Energiaühistu, selle. muudest maadest. Ülo Kask Erametsakeskus metsakonsulentide koolituse III tsükkel, Tartu

Transkriptio

1

2 Energiaühistu, selle Click perspektiivid to edit Master Eestis. title Kogemusi style muudest maadest Ülo Kask Erametsakeskus metsakonsulentide koolituse III tsükkel, Tartu

3 Teemad Mis on ühistu? Mis on energiaühistu? Taastuvenergiaühistu Milleks energiaühistu? Energiaküla Näiteid ühistutest Mida on vaja, et energiaühistute ideed Eestis ellu viia? Ühistulise energiatootmise võimalusi Eestis Väljakutsed

4 Mis on ühistu? Ühistu on ettevõtlusvorm, mis lähtub inimeste vajadustest ja kus tegevuse eesmärgiks on säästu saavutamine ühistegevuse läbi. Ühistu loomulikuks tegevusvaldkonnaks on tarnida oma liikmetele kaupu ja teenuseid, mida nad jätkuvalt tarbivad. Mida suuremaks kujuneb ühistu käive, seda suuremaks kujuneb ka liikme sääst. Seejuures tasub tähele panna, et sääst ei tähenda tulu, kuid inimese materiaalne heaolu kasvab võrdeliselt sellega, mida suuremat tulu ta teenib või mida enam ta säästab. Eesti Ühistegeline Liit 2009, Ühistu võimaldab hankida kaupu ja teenuseid õiglase hinnaga. Kuna ühistu tarbija ja omanik on samad isikud, siis muutub mõttetuks tarbijalt kõrgema hinna nõudmine lisandväärtuse vormis, sest parimal juhul saab sama isik nüüd juba omanikuna kasumi vormis pisut vähem tagasi sellest summast, mille ta tasus tarbijana.

5 Mis on energiaühistu? Sarnaselt korteriühistutega eksisteerivad ka energiaühistud, mis toodavad või koguvad erinevate tootjate poolt toodetud energia ja edastavad/suunavad selle oma liikmetele. Lisaks enda energiaga varustamisele võivad energiaühistud toimida ka pensionisammastena, sest elektrivajadus ning selle hinnad pigem kasvavad kui kahanevad.

6 Taastuvenergiaühistu Energiaühistute pioneerideks on Taani, Rootsi, Holland ja Saksamaa ning täna tekib üha rohkem ja rohkem uusi tuuleparke, mis on planeeritud ja/või mida käitatakse talunike, kodanike, koolide ja kogukondade poolt, mitte suurte energiafirmade poolt. Täna on üle poole taastuvenergia tootmistest Saksamaal ja Taanis kogukonna omandis. Energiaühistul on siinjuures oluline roll võimaldamaks kodanikel aktiivselt osaleda energia muundamisel / elektri genereerimisel.

7 Milleks energiaühistu? Demokratiseerimine Ise toodame ja otsustame. Arukad investeeringud toovad kaasa väiksemad energiaarved Detsentraliseerimine Vähenenud sõltuvus tsentraliseeritud elektritootmisest Dekarboniseerimine Kohalik kogukond annab oma panuse CO 2 vähendamisesse ja puhtamasse keskkonda 1970-ndatel peale I naftakriisi vaatasid mitmed riigid üle oma energiapoliitika. Taani otsustas liikuda detsentraliseeritud ja tõhusama energiamudeli poole ning on täna muutunud üheks kindlustatuma energiajulgeolekuga riigiks.

8 Milleks energiaühistu? Teine vaade Tarbija vaade: Pensionisammas Tarbijate investeeringud energiatootmisse vähendavad energiakulutusi, ühtlasi on see kaitse energiahindade tõusu vastu; Teadlikkuse ja oskusteabe kasv loob head eeldused energiasäästutegevusteks; Investeering kogukonda tõstab piirkonna majanduslikku aktiivsust. Riigi vaade: Energiaintensiivsus ja ressursikasutuse efektiivsus on ühiskonna konkurentsivõime kriitilised parameetrid; Siire tsentraalsest energiajaotusest hajutatud energiatootmisele.

9 Skeem - energiaühistu Võib olla ka energiaküla vormis (Saksamaa)

10 Energiaküla mudel

11 Näiteid maailmast Näide Kanadast: ligi 60% ühistutest on peamiseks ülesandeks toota elektrit. Kanada suurimad taastuvenergia ühistud (26%) on biokütust tootvad kooperatiivid, sealjuures 68% neist on põllumeeste endi omad. Järgnevad tuule- (22%) ja päikeseenergia (13%) ühistud. Näide Taanist: 20 tuulikuga Taani Middelgrundeni meretuulepark Kopenhaageni lähistel, kus pool kuulub 8500 liikmega energiaühistule, teine pool DONG Energyle.

12 Ühistuline meretuulepark

13 Näiteid maailmast II Samsø on 114 km 2 ja 4150 elanikuga Taani saar, mis on tuntud oma põllumajanduse, eelkõige kartuli ja maasikate kasvatamise, kuid ka oma täielikult taastuvenergial toimiva isemajandava kogukonna poolest: 100% elektrist tuleb tuuleenergiast, 10 avamere tuulikut toodavad elektrit võrku, 75% soojusest päikese- ja biomassi energiast. Saare üheteistkümnest elektrituulikust kaks kuuluvad 450 aktsionäriga kohaliku kogukonna ühistule Samsø Vindenergie.

14 Energia ja põllumajandus käsikäes

15 Soojusettevõtjate (energiaühistute) poolt käitatavad katlad Põhja-Karjalas, tk

16 Mida on vaja, et energiaühistute ideed Eestis ellu viia? Reguleerivat keskkonda, mis võimaldab/soodustab energiaühistu loomist; energiatootmise seadmetele omakapitali ja finantseeringu leidmist; lihtsustatud ja taskukohast ligipääsu võrgule; juurdepääsu teadmistele, toetusele ja nõule; head pealehakkamist ja tugevat kogukonda.

17 Ühistulise energiatootmise võimalusi Eestis Küla/kogukonna kompleksne energiavarustus (kütuse hange, soojus, elekter, elektri ja soojuse ülekanne); Mitme majapidamise elektrivarustus (tuul, PV, mikrokoostootmine); Elamupiirkonna (kaugküttepiirkonna) kaugküttesüsteemi varustamine soojusega; Biogaasi tootmine ja kasutamine soojuse ja elektri koostootmiseks või puhastamine biometaaniks ja müük transpordivahenditele; Kogukonna biotöötluskompleks (biorefinery) kemikaalid, materjalid, kütus, energia, väetis.

18 Väljakutsed Energiaühistu elektrituruseadusesse subjektina; Energiaühistu vabastamine energiaühistule kuuluva ja liikmete elektrivarustuseks vajaliku elektrivõrgu ehitamise piirangutest, otseliini regulatsiooni muutmine energiaühistutele sobivaks; Energiaühistule võrku antava toodangu eest toetuse maksmine; Elujõuliste projektide esilekutsumine, eestvedajate leidmine.

19 Eno Energiaühistu

20 Organisatsiooni skeem Ühistu üldkoosolek Juhatus Juhatuse esimees Teuvo Hirvonen Toorme varumise osak Peametsavaht Tuomo Turunen Personali ja majandus osak Haldusjuht Urpo Hassinen Hakketootmise osak Käidujuht Tuomo Tanninen Varustaja Matti Saramäki Hakke hankija Tero Liimatta Raamatupidamine Tarja Kasurinen Tööline Vesa Mutanen Tööline Ahti Soikkeli Tööline Lauri Vallius KONTIOLAHTI Tööline Kari Holopainen Tööline Ilkka Lukkarinen

21 Õliküttelt hakkpuidu küttele Kaugküttesüsteemi rajamise ettevalmistused ja nn küpsetamine algasid aastast, varem kasutati hakkpuidukütet vaid mõnes talus. Ühistu asutamise koosolek Asutajaliikmeid 12, tänasel hetkel liikmeid 52. Hallatakse (käitatakse) järgmisi katlamaju: Eno yläkylä: 0,8 MW (2000) Uimaharju: MW (2002) Eno alakylä: 0,8 + 1,2 MW (2004) Ühistu käitab ka Kontiolahti kaugküttesüsteemi ja teostab Kontioniemi hakkpuidu katlamaja järelvalvet. Tegeleb Tuuliharju hooldekodu pelletikatlamaja kütusevarumisega ja järelevalvega. Kokku käitatakse 8 biomassi katlamaja koguvõimsusega 9,66 MW.

22 Katlamajad Eno yläkylä köetavad hooned: alg- ja keskkooli kinnisvara, raamatukogu, gümnaasiumi hooned, spordihall, ridamajad, koguduse hoone ja elamud.

23 Katlamajad II Uimaharju köetavad hooned: alg- ja keskkooli hooned, tervisekeskus, koguduse hooned, kevadel 2002 valminud valla teeninduskeskus, milles on ka S-Market i ärihooned. Lisaks 9 ridaelamuühistut.

24 Katlamajad III Enon alakylä köetavad hooned: vallamaja ja tervisekeskus, tuletõrjedepoo, Osuuspanki hoone, K-Market Hiltunen, S-Market Eno, ärihooned, Sampo, Ysi ja Eno büroohooned, vanadekodu ja teenindusmaja ning 13 ridaelamuühistut.

25 TUULIHARJU 160 kw pelletikonteiner

26 Statistilisi andmeid Köetav maht m³, mis vastab umbes 800 ühe-pereelamu mahule ja soojuse kasutusele. Aastane hakkpuidu tarbimine puiste m³. Enon yläkylä: soojuse vajadus MWh/a. kaugküttetorustiku pikkus m. Uimaharju: soojuse vajadus MWh/a. kaugküttetorustiku pikkus m. Enon alakylä: soojuse vajadus MWh/a. kaugküttetorustiku pikkus m. Kaugküttetorustike kogupikkus - 8,7 km.

27 ENO ALAKYLÄ KAUGKÜTTEVÕRK

28 Tarbijad Tarbijad maksavad ühistule soojuse eest igakuiselt ja investeeringute eest ühekordset liitumismaksu. Ühistu hangib kütust, käitab ja hooldab kaugküttesüsteeme, edastab ja müüb soojust. Ühistu on sõlminud lepingud oma liikmetest ettevõtjatega katlamajade käitamiseks ja järelvalveks samuti hakkpuidu valmistamiseks ja transpordiks. Sisseostetud teenusteks on ka raamatupidamine ning haldusjuhtimine.

29 Soojuse hinnakujunduse alused Liitumistasu investeeringute hüvitamiseks. Tasutakse ühekordse maksena soojusega varustamise alguses. Püsitasu tasu investeeringute, hoolduse ja remondikulude korvamiseks, tasutakse igakuuliselt ühetaolise osana. Soojusetasu (energiatasu) tasutakse otseste kulutuste eest katlamaja käitamiseks, kütusega varustamiseks ja valveks igakuuliselt hoonete soojusarvestite näitude (MWh) alusel.

30 Soojuse müük kuude kaupa ENO ALAKYLÄ MWH TAMMI HELMI MAALIS HUHTI TOUKO KESÄ HEINÄ ELO SYYS LOKA MARRAS JOULU 2009

31 Soojuse maksumuse võrdlus (kaugküte versus individuaalne õliküte), /MWh AS OY KESKIARVORIVITALO, ALV 0 % Aluelämpö INVESTOINTI Öljylämpö INVESTOINTI Liittymismaksu Öljylaitteistojen uusiminen 0 Lämmönvaihdin asennuksineen ym Suunnittelu Bruttoinvestointi Bruttoinvestointi 0 MUUTTUVAT KUSTANNUKSET MUUTTUVAT KUSTANNUKSET Tuotettu energia, ml. verkostohäviö 220 MWh/a Tuotettu energia, ml. verkostohäviö 220 MWh/a Aluelämmöllä tuotettu energia, % 100 % 220 MWh/a Sähköllä tuotettu energia 0 % 0 MWh/a Öljyllä tuotettu energia, % 0 % 0 MWh/a Öljyllä tuotettu energia, % 100 % 220 MWh/a Aluelämmön energiamittarihinta 47,6 /MWh Sähkön hinta 100,0 /MWh Öljyn hinta 86,3 /MWh Öljyn hinta 86,5 /MWh Aluelämpöenergian vuosikust. hyötysuhde 100 % /a Kiinteän vuosikustannus hyötysuhde 100 % 0 /a Öljyn vuosikustannus hyötysuhde 83 % 0 /a Öljyn vuosikustannus hyötysuhde 83 % /a Perusmaksu /a Korjaus, huolto 100 /a Sähkökulut /MWh(tuotettu) 0 0 /a Sähkökulut /MWh(tuotettu) 0 /a Hallintokulut, kiinteistövero 0 /a Hallintokulut, kiinteistövero 0 /a Laitoksen hoitotyö 0 /a Laitoksen hoitotyö 300 /a VUOSIKULUT YHTEENSÄ /a VUOSIKULUT YHTEENSÄ /a LÄMMÖN HINTA 61 e/mwh LÄMMÖN HINTA 106 /MWh KANNATTAVUUS Vuosikustannukset nykyisellä järjestelmällä /a Vuosikustannukset uudella järjestelmällä /a Erotus /a Investointi Koroton takaisinmaksuaika ilman investointitukea 3,5 vuotta Taloyhtiössä on öljyä kulunut litraa vuodessa. Lämmitettäviä kuutioita n r-m 3 Mahdollinen energia-avustus 20 % Öljyn hintana vuoden 2011 tammi-heinäkuun keskiarvohinta Koroton takaisinmaksuaika investointituki huomioituna 2,8 vuotta öljyalan kuluttajahintaseurannan mukaan.

32 Kasutatud materjale Tuulikud ja energiaühistud koos näidetega. Tuuliki Kasonen Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Energiaühistutest. Peep Siitam, Eesti Arengufond. Näide Soome puiduenergia kasutamise edulugudest. Kuidas lahendatakse probleeme Soomes. Jouko Parviainen. Josek.

33