausalt öeldes ei lootnud me malevlasi palgates palju ja arvasin, et teeme pigem neile heateo, kuid tegelikkus oli hoopis teine. Malevlaste töölevõtmine oli ka meile väga kasulik. Koos kahe juhendajaga tööd rühmanud 15 last said endise teenindusmaja koristustöödel kõva mahvi, kuid Raul Mägi ei hoia lapsi kiites sõnu kokku. Kõik olid väga tublid ja mingit viilimist polnud, kinnitas ta. Kui kõik sobib, kaalume kindlasti ka järgmisel aastal malevlaste palkamist. Töökogemus ja hea tuju Kui praegu, pea kaks nädalat hiljem, maleva alguse peale mõtelda, jooksevad külmavärinad üle selja. Et me ikka viitsisime neli tundi varem järjekorda minna ja seal siis, kes ajakirja sirvides, kes hilinenud lõunasööki pugides, registreerimist oodata. Kuid see tasus end ära, sest ligi pooled jäid ukse taha. Ega malev pole mingi naljaasi või lõbutsemiskoht, ka tööd tuli teha. Ja seda jäus lausa mitmeks nädalaks. Kohti oli väga erinevaid: muusikakool, Kinlux Vara, teedevalitsus, lasteaed, park, Meie Maa toimetus, raamatukogu ja golfiväljak. Ise sain, oranž vest seljas, korjata teede äärest prahti ja golfiväljakul kive ning maltsa ämbritesse loopida. Mind üllatas, kui palju prügi viskavad kuressaarlased maha. Kõige rohkem leidsime suitsupakke ja joogipudeleid, aga oli ka kraanikausse, kindaid ja vammuseid. Märkamatult saabus viimane tööpäev ning kauaoodatud laager ei olnud enam kaugel. Võtsime laupäeva hommikul oma kodinad selga ja sõitsime bussiga Tamme ökotallu. Panime telgid üles ja laagrielu võis alata! Natuke kurb oli, et saja kahekümnest malevlasest oli kohale tulnud vaevalt kuuskümmend. Ees ootas kaks põnevat päeva rohkete võistluste, peadmurdvate ülesannete ja rõõmustavate üllatustega. Sai ka valitud laagri beib ja laagri kutt 2006. Üldiselt õnnestus malev sellel aastal väga hästi. Rühmajuhid olid lastega kannatlikud ja vastutulelikud, töögi polnud raske. Paistab, et ka tööandjad jäid meiega rahule, sest viimasel päeval ootas töölisi magus suutäis. Kes sai hambusse torditüki, kes järas kringlit. Peamine oli, et saime kaasa hea tuju ja soovi tulla järgmisel aastal tagasi. Eks ole ka varajane töökogemus edasiseks eluks kuldaväärt. KATERIIN, MALEVLANE Malevast lapsevanema pilgu läbi: Minu tütar on juba kolmandat suve töömalevas oma praktilisi kogemusi täiendamas käinud ja on kõige eest väga tänulik. Lapsevanemana arvan, et see on tõeliselt hea võimalus noortele omandada uusi töökogemusi, kohtuda ja tutvuda uute inimestega, lüüa käed külge ettevõtmistes, millega pole võib-olla varem kokku puutunudki. Väga tore on see, et on mõeldud sooja lõuna peale. Noortele on väga tähtis teenida oma esimene töötasu. Noortekeskuse töötajad on tublit tööd teinud uute ja avaramate võimaluste otsinguil ning on heameel tõdeda, et arvuliselt töömalev aina pikendab oma ridu. Aitäh kõigile asjaosalistele! LAPSEVANEM MARIAN
kultuur Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee Neljapäev, 20. juuli 2006 Ines Maidre tõi kirikusse Eesti orelimuusika puhtaima klassika 6. juulil toimus Kuressaare Laurentiuse kirikus kontsert oreli taastamise sihtasutuse SAUER toetuseks. Ines Maidre esitles CD-d, kus ta mängib Peeter Süda loomingut. Peeter Süda (1883-1920) on helilooja, kes pühendas kogu oma elu ühele pillile orelile. Väljapaistva orelivirtuoosina jäi Süda lemmikpillile truuks ka loomingus, mis kannab äratuntavat pitserit tema enese väljenduslaadist ja tehnilisest võimekusest. Paraku andis saatus Südale vähe aega oma kunstiliste ideaalide täideviimiseks: ta suri 37- aastaselt, jättes endast maha väikesemahulise, täiuslikkuseni viimistletud loomingu. Tema lõpetatud orelioopused on jäänud seni eesti orelimuusika tipuks ja ehivad igihalja klassikana organistide kontseravasid. Saaremaa metsatalus üleskasvanud ja eraelus askeedina tuntud orelivirtuoosi ja helilooja loomingul on nukruse vari. Süda nägi orelis täiuslikku, orkestriga võrdväärset universumit. Ta suutis oma fuugadesse valada kõige jõulisemad eneseväljendused, mis mõjuvad pihtimustena. Norras elav eesti orelikunstnik Ines Maidre töötab Bergeni Griegi Akadeemias ja annab kontserte kõikjal Euroopas. Lisaks esinemistele sellistes kuulsates katedraalides nagu Notre Dame ja St Sulpice Pariisis, Westminster Abbey Londonis, St Bavo Haarlemis jt. on ta osalenud paljudel rahvusvahelistel festivalidel. Maidre on ka 2005. aastal ilmunud Peeter Süda elu ja loomingut tutvustava raamatu teksti autor. Tema muusika on nagu vaikne hiis, mida alati märgatakse, isegi siis, kui seda mängida Pariisi Notre Dame i kirikus, ütles Maidre. Huvilistel on võimalik seda CD-plaati kuulata Saare Maakonna Keskraamatukogus. TIIU TÕHK Selline on CD-plaat, millel Ines Maidre esitab Saaremaa helilooja Peeter Süda oreliteoseid. Repro Kuressaare sambafestival 2006 10.-14. juulil toimus taas Kuressaare sambafestival, mille raames toimus sambarongkäik ja enne seda tantsulaager, kuhu olid oodatud kõik tantsuhuvilised. Tantsulaagris õpiti sambarongkäigu ühiseid liikumisi ja ühistantse. Tantsijatel oli võimalik osaleda eri stiili tantsudes - jazztants, lastetants, clubfreestyle, bailatino ja hip-hop. Sel aastal oli võimalik treenida järgnevate tundud treenerite käe alla : Monika Tuvi, Kaarel Väli, Kerstin Mandeli, Jessica Stserbakova ja Elisabeth Kodusaare. Sambarongkäigus oli näha igas vanuses sambatantsijaid, nii poisse kui ka tüdrukuid. Laagris olid tantsijad jaotatud nelja gruppi: lapsed, algajad, edasijõudnud ja poisid - nii tagati kõigile jõukohane treening. Hoolimata sellest, et reedel, 14. juulil sadas vihma, osales rongkäigus palju inimesi. Vihm ei takista kedagi. Olid vanaemad lastelastega, emmed ja issid, lapsed kambakesi ja noored. Igas vanuses vaatajaid oli. Tantsijad haarasid endaga kaasa ka publikut! Noormees: Tüdrukud on ilusad. Käisin eelmine aasta ka vaatamas. Väga meeldiv üritus. Mõjub silmadele hästi! Neiu: Hästi lahe üritus on, teinekordki tulen vaatama. Kõik tantsivad nii hästi. Pärast rongkäiku esinesid tantsijad spordihoones. Näha võis erinevatest stiilidest väga kaasahaaravaid tantse. Parimale kostüümile anti seal üle ka auhind, mis läks seekord Raplasse. Aga küll järgmisel aastal üritavad juba saarlased võita! Väga värviline üritus silmailu kui palju! LAURA-LIISA PEROVA Foto: Eneli Raaper Teater Ö(ö)sel pani Kuressaare teatrist kihama Läänemere saarte teatrifestival Teater Ö(ö)sel kahepäevane näitekunsti, näitlejate, teatrimaja ja publiku pidu hõivas 15.- 16. juulil Kuressaare ja muid paiku Saare maakonnas. Kaasa lõid erinevad teatritrupid Ålandilt (Soome), Rügenilt (Saksamaa), Hiiumaalt, Saaremaalt ja mandri -Eestist. Teatripäev koosnes kahest osast: teatripäev ja teatriöö. Teatripäeval anti lastele viis etendust, töötasid erinevad teatrikunsti tutvustavad õpitoad, avatud olid teatrinäitused ja külastada sai ka teatrikohvikut. Teatriöö algas kell 20 rongkäiguga läbi Kuressaare linna, sõitis ka susla. Pärast seda oli erinevates paikades võimalik jälgida paljusid etendusi. Pühapäeval rändas teater Saare maakonnas ja naabersaartel. Õpitubade tegevus oli aktiivne. Osalejaid ei olnud kõigis tubades just tohutult palju, aga väiksemateski seltskondades kujunes soe ja kodune aura. Jagati näpunäiteid ka väga eluliste asjade kohta. Elu ongi ju teater, kus esikohal on näitlejatöö ja siis näidendi esitamise koht. Oli võimalik osaleda kokku üheksas õpitoas (osavõtt oli tasuta): näitlejatöö - Garmen Tabor, lavakõne - Anu Lamp, lavavõitlus - Indrek Saar, lavakujundus - Anna Sui ja Vadim Fomitšev (valmistati lavakujunduse makette tuntud näidenditele. Õpituba tutvustas reaalset lavatagust maailma tihti tekib ju soov pääseda lava taha.), teatrikostüüm Tuuli Pärtel (tutvustati teatrikostüümi valmistamist ja materjale), nukud teatris Lea Poola ja Leenamari Pirn (välja olid pandud Lea Poola valmistatud nukud, sh 51-aastane kutsu Muri), grimmituba Leenamari Pirn, draamakirjandus Urmas Lennuk, laul ja tants muusikalis Hans-Jürgen Kampa. Teatrinäitus oli Kuressaare kultuurikeskuses vaid ühe päeva. Huvilisi jäus. Pärast grimmituba võis linnas näha liikumas inimesi väga tõetruu sinise silmaga, järgneval heel kadusid need meigieemaldaja ja vati abil. Töötuba koos Anu Lambiga (keskel). Lavakõnes julgustas Anu Lamp inimesi õigesti hingama ja avalikult esinema. Anu Lamp: Hingamine on kõige tähtsam ja noored näitlejad õpivad selle selgeks umbes kahe aastaga. Kui hingamine on loomulik ja tugi on alati olemas, siis on kõne palju selgem ja hääles on tunda julgust. Õpiti selgeks lihtsamad hingamisharjutused ja selgus, et näitlejad peavad oma hingamist kasutama samuti nagu lauljad. Päeval oli võimalik vaadata etendusi Sinine kutsikas (SA Kuressaare Teater), Bibigon (Hiiumaa nukuteater), Muusikahitid ja tantsud (Rügeni kooliteater), Tinasõdur, baleriin ja siga (I. Normeti lavastus EMA Lavakunstikooli tudengitelt), Kilplased (Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid). Ise sättisin end vaatama Rügeni kooliteatri õpilasi, kes olid kohale tulnud koosseisus seitse tantsijat ja neli lauljat. Kõlasid muusikalidest tuttavad hitid ja tantsud. Hiljem jäi pikaks ajaks kõrvu kõlama kaunis muusika. See oli midagi igas vanusele vaatajale/kuulajale. Ilus oli. Õhtusele avamisele järgnes tihe programm. Krevera ja kreputlaste lustinurk (SÜG-i kooliteater), Naistelaud Jahisaalis (SA Kuressaare Teater), Tõus ja mõõn (Ålandi kaasaegne etendus), Salongiõhtu pealinnast eemal (Kuressaare Linnateater), Nulltund (Kuressaare Linnateater), Teatriöö lõpetasid laulvad näitlejad ja teatritegijad Kuressaarest. Pealtvaatajana jälgisin etendust Nulltund. See tunne, et sa saad öösel teatrisse, tekitab ju kerge värina ja ootad ärevalt etendust. Ideaalis võiks leida vastuseid kõikidele küsimustele siinsamas nullpunktis paigast liikumata. Ometi teeb inimene elu jooksul mitmeid pööraseid Foto: Eneli Raaper (3x) Eksponaat nukunäituselt. ringe maailmas, ka kohapeal, enne kui märkab ja usub, või arvab uskuvat, et on päral. Ja ringe ning keerutusi on palju. (Garmen Tabor) Üritus sai väärika lõpu öösel kell 1 alanud kontsert-simmaniga teatritudengitelt Kuressaare linnateatri hoovis. Pealtvaataja ütles: Ilus väärikas naljakas ja punane lõpp sellele ilusale sündmusele! Pühapäeval, 16. juulil rändas teater naabersaartel. Oli võimalik vaadata järgnevaid etendusi: Orissaares Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite Kilplasi, Ruhnus Salme näiteringi Hulkuri valssi ja Bathseba Saaremaal, Vilsandil Lümanda Keefiri, Hiiumaal Suuremõisas Taritu Õppetund tütardele, Abrukal Saaremaa Rahvateater Abruka lood. Selliseid üritusi võiks tihedamini olla. Terve päev oli linnas näha ringi sebimas huvitavaid inimesi. Igaloma kohustus ja asi ajada. Ürituse korraldajad olid projektijuht Käthe Pihlak, Anna Jakunin, Janek Mander, Kaie Rõõm-Laanet, Lindia Lallo, Piret Rauk, Rita Ilves, Tiina Luks, Tiiu Tammoja, Tiiu Villsaar, Tõnis Kipper, Valve Heiberg, Anu Vares, Lii Pihl, Kristi Kruuser, Reet Sillavee jt. Suur aitäh kõigile! Mäletamist vääriv festival. Tore oli! LAURA-LIISA PEROVA
kultuur Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee Neljapäev, 20. juuli 2006 Ooperipäevad toovad Kuressaarde kuulsa Odessa teatri ja eesti esimese algupärase ooperi VIII Kuressaare ooperipäevad toimuvad 27.-30. juulini lossihoovis. Traditsiooniliselt saab festivali raames teoks Hendrik Krummi nimeline üleriigiline noorte lauljate konkurss ning märkimisväärne on ooperipäevade kultuuriprogramm, milles oma koht Leedu, Ukraina ja Eesti päevadel. Ooperipäevade patroon on Eesti vabariigi president Arnold Rüütel. Trubaduur ja Madama Butterfly Festivali kunstilise juhi Ludmilla Tooni sõnul on tänavuste ooperipäevade põhiesineja maailmamainega Odessa ooperi- ja balletiteater. Nemad toovad meile Verdi Trubaduuri ja Puccini Madama Butterfly, sõnas Toon, lisades, et mõlema puhul on tegemist nn täisetendustega, kus omal kohal valgustus, lavakujundus ja kostüümid. Dirigeerivad Igor Šavruk ja Jerema Skibinski. Odessa ooperi- ja balletiteater on vana ja väärikas teater. Ehkki praegu käib hoones remont, on tegemist arhitektuuriliselt kauni ja suursuguse hoonega, mis avati 1. oktoobril 1887. Seal on dirigeerinud Tšaikovski ja Prokofjev, tantsinud Anna Pavlova, loetleb Ludmilla Toon, kelle entusiastlik tegevus on loonud Ukraina kultuurirahvaga koostöö järgne- vaks kolmeks aastaks. Käisin Odessas ja arutasime edaspidist koostööd, millest sealsed inimesed on väga huvitatud, märkis ooperipäevade kunstiline juht. Tänavustel ooperipäevadel on kavas kaks galakontserti. Esimene neist neljapäeval, 27. juulil ja teine pühapäeval, 30. juulil. Ludmilla Toon on õnnelik, et VIII ooperipäevad avavad 7 leedu solisti koos meie oma imepärase dirigendi Erki Pehki ja XXI sajandi orkestriga. Leedukad on olnud meie koostööpartnerid kaks aastat ning tahavad Saaremaale ikka ja jälle tulla. Laimonas Paitenius on muide ooperipäevade laval juba kolmandat korda. Festivali teisel galakontserdil astuvad üles eesti solistid Triin Maran, Kersti Ala-Murr, Siiri Tammeleht, Annaliisa Pillak, Mati Turi ja Taavi Tampuu koos Pärnu Linnaorkestriga. Dirigeerib taas Erki Pehk. Selle galakontserdiga tehakse suur kummardus Mozartile, kelle 250. juubeliaastat kogu maailm tänavu tähistab, rääkis Ludmilla Toon, avaldades, et pärast galakontserti ootab publikut ees üllatuslik runo-ooper Lämminkäinen. Mäng Kalevala teemal (esitajaks Eesti pärimusteater Loomine). Kolme riigi kultuuriprogramm Festivali kultuuriprogramm algab Leedu päevaga (neljapäev, 27. juuli), kus astub üles professionaalne laulu- ja tantsuansambel Lietuva, mis asutati 40ndate aastate lõpus ning mis on andnud üle 8000 kontserdi. Seekordne kontserdiprogramm hõlmab rahvatantse ja humoorikat jalakeerutust, pulma- ja töölaule, arhailisi laule sutartinesid, mida ilmestavad autentsed rahvakombed. Publik näeb tantsijaid puidust jalanõudes, mehi tantsimas karkjalgadel, lamburite trikke ning ka õlgkaabude tulevärki. Külastatakse maapulma ja uuritakse joninesi püha (leedu vaste eesti jaanipäevale) kombestikku. Kõike seda saadab enam kui 25 autentsel rahvapillil meisterlikest muusikutest koosnev orkester. Ukraina päeval (laupäeval, 29. juulil) on võimalus osa saada tervelt nelja Eestis tegutseva ukraina rahvakollektiivi esinemisest. Nendeks on vokaalgrupp Vidlunnja, folklooriansambel Zurba, ansamblid Svjata VatraPüha Tuli ja Perlina. Kui Vidlunnja repertuaar hõlmab ukraina rahvalaule ja kaasaegsete heliloojate teoseid, siis Zurba repertuaaris on üldtuntud ukraina laulud ning Ukraina erinevate piirkondade laulud, mida esitatakse, arvestades regionaalset iseärasust. Samuti on Zurba repertuaaris eesti rahvalaulud. Kahe maa Eesti ja Meenutus möödunudaastastest ooperipäevadest. Foto: Taavi Rauniste. Ukraina juured ja muusikud kohtuvad aga ansamblis Svjata Vatra-Püha Tuli. Kultuuriprogrammi kuulub kindlasti ka juba lossis avatud Dmõtro Dobrovolski maalinäitus ning ooperipäevade ajal kuursaalis avatav ukraina käsitöö ja rahvakultuuri näitus. Põnevaks tõotab kujuneda ka festivali kultuuriprogrammi Eesti päev Vana ja väärikas Odessa ooperi- ja bal(30. juuli), kus ettekandele letiteater, kus on dirigeerinud Pjotr tuleb K. A. Hermanni/ R. Tšaikovski ja tantsinud Anna Pavlova. Kangro Uku ja VanemuiRepro. ne ehk eesti rahvas ja juastuda ooperipäevade galakontmalad kontsertettekanne. Tegemist on neljavaatuselise serdil koos Pärnu Linnaorkestrilauleldusega, kus solistideks Vol- ga ning pääseda Klaudia Taevi demar Kuslap, Rene Soom, Mati nim V rahvusvahelise ooperilaulturi, Kädy Paas, Priit Volmer ja jate konkursi 30 võistleja hulka Roland Liiv. Kaasa löövad Pärnu eelvooruta. Konkursi žüriis on Linnaorkester ja Pärnu Kammer- helilooja EMA professor Eino Tamberg, lauljad Urve Tauts, Ivo koor ning dirigeerib Risto Joost. Ludmilla Toon ütles, et esimest Kuusk, dirigent Erki Pehk, Kureskorda on ooperipäevadel ühenda- saare abilinnapea Argo Kirss ja tud kõrgkultuur rahvakultuuriga ooperipäevade kunstiline juht Ludmilla Toon. üks täiustab kindlasti teist. Hendrik Krummi nimelihendrik Krummi ne üleriigiline noorte lauljate konkurss on ellu kutsutud Saanimeline konkurss Ooperipäevade raames toi- remaalt pärit laulja mälestuse mub ka 26.-27. juulil juba tra- jäädvustamiseks ja noorte laulditsiooniline Hendrik Krummi jate motiveerimiseks ning seda nimeline Üleriigiline noorte laul- korraldab MTÜ Kuressaare Oopejate konkurss, mille presiden- rifestivali Sõprade Klubi koosdiks on Katrin Karisma-Krumm. töös Saaremaa Muusikahariduse Konkursi laureaadil on lisaks Sihtasutuse ja Kuressaare linnapreemiasummale võimalus üles valitsusega. RITA LOEL
ajaviide/kuulutused/ristsõna Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee Neljapäev, 20. juuli 2006 Eelmise ristsõna vastus:... vabu päevi ja suvepuhkust. Saaremaa muuseum Kuressaare linnus on 31. augustini avatud iga päev kell 10-18. Püsiekspositsioon Saaremaa ajaloost ja loodusest. Keldrikorruse näitusesaalis 6. augustini Poola kunstniku Anna Wysocka taiesed. Kaitsetorni III ja IV korrusel 30. juulini Dmõtro Dobrovolski maalid. Kaitsetorni V korrusel 31. juulini KIRJATUD PARADIIS ÕIGEUSU KIRIKUTETIIL EESTIS. Aavikute majamuuseum Püsiekspositsioon eesti keeleuuendaja Johannes Aaviku ja kohaliku kultuuritegelase Joosep Aaviku elust ja tegevusest. Sissepääs kolmapäevast pühapäevani kell 11-18. Haamerite näitusemaja Vallimaa tn 15 A Eerik Haameri maalid ja joonistused, avatud neljapäevast laupäevani kell 12-17, muud päevad kokkuleppel, tel 4521 979. Hansa kunstisalong Eesti kunstnike tööd. Humala galerii Külliki Järvila graafika ja akvarellid. Juulis avatud teisipäevast reedeni kell 11-13 ja 15-17. Kuressaare linnateater Näitus lastele ja lastevanematele LEA NUKUD. Nukuteatri nukud Hiiumaa Nukumuuseumist. Kuressaare kunstistuudio galerii Mare Wichmani keraamikanäitus SAVIAEG, kuni 30. augustini lilltikandi näitus MUHU MÜSTIKA. Kuressaare Raegalerii 2. augustini Soome kunstnike rühmitus VALMAT. Kuressaare linnalaagri CITYKAS viimane vahetus 24.-28.07. Info ja registreerimine tel 5698 5022. Kuressaare Laurentiuse kogudus Neljapäeval, 20. juulil kell 18 piibli- ja palvetund kirikus. Pühapäeval, 23. juulil kell 11 7. pühapäev pärast nelipüha, jumalateenistus armulauaga, kell 13 osadustund Kauba tn 5. Teisipäeval, 25. juulil kell 18.30 soomekeelne hardushe kirikus, Neljapäeval, 27. juulil kell 18 piibli- ja palvetund kirikus. Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus Koosolekud toimuvad koguduse majas Uus tn 45. Laupäeval, 22. juulil on terve kogudus ja kõik sõbrad laagripäeval RMK Konati telkimisalal suures telgis (Konati karjääri ääres 19 km Kuressaarest Mustjala poole). Laagripäev algab hommikul kell 11 piibliaruteluga ja lõpeb kell 21 lõkkeõhtuga. Veel saab osa laagrijumalateenistusest, jalutuskäigust maarajal ja õhtuprogrammist. Kõik on oodatud. Oma toidukott kaasa ja transpordi vajadusel helistada tel 4546 757. Kuressaare Kristlik Linnakogudus Rohu tn 5 Pühapäeval, 23. juulil kell 18 jumalateenistus, kõneleb Vaida Truu. Esmaspäeval, 24. juulil kell 19 palvekoosolek. Kolmapäeval, 26. juulil liikmete koosolek. Meie kodulehekülg: www.linnakirik. ee Kapteni kõrts Neljapäeval, 20. juulil KARAOKE. Reedel, 21. juulil MIHKEL MERE- ÄÄR. Laupäeval, 22. juulil KONTRAST. Privilege Neljapäeval, 20. juulil faim.ee esitleb: noortepidu. Diva Neljapäeval, 20. juulil Weekend Warm Up! DJ P.Kukk. Südaööni tasuta sissepääs! A.Le Coq Fizz happy hour 22-24. Reedel, 21. juulil Friday Party & Diva Girls! DJ P. Kukk. Tasuta sissepääs 22-23. Laupäeval, 22. juulil Saturday Party with DD M.Talivere (Power Hit Radio) & Diva Girls! Tasuta sissepääs 22-23. Kolmapäeval, 26. juulil MEELEOLU- KAS TANTSUÕHTU, ans Kama Kaks, DJ K. Lillimägi. Tasuta sissepääs. Anseküla koguduse liikmed, kes elavad Kuressaares! 6. augustil kell 14 Tiirimetsa kirikus kuldleer (kirikusse kogunemine kell 13.30). Vajalik eelregistreerimine. 13. augustil kell 14 kaasaegne VI Anseküla laulupäev Anseküla endisel kirikuplatsil. Lauljaid oodatakse proovi platsile alates kell 13. Vajalik eelregistreerimine. Eelregistreerimine 1. augustini tel 53302221 (Anu Konks), 5649 2598 (Olavi Oeselg) või õhtuti tel 457 1258 (Naima Järveots). Harri Haameri 100. sünniaastapäevaks, 2. Harri Haamer abiellus 1934. aastal Tartus Maimu Maramaaga. Neil oli kolm last. Eenok (17.05.1935), Maarja (17.09.1938) ja Andres (7.09.1942). Neljas laps Albert oli lapsendatud 12-aastaselt (4.02.1931). Harri Haamer võttis sõja ajal vastu mitmeid kutseid jumalateenistuste pidamiseks väljaspool Tartut. Nii käis ta näiteks 1942. aasta külmal talvel korraldamas Saaremaa kirikuelu ja sama aasta jõulude ajal rindel Leningradi lähistel jõulujumalateenistusi pidamas. Pärast Pauluse kiriku hävimist sai tema suuremaks ettevõtmiseks kiriku taastamine. Sellel ajal pidas ta endises kogudusemajas pühapäeviti inimeste rohkuse tõttu mitu jumalateenistust.olles oma korterist jõudnud taastada paar tuba, tõi ta ka sõjapaos olnud perekonna tagasi Tartusse. Uued võimud keelasid tal kirikut taastada, kuna linn oli veel varemetes. Harri Haamer pidas töid kiriku taastamise juures siiski kõige olulisemaks. 1.12.1946 hakkasid Pauluse kiriku kellad jälle helisema. Pärast praost A. Kuusiku surma 1946. aasta kevadel nimetas konsistoorium Harri Tartu praosonna praosti kohusetäitjaks. Olles valitud vennastekoguduse töötegijaks, tekkis tal Harri Haamer 80. sünnipäeval. Repro mitmel korral vastuolu konservatiivsemate õpetajatega.väga tõsiselt pandi talle pahaks seda, kui ta Tartu praosti ülesannetes ordineeris Kursi koguduse õpetajaks Arvet Pauli. Selle tulemusena vabastas konsistoorium Haameri praosonna praosti kohusetäitja ülesannetest. Tema liigne aktiivsus ja korduvate ähvarduste tähelepanuta jätmine viis Harri Haameri areteerimiseni 5.veebruaril 1948. Talle mõisteti 8 aastat vabadusekaotust pluss 3 aastat asumist. Eeskujuliku töö eest arvati tema karistusajast maha pea kaks aastat. Lõpuks leiti, et teda on karistatud ilma süüta. Ometi olid need aastad mõjunud nii talle kui ka temaperekonnale, kes pidi kodus ennast repressioonide eest varjama. Elu lõpuni jäi aga võimuorganite ees tema kohale GULAG-i vari. Ilmselt oleks Harri Haamer uute võimude ajal varem või hiljem vangistatud. 1949. aasta märtsiküüditamise ajal viibis ta juba vangistuses. Väga suure tähendusega on see Haameri eluperiood neile sadadele meestele, kellele ta sai kodust kaugel olles vaimseks toeks ja eestpalujaks. Selle tema peale pandud raske ülesande täitis ta auga. Kuni surmani oli ta 1955. aastast Tarvastu Peetri koguduse õpetaja. Võimude survel ei lastud teda tagasi oma endisesse kogudusse. Kõigil vangis olnud pastoritel võimaldati vabanenuna teenistust jäata mõnes väiksemas koguduses. Elu Tarvastus algas ühe voodi, tooli ja lauaga. Osa perekonda jäi esialgu Tartusse. Tartust tõi ta varsti oma vana jalgratta ja hakkas ümberkaudsetes külades pidama külatunde. Nende tundide pidamise tõttu Sai ta mitu korda Viljandi täitevkomiteest hoiatavaid märkusi. Harri Haamer remontis Tarvastu kirikut vaatamata elektrihinna ja maksude kolmekordsele suurusele. Ise ajas ta 32 aastat läbi 40-rublase kuupalgaga. Haamer pidas laialdast kirjavahetust. Leidus ka neid, kes teda ennast ja tema perekonda vajadusel abistasid. Harri Haameri teenida olid ka Kõpu ja Paistu kogudus. Esimest neist oleks ähvardanud sulgemine, kui poleks leitud vaimulikku. Harri Haamerile omistati 1962. aastal Efesose kirja seletuse eest teoloogiamagistri kraad. Ta pidas Usuteaduse Instituudis 8 aasta vältel loenguid Vana Testamendi teaduse ja semiidi keelte alal, kuni ta võimude survel ametist vabastati. Harri Haamer on olnud väga mitmekülgne isiksus. Tema sulest on ilmunud rida raamatuid ja kirjutisi. Tema lasteraamatuid on tõlgitud saksa keelde ja Siberi mälestused soome keelde. Ilmunud on kaks jutluste kogumikku ja kordustrükis Saaremaa rannaküla elu kujutav novell Ester. Hulganisti käsikirjalist materjali ootab veel korrastamist ja avaldamist. Õpetaja mag. Harri Haamer suri 8. augustil 1987. aastal. Tema matusetalitus paari tuhande inimese osavõtul sai omapäraseks avaakordiks uuele ajastule, mis viis Eesti Vabariigi taastamiseni. Pärast abikaasa surma võttis Tarvastu koguduse teenimise mitmeks aastaks enda kanda Maimu Haamer. Harri oli nooruses õppinud, et must on must ja valge on valge. Kuressaare Laurentiuse 1984. aastal tähistati Uku Masingu 75. sünnipäeva. Juubelist osavõtjad kogunesid andresepäeval Pilistverre, kus Toomas Paul pidas jutluse ja ettekande. H. Haamer pidas oma kirjas Paulile seda ettevõtmist möödalaskmiseks, sest tema arvates käsitleti seal Masingu loomingu kõige kahvatumat osa. Kirjast võib välja lugeda etteheidet, et Masing, kes olnuks suuteline looma eestipärast kristlust, ei ole oma häid ideid kogudusetöös kasutanud. Selles pikas kirjas andis ta hinnangu nii ühiskonnale kui ka kirikule. Väliseestlastele viidates kirjutas Haamer: Ma ei suuda uskuda, et rahvariiete ja rahvatantsude propageerimisega säilitatakse oma rahvuslust. Kiriku olukorda hinnates oli ta vägagi kriitiline: Meie kirik on inimesed üksi omaette jätnud. See ongi eestlaste kõige suurem valu, et kiriku altaril nähtud Jumala silm sisendas talle kogu eluks, et Jumal näeb sind ka siis, kui ükski inimene sind nägemas pole. See aitas tal tunnetada hea ja kurja vahet. ANTI TOPLAAN ta hingele on raske ligi pääseda. /.../ Meie häda ei seisne selles, et me pole leidnud Lutheri kirikus oma rahvale sobivat vormi, milles kristlust serveerida, vaid selles, et meie hingekarjased pole sageli kokku puutunud ülemhingekarjasega. /.../ Harri Haamer pidas heaks jutlustajaks seda, kelle sõnad ja teod on omavahel kooskõlas. Sõnakuulutajast sõna tegijaks - see lause sobiks iseloomustama tema arusaamist koguduse karjase ametist. 1983. aasta kevadel lõpetas ta Tartus oma ettekande sellise kokkuvõttega: Mulle on kord näha antud, kuidas Jumala armastus tuli õnnistama minu kaaskannatajaid. Ühe sooja sõna, ühe sõbraliku käepigistuse, ühe jagatud leivapalukese ja ühe vaikse palveheega, mis sa koos temaga pidasid, enam kui terve kantslitäie jutlusega.
Neljapäev, 20. juuli 2006 kuulutused Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee ERAKUULUTUSED TASUTA, tel 4533 676, anne. raik@kuressaare.ee Kuressaare lossihoovis kultuuri- Kuressaare keskuses Neljapäeval, 20. juulil kell 20 kontsert Lindpriid 10. 27.-30 juuli Kuressaare ooperipäevad. Kolmapäeval, 26. juulil kell 12 ja neljapäeval 27. juulil kell 12 Hendrik Krummi nimeline üleriigiline noorte lauljate konkurss. Kuursaalis Teisipäeval, 25. juulil kell 19 heategevuskontsert POPULAARSEID ME- LOODIAID FILMIMUUSIKAST. Laine Sepp (viiul) ja Tiina Rätsepp (klaver). Sissepääs tasuta, annetused Andeka Lapse Fondi. Diva Suletud. Ostan II MS aegseid Saksa sõjaväe esemeid. Tel 5256 916. Soovin osta paekivi aia tegemiseks. Tel 5047 365, 5346 1105. Ostan kivisütt (sepa) 1,5-2 tonni. Tel 5451 0983. Müüa tume ovaalne pikendatav laud. Tel 5211 557. Soodsalt müüa roosakas-punakas marmoroc kivi 55m 2 + lõigatud kivid. Tel 5341 8897. Müüa Mustjala naise rahvariided. Tel 4538 544. Müüa väga heas korras päramootor Yamaha, 15 hj, hind 9000 krooni, asub Laugu külas Tel 501 0303. Müüa ratastel ehitussoojak 2,5 x 5m. Tel 5116753. Müüa töökorras roller Aprilia Rally. Hind 9700 krooni, asub Laugu külas. Tel 501 0303. Müüa v.hästi hoitud arvuti Pentium II + Philipsi monitor, klaviatuur, hiir. Hind 1600 krooni. Tingi! Tel. 55678781. Müüa kuivi kvaliteetseid pakitud kaminapuid. Tel 5398 4932. Müüa vanker-käru Implast, sinine, ei ole pleekinud, praktiliselt uus (kookon 90 cm, kõvapõhi puudu), madala raamiga, õhkkumm-rattad. Hind 700 krooni. Tel 5625 2082. Müüa käimistool (veidi parandatud, aga korralik ja terve), sinine, hind 100 krooni. Tel 5625 2082. Müüa paks Lenne kombe nr 62, seest karvane, helebeež, hind 200 krooni. Tel 5625 2082. Müüa laste pikendatav voodi koos madratsi ja ratastega sahtliga ja pulkadega imikuvoodi. Tel 5386 2330. Müüa tüdrukute jalgratas Simba (4-7-aastasele, punane, hind kokkuleppel), tel 5189 312. Müüa umbes 7-13-aastaste jalgratas Lion. Spidomeeter, 18 käiku, hästi hoitud, 800 krooni. Tel 5567 8781. Müüa laias sortimendis saematerjali, hind kokkuleppel, tel 5154 431. Müüa sportratas Nishiki ja kasutatud eterniiti (odavalt). Tel 5690 0455. Müüa väike el muruniiduk koos pikendusjuhtmega. Hind 750 krooni. Tel 4533 002. Müüa nii uusi kui ka kasutatud Vene mootorratta osi. Tel 5345 3778. Annan odavalt tüdrukute riided kuni 2-aastastele. Tel 4539 109, 5168 638. Soodsalt müüa lahtikäiv ja mittelahtikäiv diivan ja pesumasinad. Tel 5345 3778. Müüa kabinetõmblusmasin VERITAS, programme 16. Tel 5800 0331. Müüa 4,7 m kajutiga paat (puidust), tel 5648 9359. Müüa kiiresti pakendis uus muruniitja Electrolux FL 350 KD, tera 51 cm, võimalus tingida. Tel 5354 0435. Müüa ehitusmaterjali: vundamendiplokke, silluseid, talasid, malmradiaatorid (7-ribilised, 5 ), kaevukrae + 3 malmluuki. Tel 535 00078. Müüa Mustjala rahvariide kangas, vestiriie ja alumine äärepook. Tel 4555 245, 53323 378. Müüa sügavkülmik Husqvarna, hind 500 krooni, tel 5800 0331. Müüa traktorile haakeriistad. Tel 5664 7558. Müüa narva plokid. Tel 5649 4877 või ranzy@hot.ee Ants Varese maalide müük. Võimalik tellida portreemaale (ka foto järgi). Tel 5330 8170. Müüa uus pakendis korvmööbel (suur laud, neli tooli). Tel 5349 6542. Müüa käikudega ja käikudeta jalgrattaid. Tel 4533 444. Müüa vähekasutatud Salamon rulluisud nr 41, hind 1000 krooni, info tel 5348 8418. Müüa 3-poolega, kõrgendusega riidekapp. Tel 5398 4932. Müüa uus köögilaud, tel 5389 5908. Müüa puitbriketti. Tel 5646 4946. Müüa Opel Ascona, ülevaatus oktoobris 2006, tel 5560 2804. Müüa GAZ 53 isekallutaja varuosadeks, raudteerelsid. Tel 5116 416. Müüa sõidukorras Opel Senator 3,0I, 1988 tagavaraosadeks. Tel 5098 466. Müüa Audi 100 2,0i, automaat 1991. a. (uuem kere) Hind 37500 krooni. TINGI! Küsi lisa tel 5238117. Müüa Mercedes Benz 83-86, kaheliitrine, komplektne mootor. Tel 4538 210, 5451 0983. Vahetada Ford Transit 1993 (6 istekohta) JUMS ekskavaatori vastu. Tel 5218 741. Müüa Nissan Sunny (1991), läbisõit 130 000 km, ülevaatus tehtud. Tel 5100 168. Müüa Ford Transit. Tel 5073 136. Müüa Opel Omega 2,5 TD, 1998, punane. Tel 5079 795. Müüa sõiduauto BMW 316i Touring (92 a, 75 kw), tel 5393 2155. Müüa roller Piaggio Sfera, Kv. 188 kg, 60 km/h, dok. Tel 5667 8781. Müüa väga soodsalt Nissan Bluebird. Tel 5663 1886. Müüa väga heas korras BMW 518i, t.punane, tagaspoiler, kaasa talverehvid koos valuvelgedega. Tel 5011 830. Müüa VAZ2103 (1983, sõidukorras, ülevaatus tehtud, hind kokkuleppel). Tel 5343 1212. Müüa BMW 523i (96, uuem mudel, kõik lisad, Hollandist). Väga heas korras auto soodsa hinnaga! Tel 5082 849. Müüa väga soodsalt sõiduauto Mitsubishi Galant 2.4 GDI 1999. Autol väga palju lisasid. Tel 5102 101. Ostan GAZ-21 ja ZAZ-965, seisukord pole oluline. Võib pakkuda ka teisi vanu autosid. Tel 5380 6252. Müüa BMW 525, 1994, tumesinine LK 150 000 km, väga heas korras, talvekummid kaasa (velgedel), hind 57 000 kr, tingi! Tel 5573 572. Müüa VW Golf, 1995, 1,4L 44 Kw, ülevaatus juuni 2007, hind 30 000 krooni. miq3103@hotmail. com Ostan 1-toalise korteri otse müüjalt (soovitav ahiküte). Tel 5349 5669. Anda üürile möbleeritud tuba. Tel 4557 782. Noor lasteta pere soovib üürida oktoobrikuuni 1-2-toalise korteri Kuressaares. Nõus maksma 1000-2000 krooni kuus. Tel 5626 2072. Noor pere soovib üürida korterit Kuressaares. Tel 5568 6267. Soovin osta 2-3-toalist ahiküttega korterit. Tel 5093764. Müüa 1-toaline ahjuküttega korter, 26 m 2. Remont pooleli. Tel 5455 2566. Üürin 2-toalise korteri Kuressaares (kiire!), tel 5648 9189. Soovin üürida 1-2-toalise korteri Kuressaares suveperioodiks. Tel 5905 8110. Soovin üürida korteri või maja pikemaks ajaks. Tel 5630 8675. Müüa kommunikatsioonidega krunt Marientalis (Kasti laht lähedal), 1374 m 2, 350 kr/m 2, tingimisvõimalus, tel 5186 036. Rendile anda 2-kohaline garaažiboks Kalevi tänaval. Tel 508 2849. Müüa 2-toaline korter Tuulte-Roosis, esimene korrus, 55 m², elektriküte, kamina ehitamise võimalus. Tel. 523 9529. Müüa ruumikas korter (90 m²) otse omanikult. Tel: 559 28177 Ostan maamaja või talu 20 km Kuressaarest. Võib olla remontivajav. Tel 4524 994. Noor ema väikese lapsega soovib üürida korterit Kuressaares. Kiire! Tel 5813 1455. Naine üürib 1-2-toalise korteri. Tel 5373 6152. Rendile anda tootmis- või laopinda (hooned kuni 700 m 2, maa kuni 1 ha) Kuressaare linnas. Tel 5554 0011. Ostan garaaži Tuulte Roosis. Tel 5332 8546. Üürile anda ahiküttega tuba. Sobib maalt linna töölekäijatele. Tel 4553 400. Müüa väike 1-toaline mugavustega korter Kuressaares. Tel 5645 1877. Ostan 1-toalise mugavustega korteri Kuressaares. Soovitav II korrus. Tel 5645 1877. Soovin üürida pikemaks perioodiks möbleeritud 1-2toalise korteri Kuressaares. liss87@hot.ee või 5566 6519. Soovin üürida garaaži või laopinna Kuressaares pikkusega vähemalt 7 meetrit. Tel 5041 386. Müüa 2-toaline heas korras korter (46,6 m 2 ) Tehnika tänaval, I korrus, hind 690 000 krooni. Tel 5669 2088, 4538 134. Vahetada kinnistu Kaarma vallas (vana talukoht, 4 ha metsa- ja 4 ha põllumaad, abihoone, tööstusvool) korteri vastu Kuressaares. Tel 5568 4105. Kuressaares müüa 3-toaline mugavustega korter, 49 m 2. Tel 5904 0602. Müüa Mustjala vallas Järise külas järve ääres äsja valminud rookatusega palkmaja koos kinnistuga, millel asetseb ka väga ilus ja viljakandev marjaaed. Kinnistu suurus 4000m 2. Tel 5102 101. Soovin osta 3-toalise korteri Kuressaares hinnaga kuni 700 000 krooni, oodatud kõik pakkumised. Tel 5332 7183. Soovin üürida Kuressaare linna piires maja, kuni 2000 kr kuus, kõik pakkumised teretulnud, kiire. Tel 5675 1356. Soovime üürida ahjuküttega 4- toalist korterit pikemaks ajaks Kuressaare linna piires, kuni 2000 krooni kuus, kiire. Tel 5678 6670. Võtan rendile 1-toalise korteri. Tel 5373 6152. Müüa kesklinnas remonditud 2- ja 3- toaline korter omanikult. Tel 5116 740. Noor pere (lapsega) soovib üürida 2-toalise korteri. Kiire! Tel 5802 7668. Soovin osta 3-toalise ahjuküttega korteri. Tel 5389 5908, 4533 054. Korralik noormees üürib toa või korteri (võib ka eramajas või talus). Tel 5022 019. Noor pere soovib linnas üürida korterit. Asjaga kiire! Tel 5342 5616. Müüa 2- ja 3-toaline korter kesklinnas omanikult. Tel 5116 740. Kuressaares müüa 3-toaline ahiküttega korter, 49 m 2. Tel 5904 0602. Soovin kiiresti üürida 2-3-toalist korterit Kuressaares. Oodatud kõik pakkumised. Tel 5663 9689. Võtame omanikult müüki kinnisvara. Tel 5348 2672. Müük kiire ja korrektne. www.ennustus.ee Soovin üürida 1- või 2-toalist korterit (võib olla ka ahiküttega). Tel 5560 9020. Soovime osta 3-toalist korteri Kuressaares. Tel 5625 2082. Müüa 1-toaline korter Astes. Uus ahi, parkett, aknad vahetatud, hea bussiliiklus, kool, lasteaed. Hind 330 000, tel 5332 2798. 2 noormeest soovivad üürida 2-toalist möbleeritud korterit. Üür maksimaalselt 1000 krooni. Tel 5676 6702 ning 5663 1306. Müüa 2-toaline korter Kudjapel. 3. korrus, 52,4 m 2, keskküte, rõdu, heas korras, hind 690 000 krooni. Tel 5184314. Töötav lapsega naine soovib üürida 1- toalist korterit, võib olla ahjuküttega. Tel 5663 1886. KAARDID ENNUSTAVAD. Tel 900 1727. Kogenud ennustajad 24 h. Hind 17 kr/min. Niidan muru. Tel 5238 193. Ära anda kasutatud aknad. Tel 4554 060, 4538 563 (õ). Ära anda 1-aastane sõbralik, keskmist kasvu emane koer. Tel 5678 3122. Leitud hõbedane kaelaripats koos kuldsõrmusega. Info tel 5203 537. Turule vajatakse koristajat. Tel 4533 710, 5292 931. Gotlanti-Saaremaa 13.08-18.08 2006. Laivamaa Helsinki-Saaremaa-Gotlanti-Saaremaa-Helsinki. Saaremaa Suomi Seura järjestää maan jäsenille, eestiläisille ja Gotlannista kiinnostuneille. Laiva kulge öisin. Maissa vietetään päivät. Ilmoittautumiset Saaremaa-Suomi Seura toimisto tai Harri +372 518 8445 tai Kari +372 523 0985 sekä info@saaremaasuomiseura.ee Kuressaare Tehnikumi õpilased ja õpetajad! Saame kokku 29. juulil kell 13 linnapargis. Osavõtust teatada enne 24. juulit tel 4554 260 või 5380 9013. SÜG-i 33. lennu lõpetajad, koguneme taas laupäeval, 22. juulil ka kell 11 Kuressaare põhikooli (kus 1951. a. lõpetasime) ette. Külastame Kudjape kalmistut. Kell 14 koosviibimine Päevakeskuses Tolli tn 9. Tel 4591 133, 4554 470 õ, 5211 442. Nasva jahlubis taas avatud baar. Kohapeal kanuud ja võimalus ettetellimisel kasutada ujuvat sauna. Tel 5105 191. Pakume tööd kinnisvaramaaklerile, vajadusel koolitus. Tel 5348 2672. 23-aastane noormees otsib tööd Kuressaares. Töökogemus: laotöö (elektroonika, IT), süsteemi administraator (logistika), õppinud veokorraldust, B-kat load. Pakkuda võib ka muud tööd. Tel 5557 9782. Linnavalitsus teatab: PROJEKTEERIMIS- TINGIMUSTE KINNITAMINE Kuressaare linnavalitsuse 11.07.2006 istungil kinnitati järgmised projekteerimistingimused : Karja tn 12 olemasoleva elamu lammutamine, uue ühepere-elamu projekteerimine; Uus-Roomassaare tn 6 katuseuukide projekteerimine hoone esifassaadile korterite 4 ja 7 laiendusena. Info linnavalitsuse tel 453 3674 Müüa vähekasutatud ja heas korras jalgratas. Hind 2500 krooni. Tel 5234 082. Seisuga 17.07.06 Kuressaare linnas: Elektroonik Maaler Tehnik Lukksepp Keevitaja Kokk Füsioterapeut Õde Seadistaja-keevitaja Küttepuude valmistaja Hooldustehnik Koristaja Müüja Puhastusteenindaja Juhtmeköidiste koostaja Kaablilõikusmasina operaator Maniküürija-kosmeetik Müüja lillepoodi Toateenija Laadija külmhoonesse Ehitusremonditööline Kaaluja-arvestaja Tootmistööline Tehnik Elektroonika monteerija Kirjakandja (öine) Kokaabi Kirjakandja (hommikune) Turvatöötaja Hoovikoristaja Kohtukordnik Transporditööline Laotööline Elektrik Toateenija Metsatööline Pakkeliini operaator Pagar Kondiiter Rüüsikudumismasina operaator Lainejootjamasina operaator Küpsetaja Saeraamitööline Maakonnas ja üle Eesti Mehaanik (õmblusmasinad) Treial (dolomiit) Elukutseline sõjaväelane Juuksur Kosmeetik Karjak-traktorist Aineõpetaja(matemaatika) Autoelektrik Lukksepp Maaler Laadurijuht-ekskavaatorijuht Autojuht-autoremondilukksepp Püüniste valmistaja Traktorist-karjak Lihvija- poleerija Valvur Noorkarjatalitaja Tisler Ehitaja Bussijuht Töökojameister Hooldusosakonna juhataja Tehnika paigaldaja Müüja Küttepuude valmistaja (Pihtla) Kraanajuht Teenindaja (Muhu) Kokk (Muhu) Siseviimistleja Kalatöötleja Keevitaja (Soome) Ehitaja (Soome) Bussipesija-valvur (Harjumaa) Lüpsja Pagar Puusepp Bussijuht (TAK) Meie kodulehekülje aadress on www.tta.ee