Piimatööstus pole kolimist ikka veel otsustanud Tallinna Piimatööstus pidi märtsi lõpuks valima, kas ta viib tootmise pealinnast

Viljandi maakonna päevaleht Laupäev, Nr. 64 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +5 vihmane Täna pilvisus hõreneb ja pärastlõunal alates saartest sadu lakkab. Puhub läänekaare tuul kiirusega 3 10 m/s. Sooja on 2 7 kraadi. Päike tõuseb Viljandis kell 6.46 ja loojub kell 19.59. VILJANDIS Toetus abivajajatele Täna kella 10 12 ootab Viljandi Linnavalitsus raekotta kõiki rahalist abi vajavaid kodanikke, kellele vaid täna on linnal erifondist võimalik pakkuda krooni ühekordset toetust. Sissetuleku suurus leibkonnas pole oluline, tähtis on abiküsija mõjuv põhjendus toetuse saamiseks. MAAKONNAS Teatripäev Abjas Täna kell 11 algab Abja kultuurimajas maakondlik täiskasvanute teatripäev. Lavale tuleb kuus etendust maakonna näitetruppidelt. Seltsid kohtuvad Kaarli Rahvamajas Täna kell 19 kogunevad Kaarli Rahvamajja nõupidamisele kõigi Halliste vallas tegutsevate mittetulundusühingute esindajad. Õhtu jätkub kell 20 nalja- ja rõõmupeoga «Aprilli Projekt Seltsis on segasem». Lasteraamatupäev Karksi-Nuias Homme kell 12 algab Karksi valla kultuurikeskuses Jaak Kõdari lasteraamatu «Kriimureinulised lood I» esitlus. Lastekirjandusloolane Andres Jaaksoo räägib lastekirjanduse maailmast. NIMEPÄEVAD Tänased nimepäevalised on Harald, Herald, Harri, Harro ja Harda, homsed Ene, Eneken, Enel, Eneli ja Enelin ning ülehomsed Uku ja Uko. «Sa ka la» veebileht: http://www.sa ka la.aja leht.ee UUDISED: Teedeparandus algab pärast tahenemist / lk. 3 KULTUUR: Lavastaja rehabiliteerib mulgid / lk. 5 INIMENE: Arvo Raimo pakatab energiast / lk. 6 LIBA-SAKALA: Palju meelelahutust / lk. 7 SPORT: Viljandi bowling utüdruk sõidab Euroopasse / lk. 10 Lisaks kohupiimatoodetele, mida pildil pakendavad Maie Kasvandik (vasakul) ja Virve Plaks, tulevad Viljandi tsehhist Meieri märki kandvad peti-, piima- ja hapukoorepakid. Kas ka kogu ülejäänud Tallinna Piimatööstuse tootmine tulevikus siia kolib, selgub umbes kuu pärast. ELMO RIIG Piimatööstus pole kolimist ikka veel otsustanud Tallinna Piimatööstus pidi märtsi lõpuks valima, kas ta viib tootmise pealinnast Viljandisse või Paidesse, kuid otsustamine on vähemalt kuu võrra edasi lükatud. Hans Väre hans@sakalakirjastus.ee Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimees Kadi Lambot rääkis, et firma on Paide Linnavalitsuse ja Järva Maavalitsusega tihedalt läbi rääkinud, et lahendada probleeme, millega tööstus üksi hakkama ei saa. Näiteks on arutatud, kuidas rajada gaasi- ja veetorustikku. «Läbirääkimised võtavad veel paar nädalat ja pärast nende lõppu tuleb selgeks teha mõned ettevõttesisesed küsimused, millele kulub umbes teist sama palju aega,» põhjendas Lambot viivitust. «Nõukogu pole veel täpset koosistumise aega otsustanud, aga ma arvan, et selleni kulub vähemalt kuu.» Lambot kinnitas, et Paidega peetavad kõnelused ei tähenda, nagu kalduks tööstus juba praegu Järvamaa poole, ning mõlemad linnad on endiselt võrdses seisus. Küll aga tunnistas ta, et läbirääkimiste tulemusel on kaalukaussidele suur mõju. Kaalukas tulemus «Paidel olid selgemad miinused just vee- ja gaasitrasside pärast, aga kui me saame selles suhtes endale positiivsed lahendused kindla ajakavaga, võib otsus Paide kasuks kalduda,» ütles Lambot. Tallinna Piimatööstuse Viljandi tootmisosakonna juhataja Jaan Kree leidis, et ka Viljandi võiks näidata huvi tööstuse siiatuleku vastu ning teha korda näiteks Raua tänava, kus autod kevaditi porri upuvad. «Praegu töötab meil 88 inimest ja kui Tallinna osa Viljandisse kolib, kasvab see arv tunduvalt,» viitas Kree firma tähtsusele tööandjana. Ta juhtis tähelepanu sellele, et piimatööstus on Viljandi Veevärgi suurim klient ning maksab ligi 12 protsenti selle käibest. Sealjuures kasutab ettevõte praegu ainult reoveekanalisatsiooni, kuid loodab sel aastal hakata tarbima ka linna vett. «Aprillis alustame veevärgiga selle üle läbirääkimisi ja hinnast sõltub, kas linna vesi jääb puurkaevu kõrval reservvõimaluseks või võtame ta peamise allikana kasutusele,» rääkis Kree. Kui Mulgi Meieri Tallinna Piimatööstusega ühendamise järel tehti siin mõnda aega vaid kohupiima, siis nüüd on tootmine mitu korda kasvanud ning valik on suurenenud. Juba poolteist aastat valmistatakse Viljandis kohupiimatoodete kõrval petti, piima ja hapukoort. Seitse aastat Viljandis Kadi Lamboti sõnul ei tähendaks Paide kasuks otsustamine automaatselt Viljandis tootmise lõppemist. «Pärast Paidesse kolimist kuluks vähemalt viis aastat, kuid võib-olla ka palju kauem, kuni hakkame tööle võimaluse kallal, kas peaks kõik tööstused ühte kohta tooma,» kinnitas Lambot. Et asukoha valimise järel kulub Tallinnast ärakolimisele vähemalt kaks aastat, peaks ARVAMUS Peep Aru, Viljandi linnapea Mida meil siin pakkuda on? Meil on avatud linn. Kõik kehtivad hinnad ja põhimõtted on teada. Selle põhjal peab ettevõte otsustama, mis ta teeb. Viljandis ei ole ka meeletut tööpuudust. Nii et ma ei oska öelda, millega me saaksime lugupeetud piimakombinaati aidata. Raua tänav on vaja loomulikult korda teha, aga sellele, millal see korda saab, jään vastuse võlgu. Tänavuse aasta eelarves Raua tänavat pole. piimatööstus ka musta stsenaariumi korral vähemalt seitsmeks aastaks Viljandisse alles jääma. Soomaal hakkas vesi tõusma Marko Suurmägi marko@sakalakirjastus.ee Soomaal algas neljapäeval veetõus, mis ähvardab üleujutuseks kujuneda järgmise nädala lõpul. «Tõsine tõus algas neljapäeval kell 12 ja graafik näitab, et see jätkub suure hooga,» rääkis Halliste jõe ääres Riisa külas elav Tõnis Riis. «Ööpäeva jooksul kerkis veetase pool meetrit.» Kuusekääral elava Indrek Heina (pildil) andmetel oli vesi eilseks Raudna jõe alamjooksul kerkinud juba meetri võrra. Soomaal tegutsev ettevõtja Aivar Ruukel (pildil) ei näe mingit põhjust, miks veetõus peaks lähipäevil seisma jääma. «Talvise tasemega võrreldes kerkib vesi järgmise nädala lõpuks neli meetrit kõrgemale,» oli ta veendunud. «Sel nädalavahetusel jääb vesi veel madalaks, kulminatsioon saabub nädala pärast.» Tõnis Riisi sõnul hakkab suurvesi ennast teravamalt tundma andma, kui veetase on jõudnud kolm meetrit normist kõrgemale. «Siis jääb vee alla Viljandi ja Pärnu vaheline kruusatee, mis Soomaalt läbi läheb,» kirjeldas ta. «Minu ja teiste Riisa külas asuvate majadeni jõuab vesi siis, kui see on tõusnud neli meetrit.» Kõige enam sõltub suurvesi lähemate päevade ilmast. «Kui tuleb vihma, sulab lumi kiiresti ja veetase kerkib endise hooga,» rääkis Riis. Ilmaprognoos lubab järgmiseks neljaks päevaks senise sooja jätkumist ning kohati vihmasadu. Praegu on Soomaa jõed veel jää all ning suuremat jääminekut ennustatakse samuti nädala pärast. «Jääminekut on väga raske ette öelda, aga arvata võib, et aprilli keskpaigaks on jõed lahti,» pakkus Ruukel. «Kiirema vooluga lõikudel läheb jää kiiremini.»

2 Sakala ARVAMUS ASUTANUD C.R. JAKOBSON 1878 Vastutav väljaandja Peep Kala Peatoimetaja Eve Rohtla Iseendal jalus J ärgmise aasta 1. jaanuaril Eestis euro kehtima ei hakka. Seda kibedat tõde on lisaks Euroopa Liidu pangandusja rahandusametnikele nüüdseks otsesemalt või kaudsemalt tunnistanud Eesti valitsus, keskpank ja hulk Riigikogu liikmeid. Raske on öelda, mil määral Eesti sellest kaotab, kuid tähelepanuväärset võitu ei tähenda see igal juhul. Igaks juhuks tahab «Sakala» siinkohal meelde tuletada peaminister Andrus Ansipi hiljutist lubadust, et riik ei hakka ühisraha nimel majanduses hookuspookusi korraldama ega vägisi inflatsiooni alla viima. Ehkki euro kasutuselevõtt liidaks Eestit senisest veelgi paremini Euroopa Maastrichti kriteeriumide osas on Euroopa Liit iseendale jalgu jäänud. majandusruumiga, ei tohi selle nimel loobuda meil seni kehtinud stabiilsest suunast, mis on loonud usaldusväärse õhkkonna ja ärgitab praegugi välisinvestoreid siia oma raha paigutama. Küll aga on meie poliitikute asi eelseisvatel kuudel oma kogemuse põhjal Euroopa Liidu juhtorganites küsimärgi alla seada euroruumiga ühinemise tingimuste õigsus. Õigupoolest ongi esimene samm siinkohal juba astutud. Nädala algul Helsingis aset leidnud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja Soome Eduskunta Suure komisjoni kohtumisel tõstatas Eesti delegatsiooni juht Kristiina Ojuland küsimuse euroga liitumise kriteeriumide ülevaatamisest. M õttel on jumet, sest Maastrichti kriteeriumid kipuvad tõepoolest ajale jalgu jääma. Peamine põhjus seisneb selles, et 1992. aastal kehtestatud reeglid ei arvestanud Euroopa Liidu laienemisega itta ja pidasid silmas vaid rahaliidu esimese laienemisringi riike, kes on saanud aastakümneid areneda stabiilses majandussituatsioonis. Uute liikmesmaade peamine eesmärk on aga võimalikult kiire majanduskasv, mis paratamatult tähendab ühisraha mõistes lubatust kõrgemat inflatsiooni. Teisisõnu on Euroopa Liit Maastrichti kriteeriumide osas iseendale jalgu jäänud ja seab teadlikult vaesematele äärealadele takistusi, et nood ei jõuaks vanadele liikmesmaadele järele. Sellised asjaolud kammitsevad maailma edukaima majandusega piirkonna loomist. REPLIIK Igaühele pole antud Igaühele pole naljasoont antud. Sellesama puudumisele viitab viimaste päevade vaidlus «Tuljaku» teemal ehk kas kultuuriakadeemia näitlejatudengitest oli ikka eetiline panna rahvarõivad selga ja mõnda «Tuljaku» tuuri tantsides näidata, mismoodi üks eestlane tänapäeval teisega käitub. Mõni inimene arvab, et rahvarõivad ja -tants on sedavõrd pühad, et nendega on lubamatu nalja teha. Aga kas eestlasel on eetiline oma kaasmaalast tappa, teda röövida või mõnitada ning talle solki kaela kallata? Ehk suudab aidata vahe satiir. Mõelgem end Ugala saali, kus lavastaja ja näitlejate õpetaja Kalju Komissarov tähistas oma 60. sünnipäeva. Esimese kursuse tudengid «Sakala» 433 0045 Helgi Kaldma andsid poolteist tundi kestnud esinemisega ülevaate sellest, mis nad olid kolmveerandaastaga omandanud. Lõpetuseks lubasid nad esitada midagi päris rahvuslikku. Rahvarõivais noored tantsisid lavale ja järgnes see, mida kõik nagu teavad, aga vähesed on näinud. Pärast mängulist kaklust möödusid tantsijad polkasammul maaslamajast, jagades talle jalahoope, nii et too enam ei liigutanud. Saal naeris, pisarad palgel mõte oli hästi välja toodud. NÄDALA FOTO KÜSITLUS Mida arvate mõttest, et Viljandis võidakse Vabaduse platsi äärne ametite maja ehk nõukogudeaegne parteimaja lammutada ja sellega avada vaade lossipargile? Nii et suur kivimaja tahetakse maha lõhkuda! See on ju välimuselt päris ilus hoone. Kas asemele tuleb selline plekist, nagu turu peal on? Ennem lammutatagu see kole must turumaja. Kui see maja on kord juba ehitatud, siis las ta olla. Pean loomist lammutamisest tähtsamaks. Seda oleks pidanud juba ammu tegema. See maja ei sobi selle koha peale. Vene ajal pandi see prauh sinna maha kellegi arvamist küsimata. Maja on küll suur ja asutusi täis, aga nende jaoks on vaba pinda linnas küll. Igal pool ripuvad sildid, et anda rendile. Minu arvates pole see hea mõte. Mis siis, et see on ehitatud vale koha peale. Pensioniamet ja haigekassa asuvad praegu nii soodsas kohas linna keskel, sinna on lihtne minna. Mulle meeldib see mõte. Vabaduse platsil olles jääb siis linna külalistel ja meil endilgi pilgu alla lossipark. Parteimaja ehitamisega pandi ilus vaade kunstlikult kinni. Selle võiks lammutada küll, sest see maja pole sinna kunagi sobinud. Seal asuvate ametiasutuste ümberpaigutamisega ei tohiks suuri probleeme olla, sest Viljandist on ju palju ametiasutusi mujale viidud. Kahju on ainult kunstisaalist see võib siis oma ruumidest ilma jääda. Aga ehk leidub teisigi lahkeid, kes kunstisaali oma katuse alla võtavad ja palju raha ei küsi. Minu arvates on suur maja maha lõhkuda selge rumalus. Ehitamine on praegu üsna kallis töö, kuigi remont maksab ka midagi. See, et seal kunagi parteitööd tehti, et tohiks maja nime rikkuda. Minul on täiesti ükskõik. Kui peetakse tarvilikuks lõhkuda, siis lasku käia. Lugesin «Sakalast» neid mõtteavaldusi küll, kuid oma arvamust ei tekkinud. See on ju veel päris uus maja ja ametiasutusi täis pandud. Natuke naljakas on küll, kui see ühel päeval lammutatakse. Aga jään ikkagi erapooletuks. Helgi Kaldma ELMO RIIG Kevade lähenemine sunnib veekogudes kalu üha elavamalt liikuma. See tähendab harrastuskalastajatele senisest suuremat saaki, mistõttu ei taheta head hetke käest lasta. Näiteks püüdis esmaspäeval Navesti jõe uue ja vana sängi ühinemiskohas kala 17 meest ja kaks naist. Päev varem olevat samas kohas kalaõnne proovinud koguni poolsada inimest. («Sakala») TITETANTS Kaspar Toi (24), üliõpilane Tiina Metsaots (31), tööline Tiiu Karelson (65), pensionär Marju Mäeots (47), pensionär Inge Nääs (60), pensionär Ando Eensalu (58), vallavanem Erich Keldo (72), pensionär Raili Kuhu (32), tööline Malle Käba (54), juuksur KIRI Kevadine võistlus tõi haiglasse elevust Nii nagu varasematelgi aastatel, tähistati ka seekord Viljandi haigla Jämejala psühhiaatriakliiniku hoonetekompleksi tegevusmajas kevade saabumist Kevadetüdruku ja Mister Kevade valimisega. Muide, väljend kevadetüdruk on laenatud Eesti ühelt vaimusuuruselt Gustav Suitsult. Meie haigla kliendid elasid lõppenud kuul suures elevuses. Mitu neist, sõltumata vanusest, võttis endale sihiks üks eelmainitud tiitlitest võita ja selle nimel peeti vajalikuks rohkelt õppida ja harjutada. Sellise ürituse eesmärk on osalejate suhtlemis- ja esinemisjulguse suurendamine. Lisaks paneme rõhku loovuse arendamisele, näiteks laulmisele, tantsimisele, võimlemisele ning luuletuste lugemisele ja kirjutamisele. Tants on teatavasti väga hea teraapia, mistõttu oli ka võistlejate esinemiskavasse pandud paaristants valss ja individuaalse etteastena improvisatsioon. Võistlejaid hindas žürii, kuhu kuulusid nii meie haigla töötajad kui kliendid. Kevadetüdrukuks kuulutati Elje, teise koha sai Anneli ja publiku lemmikuks valiti Ljubov. Misteriks krooniti Artur, teise koha sai Jaak ning publiku lemmikuks osutus Ilmar. Võitjatele anti rinnalindid ning Kevadetüdrukule kroon ja Mister Kevadele vastav müts. Kõik ülejäänud osalejad said rinnamärgi ja roosiõie. Juba kümnendat korda juhtis õhtut Ants Mändmets, kes on ka võistluse korraldamise idee üks kaasautoritest. Oleme talle selle eest väga tänulikud, sest ta ei pea kunagi paljuks spetsiaalselt selleks kohale sõita oma kodust Mustlast. Tema innukus ja mõtted on võistlusele alati tublisti kaalu lisanud. 23. märtsil tõi meie haigla buss võitjad Viljandisse Armeenia kööki lõunasöögile. Südame tegi soojaks see, et köögi peremees õnnitles võitjaid isiklikult ja ütles igaühele eraldi lahkeid sõnu. Johtuvalt rahakoti nappidest võimalustest ei saa meie kliendid sellist lõunasööki enamasti endale lubada. Milvi Hiidmaa, Jämejala tegevusmaja töötaja

UUDISED Sakala 3 Muinsuskaitse ei luba kaarhalli lammutada Mulgist kirjanik tutvustab «Kriimureinulisi lugusid» Muinsuskaitse nõukogu ei andnud eile luba lammutada Viljandis Kaalu tänaval asuvat kaarhalli, kus praegu tegutseb Viljandi Tarbijate Ühistu majatarvete kauplus. Muinsuskaitse nõukogus tegutseva alalise arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu esimees Krista Kodres selgitas, et kuigi 1970. aastatel ehitati samasuguseid halle peaaegu igasse linna ja mõnesse kerkis neid isegi mitu, on enamik neist tänaseks juba lammutatud. «Täpset arvu, kui palju kaarhalle järel on, ei oska ma teile öelda, kuid on täiesti võimalik, et Viljandi oma on üks viimaseid, kui mitte viimane,» lausus ta. Kodres möönis, et tavalisele inimesele võib kaarhall küll vana ja koledana tunduda, kuid sellest kriteeriumist lammutamisloa andmisel lähtuda ei saa. «Sellisel juhul võiks ju ka Viljandi lossivaremed maha lõhkuda,» tõi ekspert näite. Kodres lisas, et kui omanik kaarhalli kordategemisse natuke investeeriks, võiks see seista veel sadakond aastat ja saada isegi turismiobjektiks. «Meeletuid summasid sellele ei kulu, umbes 100 000 krooniga peaks hakkama saama.» Kaarhalli lammutamine kerkis päevakorrale märtsi algul, kui sellest üle tänava asuva linnasauna omanik Tiit Maisa tegi linnavalitsusele ettepaneku piirkonna detailplaneeringut muuta. Sauna haldav osaühing Afeel kavatseb ehitada kaarhalli kohale sauna laienduse, kus paikneks pesuruum. Leiliruum jääks plaani järgi vanasse majja ning saunalised saaksid kahe hoone vahel liikuda tänava kohale ehitatavat klaasgaleriid mööda. («Sakala») Mulgimaalt pärit, kuid praegu Tallinnas töötav ettevõtja Jaak Kõdar tutvustab homme Karksi valla kultuurikeskuses värskelt trükist tulnud lasteraamatut «Kriimureinulised lood». Liikluskorraldus muutub Teisipäeval kella 9 12 on Viljandis liikluseks suletud Jakobsoni tänava Tallinna ja Lossi tänava vaheline lõik, sest samal ajal tehakse Lastepargis purskkaevu ehitamise eeltöid. Ümbersõit on Posti tänava kaudu. («Sakala») KOHALIK INFO Saho karikavõistlus Täna kell 12 algavad HolstrePolli tervisekeskuses Saho murdmaasuusatamise karikavõistlused vabas sõidutehnikas. Rahvakalender Täna kell 12 räägitakse Viljandi Linnaraamatukogu kojulaenutusosakonnas aprillikuu rahvakalendri tähtpäevadest. Rahvakunstipäev 8. aprillil kella 10 14.30 on Viljandi kultuurimajas kümnes maakondlik rahvakunstipäev teemal «Linane materjal». Vaadata saab käsitöönäitusi, kuulata loenguid ja esineb Vändra ansambel «Linnutajad». Liisi Seil liisi@sakalakirjastus.ee Viimaste päevadega on Raua tänava paarikümne meetri pikkune lõik muutunud porimülkaks, millest söandavad läbi sõita vaid julgemad autojuhid. 2 x ELMO RIIG Teedeparandus algab pärast tahenemist Viljandi Linnavalitsuse tellimusel alustab osaühing Sakala Teed uue nädala algul tiheda liiklusega asfaltteedel ohtlikumate aukude lappimist ja varsti algab remont ka teistel lagunenud tänavatel. Aivar Aotäht aivar@sakalakirjastus.ee Sakala Teede tegevdirektor Toomas Leppik ütles, et töö alustamine sõltub paljuski ilmast, sest vihmasajuga seda kvaliteetselt teha ei saa. Linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri sõnul läheb ohtlike asfaldiaukude lappimine maksma 60 000 70 000 krooni. Vihuri lausus, et niipea kui ilm lubab, algab ka kruusateede parandamine. Tänavu kevadel on linn selleks tööks varunud sada tuhat krooni. Linnal on lisaks kevadisele remondiplaanile leping aktsiaseltsiga Cleanaway Viljandi, kes peab kruusateid aasta läbi hooldama. «Kui aga rääkida kevadisest suurremondist, siis kruusateede korrastamiseks peab külmunud pinnas täielikult sulama ja ka tahenema,» rääkis Vihuri. «Tellime töö Sakala Teedelt või Acropoliselt, kes on seda varem Viljandis teinud. Riigihanget pole vaja välja kuulutada, sest summa ei ole nii suur.» Sakala Teede tegevdirektor Toomas Leppik ütles, et Endise Vikerkaare restorani esine plats ja osa teestki pakuvad konkurentsi Viljandi järvele. esialgsel kokkuleppel linnaga võtab firma ilmselt järgmisel nädalal ette ka väga kehvas seisus kruusateed, et neid enne põhjalikumat remonti pisutki tasandada ning sõidetavust parandada. Priit Vihuri lausus, et lisaks kiireloomulisele tänavate parandamisele on plaanis tavapärase tempoga asfaltteede igakevadine remont. «Esmaspäeval sõlmib linn selleks lepingu Tartu osaühinguga Tavt, kes tegi neljast riigihankel osalenud firmast kõige soodsama pakkumise. Linn tasub talle töö eest 920 000 krooni. Kõige kallim pakkumine oli 1 900 000 krooni.» Tavti juhataja Tõnu Rudi ütles, et tänavad on praegu hullus seisus nii Viljandis kui Tartus. «Tartus ilmselt hullemaski,» lisas ta. Projekijuht Toivo Loos ütles, et firma alustab Vil- TELEFON Väga kehvas seisus tänavast või ohtlikest teeaukudest võib teatada Viljandi linnamajandusameti teede peaspetsialistile Harry Mägile telefonil 435 4715. «Tegemist on läbi ja lõhki Mulgimaa teosega, sest lisaks mulgist kirjutajale on raamatu piltide autor Silvi Väljal pärit Mulgimaa südamest,» seisab raamatu tutvustuses. Jaak Kõdar elab praegu küll Tallinnas, kuid taastab Lillis esivanemate Nava talu. Hingelt peab mees ennast selle kandi inimeseks. Detsembri algul esitles autor pealinnas oma lasteluuletuste raamatut «Väikesed naerumasinad», mille pildid olid joonistanud Karksi-Nuia kooli neiud. Homme keskpäeval tuleb Karksi valla kultuurikeskuse sinises saalis esitlusele juturaamat. Selle peategelased on hunt ja rebane. Kirjutas jutud oma pojale Nagu enamiku varem avaldatud lasteluuletustest, on Jaak Kõdar lustakad loomajutud kirjutanud kunagi oma pojale Martinile, kes praegu on juba täiskasvanud mees. «Kui olin kodus, siis rääkisin igal õhtul pojale ühe enda välja mõeldud jutu,» lausus Jaak Kõdar. «Kui mul polnud võimalik kodus olla, siis kirjutasin neid talle.» Juttu alustades ei teadnud mees kunagi, millega see lõpeb. Kõiki neid saab lugeda üksteisest sõltumatult, kuid osa jutte on siiski omavahel seotud ja moodustavad terviku. Jaak Kõdar ei ole oma lugude aluseks võtnud rahvajutte, kuigi esimeste vempude juures on vihjeid kriimsilma ja reinuvaderi esivanematele, keda võib kohata «Eesti rahva ennemuistsetes juttudes». «Minu lugudes on hunt ja rebane suured seiklejad. Nad tegutsevad nii Antarktikas, Austraalias kui kosmoses,» muheles autor. Peategelased õpivad eri ameteid, reisivad ja mängivad mereröövleid. Ahnus ja lihahimu kannustavad neid kodulinde ja lambaid taga ajama, kuid alati on loomade seiklustes ka midagi õpetlikku. Materjali veel mitmeks raamatuks Kokku on Jaak Kõdar aastatel 1983 1987 hundist ja rebasest kirjutanud 150 juttu. Värskelt trükist tulnud «Kriimureinulised lood I» mahutab neist 11. «Ka kõik järgmised raamatud on mul käsikirjas valmis ja ma tahan neid järjest raamatutena ilmutama hakata,» rääkis autor. Selle plaani õnnestumine sõltub siiski rahalistest võimalustest, sest käesolev teos valmis mehe enda kuludega. Selle tiraaž on. Esitlusel on homme lisaks Jaak Kõdarile kohal raamatu piltide autor Silvi Väljal ja lastekirjandusloolane Andres Jaaksoo. Juttu tuleb nii raamatu peategelastest Kriimust ja Reinust kui lastekirjanduse maailmast üldse, sest 2. aprill on rahvusvaheline lasteraamatupäev ja Hans Christian Anderseni sünniaastapäev. Ühte lugu äsja ilmunud raamatust saab näha Lilli ja Karksi-Nuia õpilaste esituses. Tarvastus põles vana katlamaja Jüri E. Kukk jyri@sakalakirjastus.ee Allikas: linnavalitsus jandi asfalttänavate parandamist ilmselt aprilli keskel, kui ilm just segama ei hakka. «Praegu on tegelikult veel vara öelda, mis seisukorras teed on, sest lagunemine jätkub,» lausus ta. Loos lisas, et Tavt on Viljandi tänavaid varemgi parandanud ning tavapäraselt kestab see töö kolm-neli nädalat, lõppedes mai keskpaiku. Jaak Kõdari raamatu peategelased on hunt Kriim ja rebane Rein. REPRO Neljapäeval kell 18.25 teatati tuletõrjujatele põlengust Tarvastus. Leekides oli kunagine tärklisetehase katlamaja, mis kuulub kohalikule osaühingule Karpo. Osaühingu juhataja Kalev Nurk selgitas, et tuli puhkes masuudireostuse likvideerimise käigus, kui ühe firma töömehed olid tükeldanud igivanu keskküttekatlaid. «Katlad on masuudist läbi imbunud ja lõikusega lõi tule kusagile sisse. Ilmselt olid torudes masuudiaurud,» arvas Nurk. Tuli hävitas hoone sisemuse ja osa katusest. Mingit kahju see juhataja sõnul ei tekitanud, sest tärklisetehase hoonekompleks seisab kasutamata. «See puidust ehitis on kolhoosi ajal kahe hoone vahele rajatud. Ei tea, kes selle küll püsti pani ja kuidas selles üldse katlamaja lubati käigus hoida,» imestas Nurk. Sama hoone oli põlenud ka 1988. aastal. Tuld käisid kustutamas kaks Mustla tugikomando ja kaks keskkomando autot ning kustutustööd lõpetati kella seitsme paiku õhtul.

4 Sakala Algas avalduste vastuvõtt WiMaxi saamiseks Henrik Ilves henrik@sakalakirjastus.ee Maavalitsus ja aktsiaselts Norby Telecom allkirjastasid lepingu, mis kohustab ettevõtet 1. oktoobriks Viljandimaal välja ehitama WiMaxi tehnoloogial põhineva andmesidevõrgu. Uue põlvkonna traadita internetiühenduse saamiseks tuleb esitada Norby Telecomile avaldus, mille vormi on võimalik saada ettevõtte kodulehelt või Männimäe Selveris asuvast esindusest. «Maavalitsuse ja Norby Telecomi läbirääkimised lepingu punktide üle olid põhjalikud ja lõpliku leviala määramine võttis aega,» põhjendas maavalitsuse infotalituse juhataja Kaupo Kase (pildil) asjaolu, miks juba eelmisel aastal riigihanke võitnud firmaga leping alles nüüd allkirjastati. «Varem avaldatuga võrreldes on peamine muudatus see, et ka Tarvastu vald on nüüd täielikult WiMaxi levialaga kaetud.» WiMaxiga liitumine maksab krooni ning 495-kroonise kuutasu eest saab ühenduse, mille kiirus on allalaadimisel 512 ja üleslaadimisel 256 kbit/s. «Et teenust kasutada saaks, peab olema võimalik vastuvõtuseade paigaldada vähemalt viie meetri kõrgusele,» selgitas Kase. «Seadet saab panna kas maja külge või eraldi antennimasti otsa, kuid kohavalikul peab jälgima, kus paikneb saatja, millelt ühendus võetakse.» Kui tehnilistel põhjustel pole võimalik WiMaxi ühendust standardlahendusena paigaldada, teavitab Norby Telecom sellest nii klienti kui maavalitsust. Sel juhul on võimalik välja töötada erilahendus. «Lahenduse hind ja tähtaeg lepitakse siis inimesega eraldi kokku. Erilahenduse eest peab aga tasuma klient,» täpsustas Kase. Eesti maapiirkondadesse interneti toovas programmis «Külatee 3» sõlmitud lepingu maksumus on 1,9 miljonit krooni, millest riik katab 1,4 miljonit. Ülejäänu tuleb Viljandimaa omavalitsustelt. Norby Telecom on oma investeeringu suuruseks nimetanud 7,5 miljonit krooni. WiMax on uue põlvkonna traadita andmesidetehnoloogia, mis levib mitu korda kaugemale kui WiFi. Norby Telecom kavatseb Viljandimaale paigaldada kuus saatjat, millega saab internetivõimaluse peaaegu kogu maakond. Sama tehnoloogia toob andmeside ka näiteks Järvamaale. UUDISED Stiilse maakivist sokliga ja vahvärktehnikas mansardkorrusega hoone on ehitatud enne 1910. aastat. ELMO RIIG Muksi majast sünnib uhke korterelamu Viljandis Pikal tänaval kunstnik Juhan Muksi majana tuntud hoone uus omanik on aktsiaselts VMT Ehitus, kes kavatseb selle renoveerida ilusate korteritega elamuks. Aime Jõgi aime@sakalakirjastus.ee VMT Ehituse nõukogu esimees Jaak Sulg ütles, et põhjus, miks firma maja ära ostis, oli sealt avanev võrratu järvevaade. Ta rääkis, et kuigi VMT Ehitus on varem tegelnud tööstushoonetega, otsustas ettevõte seekord panustada ühte vanalinnas paiknevasse XX sajandi alguse villasse. «Meie vanalinn on veel üsna nõrgalt arenenud,» lausus Sulg. «Tegelikult saaks Viljandi kesk- ja vanalinna elamufondi korrastamisega lahendada suure osa maksujõuliste klientide korterisoovidest.» Praegu on Pikk tänav 33 majas mitme ümberehituse tõttu palju väikesi kortereid. Sule sõnul loodab firma maja korrastada umbes poolteise aastaga ja ehitada sinna kümmekond avarat apartementi, mille ruutmeetri hind küünib 15 000 kroonini. Muks maalis oma kuulsad järvevaated «Kahele sundüürnikule leiame remondi ajaks asenduskorteri,» rääkis Sulg. «Kui töö Jaak Sulg valmis, on neil võimalus samasse majja üürilisena tagasi tulla.» See käib ka maalikunstnik Juhan Muksi (eluaastad 1899 1983) lese Aita Muksi kohta, kelle kodu on Pikk tänav 33 majas olnud enam kui pool sajandit. Jaak Sule arvates annab Juhan Muksi nimi majale juurde väärtust, mida ei saa alahinnata. Kunstnik elas mäeveerul seisvas majas suure osa oma elust ja maalis koduaknast terve hulga Viljandi järve variatsioone. Sulg ütles, et ei tea veel täpselt kuidas, aga kindlasti leitakse viis, mismoodi kunstniku mälestust tolles majas rõhutada. Kas kõik majaga plaanitav ka nii kiiresti ja ladusalt ellu jõuab, nagu esialgu kavas on, seda ei julge Sulg lubada. Pikk tänav 33 maja asub vanalinna muinsuskaitsealal ning projekteerimisel ja ehitamisel tuleb juhinduda muinsuskaitseseadusest. Hoone renoveerimiseks tehtav ehitusprojekt peab kõigepealt vastama muinsuskaitse eritingimustele. Viljandi muinsuskaitsespetsialisti Anne Kivi sõnul tuleb tingimused alles koostada. Nendes on hoone ajalooline ülevaade ja põhjalik kirjeldus, samuti kõigi säilitamisele kuuluvate osade ja kujunduselementide loetelu ning soovitused, milliseid ehitusvõtteid ja -materjale remontimisel kasutada. Rosenbergi villa Pikk tänav 33 maja teatakse praegu küll Muksi majana, aga varem kandis see hoopis Rosenbergi villa nime. Hoone on ehitatud XX sajandi algul, enne 1910. aastat. 1937. aastal muudeti maja arhitekt Johannes Fuksi projekti järgi ja ehitati üürikorteriteks. Viljandi Muuseumi teadusdirektori Ain Vislapuu sõnul kuulus Pikk tänav 33 villa koos krundiga algul Suure-Jaani pastorile Georg Alfred Rosenbergile (1870 1836). Rosenberg oli Suure-Jaani pastor 1898. aastast kuni oma surmani. Teda mäletatakse väga värvika, otsusekindla ja aktiivse seltskonnategelasena. Ta kuulus põllumeeste ja haridusseltsi ning majandusühingusse. Tema teeneks peetakse sedagi, et 1905. aasta rahutuste järel jäi Suure-Jaani karistussalkadest puutumata. Viirusnakkuste arv kahaneb Kuigi möödunud nädalal püsis Eestis viirusnakkustesse haigestumise tase kõrge, ulatudes ligi 10 000 juhtumini, võib viimastel päevadel märgata siiski haigete arvu vähenemist. Tiina Sarv tiina@sakalakirjastus.ee «Kokkuvõtteid teeme esmaspäeviti, nii et selle nädala kohta midagi täpset öelda ei oska,» ütles Tervisekaitseinspektsiooni viroloogia kesklabori juhataja Inna Sarv. «See, et perearstid on saatnud tunduvalt vähem proove kui möödunud nädalal, viitab haigete arvu kahanemisele.» Nii Tartu kui Tallinna laborid on leidnud A- ja B-gripi viirust, kõige rohkem on aga paragrippi ja adeno viirust. Gripipuhangust siiski rääkida ei saa, kuigi Inna Sarv ütles, et tema veel ohu lõplikku möödumist kinnitada ei julge. Liikvel on ka leetrid. Vaktsineerimine aitas Tartu Ülikooli kliinikumi viroloogialabori arst Ene Laja arvas, et pärisgrippi on vähem tänu vaktsineerimisele, mida mullu sügisel linnugripi hirmus eriti hoolega tehti. «Linnugripi vastu see muidugi ei aita, aga tavalise gripi suurema puhangu võib ära hoida küll,» lausus Ene Laja. Ta ütles end uskuvat, et ilmade soojenemine ja päikesepaiste panevad viiruste levikule piiri. Möödunud sügis ja talv olid haigustele avatud. Viirused käituvad üha ettearvamatumalt ja päikesevaene suvi ei tugevdanud oluliselt inimeste immuunsüsteemi. «Paragrippi ja adenoviirust on palju. Kui need on Perekeskus korraldab noore pere päeva Viroloog Ene Laja usub, et saabuv kevad teeb kurnavale viiruste levikule lõpu. ELMO RIIG kord läbi põetud, on organism avatud uutele viirustele,» selgitas Inna Sarv seda, miks kord põdenud inimesed võivad mitu korda uuesti haigestuda. Perearstid ütlesid, et haigete arv on ilmselgelt vähenemas. Haigeid on vähem Karksi-Nuia perearst Aive Jaakson lausus, et haigestumine vaibus pisut juba koolivaheajal. Tüsistustena nimetas ta kopsupõletikku ja viimasel ajal on rohkem olnud neelupõletikku. Ka Viljandi perearst Anneli Poola ütles, et haigeid on palju vähem. Levimas on kõhukaebusi põhjustavaid viirusi, aga mitte eriti palju. Leetrid liiguvad Kui laialdaselt võivad levima hakata siin-seal Eestis diagnoositud leetrid, seda arstid praegu veel ei tea. «Emadele võiks küll südamele panna, et kui lapsel on palavik ja tekib lööve, siis tuleb arst koju kutsuda,» ütles Inna Sarv. Leetrid on äärmiselt nakkavad. Kui seda haigust pole läbi põetud või selle vastu vaktsineeritud, on haigestumine pisikukandjaga kokkupuutumisel üsna kindel. Homme on Päikesekillu Perekeskuses noore pere päev, mis on mõeldud eelkõige Viljandi lapseootel naistele ja värsketele emadele. Päev kestab kella 11 14. Päikesekillu Perekeskuse juhatuse esimehe Kristel Kadaka sõnul on keskuses aset leidva noore pere kooli emadel olnud väga palju küsimusi sünni- ja lastetoetuse kohta, millele vastata ei ole osatud. «Seepärast otsustasime kohale kutsuda Pensioniameti ja Viljandi Linnavalitsuse esindajad, kes räägiksid peretoetustest laiemalt,» selgitas ta. «Noore pere päeval saabki kuulda, millistele riigi toetustele on lapsevanematel õigus. Räägitakse ka nendest soodustustest ja toetustest, millega on noori peresid toetada otsustanud Viljandi Linnavalitsus. Samuti kirjeldatakse, kuidas toetusi taotleda.» Lisaks infotunnile räägitakse värsketele emadele lapse imetamisest. Avatud on ema ja beebi nurgake, kus ema võib oma last imetada, mähkida, kaaluda ja mõõta. Lapseootel naistele jagatakse infot noore pere koolist ning kohale tuleb Tallinnas ja Tartus rasedate rõivaid müüv Studio Segreto. Muljete ja kogemuste vahetamiseks on avatud väike kohvituba ning lastele jäetud võimalus lustida leludega mängutoas. Osavõtt on kõigile tasuta. Päikesekillu Perekeskus asub Viljandis Posti tänav 24. Lisainfot keskuse tegevuste kohta saab koduleheküljelt www.paikesekilluperekeskus.ee. («Sakala»)

KULTUUR Lavastaja Andres Noormets rehabiliteerib mulgid «Kauka jumala» Mogri Märt on eestlaste teadvuses üsna ühetähenduslikult negatiivne tegelane, temast on saanud rahaorjuse ja ihnuse võrdkuju. Kes on huvitatud üldlevinud stereotüübist avaramast ja tänapäevasemast tõlgendusest, peaks vaatama Andres Noormetsa lavastust Pärnu Endlas. Enn Siimer, teatrikriitik Märtsi keskel esietendunud August Kitzbergi «Kauka jumalal» on rahva teadvuses eriline koht. Peategelasest õhkuv mentaliteet on olemuslikult seotud mulkidega, aga ka eestlastega laiemalt. Eestlaste individualism on üldtuntud, saati veel mulkide ihnus. Pole vaid eestlaste probleem Ega see vaid meie probleem ole. Tulevad meelde mõned Shakespeare i kangelased ja Puškini «Ihnus rüütli» peategelane. Seekordne Andres Noormetsa lavastus tuletab meelde veel teistki Puškini näidendit samast tsüklist, «Kivist külalist», kus naiste lemmik Don Juan söandab esitada väljakutse Jumalale ja saab selle eest karistada. Miks on August Kitzbergi, minu meelest eesti väljapaistvaima näitekirjaniku looming just praegu aktuaalne? Ja miks oli ta populaarne 1970. aastate lõpul, mil teda lavastasid nii Mikiver kui Tooming? Toona oli see seletatav vulgaarsotsioloogilistest stampidest vabanemisega (stambid loodi 1950. aastatel). Uus tõusulaine on nüüd. Kuivõrd muidugi saab Oleg Titovi tantsulavastust Ugalas otse Kitzbergi tekstiga seostada, tekst on siin pigem inspiratsiooniallikas. Siiski on Kitzbergil midagi tänapäeva inimesele öelda. Kui vaid leiduks probleemielektrit kinni püüda oskavat lavastajat. «Tuulte pöörises» ju lausa koputab uksele. Sümpaatne Mogri Märt Näib, et Andres Noormets on tabanud «Kauka jumala» praeguse tähenduse. Lavastuse suurim väärtus on see, et eestlaslik või ka mulgilik Mogri Märt Jaan Rekkori suurepärases esituses osutub sümpaatseks ja oma püüdlustes meile niivõrd lähedaseks, et kohe ei taipagi, kus ta sellise vea teeb, mis talle taeva karistuse toob. Mul oli juhus vaadata esietendust Vanemuise näitleja Lembit Eelmäe kõrval istudes. See tõi meelde Jaan Toominga klassikalise lavastuse aastast 1977, kus peategelast kehastas Eelmäe. Toominga lavastuses oli Mogri Märt veiderdav ja groteskne, kes tegi oma lastele Jaan Rekkori Mogri Märt Andres Noormetsa lavastatud «Kauka jumalas» jääb eelkõige meelde võimsa ja tugeva isiksusena. ANTS LIIGUS halba justkui mängeldes ja süüdimatult. Kuid see, et ta halba tegi, oli kohe selge. Jaan Rekkori Mogri Märt on hoopis teisest puust, ettevõtlik ja aus sõna kõige paremas tähenduses. Igal juhul mitte tänapäevane ärimees. Oma aususe ja tõsidusega pole ta valmis mingiteks kompromissideks, ka siis mitte, kui asi puudutab tema lihaseid lapsi ja lapselapsi. Ta surub maha oma inimlikkuse, nähes läbi ja ette oma laste saatust ning inimesi, kes seda kujundama kipuvad, lootes sel moel oma lapsi toetada. Selline tõlgendus näib mulle Kitzbergi näidendite stereotüüpe samavõrra lõhkuvana ja uuenduslikuna nagu oli kunagi Mikk Mikiveri 1979. aaastal Draamateatris lavastatud «Tuulte pöörises». Väljapaistvad näitlejatööd LAVASTUS August Kitzberg, «Kauka jumal». Lavastaja Andres Noormets, kunstnik Silver Vahtre. Osades Jaan Rekkor, Ireen Kennik, Helle Kuningas, Kaili Närep, Siina Üksküla, Ago Anderson, Enn Keerd, Lauri Kink, Ahti Puudersell, Tambet Seling, Sepo Seeman ja Johannes või Oskar Seeman. Etendub Pärnu teatris Endla. Kuid Endla lavastus ei ole elamuslik ainult lavastuskontseptsiooni poolest. Jaan Rekkori kõrval teevad väljapaistvalt hea näitlejatöö Ago Anderson (noor Märt), Viljandis näitlejakoolituse saanud Ireen Kennik (Leena), Siina Üksküla (Anu) ning kindlasti ka Sepo Seeman (Peeter Pärn). Eriliselt esile tõstmist väärib just Sepo Seeman, kes on lahti saanud koomiku stereotüübist ja teeb ainukesena tänapäevastatud rollilahenduse tüüpilise libekeelse müügimehena, õigustades sel moel ka lavakujunduse (Silver Vahtre) põhimärgi triipkoodi kasutamist. Sellise müügimehe eest tahabki Mogri Märt oma tütart hoida ja hoiatada. Ja õigesti teeb. Samuti ei luba ta oma otsustusvõimetul pojal Leenaga abielluda. Isa näeb Leena tarmuka agaruse sirmi taga võimukihku. Vaataja sümpaatia kuulub kindlasti peategelasele. Traagilised pilved kogunevad Mogri Märdi kohale siis, kui ta oma kinnisidee nimel inimlikku kaastunnet jalge alla tallates esitab väljakutse Jumalale. Siis ei ole hukkamõistu eest enam pääsu. Kuid vaataja meelde ja tunnetesse jääb ikkagi võimas ja tugev isiksus, kelle toob meie ette Jaan Rekkor. Sakala 5 ELAMUS Viljandimaa Kammerkoor Ugalas Taidluskooridel ei ole praegu kõige õnnelikum aeg. Nii arvukuselt kui kunstiliselt tasemelt teevad nad mõningast tagasikäiku. Näib, et Viljandimaa Kammerkoori need hädad ei kimbuta, mida tõestas suurepäraselt koori viienda aastapäeva kontsert 26. märtsil Ugalas Toomas Volli dirigeerimisel. Seda kollektiivi iseloomustab eriline tundesoojus, mis väljendus eriti eredalt Olav Ehala «Nukitsamehe» lauludes. Just tundesoojusest võiks kujuneda koori tunnusjoon, kui selle süvendamiseks veel teadlikult tööd teha. Teine dirigent Jüri Liiva juhatas kahte vaimulikku laulu (Cyrillus Kreegi «Ma tänan sind, et oled mind» ja Lea Gabrali «Ma palusin inglit»), mida interpreteeriti sisukalt ja hea tunnetusega. Kontserdi teisele osale andis erilise sära Eesti Noorte Puhkpilliorkestri esinemine. Dirigendid Ott Kask ja Harry Illak on teinud noortega imetlusväärset tööd. Nautisime distsiplineeritud koosmängu, korrektset häälestust ja mängurõõmu. Teine osa oli vaheldusrikas, sisaldades ka laule muusikalidest koos solistidega. Viljandimaa Kammerkoorile istubki kõige paremini nii-öelda kergem žanr, mida pole kaugeltki alati kerge laulda. Pilgeni täis Ugala suur saal tundis muusikast rõõmu. Nõnda minagi. Klavessiinipäevadel mängitakse uut eesti muusikat 4. aprillil kell 18 kõlab Viljandi kultuurimajas eesti uus klavessiinimuusika. Nimelt jõuab V klavessiinipäevadel Viljandisse kontsert «Labor», mille eesmärk on näidata, et klavessiin on igati tänapäevane kontsertpill. Eri põlvkondade eesti heliloojad demonstreerivad klavessiini väljendusvõimalusi, kõrvuti kõlavad nii tavapärased kui uudsed võtted. Seetõttu nimetavadki muusikud kontserdikohta ülekantud tähenduses laboriks, kus klavessiini kõlamaailm sulandub videopildi ja elektrooniliste mikstuuridega. Seitsmest kontserdil kõlavast teosest neli on kirjutatud spetsiaalselt algavatele klavessiinipäevadele ning jõuab kuulajate ette esimest korda. Viis tuntud ja ka üllatavat autorit Autoritest on esindatud Anti Marguste, Raimo Kangro, Kristjan Kõrver, Mirjam Tally ja Robert Jürjendal. Weekend Quitar Trio liikme ja Riho Sibula partnerina tuntud kitarrist Robert Jürjendal on esmapilgul nimekirjas kõige ootamatum nimi. Esiettekandele tuleva teose «Lilled, kampsunid, informatsioon» kohta lausub autor, et see absurdihõnguline tekst oli aastaid tagasi ühe Rakvere poekese aknal. «Annan pealkirjaga vaid vihje, et teos ei ole liialt tõsine ning üks märksõna on turistid ja nende laialivalguvad huvid. Kirjutamisel lähtusin tihedast, duellilikust ansamblimängu printsiibist, kõlanüanssidest, motoorikast ja järskudest registrivahetustest.» Kaks uudisteost laborisse saatnud Anti Marguste rääkis muusikapedagoog Maret Tomson KONTSERT Klavessiinipäevade kontserdil «Labor» esinevad Imbi Tarum (klavessiin), Ene Nael (klavessiin), Reinut Tepp (klavessiin), Priit Aimla (trompet), Eno Kollom (džässtrummid), Monika Mattiesen (flööt), Aare Tammesalu (tšello), Mirjam Tally (CD mix) ja Ivika Kivi (interaktiivsed videoinstallatsioonid). Allikas: korraldajad järgmist. ««Concerto Piccolo 6 op. 92» partituuri kirjutamisel võlus mind seekord ootamatult erikõlaliste pillide (džässtrummid, naturaaltrompet, klavessiin) ja stiilide kokkusobitamine. Muusikas on terasel ärakuulamisel tuntavad meie algklasside muusikatundides lauldavad igavikulised regilaulu motiivid, mida kõrv peaks registreerima ka sooloklavessiinile loodud «Ülejalatantsus».» Fragmentaarne valik põnevatest mõtisklustest Kristjan Kõrver on saateks oma uudisteose «Toc I» kohta lausunud: «Mõiste «toc» võiks tähendada essentsi, millest saab valmistada tokaatasid, kõikide aegade kõige klahvpilli-idiomaatilisemaid nähtusi. «Toc I» näol on tegemist fragmentaarse valikuga peadpööritavatest mõtisklustest, mis mind valdasid, kuuldes enda lausutud silpi «toc».» Kontserdi korraldab Eesti Klavessiinisõprade Tsunft, Viljandi-poolne partner on «MuusikaSündmus». («Sakala»)

6 Sakala INIMENE ARVO RAIMO: igiliikur, kes kogu aeg lendab, mitte ei kõnni Ei möödu ühtki Ugala pidu, kus ei kõlaks teatri raudvara, näitleja Arvo Raimo vägev kolmekordne tervitushüüd «Hiphip-hurraa!» Gert Kiiler gert@sakalakirjastus.ee Need pole muidugi ainsad hetked, kui Arvo Raimo teatrirahvale tihti lihtsalt Artsi hääl majas üle teiste kõlab. «Kui muidu vaikne teatrimaja hakkab ühel hetkel sumisema, siis on selge, et Arts tuli majja,» ütleb aastakümneid Arvo sõber ja kolleeg olnud Peeter Jürgens. «Arvo on selline mees, kelleta Ugalat üldse ette ei kujuta,» lisab NO99 teatri näitleja Gert Raudsep, endine Raimo garderoobikaaslane Ugalas. Poolelijäänud suusatrenn Ugala teatri ainus mulgist näitleja Arvo Raimo jõudis professionaalse teatri lavalaudadele tegelikult võrdlemisi juhuslikult. Kui Raimo õppis Viljandi I Keskkoolis, tegi Ugala näitlejanna Hilja Varem samas näiteringi, kus ka Raimo osales. Samal ajal juhtus Ugalas ilmselt ühe noore näitlejaga midagi ja talle hakati ajutiseks asendajaks otsima mõnda keskkoolipoissi. Hilja Varemi pilk jäi pidama Arvo Raimole. Kuigi noormees käis siis hoopis suusatrennis ja näitlemine teda kuigivõrd ei tõmmanud, ei julgenud ta oma õpetajale ära öelda. «Mõtlesin, et käin korra seal proovis ära, mis siis ikka, aga kurat, läks nii, et jäigi mul see suusatrenn pooleli.» Mõni aeg hiljem tulid Ugalasse uued noored näitlejad ja Raimo andis selle rolli taas professionaalile üle. Kuid teatripisik oli temas sedavõrd juurdunud, et kui Karl Ader ja Aleksander Sats lõid Ugala Stuudio, siis läks Raimo sinna. Nüüd juba ilma sundimata. Kohe järgmisel sügisel, pärast keskkooli lõpetamist võeti ta Ugala palgale. Ehkki Arvo Raimo kiikas vargsi ka Panso kooli poole, veenis Sats ta selles suhtes ümber, sest Panso ei võtvat niikuinii selliseid vastu, kes on varem näitlemisega tegelnud ja on seega rikutud. Nii sattus noor näitlejahakatis 1961. aastal vastu võetud lavakunstikooli teise lennu asemel, kust on Eesti teatrisse tulnud sellised säravad näitlejad nagu Luule Komissarov, Enn Kraam ja Rudolf Allabert, hoopis nõukogude armeesse aega teenima. Kolm puudutud aastat Need kolm armeeaastat on olnud ainus aeg, kui Arvo Raimo on Ugalast eemal olnud, sõjaväest naastes siirdus ta kohe teatrisse ja on seal ohjes tänini. «Kui Arvo tuli sõjaväest teatrisse tagasi, siis oli tal vene keel hirmsat moodi külge jäänud ja Satsil oli suur tegu, et teda taas eesti keelt korralikult hääldama panna. Et ta ei ütleks pidevalt «mjullust ljund»,» meenutab veidi enne Raimot Ugalasse tööle tulnud Enn Kose, kolleeg ja perekonnasõber. Seda tunnet, et peaks Ugalast kuhugi mujale minema, ei ole Raimol tekkinud. «Mulle meeldib see teater, mulle meeldib väike rahulik linn. Ma olen juba selline paikne,» kinnitab ta. Sisemine sära Arvo Raimo pole kunagi olnud teatri esinäitleja, nagu eri perioodidel näiteks Rein Malmsten või Allan Noormets, küll on talle aga jagunud rohkelt eripalgelisi rolle, mis on teinud temast tugeva ansamblinäitleja. «Ega kõik saa ju ollagi esinäitlejad ja eks igal inimesel ole piirid, kust üle hüpata on kaunis keeruline. Kuid samas peaks igal näitlejal olema sees püüe sinnapoole, ei tohi mõelda, et mis nüüd mina,» arutleb Raimo. Oma näitlejaoskusi töö käigus arendanud Raimo tunneb natuke siiski puudust sellest, et pole teatrikooli haridust saanud. «See annab tunda prooviperioodi selles faasis, kus on vaja rolli analüüsida. Teatrikoolist tulnud noored on selles osas ikka väga professionaalsed,» nendib ta. Enn Kose: «Arvos on olemas see sisemine sära, mida on näitlejal väga vaja. See, mida ei saa teatrikoolis õppida.» Meeldib noortega töötada Arvo Raimole meeldib väga noortega koos töötada. «Mul on väga hea meel sellest lennust, kes tuli lavakast koos Tammearuga, samuti kolledžist tulnud noortest. On lust vaadata, kuidas nad tööd teevad. Nad on väga ilusasti edasi läinud ja see teeb rõõmu.» «Arts sulandub väga hästi noorte punti, selles võivad veenduda need, kes on näinud «Terrorismi» või «Helesinist vagunit»,» kinnitab Gert Raudsep. Kolleeg Margus Vaher lisab: «Temas on hirmus hasart. Ükskõik, kui suur roll tal on, ta hakkab seda tegema suure innuga. Arts on ka hästi paindlik ja improvisatsioonivõimeline.» Arvo Raimo hasarti ja indu ei jätku ainult Ugala lavale. Põhitööst vabal ajal jõuab ta publiku ette ka pisikesi kõrvalotsi tehes. On ju ta arvatavasti tuntuim jõuluvana Viljandimaa piires. Lisaks sesoonsele jõuluvanaks olemisele käib ta koos Luule Komissaroviga maakohtades estraadikavaga esinemas. Otsekontakt publikuga Raimo ei eita, et üks kõrvalotsade tegemise põhjustest on majanduslikku laadi, kuid nendib samas, et selliseid etteasteid ei saaks teha ka vastu tahtmist ainult raha pärast. Erinevalt mitmest kolleegist on Raimol julgust käia tegemas jõuluvana täiskasvanute pidudelgi. Tal on seda energiat tõesti palju, ikka otsib tegevust. Talle meeldib väga maal olla, kalal käia, heina niita. Arvo hoiab väga lapsi ja lapsed hoiavad teda. Kuigi ta jõuab tegelda väga paljude asjadega, on meil ka piisavalt aega koos olla. LAVAPARTNERID Tanel Ingi: Arvo unustab end aeg-ajalt etenduse ajal kolleegidega juttu ajama ja siis on oht, et ta magab oma lavale mineku aja maha. Ükskord hüüdis Andres Tabun talle etenduse ajal ootamatult: «Arts, sinu kord!» Arvo ehmus ja pani kohe lava poole ajama, hakates juba varakult kõva häält tegema, nagu ta tuleks kusagilt kaugelt. Tegelikult polnud muidugi tema kord ja ma ei teagi, kas ta jõudis akside vahelt lavale ka või sai enne pidama. Sirle Raimo, abikaasa «Sellised otsekontaktid publikuga on alati põnevad, sa ei või iialgi teada, kuidas see õnnestub, kuidas sa suudad end maksma panna, et sind kuulataks. Need on parajad eneseületamised,» räägib ta. Arvo Raimo teine armastus näitlejatöö kõrval on kalapüük. Planeeritud kalalkäigu võib ära jätta vaid ootamatu terviserike. Kalapüük on mehele eelkõige hasart. Pigem meeldib talle vees lanti loopida ja ringi liikuda, kui lihtsalt paigal õngitseda. Koerailm takistuseks loomulikult pole, see mehele lausa meeldib. «Ei ole halba ilma, on vale riietus!» Loomulikult on ta proovinud ka oma kolleege kalameheusku pöörata. Mõnikord on see õnnestunud, mõnikord mitte. Kui pikaajalisest sõbrast ja kolleegist P e e t e r Jürgensist kalameest teha ei õnnestunud, siis Arvo Raimo juhendamisel oma esimese kala püüdnud praegune Tallinna Linnateatri näitleja Allan Noormets pidavat nüüd regulaarne kalamees olema. «Ma sain neli koma kaheksa!» Peeter Jürgens: Kui nõukogude ajal olid näitlejate palgad väga napid, siis käisime Arvoga kahekesi päeval kolhoosis kartuleid võtmas, et lisa teenida. Hiljem tegime ka mustade otsadena teatritöö kõrvalt remonditöid. Osa omaaegse V keskkooli aknaid oli meie paigaldatud. Praegu on üks tihedamaid kalalkäigukaaslasi Ugala noorema põlve näitleja Tanel Ingi. «Ta on ka kalal käies selline pööraselt optimistlik,» räägib Ingi. «Ükskord õnnestus Arvol püüda 4,8-kilone haug. Oli ilus ilm, järvel hästi palju paate ja kui me siis mõnest 50 meetri kaugusele jõudsime, kuulutas ta täiel häälel ülirõõmsalt: «Ma sain neli koma kaheksa! Neli koma kaheksa!» Kui üldiselt arvatakse, et kalal käies tuleb vaikselt püsida, et mitte saaki ära ehmatada, siis Ingi sõnul Raimo selle pisikese asja pärast küll häält alandama ei hakka. «Kui Artsil järvel midagi juhtub, siis on ka ta hääl üle vee kuulda.» Kui pojatütar Nora oli seitsmeaastane, siis õpetas Raimo temagi spinningut loopima. «Nüüd, 12-aastasena on ta juba ise spetsialist!» rõõmustab vanaisa. Siiras ja rõõmus Küsimusele, kuidas ta kõike niimoodi teha jõuab (muide ilma isikliku auto või juhiloata), vastab Arvo Raimo lihtsalt. «Tuleb igal hommikul õigel ajal üles tõusta ja ongi päev selle võrra mitu tundi pikem. Vaikuses on hea lugeda, rolli peale mõelda ja sellega tegelda.» Ükskõik, kellelt Raimo iseloomustamiseks midagi küsida, vastavad nad nagu ühest suust: üdini positiivne ja rõõmus. Margus Vaheri sõnul on Arvo igiliikur, kes kogu aeg lendab, mitte ei kõnni. «Ta on pidevas füüsilises ja mõttetegevuses.» Raimo kinnitab ise, et talle meeldib, kui näeb rõõmsaid inimesi, mitte süngeid ja morne nägusid. «Ma ei kujuta ette, et peaksin teatrisse tusatujus tulema. Ma suudan sellest alati rõõmu tunda.» Rõõmu ja energiat suudab Raimo leida kas või ilusast päikeselisest talveilmast. Tanel Ingi: «Raimo on nagu väike laps oma siiruse ja vahetusega. Ta teeb alati tuju heaks ja võtab kõiki asju suure hooga. Kui tal ongi mingi mure, siis välja ta seda ei näita.» Gert Raudsep lisab: «Ta on Ugalas nagu päike!» Positiivsust jätkub Arvo Raimol nii lavale kui lava taha, enamik tema kolleege on kogenud kindlasti tema krutskeid ja kelmusi. Tema suust on tulnud teatrirahva seas legendaarseks saanud aforisme ja hüüdlauseid. Mesilinnu nokatäis Näiteks kui keegi köhib, siis võib kindel olla, et sellele järgneb Raimo asjalik mureliku häälega kommentaar: «Minu vanaemal hakkas täpselt samamoodi pihta.» Napsi pakkumise juures tavatseb ta öelda: «Kalla mulle ka üks mesilinnu nokatäis!» Et Arvo Raimo etenduse ajal lava kõrval liiga kõvasti ei räägiks, lasi teatrijuht Peeter Tammearu panna vaheuksele sellekohase meeldetuletuse. PEETER KÜMMEL ARVO RAIMO Sündinud 13. detsembril 1940. aastal Viljandis. Abielus, kaks last, üks lapselaps. Mängib Ugala repertuaaris olevates lavastustes «Helesinine vagun», «Naise võtmine», «Terrorism», «Aarete saar», «Õnnetunne», «Püha Susanna ehk Meistrite kool», «Saateviga». Raimol on kombeks oma arvamust valjuhäälselt avaldada, ükskõik, kas ta on mingi asja poolt või vastu. Et seda juhtub pahatihti ka etenduste ajal lava kõrvalruumis, kus näitlejad oma etteastet ootavad, siis on inspitsientidel olnud läbi aegade probleeme, kuidas Raimot ohjes hoida, et ta end valjult rääkima ei unustaks. Asi päädis lõpuks sellega, et teatrijuht Peeter Tammearu lasi ühel päeval kõrvalruume lavaga ühendavale uksele paigaldada näppu suul hoidva Arvo Raimo pildi koos vaikusele manitseva kirjaga. Kas miski suudab nii reipa ja positiivse mehe kurjaks ajada? «Kurjaks ajab lauslollus ja asjatundmatus,» ütleb Raimo kõhklemata. «Küll aga hindan ma väga ausust. Mind rõõmustab, kui öeldakse otse ära, mitte ei keerutata. Seda nii teatritöös kui muidu elus.»

8 pühapäev, 9. aprill ETV KANAL 2 TV 3 8.53 Tänane kava 8.55 «Kartulid ja draakonid» 9.00 «Kängurujütsid» 9.15 LE. «Tweenie-põngerjad» 9.35 Lumejänesed* 10.00 Tähelaev. Jaanus Rohumaa 11.15 Lastefilm. «Nõiutud kindlus» (Kanada 2001). Suveks kogunevad lapsed Musta järve äärde laagrisse. Igaüks peab valima poole ning algab haarav sõjamäng indiaanlaste ja konkistadooride vahel. Varitsused ja salajane metsamaja kuuluvad mängu juurde, kuid peagi ähvardab võit muutuda lõbust tähtsamaks. Roger Cantini lavastatud lastefilm on seikluslik retk loodusesse ja laste mõttemaailma. 12.45 Mängufilm «Meeleseisund» (Inglise draama, 2003). Režissöör Christopher Menaul. Doktor Grace Hazlett peab lahendama kummalise juhtumi. Naine on sõidu ajal autost välja kukkunud ja mees väidab, et tal oli samal ajal mälukaotus. Asja uurides jõuab politseipsühholoog lähemale puudujääkidele omaenese abielus. Teledraama süüvib inimsuhetesse, harutades samm-sammult lahti psühholoogilised peensused. 14.30 Ajalik ja ajatu 15.00 Prillitoos 15.45 Puutepunkt 16.15 Meie* 17.08 Keno Loto 17.09 Õhtune kava 17.10 Osoon* 17.40 «Pehmed ja karvased»* 7.30 Top Shop 7.45 «Duel Masters» 8.10 «Sabrina, teismeline nõid»* 8.35 «Mr. Bean» 8.50 «Kass Oggy ja kurjad prussakad» 9.00 «Fredi seiklused» 9.15 Onu Raivo jutupliiats 9.30 «Mr. Bean» 10.00 «Lastetaltsutaja»* 10.55 Tähed muusikas* 11.55 Happy Hour* 13.05 Bollywood* 14.00 Eesti meistrivõistlused 10 tantsus 2006 14.45 Mängufilm «Kokapoiss Eddie» (USA 2003). Režissöör Paul Hoen. Osades Taylor Ball, John Barker. Lõbus komöödia 14-aastasest Eddiest, kes on oma pesapallimeeskonna parim mängija, samuti on ta lausa sündinud kokaks. 16.20 Mängufilm «Alaska» (USA seiklusfilm, 1996). Režissöör Fraser Clarke Heston. Osades Thora Birch, Vincent Kartheiser, Dirk Benedict. Film õe ja venna seiklusest Alaskal, kus nad otsivad oma lennuõnnetuses kaduma jäänud isa. Jesse'i ja Seani isa Jake oli varem reisilennukipiloot, kuid Alaskal olles peab ta kaubaveoga elatist teenima. Ühe järjekordse lennu ajal teeb ta tormiga hädamaandumise ning kaotab kodutee. Võimud asuvad pilooti otsima, kuid lapsed pole nende tegevusega rahul ja otsustavad ise isa üles leida, abiks salaküttide käest päästetud jääkaru. 6.55 «Ginga» 7.20 «Sõda B-Damaailmas» «Rähn Woody» «Nõiad» «Simpsonid» 9.00 «8 lihtsat reeglit minu teismelise tütrega kohtamiseks» 9.30 «Pöörane pere» 10.00 Mängufilm «Onu Buck» (USA perefilm, 1989) 11.55 Hoia ja keela* 12.55 Cinemania* 13.30 STOP! 14.00 Mängufilm «Nohikud annavad vastulöögi» (USA seiklus, 1995). Režissöör Paul Tassie. Osades Joe Flaherty, Sean Babb, Mike Damus, Jonathan Hilario. Kuus poissi saadetakse vastu nende tahtmist suvelaagrisse ja niipea, kui nad kohale jõuavad, saab neile osaks teiste laste põlgus. Ülbete kiusajate meelevalla all kannatavad lisaks lastele ka selgrootud laagrikasvatajad. Sündmused saavad uue hoo sisse pärast seda, kui heidikute hulka kuuluva Milti süda hakkab kiiremini tuksuma Tiffanyt nähes. Õnnetuseks on tegu kiusajatekamba liidri tüdrukuga. Algab armutu ja ebavõrdne heitlus. 15.45 «Star Wars. Osa I nähtamatu oht» (USA ulme, 1999). Režissöör George Lucas. Osades Liam Neeson, Ewan McGregor, Jake Lloyd, Natalie Portman, Frank Oz, Anthony Daniels, Kenny Baker. 18.00 Aktuaalne kaamera. Sport 18.15 Spordifookus 18.40 «Päevad, mis vapustasid maailma» 18.45 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 19.00 Rännud kaugemale. Elmo Nüganen (ETV 1997) 19.50 «Gilmore i tüdrukud» 20.30 «Hajameelselt abielus» 18.25 Väljalend 19.00 Reporter +. Ilmateade 19.30 Karaokeäss 20.30 Ärapanija 18.25 Sõber koer 19.00 Seitsmesed uudised 19.15 Sport 19.30 Kes tahab saada miljonäriks? 20.30 Eesti muusika karikas 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21.15 Aeg luubis 21.35 Sport. Sport 21.49 Keno Loto 21.50 «Hercule Poirot» 22.40 «20 000 tänavat taeva all» 23.30 «Dibley vikaar» 00.00 «Varjus» 1.02 Homne kava 1.05 ETV24 21.15 Mängufilm «Sin City» (USA 2005). Režissöörid Frank Miller, Robert Rodriguez. Osades Bruce Willis, Jessica Alba, Mickey Rourke, Jaime King. Politseinik Hartigan peab kaitsma strippar Nancyt, samal ajal kui endine poksija Marvi ihkab kättemaksu oma armastatu tapjale. Sündmused hargnevad kurjakuulutavas Sin Citys linnas, kus ükski reegel ei kehti ja kus kurjategijate teed põimuvad ebaausate võmmide ja seksikate iluduste omadega. 23.35 Mängufilm «Striptiis» (USA 1996). Režissöör Andrew Bergman. Osades Demi Moore, Burt Reynolds, Armand Assante, Ving Rhames. 1.35 «Las Vegas»* 2.20 «Nip/tuck»* 3.05 «Surematu»* 3.50 Reporter +. Ilmateade* 21.35 Mängufilm «Südamesõbra pulmad» (USA komöödia, 1997). Režissöör PJ Hogan. Osades Julia Roberts, Dermot Mulroney, Cameron Diaz, Rupert Everett. Julianne ja Michael leppisid üheksa aastat tagasi kokku, et kui kumbki ei ole oma 28. sünnipäevaks leidnud seda õiget, abielluvad nad teineteisega. Mainitud tähtaeg läheneb ning poiss teeb abieluettepaneku ühele teisele tüdrukule. Julianne saab alles nüüd aru, et just Michael on tema jaoks ainuõige partner. Tal on aega ainult neli päeva, et pulmad ära rikkuda ja unistuste mees endale tagasi võita. 23.40 «Seks ja linn» 00.20 «Alias» 1.10 Naabrist parem* 2.00 Täiesti salajane* 2.30 Telejazz SMS Chat 4.10 Uudised. Sport Sakala KUKU RAADIO 8.00 Maatund. Madis Ligi 9.00 Onu Raivo rännakud. Raivo Järvi 10.00 Keskkonnatelk. Kadri Valner 11.00 Välismääraja. Kadri Liik 12.00 Kuku muusika 13.00 Kukul külas 15.00 Tund «Annega». Tiina Lang 16.00 Järjejutt* 17.00 Välismääraja* 18.00 Majandusruum* 19.00 Onu Raivo rännakud* 20.00 Maatund* 21.00 Tund «Annega»* 22.00 Öömuusika VIKERRAADIO 5.30 Vikerhommik. Meelis Süld 9.05 Aiatark. Kaja Kärner 10.10 Jutusaade. Margit Kilumets 11.05 Mnemoturniir 11.20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12.05 Plaadipõgenik. Jaak Ojakäär 13.05 Litter. Janek Kraavi 14.05 Kuula rändajat 15.05 Esimene stuudio 17.05 Labor. Mart Ummelas 17.45 Eesti teater 100 18.15 Spordipühapäev 19.05 Kirikuelu. Meelis Süld 20.15 Sport 20.45 Õhtujutt lastele 21.05 Mnemoturniir* 21.20 Müstiline Venemaa* 22.10 Deutsche Welle tund 23.05 Kuula rändajat* 00.05 Jutusaade* 1.00 Keelekõrv* 2.00 Ooperigurmaanid* 3.00 5.30 Öömuusika KLASSIKARAADIO 6.55 Klassikahommik. Joosep Sang, muusika valib Õnne-Ann Roosvee. 7.05 Valik muusikat 9.05 Mozarti sopran Barbara Bonney. Kersti Inno 10.10 13.00 Sooviklassika. Tiina Kuningas 11.30 Eesti teater 100 13.00 Leoš Janaceki «Usalduskirjad»* 14.05 Minu Võrumaa* 15.05 Raadioteater 16.20 Eesti rahvamuusikatöötlusi* 17.05 Da Capo 18.15 kunst.er 19.00 Täna kontserdisaalis 21.00 Pühapäevajats. Joosep Sang 22.05 Raadio ööülikool 23.00 Ideaalmaailmad* 00.05 7.00 Nokturn RAADIO 2 8.05 Hommik kahega 10.05 Kuuldemäng. Urmas Lennuki «Boob teab» 11.05 Versus. Liisa-Indra ja Triin 12.05 Olukorrast riigis. Anvar Samost ja Kalle Muuli 13.05 Rahva oma kaitse* 14.05 Vabalangemine. Margus-Koit Kivistik 17.05 Balti uue muusika edetabel* 18.01 Olukorrast riigis* 19.00 Etnokonservid. Aimar Ventsel 20.00 Innovatsioon. Helen Sildna 21.00 Kuurort. Kaido Kirikmäe ja Kaarel Kattai 22.00 Sinu saade. Sven 00.05 R2 kohvikklubi* 1.00 Kuurort* 2.00 2 päeva vahel 3. 9. aprill Reedel kell 21.40 näitab Kanal 2 tõestisündinud šokeerival lool põhinevat mängufilmi «Jääda ellu». Andide mäeahelikus kukub alla lennuk, mille pardal on Uruguay ragbimeeskond. Õnnetusest eluga pääsenute katsumused aga alles algavad ees ootab 72 meeleheitlikku ööd ja päeva. Režissöör on Frank Marshall. Osades Ethan Hawke, Vincent Spano, Josh Hamilton.

2 esmaspäev, 3. aprill Sakala Sakala laupäev, 8. aprill 7 ETV KANAL 2 TV 3 KUKU RAADIO ETV KANAL 2 TV 3 KUKU RAADIO 6.08 Tänane kava 6.10 Hommikumuusika 6.25 Terevisioon 8.45 Terevisioon* 11.00 Elolinõ (ETV 2005)* 11.30 Kirikuelu kroonika* 11.45 «Hercule Poirot»* 12.40 «Gilmore i tüdrukud»* 13.25 Mängufilm «Milou ja mai» (Itaalia-Prantsuse draama, 1990)* 15.10 «20 000 tänavat taeva all»* 16.05 «Põrm ja pühadus» 16.58 Keno Loto 16.59 Õhtune kava 17.00 Aktuaalne kaamera 17.05 «Altair Tähemaal» 17.15 «Joonista mulle üks lugu» 17.25 «Imedemaa Gaudinia» 17.45 «Karvikud» 18.00 Aktuaalne kaamera 18.15 «Estica». Ristija Johannese kirik. Seekord teeme jalutuskäigu mitte vanalinnas, vaid äärelinnas Nõmmel. Eelmise sajandi 20. ja 30. aastatel asusid sinna elama paljud mitte-eestlased ja tekkis vajadus oma kiriku järele. Ehitati Ristija Johannese kirik, kus esialgu peeti jumalateenistusi nii õigeusklikele kui luterlastele. Rahvasuus Nõmme kirikuks kutsutav pühakoda on väike, hubane, suurearvulise koguduse ja huvitava ajalooga. Kirikut tutvustab kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa. 18.45 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 19.05 LE. «Tweenie-põngerjad»* 19.30 Rohekas* 20.00 Aktuaalne kaamera 20.05 Teateid tegelikkusest 20.35 «112» 20.59 Summ 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm. Sport 21.33 Keno Loto 21.35 «Pehmed ja karvased» 21.55 Välisilm 22.20 Välisilm esitleb. «Euroopa must auk» 23.05 Aktuaalne kaamera 23.09 Summ* 23.10 «Star Trek» 00.00 Spordifookus* 00.27 Homne kava 00.30 ETV24 6.35 Top Shop 6.50 «Kass Oggy ja kurjad prussakad» «Mootorratturhiired Marsilt» «Teletupsud» 7.55 Reporter* 9.00 «Rubi»* 9.55 «Kodus ja võõrsil»* 10.25 «Võõrasema»* 11.25 Halloo TV 12.55 Top Shop 13.10 Mootorite maailmas* 13.25 Rooli võim* 13.55 Lihtsalt ja osavalt* 14.20 RD. «Valedetektor»* 14.50 «Benny Hill» 15.25 «Walker Texase korravalvur» 16.25 «Võõrasema» 17.25 «Rubi» 18.25 «Kodus ja võõrsil» 19.00 Reporter 20.00 Võsareporter 20.30 «Nip/tuck» 21.30 Mängufilm «Vaade ülalt» (USA 2003). Režissöör Bruno Barreto. Osades Gwyneth Paltrow, Christina Applegate, Mark Ruffalo. Film kaunist väikelinnaneiust Donnast, kelle eluunistus on saada glamuurne stjuardessitöö ja reisida mööda maailma. Unistuse täitumise nimel on Donna valmis absoluutselt kõigeks, kuid vaatamata sellele ei lähe kõik nii libedalt nagu võiks loota. 23.10 «Sõbrad» 23.40 Miss Eesti Tiss 2006* 00.10 Ärapanija* 00.55 Contra Mortem. Dr. Ulvi Lettermo 1.25 «Walker Texase korravalvur»* 2.15 Lihtsalt ja osavalt* 2.40 Kodustuudio* 3.20 Reporter* 6.35 «Xcalibur» «Casper» «Yu-Gi-Oh!» «X-mehed kurjuse vastu» 8.10 «Armastuse teed» 10.00 «Vaprad ja ilusad» 10.25 «Kodu keset linna»* 11.00 Rooside sõda* 11.35 Kahvel* 12.45 Tuhlid & trühvlid* 13.00 Kes tahab saada miljonäriks?* 13.55 STOP!* 14.25 «Degrassi kool ja tema noored» 14.55 «Imelaps Malcolm» 15.20 «A-rühm» 16.20 «Mu armas paksuke» 17.20 «Armastuse saladus» 18.20 Rooside sõda 19.00 Seitsmesed uudised. Sport 19.35 «Kodu keset linna» 20.05 Raport 20.35 «C. S. I. Kriminalistid» 21.35 Mängufilm «Nägemus» (USA põnevik, ). Režissöör Sam Raimi. Osades Cate Blanchett, Keanu Reeves, Katie Holmes, Hilary Swank, Greg Kinnear. Kui väikelinna kaunitar ühel päeval salapäraselt kaob ja tundub, et politsei juurdlus on lootusetult ummikusse jooksmas, pöördub neiu isa kohaliku selgeltnägija poole. Too näeb oma vaimusilmas tiigi põhjas aheldatuna kõlkuvat naist. Nägemused viivad lõpuks surnukeha leidmiseni ja kohaliku vägivaldse riiukuke vahistamiseni, kuid selgeltnägija hakkab kahtlema, kas võimuesindajad arreteerisid ikka õige mehe. Nägemused ei taha kuidagi lõppeda ja olukord muutub järjest keerulisemaks. 23.50 «Julgeolekuohud» 00.45 «Rannavalve ööd» 1.35 Raport* 2.00 «Nähtamatu mees» 2.45 Uudised. Sport 6.00 Ärataja. Rasmus Kagge ja Debelakk 10.00 Raadioekspress. Ulla Länts 10.30 Raadioentsüklopeedia 10.45 Järjejutt 11.00 Raadioekspress 11.30 Skolion. Anto Liivat 12.00 Raadioekspress 13.00 Pressiklubi. Hannes Rumm 14.00 Raadioekspress 14.45 Skoor. Rein Pärn 15.00 Saade. Arp ja Ave 16.45 Piloot. Margus Kiiver 17.00 Saade. Arp ja Ave 18.00 Päevapilk. Katrin Viirpalu 18.30 Raadioentsüklopeedia* 18.45 Järjejutt* 19.00 Pressiklubi* 19.45 Piloot* 20.00 Kuku klassika 21.00 Tehnokratt* 22.00 Skolion* 22.30 Meistrid, sellid, õpipoisid* 23.00 Saade* VIKERRAADIO 5.30 Vikerhommik. Maian Kärmas ja Meelis Kompus 9.45 Laste lood 10.05 Keskhommik. Tiina Vilu ja Jaan Elgula 11.05 Indrek Hargla «Uskmatuse hind», 1 12.00 Keskpäevased uudised 12.15 Päevasüda. Kaja Kärner ja Tiit Karuks 14.05 Argipäev. Mart Ummelas 15.00 Pärastlõunased uudised 15.15 Kolmest kuueni. Madli Leikop ja Olavi Pihlamägi 15.30 Maailm täna 17.45 Eesti teater 100 18.30 Mina lood 19.05 Õhtujazz 20.00 Päevakaja 20.15 Sport 20.45 Õhtujutt lastele 21.05 Argipäev* 22.30 «Uskmatuse hind»* 23.05 Eesti lugu* 00.05 Argipäev* 1.00 Pärimuster* 2.00 «Uskmatuse hind»* 2.30 5.30 Öömuusika KLASSIKARAADIO 6.55 Klassikahommik. Andri Luup, muusika valib Karin Kopra. 7.05 Valik muusikat 9.30 Jutujärg 10.05 Kevadklassika. Mait Milli 11.30 Eesti teater 100 12.10 Järjehoidja 13.05 Varavedaja* 14.05 Album* 15.00 Lõunakontsert Wigmore Hallis 16.10 Esineb London Mozart Players. 17.05 Da Capo 18.30 Jutujärg* 19.05 1789. aasta kontserdi rekonstruktsioon Mozarti loomingust 22.05 Fantaasia. Tõnu Karjatse 00.05 7.00 Nokturn RAADIO 2 6.30 Silmad lahti! Vaiko Eplik ja Toomas Luhats 10.05 Ajalootund 11.05 Päevakord. Sten Teppan ja Reimo Sildvee 15.05 Balti uue muusika edetabel. Vaiko Eplik 16.05 Pleier. Koit Raudsepp ja Kaarel Kose 18.01 «Pleier» extra. Koit Raudsepp 19.00 Programm. DJ Critical, Quest ja Paul Oja 21.00 Linnadžungel. Kaarel Kose 22.00 Tramm ja buss. Raul Saaremets 23.00 Soul Fuel. Dice ja Pinball 00.05 Kuuldemäng* 1.00 Õhtukool* 2.00 2 päeva vahel 8.38 Tänane kava 8.40 Kirikuelu kroonika 8.55 «Kartulid ja draakonid» 9.05 «Kängurujütsid» 9.15 LE. «Tweenie-põngerjad»* 9.35 «Snobs» 10.00 Maahommik 10.40 «Õnne 13»* 11.10 Pealtnägija* 12.00 Unetus* 12.45 Vastutuult. Marge Kõrkjas* 13.15 Filmiklassika «Must Orpheus» (Prantsuse muusikaline draama, 1959) 15.00 C. Saint-Saens «Introduktsioon ja rondo capriccioso» (ETV 1994). Esineb Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkester, dirigent Jüri Alperten. 15.10 Suusaajakiri 15.40 «Pidžaamaklubi» 16.05 «Müüdimurdjad»* 16.58 Keno Loto 16.59 Õhtune kava 17.00 Aktuaalne kaamera 17.05 AegRuum. «Elu kosmoses» 18.00 Aktuaalne kaamera. Sport 18.15 «112»* 18.40 «Päevad, mis vapustasid maailma» 18.45 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 19.00 Muusikatund 20.00 Rohekas 20.30 «Õnne 13» 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21.20 Sport. Sport 21.34 Keno Loto 21.35 «Kiirabihaigla» 22.20 Menufilm «Connie ja Carla» (USA komöödia, 2003). Režissöör Michael Lembeck. Osades Nia Vardalos, Toni Collette, David Duchovny jt. Connie ja Carla on juba keskkoolist alates koos lauldes läbimurdest unistanud. Kolmekümnendates eluaastates leiavad nad end aga lennujaama lounge is vanu muusikalihitte esitamas. Kui naised näevad pealt maffia-mõrva, muutub jalgealune kodulinnas tuliseks ja nad suunduvad Los Angelesse. Sealses klubis tabab neid inspiratsioon nad otsustavad kehastuda ümber meesteks, kes jäljendavad naisi. Linna drag queen ide klubis tabab Carlat ja Conniet kauaoodatud läbimurre. Kui Connie armub ja maffia kuklasse hingab, muutub olukord taas keeruliseks. 23.55 Ööfilm. «Tariif kuuvalgusele» (Saksa komöödia, 2001). Režissöör Ralf Hüttner. Osades Gruschenka Stevens, Tim Bergmann, Jasmin Tabatabai jt. Cora sai Danieliga tuttavaks üsna piinlikkust tekitavas situatsioonis. Tal oli põletik, kuid tuttava doktori asemel juhatati ta uue nägusa arsti juurde, kelle ees tundus liialt proosaline niisama lahti riietuda. Cora lahkus otsitud ettekäändel, ent ei unustanud ometi Danieli ning peagi kohtusid nad taas. 1.24 Homne kava 1.25 ETV24 7.10 Reporter* 7.30 Top Shop 7.45 «Duel Masters» 8.10 «Mr Bean» 8.25 «Kass Oggy ja kurjad prussakad» 8.40 Väljalend* 9.10 «Sheena» 10.05 TOP 10* 11.00 Hooaeg 11.45 Kodustuudio 12.30 Köögist kööki 13.00 Subboteja 14.00 «Kodus ja võõrsil»* 15.50 Lihtsalt ja osavalt 16.20 Rooli võim 16.50 «Hilfiger otsib supertalenti» 17.50 «Everwood» 18.45 Rohelised uudised 19.00 Reporter +. Ilmateade 19.30 Tähed muusikas 20.30 Bollywood 21.30 Mängufilm «Kuldne laps» (USA seikluskomöödia, 1986). Režissöör Michael Ritchie. Osades Eddie Murphy, J.L. Reate, Charles Dance. Film detektiiv Chandler Jarellist, kes on pühendunud kadunud laste otsimisele. Erilise palvega pöördutakse tema poole siis, kui kurjategijad röövivad Kuldse Lapse ehk noore budistliku pühaku. Kuriteo lahendamisel satub Jarell pööraselt naljakatesse olukordadesse. 23.20 Mängufilm «Kongo» (USA põnevik, 1995). Režissöör Frank Marshall. Osades Dylan Walsh, Laura Linney, Ernie Hudson. Film päästerühmast, kes saadetakse eluohtlikule missioonile. Kongo džunglis kaob teemante otsinud meeskond. 1.15 Mängufilm «Vene maja» (USA põnevusdraama, 1990). Režissöör Fred Schepisi. Osades Sean Connery, Michelle Pfeiffer, Roy Scheider. Film veetlevast kirjastustöötajast Katjast, kes toob inglise raamatukirjastajale Blairile Moskvast salaja dissidendist tuumafüüsiku käsikirja, mis äratab rahvusvaheliste spionaažitalituste tähelepanu. Käsikiri sisaldab andmeid Nõukogude tuumarelvastuse kohta ja selle autentsuse kontrollimiseks veenab Briti luure Blairi Moskvasse sõitma. Kuid pärast tutvumist Katjaga seisab mees valiku ees, kas jääda truuks talle usaldatud missioonile või armastatud naisele. 3.20 «Nakkusoht»* 4.05 Reporter +. Ilmateade* 7.20 «Sõda B-Damaailmas» «Rähn Woody» «Nõiad» «Simpsonid» 9.00 «8 lihtsat reeglit minu teismelise tütrega kohtamiseks» 9.30 «Pöörane pere» 10.00 Pärlipeegel 10.40 Tuhlid & trühvlid 11.00 Nurgakivi 11.30 Hommikuköök 12.00 Teie terviseks 12.30 Metsaomaniku kool 13.00 Eesti muusika karikas* 14.00 Mängufilm «Võimsad pardid» (USA komöödia, 1992) 15.55 Eesti ehitab 2006 16.20 Mängufilm «Kaugel eemal» (USA draama, 1992). Režissöör Ron Howard. Osades Tom Cruise, Nicole Kidman, Colm Meaney, Thomas Gibson. Sündmused viivad Iirimaa läänerannikule aastasse 1892. 19.00 Seitsmesed uudised 19.15 Sport 19.30 Täiesti salajane 20.10 Püramiid 20.50 Mängufilm «Happy Gilmore» (USA komöödia, 1996). Režissöör Dennis Dugan. Osades Adam Sandler, Christopher McDonald, Julie Bowen. 22.45 Mängufilm «Ühe röövi lugu» (USA komöödia, ). Režissöör Scott Alexander. Osades Norm McDonald, David Chappelle, Danny DeVito. Willard Fillmore on 15 aastat lojaalselt teeninud ülirikast ja vana miljonäriprouat ning mõtleb õigustatult, et pärast nõnda pikka truud teenistust peaks temagi teeneid kuidagi premeerima. Kui aga tundub, et selline soov üksnes unistuseks jääbki, on see tilgaks, mis kannatustekarika üle paneb voolama. Willard ja tema semu Rusty otsustavad röövida vanaproua kalli kutsu ja selle eest kopsakat lunaraha nõuda, kuid ühel hetkel hakkab kaval plaan vääramatult kiiva kiskuma. 00.25 Mängufilm "Star Wars IV» (USA ulme, 1977) 2.35 Mängufilm «Star Wars V» (USA ulme, 1980) 4.45 «Star Wars VI» (USA 1983) 8.00 Meretund. Hubert Veldermann 9.00 Lahe laupäevahommik. Tõnis Erilaid 12.00 Keskpäevatund. Hannes Astok 13.00 Publikumärk. Jüri Aarma 14.00 Memoria. Jüri Kuuskemaa 15.00 Pereasjad. Kristi Kool 16.00 Nädala tegija* 17.00 Tehnokratt. Peeter Marvet 18.00 Keskpäevatund* 19.00 Publikumärk* 20.00 Memoria* 21.00 Meretund* 22.00 Öömuusika VIKERRAADIO 5.30 Vikerhommik. Andri Maimets 9.45 Lapsesuu* 10.10 Kultuurikaja. Janek Kraavi 11.05 Rahva teenrid. Mart Ummelas 12.05 Ooperigurmaanid. Neeme Kuningas 13.05 Eesti lugu. Piret Kriivan 14.05 KÖP-i valikkava 15.05 Telefonisoovikontsert 16.05 Kirjutamata memuaare 16.45 Kaitsetahe. Erik Boltowski 17.05 Keelekõrv. Maris Johannes 17.45 Eesti teater 100 18.15 Maailmapilt 19.05 Kuuldemäng. August Gailit «Toomas Nipernaadi talv» 20.15 Sport 20.45 Õhtujutt lastele 21.05 Rahva teenrid* 22.10 Raadio ööülikool 23.05 Aja jälg kivis* 00.05 Eikellegimaa* 1.00 Kultuurikaja* 2.00 Rahva teenrid* 3.00 5.30 Öömuusika KLASSIKARAADIO 6.55 Klassikahommik. Andri Luup, muusika valib Annika Kuuda. 7.05 Valik muusikat 9.05 Helikaja. Kersti Inno 10.05 Räägivad* 11.05 Mozarti instrumentaalkontserte 11.30 Eesti teater 100 11.40 Haruldasi Mozarti esitusi 12.15 kunst.er* 13.05 Miraaž 14.05 Keelekõrv 14.30 Promenaadikontsert. Kersti Inno 15.05 Helikaja* 16.00 Nyyd-muusika* 17.05 Da Capo 18.15 Kultuurikaja. Janek Kraavi 19.05 Pärimuster. Ants Johanson 20.00 Montreux 2005 21.00 Ideaalmaailmad. Rosta Aknad. Neli kontserti Tartus (1987 1991). Tutvustab Vallo Järvis 22.05 Džässiplaat 23.00 Litter 00.05 7.00 Nokturn RAADIO 2 8.05 Hommik kahega 10.05 Langevari. Margot Mängel ja Mihkel Raud 13.05 Edetabel R2. Lauri Pihlap 15.05 R2 Kohvikklubi. Rein Pakk ja Chalice 16.05 «Vali mind!». Carola ja Busta-Ott 18.01 R2 Live!* 19.00 Tallinn-Express. Meri ja P Julm 21.00 London Calling. Rhythm Doctor 22.00 Meet the mixer. J.O.C. ja Kuldar 23.00 Mixtape 00.05 2 päeva vahel

6 reede, 7. aprill ETV KANAL 2 TV 3 6.08 Tänane kava 6.10 Hommikumuusika 6.25 Terevisioon 8.45 Terevisioon* 11.00 Tour de danse* 11.20 «Tõuske üles, tegudele! Täiel häälel» (Austria 2003)* 12.15 Telemängufilm «Elu eest» (Prantsuse 2003). Pascal Manise on politseinik Grenoble'is. Tema naine Agnes on morfiinisõltlane. See viga oli naisel küljes juba enne nende tutvumist ja Pascalil pole õnnestunud teda sellest võõrutada. 14.15 Projekt EI* 14.45 Perevisioon* 15.10 Ajalik ja ajatu* 15.40 «Tulevikumaailm» 16.05 «Müüdimurdjad» 16.58 Keno Loto 16.59 Õhtune kava 17.00 Aktuaalne kaamera 17.05 Koolilood 17.15 «Joonista mulle üks lugul» 17.20 «Imedemaa Gaudinia» 17.45 «Karvikud» 6.35 Top Shop 6.50 «Kass Oggy ja kurjad prussakad» «Mootorratturhiired Marsilt» «Teletupsud» 7.55 Reporter* 9.00 «Rubi»* 9.55 «Kodus ja võõrsil»* 10.25 «Võõrasema»* 11.25 Halloo TV 12.55 Top Shop 13.10 Karaokeäss* 14.00 «Everwood»* 14.50 «Benny Hill» 15.25 «Walker Texase korravalvur» 16.25 «Võõrasema» 17.25 «Rubi» 6.35 «Xcalibur» «Casper» «Yu-Gi-Oh!» «X-mehed kurjuse vastu» 8.10 «Armastuse teed» 10.00 «Vaprad ja ilusad» 10.25 «Kodu keset linna»* 11.00 Rooside sõda* 11.35 «Miljardärist mässaja» 12.25 Kõige naljakamad koduvideod* 12.55 Hoia ja keela* 13.55 Raport* 14.25 «Degrassi kool ja tema noored» 14.55 «Imelaps Malcolm» 15.20 «A-rühm» 16.20 «Mu armas paksuke» 17.20 «Armastuse saladus» 18.00 Aktuaalne kaamera 18.15 Tasakaal 18.45 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 19.05 LE. «Tweenie-põngerjad» 19.25 «Maksikoer Fik» 19.30 Tsirk, tsirk, tsirgukene 20.00 Aktuaalne kaamera 20.05 Vastutuult. Marge Kõrkjas 20.35 Avatud toimik 18.25 «Kodus ja võõrsil» 19.00 Reporter 20.00 RD «Šokeeriv kirurgia». Dokumentaalfilmi niidid toovad Eestisse. Juba üle poole sajandi on maailma hämmastanud Brasiilias aset leidvad uskumatud kirurgilised operatsioonid. 18.20 «Kõige naljakamad koduvideod» 19.00 Seitsmesed uudised. Sport 19.35 «Kodu keset linna» 20.05 Rooside sõda 20.45 «Dr. House» 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm. Sport 21.34 Keno Loto 21.35 «Kuidas ma koera sõin» (ETV 2003). Juku-Kalle Raidi intervjuu Jevgeni Griškovetsiga ja katkendid monoetendusest «Kuidas ma koera sõin» 23.05 Aktuaalne kaamera 23.10 Pealtnägija* 00.00 Judas Priest. Kontsert Memphises (USA 1983). 1982. aastal salvestatud kontserdil esineb heviroki legend Judas Priest oma parimas rivistuses ja parimal tasemel. 1.34 Homne kava 1.35 ETV24 20.30 Happy Hour 21.40 Mängufilm «Jääda ellu» (USA katastroofidraama, 1993). Režissöör Frank Marshall. Osades Ethan Hawke, Vincent Spano, Josh Hamilton. Film põhineb tõestisündinud šokeerival lool. Andide mäeahelikus kukub alla lennuk, mille pardal on Uruguay ragbimeeskond. Õnnetusest eluga pääsenute katsumused aga alles algavad ees ootab 72 meeleheitlikku ööd ja päeva. 00.05 «Sõbrad» 00.35 Mängufilm «Pikk lahkumissuudlus» (USA märul, 1996). Režissöör Renny Harlin. Osades Geena Davis, Samuel L. Jackson, Yvonne Zima. Film väikelinna õpetajannast, kes ei mäleta amneesia tõttu oma vägivaldset ja saladuslikku minevikku tippagendina. Samantha Caine elab oma perega rahulikult väikeses aedlinnakus, kuni tal hakkab tasapisi meenuma tema eelmine elu. Pärast esimest mõrvakatset palkab naine detektiiv Henessey. Selgub, et oma räpaste tehingute varjamiseks üritavad Samantha endised töökaaslased teda uuesti kõrvaldada. 2.35 «Kriminaalne Venemaa»* 3.05 «Jalgpallurite naised»* 3.50 «Politseiakadeemia»* 4.35 Reporter* 5.25 «Walker Texase korravalvur»* 6.15 Dokumentaalfilm «New Yorgi maffia» (Prantsuse 2002) 21.45 Mängufilm «Peaaegu kuulus» (USA komöödia, ). Režissöör Cameron Crowe. Osades Patrick Fugit, Kate Hudson, Jason Lee, Frances McDormand, Billy Crudup. 15-aastane William Miller on tavaline keskkooliõpilane, kelle suurim kirg on muusika. Kui talle helistatakse ajakirjast «Rolling Stone» ja tellitakse artikkel tõusuteel olevast bändist Stillwater, on nooruk õnne tipul. Olles varustatud oma mentori, muusikakriitik Lester Bangsi hoiatavate sõnadega, et rokistaaridega ei tohi mingil juhul sõbruneda, toimib William täpselt vastupidiselt. 00.05 Mängufilm «Öine põgenemine» (USA komöödia, 1988) 2.25 «Lahingulaev Galaktika» 3.10 Alfred Hitchcocki filmiöö. «Psühho» (USA õudus, 1960) 4.55 «Marnie» (USA põnevik, 1964). Režissöör Alfred Hitchcock. Osades Tippi Hedren, Sean Connery, Diane Baker, Martin Gabel. Marnie Edgar on vilunud varas, kelle soontes tundub vere asemel voolavat hoopis jäävesi. Ohvrite usalduse võitmiseks kasutab veetlev naine kõiki oma võlusid. Pärast seda, kui ohver on lõksu püütud, röövib naine mehe paljaks ja vahetab identiteeti. 7.00 Uudised. Sport Sakala Sakala KUKU RAADIO ETV 6.00 Ärataja. Priit Kuusk ja Debelakk 10.00 Raadioekspress. Ulla Länts 10.30 Raadioentsüklopeedia 10.45 Järjejutt 11.00 Majandusruum. Kaileen Mägi 12.00. Raadioekspress 12.45 Kunstiuudised 13.00 Nädala tegija 14.00 Raadioekspress 14.45 Skoor. Rein Pärn 15.00 Saade. Arp ja Ave 16.45 Piloot. Margus Kiiver 17.00 Saade. Arp ja Ave 18.00 Päevapilk. Katrin Viirpalu 18.30 Raadioentsüklopeedia* 18.45 Järjejutt* 19.00 Nädala tegija* 19.45 Piloot* 20.00 Kukul külas* 22.00 Memoria* 23.00 Saade* VIKERRAADIO 5.30 Vikerhommik. Märt Treier 9.45 Miniturniir* 10.05 Keskhommik 11.05 «Uskmatuse hind», 5 12.00 Keskpäevased uudised 12.15 Päevasüda. Meelis Kompus 14.05 Argipäev. Uku Toom 15.00 Pärastlõunased uudised 15.15 Kolmest kuueni. Jaan Elgula 15.30 Maailm täna 17.05 Kihnu uudised 17.45 Eesti teater 100 18.30 Lapsesuu. Maian Kärmas 19.05 Pärimuster. Ants Johanson 20.00 Päevakaja 20.15 Sport 20.45 Õhtujutt lastele 21.05 Argipäev* 22.30 «Uskmatuse hind»* 23.05 KÖP 00.05 Unustamatud 1.00 Maailmapilt* 2.00 «Uskmatuse hind»* 2.30 5.30 Öömuusika KLASSIKARAADIO 6.55 Klassikahommik. Maret Nurklik, muusika valib Elena Lass. 7.05 Valik muusikat 9.30 Jutujärg 10.05 Mozarti nädal Salzburgis 11.30 Eesti teater 100 11.40 Van Cliburni konkursil osalenud pianist Simone Pedroni 12.15 Särav barokk 13.05 Räägivad 14.05 Nädala teos 15.15 Delta. Tõnu Karjatse 17.05 Da Capo 18.30 Jutujärg* 19.05 Poola Kammerorkestrit juhatab Wojciach Rajski. 21.00 Folgialbum 22.05 Fantaasia. Kadri Kõusaar 00.05 Delta* 2.00 7.00 Nokturn RAADIO 2 6.30 Silmad lahti! Vaiko Eplik ja Toomas Luhats 10.05 Füüsika. Anto Raukas ja Reimo Sildvee 11.05 Päevakord. Sten Teppan ja Liisa- Indra Kärt 15.05 Muusikanõukogu. Raul Saaremets 16.05 Pleier. Koit Raudsepp ja Kaarel Kose 18.01 «Pleier» extra. Koit Raudsepp 19.00 Urbanism. DJ MK 21.00 Ministry of sound 22.00 Progressioon. Solid Steel ja Type-O 00.05 Tehnoülevaatus. Type-O 1.00 TechTribe Essentials. Tarmo Vannas 2.00 2 päeva vahel 6.08 Tänane kava 6.10 Hommikumuusika 6.25 Terevisioon 8.45 Terevisioon* 10.55 Maahommik* 11.40 Tasakaal* 12.05 Välisilm* 12.30 Välisilm esitleb. «Euroopa must auk»* 13.15 Dokumentaalfilm «Potisetod teine tulemine» (Eesti 2004). Lõbus ja hoogne film seitsme potiseto tsura lustakast teekonnast hobuvankritel lõõtsa ja hansanapsuga läbi Setomaa ning Lõuna-Eesti Tartu hansalaadale. 14.05 Tähelaev. Mark Soosaar* 15.20 «Tulevikumaailm» 15.45 «Kuniks elu!» 16.05 Doksari «Legendaarne Patagoonia», 1/6. Mereimetajad (Prantsuse 2002) 16.30 Doksari «Venemaa looduslikud rikkused», 1/6. Valge mere rannik (Prantsuse 2005) 16.58 Keno Loto 16.59 Õhtune kava 17.00 Aktuaalne kaamera 17.05 Koolilood, 1. Looduslugu (Eesti 1990) 17.15 «Joonista mulle üks lugu» 17.20 «Imedemaa Gaudinia» 17.45 «Karvikud» 18.00 Aktuaalne kaamera 18.15 Avatud toimik (venekeelsete subtiitritega)* 18.45 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 19.05 LE. Lumejänesed 19.30 «Hajameelselt abielus»* 20.00 Aktuaalne kaamera 20.05 Meie. Raiskamine ja kokkuhoid 20.58 Summ 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm. Sport 21.33 Keno Loto 21.35 OP! 22.05 Mängufilm «Vapustus» (Belgia draama, 2001). Režissöör Hans Herbots. Osades Lee Williams, Angela Bettis, Koen De Bouw. 20-aastane Lucas pöördub koos emaga tagasi Flandriasse, kus ta on sündinud. Caitlin elab nende maja kõrval kloostris. Lucasele tüdruk meeldib, ent ta kuuleb Caitlinilt oma pere hästihoitud saladuse. Lucase vanaisa andis sõja ajal üles juudi lapsi varjanud nunnad. Noormees sõbruneb karismaatilise äärmuslase Benoit'ga ja osaleb pagulaste vastastes aktsioonides. Ta teod toovad kaasa tagajärjed, mis peaaegu hävitavad Caitlini usalduse. 23.45 «Koguja» (Eesti kultuuridokumentaalfilm, 2004). Muusikaline portreefilm tuntud eesti kunstnikust Mati Karminist 00.13 Summ* 00.14 Homne kava 00.15 ETV24 teisipäev, 4. aprill KANAL 2 TV 3 6.35 Top Shop 6.50 «Kass Oggy ja kurjad prussakad» «Mootorratturhiired Marsilt» «Teletupsud» 7.55 Reporter* 9.00 «Rubi»* 9.55 «Kodus ja võõrsil»* 10.25 «Võõrasema»* 11.25 Halloo TV 12.55 Top Shop 13.10 Mängufilm «Karu Ben ja must kuld» (USA perefilm, 2003). Režissöör David S. Cass Sr. Osades Dean Cain, Corbin Bernsen, Reiley McClendon. Mark, Jack ja karu Ben võitlevad naftapuurijatega. Kui naftaäritsejad asuvad naftat puurima, hävitades elusloodust, otsustab Mark nad kiiresti peatada. Selleks, et võimud probleemi teadvustaksid, osaleb Mark esseekonkursil, mille tarvis ta kirjutab nafta puurimisest ja selle kahjulikust mõjust loodusele. Essee jaoks materjale kogudes jõuab ta jälile naftakaubitsejate salasepitsustele. 14.50 «Benny Hill» 15.25 «Walker Texase korravalvur» 16.25 «Võõrasema» 17.25 «Rubi» 6.35 «Xcalibur» «Casper» «Yu-Gi-Oh!» «X-mehed kurjuse vastu» 8.10 «Armastuse teed» 10.00 «Vaprad ja ilusad» 10.25 «Kodu keset linna»* 11.00 Rooside sõda* 11.35 «C. S. I. Kriminalistid»* 12.25 Pärlipeegel* 13.00 Naabrist parem* 13.55 Raport* 14.25 «Degrassi kool ja tema noored» 14.55 «Imelaps Malcolm» 15.20 «A-rühm» 16.20 «Mu armas paksuke» 17.20 «Armastuse saladus» 18.25 «Kodus ja võõrsil» 19.00 Reporter 20.00 Krimi 20.30 «Räpane Mackey» 18.20 Rooside sõda 19.00 Seitsmesed uudised. Sport 19.35 «Kodu keset linna» 20.05 «C. S. I. Miami» 21.30 Mängufilm «Kill Bill Pruudi kättemaks vol. 2» (USA 2004). Režissöör Quentin Tarantino. Osades Uma Thurman, David Carradine, Lucy Liu. Pruut jätkab oma verist tasumistööd. Nimekirja on alles jäänud ainult kolm nime, nendest viimane on Bill ehk veritasu ihkava pruudi kunagine tööandja ja armastatu. 00.05 «Sõbrad» 00.35 «Surematu» 1.25 «Sheena»* 2.10 «Walker Texase korravalvur»* 2.55 Rooli võim* 3.20 Prohvet* 3.50 Reporter* 21.00 Naabrist parem 22.00 Mängufilm «Supermodellid maksavad kätte» (USA komöödia, 2001). Režissöör Mark S. Waters. Osades Monica Potter, Freddie Prinze jun., Shalom Harlow, Ivana Milicevic, Sarah O Hare, Tomiko Fraser. Amanda on kunstimuuseumis restauraatorina töötav naine, kes on saanud armastuselt ühe valusa hoobi teise järel. Õigemini mitte armastuselt, vaid jätistelt, kelle ainueesmärk on lakkamatult ringi tõmmata. Olles otsustanud järjekordse truudusetu kavaleri juurest välja kolida, leiab ta ideaalse elupinna Mahhattani nelja viimase mittesuitsetajast supermodelli juures. Kui Amanda kohtab veel sarmikat Jimi, näib elu lausa roosiline. Seda hetkeni, mil ta arvab kogemata pealt nägevat, kuidas Jim oma korteris ühe naise elupäevad lõpetab. 23.45 «Armastuseta sinu» 00.20 «Monk» 1.15 STOP!* 1.45 Leave No Trace Tallinnas* 2.05 «Nähtamatu mees» 2.50 Uudised. Sport 3 KUKU RAADIO 6.00 Ärataja. Olaf Suuder ja Debelakk 10.00 Raadioekspress. Katrin Viirpalu 10.30 Raadioentsüklopeedia 10.45 Järjejutt 11.00 Tund «Sporditähega». Indrek Schwede 12.00 Raadioekspress 13.00 «Äripäev» eetris. Aivar Hundimägi 14.00 Raadioekspress 15.00 Saade. Arp ja Ave 16.45 Eetris on ERSO. 17.00 Saade. Arp ja Ave 18.00 Päevapilk. Ulla Länts 18.30 Raadioentsüklopeedia* 18.45 Järjejutt* 19.00 «Äripäev» eetris* 19.45 Eetris on ERSO.* 20.00 Kuku klassika. 21.00 Tund «Sporditähega»* 22.00 Keskpäevatund* 23.00 Saade* VIKERRAADIO 5.30 Vikerhommik. Grete Lõbu 9.45 Mina lood* 10.05 Plaadipõgenik* 11.05 «Uskmatuse hind», 2 12.00 Keskpäevased uudised 12.15 Päevasüda. Mall Mälberg 14.05 Argipäev. Peeter Kaldre 15.00 Pärastlõunased uudised 15.15 Kolmest kuueni. Krista Taim 15.30 Maailm täna 16.05 Tervisesaade. Meelis Süld 17.05 Mulgikeelsed uudised 17.45 Eesti teater 100 18.30 Mina lood 19.05 Jaagutaja. Jaak Joala 20.00 Päevakaja 20.15 Sport 20.45 Õhtujutt lastele 21.05 Argipäev* 22.30 «Uskmatuse hind»* 23.05 Meie 00.30 Plaadipõgenik* 1.30 Tervisesaade* 2.00 «Uskmatuse hind»* 2.30 5.30 Öömuusika KLASSIKARAADIO 6.55 Klassikahommik. Jaan J. Leppik, muusika valib Tiina Kuningas. 7.05 Valik muusikat 9.30 Jutujärg 10.05 Kevadklassika. Maret Nurklik 11.05 12.00 Eesti interpreetide tund 11.30 Eesti teater 100 12.10 Järjehoidja 13.05 Temas helises Ungari* 14.05 Album 15.15 Esineb George Enescu Filharmooniaorkester sir John Barbirolli dirigeerimisel. 17.05 Da Capo 18.30 Jutujärg* 19.00 Täna kontserdisaalis 21.00 Nyyd-muusika 22.05 Fantaasia. Tarmo Tabas 00.05 7.00 Nokturn RAADIO 2 6.30 Silmad lahti! Vaiko Eplik ja Toomas Luhats 10.05 Kirjandus. Rein Veidemann ja Reimo Sildvee 11.05 Päevakord. Sten Teppan ja Reimo Sildvee 15.05 R2 Top 20* 16.05 Pleier. Koit Raudsepp ja Heidy Purga 18.01 «Pleier» extra. Koit Raudsepp 19.00 Rahva oma kaitse. Mart Juur ja Andrus Kivirähk 20.00 Nestor ja Morna. Siim Nestor ja Erik Morna 21.00 Metallion. DJ MOP 23.00 Tehnoabi. Punch ja Random 00.05 R2 koolis* 1.00 Nestor ja Morna* 2.00 2 päeva vahel

4 kolmapäev, 5. aprill Sakala Sakala neljapäev, 6. aprill 5 ETV KANAL 2 TV 3 KUKU RAADIO ETV KANAL 2 TV 3 KUKU RAADIO 6.08 Tänane kava 6.10 Hommikumuusika 6.25 Terevisioon 8.45 Terevisioon* 11.00 OP!* 11.30 «Vapustus» (Belgia 2001)* 13.10 «Koguja» (Eesti 2004)* 13.40 Teateid tegelikkusest* 14.10 Meie. Raiskamine ja kokkuhoid* 15.00 «Kodu, kallis kodu» (Holland 2003). Enamik lapsi elab koos vanematega oma kodus. Mitte aga Chantal. Temal on vaid koht kasuperes, kus tal tuleb jagada elupaika seitsme kasuõe ja -vennaga. Chantalil tuleb rännata vanemate juurest vanaema, tädi, isa ja jälle kasupere juurde. Seal tunneb ta end turvaliselt, kuid soov tagasi vaadata ajendab otsima üles inimesi minevikust. 15.20 «Tulevikumaailm» 15.45 «Kuniks elu!» 16.05 «Meditsiini ajalugu» 16.58 Keno Loto 16.59 Õhtune kava 17.00 Aktuaalne kaamera 17.05 Koolilood 17.15 «Joonista mulle üks lugu» 17.20 «Imedemaa Gaudinia» 17.45 «Karvikud» 18.00 Aktuaalne kaamera 18.15 Puutepunkt (venekeelsete subtiitritega)* 18.45 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 19.05 «Draakonikütid» 19.30 Osoon 20.00 Aktuaalne kaamera 20.05 Pealtnägija 20.55 Summ 20.56 Viking Lotto 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm. Sport 21.33 Keno Loto 21.35 Foorum 22.25 dokkaader. «Psühhedeelne Siion» (Iisraeli ). Lugu Peace and Love Productionsi tõusust ja langusest. Selle asutasid kolm sõpra eesmärgiga korraldada trance ipidusid, mis sattusid kiiresti Iisraeli riigi ja politsei küüsi. Suurepärane lugu põlvkondade konfliktist Lähis-Idas, kus pärast aastakümneid kestnud sõdu, vägivalda ja sõjaväeteenistust tahavad noored lihtsalt lõbutseda. Tartu MaailmaFilmi festivalil linastunud filmi kommenteerib antropoloogiadoktor ja DJ Aimar Ventsel. 23.25 Aktuaalne kaamera 23.29 Summ* 23.30 Tähelaev. Mark Soosaar* 00.45 OP!* 1.10 Riigikogu infotund 2.12 Homne kava 2.15 ETV24 6.35 Top Shop 6.50 «Kass Oggy ja kurjad prussakad» «Mootorratturhiired Marsilt» «Teletupsud» 7.55 Reporter* 9.00 «Rubi»* 9.55 «Kodus ja võõrsil»* 10.25 «Võõrasema»* 11.25 Halloo TV 12.55 Top Shop 13.10 Ärapanija* 13.50 Krimi* 14.20 Võsareporter* 14.50 «Benny Hill» 15.25 «Walker Texase korravalvur» 16.25 «Võõrasema» 17.25 «Rubi» 18.25 «Kodus ja võõrsil» 19.00 Reporter 20.00 «Lastetaltsutaja» 21.00 «Las Vegas» 22.00 «Jalgpallurite naised» 23.00 «Nakkusoht» 23.55 «Sõbrad» 00.25 Võsareporter* 00.50 Mängufilm «Dancer, Texas» (USA draama-komöödia, 1998). Režissöör Tim McCanlies. Osades Breckin Meyer, Ethan Embry, Peter Facinelli. Lugu kolkakülast pärit neljast sõbrast, kes seisavad silmitsi ebakindla tulevikuga. Keller andis 12-aastaselt sõpradele pühaliku tõotuse, et pärast keskkooli lõpetamist jätavad nad Danceri kus seda ja teist. Kui aga poisid lõpuõhtul kokku saavad, siis leiab igaüks põhjuse asja üle järele mõelda. 2.30 «Hilfiger otsib supertalenti»* 3.15 Krimi* 3.40 Reporter* 6.35 «Xcalibur» «Casper» «Yu-Gi-Oh!» «X-mehed kurjuse vastu» 8.10 «Armastuse teed» 10.00 «Vaprad ja ilusad» 10.25 «Kodu keset linna»* 11.00 Rooside sõda* 11.35 «Monk»* 12.25 «Supermodellid maksavad kätte» (USA 2001)* 13.55 Täiesti salajane* 14.25 «Degrassi kool ja tema noored» 14.55 «Imelaps Malcolm» 15.20 «A-rühm» 16.20 «Mu armas paksuke» 17.20 «Armastuse saladus» 18.20 Rooside sõda 19.00 Seitsmesed uudised. Sport 19.35 «Kodu keset linna» 20.05 «Totaalne muutumine» 21.00 Mängufilm «Pornokuninga piinad» (USA komöödia, 1996). Režissöör Miloš Forman. Osades Woody Harrelson, Courtney Love, Edward Norton. 70. aastate algul on seksrevolutsioon täies hoos. Ohio osariigi striptiisiklubide keti omanik Larry Flynt otsustab alustada tegutsemist ajakirjanduses, pannes aluse pornoajakirjale «Hustler». Sellest saab alguse skandaalide rida, mis teeb pooliku haridusega maapoisist 20. sajandi viimase ristisõdalase, tema ajakirjast aga ühe loetavama väljaande Ameerikas. 23.30 «Armastuseta sinu» 00.00 Euroopa jalgpalli meistrite liiga. Veerandfinaal 2.05 Candy Club 2.55 Euroopa jalgpalli meistrite liiga tipphetked 3.15 Uudised. Sport 6.00 Ärataja. Erki Berends ja Debelakk 10.00 Raadioekspress. Ulla Länts 10.30 Raadioentsüklopeedia 10.45 Järjejutt 11.00 Raadioekspress 11.30 Meistrid, sellid, õpipoisid. Tiia Randma 12.00 Raadioekspress 13.00 Vahetund «Postimehega». Kalle Muuli 14.00 Raadioekspress 15.00 Saade. Arp ja Ave 16.45 Piloot. Margus Kiiver 17.00 Saade. Arp ja Ave 18.00 Päevapilk. Katrin Viirpalu 18.30 Raadioentsüklopeedia* 18.45 Järjejutt* 19.00 Vahetund «Postimehega»* 19.45 Piloot* 20.00 Kuku klassika 21.00 Keskkonnatelk* 22.00 Välismääraja* 23.00 Saade* VIKERRAADIO 5.30 Vikerhommik. Mart Ummelas 9.45 Mina lood* 10.05 Jaagutaja* 11.05 «Uskmatuse hind», 3 12.00 Keskpäevased uudised 12.15 Päevasüda. Tiit Karuks 14.05 Argipäev. Kaja Kärner 15.00 Pärastlõunased uudised 15.15 Kolmest kuueni. Haldi Normet- Saarna 15.30 Maailm täna 17.05 KUMU uudised 17.45 Eesti teater 100 18.30 Mina lood 19.05 Eikellegimaa. Tiit Kusnets 20.00 Päevakaja 20.15 Sport 20.45 Õhtujutt lastele 21.05 Argipäev* 22.30 «Uskmatuse hind»* 23.05 KÖP. Kuidas lind, nõnda laul 00.05 Õhtujazz* 1.00 Labor* 2.00 «Uskmatuse hind»* 2.30 5.30 Öömuusika KLASSIKARAADIO 6.55 Klassikahommik. Pille Olde, muusika valib Kersti Inno. 7.05 Valik muusikat 9.30 Jutujärg 10.05 Kevadklassika. Kristo Käo 11.30 Eesti teater 100 12.10 Järjehoidja 13.05 Eesti lugu* 14.05 Album 15.15 Festival «Resonanzen 2006» 17.05 Da Capo 18.30 Jutujärg* 19.05 Esineb Ensemble Aleph Prantsusmaalt. 21.00 Minu Võrumaa 22.05 Fantaasia. Lauri Leis 00.05 7.00 Nokturn RAADIO 2 6.30 Silmad lahti! Vaiko Eplik ja Toomas Luhats 10.05 R2 koolis 11.05 Päevakord. Sten Teppan ja Reimo Sildvee 15.05 R2.2 16.05 Pleier. Koit Raudsepp ja Kaarel Kose 18.01 «Pleier» extra. Koit Raudsepp 19.00 Rocka Rolla. Rein Vader 21.00 Õhtukool. Madis Nestor 22.00 Tjuun in. To-Sha, QBA, L. Eazy 00.05 Ajalootund* 1.00 London Calling* 2.00 2 päeva vahel 6.08 Tänane kava 6.10 Hommikumuusika 6.25 Terevisioon 8.45 Terevisioon* 11.00 «Pehmed ja karvased»* 11.20 Foorum* 12.10 Riigikogu infotund* 13.15 dokkaader. «Psühhedeelne Siion» (Iisraeli )* 14.10 Ellujäämise kunst. Klaasikunst 14.35 «Estica»* 15.05 «Tulevikumaailm» 15.30 «Kuniks elu!» 16.00 Dokumentaalsari «Sukeldumispäevikud», 1/20. Scotty unistus (Prantsuse 2002) 16.30 Dokumentaalsari «Suur seiklus», 1/10. Kashmiri jäised hingetõmbed (Prantsuse 2001) 16.58 Keno Loto 16.59 Õhtune kava 17.00 Aktuaalne kaamera 17.05 Koolilood 17.15 «Joonista mulle üks lugu» 17.20 «Imedemaa Gaudinia» 17.45 «Karvikud» 18.00 Aktuaalne kaamera 18.15 See olen mina. Kolja Zenevitš (ETV 2003) 18.45 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 19.05 LE. Jälle Hunt Kriimsilm. Lumelinn 19.30 Perevisioon 20.00 Aktuaalne kaamera 20.05 «Rock Me Baby» 20.30 Bingo! 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm. Sport 21.33 Keno Loto 21.35 Projekt EI 22.05 Unetus 22.50 Aktuaalne kaamera 22.55 Tour de danse 23.15 Muusikadokumentaal «Tõuske üles, tegudele! Täiel häälel» (Austria 2003) 00.09 Homne kava 00.10 ETV24 6.35 Top Shop 6.50 «Kass Oggy ja kurjad prussakad» «Mootorratturhiired Marsilt» «Teletupsud» 7.55 Reporter* 9.00 «Rubi»* 9.55 «Kodus ja võõrsil»* 10.25 «Võõrasema»* 11.25 Halloo TV 12.55 Top Shop 13.10 Naljaviluks 13.20 Kodustuudio* 14.05 Hooaeg* 14.50 «Benny Hill» 15.25 «Walker Texase korravalvur» 16.25 «Võõrasema» 17.25 «Rubi» 18.25 «Kodus ja võõrsil» 19.00 Reporter 20.00 «Kriminaalne Venemaa» 20.35 TOP 10 21.30 Mängufilm «Meie maja» (USA-Saksa komöödia, 2003). Režissöör Danny DeVito. Osades Drew Barrymore, Ben Stiller, Eileen Essell. Film noortest armunutest, kes leiavad viimaks ometi tõelise unistustekodu. On ainult üks häda. Nimelt on nende kaasüüriliseks tujukas vanaproua, kelle lärmakas televiisor ei vaiki päeval ega öösel. Pealegi jagub kiuslikul mutikesel lõputult soove ja nõudmisi, millega noori hulluks ajada. 23.10 «Sõbrad» 23.40 Mängufilm «Surnud abikaasad» (Kanada põnevik, 1998). Režissöör Paul Shapiro. Osades Nicolette Sheridan, John Ritter. Humoorikas film naisest, kes otsib väljapääsu oma täiuslikult igavast abielust. Omapärane abikaasade klubi tundub olevat just õige lahendus. Paraku oleneb uue liikme vastuvõtt tema valmisolekust tappa mõne teise klubilise abikaasa, boonuseks saab ta lisada oma mehe nimekirja lõppu. 1.15 «Walker Texase korravalvur»* 2.05 Hooaeg* 2.45 Köögist kööki* 3.10 Reporter* 6.35 «Xcalibur» «Casper» «Yu-Gi-Oh!» «X-mehed kurjuse vastu» 8.10 «Armastuse teed» 10.00 «Vaprad ja ilusad» 10.25 «Kodu keset linna»* 11.00 Rooside sõda* 11.35 Totaalne muutumine* 12.25 Nurgakivi* 12.55 Eesti muusika karikas* 13.55 Püramiid* 14.25 «Degrassi kool ja tema noored» 14.55 «Imelaps Malcolm» 15.20 «A-rühm» 16.20 «Mu armas paksuke» 17.20 «Armastuse saladus» 18.20 Rooside sõda 19.00 Seitsmesed uudised. Sport 19.35 «Kodu keset linna» 20.05 Raport 20.35 Hoia ja keela! 21.40 Kahvel 23.00 «Dragnet» 23.50 Cinemania 00.25 «Must ingel» 1.15 Raport* 1.40 «Nähtamatu mees» 2.30 Telejazz SMS Chat 4.10 Uudised. Sport 6.00 Ärataja. Henrik Roonemaa ja Debelakk 10.00 Raadioekspress. Katrin Viirpalu 10.30 Raadioentsüklopeedia 10.45 Järjejutt 11.00 Linnatund. Ulla Länts 12.00 Raadioekspress. Katrin Viirpalu 13.00 Magneet. Jüri Muttika 14.00 Raadioekspress. Katrin Viirpalu 15.00 Saade. Arp ja Ave 16.45 Vahva raamat 17.00 Saade. Arp ja Ave 18.00 Päevapilk. Ulla Länts 18.30 Raadioentsüklopeedia* 18.45 Järjejutt* 19.00 Magneet* 19.45 Vahva raamat* 20.00 Pereasjad* 21.00 Linnatund* 22.00 Majandusruum* 23.00 Saade* VIKERRAADIO 5.30 Vikerhommik. Krista Taim 9.45 Mina lood* 10.05 Muusikum* 11.05 «Uskmatuse hind», 4 12.00 Keskpäevased uudised 12.15 Päevasüda. Hillar Nahkmann 14.05 Argipäev. Tarmu Tammerk 15.00 Pärastlõunased uudised 15.15 Kolmest kuueni. Toomas Šalda 15.30 Maailm täna 17.05 Eesti Kontserdi uudised 17.45 Eesti teater 100 18.30 Miniturniir. Ivo Linna 19.05 Helisev kroonika. Valter Ojakäär 20.00 Päevakaja 20.15 Sport 20.45 Õhtujutt lastele 21.05 Argipäev* 22.30 «Uskmatuse hind»* 23.05 KÖP 00.05 Deutsche Welle tund* 1.00 Luuleruum 2.00 «Uskmatuse hind»* 2.30 5.30 Öömuusika KLASSIKARAADIO 6.55 Klassikahommik. Joosep Sang, muusika valib Maria Mölder. 7.05 Valik muusikat 9.30 Jutujärg 10.05 Kevadklassika. Mirje Mändla 11.30 Eesti teater 100 12.10 Järjehoidja. Kultuurisündmuste ülevaade 13.05 Raadio ööülikool* 14.05 Album 15.15 Esineb Madalmaade Raadio KO Jaap van Zwedeni juhatusel. 17.05 Da Capo 18.30 Jutujärg* 19.00 Täna kontserdisaalis 21.00 Tekstiluup 22.05 Fantaasia. Berk Vaher 00.05 7.00 Nokturn RAADIO 2 6.30 Silmad lahti! Vaiko Eplik ja Toomas Luhats 10.05 Küberneetika. Ülle Kotta ja Madis Ligema 11.05 Päevakord. Sten Teppan ja Urmas Vaino 15.05 R2 LIVE. Ewert Sundja ja Thief 16.05 Pleier. Koit Raudsepp ja Heidy Purga 18.01 «Pleier» extra. Koit Raudsepp 19.00 Reggae power. Ringo Ringvee ja Tarrvi Laaman 21.00 Must mesi. Heidy Purga 22.00 Vibratsioon. Raul Saaremets 00.05 R2 koolis* 1.00 Must mesi* 2.00 2 päeva vahel

MEELELAHUTUS ENNE Sakala 7 UUS FILM NÜÜD «Talumatu appihüüd» Neljapäevani, välja arvatud laupäeval ja reede hommikul, kolmapäeva lõuna ajal ning kell 18 ja 22.15 linastub kinos Täht tõsieluline sugemetega draama «Talumatu appihüüd», mille on lavastanud Cliff Hanger. Vähetuntud Kanada farmeri Dan Chandleri üksluise ja mõttetu elu põhjal vändatud filmi peategelaseks on kreeka juurtega immigrant Artemis Stefanous (Jury Mackenzy), kes elab väga kirevat ja seiklusrikast elu. Artemis suhtleb iga päev sadade inimestega, kuid seda õiget, kellega võiks pikemasse huvitavasse vestlusse langeda, pole ta leidnud. Ühel päeval satub ta juhuslikult pealt nägema, kuidas kolm Aasia päritolu kurjategijat röövivad tema töökoha läheduses panka. Et panga turvamees jõuab pättide pihta tule avada ja need põgenevad koos pantvangiga, ei õnnestu Artemisel ka seekord kellegagi sisukamat vestlust alustada. Artemis ei tea aga, et kõigest kaks kvartalit temast põhjas elab üksik ja mõttetu mees Dan (George Clooney), kes hea meelega arendaks põnevat vestlust. Pikkus 1 tund 34 minutit. NALJAD Inimesed Viljandis 1997. aasta juulis... ENDEL VELISTE...ja 2006. aasta märtsis. PEETER KÜMMEL Kaks poolakat kohtuvad suvel Odessas. Üks neist on heal järjel, teine trööbatud välimusega. Ilm on hirmus palav, aga rikkamal poolakal on seljas paks kasukas. «Miks sa palaval ajal sellist paksu vammust kannad?» küsib vaene poolakas teiselt irooniaga. «See pole sinu, näljaroti, asi!» vastab too ülbelt. «Mitte midagi ei saa aru, mida nad räägivad,» kostab jutuajamist pealt kuulnud põline odessalane. Kohtuvad kaks vana koolikaaslast. «Kas sa tead, et mi- nu naine käis eile õhtul neli korda vannis ja sooja vett jäi veel ülegi?» küsib esimene. «See pole veel midagi!» vastab teine. Sherlock Holmes ja doktor Watson lähevad mägedesse matkama. Ühel hetkel on aeg telklaagrisse jääda. Mõeldud, tehtud. Öösel ärkab Holmes üles ning hakkab naerma ja Watsonit nügima. Too ei tee sellest väljagi. Kui kaua vahetab blondiin diiselmootoriga auto ratast? Nii kaua, kui vaja. HOROSKOOP UHH JÄÄR (21. III 20. IV) Täna uuenevad võimalused koostööks ja grupiviisiliseks eneseteostuseks. Ära ainult unusta, et selle eest on ka karistused tunduvalt karmimad. SÕNN (21. IV 20. V) Oled kangelane. Parem oleks, kui sa tegutseksid rohkem üksinda kui kambas. Ära unusta pühkida sõrmejälgi! KAKSIKUD (21. V 21. VI) Sind hakkavad köitma inimesed, kes armastavad eksperimenteerida ning teha ootamatuid ja lõbusaid asju. Katsu köitekojast põgeneda! VÄHK (22. VI 22. VII) Peaksid hakkama mõtlema tähtsamatele asjadele kui korralik kõhutäis ja labane meelelahutus. Sama moodi jätkates avastad end ühel päeval mõnest tõsielusaatest. LÕVI (23. VII 22. VIII) Olet kaksijakoinen ja niinollen joko hyvin passiivinen tai aktiivinen. Toinen tekijöistä on valitseva sen mukaan muotoutuu myös jakson meinikin. NEITSI (23. VIII 22. IX) Oled otsekohene ja teravmeelne. Otsid asjata põhjust selle anomaalia selgitamiseks. Anna ka teistele võimalus oma arvamust avaldada. KAALUD (23. IX 23. X) Suhted kaaslastega paranevad ning taastuvad vastastikune mõistmine ja üksmeel. See võib tekitada probleeme ülemustega. Võta selle peale mürki! SKORPION (24. X 22. XI) Avastad hommikul valutava peaga eneselegi ootamatult, et sinu käes on maakonna kaugushüppe rekord. Vii see tagasi sinna, kust sa selle võtsid, enne kui asi päris kurjaks läheb. AMBUR (23. XI 21. XII) Bailes no neizdoðanâs kïûs par traucçkli darba lietu risinâðanai. Vienkârði noticiet pats sev un saviem spçkiem, tad arî veiksme jûs nepametîs. KALJUKITS (22. XII 20. I) Tunned täna vastupandamatut tungi minna järve ujuma. Igaks juhuks mõtle enne järele, kas teised saavad sinu soovist samamoodi aru. VEEVALAJA (21. I 18. II) Sinuga otsitakse täna kontakti, ära tee sellest välja. Kui oled kord juba järele andnud, hakatakse sinuga otsima ka kadunud autosid ja sugulasi. KALAD (19. II 20. III) Tänased planeediseisud muudavad su romantilisemaks kui eales varem. Lähed linna ja kingid turul saapaid müüvale mehele lilli.

8 Sakala KODULUGU August Maramaa grandioossed plaanid 6. aprillil möödub 125 aastat Viljandi linnapea August Maramaa sünnist. Maramaast räägitakse ikka ja jälle. Enamik viljandlasi on kuulnud lugusid sellest, kuidas ta käis, kepp käes, ning jälgis isiklikult, et kõik asjad linnas laabuksid. Heiki Raudla, ajaloosõber August Maramaa oli sõjaeelses Eesti Vabariigis Viljandi linnapea kokku ligi 16 aastat. Ta kirjutas poolsada raamatut, millest põhiosa moodustasid matemaatikaülesannete kogud, kuid olid ka lastejutt, raamat koolimajade projektidest, maavalitsuste kaotamisest, Viljandit tutvustav brošüür ja palju muud. Maramaa oli oma põhiloomult õpetaja: põhjalik, järjekindel ja uuele aldis. Õnnestumised Tavaliselt kirjutatakse Maramaaga seoses ikka ja jälle neist asjust, mis tal õnnestusid: Uueveski basseinide rajamine, raekoja renoveerimine, rippsilla ülespanek, poiss kalaga skulptuuri toomine purskkaevule, lennuvälja rajamine ja lennunduse arendamine. Siis veel staadioni rajamine, Irve ausamba ülespanek, linna piiride laiendamine, teede ehitus, turuplatsi kolimine, rannakohviku ehitamine, metsakalmistu asutamine, koolimajade ehitus, üleminek Ulila elektrile, EVE-maja püstitamine ning suure hulga puude ja põõsaste istutamine. Maramaal oli visioone, mis ulatusid kaugele üle tema aja. Siiski ei õnnestunud tal kõiki mõtteid ellu viia. Nende hulgas oli selliseid, mis sobisid küll oma aega, ent mis nüüd tunduvad veidrad ja naljakad. Maramaa oli jõuline isik. Ometi ei hakanud ta oma plaane iga hinna eest ellu viima, kui nägi, et vastuseis on suur. Elluviimata plaanid 1919. aastal tegi Maramaa ettepaneku asutada Eesti vaprate vägede auks lossimägedesse «Vabaõhu Museumi». Seal oleksid kõik oma maa puud, taimed, linnud, ehitused, mälestusmärgid ja geoloogilised iseärasused. Lisaks asuks seal Eesti muistne talu koos rahvarõivas elanikega. Volikogu võttis selle ettepaneku isegi vastu. Grandioosne kava jäi küll ellu viimata, ent pisike loomaaed rajati hiljem lossimägedesse siiski. Teiste hulgas olid seal kaks kitse, põder Juku ning faasanid. Terve, tugev ja lasterikas pere oli Maramaale väärtus, mida ta alati rõhutas. Pärast 1927. aastal Tartus esimesel rahvusliku kasvatuse kongressil esinemist selgitas ta, miks on maal vähe lapsi. «Taluperemeestest on väga paljud poissmehed,» kõneles ta. «Aga see veel ei tähenda, et neil üldse lapsi poleks. Talus töötavad naisteenijad toovad August Maramaa oli sõjaeelses Eesti Vabariigis Viljandi linnapea kokku ligi 16 aastat. Oma põhiloomult oli ta õpetaja: põhjalik, järjekindel ja uuele aldis. sügisel talust lahkudes ühes väikese palganatukesega kaasa ka lapse. Vabariigi valitsusel tuleks mõelda sellele, kuidas sundida poissmeestest peremehi endale perenaisi muretsema.» Vanapoiste maks 1919. aasta ühe volikogu koosoleku naelaks kujunes vanapoiste maks. Maramaa pidas sütitava kõne, milles rääkis kõigepealt Prantsusmaa ja siis Eesti rahva väljasuremisest ning teatas kurbusega, et meie maal on surmade arv sündide omast kümme protsenti suurem. Lõpuks tegi ta ettepaneku kehtestada vanapoiste maks: «See maks sunniks rohkem abielusid soetama. Maksu peaksid maksma kõik mehed, kes on üle 35 aasta vanad.» Läbirääkimised võtsid seejärel üsna lõbusa tooni. Volinikud ei olnud Maramaa seatud vanusepiiriga nõus ega jõudnud ka kuidagi kokkuleppele, millest alates üht meest vanapoisiks pidada, ning see maks jäigi Viljandis vaid kavatsuseks. Mõnes Viljandimaa vallas vanapoiste ja -tüdrukute maks siiski kehtestati. Näiteks Aidu vallas, kus üle 30-aastased vanapoisid ja kaks aastat koos elanud lasteta abielupaarid pidid maksma 50 protsenti kõrgemat isikumaksu. Vanatüdrukute maksumäär oli 25 protsenti. Raha kasutati vaeste ja lasterohkete perede toetamiseks. Ajakirjanduse kui neljanda võimuga tuleb hästi läbi saada, seda arvestab peaaegu iga poliitik. Ka Maramaa teadis seda hästi, aga ikkagi andis ta 1929. aastal oma au haavamise eest «Sakala» vastutava toimetaja Erwin Laarmanni kohtusse. Kohus karistas Laarmanni ühekuulise üksikvangistusega. See oli pretsedenditu lugu ka tol ajal. 1934. aastal on Maramaal peas mõte alustada linnas võimla ehitamist. Isegi koht oli valmis vaadatud. 1938. aastal selgus lõplikult, et majandusministeerium ehitamiseks raha ei anna ja nii jäi ehitus ära. Võimla valmis alles 1955. aastal, aga enam-vähem Maramaa kavandatud koha peale. Lavastatud kohtuistungid August Maramaa osales 1930. aastatel aktiivselt lavastuslikes seltskondlikes kohtuprotsessides. Need olid tollal väga moes ja Ugala teater oli nendel puhkudel tavaliselt publikut puupüsti täis ning lõbu oli kõigil laialt. Kord peeti kohut moodsa naise üle, teinekord võõrapärase nimega eestlase üle. Kord oli kohtualuseks vanapoiss. Maramaa esines neil protsessidele tavaliselt süüdistajana. 1935. aasta 13. mai emadepäeva aktusel Ugalas rõhutas Maramaa oma kõnes emaarmastust laste vastu. Kõne teises osas laskus ta sotsiaalpoliitiliste probleemide omapärasele lahendamisele, tungides taas õige kõvasti kallale vanapoistele ja oli tänulik vallasemadele, kes hoolitsevat meie rahvaarvu juurdekasvu eest. «Kui maad ähvardab hädaoht, siis just vallasemade lapsed on need, kes hakkavad kaitsma meie põduraid vanapoisse,» ütles ta. Need sõnad ELULUGU tekitasid saalis lõbusa meeleolu ja käteplagina. Lõpuks esines kõneleja väga originaalse ettepanekuga: tuleb luua emade palga seadus. Igale emale tuleb ilmale toodud laste eest palka maksta; palka tulevat maksta nii abielus kui vallasemadele; raha selleks pidavat saama neilt, kellel pole perekonda. See ettepanek kõlab vägagi tänapäevaselt. Ka kooliteema oli Maramaale alati hingelähedane, ent siingi keeras ta mõnikord vindi üle. 1935. aastal keelas Maramaa Viljandi algkoolides saiade müügi, sest võileib sisaldavat saiast rohkem vitamiine. 1938. aasta jõulupühade eel teatas Maramaa, et ta on otsustanud linnavalitsuses sisse seada niinimetatud musta raamatu, kuhu kirjutatakse üles kõikide nende laste nimed, kes tabatakse ulakuste tegemiselt. Lapsevanemad asusid ägedalt protestima ja seegi mõte maeti kalevi alla. 1935. aastal tõusis teravalt üles algul Viljandi rahvamaja, hiljem Viljandi kultuurihoone ehitamise küsimus. Viimati nimetatus pidid lisaks teatrile peavarju leidma muuseum ja raamatukogu. 1936. aastal asutati isegi sihtasutus Viljandi Kultuurihoone. Teatriinimesed leidsid, et vaja on eraldi teatrimaja. Maramaa pidas seda ideed liiga kalliks. Uus teater, mis pidi rajatama Mõisa tee ja Politsei tänava vahelisele maa-alale, jäi ehitamata. Viljandlaste unistus sai teoks alles 1981. aastal, mil Valuoja kaldale kerkis moodne teatrimaja. 1930. aastate lõppu ilmestasid üldse grandioossed projektid. 1938. aastal kuulutas Viljandi linnavalitsus eesotsas Maramaaga välja Vabaduse platsi ümberehitamise projekti. Konkursile esitati kaheksa kavandit, üks uhkem kui teine. Võitnud projekti autoriks osutus Roman Koolmar. Projekt jäi ellu viimata. Grandioosne projekt VILJANDI MUUSEUM August Maramaa sündis 6. aprillil 1881 Aakre vallas Tartumaal. Õpetajaametiks vajaliku hariduse sai ta Tartu Õpetajate Seminaris, mille lõpetas 1902. aastal, ja asus tööle Vastemõisa ministeeriumikoolis. Juba 1907. aastal kirjutas ta koos Richard Tiitsoga rehkenduse ülesannete kogu. 1909. aastal abiellus August Maramaa Anna Roossoniga. Peresse sündis viis last. Õpetajana töötamise katkestas aastaiks 1915 1917 teenistus Vene armees. Ilmselt just seal puutus ta kokku poliitikaga ja tutvus sotsialismiideedega. Aastail 1917 1919 töötas Maramaa taas õpetajana. 1919. aastal sai August Maramaast ESDTP liige ja esimest korda Viljandi linnapea. See periood lõppes 1921. aastal, mil Maramaast sai Riigikogu liige. Veidi üle aasta istus ta rahvaasemiku toolil, kuid siis loobus, sest oli tegudeinimene. Ka ei piisanud pere ülalpidamiseks Riigikogu liikme napist sissetulekust. Maramaast sai taas kooliõpetaja ja õpikute kirjutaja ning Viljandi volikogu liige. Teist korda sai August Maramaa Viljandi linnapeaks 1927. aastal ja siis juba kuni 1939. aasta lõpuni. Seejärel valiti Viljandi linnapeaks Albert Vilms. Maramaast sai pärast seda Tallinnas aktsiaseltsi Kopli Kinnisvarad juhatuse esimees ning asjaajaja-direktor, seejärel õpetaja Penu algkoolis. August Maramaa arreteeriti 6. jaanuaril 1941 ja ta suri 26. detsembril 1941. Tema süü seisnes selles, et ta tegi oma tööd hästi ning julges ja suutis olla tubli linnapea. Allikas: Heiki Raudla Veelgi grandioossem oli Valuoja oru kujundamise plaan. Sinna pidid tulema neli tiiki, lehtlad, raidkujud, purskkaevud, sillad ja sillakesed. Seegi mõte jäi teostamata. Aga teisalt, kui plaane ei ole, siis ka midagi ei juhtu. See, mida ta teha suutis, kaunistab tänapäevani Viljandit ning on eeskujuks praegustele ja tulevastele Viljandi linnapeadele. Näiteks Maramaa unistus muuta Viljandi sisemaa kuurordiks elab viljandlaste mõttes veel tänapäevalgi.

Sakala 9 REKLAAM AUDI A6 2,5 TDI 1998 AUDI A6 1,9 TDI AUDI A6 2,6 1994 AUDI A4 1,9 TDI 1998 CITROEN XSARA 2002 MERCEDES-BENZ C200 CDI 2002 OPEL CORSA 1,0 1998 FORD FOCUS 1,8 TD 2002 WV GOLF III 1,8 1996 FORD MONDEO 1,8 TD TOUR. 2001 WV PASSAT 1,9 TDI 2002 TOYOTA AVENSIS 1,8 BMW 530 OPEL OMEGA 2,5 CARAVAN 1999 WV PASSAT CARAVAN 2,0 2001 MB SPRINTER 208 CDI 2001 WV GOLF IV 1,4 1998 VOLVO V40 1999 E-R 9-18 L 10-14 Silberauto kontakt Viljandis : Pargi 5 B, Viljandi, 43 54 901 ; 52 66 552, viljandi@silberauto.ee, www.balticcars.com MicroLinki arvutites on nüüd kahetuumaline protsessor, nii et video-, muusika ja fototöötlus ning arvutimängud jooksevad poole kiiremini. MicroLink 770 (Uus!) MicroLink 330 Premium (Uus!) * pilt on illustratiivne Hea arvuti meelelahutuseks - arvutimängud, video-, foto- ja muusikatöötlus Intel Pentium D Protsessor 820 (2,8 GHz), 2x256MB DDR2 muutmälu, 160GB kõvaketas, 256MB Geforce 7300GS graafika (3DMark05 Pro 1024x786: 2156), DVD kirjutaja LightScribe tehnoloogiaga, ID-kaardi lugeja ja 9-in-1 mälukaardilugeja, heli- ja võrgukaart, Logitech klaviatuur ja optiline hiir alusega, Windows XP Home, Zoner PhotoStudio, aasta ekspressgarantiid. LightScribe DVD kirjutaja prindib otse DVD-le/CD-le soovitud kujunduse. Hind: 8990 kr Sissemakse: 0 kr Järelmaks: 36 x 317 kr Hind: 12 990 kr Sissemakse: 0 kr Järelmaks: 36 x 457 kr Hind koos 17 Samsung SyncMaster 740N monitoriga: Sissemakse: 0 kr Kuumaks: 36x596 kr Intel Celeron D Protsessor 335J või 336, 512MB muutmälu, 80GB kõvaketas, 256MB ATI Radeon 9550 graafika, DVD kirjutaja LightScribe tehnoloogiaga, ID-kaardi lugeja ja 9-in-1 mälukaardilugeja, heli- ja võrgukaart, Logitech klaviatuur ja optiline hiir alusega, Windows XP Home, Zoner PhotoStudio, aasta ekspressgarantiid. LightScribe DVD kirjutaja prindib otse DVD-le/CD-le soovitud kujunduse. Hind koos 17 Samsung SyncMaster 740N monitoriga: Sissemakse: 0 kr Kuumaks: 36x456 kr 12 950 kr 16 950 kr Saadaval Elioni esindustes. lisainfo www.elion.ee ja klienditeenindustelefonil 165. VILJANDI: Jakobsoni 4a, tel. 435 2222, avatud: E-R 9.00-18.00, L 9.00-15.00, P suletud

10 Sakala Judokad käisid «Võru kevadel» Eelmisel nädalavahetusel oli Võrus üheksas rahvusvaheline noorte juudoturniir «Võru kevad». Osalesid judokad Lätist, Leedust, Poolast, Soomest, Valgevenest, Venemaalt ja Eestist. Laupäeval võistlesid A-klassi (1990. 1992. aastal sündinud) neiud ja noormehed ning pühapäeval C-klassi (1994. 1996. aastal sündinud) tüdrukud ja poisid. Võistlused peeti vastavatud Võru spordihoones, kus kergejõustiku- ja pallimänguväljaku kõrval on juudosaal. Kindlalt on see Eesti parim judokatele loodud võistlus- ja treenimispaik, sest selle projekteerimisel on kuulda võetud alaga tegelejate soove ja nõuandeid. Laupäevasel A-klassi võistlusel osales kolm Viljandi judokat. Neist parim oli Deivi Laht, kes sai viienda koha. Pühapäeval C-klassis oli konkurents veelgi tugevam. Meie noortel seekord esikohta saada ei õnnestunud, küll aga tõid nad koju kolm hõbemedalit. Poiste kehakaalus alla 27 kg oli teine Aivar Russki ja kehakaalus alla 50 kg Janar Pilve. Tüdrukute kehakaalus alla 49 kg tuli hõbedale Kristiina Soop. Poiste kaalus alla 38 kg oli Tanner Saar seitsmes. Ülejäänud poisid jäid turniiritabeli keskele. («Sakala») Rahvaliiga finaalis on kaks Viljandimaa võistkonda Täna ja homme peetakse Kohilas Elioni võrkpalli rahvaliiga teise tugevusgrupi finaalturniir. Võistlusele oli asja kahel Viljandimaa võistkonnal, Tikkurila/Pärsti meeskonnal ja Timpson Tradingu naiskonnal. Teise tugevusgrupi nelja tugevama meeskonna sekka jõudnud Tikkurila/Pärsti pidas eelmisel nädalavahetusel maha tasavägise poolfinaalturniiri. Lõuna-Eesti regiooni finaali lõpetas Tikkurila/Pärsti esindus kolme võidu ehk täiseduga. Teise koha saanud Tartu VK Ahjuseppade võitmiseks pidid viljandimaalased pingutama viis geimi, kusjuures ka viienda geimi võitsid nad minimaalse 15:13 eduga. Turniiril osalenud Pärnu SK Tervise II ja Tähtvere said turniiri võitjate vastu ühe geimivõidu. Lõuna ja Põhja regiooni finaalist pääsesid täna alanud Aivar Russki liiga finaali edasi kaks paremat: Lõuna piirkonnast Tikkurila/Pärsti ja Tartu Ahjusepad ning Põhja piirkonnast Rakvere SK teine ja Tallinna SC Tempo. Naiste teise tugevusgrupi finaalturniiril esindab Viljandimaad Timpson Trading, kes jõudis sinna ebareeglipäraselt Põhja regiooni eelturniiride kaudu. «Meil tekkisid arusaamatused registreerimisel ja seetõttu mängisime osalejate nõusolekul Põhja regioonis,» andis põgusa selgituse Viljandimaa võistkonna mängija Sille Tars. Koos Timpson Tradinguga läks samast piirkonnast finaali mullune hõbemedali omanik Pirita SK, keda viljandlannad eelmisel nädalal 2:1 võita suutsid. Lõuna-Eesti piirkonnast on rahvaliiga finaalis Audru Pärnumaalt ja Ülenurme Tartumaalt. («Sakala») SPORT Viljandi klubi liige Eleen Sitska sõidab Eesti koondisega tuleval nädalal Taani Euroopa juunioride bowling umeistrivõistlustele. Pilt on tehtud Viljandimaa lahtistel meistrivõistlustel, kus ta oli parim naisjuunior. ERAKOGU Eleen Sitska paneb end Euroopas proovile Nädala pärast Taanis algavatel Euroopa juunioride bowling umeistrivõistlustel teeb rahvusvahelise mõõduvõtu debüüdi viljandlanna Eleen Sitska. Madis Luik madis@sakalakirjastus.ee 8. 17. aprillini Kopenhaagenis peetavale turniirile sõidab Eesti juunioride esindus seitsme noormängijaga. Nende seas on ka Viljandi Bowling Clubi liige Eleen Sitska. 14-aastane Paalalinna kooli õpilane on bowling ut harrastanud viis aastat ning mitmel Eesti võistlusel ka kõrgeid kohti noppinud. «Viljandi lahtistel meistrivõistlustel olin naisjuunioridest esimene ja Pärnu võistlustel teine,» loetles neiu paari viimast saavutust. Mänguoskusi käib tütarlaps oma sõnul timmimas kord või paar nädalas. «Viljandis on praegu mu suurim abistaja Marianne Salomets, aga ka kohaliku klubi mängijad annavad nõu,» rääkis ta. Eleen Sitska alustas bowling umängu õppimist Viljandi klubis loodud noorte treeningrühmas. Tema senine parim tulemus ühes mängus on olnud 233 punkti ning võistluste keskmine on jäänud 160 ja 170 vahele. Seda, kuidas tal oma esimestel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel läheb, ei osanud neiu ennustada. «Olen rahul, kui suudan Taanis oma tavapärase keskmisegi teha,» lausus ta. Euroopa juunioride ehk alla 18-aastaste meistrivõistlustele läheb Eesti seitsmeliikmelises esinduses kolm naismängijat. Oma koduseid konkurente hindas Eleen Sitska endaga samaväärseks. «Mängime enam-vähem võrdselt, kord on üks, kord teine peal.» Eesti Veeremängude Liidu bowling usektsiooni juhatuse liikme Raivo Tamme sõnul käisid Eesti juuniorid Euroopa võistlustel mullugi, kuid seni on seal kaasa löönud vaid poisid. «Neiud pole neil võistlustel varem osalenud,» kinnitas ta. Tamme hinnangul on eestlaste tase Euroopa tippkonkurentsist siiski veel päris kaugel. Ta ennustas mängijaile kohti tabeli keskel. Tartu t. 9, 71020 Viljandi Üldtelefon 433 0040 Faks 433 4275 Internet: http://sakala.ajaleht.ee/ e-post sakala@sakalakirjastus.ee Reklaam 433 0061 Faks 433 0080 e-post reklaam@sakalakirjastus.ee, kuulutused@sakalakirjastus.ee Sekretär Anu Teder 433 0040 Peatoimetaja Eve Rohtla 433 0050 Toimetajad Maarja Möldre 433 0082 Tea Raidsalu 433 0056 Arvamustoimetaja Rannar Raba 433 0048 Tarbijatoimetaja Gert Kiiler 433 0052 Uudistetoimetaja Marko Suurmägi 433 0042 Reporterid Aivar Aotäht (uudised) 433 0085 Henrik Ilves (majandus) 433 0084 Aime Jõgi (kultuur) 433 0046 Helgi Kaldma (uudised) 433 0045 Jüri E. Kukk (uudised) 433 0049 Madis Luik (sport) 433 0043 Tiina Sarv (kultuur) 433 0047 Liisi Seil (uudised) 433 0044 Kristiina Vaarik (uudised) 433 0041 Hans Väre (majandus) 433 0051 Fotograaf Elmo Riig 433 0057 Korrektorid Ülle Mällmann, Kadri Soon 433 0056 Küljendus Ain Kivilaan 433 0081 Veiko Koiksaar 433 0055 Pearaamatupidaja Kaie Liiv 433 0065 Reklaamijuht Eve Kaju 433 0063 Reklaamitoimetajad Merle Aasna 433 0060 Malle Salupalu 433 0061 Eve Kavak 433 0064 Kuulutuste vastuvõtjad ja lehetellimuste vormistajad Meeli Eismann, Andra Tetsmann 433 0062 Autojuht Peeter Kümmel 433 0057 Kuulutuste vastuvõtt tööpäeviti kella 9 17. «Sakala» ilmub viis korda nädalas. Väljaandja Sakala Kirjastuse AS. Vastutav väljaandja Peep Kala. Toimetus käsikirju ei tagasta ja võtab endale õiguse neid lühendada. Välisautorite honorarid kantakse üle pangaarvele üks kord kuus järgmise kuu 5. kuupäeval. Kõik ajalehes «Sakala» avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud teosed, mille reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Sakala Kirjastuse AS-i kirjaliku nõusolekuta keelatud. Trükitud Kroonpressi trükikojas. Tiraaž 11 689. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel. 646 3363. Neljapäeval sündis Viljandis kaks tüdrukut. Tüdrukute jalgpallivõistkond tõi Valgast pronksi Siim Sülla, jalgpalliklubi Tulevik infojuht Eelmisel laupäeval korraldas Warriori jalgpalliklubi Valga spordihallis saaliturniiri, millel mängisid 1989. aastal sündinud ja nooremad tüdrukud. Kohal käinud Viljandi jalgpalliklubi neidude esindus sai võrdsete võimalustega turniiril kolmanda koha. Lisaks Tulevikule oli Valgas võistlemas kaks kohaliku Warriori ja kaks Pärnu Vapruse võistkonda. Turniiri esimese mängu pidasid viljandlannad FC Valga Warriori esimesega, kellele nad kaotasid 0:1 tulemusega. Valga teisega mängis Tulevik väravateta viiki ning päeva kolmandas vastasseisus kindlustas Maria Alesma tabamus Tulevikule 1:0 võidu Pärnu Vapruse esimese vastu. Teise väravateta viigi tegid meie neiud Pärnu teise koosseisu vastu. Üks võit, kaks viiki ja kaotus andsid põhiturniiri tabelis viljandlannadele kolmanda koha ning see viis nad edasi poolfinaali. Poolfinaalis kaotas Tulevik Vapruse teisele 0:1 ning see andis naiskonnale võimaluse heidelda kolmanda koha eest Warriori esimesega. Pärast ülipõnevat väravateta lõppenud normaalaega kulmineerus kohamäng penaltite löömisega. Karistuslöökides jäid viljandlannad 3:2 peale ja see tähendas neile turniiril kolmandat kohta. Viljandlannade kapteniks olnud Maria Alesma hindas esinemist suhteliselt õnnestunuks ja ütles, et tüdrukud võitlesid vapralt. «Kuid ilma arusaamatuste ja vigadeta see turniir meil siiski ei läinud,» lisas Alesma. Tuleviku naiskond mängis koosseisus Maria Alesma, Margret Talimaa, Kristine Teder, Eneli Kauber, Kairi Ütsik, Helen Allas, Ave Saar, Jaana Mihailišina ja Liis Kommer. Treenerina tegi Valgas debüüdi naiskonna mängija Ivika Närripa. Nädal varem olid Valga kunstmurul Warriori kevadturniiril võistelnud Tuleviku 1989. aastal sündinud ja nooremad poisid. Lisaks neile oli väljas kuus võistkonda. Tulevik võitis mõlemad alagrupimängud, alistades 3:0 Võru ja 5:0 Smiltene esinduse. Raskusteta võitsid viljandlased ka finaali, alistades 2:0 FC Valga Warriori. Tuleviku parimaks mängijaks valiti seekord Dmitri Lipetski. Lisaks temale pälvisid turniirivõidu Olari Matikainen, Raiko Rosenberg, Rauno Meister, Tauri Lillemaa, Kristo Lillepõld, Toivo Varep, Marek Mäerand, Rauno Raid, Harli Kullassepp, Siim Siimson, Raido Kaju, Joonas Tamm ja Jaagup Luhakooder. Meeskonna treener on Leo Ira. Samal turniiril kaasa mänginud Karksi-Nuia Spordikool leppis viimase kohaga.

KUULUTUSED Ostan 3 4-toal. korteri, ka rem. vajava. 552 8097. Ostan maja 505 7366. linna. Kivi- ja plekk-katuste paigaldajatele. 518 3540. Pets Omaette toa, köök, WC, dušš, ahi, või kaks tuba. 558 1355. Rehvivahetus ja kasutatud rehvide müük. 508 4126. Töömahu suurenemise tõttu võtab AS Viljandi Aken ja Uks tööle puidupingitöölisi. Info tööpäeviti tel. 433 0612. SOOVIN ÜÜRIDA OÜ Interfor Group ostab palke (840 kr/tm), paberipuid (440 kr/tm), raieõigusi ja metsakinnistuid. Ülestöötamine. 515 0451. Teen sanitaartehnilisi töid. 5622 0573. Huvitav töö. 557 2720. Kahe- või kolmetoalist korterit. 5598 8966. Ostame pidevalt saare- ja tammepalke. Info tel. 504 8445. Takso tellimine tel. 1700. AS Maksifoto võtab tööle klienditeenindaja, vajalik arvuti tundmine. CV tuua Tartu t. 3, Viljandi. Firma soovib üürida bürooruumi (12 20 m²). 5626 3483. Ostame kasvavat metsa ja metsamaad. 433 3130, 523 8503. Müüa kasutatud kaheinimesevoodi (kahe madratsiga, 160 x 200 cm). Hind kokkuleppel. 5631 8067. Soovin üürida möbl. korterit Viljandis. Kiire! 518 5663. MUUD Müüa uus Moskvitši esiklaas. Hind kokkuleppel. 5631 8067. LOOMAD Ostan igasugust vanavara. 5649 5965, 434 7767. Toores lepakütus (75-cm). 5374 1157. Müüa kuivi pakitud kütteklotse 40- ja -l võrkkotis. Vedu. 433 3130, 523 8503. Müüa head segasõnnikut koos veoga. 516 3405. TEENUSED KINNISVARA Müüa renoveeritud 1-toal. ahik. korter, 35 m². 5664 4616. Ostan 2 3-toal. renoveerimist vajava korteri Viljandis. 524 9446. SÕIDUKID Taunex Auto sõidukid Saksamaalt, müügil u. 200 autot hinnaga 5000 150 000 kr. 8. III 8. IV kevadine allahindlus: igalt firma autolt kr. + registeerimine ja ülevaatus firma kulul. Võit kr. Lille t. 2-a, Pärnu. 5567 0646, 502 4876. www.taunexauto.ee Soodsalt müüa Ford Sierra 2,0, universaal, väga heas korras. 5569 0629. Müüa Nissan Terrano 2,4, 1990. a., bensiin, hall metallik, heas korras. 5340 8113. Ostan MTZ-82 ja JuMZ-ekskavaatori. 503 6467. Ostan T-150, T-74-75, ZIL-MAZ (kraana), ka remonti vajava. 5677 1052. Müüa korralik VAZ-21063, 1988. a., kehtiv ülev., karterikaitse, konks ja stereo. H. 10 000 kr. Ei tingi! 5664 4616. Müüa BMW 525i, 1991. a., ja Mazda 626 1,8, 1994. a. Autod on heas korras. 521 6890. Müüa heas korras Audi A4, 1995. a. 523 8114. Tema rahu sügav uni hoidku, öö ta üle pangu käed... Mälestame kallist Sakala 11 Linnatakso tel. 1242. Kinnisvaraarendaja ja ehitaja müüme kvaliteetseid monteeritavaid puitmaju (valmis 3-4 kuuga, garantii ja maksed neljas osas). Teeme ka katusesõrestikke. 5451 8449. Maalritööd. 524 4950. Remondi- ja elektritööd. 5455 5403. KOOLITUS RKÜ koolituskeskuses alustab tööd lilleseadekursus. Info tel. 529 0617, 433 3850. TERVIS MTÜ SHRÜ Lootus ja OÜ Ly Chini pakuvad efektiivset ja alternatiivset idamaist abi alkoholi-, nikotiini- ja hasartmängusõltuvuse puhul Hiina prof. Ly Chini meetodil. Garantii 98%. Tartu tel. 748 4677 või 505 8381. Vastuvõtt Viljandis 5. aprillil. Vajalik eelregistreerimine. PAKUN TÖÖD Kogemustega metsaveoauto juhile. 509 8754. AS-i Falck Lääne-Eesti Viljandi esindus võtab tööle turvatöötajaid. Pöörduda Tallinna t. 3, Viljandi. 434 7446. Väljaõpe. TTJ-Steel OÜ võtab tööle 2 metalli- ja keevitustööoskustega töölist, võivad olla vähese keevitustöö kogemusega noormehed. Töökoht asub Karksis. 5559 9318. Elektroonika ja mehaanika huvi ning oskustega inimestele (operaator-seadistaja). Väljaõpe kohapeal. Palk 6000 12 000 kr. Info tel. 434 5333, 512 7478 või tulla Lossi t. 22, Viljandi. Vähempakkumine Tartu t. 19 kivikatuse paigaldajale, kaasa arvatud materjal. Tartu t. 19 3, 71004 Viljandi. OTSIN TÖÖD Kogemustega aus lapsi armastav tädi hoiaks teie last, vajadusel soovitaja. 5668 6366. Kasutatud asjade või lillepoes 2-3 päeva nädalas. 5593 9145. 3 maalrit otsivad tööd. Kiire! 5360 2694. Naismaaler ootab tööpakkumisi. 5592 0940. ÜÜRIN VÄLJA Anda üürile 1-toal. keskk. korter. 5346 3859. Südamlik kaastunne Lyle perega kalli ema Mälestame endist kauaaegset heatahtlikku töökaaslast kaubamajast ALMA ARTLA kaotuse puhul. Monika perega OÜ Extama Kaubandus ostab veiseid ja sigu lihaks. Vedu meilt. Info telefonil 552 1657, 509 4789, 433 4505. PÕLLUSAADUSED Müüa söödavilja ja -jahu. 5568 6405. Toidukartulid. 528 1375. Ostan heina koos kohaletoomisega. 507 8073 või õhtul 434 5565. Müüa soodsalt ruloonis silo. 437 1371, 529 0615. Müüa häid toidukartuleid. Kohalevedu. 513 1995. Müüa väikses pakis heina. 5620 0300. Ostan kapsaid ja kartuleid. 501 6527. METSAMATERJAL Ostan palke (850 kr/tm), paberipuid ning kasvavat metsa. Ülestöötamine. Tasu kohe. 524 3590. Koertekool. 529 5497. Müüa lõhutud küttepuid: metsakuiv kuusk, 300 kr.; toores lepp, 350 kr. 525 8490. Müüa põranda-, voodri- ja ehituslaudu. Erinevad laiused, vedu tasuta. 506 4651. Müüa voodri- ja põrandalaudu. Eri laiused, vedu. 528 2268. Raamatute ost. 734 1901. Müüa 30-cm kuivad küttepuud. 5816 4973. Müüa kasutatud nari, h. 500 kr. 5190 6891. Ostame vanametalli. Demonteerimine ja vedu meilt. 5670 0477. Müüa esivints koos veoplaadiga MTZ tüüpi traktorile. 509 6140. Ostame ja koristame vanarauda. 5399 1418. Müüa sise- ja välisvoodrilaudu ja põrandalaudu. 5666 4217. Südamlik kaastunne Anne perele ema, vanaema ja ämma HILLE VIIGANTI kaotuse puhul. Aime, Feliks, Liivi, Siim ja Helve peredega Südamlik kaastunne Reinule perega kalli venna Südamlik kaastunne Annele ja Heinole peredega ema ja õe Mälestame kauaaegset toredat majanaabrit ALIDE MOORATSIT Avaldame südamlikku kaastunnet lesele ja tütrele perega. Kiriku t. 6 majarahvas HEINAR-HELDUR LAASI kaotuse puhul. Küttepuud. 5551 4204. Ostan vanarauda. Lõikus ja vedu. 5810 0284. Ostan Bella tüüpi paadi. 5559 9136. Kuiv kuusk, 350 kr/m³, märg lepp, 300 kr/m³. 5676 2643. TÄNUAVALDUS Südamlik tänu kõikidele sugulastele, sõpradele, jahikaaslastele ja endistele töökaaslastele, kes olid minuga sel raskel tunnil, kui jätsin hüvasti kalli abikaasa Peeter Kanepiga. Tänan Endel Arbat ärasaatmise korraldamise eest. Lesk TEATED Saarepeedi Vallavalitsus teatab Peetrimõisa külas Kivila katastriüksusel detailplaneeringu avalikust väljapanekust Saarepeedi vallamajas ajavahemikul 3. 19. aprillini. Avalik arutelu on Saarepeedi vallamajas 20. aprillil kell 10. Planeeringu eesmärgid on katastriüksuse ehitusõiguse, liikluskorralduse, tehnorajatiste vajadusega alade ja maa sihtotstarbe määramine. Mälestame endist töötajat EMMA ANNASTIT ja avaldame kaastunnet omastele. Abja Tarbijate Ühistu AS-i Cleanaway Viljandi osakond IDA IRAT IDA IRAT Aare perega ja Olga Avaldame kaastunnet omastele. Aliine, Maie, Viivi, Elgi, Anne, Asta ja Maie Südamlik kaastunne Lyle, Margitile, Alarile ja Toivole kalli ema, vanaema ja ämma ALMA ARTLA kaotuse puhul. Ly ja Rein HILLE VIIGANTI kaotuse puhul. Perekonnad Jupits ja Lõhmus Mälestame ANTS SILLATIT ja avaldame kaastunnet omastele. Raivo ja Viive

12 Sakala REKLAAM Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi rahaeraldused 2006. aasta I kvartalis Aitaja, Jaan Anton, Eda Bakhoff, Ilja Galeta, Kristo Graumann, Mari-Liis Haab, Are Hupponen, Riina Jaeger, Juhani Karilaid, Mari Kiin, Aili Kirm, Meinhard Kurg, Agnes Kärner, Siim Lehis, Heli Lillepuu, Kalju London, Karl Mauring, Mary Mägedi, Kai Nõmmik, Päivo Pang, Valli Pang, Valli Pilt, Aino-Merike Post, Reet Puusild, Kersti Rahnel, Maire Raudla, Heiki Reier, Aime Rekor, Margus Salum, Ants Salur, Kalev Sossi, Sirje Tammemäe, Maie Tamtik, Jüri Vaaks, Mikk Vihuri, Priit Abja Kultuurimaja Abja Kultuurimaja Abja Kultuurimaja Abja Kultuurimaja Abja Kultuurimaja Abja Kultuurimaja Abja Kultuurimaja Corelli Music C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium EELK Kolga-Jaani Johannese kogudus EELK Kõpu Peetri kogudus EELK Viljandi Pauluse Kogudus Eesti Pärimusmuusika Keskus Eesti Tantsupedagoogide Liit Eesti Tantsupedagoogide Liit Eesti Tantsupedagoogide Liit Eesti Tantsupedagoogide Liit Eve Stuudio MTÜ Halliste rahvamaja Halliste rahvamaja Johann Köleri Fond SA Kolga-Jaani Põhikool Kolga-Jaani Vallavalitsus Kuhjavere Küla Selts MTÜ Kõo Vallavalitsus Kõo Vallavalitsus Lõuna Mulgimaa Kunsti- ja Käsitöökoda MTÜ Mulkide Selts Mõisaküla Keskkool Mõisaküla Linnavalitsus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Oma Stuudio MTÜ Oma Stuudio MTÜ Paistu Vallavalitsus Paistu Vallavalitsus Piuatu Lasteaed-Algkool Puiatu Rahvaraamatukogu Slaavi Kultuuri Ühing MTÜ Spordiklubi Vanad Olümpiaalad Spordiselts ÜLO Suure-Jaani Vallavalitsus Suure-Jaani Vallavalitsus Sürgavere Põhikool Sürgavere Põhikool Sürgavere Põhikool Tuhalaane Külaperede Selts MTÜ Valma-Tamme SK MTÜ Viiratsi Lastekodu Viiratsi Valla Külavanemate Kogu MTÜ Viljandi Fotoklubi MTÜ Viljandi Helikunsti Selts MTÜ Viljandi Helikunsti Selts MTÜ Viljandi Helikunsti Selts Viljandi Kergejõustikuselts Sakala Viljandi Kergejõustikuselts Sakala MA Viljandi Kultuurimaja Viljandi Kultuuriselts Koit Viljandi Käsipalliklubi HC Viljandi Noorte Huvikeskus Viljandi Noorte Huvikeskus Viljandi Noorte Huvikeskus Viljandi Noorte Huvikeskus Viljandi Noorte Huvikeskus Viljandi Maleselts Viljandi Maleselts Viljandi Maleselts Viljandi Muuseum Viljandi Muusikakool Viljandi Nukuteater MA Viljandi Rattaklubi MTÜ Viljandi Spordikool MA Viljandi Spordikool MA Viljandi Spordikool MA Viljandi Spordikool MA Viljandi Spordiveteranide Koondis Viljandi Spordiveteranide Koondis Viljandi Kultuurimaja MA Viljandi Paalalinna Gümnaasium Vanamuusika Festival MTÜ Vanamuusika Festival MTÜ Viljandimaa Rahvakunstiühing MTÜ Viljandimaa Spordiliit Viljandimaa Spordiliit Viljandimaa Omavalitsuste Liit Võrkorav MTÜ Viljandimaa Rahvakunstiühing Viljandimaa Rahvakunstiühing Viljandimaa Omavalitsuste Liit Võhma Gümnaasium Lepingud saadetakse postiga. Raamatu «Teatritegevus Viljandis 1871-1940» väljaandmine Viljandi maakonna mudilaskooride päeva korraldamine Viljandi Maagümnaasiumis Osalemine veteranide kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel Poolas Poznanis Ettevalmistus kevadiseks treeningperioodiks. Ettevalmistus ja treeningtoetus kevadsuvisteks treeninguteks ja võistlussõitudeks Kunstistuudio 10. tegevusaasta tähistamise üritused. Memmede tantsurühma Kärtu 10. tegevusaasta tähistamine Karksi külamajas Rahvamuusika ja autorifolgi ansamblite Virre, Vinland ja Kiritöö Viljandi kontserdi kulud Lasteaia-, alg- ja põhikooliõpetajate muinasjutulaagri korraldamine Viljandi maakonna K. J. Petersoni keelevõistluse ja kauni emakeelepäeva korraldamine. Osalemine veteranide kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel Poolas Poznanis. Viljandimaa «Koolimuusika 2006» kontserdi korraldamine Haikuvalimiku «Kõik on kusagil» kirjastamine. Maakondliku õpilastööde näituse korraldamine teemal «Mänguasi». Pensionäride Liidu raamatusõprade klubi ekskursioon. Kontsertide seeria «Uus heli» ajal kolme kontserdi korraldamine. Kirjakunsti näituse kujundamine kartongalustele 55 aasta juubeli puhul näituseks tööde tegemiseks. XV Euroopa veteranide kergejõustiku meistrivõistlused Viljandi maakonna maakoolide vokaalansamblite päeva korraldamine. Laste lauluvõistluse «Kildu ööbik» korraldamine. Eakate tantsurühma Eideratas 15 aasta juubeli tähistamine. «Õhtu klassikalise klaverimuusika ja Goethe luulega» korraldamine. Mulgimaa mudilaste liikumispeo korraldamine. Maakonna vokaalansamblite päeva korraldamine. 2007. aasta «Sakala Kalendri» väljaandmine. Viiratsi rahvamaja kandleringi ja koduste väikelasteringi mängupäevad. Toomas Volli juhendatava Viljandimaa Kammerkoori 5. hooaja tähistamine kontsertidega. Ain Rannaleedi luulekogumiku väljaandmine Osalemine XV veteranide Euroopa kergejõustiku meistrivõistlustel Poolas Poznanis. Laste kevadkontserdi «Rõõm liikumisest» korraldamine Karksi-Nuias. Õpilaste suvevaheaja tantsu- ja laululaste töö- ja puhkelaager Lilli külas. Viljandimaa luuleklubi Valguseoks loomingulise ekskursiooni korraldamine. Osalemine Eesti M18 koondisega jalgrattalaagris Lõuna-Prantsusmaal. Osalemine Põhja-Euroopa 2006. a. veteranide lauatennise meistrivõistlustel. Halliste kihelkonna eelkooliealiste laste kevadpäevade korraldamine Abja-Paluojal. 2 mälumänguvooru korraldamine Viljandimaa täiskasvanute estraadi- ja näiteringide päeva korraldamine. Lasteraamatu «Mulgimurdelist lugemist lastele» väljaandmine. Halliste kihelkonna laste laulupäeva korraldamine. Segakoori «Kaja» tegevustoetus. P. Pärna «Tulnukad» ainetel näitemängu «Tulnukad ehk Ahjualune 2» lavaletoomine. Kontserdisarja «Eesti mõisad 2006» lõppkontserdi korraldamine toetatavas Väikemõisa väikelastekodus. Projekti «Tähed särama» ürituste sarja lõpupeo korraldamine. 2500 1500 500 500 5000 3800 1500 2300 2600 2800 Tartu Arsise Kellade Kooli lasteansambli kellakontsert Kolga-Jaani kirikus. Kõpu Peetri kiriku punaste ja roheliste kirikutekstiilide valmistamine. EELK Viljandi Pauluse kiriku koori osalemine IX Eesti Kammerkooride Festivalil. Anu Tauli kontserdireisi «Engi aig» kohaliku kontserdipaiga rent ja reklaam. Maakonna koolinoorte rahvatantsurühmade õppe- ja puhkelaager 2007. a. tantsupeo üritusteks. Viljandimaa laulupeo lavastajate toetusstipendiumid. Viljandimaa tantsupreemiapeo lavastajate toetusstipendiumid. Lõuna- Eesti memme-taadi suvepeo korraldamine ja läbiviimine (lavastajate toetusstipendiumid). Eve Stuudio etenduse «Tüdrukute tantsud» korraldamine. Tegevustoetus Halliste Külateatrile lühinäidendi «Vabandage! Valeühendus» lavaletoomiseks. Tantsurühma «Aerodünaamilised» tegevustoetus. Olev Subbi maalinäituse korraldamine. Kooli solistide võistluse «Kuldnokk 2006» korraldamine. Võrtsjärve XXXV suvemängude autasustamiskulud. Asjaarmastajate teatrite juhendajatele seminaride ja II külateatrite päeva korraldamine Kuhjaveres. Pilistvere rahvamaja näitetrupi etenduse «Taksitrallitajad» väljatoomine. Kuue ürituse korraldamine Kõo valla noortele. Projekti «Folkloor savisse, vilti ja nahka» korraldamine. 6000 15 000 9000 6000 2500 10 000 Paistu kihelkonna päeva korraldamine ja ajalehe «Mulke sõna» väljaandmine. Mõisaküla Keskkooli õpilaste loometrükise «Öökulli lend» 2003-2006 kirjastamine. Rahvakalendri tähtpäeva (suvisted) tutvustamine. Eesti Aleksandrikooli organiseerija ja esimese juhataja Hans Johani mälestuseks pronksbüsti valmistamine. Transporditoetus suvelaagrisse sõitmiseks Rahvusvahelise tantsupäeva tähistamine Viljandis. Paistu valla laste lauluvõistluse «Paistu Pääsuke» korraldamine. 30. Sulev Tuka vene kabe mälestusvõistluse korraldamine Holstres. Pärsti valla lasteaedade traditsioonilise spordipäeva korraldamine Puiatu kooli staadionil. Taimeseade ringi jätkutoetus. Viljandi Slaavi Kultuuri Ühingu naisansambli Vesna esituse salvestamine helikandjale. XIX vanad olümpiaalad võrkpall. 1200 Riho Resnise ettevalmistuskulud Euroopa 2006 a. Tõstmise meistrivõistlusteks. Suure-Jaani valla mudilaste lauluvõistluse «Laululind 2006» korraldamine. Suure-Jaani Gümnaasiumi III maadluse auhinnavõistlus. Kooli tantsutrupi esinemisrõivaste valmistamine. Sürgavere Põhikooli 85 aasta juubeliürituste sarja korraldamine. Emadepäeva lauluvõistluse ja kontserdi korraldamine. Ülevallalise sõnakunstiharrastajate päeva korraldamine. 400 8000 Võrkpallivõistluse «Valla volle 2006» osavõistluste korraldamine. II Eesti laste- ja noortekodude spordipäeva (Sajajalgse spordipäev) korraldamine. Tänassilma rahvamaja 80 aasta juubeli tähistamine. 5000 Fotonäituse korraldamine. Naiskoori Eha tegevustoetus. Meeskoori Sakala osavõtt I Põhja- ja Baltimaade meestelaulufestivalist, Eesti XXV meestelaulupäev. Viljandi linnakapelli Brass ülestõusmispühade kontserdid Viljandi Jaani ja Pauluse kirikus. Tallinnas, Tartus, Pärnus õppivate üliõpilaste kergejõustiklaste kasutatavate spordibaaside üüri tasumine. Heite- ja viskealade võistluste korraldamine. II puupäeva korraldamine. Segakoori Koit tegevustoetus ühistegevuse arendamiseks Vanemuise Seltsi segakooriga. Viljandi Käsipalliklubi 1991. a. ja hiljem sündinud noormängijate osavõtt rahvusva helisest käsipalliturniirist EKEN Cup Stockholmis. Viljandi lahtised laevamudelismi meistrivõistlused. Huvikeskuse pärimustoa tantsuringi õpilaste osalemine folkloorifestivalil «Porkuni Pillar». Huvikeskuse kitarriringi õpilaste kevadkontsert. Võistlustantsu sariturniiri «Magus algus» ja «Sõprusring 2006» korraldamine. S-Stuudio hooaja lõpu kontsertetenduse korraldamine Viljandi kultuurimajas. Eesti maleklubide 2006. aasta meistrivõistlused. Viljandi Maleseltsi 80. aastapäeva tähistamine. Ilmar Raua 40. memoriaalturniiri korraldamine. 5000 «Viljandi Muuseumi aastaraamat 2005» koostamine ja avaldamine. «Laulukarussell 2006» Viljandi eelvooru korraldamine. X rahvusvahelise nukuteatrite festivali «Teater kohvris» korraldamine Viljandis. 7000 VI Mulgi Rattamaratoni korraldamine. 13 000 Euroopa juunioride meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises. Saksamaal Minden-Lübbeckes peetaval rahvusvahelisel jalgpalliturniiril osalemine. 5000 Viljandi Spordikooli A, B, C-1, C-2, D-1, D-2 käsipallivõistkondade osavõtumaksud Eesti noorte meistrivõistlusteks. Osavõtt Kalevi 105. juubeliürituste ajal korraldatavast suurest võimlemispeost. 1500 SVK spordipäevade korraldamine. Osavõtt ESVL 39. spordimängudest Valgas. Kontserdiprojekt «MuusikaSündmus». Kooli muusikaklassi õpilaste Porvoo kontserdireisi transpordikulud. Viljandi torupillilaagri korraldamine. W. A. Mozarti «Bastien ja Bastienne» lasteprojekt. Viljandimaa Rahvakunstiühingu tegevustoetus. 2500 5000 Viljandimaa saalihoki karikavõistluste korraldamine. 77. suurjooksu ümber Viljandi järve korraldamine. Maakondlike laste ja noorte loometantsupäevade korraldamine. Võrkpalliürituste korraldamine. 10. Viljandimaa rahvakunstipäeva korraldamine. Vabariiklikul käsitöömeistrite päeval osalemine Pärnus. Viljandimaa laste ja noorte kümnendad folklooripäevad. «Laulukarusell 2006» Viljandimaa eelvooru korraldamine. 1500 13 000 1300 7000 6000