Hiina taimed ja Jaapani taimed

Hiina taimed ja Jaapani taimed Rododendronid on Maailmas ühed armastatuimad ilupõõsad. Üldse on neid umbes 700-800 liiki. The New Royal Horticultural Society Dictionary of Gardening, kus tutvustatakse Maailma (ilu)aianduses kasutatavaid taimi, kirjeldab 323 rodoliiki, sellest 227 kasvab ainult Hiinas või osalise areaaliga Hiinas, võrdluseks, et 18 liiki on P-Ameerikas, 10 Jaapanis ja 10 Euroopas. Ülejäänud on mujal: Austraalias, Havail, Aafrikas jne. Põhja-Euroopa ja Eesti kultuuriloos olulisi: Lühiviljaline rodo Rh. brachycarpum - looduslikult Jaapanis ja Kores z6. C.G.v. Tigerstedt tellis Soome Mustila arboreetumisse 1930-ndatel seemned ja seemikute seast leiti eriti külmakindel alamliik, kes nimetati ssp. tigerstedtii (Mustila rodo), keda eelmise Mustila omaniku poeg ja Helsinki Ü. taimearetustöö professor Peter v. Tigerstedt koos oma õpilase Marjatta Ousukaisega ristasid 1970-ndatel Helsinki Ü. rodode aretamise programmi alusel teiste Mustila rodode ja muude rododega Haagas. Nii saadi 14000 hübriidseemikut, kes istutati 1975-78 Laajasuo puistosse Haagas (Huopalahe jaama lähedal). Esimesena registreeriti 1986a. uue sordina 'Elviira', seejärel kuulsad külmakindlad sordid: 'Haaga',, 'Helsinki University', P.M.A.Tigerstedt', 'St. Michel', kes kõik pärit Haaga pargist ja algisendid kasvavad seal praegugi, hiljem veel 'Pekka', 'Hellikki', 'Kullervo' (viimase algisend on Kaivopuistos), Mikkeli vanale kalmistule 1970a. rajatud katseaiast saadi sort ' Pohjolan Tytär' jne, vt. www.dendrologiaseura.fi/rodokerho/cultivars.html ja www.hel.fi/hkr/viher/laajasuonpuisto.html Need on ilusad ja külmakindlad rodosordid, kes suurepäraselt kasvavad ka Eestis ja on viimastel aastatel suure populaarsuse saavutanud Ameerikas. 1988a. Algas P. v.tigerstedti juhtimisel uus pargi-asaleade aretamise projekt, need on külmakindlad heitlehised rodod. 18000 valitud seemikut istutati väli-katseteks Helsinki parkidesse ja Mustilasse, 1993a-st hakati õitsemist vaatlema ja hindama Muide, Carl Gustav v.tigerstedti naine e. Peter v. Tigerstedti ema Elisabeth (sünd. Gernhardt) oli pärit Eestimaalt Kambja mõisast, Peteri vanaisa oli Vana-Antsla ülemvalitseja ning vanaema oli kuulsa Tartu baltisaksa kunstniku August Matthias Hageni pojatütar ja ühtlasi Julie W. Hagen-Schwartzi vennatütar. A.M. Hagen on teinud tuntud vanad joonistused Tartu Tähetornist, Anatoomikumist, Tartu Toomkirikust, ta on illustreerinud Tartu Ü. Botaanikaprofessori suurteose Flora Altaica 1833 ja rektor Parroti teose Reis Araratile 1834. Rh. dauricum, Dauuria rodo, varasem nimetus Rh. Ledebourii (Tartu Ülikooli esimese botaanikaprofessori järele). Looduses: Siberi Kaug-Idas, Mongoolias, Altais, P-Hiinas ja Jaapanis. Ets5. Sellel on teisend var. sempervirens, kes on igihaljas, samas kui põhiliik ise on heitlehine. Peter Mezitt (algselt Mesitis) ja ta naine Anna Olga on Ameerikasse emigreerunud lätlased ja asutasid Massachusettsis Westoni

puukooli-firma Bostoni lähedal. Nende tuttavad misjonärid olid neile Altaist saatnud Rh. dauricumi seemneid. Üleskasvatatud taime seda igihaljast teisendit ristasid Mezitt id 1939a. USAst pärit Rh. carolinianum iga (kes hiljem nimetati ümber Rh. minus Carolinianum Grupiks). Osa sellest ristluse seemnetest saadud taimi ununes ja 1945a. leidis poeg Ed ühe hübriidi kaunilt õitsemas, see nimetati isa auks sordiks 'P.J.M.' ja see sai terve PJM-sordirühma algtaimeks, kui teda paljude teiste sortidega uuesti ristati. See on üks levinumaid, kuulsamaid ja külmakindlamaid rodo-rühmi Maailmas, eriti Ameerikas. Seda peetakse 20saj. parasvöötme soosituimaks sordirühmaks. Edasises aretustöös on selles firmas palju kasutatud R. mucronulatum it, kes juba iseendast on kasvatamist väärt liik, ilma aretamatagi. Osmo Jussila soovitab meie kandis kasvatada selle külmakindlamat kääbusteisendit var. chejuense, kellel olla lisaks veel väga huvitav ja pikaaegne oranž sügisvärv enne lehtede langemist. Muidugi said Mezitt id ka kuulsaks, rikkaks ja nende suurfirma tegutseb tänini. Kõige külmakindlamad on tsirkumpolaarselt kasvavad Rh. lapponicum Ets2 ja Rh. camtschaticum Ets5, viimane kasvab Alaskal ja Siberis ja on täitsa ilus. Helsinki Ü. botaanik dr. Harri Harmaja (külasta ka netis tema nime alt kodulehte ja cv, kus on ülipõnev ja naljakas sugupuu!) on 1990 ja 1991 teinud ettepaneku viia kailud Rhododendroni-liikideks, 1996a-st tehti see ametlikuks ja kail (Ledum) ei ole ametlikult enam eraldi taimeperekond vaid Rododendronite perekonna alamsektsioon Ledum: sel juhul oleks uute rodoliikide nimed, sookail (varem) Ledum palustre > (nüüd) Rhododendron tomentosum grööni kail Ledum groenlandicum > Rh. groenlandicum näärmeline kail Ledum glandulosum > Rh. neoglandulosum Ledum hypoleucum > Rh. hypoleucum Ledum macrophyllum > Rh. tolmachevii Ledum decumbens > Rh. subarcticum Ledum palustre var. diversipilosum > Rh. diversipilosum Meie sookailul (Rh. tomentosum) on arktikas kasvav madalam alamliik subsp. Subarcticum, keda Osmo Jussila soovitab kiviktaimla või kaljuaia-taimeks. Vähemalt Inglise botaanikute- maailm pole seda veel omaks võtnud, aga nemad pole ka põhjamaalased ja ei tegele kailudega. Soomes on viimasel aastakümnel proovinud Kristian Theqvist ristata mitmesuguseid väga külmakindlaid rodosid ja kailusid. Eesmärk polegi nagu saada ilu poolest seniseid ületavaid sorte, vaid just eriti külmakindlaid hübriide Põhjamaade jaoks. See aretustöö on veel pooleli ja registreeritud sorte pole, aga hübriide juba liigub ja nende aretamisest on netis palju juttu. (vt. aretaja nime alt) Teised tähtsamad rodoliigid, kes Eestis talvekindlad ja ilusad ka: katavba rodo Rh. catavbiense Ets4, pärit USA Virginia ja Carolina, meil levinuim ja külmakindel igihaljas rodo, + sordid Schlippenbachi rodo Rh. schlippenbachii Ets4, pärit Korea, Ida-Siber

teravalehine rodo Rh mucronulatum Ets4 Hiina, Jaapan, Korea, Mongoolia Smirnovi rodo Rh. smirnowii Ets4 Türgi, Gruusia kollane rodo Rh. luteum Ets5, Lõuna-Euroopa, Türgi karekarvane rodo Rh. hirsutum Ets4 Lõuna-Euroopa roostepruun rodo Rh. ferrugineum Ets4 Lõuna-Euroopa mürdilehine rodo Rh. myrtifolium Ets5 Bulgaaria, Jugoslaavia, Rumeenia Vaseyi rodo Rh vaseyi Ets4 P-Carolina kleepuv rodo Rh. viscosum Ets3 Main (USA) Ungerni rodo Rh. ungernii Ets5 Türgi, Gruusia, nime pannud TÜ Botaanikaaia I asedidektor Trautvetter oma sõbra ja hobibotaaniku ning TÜ arstina lõpetanud Ungernn-Sternbergi mälestuseks Weirichi rodo Rh. weyrichii Ets 5, Jaapan, Korea, TÜ arstina lõpetanud ja hobibotaaniku dr. Weyrichi auks nimetanud TÜ lõpetanud maailmakuulus botaanik C. Maximowicz jaapani rodo Rh. japonicum Ets5. Jaapanis kamtšatka rodo Rh. camtschaticum Ets. 5. Kamtšatka, Alaska Forsüütiad, käivad õlipuuliste sugukonda koos saare, sireli ja ligustriga. Maailmas 6 liiki, kellest 1 kasvab Euroopas- Albaanias ja end. Jugoslaavias, 1 Jaapanis, 1 Koreas ja 3 Hiinas 1870-ndatel leidis üks Vene hobibotaanik veel ühe oma arust uue liigi Siberist - Manžuuriast, aga päris botaanikud naersid mehe üle, et see ei saa võimalik olla, küllap oli aed-forsüütia seeme metsa sattunud. Kuid piiride avanedes õnnestus mehel oma taim siiski Ameerikasse saata, kus see uueks liigiks (F.manchurica = mandžuria forsüütia) kuulutati ja talvekindluseks z4, tõepoolest talub see ka 30 kraadist külma. Kõik teised forsüütiad ei õitse juba pärast 25 kraadist külma. Meil ja Euroopas levinumad sordid on saadud kesk-hiinast pärit lookleva (F.suspensa) z5 ja rohelise forsüütia (F.viridissima) z5 hübriididena, üldnimega värdforsüütiad (F. x intermedia) z5: 'Beatrix Farrand' -sügavkollane, tumedamad kollased 'Spectabilis' ja selle mutatsioon 'Linwood', uuematest ja talvekindlamatest skandinaavlaste sortidest 'Northern Gold' ja 'Freja' (helekollaseid õisi hästi massiliselt), tumedamate väga suurte üksikute õitega on rohelise forsüütia seemikutest valitud 'Robusta'. Kõik need on 2-3m kõrged. Kõige talvekindlamaks on seni peetud korea e. vana nimega munajat forsüütiat Forsythia ovata z5. See jääb vaid 1m kõrguseks ja õitseb teistest nädala jagu varem, kuid sellest veelgi varem hakkab õitsema mandzuuria forsüütia, õisi on vähem ja hõredamalt, aga nad õitsevad igal aastal, samas kui muud sordid normaalsete talvede järel õitsesid keskmiselt kahel aastal 5-st. Viimasel ajal on kindlaks tehtud, et mandzuuria f. on triploidne looduslik hübriid, kelle üks vanem on oletatavalt F.ovata. Mandschurica st on aretatud ka üks Ameerikas levinud sort 'Vermont Sun', kahjuks pole selles netis ühtki pilti. Jaapani z6 ja värd-forsüütia ristamisel on Ameerikas saadud madal (40-50cm), kompaktse kasvukujuga sort, kes peaaegu ei õitse ja teda kasutatakse pinnakattetaimena, sobib hästi praegusesse aiakujunduse modernistlikku stiili vabakujulisteks hekkideks ja laamadeks. Bambused Hiina ja Jaapani taimestikuga seostuvad igal kohe bambused. Tähtis koht

Jaapani aias on bambustel nii elavate taimedena kui ka tara ja mitmesuguse atribuutika materjalina. Lõuna-Rootsis on küllaltki moes kasvatada sirmbambust, kes z7 vastu peab, rootslased on aretanud veidi madalamakasvulisema sordi 'Simba', meilgi müüb vähemalt Juhani pk ja vist ka Hansaplant. Eestis oli vahepeal päris mitmetes aedades, aga hiljutiste külmade talvedega hävisid kõik. Igihaljast sirmbambust on süstemaatiliselt tõstetud mitmesse perekonda, nii et teda võib viimase aja kirjanduses leida selliste nimede alt ( Eestis ega isegi Baltikumis pole ühtki inimest, kes suudaks bambusi määrata ja ega vist ei saakski, sest määramine käib õite järele, aga meil nad ei õitse ja kui õitsevadki, siis surevad kohe pärast õitsemist): Fargesia murielae ( nii on rootslastel ja eesti aednikel) Fargesia spataceae Thamnocalamus spataceus (inglastel ja Eestikeel. taimenimede andmebaasis) igihaljas varibambus Arundinaria murielae (roogbambuse perekonnas) Sinarundinaria murielae (kuningbambuste perekonnas) Sort 'Simba' kasvab Lõuna-Rootsis 1,5m kõrguseks seene- või vihmavarjukujuliseks mütakaks, arvatakse taluvat kuni 25 kr. külma. Kirjanduse järele peaks Fargesia nitida = läikiv sirmbambus taluma kuni -30 ja pakutud on sorti ' Nymphenburg' Baltikumi dendroloogid, kes käinud Kuriilidel, räägivad sealsetest saasabambuse tihnikutest, kliima umbes nagu meil, kirjanduse järgi võiks see olla Sasa kurilensi z7. Salaspilsi botaias Lätis kasvab mingi Sasa või Pseudosasa (vahabambus) umbrohuna rododendroniaias, Tallinnas olla ka kellelgi umbrohuks läinud ja kogu aed täis. Keegi ei tea, mis nimi ja kust toodud. Vana nimega Sasa pumila ja uue nimega Pleioblastus humilis var. pumila, eesti k. madal pungbambus pidavat -20 taluma, Villemson Mõdrikul on seda viimastel aastatel pakkunud. J.Elliku ütleb, et bambustel pole Eestis mingit perspektiivi. Krüsanteemid - kõik suureõieliste aed-krüsanteemide esivanemad, kuulusid algul perekonda Chrysanthemum, kuid on suhteliselt hiljuti viidud uude perekonda Dendranthema, kuhu kuulub 20 liiki, peaaegu kõik Jaapanist, 1 on veel Koreast, 1 Hiinast ja üks Hiinast leitu pärineb vist algselt Indiast ning üks ka Uurali ja Karpaadi mägedest. Kuid suureõielisi kultuursorte nimetatakse rahvuskeeltes ikka edasi krüsanteemideks. Krüsanteemide suurmood oli 1970-80-ndatel ja eelmised korrad umbes 1 sajand ja 2 sajandit tagasi. Liiliaid on umbes 100 liiki, kellest enam-vähem pooled on Jaapanist ja Hiinast, ülejäänud mujalt maailmast. Roosid. Kuni 19saj.-ni oli roosikasvatuses vähe sorte, need õitsesid ühe korra ja olid enamasti ühe või kahekordse õiega. Tähtis oli eelkõige tugev lõhn, aga täidisõied lõhnavad vähe. 19saj. toodi Euroopasse:

hiina kibuvits e. teeroos Rosa chinensis Hiinast z7 sile kibuvits R. laevigata Hiinast z7 Macartney kibuvits R. bracteata Hiinast z7 läikiv kibuvits R.wichurana ehk R.wichuraiana Jaapan, Hiina z5 kurdlehine kibuvits R.rugosa Jaapan, Korea, Hiina z2 Kõigepealt saadi teeroosist 2 hübriidi, kelledest üks oli korduvalt ja kaua õitsev R. x semperflorens ja teine hübriid, kes väga hästi muude roosidega hübridiseerus, nimetati bengali roosiks. Nendest algaski massiline aretustöö ja moodne roosikasvatus, sest nende abil saadud uued hübriidid hakkasid suve jooksul mitu korda õitsema (varem õitsesid kõik ühe korra, nagu kibuvitsad ikka) ja olid täidisõielised. Probleem oli ka kogu aeg olnud selles, et mitte kõik liigid ja muud taksonid ei andnud omavahel ristates seemneid, et seemikutest uusi sorte saaks valida. Bengali roos osutus selliseks, et ta erinevate roositaksonitega ristates emastaimena hästi seemneid andis. Üldiselt kehtiski kuni 19 sajandini aretustöös see tarkus, et erinevate liikige vahel hübriide ei saa ja Linné tegi selle järele isegi liigi definitsiooni, et liik kehtib sealtsaadik, kus omavahel hübridiseerub, kui ei hübridiseeru, on eraldi liik samas perekonnas. Alles 20 sajandil hakati aru saama, et siiski paljude perekondade eri liigid ristuvad omavahel vabalt, eriti need, kes looduses kasvavad omavahel kaugetes paikades (areaalides), aga aias või kollektsioonis satuvad omavahel kõrvuti, tänapäevane tarkus räägib, et ristumise on võimalik, kui kromosoome on samapalju. Teeroosid andsid mitmeid teisendeid, alamliike, vorme ja pungmutatsioone, need andsid hästi omavahel ristata, nii et kujunes terve teerooside rühm. Teeroosi ristamisel damaskuse roosiga (R.x damascena) saadi 1820 bourbooni rooside sordirühm Samal ajal saadi teerooside ristamisel prantsuse roosi (R.gallica) ja damaskuse roosiga remontantrooside sordirühm R. hybrida bifera Remontantrooside ja bourbooni rooside ristamisel saadi teehübriidrooside sordirühm, esimene sort selles rühmas oli 'La France' 1867. 'Gloria Dei' 1945 1900 a. Saadi remontantroosi ja 'Persian Yellow' ristamisel dort 'Soleil d or ', sellest sai alguse pernetrooside sordirühm. Ühe teeroosi nõrgakasvulise vormi ja rohkeõielise kibuvitsa (R.multiflora) ristamisel saadi polüantrooside sordirühm. Teehübriid-, pernet- ja polüantrooside omavahel hübridiseerimisel saadi polüanthübriidrooside sordirühm ja sellest edasi floribundrooside sordirühm, see oli juba tõelise roosihulluse aeg. Hiinast leiti ka teeroosi kääbusvorm (R. chinensis subsp. semperflorens var. minima), sellest aretati kääbusrooside sordirühm, algtaksonid on nüüdisajal eraldi sortideks tituleeritud: 'Semperflorens' 1-1,5m kõrge, roosad pooltäidisõied 'Minima' 20-50cm kõrge, õ 3cm läbimõõdus 'Rouletii' 10-20cm kõrge, roosad täidisõ. 2,5cm läbim. Põhjamaadel on suur tähtsus külmakindlusel. Kuigi kurdlehine roos R.rugosa

naturaliseerus meie rannamaastikus ja aiatagustes ülihästi ja samuti ka Skandinaavias ja Inglismaal, sai temaga ristates hulga külmakindlaid sorte, keda pole vaja talveks katta. 'Conrad Ferdinand Meyer' 1899, 3m kõrge topelt heleroosa 'Agnes' 1900, kreem kollasega 'Hansa' 1905 (lillakas)punane täidis 'Nova Zembla' (Conrad Ferdinand Meyeri sport = pungmutatsioon) 1906 Frau Dagmar Hastrup' 1914 (R.rugosa vabatolmlemise seemik)1m kõrge, roosa 'F.J.Grootendorst' 1918 (R.rugosa 'Rubra' x polüantroos) punased nelgiõied 'Pink Grootendorst' eelmise sport, roosad nelgiõied, üks parimaid sellest rühmast 'Ritausma' roosa lätlaste aretis 'Abelzieds' Rieksta, 1957, (R.rugosa'Alba' x 'Poulsen s Pink', roosa lätlaste aretis, tõlkes õunapuuõis ja tõesti on sedamoodi ja väga ilus. Saksamaal on Kordes-firma aretanud R.rugosa t läikiva kibuvitsaga ristates terve külmakindlate Kordese rooside rühma R x kordesii z5 Tuntud sort 'Leverkusen' 1954 on saadud R. x kordesii x 'Golden Glow' 'Parkdirektor Riggers' on saadud R. x kordesii x 'Our Princess' 'Hamburger Phoenix' Kordes, 1954, (R.x kordesii x Kordese seemik) R.rugosa t põld-kibuvitsaga R.arvensis ristates on saadud R. x paulii, see on 4m kõrgune sort, õ valged ja 6cm läbim., sort 'Rosea' on roosade õitega. Hästi külmakindel z2 on ka circum-polaarselt Skandinaavis, Siberis, P-Ameerikas, aga ka Jaapanis ja Hiinas looduslikult kasvav nõeljaogaline kibuvits R. acicularis. Temastki aretatud rida sorte, kõige tuntum ja vist ka kõige ilusam ja Eestiski ammu tuntud on 'Dornröschen' Kordes,1960 õ. täidetud roosakaspunased, ilusa kujuga, hästi lõhnavad, 8cm läbim. 'Wasagaming' 1939 (R.rugosa x R.acicularis) x 'Gruss am Teplitz' 2m kõrge, roos täidis, lõhnav Pojengid valgeõieline pojeng Paeonia lactiflora (varem P.albiflora) z4 pärit Siberist, Hiinast ja Tiibetist. S.Savisaare järgi põlvneb temast 66% kõigist aedpojengidest, aianduses nimetatakse neid kõiki Hiina pojengideks z4. Põõsaspojeng Paeonia suffruticosa pärineb Hiinast Tiibetist, Butanist, puitunud varrega, 2m kõrge, õ valge tumeda südamega, on palju sorte, neid on pakkunud aastaid tagasi Nurmiko, aga need surid kõigil vist juba ammu ära. P.s. alamliik subsp. rockii, eriti suurte õitega - läbim. Kuni 28cm, kõige suuremad puittaimede õied, mis üldse meie maal hakkama saavad, Soomes kasvatatkse palju, mul õitses ka aastaid, aga viimasel külmal talvel hukkus, nii et

peaks olema z5 või z6, aga mitte z7, nagu inglased arvavad. Delavay pojeng, P. delavayi z6 kesk Hiinast 1,5m kõrge, punakad õied, keskel palju kollaseid tolmukaid, õ palju väiksemad, kui eelmistel, S.Savisaar loeb selle teisenditeks var. lutea ja var ludlowii, keda inglased loevad eraldi liigiks P. lutea kollane pojeng ja selle teisend var. ludlowii, keda eesti k. võib nimetada tiibeti pojengiks. Z6 Kollektsionäärid kasvatavad. P. lactiflora (rohtne) ja P. lutea (sünonüüm: P. delavay var lutea) ristati kaua, et saada kollaste õitega pojengi. Jaapanlane Toichi Itoh tegi väidetavalt 20000 ristlust, kuni lõpuks õnnestus need omavahel ristata, 1964 esimesed õied, nimetati Ihohsordirühmaks e. interpojengideks, nüüd üle 50 sordi, umb. 1m kõrged, enam-vähem rohtsed, õ juunis kollastes ja punastes toonides, väga moes ja kallid ja sobivad karmi kliimasse ka. Okaspuud Nikko nulg Abies homolepis z5 Jaapan Jaapani nulg A. veitchii z3 Jaapan Hiina kadakas Juniperus chinensis z4 Hiina Jaapan randkadakas J.congerta z5 Jaapan kirju kadakas J.squamata z5 Hiina sabiina kadakas z3 Euroopast Hiinani Pfitzeri kadakas J. X pfitzerii ( sabina x chinensis) z3 jaapani lehis Larix kaemferi z4 Jaapan ida-jugapuu Taxus cuspidata Kaug-Ida, Jaapan ida-elupuu Thuja orientalis z6 Hiina hiibapuu Thujopsis dolobrata z4 Jaapan hõlmikpuu Gingko biloba Hiina ja Jaapani templiaedadest, arvatakse et looduslik oli Hiinas z5 Ronitaimed Südajas (Actinidia kolomicta) ja teravahambaline aktiniidia (A.arguta) z4 Jaapan, Hiina, Mandshuuria käokingalehine ebaviinapuu Ampelopsis aconitifolia Hiina, väidetavalt talub -25, mis oleks z3, tegel. meil e. z5 ümaralehine tselaster Celastrus orbiculatus z4 Jaapan, Hiina roniv hortensia Hydrangea anomala subsp. petiolaris Himaalaja Hiina, ingl.kirjanduses z5, tegel. vist z4. Hiina sidrunväändik Schisandra chinensis z5 Hiina, Jaapan harilik lõhikhortensia Schizophragma hydrangeoides z(4) 5, Jaapan Regeli tripterüügium Tripterygium regelii z5 (pigem z4, sest Peterburis kasvab edukalt) Jaapan Amuuri viinapuu Vitis amurensis z4, Kaug-Ida, Hiina Jaapani dioskoor Dioscorea japonika (püsikliaan-igal aastal kasvab uus maapealne

osa, nagu humalal), maailmas vähetunt. Eestis paaril kollektsionääril, arvatavasti Ets 5. Ameerikas Kanadast Mehhikoni ja Hiinas kasvab karvane diaskoor (D.villosa), mille mugulaid süüakse paljude rahvaste juures ja nim. jamss iks, annab jõudu, teeb nooreks, Aili Paju ütleb, et on elurõõmu allikas. Püsililli Hiinast Hosta - kõik 40 hostaliiki on pärit Hiinast, Jaapanist, Koreast Hiina astilbe Kollane päevaliilia Hemerocallis aed-päevaliiliate põhiline esivanem. z4 harilik murtudsüda himaalaja jalgleht Podophyllum (tomati moodi söödavate viljadega) Tõnnikeselehine ja suur ebamagun Mecanopsis (siniste suurte õitega) laudleht Astilboides tabularis elulõngjas väänkellukas Codonopsis clematidea kõik meil kasvatatavad rodgersiad Rodgersia pärinevad Hiinast mitmed dekoratiivsed tarnaliigid on Hiinast kõik meil kasvatavad siidpöörised Miscanthus on Hiinast Jaapani kirsid Kõik teavad, et kui Jaapanis hakkavad kirsid õitsema, on see suur püha, siis lõpetavad asutused töö ja koolid lastakse priiks ja 3-4 päeva naudivat kõik kirsiõisi, s.o.rahvuslik püha. Meilgi pakutakse mitmesuguseid jaapani kirsse aiakeskustes müüa. Mul on vähe kogemusi, mõnda olen kasvatanud, aga ei tea ka, kes oleks rohkem kasvatanud. Põhiliselt on nn. jaapani kirsid kõik peensaagja kirsipuu (Prunus serrulata) sordid, varem on neid ka selle liigi teisenditeks süstematiseeritud, tihti kirjutatakse ka Pr. Sato-Sakura grupp. Inglased kirjutavad z5, see peaks olema väga vale, sest Pr. serrulata sordid Eestis ei kasva, isegi Saaremaal mitte, seega z6 või pigem z7, nad on võimelised kasvama Inglismaal, Hollandis, Saksamaa lääneosas, Taanis ja isegi Lõuna-Rootsis, kõigis neis kohtades on z8. Tuntum sort siinkandis on 'Kiku-shidare Sakura', keda meil kindlasti paljud on ostnud, ei tea, kas mõnel veel elus ka on, aga soojade talvede tõttu võib olla (varem Pr. serrulata var. rosea). Teine mida on proovitud, on 'Amanogava' (varem 'Erecta', veelgi varem Pr. serrulata var erecta), arvatakse et talub kuni 25 kr. külma. Kõige tublim kõigist sealmail kasvatest liikidest ja kes ka ilus oleks, on Sargenti kirsipuu e. Sahhalini kirsipuu Pr. Sargentii z4 (varem ka Pr. serrulata var. sachalinensis) Looduses kasvab Jaapani Põhja-saartel, Sahhalinil ja ka Koreas. Aga ka Soome Lõuna-osa aedades peab vastu. Õitsemine pole just kõige efektsem, aga on väga ilus sügisvärv, nagu Kaug-Ida puudel ikka. Jaapanist on veel pärit hambuline kirsipuu Pr. incisa z6, Hiinast on pärit tiibeti kirsipuu Pr. serrula z5 Kahe eelmise ristamisest on saadud hübriid-liik Hillieri kirsipuu Pr. x hillierii (Pr.

incisa x Pr. sargentii) z6, see on moes Inglismal, eriti tema sort 'Spire', kes kasvab hästi ka Tallinnas (vähemalt minu aias, peaks siis olema z5. Jaapanis kasvab veel lühiharjaseline kirsipuu Pr. subhirtella z5, keda inglased nimetavad Winter flowering cherry. Selle teisend oli varem longus kirsipuu Pr. subhirtella var pendula, kes nüüdseks on kuulutatud eraldi liigiks Pr. pendula. Tema tuntumad liigid on kõik rippoksalised 'Autumnalis' (olen proovinud, suri), 'Autumnalis Rose', 'Pendula Rubra', 'Pendula Rosea' jt. Sargenti ja lühiharjaselise kirsipuu ristandina on saadud populaarne sort 'Accolade' (olen katsetanud, suri, aga Annistitel Mähel elab ja õitseb väga ilusasti). Põhimõtteliselt peaks meie kliimasse sobima ka jaapani kirsipuu Pr. japonica z4 sordid, pärinevad Hiinast, Jaapanist, Koreast, kasvavad vaid 1,5m kõrgeks ja viljad on 1,5cm läbim., kuna aga hollandlased kasvatavad teisi liike, siis pole ka meile sisse toodud, tähtsamad sordid ehk on 'Alba', 'Engleri', 'Thunbergii', eriti perspektiivne võiks olla teisend var nakaii, kes kasvab vaid 50cm kõrgeks, õ. roosad, viljad ploomi moodi. Sargenti kirsipuu kõrval kasvavad meil edukalt veel ainult kuriili kirsid z5 ja selle sordid. Varem ladina k. Pr. kurilensis, nüüdseks tehtud nipponi kirsipuu teisendiks Pr. nipponica var. kurilensis. Sordid 'Brilliant' ja 'Ruby' näevad õitsedes sedamoodi välja nagu pildi peal Jaapanis pühade ajal õitsvad kirsid, need on tõesti uskumatult õiterikkad, ilusa värvi ja peene aroomiga. Mul on kaua olnud ja olen seemikutena paljundanud, nii et järglaskonnast tulevad igasugused, aga veelgi sobivamad meie kliimasse. Mõned muud Hiinast-Jaapanist pärit Prunus-perekonna esindajad on: Eestimaalt pärit Fr. Schmidt on kirjeldanud Sahhalinilt suhteliselt talvekindla sahhalini toominga Pr. ssiori z5, Jaapanist on pärit jaapani aprikoosipuu Pr. mume z6, Ussuuri ploomipuu Pr ussuriensis on ploomipuu, nagu ka pajulehine ehk hiina ploomipuu Pr. salicina z6. Mandshuuriast ja Koreast on pärit mandšuuria aprikoosipuu Pr. mandshurica z6, keda varem nimetati ka Pr. armeniaca var. mandshurica. Koidu Reinup il Vändramaa Pärnjõel on viljuv puu ja talunud kõik talved, arvatavasti tegelikult z5, või isegi z4. Pihlakad. Kõige ägedama sügisvärvi ja viljadega on: 'Dodong', keda arvatakse nüüd sahhalini ehk hilispihlaka Sorbus commixta sordiks, J.Elliku ei pea seda õigeks. S.commixta on inglaste arvates z6. 'Dodongi' leidis Rootsi dendroloog Tor Nitzelius Jaapani merest vulgaaniliselt Ullungi saarelt loodusest, väidetavalt asuv saar subtroopikas. Arvatavasti z4 või z5 Koehne pihlakas S. koehneana z6 Hiinast, sügisvärv päris punane, viljad valged, õigem oleks z4 või z5 Kikkapuud Tiivuline kikkapuu Euonymus alatus z3 Hiina ja Ida-Siber, võrsed korkjate tiibadega Sordid 'Compactus', 'Monstrosus' jt. Fortune i kikkapuu E. fortunei z5, igihaljad Hiina var radican, ronib mööda seina kuni 4m kõrgusele,

palju sorte, kes kõik veidi talveõrnad meil: 'Emerald Gold', 'Variegatus', 'Vegetus' jt. Lamedarootsuline k. E.planipes z4 Jaapan Hiina Korea Sahhalini kikkapuu E. sachalinensis z5, Hiina Tiibet Igasugustest muudest puittaimedest: mariõunapuu Malus baccata, looduses teisenditena, arvatakse, et on ka kultuurõunapuu aedsortide esivanem, sort 'Dolgo', rahvakeeles paradiisiõunapuu (punaste viljadega var mandshurica z2 Jaapanis Sirelid Longusõieline sirel Syringa reflexa, z5 kesk-hiina Rippuvate õiekobaratega Ligustriin ehk jaapani sirel S. reticulata z5 Jaapan, õitseb teistest sirelitest hiljem, valkjaskreemid õ. var mandshurica z5 Mandshuuria Pärgenelas, kõik 4 liiki Hiinast Võnk-pärgenelas Stephanandra incisa z5, kuna kasvab isegi Lõuna-Soomes edukalt, siis ilmselt z4 'Crispa' liigist poole madalam ja moodustab tihedaid mütakaid, soomlaste suurmood Hiina prinseepia Princepia sinensis z4 Mandshuuria,2m hekipõõsas Schrenki ebajasmiin Philadelphus schrenkii z5 Hiina, üks ilusasmaid ebajasmiine, hea sügisvärv ja veel Eestimaa mehe auks nimetatud ka. Jaapani vahtrad Üldnimega jaapani vahtrad kuuluvad enamasti kämmalvahtra (Acer palmatum) ja osa ka jaapani (A.japonicum) sortide hulka. Mõlemad näidatakse (ärilistel kaalutlustel) harilikult z5, mis pole õige, isegi mitte z6, vaid z7. Punase- ja lõhislehised (Dissectum) kämmalvahtra sordid ei talu eesti kliimat. Ainus, mis Tallinnas on vastu pidanud, on 'Bloodgood', ka Rootsi katsetes on see meie kliimavöötmes ainus vatupidav, kui esimesed 3-4 aastat talveks katta. Muud Hiinast ja Jaapanist pärit vahtra liigid, mis Baltikumi botaedades ja kollektsioonides kasvavad: teravahambaline vaher Acer argutum Jaapan z5 haberoodne v. A.barbinerve Korea Mandšuuriia z6 punarootsuline v. A.capillipes Jaapan z5 valgepöögilehine v. A. carpinifolium Jaapan z5 hall vaher A.griseum Hiina z5 (mõned peavad ilusaimaks vahtraks) mandšuuria vaher A. mandchuricum Jaapan, Hiina z5 nikko vaher A.maximowixzianum Jaapan Hiina z5 Miyabe vaher A. miyabei Jaapan z5

mono v. A. mono Hiina Mandž. Korea z6 ruskeroodne A. rufinerve Jaapan z6 Sieboldi v. A. sieboldianum var microphylla Jaapan z6 pärnvaher A. tegmentosum (vahel peetakse kõige ilusamaks vahtraks) läikiv v. A.truncatum Hiina z6 Tschonoski v. A. tschonoskii Jaapan z5 händvaher A. ukurunduense Himaalaja z6 ginnala vaher A. tataricum var. ginnala Hiina Jaapan Mandšuuria Korea.z4 Metasekvoia Metasequoia glyptostroboides, soome k. kiinanpunapuu, ingl k. Redwood, millest ka meil kaubanduslikult ja sisekujunduses punane puu. Eestis kõige kõrgem Saaremaal Sõrve ps-l Ilusa dendraariumis umb. 4-meetrine, paljud on proovinud kasvatada ka mandril, sest aiakeskused pakuvad. Väidetavalt talub kuni 30 kr. külma, aga tahab pikemat suve, kui meil pakkuda.järvseljal jäi 1978-40 ellu. aga 1997/97 talv tappis ära, 2002/2003 talv tappis ka noored taimed, sest lund vähe. Eluõngad laiaõieline elulõng Clematis patens Hiina, Jaapan z6, sellest aretatud 'The President' rohkeõieline e. Cl. florida Hiina, Jaapan z7 villane e. Cl. lanuginosa Hiina z6, sellest on tuntumatest sortidest aretatud 'Nelly Moser' ja ristlusest Euroopast pärit sinise elulõngaga (Cl.viticella) on saadud Jackmanni elulõngade hübriidliik (Cl. x jackmannii z5, sellea all sordid 'Rouge Cardinal', 'Niobe' jt. Kõige tuntum elulõngasort 'Ville de Leon' on saadud teksase elulõmgast (Cl. texensis), kes pärit Ameerikast, Ets 5.