Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome

Psühhiaatrilise abi seadus Eestis ja Soomes Eestis jõustunud 16.3.1997 (muudetud( 2002, 2005, 2006), Soomes 14.12.1990 (muudetud( 1992, 1994, 1997, 2001) www.riigiteataja riigiteataja.ee/ert/act. /act.jsp?id=992425 www. finlex.fi fi/fi/laki/ /laki/ajantasa/1990/19901116

Muudatused psühhiaatrilise abi korralduses Soomes 1990-ndatel aastatel mitmeid suuri muutusi tervishoiukorralduses: - uued seadused erialameditsiinist (Erikoissairaanhoitolaki)) ja patsiendi õigustest (Laki Laki potilaan asemasta ja oikeuksista) - uus finantseerimissüsteem (psühhiaatria liideti 1990 muu tervishoiuga), riikliku finantseerimise lõpetamine 1993 - haiglakohtade dramaatiline vähendamine ja ravi pearõhu viimine ambulatoorsetele meetoditele - ränk majanduslik langus, psühhiaatria eelarvet vähendati 26% -pürgimus ravimeetodite ja eri raviasutuste tavade ühtlustamiseks (nt fikseerimine/eraldamine eraldamine,, ei ühtseid juhiseid)

Niuvanniemi haigla Lapinlahti haigla Kellokoski haigla Vanha Vaasa haigla

Humaanne psühhiaatriline ravi on suhteliselt uus nähtus Added to the beatings and chaining and baths and massages came treatments that were even more ferocious: gouging out parts of the brain, producing convulsions with electric shocks, starving, surgical removal of teeth, tonsils, uteri etc (Karl Menninger) The use of straitjackets, tranquillising chairs, confining chairs, cold baths, emetics, purgatives, Metrazol shock, inhalations of carbon dioxide and neuroleptic drugs (Thomas Szasz) 1948 ÜRO inimõiguste deklaratsioon

Psühhiaatrilise abi seadus Soomes: taust 1991 seadus: enesemääramisõigust saa piirata ja sunnimeetodeid kasutada vaid sedavõrd, kui haiguse raviks või patsiendi või teise isiku turvalisuse tagamiseks hädavajalik WPA Havai deklaratsioon 1979 ja 1983, Madriidi deklaratsioon 1996: patsienti tuleb kohelda võrdse osapoolena ja mingit ravi ei tohi teostada ilma patsiendi nõusolekuta ega patsiendi huve kahjustades, erandina olukorrad, kui ravi teostamata jätmine oleks ohtlik patsiendile või teistele isikutele tema lähikonnas Soome põhiseadus 7 : õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja turvalisusele piirangud põhiõigustes peavad olema sätestatud seaduse tasemel ja täitma vältimatuse ja nõusolemise eeldused, edasikaebamise võimalus

Psühhiaatrilise abi seadus Soomes: taust Euroopa nõukogu soovitus 1983: patsiendi õigusi tohib piirata vaid sedavõrd, kui see on meditsiiniliselt põhjendatav CPT: esmajärjekorras tuleb kasutada muid, kui füüsilisi ohjeldusmeetodeid; füüsiliste ohjeldusmeetodite puhul tuleb esmajärjekorras kasutada käte jõudu -sidumist ja muude vahendite abil ohjeldamist tohib kasutada vaid erandkorras -ohjeldusmeetodite kasutamine ei tohi kestä mitmeid ööpäevi -eraldamise ja sidumise kasutamiseks tuleb anda selged juhised (eesmärk, eeldused, kestvus)

Euroopa inimõiguskohtu otsus Herczegfalvy vs Austria 1992 patsient keeldus koostööst ja söömisest kasutati sunnimeetodeid, ravimite andmist ja söötmist,, oli 2 nädalat seotud voodi külge randmetest ja pahkluudest ei piinamise, karistamise ega alandava kohtlemise tunnuseid tähelepanu juhiti murettekitavalt kaua kestnud sidumisele rikutud patsiendi õigusi sõna- ja kirjavabadusele: võimalust saada ja saata kirju, lugeda, kuulata raadiot ja vaadata telerit vabaduse piiramise ajal - ei sätteid Austria seadustes

Psühhiaatrilise abi seadus Soomes: taust Põhiseaduse uuendamine Perustuslakivaliokunta: isikuvabaduse piiramine (nt määrämine tahtest olenematule ravile) ) ei anna iseenesest õigust piirata isiku muid põhiõigusi nii patsientide kui personali juriidilise turvalisuse paranemine

Põhiõigused ja tahtest olenematu psühhiaatriline ravi Paternalism psühhootilise ja vägivaldse patsiendi kinnisidumine ja ravimi manustamine tema tahte vastaselt (ravi läbiviimine ja turvalisuse tagamine olukorras, kus patsient ise ei suuda enda huve mõista ja nende eest seista) õigus vabadusele ja isikupuutumatusele liikumisvabadus eraelu puutumatus kirjavahetuse saladus õigus informatsioonile omandiõigus ei tohi piinata, alandavalt kohelda ega karistada

Kuidas toimin? 32-a masendunud kondiiter tuleb enesetapumõtete tõttu vabatahtliku saatekirjaga haiglasse.. On purjus ja teatab, et mina hullumajja ei jää. Läheb WC:sse ja uinub põrandal. 45-a raske antisotsiaalse isiksuse häirega mees on hindamisel sundravi vajaduse suhtes. Korduvaid enesevigastusi, sügavaid lõikehaavu, raskeid enesetapukatseid.. Ei ole psühhootiline. 53-aastane lahutatud mees vanglast haub kättemaksu endisele abikaasale. Kavatseb vabanemise järel ta üles otsida ja torgata pliiatsiga mõlemad silmad välja. Väidab, et ametnikud kiusavad teda taga, kirjutab kaebekirju.

Kuidas toimin? 28-aastane skisofreeniat põdev mees kuuleb ravist hoolimata jatkuvalt ähvardavaid hääli. Vabatahtlikul ravil. Kardab osakonna muid patsiente ja tahab olla oma palatis luku taga. 36-aastane skisofreeniat põdev mees kuuleb hääli, mis käsivad lüüa. Vabatahtlikul ravil, tahab haiglas olla ja terveks saada. Psühhootilisena haarab tooli ja hakkab akent lõhkuma.

Põhjamaade seadustest Taani 1989 sunnimeetmed vaid tahtest olenematu ravi ajal raviplaan järelemõtlemisaeg enne ravi alustamist soostumus psühhokirurgiliseks raviks sätted ohjeldusmeetoditest võimalus kaevata laudkonnale (patientklagen) tahtest olenematu ravi puhul oma nõustaja seadus ei vähendanud ohjeldusmeetmete kasutamist

Põhjamaade seadustest Rootsi 1991 (muudetud( 2000) eraldi seadused kohtupsühhiaatrilisest ravist ja kontaktide piiramisest tahtest olenematu ravi ajal sunnimeetodid vaid tahtest olenematu ravi ajal, jälgimisperioodil piiratud raviplaan ravi eest vastutab osakonna ülemarst kui oht enese vigastamiseks võidakse kasutada sidumist, pikem sidumine (üle 4h) ülemarsti loal, eraldamine agressiivse või kontrollimatu käitumise tõttu kuni 8h ja vaid erilise põhjuse tõttu kauem iga 4 kuu tagant kokkuvõtted ohjeldusmeetodite kasutamisest sotsiaalvalitsuse kontrollorganile seadus parandanud õigusturva, vähendanud sundravi,, ei ohjeldusmeetodite kasutamist

Põhjamaade seadustest Norra 2001 raviplaan kirurgiline ravi ja ECT eeldavad soostumust (ECT erandjuhul ilma soostumuseta) kontaktide piiramine haiglast väljäpoole 14 päevaks posti läbivaatamine (kirja ei saa lugeda), kui põhjust kahtlustada ravi või turvalisust ohustavaid esemeid või aineid mehaanilised ohjeldusmeetodid vaid enese või omandi vigastamise takistamiseks eraldamine vaid lühiajaliselt (2-4h) alla 16-aastast ei saa eraldada ega siduda vabatahtlik eraldamine (skjerming) ust lukustamata kuni 48h kontrollorganile (kontrollkommisjon) võib teha kaebuse sunnimeetodite kasutamisest

Tahtest olenematule ravile määramine Soomes 1952 1978 1991 põhieeldus vaimuhaigus vaimuhaigus vaimuhaigus lisaeeldus haiglasse saatmise eeldus ravi näidustatud või ohtlikkus teada, et vaimuhaiguse sümptomeid vältimatu psühhiaatriline ravi näidustatud või eriline ohtlikkus vaimuhaigus ravi näidustatud ja muu psühhiaatriline ravi ebapiisav tõenäoline vaimuhaigus saatja abikaasa, lähiomane, erapooletu arst erapooletu arst sotsiaalabi juhataja, politsei jälgimisaeg 14 päeva 5 päeva 4 päeva otsustaja haiglaarst erapooletu vastutav arst ülemarst otsus jõus lõpmatuseni kuni 6 kuud 3 kuud

Psühhiaatrilise abi seadus Soomes (Mielenterveyslaki) Seaduses määratletud psühhiaatrilise abi põhimõisted,, olemus, järelvalve, korraldus (põhimõtted ja vastutus) esmajärjekorras ambulatoorne ravi (vald( vastutab korralduse ja piisavuse eest), kannustatakse iseseisvat elamist ja toimetulekut rõhutatud koostöö vajalikkust üldmeditsiini ja sotsiaalhoolekande asutustega, võimalus rehabilitatsiooniks ja toetatud elamisviisiks (tugikodud jne) riigil vähene roll (mh( vangide ja kriminaalpatsientide ravi) seaduses märgitud tööjuhendamise vajalikkus psühhiaatrias

Psühhiaatrilise abi seadus Soomes: : 5 põhimõtet 1) patsiendi enesemääramisõiguse turvamine 2) patsiendi õigus ravile 3) sunnimeetodid iseenesest pole veel ravi 4) sunnimeetodeid saab kasutada vaid psühhooside ravil 5) alaealiste tahtest olenematule ravile määratletakse omad eeldused

Psühhiaatrilise abi seadus Eestis ja Soomes Soomes täpsemalt seadustes määratletud,, kelle kohustus on psühhiaatrilist abi korraldada (vald), kuidas on korraldatud üldtaseme abi (nt( psühhiaatriline pkl) ) ja kuidas eritase (nt( haiglad) - vastavad seadused (Kansanterveyslaki ja Erikoissairaanhoitolaki), samuti kes juhib, koordineerib ja valvab seaduse täitmist (Terveydenhuollon oikeusturvakeskus, lääninhallitus - mh ohjeldusmeetodid); kaebuste ja märkuste tegemise võimalus

Tahtest olenematu ravi Eestis 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane

Tahtest olenematu ravi Soomes Saab rakendada vaid sellistes raviasutustes, kus olemas vastavad eeldused alaealiste tahtest olenematu ravi tuleb korraldada täiskasvanutest eraldi 1991 seaduses esimest korda määratletud, kui pikaks ajaks saab tahtest olenematule ravile määrata ainult arst võib teha otsuse tahtest olenematute ravi- ja uurimismeetodite rakendamisest

Tahtest olenematu ravi Soomes 1) jos hänen todetaan olevan mielisairas; 2) jos hän mielisairautensa vuoksi on hoidon tarpeessa siten, että hoitoon toimittamatta jättäminen olennaisesti pahentaisi hänen mielisairauttaan tai vakavasti vaarantaisi hänen terveyttään tai turvallisuuttaan taikka muiden henkilöiden terveyttä tai turvallisuutta; ja 3) jos mitkään muut mielenterveyspalvelut eivät sovellu käytettäviksi tai ovat riittämättömiä

Tahtest olenematu ravi Eestis ja Soomes Vaimuhaigus vs raske psüühikahäire. Rasked isiksuse häired? Alaealiste söömishäired, sõltuvushäired? Soomes muu ravi ei ole kohaldatav või ei ole küllaldane alaealise tahtest olenematu ravi puhul piisab raskest psüühikahäirest (kohustus( selgitada välja ka hooldajate seisukoht) Soomes teeb otsuse haigla ülemarst (eriarst, kokku protsessis 3 arsti), Eestis kohus (protsessis 2 arsti)

Vaimuhaiguse määratlus Deliiriumid skisofreenia paranoidsed seisundid psühhootiline depressioon bipolaarne haigus raske dementsus muud psühhoosid alaealistel ka näiteks raske ennasthävitav käitumine, raske anoreksia, raske mõnuainete kuritarvitamine, millega kaasneb psüühiline häire = raske psüühikahäire

Haiglasse toimetamine Eesti: Kui on alust arvata, et esinevad käesoleva seaduse 11 lõikes 1 sätestatud asjaolud, toimetatakse isik haigla psühhiaatriaosakonda kiirabi, politsei, lähedaste või muude isikute poolt, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik Soome: arst peab patsienti uurima ja kirjutama erilise MI-saatekirja ( (tarkkailulähete). Saatekirjas tuleb tõdeda, et tahtest olenematu ravi eeldused tõenäoliselt täituvad.. Saatekiri kehtib kuni 3 päeva, kui eeldused veel olemas. Sätestatud üldarsti ja politsei kohustused abi anda.

Haiglasse vastuvõtmine Eesti: arst teeb viivitamatult patsiendi läbivaatuse. Tahtest olenematu ravi otsus kehtib 48 tundi. Kohaldatakse vähim piiravaid meetodeid. Teise psühhiaatri läbivaatus 24 tunni jooksul Soome: arst teeb otsuse jälgimisele võtmiseks (tarkkailu). Hiljemalt 4. päeval pärast jälgimisele võtmise päeva annab arst kirjaliku jälgimishinnangu (tarkkailulausunto,, MII). Jälgimine tuleb lõpetada viivitamatult, kui eeldusi enam pole (võib lahkuda haiglast või jääda vabatahtlikule ravile)

Soome: enne raviotsuse tegemist selgitatakse välja haige seisukoht ravi vajaduse suhtes. Otsuse teeb haigla psühhiaatrilise ravi eest vastutav ülemarst, otsus (hoitoonmääräämispäätös, MIII) on kirjalik ja antakse viivituseta haigele teadmiseks. Alaealise puhul alistatakse otsus koheselt ringkonnakohtule. Võimalus teha kaebus halduskohtule 14 päeva jooksul Tahtest olenematule haiglaravile määramine Eesti: Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab haigla peavõi ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst

Tahtest olenematu haiglaravi jatkamine Eesti: kohus teeb otsuse omavalitsuse avalduse alusel, psühhiaater annab kohtule arvamuse (raviaeg?) Soome: otsus kehtib maksimaalselt 3 kuud. Kui edasigi vajatakse tahtest olenematut ravi, siis uus MII ja MIII, mis alistatakse ringkonnakohtule ja on jõus maksimaalselt 6 kuud. Tahtest olenematu ravi tuleb viivitamata lõpetada, kui eeldused kaovad

Tahtest olenematu haiglaravi jatkamine 1+4 päeva 3 kuud 6 kuud (kinnitatakse ringkonnakohtus) uus saatekiri tahtest olenematule jälgimisele 4 päeva 3 kuud

Mental Health Act Section 2, Admission for Assessment; Application (Approved Social Worker,, the Nearest Relative) based on 2 Medical Recommendations: up to 28 days Section 3, Admission for Treatment; ; (continued( detention; Application based on 2 Medical Recommendations: up to 6 months; renewed for 6 months and for a year at a time Section 4, Admission in an emergency; ; 1 Medical Recommendation; up to 72 hours

Päihdehuoltolaki Tahtest olenematut ravi võib rakendada ka alkohooliku või narkomaani puhul, kui on olemas mõnuainete tarbimisest johtuva haiguse või trauma tõttu risk elule või tervisele mõnuainete kuritarvitamisega liituv vägivaldne käitumine seab ohtu lähiomased või muud inimesed 1. juhul tahtest olenematu ravi kuni 5 päeva, otsuse teeb tervisekeskuse või haigla peaarst 2. juhul valla sotsiaalabi juhataja otsusel kuni 5 päeva, ringkonnakohus võib pikendada kuni 30 päeva

Piirangud arsti suhtes (Hallintomenettelylaki) Tahtest olenematule ravile määramise protsessis ei saa osaleda kui patsient on lähisugulane arst võib saada endale või lähisugulasele sellest kasu arst on patsiendiga tööalases suhtes arst võib sattuda protsessi käigus olukorda, milles tema erapooletus võib ohtu sattuda

Haiguslugu Tuleb märkida: isikuandmed ravile saabumise aeg ja ravi kestvus märgete tegemise aeg, isiku nimi ja ametikoht patsiendist saadud informatsiooni saabumise aeg ja algupära informatsioon varasemast tervislikust seisundist, hetkeseisundist ja seisundist ravi ajal, tehtud uuringutest ja ravist, haiguse määritlus, juhised ravi jatkamiseks, kokkuvõte raviperioodist arstitõendid ja aktid

Mõned probleemsed olukorrad Soomes reguleeritud ka vabatahtlikul haiglaravil viibiva patsiendi määrämine tahtest olenematule ravile (kui seisund halveneb haiglaravi ajal) eraldi ja põhjalikult reguleeritud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemine ja sundravile määrämine ning ka ravi lõpetamine eraldi reguleeritud puuetega inimeste (oma seadus) määramine tahtest olenematule ravile ohjeldusmeetmete rakendamine (suured erinevused eri haiglate vahel) teovõime piiramine ja eestkostja määramine (majanduslikud otsused jm)

Eestkostja määramine Laki holhoustoimesta,, 1999 magistraat (peamiselt) tahtevastaselt kohus (harvem), arst annab kirjaliku uurimisakti teovõime vähima piiramise põhimõte täiskasvanute puhul praktiliselt vaid majanduslike otsuste puhul arsti uurimisakti kohta täpsed juhised tavaliselt 1-2 aastaks korraga

Mõned probleemsed olukorrad teabe saamine haiguse ja ravi kohta, dokumentidega tutvumine (kes võib keelata ja millistel põhjustel) ravisaladuse pidamine (nt teave kuriteost või selle kavatsemisest) alaealiste tahtest olenematu ravi lubatud vaid spetsiaalses osakonnas kas piirame juba liiga vähe, veeretame vastutuse patsiendile ja tema omastele? kas tuleks rakendada sunnimeetodeid sellistele häiretele, mida veel ei suudeta ravida?

Kohtupsühhiaatria 6 ravi riigi vaimuhaiglates (ns kriminaalpatsiendid,, 400-420, 420, 8-98 aastat) - kohtupsühhiaatriline tahtesta olenematu ravi, kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid Eesti seaduse 4 ptk on märksa pealiskaudsem määrus sundravist

Psühhiaatrilise abi seadus Eestis tahtest olenematu ravi hooldekodudes? tahtest olenematul ravil viibiva isikuga ei ole lubatud teha kliinilisi katseid, katsetada uusi ravimeid ega ravimeetodeid järelevalvet tahtest olenematu ravi üle teostab Tervishoiuamet

14 Ohjeldusmeetmete rakendamine 1) Ohjeldusmeetmeid rakendatakse psüühikahäirega isiku suhtes käesoleva seaduse 11 lõikes 1 sätestatud asjaoludel, kui on otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes ja muud vahendid ohu kõrvaldamiseks ei ole osutunud küllaldaseks. (2) Ohjeldusmeetmetena kasutatakse eraldamist ja fikseerimist. Eraldamine on isiku eralduspalatisse paigutamine ning seal tervishoiutöötaja järelevalve all kinnipidamine. Fikseerimine on eralduspalatis tervishoiutöötaja järelevalve all mehaaniliste vahendite (rihmad, eririietus) kasutamine isiku tegutsemisvabaduse piiramiseks. (3) Ohjeldusmeetmeid rakendatakse arsti otsusel, mis vormistatakse koos põhjendusega ravidokumentides, ja nende rakendamine lõpetatakse koheselt ohu möödumisel

Soome: : 4ptk põhiõiguste piiramine tahtest olenematu ravi ajal Põhiõiguste piiramine reguleeriti täpsemalt 2001 muudatustega piirata tohib vaid nii palju, kui see on haiguse raviks, patsiendi või muude isikute turvalisuse tagamiseks hädavajalik

Soome: : 4ptk põhiõiguste piiramine tahtest olenematu ravi ajal põhiõiguste piiranguid tuleb kasutada võimalikult vähe; täielikult ei ole neid siiski võimalik vältida - nt sidumine võib teatud olukordades olla vältimatu ja elupäästev ravimeetod (vrd intensiivravi) Restraint and seclusion, when used properly, can be life-saving and injury-sparing interventions (AHA/NAPHS) meetodid peavad olema meditsiiniliselt põhjendatud, määrab raviarst, patsiendiga tehakse koostööd ja tehakse raviplaan psühhokirurgilisi jms pöördumatuid ravimeetodeid saab kasutada vaid täisealise patsiendi soostumusel

Soome: : 4ptk põhiõiguste piiramine tahtest olenematu ravi ajal Nt patsiendile võidakse anda tahtest olenematult ravimeid (kuid mitte depooravimeid jälgimisperioodi ajal) tahtest olenematule ravile määratud patsient võidakse vajadusel viia üle somaatilisse osakonda, kui see on somaatilise haiguse raviks vajalik, kuid see ei anna õigust sooritada tahtest olenematut somaatilist ravi (nt( operatsioon)

haigel võimalus teha kaebus maakonnavalitsusele 4ptk põhiõiguste piiramine tahtest olenematu ravi ajal Sätted psüühilise ja somaatilise haiguse ravist, liikumisvabaduse piiramisest, eraldamisest ja sidumisest, omandi hoiule võtmisest, omandi ja saadetiste kontrollimisest, ühenduste piiramisest, sunniviisilisest meditsiinilisest läbivaatusest täpselt määratletud piirangute kestuse, põhjenduste jne ülesmärkimine ja kontrollille allutamine igas haiglas omad juhised piirangute teostamiseks, blanketid

Soome: : 4ptk põhiõiguste piiramine tahtest olenematu ravi ajal Liikumisvabaduse piiramise kohta teeb otsuse raviarst haigla personal võib vajaduse korral kasutada jõudu haigla territooriumil oleva patsiendi toimetamiseks tagasi osakonda haigla territooriumilt lahkunud patsiendi tagasi toimetamiseks teeb arst kirjaliku esildise politseile

Vähima piiramise põhimõte Jatkuv põetamine (vierihoito) füüsiline kinnipidamine eraldamine (oma palat, eraldusruum) sidumine (fikseerimine), vaid vägivalla puhul; ; ei hullusärki, teki alla ega tooli külge

Vähima piiramise põhimõte Jatkuv põetamine koostöös patsiendiga määratakse oma õde, kes on pidevalt lähedal ja kontaktis patsiendiga (nt enesetapuriski, hirmuseisundi puhul) Füüsiline kinnipidamine lastepsühhiaatrias holding-teraapia Reaside i kliiniku turvalised meetodid, koolitusprogramm alla 1h kestvad kergemad kinnipidamised (kõrval istumine, käest kinnipidamine) pole veel ohjeldusmeetod

Füüsiline kinnipidamine

Väkivaltatilanteiden ehkäisy ja turvallinen hoito (VETH) - koulutusohjelman sisältö Teoriaosuus ( 4x 2.5 tuntia ): Kiinnipitämisen oikeudelliset perusteet Aggressiosta ja väkivallasta Ennaltaehkäisy Toiminta vaaratilanteessa Väkivaltatilanteiden jälkihoito ja seuranta Käytännön harjoittelu ( 5 x 8 tuntia ) Päivittäin alkuverryttely, edellisellä harjoituskerralla opitun kertaus, lopuksi palautekeskustelu Kiinnipitämisen menetelmät: Hoitotilanteen johtaminen ja avustavien henkilöiden tehtävät Potilaan lähestyminen Potilaan kiinnipitäminen seisten, istuen, päinmakuulla ja selin makuulla sekä kääntäminen makuuasennossa Potilaan vieminen istumasta seisomaan ja makuulle Potilaan nostaminen makuulta seisomaan ja siitä istumaan Kiinnipitäminen käveltäessä Kiinnipitäjien vaihtaminen Irtautumisotteet Rooliharjoituksia ja demonstraatioita Koulutukseen osallistujien tulle ennen koulutukseen osallistumistaan arvioida oma fyysinen kuntonsa ja siitä mahdollisesti aiheutuvat rajoitukset käytännön harjoittelun kannalta sekä informoida rajoituksista kouluttajia. Rajoitukset eivät ole este koulutukseen osallistumiselle, mutta ne tulee huomioida harjoittelutilanteissa loukkaantumisten ehkäisemiseksi. Päivitetty 16.03.2007

Eraldamine ja fikseerimine Rahulik ja turvaline ruum, jatkuv kontakt õega saab rakendada vaid, kui patsient on 1) käitumise või ähvarduse põhjal ohtlik enesele või teistele; 2) kui ta tõsiselt häirib teiste patsientide ravi või ilmselt kahjustaks oluliselt teiste omandit; 3) kui see on vältimatu mõne muu ravis eriti olulise põhjuse tõttu

Eraldamine ja fikseerimine Juurikkaniemi haigla uuring,, 8 tüüpjuhtu: Orgaanilisest häirest johtuv vägivaldsus hallutsinatsioonidest johtuv vägivaldsus deliiriumist johtuv vägivaldsus orgaanilisest häirest johtuv ähvardamine hallutsinatsioonidest johtuv ähvardamine patsient on rahutu ja häirib teisi patsient on autistlik ja rahutu patsient on psühhootiline ja ettearvamatu

Eraldamine ja fikseerimine Hädaolukorras muu personal võib teha algatuse, otsuse teeb raviarst või valvearst üksi ei saa minna eraldama ega fikseerima jõu kasutamine vaid äärmisel juhul ja siis kasutatakse turvalisi meetodeid (nt VETH) patsiendile määratakse ravi eest vastutav õde jatkuv silmside ja kuuldavus

Eraldamine ja fikseerimine Eraldamise puhul jälgimine 10-20 minuti tagant, fikseerimise puhul pidevalt arsti hinnang vähemalt kaks korda ööpäevas, sidumise puhul sagedamini hoolitsetakse puhtuse, toidu, vedelike saamise ja hügieeni eest üle 12 tunni fikseeritud patsiendile Fragmin 2500 IU ja 5000 IU iga 24 tunni tagant eestkostjat teavitatakse üle 12 tunni kestnud eraldamisest ja üle 8 tunni kestnud sidumisest

PAKKOTOIMIEN ja RAJOITTEIDEN KIRJAAMINEN GRAAFISEEN SENIORIIN ERILLISSEURANNAT Huone/leposideseuranta Syy valitse 7 itsensä todennäköinen vahingoittaminen 22E01 8 muiden todennäköinen vahingoittaminen 22E02 9 oman turvallisuuden vakava vaarantaminen 22E03 10 vaikeuttaa vakavasti muiden potilaiden hoitoa 22E04 11 todennäköisesti vahingoittaa omaisuutta 22E05 12 vesijuoppous 22E06 13 muu hoidollisesti painava syy 22E07 Muoto valitse 4 fyysinen kiinnipitäminen=rajoite 300 1 huone-eristys=rajoite 400 2 leposide=rajoite 500 6 pakkoruokinta=rajoite 100 3 tahdonvastainen lääkitys=rajoite 100 Näistä rajoitteista (100, 300, 400, 500) ohjelma siirtää tiedot rajoitteisiin Muista rajoitteista (200, 400, 550, 600, 800, 900) kirjaus tehdään ERILLISSEURANNAT Rajoitetapahtumien tallennus Peruste valitse 7 itsensä vahingoittaminen 8 muiden vahingoittaminen 13 muu painava syy 9 oman turvallisuuden vaarantaminen 11 vahingoittaa omaisuutta 12 vesijuoppous Rajoite valitse 400 eristäminen huoneeseen 800 henkilötarkastus tai katsastus 100 hoito tai tutkimus tahdosta riippumatta 300 kiinnipitäminen yli tunnin 200 liikkumisvapauden rajoittaminen 550 muu sidonta/turvapeitto 600 omaisuuden haltuunotto 500 sidonta/leposide 900 yhteydenpidon rajoittaminen

Ohjeldusmeetodite kasutamise Märkmed haigusloos kontrollimine eraldi blanketil iga 2 nädala tagant maakonnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale kõik eraldamised ja sidumised (patsiendi isikuandmed, teave ohjeldusmeetodist ja selle põhjendus, määranud arsti nimi, vastutava õe nimi) loetelu kõigist enesemääramisõiguse piirangutest (säilitatakse osakonnas 2 aastat)

Vägivallajuhtumite esinemist ja ohjeldusmeetodite rakendamist saab vähendada Väkivaltatilastot 1996-2006 600 500 400 300 200 100 0 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Kellokoski 304 335 232 273 273 263 529 490 278 223 249 os. 7 5 3 10 2 4 3 5 1 2 9 os. 8 12 29 11 7 26 40 41 48 31 28 23 os. 12 2 20 6 1 2 11 1 3 11 os. 20 136 146 138 150 137 125 309 157 20 29 13 Leposide-eristys 1996-2006 300 200 100 0 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Kellokoski 267 214 180 184 125 156 179 175 138 82 69 Os. 7 15 19 18 10 7 9 10 8 3 7 6 Os. 8 61 58 73 60 38 57 43 44 40 39 23 Os. 12 1 2 2 0 0 9 9 5 4 8 2 Os. 20 57 29 11 20 14 15 9 5 6 15 15

Omandi säilitusele võtmine Narkootilised ained, inimeste tervist ja turvalisust ohustavate esemed võetakse osakonna turvakappi narkootilised ained ja relvad antakse üle politseile otsuse teeb ülemarst ja selle kohta võib teha kaebuse

1. Henkilötiedot Sukunimi Etunimi Henkilötunnus - PÄÄTÖS OMAISUUDEN HALTUUNOTOSTA (Mielenterveyslaki 22 g ) Mielenterveyslain 2-4 luvuissa tarkoitetulla Päädiagnoosi tavalla hoitoon tai tutkimukseen määrätty tarkkailuun otettu Laillinen edustaja Nimi ja osoite edunvalvoja huoltaja muu laillinen edustaja 2. Omaisuus, jota päätös koskee Omaisuus haltuunotettu 3. Perustelut Haltuunoton syy Lisäperustelut tarvittaessa Lista liitteenä Haltuunottajan nimi ja virka-asema Päivämäärä / 200 potilaan tai muun henkilön turvallisuuden vaarantuminen sairauden hoidon vaarantuminen vakava haitta toimintayksikön yleiselle järjestykselle sairaudentilasta johtuen on todennäköistä, että potilas hävittää rahansa/muut maksuvälineensä 4. Kuuleminen potilasta on kuultu asiassa 5. Päätös, päiväys ja allekirjoitus Potilaan kanta Liitteenä kirjallinen selvitys lailliselle edustajalle varattu mahdollisuus lausua asiassa saatu lausunto liitteenä Edellä mainittu haltuun otettu omaisuus palautetaan potilaalle viimeistään hoidon päätyttyä palautetaan potilaalle heti palautetaan potilaalle viimeistään hoidon päätyttyä lukuun ottamatta seuraavaa omaisuutta, joka palautetaan heti omaisuuden palauttamisesta tai hävittämisessä noudatetaan alkoholilain 60 :n huumausainelain 10 3 mom:n muun lain (minkä) säädöksiä Päivämäärä Allekirjoitus Virka-asema 6. Tiedoksianto Olen saanut tänään tiedoksi omaisuuden haltuunottoa koskevan päätöksen Päivämäärä / 200 Allekirjoitus Toimitettu tiedoksi lailliselle edustajalle (tiedoksiantotapa ja aika) Päätös annettu tiedoksi yllä mainittuna päivänä, mutta potilas kieltäytynyt allekirjoittamasta tiedoksiantoa. Todistavat: Todistavat: Allekirjoitus ja nimen selvennys 7. Valitusosoitus Valtiusosoitus liitteenä Allekirjoitus ja nimen selvennys

HUS/HYVINKÄÄN SH/ Liite 7 KELLOKOSKEN SAIRAALA Valitusviranomainen, osoite Helsingin hallinto-oikeus, PL 120, 00521 Helsinki Muutosta tähän päätökseen saa hakea kirjallisella valituksella yllä mainitulta hallintooikeudelta. Valitusaika on neljätoista (14) päivää tiedoksisaantipäivästä, sitä päivää lukuun ottamatta. Valituskirjelmässä on ilmoitettava valittajan nimi ja kotikunta. Jos valittajan puhevaltaa käyttää hänen laillinen edustajansa tai asiamiehensä tai jos valituksen laatijana on joku muu henkilö, valituskirjelmässä on ilmoitettava myös tämän nimi ja kotikunta. Lisäksi on ilmoitettava postiosoite ja puhelinnumero, joihin asiaa koskevat ilmoitukset valittajalle voidaan toimittaa. Valittajan, hänen laillisen edustajansa tai asiamiehensä on allekirjoitettava valituskirjelmä. Asiamiehen on esitettävä valtakirja sen mukaan kuin hallintokäyttölain 21 :ssä säädetään. Valituskirjelmään on liitettävä tämä päätös alkuperäisenä tai jäljennöksenä ja todistus siitä päivästä, jolloin päätös on annettu tiedoksi ellei se käy ilmi tästä päätöksestä tai muu selvitys valitusajan alkamisen ajankohdasta sekä asiakirjat, joihin valittaja vetoaa valituksen tueksi, jollei niitä ole jo aikaisemmin toimitettu viranomaiselle. Valituskirjat on toimitettava valitusviranomaiselle viimeistään valitusajan viimeisenä päivänä ennen viraston aukioloajan päättymistä. Jos valitusajan viimeinen päivä on lauantai, sunnuntai, pyhäpäivä, itsenäisyyspäivä, vapunpäivä taikka joulu- tai juhannusaatto, saa valitusasiakirjat toimittaa valitusviranomaiselle ensimmäisenä sen jälkeisenä arkipäivänä. Omalla vastuulla valitusasiakirjat voi lähettää postitse tai lähetin välityksellä. Postin valitusasiakirjat on jätettävä niin ajoissa, että ne ehtivät perille ennen valitusajan päättymistä. Valituskirjelmä hallinto-oikeudelle osoitettuna voidaan antaa valitusajan kuluessa myös sairaalaan sen psykiatrisesta hoidosta vastaavalle ylilääkärille tai muulle tehtävään määrätylle henkilölle. Ylilääkäri toimittaa valituskirjelmän hallintooikeudelle ja liittää siihen oman lausuntonsa. Valitus voidaan sairaalassa toimittaa: Valituksen vastaanottaminen Ylilääkärin kansliaan, ma-pe klo 9.00 14.30 Valituksen vastaanottaja, nimi ja virka-asema Valituksen jättöaika, pvm, klo Valituskirjan vastaanottamisesta on annettava todistus ja valituskirjaan on tehtävä merkintä valituskirjan antajasta ja antamisajasta. Vastuunalaisen lääkärin on viipymättä lähetettävä valituskirjat, valituksenalaisen päätöksen perusteena olevat asiakirjat ja valituksen johdosta antamansa lausunto edelleen valitusviranomaiselle.

Muud piirangud Posti läbivaatamine ja kontaktide tõkestamine (ainult erilise kirjaliku otsuse põhjal, kui oleks suurt kahju ravile, turvalisusele või teise eraelu puutumatusele) ei kaameratelefoni osakonnas läbiotsimine ja joobeseisundi hindamine ravimid hullusärginä

PÄÄTÖS YHTEYDENPIDON RAJOITTAMISESTA (Mielenterveyslaki 22 j ) 1. Henkilötiedot Sukunimi Henkilötunnus Etunimet Mielenterveyslain 2-4 luvuissa Päädiagnoosi tarkoitetulla tavalla hoitoon tai tutkimukseen määrätty tarkkailuun otettu Laillinen edustaja Nimi ja osoite edunvalvoja huoltaja muu laillinen edustaja 2. Päätös Edellä mainitun potilaan yhteydenpitoa sairaalan ulkopuolelle rajoitetaan jäljempänä kohdissa 3, 4 ja 5 mainitun tavoin ja laajuudessa, koska yhteydenpidosta on vakavaa haittaa hänen hoidolleen tai kuntoutukselleen on vakava haitta hänen turvallisuudelleen yhdeydenpidon rajoittaminen on muun henkilön yksityiselämän suojaamiseksi välttämätöntä. Lisäperustelut Tällä päätöksellä ei rajoiteta potilaan ja sairaalan toimintaa valvovien viranomaisten ja ihmisoikeuksien kansainvälisten valvontaelimien välistä kirjeenvaihtoa tai muuta yhteydenpitoa eikä potilaan yhteydenpitoa oikeusavustajaansa tai sairaalan potilasasiamieheen. 3. Yhteydenpidon rajoituksen luonne 4. Muu henkilö/muut henkilöt, johon/joihin rajoitus kohdistuu saapuvat puhelut ja/tai tekstiviestit lähtevät puhelut ja/tai tekstiviestit saapuvat kirjeet ja/tai muut lähetykset lähtevät kirjeet ja/tai muut lähetykset vierailut 5. Rajoituksen laajuus Tämän päätöksen voimassaolon aikana yksittäinen kirje tai muu siihen rinnastettava viesti saadaan pidättää; yksittäinen kirje tai muu siihen rinnastettava viesti saadaan lukea, kun se on perusteltua edellä 2 kohdassa mainitusta syystä; rajoitetaan kirjeiden/tekstiviestien/puhelujen/vierailujen/rahan käyttöä seuraavasti (tarpeeton yliviivataan): estetään yhteydenpito sairaalan ulkopuolelle kokonaan käytössänne olevat alla luetellut yhteydenpitoon käytettävät laitteet ja välineet otetaan sairaalaan haltuun:

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Märgatavad täpsustused on vältimatud, eriti põhiõiguste piiramisel psühhiaatrilise abi korraldus, vastutus, kontroll tahtest olenematule ravile määramine (blanketid? kestvus?) ohjeldusmeetodid

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? 1) patsiendi enesemääramisõiguse turvamine 2) patsiendi õigus ravile 3) sunnimeetodid iseenesest pole veel ravi 4) sunnimeetodeid saab kasutada vaid psühhooside ravil 5) alaealiste tahtest olenematule ravile määratletakse omad eeldused

Personali koolitamine Juhised ohjeldusmeetmete kasutamiseks Learning From Each Other: Success Stories and Ideas for Reducing Restraint/Selclusion in Behavioral Health www.psych psych.org/psych_pract/treatg/pg/learningfromeachother.cfmcfm www.naphs naphs.org/restraintandseclusionfinalrule.html juhtimine, koolitus, täienduskoolitus, tööjuhendamine, kontrollimine, uurimistöö

The use of coercion in the Finnish civil Carita Tuohimäki psychiatric inpatients patsiendid ei tunne piisavalt enda õigusi Soomes kasutatakse rohkem sundravimeetodeid kui mujal Euroopas (nt tahtest olenematul ravil Portugalis 6/100 000 ja Soomes 218/100 000) sidumist kasutatakse 3,8% ja eraldamist 6,6% patsientide puhul (Norras ligi 5 korda vähem), võrreldav USA tasemega sundravi eelduseks harva ohtlikkus teistele, tavalisim põhjus oli ravi vajalikkus ja ohtlikkus enesele eraldamise ja sidumise põhjuseks sagedamini rahutus ja desorientatsioon sundravi kasutatakse samadel alustel eri kliinikutes, kuid eraldamise ja sidumise suhtes märgatavaid erinevusi

Tulevad muudatused Soomes Tahtest olenematu (kohustuslik) ambulatoorne ravi kriminaalpatsientidele (hormoonravi?) võimaldab lühendada pikki raviaegu haiglas (Niuvanniemis 8 aastat ja 7 kuud), vähendada uue kuriteo riski kohtupsühhiaatrilised polikliinikud (kas pakume ka head ja piisavat ravi?) süüdimatus ka teatud isiksuse häirete puhul?

Tulevad muudatused Soomes vanglast vabanevate psühhiaatrilise ravi arendamine? tahtevastase medikamentoosse ravi keelamine enne haiglasse jälgimisele võtmist? eestkostja teavitamine kaua kestnud eraldamisest ja sidumisest?