lao porrlao llsf g^ 3;

Transkriptio

1 M! lao porrlao llsf g^ 3;

2 Iga päev toob uusi maitsekaid mustreid meie ladudesse Jügüfaa&jakS: Meeste palitu- ja ülikonnariie Naiste mantli- ja kleidiriie Suurrätid, pesuriie Voodivaibad Niit AKTSIASELTS KREENBALT TALLINN BALTI PUUVILLA KETRAMISE JA KUDUM. VABRIKU A/S-i KREENHOLMI PUUVILLASAADUSTE MANUFAKTUURI O/Ü. SINDI TEKSTIILVABRIKUTE ÜH. O/Ü. EESTI NIIDIVABRIKU TOODETE SUURMÜÜGI KESKKOHT Väike m ü ük kõ igfis pare mais rii de - ja segakauplustes linnas ja maal

3 Korp! Filiae Patriae erinumber '43$ S ääs mm SMi ŠžUi&S Nr XI 35 XIX aastakäik j I^SÄJS^''! žöv-tfäs^ti EE/TI 'ÜLIÕPI^Ä^ÄfÄÄLEKAMDJA Eft^fc:ftHVyS*«:^Vf«IW»JW-:>«^^^ BöWC«WWl>Wb&yAii ;.V«r.Ww^ &»»/ f^ioe ffealo* Esimese naiskorporatsiooni loomise mõte tärkab pärastsõjaaegses otsingute ajajärgus, mil üle kogu riigi on käimas rahvuslik ülesehitustöö. Sõja-aastate pärandina tolleaegses seltskonnas valitsev rahutus ja väljaelamise-püüe kajastub ka akadeemilises naisperes. Teisalt ei puudu aga igatsus püsivamate väärtuste järele. Juba varemasutatud Eesti Naisüliõpilaste Seltsis võetakse revideerimisele senipropageeritud piiramata isikuvabaduse nõue, mille tulemusiks on rida organisatsiooni siseelule tervendavalt mõjuvaid otsuseid. Ent küllaltki arvukas naisüli- Õpilasperes leidub üksikuid, kes ei rahuldu ka nende parandustega. Tulles a. sügisel ühe naisorganisatsiooni tutvumisõhtult, arutavad kolm naisüliõpilast olevaid organiseerumisvõimalusi. Tuntakse vajadust intiimsema ringi järele, kus kindla distsipliini abil võidakse kasvatada igakülgselt arenenud, iseseisvalt mõtlevat ja kõlblat akadeemilist naist. Vastandina olemasolevaile vabameelsust rohutavaile naisüliõpilasorganisatsioonele nähakse oma sihtide teostamisvõimalusi enesepiiramises ja autoritatiivsele printsiibile rajatud vastastikuses kasvatuses. Nii tekib Toome jalal, mis olnud nii mitmegi üliõpilasorganisatsiooni sünnipaigaks, kavatsus luua naiskorporatsioon. Et mõte on uus, peetakse vajaliseks sondeerida pinda Ülikooli Valitsuse juures. Kolmeliikmeline delegatsioon saab rektorilt põhimõtteliselt jaatava vastuse uue organisatsioonitüübi asutamisloa suhtes. Suuremaid raskusi teeb aga tarvilise arvu mõttekaaslaste leidmine. Kuigi kohtutakse teise grupiga, kes samuti kannavad eneses naiskorporatsiooni loomise ideed, nõutavast kümnest ikkagi veel mõni puudu. Uute algatuste puhul sageliilminev umbusaldus tõkestab siingi naisüliõpilasi liitumast senitundmatu organisatsiooni asutajatega. Paljud lubavad liikmeiks tulla pärast asutamist, kui organisatsioon on enesele juba teatud seisukoha võitnud. Viimaks ületatakse raskused sellega, et üks asutajaliikme õde, kel seni põlnud kavatsust ülikooli astuda, on nõus imimatrikuleeruma. Asutakse silmapilkselt eeltöile, töötatakse välja põhikiri ja sõnastatakse deklaratsioon, mis peab kuulutama teisile organisatsioonele asutatava sihte ja suunda. Nimeks võetakse Filiae Patriae kaalutlusil rõhutada eriliselt isamaa-armastust ja rahvustunde arendamist ning süvendamist oma liikmeskonnas, kasvatada naiskorporandest tõelisi isamaatütreid. Sama kajastub ka korporatsiooni lipukirjas: Eesti tütar, Eesti kodu tugevasti seotud olgu!" Värvideks valitakse valge-punane-roheline. Valge sümboliseerib* põhjamaa lumevälju ja isamaa tütre hingelist puhtust, punane koidutaevast, isamaa-armastust, Õestust ja noorustuld, roheline kodumaa metsi ja niite, julget lootust ning energilist püüet paremusele. Esitatud põhikiri kinnitatakse kohe Ülikooli Valitsuse poolt. Esimese naiskorporatsiooni asutamispäevaks kujuneb seega 27. oktoober a. Asutajaiks liikmeiks on: Erika Haller, Marta Jürgenstein (esimene esimees),hella Jürgenstein, Emilie Kirschbaum, Erna Kutsar, Alma Mitt, Selma Mitt, Johanna Raig, Elsa Sepp, Saima Vares. Esimesiks noorliikmeiks saavad Natalie Kutter ja Ella Sirg. Asutamisteade saadetakse ühes liikmete nimistuga 'kõigile üliõpilasorganisatsioonele.

4 468 ÜLIÕPILASLEHT Nr Xi 35. Meeskorporatsioonele lisandatakse eelmainituile ärakirjad deklaratsioonist ning põhikirjast. Osa organisatsioone vastab sel puhul Õnnitlusega, osa vaid teate kviteerknisega. Uus naisorganisatsioon kohtab pea kõikjal vastuseisu nii passiivset kui aktiivset. Oodatakse põnevusega sensatsiooni, mida loodetakse esimestena värvimütsi kandvate naisüliõpilaste esinemisest. Lugematud karikatuurid püüavad uut üliõpilastüüpi igati naeruvääristada. Siinkohal võiks mainida, et neis ei puudu kunagi hõõguv pabeross välistunnusena värvide kõrval, ka siis, kui juba üldiselt on teada naiskorporantide eitav suhtumine suitsetamisesse. See kujutamisviis, mis jääb kauaks püsima, tundub eriti ülekohtusena, sest vaevalt ükski karikaturist suudab kinnitada, et tal on olnud võimalus näha värvimütsis naist suitsetamas. Kuid mitte üksi seltskond ja ajakirjandus, vaid ka teised üliõpilased suhtuvad alahindavalt esimesisse naiskorporandesse. Eriti meeskaasvõitlejad. Uue naisorganisatsioonitüübi asutajais nähakse seiklejaid, kelle kohta püütakse võimalikult palju laimu levitada. Deklaratsioon näitab, et korp! Filiae Patriae liikmed olid valmistunud võitlusele raskustega, olles sealjuures teadlikud oma sihtide kohustarvuses. Kõikumata tahe tunnustuse leidmiseks aitas üle saada nii mõnestki kibedusest, mis põhjustatud teiste eelarvamusist ning ülekohtusist kallaletungest. Käsikäes olukorra uudsusega tekib ka oma liikmeskonnas töötakistusi üksikute näol, kes kipuvad võõriti tõlgitsema naiskorporandi mõistet, võttes eesikujuks meesburši negatiivsemaid esindajaid. Selline vastutöötamine äsjarajatud põhimõtteile sunnib oma hulgast kõrvaldama osa neid, keda alles mõne nädala eest vaevu oli suudetud koondada ühise ettevõtte ümber. Sääljuures ei jäeta ka hooletusse korporatsiooni siseelu kujundamist. Töötatakse välja kodukord ning lisaks deklaratsioonile koostatakse põhimõtted. Töötatakse alati jääda vaimselt, kõlblalt ja kehaliselt terveks eesti naiseks. Püstitatakse nõue kõrge hingekultuuri järele. Samuti otsustatakse rakenduda karskusaate teenistusse, kusjuures voetakse vastu ka suitsetamiskeeld. Praegu, mil nai&korporatsioon on kujunenud kindlailmeliseks organisatsioonitüübiks, on raske :kujutella, kui palju vaeva ning ajakulutust nõudis esimese naisfcorporatsiooni kodukorra koostamine. Eeskujuks vaid mehed, tuli luua peaaegu rnittemillestki. Ülesande lahendasid aga Õnnelikult korporatsiooni esimesed ametnikud, kelle hulgas väärivad esiletõstmist Marta Rosenberg-Jürgenstein, Ella Kuuskmann-Sirg, Juta Särgava ja Mall Jürma-Kuusik. Viimatimainitu on ka korporatsiooni lipulaulu autor. Organisatsiooni algupäevil käiakse koos kaasvõitlejate erakortereis, kuni avaneb võimalus kodu luua väikses toas Pepleri tänaval, mille ainsaks kaunistuseks on elavad lilled. Selles kitsas ja küllalt arrnetuski toas pühitsetakse väiksearvulise, kuid üksmeelse pere esimene aastapäev ning õestuspidu. Liikmete arvu kiirel suurenemisel ollakse sunnitud korduvalt kortereid vahetama. Koos tükk-tükilise korterisisustamisega pannakse alus ka raamatukogule ja lugemislauale, muretsedes esijoones koguteoseid, sõnastikke ning teaduslikku kirjandust. Otsustatakse liikmeskonnale kättesaadavamaks teha haruldasemaid raamatuid, jättes teisele kahale kõikjal leiduvad ilukirjanduslikud tooted. Arvestades meie väikest majanduslikku kandejõudu püütakse vältida veel ühe paralleel-raamatukogu tekkimist, mida meie arvukate seltskondlike organisatsioone tõttu esineb niigi andeksandmatult rohkesti. Huvitav on märkida, et tegelikult pani raamatukogule aluse prof. S. Talvik, kinkides korporatsioonile a. oma väitekirja Die Lepra im Kreise Oesel". Ühisel nõul ja jõul ületatakse raskusi, püüdes ausalt näha ja parandada puudusi. Üksmeelt häiritakse vaid kord, nimelt aastal, mil üliõpilastkonnas esinevaid teravaid kallaletunge korporatsioonele kajastub korp! Filiae Patriae'ski, põhjustades kümne liikme lahkumise. Pereheit ei too enesega majanduslikku ega ka liikmete kriisi, kuna järjest enam kaovad seltskonnas halivakspanuavaldused, ja organisatsioon võidab üha kindlama seisukoha. Nii imelik kui see ka pole, esimest üldist poolehoidu ja tunnustust osutatakse seni naeruvääristatud naiskorporandele neid aastal tabava kaotuse puhul, mil musta rõivastatud akadeemilised naised saadavad looritatud välismärgis viimsesse puhkepaika oma kaaslast Alma Vandereri. Matuseist võtavad osa teiste üliõpilasorganisatsioonide ametlikud esindajad, tunnustades seega.korp! Filiae Patriae't endaga ühevääriliseks. Vahekord varemasutatud naisüliõpilasseltsidega oli juba algaastail olnud sõbralik aastal moodustati nendega aukohtu vahekord, veidi hiljem ka Eesti Üliõpilaste Seksiga. Samal aastal tekkis kavatsus luua kartell Eesti Korporatsioonide Liiduga. Lepiti kokku vastastikuses osavõtus tähtpäevist ja leinakorra suhtes. Ootamatuid takistusi esitas aga auasjade lahendamiaküsimus. Nimelt leidis osa meesiborporatsioone, et nende käitumine ei saavat põhjustada väljakutseid naisfcaasvõitlejailt, mistõttu aukohtukorra fikseerimine osutuvat tarbetuks. Tegelik elu näitas aga vastupidist. Nii mõnelgi puhul solvatud naiskorporant pidi auasju lahendama venna või abikaasa kaudu,

5 kuna enesel selleks puudus võimalus. Et korp! Filiae Patriae liikmed' püsisid oma nõudel, teisel pool aga ei tehtud järeleandmisi, mille tagajärjel küsimus ei saanud Eesti Korporatsioonide Liidus tarvilist enamust, jäi kartell-leping sõlmimata aastal asutatud naiskorporatsioonidega oldi algusest peäle sõbralikus läbikäimises. Eriti soojaks osutusid sidemed korp! Indla'ga, kellega astuti aastal 11. novembril kartelli. Aastase kestvuse järele selgus aga, et lepingu allakirjutamisega oli liigselt rutatud. Mõlemate naiskorporatsioonide välistegevuses ilmnes küllaltki suuri lahkuminekuid. Kuigi lepingu järele kohustuti toetama teineteise ettevõtteid, puudus tegelikus elus ühine tööväli, mis eelkõige on suuteline siduma kaht organisatsiooni. Leiti vähe olevat vastastikustes külaskäikudes avalduvast pühapäevasõprusest kartell-lepingu säilitamisel, mispärast tühistati leping aastal. Mitmekesiste huvide ja harrastustega naisüliõpilaste koondudes, rikastub korp! Filiae Patriae siseelu üha enam. Cantustundide kõrval hakkab aastal järjekindlalt teotsema seni vaid tarbekorral kokkutulnud kahekordne kvartett, esinedes korporatsiooni omavahelisil õhtuil. Ksv! Lonny Paigalise ülikooli lõpetanuna Tartust lahkudes asuo kvartetti juhtima ksv! Regina Kriisik-Sokk. Töö omandab järjest korrapärasema ilme, mille tõttu kvartetist kujuneb varsti neljakümneliilkmeline naiskoor aasta sügisel esinetakse juba koos Akadeemilise Meeskoori ja Eesti Naisüliõpilaste Seltsi kahekordse kvartetiga ülikooli aulas aasta märtsis toimub sääl uus kontsert Akadeemilise Meeskooriga, millele järgneb ühine kontsertmatk Rakverre, Tallinna ja Tapale. Samal kevadel valitakse korp! Filiae Patriae naiskoor Tallinna Meestelaulu Seltsi sõpruskooriks aasta aprillis annab koor iseseisva kontserdi ülikooli aulas oma perre kuuluvate solistidega, kelleks on Lonny Paigaline (laul) ja Hilja Saarne-Neumann (klaver). MÕni päev hiljem esineb koor solistidega Riias Läti naiskorporatsioonide koori külalisena. Kontsert Õnnestub eesti naislaulu tutvustamisel naabermaal, saavutades ühtlasi Läti arvustuse täielise tunnustuse. Lava- ja näitekunstilise meele arendamiseks töötab korporatsioonis aastast näitering. Juba korporatsiooni algaastail katsetati mõningate lavastustega, millest õige rahuldavalt õnnestusid Kitzbergi Libahundi" II vaatus ja Raudsepa Klkerpilli linnapead". Viimast on korratud ka hiljem aastal ellukutsutud näitering kannab esilavastusena ette Raudsepa Mikumärdi". Järgnevad Mälgu Vaesemehe utetall", Metsanurga Agulirahvas läheb ajalukku", Tammani Võlglane", Kitzbergi Püve talus", katkendeid Raudsepa Sinimandriast", Adsoni Lauluisa ja kirjaneitsist" j. t. Välismaistest lavateostest mängitakse Galsworthy Joy'd". Raskusi valmistab lava puudus. Dekoratsioonid maalitakse ise primitiivsete abinõudega, samuti on griminijad enamjuhtudel olnud omad liikmed. Näitering on töötanud ka väljaspool organisatsiooni. Nii dramatiseeriti muuseas viimase poolt üheks Kaitseliidu ettekande- Õhtuks Gailiti Toomas Nipernaadi". Sama dramatiseering lavastati ka omas organisatsioonis. Kahest konvendis ilmuvast omavahelisest ajakirjast sisaldab JÕulualbum" karikatuure konvendi kui ka üliõpilaskonna eluavaldusisc.

6 Nr XI 35. Korp! Filiae Patriae Vilistlaskogu eestseisus 1934./35. tegevusaastal. Lucie Jürisson-Põdras, Valeria Viilip-Leesma (esimees), Aime Kangro, Luule Urov-Vinnal, Ella Anderson. Rebašurg" annab noorliikmeile võimalust avaldada oma eriharrastusi ja võimeid aastast tegutseb korporatsioonis pidevalt võrkpalli naiskond, mis vahelduva Õnnega on osa võtnud kõigist üliõpilaskonna võistlusist aasta kevadsemestril moodustatakse korporatsiooni vaimse elu intensiivistamiseks n. n. Kultuurtoimkond. Toimkonna esiülesandeks on kaasvõitlejaid enam hindama õpetada omakultuuri saavutisi, korraldades vastava kandepinnaga ettekande- ja vaidlusõhtuid. Koos raamatukoguhoidjaga koostab toimkond juurdemuretsetavate raamatute nimestiku iga tegevusaasta algul. Samuti aidatakse noortevanemat referaatide teemade leidmisel ja tööde hindamisel. Toimkond on korraldanud oma liikmeile ka soome keele kursusi. Täiel määral kuulub Kultuurtoimkonna valdkonda isamaalise Õhtu sisustamine omakultuuriliste ettekannetega Vabariigi aastapäeval. Ülikooli Õppejõudude ja üliõpilaste lähendamise sihiga korraldatakse kor.p! Filiae Patriae^ igal kevadsemestril Õhtu, ikuhu palutakse õppejõude abikaasadega. Vilistlaapere kasvades asutatakse 27. oiktoobril a. korp! Filiae Patriae Vilistlaskogu, kellelt korporatsioon on aegade jooksul saanud nii moraalset kui ainelist tuge. Samal aastal moodustub korporatsiooni Tallinna Koondis, kuna aastate vältel suur osa kaasvõitlejaid on siirdu- nud pealinna. Tallinna Koondis on püüdnud käsikäes organisatsiooniga kasvatada oma liikmeid rahvusliku mõtlemisviisi alusel, seistes sealjuures ühtlasi Õestusaate teenistuses. Välistegevuses on korporatsioon juba algupäevil näidanud küllaltki suurt aktiivsust aastal naiskodukaitse loomisel astutakse in corpore Naisüliõpilaste Kodukaitse Ühingu liikmeks aastal liitub korp! Filiae Patriae koos teiste naiskorporatsioonidega Naiskodukaitse IV jaoskonnaks, mille sihiks on vastava meeskorporatsioonide malevkonna toetamine aasta I semestril ühinetakse Lilli Suburgi Abiraha Toimkonnaga, kus ühes Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ja E. N. Ü. S. Ilmatariga on edukalt abistatud kehvemaid naisüliõpilast Samuti võetakse osa Tartus asetsevast Naisorganisatsioonide Lugemislaua tegevusest. Akadeemiliste ühingute tööle on korp! Filiae Patriae liikmed aktiivselt kaasa elanud, andes oma hulgast mitmeid juhtivaid tegelasi. Eriti tihedas seoses ollakse Akadeemilise Hõimuklubiga, kelle esimeheks paaril tegevusaastal on olnud korp! Filiae Patriae liige. Pidevalt on seisnud sääl korp! Filiae Patriae kaasvõitlejad ka teistel juhatusliikme kohtadel. Hõimuaate süvendamise eesmärgiga sõlmiti aasta algul sõprusleping Soome Hämäläis - Osakunta'ga, mille sihiks seatakse vastastikune tutvumine kahe sõsarrahva maa ja kultuuriga. Lepingut eraldab teistest omataolistest kohustus Õppida ja õpetada teineteise keelt. Huvi väikehõimude vastu põhjustas korp! Filiae Patriae liikmete algatusel esimese kõnelennu 24. veebruaril a. Eesti Ingerisse, millest osa võttis pääle viie korp! Filiae Patriae liikme ka üks meeskaasvõitleja. See oli esmakordne juhus meie riiklikul iseseisvusajal, mil eesti üliõpilased korraldasid äratusretke Ingeri väikehõimude juurde. Külaskäiku korrati järgnevail aastail. Üliõpilaskonna Edustuse tegevusest on pidevalt osa võetud. Korp! Filiae Patriae esindajad on töötanud toimkondade juhatajate ja liikmetena; samuti on täidetud juhatuses sekretäri ja laekuri kohti. Ka praegune SELL-liidu abipresident kuulub korp! Filiae Patriae liikmeskonda. Algul kandideeriti Edustusse Eesti Korporatsioonide Rühmas, millest eraldumine hiljem osutus vajallseks. Nimelt ei võimaldanud rühma kodukord oma liidri diktatuuri süsteemiga teatavail juhtudel eri seisukohtadele jäämist, nõudes alati rühma kui terviku esinemist. Korp! Amicitia ja korp! Filiae Patriae, seades üliõpilaskonna huvid kõrgemale üksikrühmituste huvidest, rõhutades sealjuures isikutubli-

7 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 471 duse printsiibi vajadust, moodustasid aastal esimese puht-naisrühma Eesti Naiskorporatsioonide Rühma nime all, et teos.tada edukamalt oma põhimõtteid. Nii on korp! Filiae Patriae 15 aasta kestel võitnud enesele eluõiguse akadeemilise pere liikmena, luues omapärase intiimorganisatsiooni tüübi, mille on võtnud omaks peale eestlaste ka teiste riikide naisüliõpilased. Eesti eeskujul tekkis aastal Lätis esimene naiskorporatsioon,,daugaviete", millele hiljem järgnes terve rida teisi. Leedu Filiae Lithuaniae" palus asutamisel oma eesti esiemalt koguni põhikirja ja kodukorra ärakirju, et nendele tugedes korraldada oma siseelu. Küll on erinevate olude tõttu mõlema maa naiskorporatsioonid nihkunud algkujust kaugemale,, üks rohkem, teine vähem, ent põhimõtted on üldjoontes püsinud samadena. Kui veel arvesse võtta naiskorporantide arvu rapiidset tõusu eesti naisüliõpilaste koguarvuga võrreldes, (eesti naisüliõpilasorganisatsioonesse kuuluvaist naisüliõpilasist on käesoleval semestril 65% naiskorporante), siis peab möönma, et Mill: Korp! Filiae Patriae asutajad liikmed. esimeste naiskorporantide vääramatu tahe läbi lüüa on saavutanud tulemusi. Elisabet Rammul. Korporatsioon Filiae Patriae algupäevilt Nüüd, mil seljataga korp! Filiae Patriae asutamisaja raskused, mil meie organisatsioon on leidnud kõikjal tunnustust, on huvitav pöörduda tagasi minevikku ja otsida sealt vastust küsimusele: «Milleks asutati korp! Filiae Patriae?" Praegu ei juurelda enam selle üle, kuna seistakse tõsiasja ees ja leitakse, et see peab nii olema. Ent 15 aasta eest oli küsimus nii üliõpilaskonnas kui ka Tartu seltskonnas põnevamaid, ning meil, asutajail, tuli mitmeid kordi päevas omi seisukohti kaitsta. Et võidaks mõista esimese naiskorporatsiooni asutamise paratamatust, püüan kirjeldada olukorda üliõpilaskonnas esimesil eesti ülikooli aastail. Vene ülikooli ja Rostovtsevi kõrgemate kursuste ajast oli säilinud üks nais- ja kaks sega-organisatsiooni, lisaks üks äsjaasutatud naisüliõpilasselts, milledega oli võimalus liituda akadeemilisel naisel. Kuna valikuvõimalusi oli ainult nende nelja organisatsiooni vahel, otsustasin isiklikult astuda puhtnaisorganisatsiooni, kuna sega-organisatsioonis esinev äärmuslik seltsimehelikkuse rõhutamine naise ja mehe vahel oli mulle vastuvõtmatu. Käisin külalisena ühe naisorganisatsiooni n. n. kirjandusõhtuil, kus mulle eriti silma torkas vabameelne suhtumine suitsetamisesse ja alkoholi tarvitamisesse. Püüdsin oma külaskäikudel kõnesoleva organisatsiooni liikmetega juttu teha põhimõtteliste küsimuste üle: kuidas tuleks naistel suhtuda karskusaatesse jne. Vastus oli: Peab valitsema täielik vabadus igas asjas. Üliõpilasorganisatsioon ei või oma ülesandeks võtta liikmete kasvatamist, mis tähendaks kitsendust isiku omapära kujunemisel. Isik arenegu vabalt, ümbruskonna surveta ja väliste mõjudeta. Ainult sel teel kujunevad huvitavad omapärased tüübid." Säärast suurt vabaduseihkamist võisin osalt mõista: olime äsja saavutanud vabaduse, riikliku iseseisvuse, ja priiuse-joovastus, mis oli haaranud kogu seltskonna, takistas ette nägemast kaugemale. Meie, rahulolematute, grupp tuli kokku olu-

8 472 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. NIILO SÖYRINKI Hämäläis-Osakunna kuraator. Korp! Filiae Patriaen täyttäessä 15 vuotta, saan Hämäläis-Osakunnan puolesta lausua lämpimämmät onnittelut ystävyyskorporaatiollemme. Viisitoista vuotta on kansan historiassa lyhyt aika, mutta vapaan valtakunnan alkutaipaleella se merkitsee samoinkuin yksilönkin elämässä perustavaa, suuntaa antavaa ikäkautta, joka varsin suurelta osalta määrää tulevan kehityksen kulun. Ja aatteellisen järjestön elämässä 15 vuotta on ju pitkä täival; se on ikäsaavutus, joka osoittaa, että tämä järjestö on löytänyt toiminnalleen oikean põhjan, että silla on yhteiskunnassa oma tehtävänsä, jonka toteuttamiseen se voi yhä kasvavalla voimalla antautua. Ylioppilasjärjestöillä on nykyoloissa erittäin tärkeä merkilys kaikissa sivistysmaissa. Ne kasvattavat opilliselle uralle lähtenyttä nuorisoa, jonka joukko viime vuosina on jatkuvasti suurentunut, oikealla tavalla kehittymään tulevaan tehtäväänsä isänmaan palveluksessa ja sen asioitten hoidossa. Ne opettavat akateemiselle nuorisolle oikeata isänmaanrakkautta sekä kurin ja vastuuntunteen merkitystä. Ne kasvattavat jäsenistään yksilöitä, jotka ymmärtävät velvollisuutensa myös yhteiskuntaa kohtaan. Opiskelevan nuorison kokoonpanossa on viime vuosikymmeninä tapahtunut huomattava muutos, joka on merkittävallä tavalla vaikuttanut myös ylioppilasjärjestöjen laatuun sekä toimintamuotoikorra põhjalikumaks ja kindlamaks kaaluteluks. Oli selge, et kuigi nii mitmeski asjas võisime nõustuda olemasolevate organisatsioonidega, siis ometi teatud arusaamised ja sihid käisid meie omadele risti vastu. Meie arutluste tulemused olid järgmised: rahvustunde süvendamise kõrval on vajaline tõsta naise iseteadvust. Oli kuidagi piinlik näha, et koosolekuil, välja arvatud üksikud erandid, võtsid sõna ainult mehed, naised nõustusid vaikides kõigega, mida kõneldi või otsustati. Puudus täielikult julgus ja üheväärsuse tunne mehega. Säärane olukord oli tingitud tõsiasjast, et naised seni olid olnud hariduslikult madalamal tasemel võrreldes mehega. Naistel polnud võimalik pääseda õppima veno ülikooli või siis ainult erand- hin: korkeakoulujen oppilasaineksen yhä huomattavampi naisistuminen. Tämä tosiseikka, jonka seuraukset ennen pitkää tuntuvat kaikilla yhteiskuntaelämän aloilla, on avannutyllioppilasjärjestöille tilaisuuden kokonaan uusiin työmahdollisuuksiin ja tehtäviin. Niiden on valmennettava akateemisesti sivistyneistä nuorista naisista työntekijöitä niille monille eri paikoille, joita aikaisemmin miespuoliset kansalaiset ovat enemmän tai vähemmän yksinään hoitaneet. Niiden tehtavana on antaa heilie se välttämätön kansalaiskasvatus, jota tiejuhtumeil. Akadeemiliste meeste ringis valitses veel uskumatult kindlasti põhimõte, et abielluda saab vaid arenematu naisega, kuna ülikooli haridus mõjub hävitavalt naiselikkusele. Kuid need seisukohad olid osalt õigustatudki, sest akadeemilised naised ise kultiveerisid n. n. sinisukalist vaimu. Meie leidsime, et tuleks tagasi pöörduda naise omapära juurde, loobuda mehe kopeerimisest ja mehestumisest. Naise ja mehe suhtumine teineteisesse olgu loomulik, ära üleliigne labasus ja seltsimehelikkus! Kahjulik on igasugune liialdatud vabadus joomises, suitsetamises ja seltskondlikus käitumises. Ilmtingimata vajalik on naise e nes ed is ts iplineerimine, vaimsete huvide tõstmine ja seltskondlik kasvatus. Nende põhimõtete elluviimi-

9 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 473 teelliset ja ammatilliset opinnot korkeakoulussa vaativat täydennyksekseen. Korporaatio Filiae Patriae on menestyksellä toiminut Eestin akateemisten naisten kehittämiseksi pystyviksi nühin tehtäviin, joita nuori itsenäinen valtakunta heille tarjoaa. Se on õllut mukana luomassa sita polvea, jonka käsiin vastuu isänmaan kohtaloista vähitellen on siirtyvä. Se on tahtonut kasvattaa naisia työskentelemään miesten rinnalla yhteiskunnassa sekä puolisoina ja äiteinä vaikuttaraaan kodin hiljaisessa piirissä jossa nainen kaikkina aikoina on õllut todellisen sisällyksen antajana. Mutta Hänaäläis-Osakunnassa on mielihyvin saatettu todeta, että korp! Filiae Patriae on tahtonut ulottaa toimintansa vieläkin laajemmaile ja suorittaa osansa myös siinä heimositeiden lujittamistyössä, jota Eestin ja Suomen akateemisen nuorison välillä on niin innolla harrastettu. Se läheinen ja lämmin suhde, jolla ystävyyssopimus korp! Filiae Patriaen ja Hämäläis-Osakunnan välillä solmittiin, on vuosi vuodelta jatkuvasti lujittunut. Me olemme saaneet kokea niin monta kaunista ilmausta süta voimakkaasta heimorakkaudesta, jota veljeskansojen nuorisot tuntevat toisiaan kohtaan, että me olemme tulleet yhä vakuu" tetummiksi näiden kansojen tulevasta läheisestä vuorovaikutuksesta. Nuorison parissa elävä aktiivinen heimorakkaus, joka ei ole muodollisen sukulaisuuden tai ulkonaisten olosuhteiden kehityksestä riippuvien hetkellisten sympatiojen varassa, vaan saa voimansa kiinteästä yhteenkuuluvaisuuden ja keskinäisen ymmärtämyksen tunteesta, on parhaana takeena veljeskansojen tulevasta onnellisesta kehityksestä. Me voimme täydellä syyllä toivoa, että meidän kansamme, jotka historiallisten ja maantieteellisten seikkojen takia ovat joutuneet erillään toisistaan huolehtimaan itsestään kumpikin omalia tahollaan, tulevaisuudessa saavat yhä enemmän vaikutteita ja tukea toisiltaan ja siten pystyvät aina voimakkaammin täyttämään tehtävänsä historiassa. Ainoastaan tätä tietä on luotavissa koko pirstaantuneesta suomalais-ugrilaisesta kansanheimosta lujan yhteenkuuluvaisuudentunteen täyttämä kokonaisuus, sivistysmahti, jolla on vielä paljon sanottavaa inhimillisen kulttuurin suurten neuvospöytien ääressä. Jos meissä nuorissa väin riittää tarpeeksi rohkeutta, isänmaanrakkautta ja uhrimieltä, niin me olemme taistelevat kansoiliemme suuren ja kirkkaan tulevaisuuden. Hämäläis-Osakunta toivottaa korp! Filiae Patriaelle pitkaa ikaa sekä jatkuvaa menestystä pyrinnöissään. Kasvattakoon se isänmaallen kunnon tyttäriä, jotka täyttävät tehtävänsä sekä yhteiskunnan että kodin palveluksessa. seks oli möödapääsematu uue organisatsiooni loomine, mis täiel määral võtaks omaks meie püstitatud sihid ja vaated. Miks asutasime korporatsiooni ja mitte seltsi, küsiti meilt sageli. Arvasime, et korporatsioon on kinnisem, intiimsem ring, kus on läbiviidav karm distsipliin ja alluvuse põhimõte, vastandina seltsides propageeritavale piiramata vabadusele. Olles oma otsuses täiesti veendunud, asusime korp!-i loomise teostamisele. Ülikooli valitsuselt ei tulnud mingit vastuseisu, ent uue organisatsiooni registreerimiseks vajalise kümne liikme leidmine sai üheks esimeseks raskuseks. Otsisime ja kõnelesime nädalaid ikka puudus meil kolm liiget. Meie tuttavad naisüliõpilased osutasid küll suurt huvi uuele algatusele, kuid ikka vastati: Asutage ära, küllap siis tulen," või ka sageli: Kuidas suhtub sellesse Estica või Vironia? Kui teaksin, et nad vastu ei ole, siis astuksin..." Saime aru, et ei või oma liikmeiks võtta sääraseid kõhklejaid, iseteadvuseta naisi, kes vähimagi raskuse korral laiali jookseksid ja siis võiks täituda seltskonna ennustus: naiskorporatsioonide iga ei kesta üle kolme aasta, nagu näitavad minevikukogemused teistest maadest. Niisugused pahatahtlikud ennustused tegid meile veelgi südamelähedasemaks meie kavatsused ja oli selge, et oma mõtete kindlal läbiviimisel me ei võinud oma ringis sallida kõhklejaid ja ebakindlaid. Jutt naiskorporatsiooni asutamisest levis kulutulena üliõpilaskonnas ja samas kutsus esile opo-

10 ÜLIÕPILASLEHT Heimosisaren muistelmia Kun ensimmäisenä suomalaisena jäsenenä yritän mielessäni eriteilä vuodentakaisia tunnelmia ja muistelmia korp! Filiae Patriae'n suojissa vietetyn lukukauden ajoilta, valtaa minut lämmin tunne. Muistan ennen kaikkea juuri sen todellisen siskouden, joka korp! Filiae Patriaen jäsenet niin kauniisti yhdistää toisiinsa. Kaikki he ovat yhtä suurta perhettä, johon minutkin, heimosisar, heti alusta alkaen lujasti liitettiin. Muistan iloisen ystävällisyyden ja alttiin palvelushalun, jolla korp! Filiae Patriae'n jäsenet aina toisiaan kohtelevat. Yhden ilo on kaikkien ilo, yhden suru kohtaa kaikkia. Heti konventin huoneisiin astuessa tulvahtaa vastaan tästä kaikesta kertova lämmin tuulahdus, joka parhaiten todistaa, etta korp! Filiae Patriae'n konventti on kauniilla tavalla osannut muodostaa jäsenilleen kodin. KERTTU MYLLYLÄ maan. Juuri nämä lauantai-illat osoittivat minulle, miten konventti veti jäseniään puoleensa. Kukaan ei halunnut lähteä pois. Yhdessä oli hyvä olla. Muistan erikoisesti erään rebasluennon, jolloin oli pühe isanmaasta. Silloin ymmärsin, etteivät tämän korporation jäsenet turhaan kanna kaunista Mieleeni nousevat monet tämän herttaisen kodin piirissä vietetyt hetket. Muistan opettavaiset rebasluennot, joilla meille tarjottiin viisautta, ei ainoastaan ylioppilasaikaa, vaan koko elämää värten. Muistan lauantai-illat, jolloin kokoonnuttiin esitelmiä kuulemaan, mutta niiden jälkeen ei raaltettukaan lähteä pois, vaan vietettiin aika yhdessä myöhään yöhön asti. Oi sita riemua, mitä näihin iauantai-iltoihin mahtui! Laulua, soittoa, hupaisia tansseja, hauskoja piloja aivan loppumattomiin! Ja viimeksi yöllä sytytettiin kaminaan tuli ja hiljennyttiin sen ääreen juttelesitsiooni ja vastutöötamise. Eriti agaralt püüdsid mehed naeruvääristada kõike, mis tuli meie poolt. Kõneldi igasuguseid hirmu- ja õudusejutte joomaklubi asutamisest, kuhu ei sobivat minna heast perekonnast tütarlapsel jne. Need jutud andsid esialgu soovitud tagajärgi me ei saanud kokku kümmetki naist! Kuid viimaks leidsime nad siiski ja korp! Filiae Patriae asutamine sai teoks. Asutamiskoosolek ja edaspidised kokkutulekud peeti minu vanemate korteris Näituse tänaval, sest kulud olid algul suured ja oma korteri küsimus lükati tulevikule. Elasime kogu asutamisaja mingis omapärases joovastuses, sest iga uus päev tõi mingi sekelduse ja vahejuhtumise. Olime märgilauaks üliõpilas- ja seltskonna halvustavaile juttudele. Ajalehe veergudel ilmus karikatuure ja igasuguseid joonealuseid, milledes suhtuti meisse naeru- vääristavalt ja pilkavalt. Suursündmusena oodati esimest värves esinemist, loodeti muidugi kõmu ja skandaali. Enne ametlikku esinemist koostasin esimehena meie deklaratsiooni, milles meeskorporatsioonele avaldasime oma sihid ja seisukohad. Esmakordselt läksime välismärgis «Vanemuisesse" kontserdile. See samm oli raske publik suhtus meisse pilkavalt, väljendades seda ilmselt naerus, valjude märkuste tegemises jne. Järgmisel päeval Verneri" kohvikus tuli meie juurde,,postimehe" toimetuse liige härra N. N., kes küsis: Kas täna on mardipäev, et need räbalad omale pähe olete ajanud?" Hommikul oli Postimehe" vitriinis suur värviline karikatuur, mis kujutas meie liikmeid joobnutena õllevaatidel, üleskutsega *. Veel on linte, veel on õlut uusi liikmeid võtab vastu korp! Filiae Patriae." Palusime selle kõr-

11 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 475 ja ylvästä nimeä: isänmaan tyttäret. Jokainen heistä on todellinen Eestin tytär, jokainen haluaa varttua ihanteelliseksi Eestin naiseksi, jokainen muistaa lakkinsa ja nauhansa punaisen värin symbolisoivan isänmaanrakkauden pyhää tuita. Kauniit ja innostavat isänmaaüiset laulut kaikuvat usein korp! Filiae Patriae'n suojissa. Olen ylpeä saadessani olla tällaisen isänmaallisen hengen läpitunkeman korporation jäsen ja õpin suuresti rakastamaan Eestin maata ja kansaa, vaikka oma isänmaani onkin lahden täkana. Muistan jäseniä toisiinsa lähentävät traditiot, jotka rikastuttavat heidan elämäänsä. Muistan kokouskutsujen viennit (kuinka jännittävää se olikaan ensimmäisen kerran!), syntymäpäiväonnittelut) rebasteatterit ja lukemattomat muut! Kaikkein valtavimpana on mieleeni painunut komerš, jolloin yhdessä eestiläisten heimosisarteni kanssa sain lyödä valko~puna-vihrean lakkini rapiiriin ja vannoa valan. Silla hetkellä erikoisesti tunsin, kuinka läheisiä kaikki olimme keskenämme. Kun tiesin joutuvani Tarttoon stipendiaatiksi, aavistin, että minulla oli edessä suurenmoinen lukukausi, mutta niin paljonantavaksi, kuin se todella nruodostui, en osannut sita kuvitella. Ja süta saan kiittää korp! Filiae Partiae'ta. Tunnen, että sen suojissa on minulla koti, jonne olen tervetullut ja josta aina löydän ystaviä. Ylpeänä katselen seinälläni riippuvia värinauhoja ja lakkia ja lasken korp! Filiae Partiae'n suojissa viettämäni syksyn elämäni kauneimpien joukkoon. Siksi olen valmis ensimmäisenä toivottamaan rakkaalle korporatiolleni parasta onnea sen merkkipäivänä. Viihtyköön ilo sen suojissa, säilyköön sen toiminnassa oikea henki, kestäköön sen jäsenten siskous! Vivat, crescat, floreat corp! Filiae Patriae! ^J^M, JLUylŽ. valdada ja otsustasime aru pärida mainitud ajakirjanikult. Teadsime, et ta töötab õhtul hilja lehe toimetuses. Varustusime ratsapiitsadega (et mulje oleks hirmuäratav!) ja üllatasime härrat ta töölaua taga. Meid silmates hakkas ajakirjanik end vabandama, seletades oma hommikust käitumist ebakaine olekuga. Samas lubas ka edaspidi loobuda selletaolisest kallaletungest meile. Meie külaskäik toimetusse levis linnas igasuguste variantidena. Kõneldi koguni, me olevat toimetajat peksnud ja sellega tõestanud oma toorust. Üldse andsid ratsapiitsad palju kõneainet. Kandsime neid kokkurullituina mantli taskus, sest oli juhuseid, kus meile käsitsi kallale tungiti ja taheti vägivallaga võtta meie välismärgid, samuti rebiti meie esimesil rebaseil sirklid maha. Säärasteks juhtudeks olimegi varustatud ratsapiitsadega, sest tänavaga ei saa teisiti lahendada vahekordi. Eriti vaenulikud olid meile mõned meesorganisatsioonid, kes lavastasid meie naeruvääristamiseks igasuguseid stseene. Ühel Naisühingu maskeraadil esines naiskorporandiks rõivastatud meeskaasvõitleja, kelle kleidi alt piilusid vanamoelised pitspüksid ja kes sellega nähtavasti tahtis pilgata meie tolleaegse seltskonna meelest tagurlikke seisukohti. Suurlööminguks arenes vahejuhtum kohvik Lindas" ; Sihvakas kuldblond daam ilmus kava- leri saatel saali ning asus publiku imestavate pilkude all lauda. Daamil oli peas värvitekkel, mis peaaegu täpselt jäljendas meie oma, süles kandis ta rebastekliga koerakest. Paar tellis lauale kümme morssi ja vahukoort, millega toideti koera. Meie kaasvõitleja E., kes ühes teistega viibis kohvikus, leidis tarviliku sellele kuidagi reageerida, ning olles pidanud vähe nõu naaberlauas istuva sakalanuse S-ga, ruttas daamilt M võtma värvimütsi. Paar tõusis üles ning kaitstuna E. Ü. S.-i liikmeist, kiirustus välisukse poole. Tekkis üldine rüselemine, milles ksv! E. rebis daamilt" värvimütsi ühes parukaga. Maskeeritu osutus üliõp. L.-ks, kes on praegu Tartu ülikooli õppejõuks. Järgmisel päeval saatis viimane ksv! E.-le ähvarduskirja, milles lubas preilit võtta kohtulikule vastutusele võõra vara omandamises, kui see teatud aja jooksul ei too tagasi «röövitud esemeid". Ksv! E. ei reageerinud kirjale, ja värvimüts ühes parukaga seisab veel praegu korporatsiooni arhiivis, jutustades noortele eelkäijate võitlusist. Esimesil semestreil tuli korporatsiooni uusi liikmeid kaunis visalt. Järsu pöörde sellesse tõi aga asjaolu, et.edustuse valimisil kandideerisime koos eesti meeskorporatsioonidega. Kuivõrd raske oli saada selle au osaliseks, ei osata tänapäev

12 476 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. Korp! Filiae Patriae 15. aastapäeval enam kujutellagi. Peeti korp! Fraternitas Estica ruumes mitu koosolekut, kus Korp! Filiae Patriae esimehena pidasin läbirääkimisi. Algul ei tahtnud meeskaasvõitlejad kuuldagi ühises nimekirjas kandideerimisest. Korp! Vironia esindajad teatasid, et neile on antud instruktsioone isegi vilistlaskogult, olla meiega ühinemise vastu. Küsimusele, millega seda põhjendatakse, selgus ääriveeri mööda kõneldes, et meisse üldiselt suhtutakse kui «avantüristide kampa", kogu ettevõte olevat ebasoliidne. Püüdsin uuesti põhjalikult selgitada kõiki meie sihte ja seisukohti. Lõpptulemuseks oli siiski meie võit. Kandideerimist Edustusse koos meeskorporatsioonidega võeti üliõpilaskonnas meie tunnustamisena de facto, ja nüüd polnud enam põhjust kurta sisseastujate vähesuse üle. Paari aasta jooksul oli korp! Filiae Patriae võitnud üldise poolehoiu. Nähti, et me tõesti peame kinni deklareeritud põhimõtteist ja seltskond lakkas meile omistamast pahesid, millede vastu võitlemiseks oli asutatud meie organisatsioon. Meie seisukohta kindlustas ka väljaspool teatavaks saanud valjus, millega eemaldati kohe alguses üksikud, kes ei võtnud omaks meie seisukohti alkoholi tarvitamises ja suitsetamises. Mõnelt poolt küll leiti, et karistus on liiga karm, kuid tuli arvestada loomisaega seal oli iga väärsamm meie endi poolt suur patt. Ei tohtinud ju need, kes tahtsid end ja teisi noori kasvatada, ise eksida. Peab märkima, et nii mõnigi kord "oli sisemine võitlus ülesseatud põhimõtete pärast raskem välisest. Viieteistkümne aasta jooksul on korp! Filiae Patriae liikmeskond kasvanud sadadesse, samuti leidub vilistlasi üle kogu kodumaa. Kõik nad kannavad ellu meie asutajate ideid, luues uue, rahvuslikult mõtleva, iseteadva, kaine ning elulise akadeemilise naise. Marta Rosenberg-Jürgenstein.

13 Hilma UBanöeter Cljetefe JBatter*iititfat \\t Criesberg Hetöa «lutti ailekfatiöra $5älfc 3 ohatuta Hatg <EWtieöe t>rltd> Signe Cteöemamt

14 478 * ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. Naiskorporatsioon eesti Iseseisvuse ajajärgul tekkinud üliõpilas-intiimorganisatsioonel on kahtlemata vähem võimalusi ajalugu teha kui eelsõja-aastail. Üliõpilastegevus on surutud kitsamaisse raamesse tänu imitmesuguseile riiklikele asutisile ja seltskondlikele organisatsioonele, kes sooritavad suure osa varem üliõpilaste õlgadel lasunud tööst. Teatav aktiivne kaasaelamine juba üliõpilaspõlves kõigele, mis-toimub riiklikus, ühiskondlikus ja kultuurilises elus, on endastmõistetavalt vajaline, liiatigi veel väikeriigis, kus rohked ülesanded nõuavad võimalikult iga tööjõu rakendumist. Kuid ülikooliaastad on noorele siiski esijoones ettevalmistusajaks tulevasele tegevusele. Kõrgemast õppeasutisest ellu astuv inimene peab olema tõeline haritlane, kes on arenenud ka kõlblalt ja maailmavaateliselt. Kuna ülikool annab peamiselt erialalist haridust, jääb isiku igakülgne arendamine, nii seesmine kui ka väline kasvatus, suurel määral intiimorganisatsiooni ülesandeks, kes peab teostama selle, milleni ei ulatu ülikool. Kasvatussihid viisidki akadeemilise naise uue, senitundmatu organisatsiooni-tüübi leidmisele. Olles teadlik, et naine on alati tihedamalt seotud koduga kui mees, jõuti veendumusele: rcaisorganisatsioon peab suutma anda oma liikmeile kasvatust, mille tulemused oleksid väärt kanduma edasi kodudesse. Varemasutatud naisüliõpilas-seltses oli otsene kasvatustöö laiemate ülesannete kõrval jäänud tagaplaanile. Uue organisatsiooni loojad aga tahtsid näha tihedamat sidet liikmeskonnas, mis tagaks kasvatussihtide edukamat teostamist, ja otsustasid sellepärast korporatiivse vormi kasuks. Ent mitte unustades erisugupoolte lahkuminevaid omadusi ja kalduvusi, tulevased naiskorporandid pidasid vajaliseks täita laenatud vormi osalt uue, omapärase sisuga. Nii seati endakontroll põhinõudeks, rõhutades iseloomu kasvatamise tarvilikkust positiivsete kalduvuste arendamise ja negatiivsete mahasurumise teel. Meeskorporatsioonide eeskujul tunnistati ka vanemusprintsiipi ja anti tähtsust autoritatiivsele kasvatusele, kuid nende põhimõtete rakendamisele asuti juba naiselikkuse seisukohalt lähtudes. Küll näitavad hiljem üksikute naiskorporatsioonide juures kasvatusideaali teostamise meetodid ja vahendid teatud erinevusi. Kuid ükski neist pole täpsalt jäljendanud meeste kasvatusviise, ja kuigi mõnel pool veel noorliikmeid karistatakse nurkasaatmise ja sisseandmisega", on põhiliselt kõik naised meeskorporatsioonides esinevast rebasdrillist ühteviisi kaugel. Iseloomu kasvatuse kõrval peeti vajaliseks ühtlasi maailmavaate arendamist mõttevahetuse kaudu omataolistega. Ei naisüliõpilase kasvatajana piirdutud ainult seesmise kasvatustööga, ideaaliks seati ka üldküsimusile aktiivselt suhtuv vaim. Vastandina seltsidele ei asetatud maailmavaate kujundamisele siiski pearõhk, vaid arvestades liikmete noorust, otsustati neile jätta aega, et maailmavaateline arenemine võiks toimuda kooskõlas kogu isiku valmimisega. Seega taheti säilitada noorte iseseisvust; liiga varajane nõue kindla maailmavaate järgi soodustab lähema ümbruse mõjudele alistumist, sest oma seisukohtade ebaküpsus sunnib paratamata puudujäägi katteks tegema laenu. Naised ei võtnud ka omaks tol ajal levinud,,vaba noorusaja nautimist". Kaugel elurõõmu eitamisest, peeti siiski vajaliseks juhtida oma liikmete töövaba aja otstarbekamat kasustamist. Naiskorporatsioonide arengule on üldse tulnud kasuks, et need pole kunagi olnud seotud kivinenud traditsioonidega, nagu paljud eelsõjaaegsed organisatsioonid. Eeskuju saamiseks toetuti küll olevaile, esijoones meeskorporatsioonele, kuulutades end ühtlasi sõltumatuks iganenud seadusist ja kombeist. Esimese naiskorporatsiooni asutamisel saadeti meeskonventidele järgnevasisuline deklaratsioon: 1. 9(fteie, lorp! "Jiliae ^atviae lüfmeb, oleme ecftlafcb ja tõotame itta nenbelö jääba. *) 2. SCfteie paleus on matmfelt ning majanbuölifelt tfefeifem ja ifeteabett? naine. 3. SSfteie tabame itta naijeüttubefs naiötefä jääba, eitame meešnaifi ja fuffraf^išfe. 4. SCftete nõuame ferroet ttaimu termeš lel?a ning fõrget ^ingefultuuri. 5. 9fteie, torp! giliae ^atriae liilmeb tabame eurooplafeb olla mitte ainult ftfemifelt, f. o. matmlifett ja Ijingelifelt, tt>aib la mälifett, f. o. feltšlonblifelt 3ärjeltlult näeme natfe feltsfonbliluš laötuatufeš täfyt fat ülesannet, mille Jäbiroiimift mõtmal* bab ainult lorp ora tiinme ring ^eie tabame olla aunaifeb, toõibetba lõige jõuga praegufe natšf oo pat;ebe tt>a tu. 7. 9fteie eitame joomift fui ntifuguff, Itttb jätame omale ttwbabufe laafa telja feltž= lonna paratamatuib trabitfiooniltft tar= mibufi. 8. SDZeie ei mõtte lopeeriba mee3lorporatft= oonibe fombetb ja pruule, maib fäten* bame ning muubame netb naife ifeloomu lofyafeli 9. kõiges tegettmfeš ti piira meie enbib ära* iganenub feabuöte ega lommetega, tt>atb toetame ennaff loomulilule mõišfufele. *) eftarafftoon on efttatub tolleacgfcž (1920) ttrjattitfls,

15 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT SCftete ei noua praegu üf;egi meesforporatf iooni poolefjotbu ega tunnuštuff. 9fteie ufume ftublašfi, et fee afajoofful ifeerte* fcft felgub, fa$ ja fuibaš meiega ü^iff tegewusata röõimalif on (etba. &uib ta fõige pahemal julijtumifel, f. o. meie eita= mife forrat, ei totytu. meie, roaib roõ"itte= me üffi, funi läbi lööme. QV\> l filiae *p<»t*iae eefifeifit$ + Need laused on saanud teerajajaiks naiskorporatsioonidele, võimaldades neile suuremat painduvust ja kaasaskäimist uute ideede ning ülesannetega, kogu kultuurilise ja ühiskondliku arenemisega. Nii ongi naiskorporatsioonid sammunud esirinnas mitmesuguste uuendustega eluläheduse suunas. Nad hakkasid esimestena rõhutama suurema välistegevuse vajadust, mida seni peeti seltside tunnuseks, kuid mille praegu ka suurem osa meeskorporatsioone on võtnud töökavasse. Samuti olid naiskorporatsioonid esimesi, kes jätsid kõrvale saksakeelsed laulud, asusid eestistama iiliõpilasoskussõnu ja asendama võõrsilt laenatud traditsioone omapärastega. Esimeses loomistuhinas oli võetud üle mõndagi, mis hiljem ebakohasena heideti kõrvale või vähemalt kohaldati naise loomusele. Naiselikkuse taotlemine saab üldse uue organisatsiooni tunnuseks. Pärastsõjaaegses naisüliõpilaste peres kiputi väärtõlgitsema naise-emantsipatsiooni mõistet. Paljud ei leppinud sellega, et avanesid võimalused suurema hariduse ja iseseisva elukutse saavutamiseks, vaid nõudsid ja võtsid enesele meeste eeskujul muidki vabadusi. Esimese naiskor.p-i loojad aga asusid seisukohal, et naise iseseisvumine ei tähenda veel, et talle oleksid lubatud niisama suured kõrvalekaldumised eetilistest normidest kui meestele. Emantsipeerunud naine pidi ühtlasi jääma naiselikuks naiseks sõna parimas mõistes. Selle põhimõtte teenistuses naiskorporatsioonid püstitasid nõude kõlbla eluviisi järele, panid maksma suitsetamiskeelu ja piirasid alkoholi tarvitamist. Kahtlemata tuleb lugeda suurelt osalt naiskorporantide teeneks nähet, et meie naisüliõpilaste hulgas leidub vaid 8% suitsetajaid. Naiselikkude kalduvuste arendamises mindi isegi nii kaugele, et esimese naiskorporatsiooni asutajad keelasid oma organisatsioonis lühikeste juuste kandmise. Säärane keeld, mis muide püsis üle kuue aasta, kõlab praegu küll kurioosumina, kuid ei tohi unustada, et poisipea tol ajal oli n. n. sinisukkade välistunnuseks, milline liik akadeemilisi naisi esimestele naiskorporantidele oli vastuvõtmatu. Seltskondlike vabaduste piiramine on põhjustanud lahkarvamusi ka naiskorporatsioonide eneste peres. Üksikud on püüdnud väita, et liikmete isiklik elu on igaühe eraasi, mille kontrollimine ei kuulu organisatsiooni ülesannete hulka. Nõue eraelu puutumatuse järele on mõnes nooremas naiskorporatsioonis põhjustanud koguni tõsiseid murrang-ajajärke. Kuid need on möödunud, jätmata sügavamaid jälgi, tänu uutele juurdetulijaile, kes tõid tervendavaid tuuli osaliselt liigsele vabameelsusele kaldunud vanema põlve sekka. Naiskorp-ide põhimõte kasvatada akadeemilist naist nii hästi vaimselt 'kui kõlblalt on saanud rõhuva enamuse seesmiseks veendeks, mille tagajärjel teisitimõtlejad on pidanud organisatsioonidest eemale jääma. Ühes tõotusega jääda naiselikkudeks naisteks kohustusid esimesed naiskorporandid kultiveerima rahvuslikke sihte. Kuigi iseseisvusaegsel üliõpilasel ei tule enam otseselt pühenduda rahvuskultuursele tegevusele, ei ole isamaalise meelsuse arendamine muutunud veel kaugeltki ajakohatuks. Eriti vajaline on see naisele, kes peab istutama kodudesse isamaa-armastust. Aetud soovist süvendada iseteadvust, naiskorporatsioonid õpetavad hindama omakultuuri väärtusi, korraldades ise vastavasisulisi ettekande-õhtuid või juhtides oma liikmeid sellekohastele üritustele väljaspool. Noortevanernad kontrollivad oma hoolealuste teadmusi eesti kirjandusest ja kunstist, aidates koos teiste vanemate kaasvõitlejatega neid rikastada ning süvendada. Samuti on naiskorporatsioonid püstitanud nõude õige eesti keele kõnelemise järele. Pealiskaudsel vaatlusel võib see tunduda liigsena, kuid tegelik elu näitab.praegugi veel kõikjal suurt hoolimatust emakeele vastu, mille kaotamisele naiskorporatsioonid tahavad aidata kaasa. Nii rakendab näiteks Filiae Patriae tööle oma liikmeskonda kuuluvaid eesti filolooge, kes koosolekutel, vaidlus-õhtutel ning üldse igasuguste sõnavõttude puhul jälgivad kaaslaste väljendusi ja ühistel koosviibimistel juhivad tähelepanu esinevatele vigadele. Rööbiti isamaalise meelsuse süvendamisega asuti ka hõimuaate levitamisele. Naiskorp-ides teotsevad kultuur- resp. referent-komisjonid on järjekindlalt korraldanud hõimusisulisi õhtuid ja soome keele kursusi. Paljude semestrite vältel on Ak. Hõimuklubi juhatajaiks oimud korp! India ja korp! Filiae Patriae liikmed, kõnelemata teistest juhatusliikmete ja ametnike kohtadest, mille täitmisel ei ole puudunud ükski naiskorporatsioon. Kõnesolevat org-i tüüpi eraldab teistest naisorganisatsioonidest 'õestuspõhimõte. See on tihe sõprusside, mis peab ühendama omavahel kõiki liikmeid ja mis avaldub ühtehoius, üksteise eest seismises, vastastikuses usalduses ja abistamises nii aineliselt kui ka üld-ning eriteadmuste hankimisel. Mehed on sageli katsunud väita, et naistel puuduvat igasugused psüühilised eeldused seltsimehelikuks suhtumiseks teisesse naisesse. Õigem on meelde tuletada,et veel meie emad on kasvata-

16 480 ÜLIÕPILASLEHT Nr Xl 35. tud vaimus, mida iseloomustab teatud vaenlikkus või paremal juhul usaldamatusest tingitud ükskõiksus omasoost isiku vastu. Kuigi ei pea paika eemalseisvate arvamus, et õestust taotlevate naisorg-ide liikmed veedavad aega tülitsemiste ning nääklemistega, peab ometi möönma, et ei ole kerge teostada täielist vastastikust usaldust. Mitme põlve kasvatustulemused on juurdunud sügavale naised ei saa veel nii hõlpsasti lahti teatud tagasihoidlikkusest ja jahedast viisakusest üksteise suhtes. Et aga õestuspõhimõte ei seisa ainuüksi paberil, võib kõige selgemini märgata seltskondlikes organisatsioones, kus naiskorporandid vanema põlve naistega töötavad kõrvuti, erinedes viimastest suuresti asjalikuma ja üksteise väärtusi erapooletumalt hindava suhtumisega. Ei tarvitse loetella naiskorporantide töötulemusi väljaspool organisatsiooni. Poolteist aastakümmet on suutnud näidata seltskonnale, et värvimütsi kandvad naised ei taotle ainult ajaviite ja lõbu sihte, kuigi seda kangekaelselt püüavad väita meie 'kirjanikud, andes oma teostes ikka veel vaid negatiivseid naiskorporantide tüüpe. Ka ülikoolitöös, mis igas naiskorporatsioonis on asetatud esikohale, ei ole jäädud maha teistest naisüliõpilastest. Koosolekute ajal praktiseeritavatel läbirääkimistel noorliikmete üle puudutatakse iga üksiku edukust tema erialal ja õhutatakse noori tarbekorral intensiivsemale õppetegevusele. Samuti arvestatakse tegevliikmeks vastuvõtmisel tehtud akadeemilist tööd. Et sellega on saavutatud tagajärgi, näitavad võrdluseks toodud andmed kahe naisorganisatsioonitüübi vanema esindaja vilistlaste arvu kohta. vanus vilistlasi E.N.Ü.S. 24 aastat 108 Korp! F. P On heidetud veel ette naiskorporatsioonidele, et nad lähevad liiga kaugele välise külje lihvimisel. Tõsi küll, naiskorporandid on juba asutamisajast peale püüdnud tutvustada oma liikmeid seltskondlikus läbikäimises maksvate normidega, milliseid kahjuks puudulikult tuntakse suure osa meie üliõpilaste kodudes. Kuid seltskondliku kasvatuse vajadust tunnustavad viimase aastakümne jooksul ka naisüliõpilasseltsid; minevikku kuulub ajajärk, mil vene mõjul ükskõiksusest käitumisreeglite vastu järeldati suurt seesmist arengut. Ja mitte vähem kui kommetele panevad naiskorporatsioonid rõhku liikmete harrastuste süvendamisele ja mitmekesistamisele. Korraldatakse referaat- ja vaidlusõhtuid, vaheldumisi muusikaliste ettekannetega ja katsetustega näitekunsti alal. Iga korrapäraselt,,vanemuiset" külastaja on võinud tähele panna, et draamaetendustel ja kontsertidel rõhuva enamuse iili õpilaspublikust moodustavad just naiskorporandid. On juhtunud isegi, et korporatsiooni koosoleku kvoorum ei tule kokku, kui samal õhtul mõni silmapaistev kunstnik annab kontserti. Viimasel ajal ongi hakatud seda arvestama, ja et ei kannataks organisatsiooni siseelu, lükatakse omavaheline õhtu ühtesattumise korral edasi. Lähtudes rahvustervikluse seisukohast ja eitades killustumist akadeemilises peres, naiskorporandid on püüdnud arendada läbikäimist kõigi üliõpilasringkondadega. Nende põhimõtete teenistuses on kaks naiskorporatsiooni koguni moodustanud erirühmituse üliõpilaskonna Edustuses. Kuid ka teised kaks, kes jäid kaasa tulemata, on võimaluste piirides katsunud leida ühist keelt niihästi korporatsioonide kui seltsidega. Leplikkus ja sallivus teisitimõtlejate suhtes näib üldse olevat naisi iseloomustavaks jooneks: olid ju ka naisüliõpilasseltsid esimesi, kes omakorda lõid püsivaid sidemeid korporatsioonidega. Kõigi eitavate suhtumiste ja etteheidete kiuste, mis naiskorporatsioonidele on osaks saanud juba nende sünniaastail, on nad kujunenud elujõulisteks. Peetud võitlused on neid koguni karastanud ja teinud iseseisvaks, õpetanud väärikalt esinema ka üksi, kui teised loobuvad toetamast, ja julgelt avaldama eriseisukohti, kui need on põhjendatud. Aime Kangro. J. Galsworthy,Joy" ja H. Raudsepa..Mikumärdi' korporatsiooni näiteringi lavastusel.

17 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 481. Korp! Filiae Patriae naiskoor Riias. Rahvuslus Ja hõimuaadc Iga rahvuse väärtuse määrab see, kuivõrd ta o>n suutnud oma aaretega rikastavalt edendada ja mitmepalgelisemaks muuta inimkonna kultuuri. Selle ülesande väärikaks täitmiseks on vajaline jõuda eneseteadvusele ja -tundmisele, et arendada ja õitsele viia omapärast, enda hinge kajastavat kultuuri. Kuid enese olemuse tunnetamisele jõutakse alles teiste kaudu, selle eelduseks on tutvumine ka teiste rahvuste kultuuriga, mille puhul tegemist on mitmesuguste orientatsioonidega. On küll tõsiasi, et see rahvus o,n enam kultuurne, kes suuremal määral omandanud üldinimlikku kultuuri, kuid viimane ei oma üldse kindlat ilmet, ta on elav, arenev ja vahelduv. Nii ei tohi rahvus ainult passiivselt vastu võtta olemasolevaid üldinimlikke väärtusi, vaid nende abil on ta Õigustatud tingimatult ja vabalt ennast määrama, luues nii uue külje üldinimlikule kultuurile. Kuid seejuures ilmneb hädaoht, et ei saadagi üle õppeajast, vaid võõrastele ideedele alludes kaotatakse ennast ja omandatakse võõ/ras ellusuhtumine, millise eeskuju najal oma kultuuri arendamine inimkonna ülhisedu seisukohalt on väärtusetu, Eestil seisab kultuuriülesannete täitmine suuremalt jaolt veel ees. Ta on lasknud end kaua mõjustada ning õpetada ja veel praegugi vaevleb ta, katsetades vahelduvate välisorientatsioonide sihipäratus kaoses. Need orientatsioonid omavad kahtlematult väga suure poliitilise ja majandusliku tähtsuse, kultuuriliselt aga vajame neid ainult kaudselt niipalju, kuivõrd nad meile väärtuste hindaimisaluseid ja selget teadvust meie oima kultuurilise missiooni vajalikkusest pakuvad. Lääne-Euroopa kultuur on tunnustatav ainult abinõuna 1, mitte sihina. Seepärast, kui anname sõrme liiga suurele kultuurilisele vabameelsusele, võime kaotada terve käe kosmopoliitsusele. Kultuur, mis pole iseseisev, ei saa olla ka tõeline üldinimlik kultuur. Ainult siis, kui hõimkonda käsitletakse rahvu-

18 482 ÜLIÕPILASLEHT Nr Xl 35. sena, jõutakse tõelisele iseseisvusele ja rahvus * likule meelsusele. Seega ainuke, mis meie rahvuslust edasi viib, on Soome Ugri hõimu tervikaade ja tema vaimse omapära arendamine.igasugused välisorientatsioonid on meile sisemiselt võõrad, hõimuaatele on aga juba alateadvuses eeldusi. Moodustades rahvuslikule meelsusele psühholoogilise jõutagavara ja sisu, on see kõige rahuldustpakkuvam, tervem ja loomulikum. Vabastades meid kahjulikest võõrmõjustusist, toetab see meid endaleidmises ja oma kultuuriliste aarete täiuslikkusele viimises. Kõige edendavamalt mõjustab meie rahvuslikku kultuuri vastastikune orientatsioon Soomega. Veresugulus, iseloomu omapära, keel, kultuurivarad, traditsioonid, usulised ja poliitilised tõekspidamised, ajaloolised jai geograafilised eeldused, eelkõige aga kultuuriliste ülesannete ühtlus seovad loomupäraselt meid ja Soomet koostööks. Juba Koidula, esimene soome silla laulik, unistas päevast, mil Soome ja Eesti rahvas ühendatud iseseisva rahvuskonnana osa võtab inimkonna suurest kultuuritöös t." Ja nüüd, mil paike on tõusnud, peame saama tugevaiks ega tohi leppida poolikuga oma sihtide taotlemisel, ühtekuuluvuse suur võim omab seda reaalsema tähtsuse. Kui me aga vaid ilusõnalise ja teoreetilise rahvuslusega piirdume, jäädes ise seejuures väiklaselt materialistlikeks, ei saavuta me kultuuriliselt midagi lugupidamisväärset ega kõrgeväärtuslikku. Peame käsitama õieti neid suuri ja kohusitävaid aateid, mis ei luba mingit ebamäärasust. Kõikide reaalsete sammude õnnestumise eelduseks on vaba sisemine veene ja meelsus ning sellest purskuv loov jõud. Nii vajame rahvusliku hõimuaate tõelikustamiseks ja elluviimiseks usu julget aktiivsust, et süvendada ühistööd kindlustavat sõprus ja ühtekuuluvustunnet. Sõprus on aga seda sügavam, mida enam lugupidamist teineteise isiksusele osutatakse. Seejuures tuleb kõigepealt üle saada egoistlikust kartusest, et ehk ise vahest rohkem sõprust ning huvi tuntakse ja pakutakse kui teine vastab sest ilusaim on anda vastutasu pärast tingimata. Tuleb optimistlikult kõikjal näha eeskätt positiivset, leidub ju halvaski ikka midagi hääd. Tänapäev nõuab raudset, oma kohustustes teadlikku noorust, kes tahab teostada suurimat ühiskonnas sihikindla töö ja julge loomistahte abil.. ' y^jii Rahva tulevikule ja kogu inimkonna arengule luuakse alus kodukoldel. Naised o>n rahvuse emad ja kasvatajad, neilt loodetakse ohvreid ja õigeid tõekspidamisi. Nii on naise suurim isamaaline ülesanne rajada kodudesse omarahvusluse vaimset õhkkonda, seades hõimuaate jõukülluse allikaks rahvuslikule meelsusele ja iseteadvusele. Seepärast peame rahvusliku hõimuaatega ühendama parima, mida suudame kindla tulevikulootuse, töötades sellest hingestatuna oma rahvuse püsimiseks. Adelheid Okas. Kas naine vajab politilist kasvatust? Kõnelemata naisest, on meil politiline kasvatus üldse viimaste aegadeni olnud puudulik. Sellest tingituna osutusi dki täies ulatuses teostamatuks säärase demokraatia põhialused, kus kõik eranditult, teadlikult vastutust kandes oma riigikorra tulemusrikkaks elluviimiseks kaasa aitavad. Nii jälgis seni osa rahvast meie politilist elu vaid seisukohalt, mis tema kitsaid huvipiirkond! kaitses, üldsuse hüvangut arvestamata. Seda koike on muidugi põhjustanud ka meie vaade riiklikule ülesehitustööle üldse, kus keskkohas ei nähtud riiki, vaid oma isikut. Riiklikku mehhanismi mitte alati ei puhastatud edasiminekut tõkestavast ollusest, vaid sellele lihtsalt lisati kõike võimalikku, hea kõrval ka mõnevõrra halba. Sel teel jõudsimegi tolle politilise ummikuni, millest küll ajutiselt oleme vabanenud, kuid mis võib meid uuesti tabada riikliku elu tavalisesse rööpasse tagasipöördumisel. Et vältida edaspidiseid ebameeldivaid üllatusi, on meie kohuseks saavutada suuremat teadlikkust riiklikes küsimusis, mis ei piirduks vaid eesti nime ja eesti lipu esiletõstmisega, vaid märgiks politilise mõtlemise tõusu üldse. Tegelikult peaks see maades, kus kogu rahvas peale passiivse valimisõiguse evib ka aktiivse, olema endastmõistetav. Demokraatlik

19 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 483 Korp! Filiae Patriae Tallinna Koondis. riigikord rohkem kui ükski teine nõuab oma kodanikelt teadlikkust. Seega demokraatlikus riigis väärib vaid see riigikodaniku nime, kes oma enese vastutusel meie rahva saatuse kujundamisel kaasa töötab. Kes aga ükskõiksusest ja tardumusest riigiasjadel just nii minna laseb nagu nad lähevad, ei ole demokraatliku riigi kodanik selle sõna oiges mõttes. Selleni jõudmiseks kahtlemata üheks abinõuks oleks (politiline kasvatu. Politilise kasvatuse mõjusid naiste juures pole meie saanud veel kogeda, kuid teiste maade eeskujud sel alal (fašism ja rahvussotsialism taotlevad küllaltki edukalt oma eesmärke) peaksid ka meid õhutama eesti naisele vajalise ja sobiva kasvatuse leidmiseks et nad mitte ainult politiliselt ärevatel aegadel, näiteks enne valimisi, ei tunneks huvi politiliste küsimuste vastu. Eesti Vabariigi asutamisel vastutusrikkaks koostööks kutsuti üles ka naisi. Nii saavutas eesti naine politilised õigused palju enam ajaloolise situatsiooni kui kauakestva süstemaatilise kasvatustöö tagajärjel. Kuni Eesti Vabariigi loomiseni enamus naisi kandis oma mõtteis pigemini kõike muud, kui osasaamist politilisest kasvatusest. Eriti märkimisväärt on, et sääraste olukordade juures suhteliselt niigi palju on juurde Õpitud ja riigi hüvanguks kaasa aidatud. Kuid veel paljud naised, kahjuks liiga paljud, ei ole teadlikud selles,, milleks neid kätteyõidelduid Õigused kohustavad. Üks osa ei oma üldse mingit seisukohta riiklikes küsimusis, ja kaugelt suurem enamus mõtleb seda, mida mees, isa või vend või juhuslikult kättesattunud erakonna brošuür soovitab. Ainult väike osa naistest on ühe või teise politilise maailmavaate teadlik pooldaja. Harilikult nende naiste hulka kuuluvad mitmesuguseisse organisatsioonesse koondunud naised, meil, enne erakondade sulgemist, peamiselt sotsiaaldemokraatide parteisse kuuluvad. Kuigi nende teooriaid teostamatuiks, nende õpetusi demagoogiliseks võib pidada, nende ettekandeis ja kirjutisis liiga palju lööksõnu leida, üks otn aga kindel: nende liikmeid koolitati, neis äratati huvi politiliste, riiklikkude ja majanduslikkude küsimuste vastu. Ja nii võis kujuneda, et politiliste arvamiste avaldamisel 18-aastane organiseeritud vabrikutüdruk palju väljakujunenumana esines kui temast kaks korda vanem õde kodanlikust ringkonnast. Küll on püütud ka kodanlikke naisi politiliselt kasvatada, kahjuks aga palju väiksema intensiivsusega. Erakonnad on nüüd poliitilisest kasvatustööst täiesti väljalülitatud. Ent rahva organiseerumisel Isamaaliitu, et teostada uusi riiklikke ja sotsiaalreforme, kasvatada endausaldust, leida parimaid teid rahva riikliku tahte väljenduseks, tahaks loota, et jätkub ka naise poolelijäänud politiline kasvatus, et kõik naised teadlikuna, sihikindlana, täieõiguslikkude kaastöötajatena riigis mehe kõrvale võiksid asuda. Käesoleval ajal, mil mitmed riigivalitsemise 'vormid võistlevad rahvavabariik ühelt ja fašistlik või mõne muu iseloomuga diktatuur teiselt poolt

20 484 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. peame oma valikus just meie rahvale kõige omasema tabama. Selle õige saavutamiseks vajame aga põhjalikku politilist ettevalmistust, sest ei ole vist kahtlust, et igaüks meist peab kasvama rahvavalitsusliku korra kandjaks, millest unistanud meie isad ja mida ette kirjutab meile meie loomus. See kohustab juurde õppima, täienema, arenema. Oma politilisia otsinguis oleme end tihti, nii teadlikult kui alateadlikult, lasknud mõjustada Lääne-Euroopast. Ka naise politilise kasvatuse alal võiksid eeskujudeks olla rahvussotsialistlik ja fašistlik naise kasvatus kuid peale mõne üksiku erandi, peaksime omandama vaid nende organisatoorset tehnikat, kuna nende põhimõtted ja -ülesseatud sihid tuleksid jätta kõrvale. Sest mõlemad oma kasvatusideedega lülitavad välja naise (politilisest ühistööst peaaegu täiesti, seades ideaaliks naise, kes vaid võimalikult palju lapsi ilmale toob, neid omakorda imperialistlikus vaimus kasvatab ja sõjaajal väärikalt kodu hoiab. Naise seisukoht riigis ei põhjene tema vaimseil ja isiklikel väärtusu, vaid ta on eeskätt naine, kes ei tohi moodustada endast mingit iseseisvat isiksust. See asjaolu põhjustab, et mees, näiteiks Itaalia keskklass.es, käsitab naist kui täisamandust, keda ta sageli õiglusetult valitseb, mis teinekord orjastamiseni võib minna. Vana Rooma kuulsuse saavutamiseks 1. et täita Itaalia rahva suurt missiooni, 2. rassiliselt, 3. et valitseda madalamal.seisvate rahvaste üle, mis neile tooks Õnne ja heaolu, iga fašistlikule kasvatusele alluv naine peab: pimedalt alistuma ülemuse käskudele, täielikku lojaalsust üles näitama mõtteis, sõnus ja tegudes kooskõlas fašistliku kasvatuse õpetusega. Need põhimõtted ei tohiks olla meile vastuvõetavad. Ent fašistlik naise kasvatus arendab ka naise füüsilist ja vaimsest tervist, ehitab üles perekonda moraalsel alusel, viib edasi rahvuslikku käsitööd, kõik seoses kõlbla ja isamaalise propagandaga. Sellest juba õpiksime meiegi, et see on meie kohus olla kasulik oma rahvale, tunda enam oma rahvuse väärtust. Rahvussotsialistlik naise kasvatus taotleb põhijoontes samu sihte, kuid märgib siiski: politika, olles niivõrd seoses riigi vaimse, kultuurse ja majandusliku saatusega, ei tohiks naist mitte ükskõikseks jätta. Naised peavad politikast omal viisil osa võtma, näiteks politiliste salongide asutamisega, nagu neid esines Prantsusmaal 18. ja 19. sajandil (vrd. pr. Göbbelsi j. t. politilised salongid). Säärane n. n. politiliste salongide süsteem, mis küll mõnevõrra võimaldab naisele eneseväljendust politilise! alal, eelistab naise politiliste sihtide teostamist raffineeritud vaimu ja erootika abil, otsimata koostööd avalikul ja kaasvõitlejalikul alusel mehega. Sel teel naine ei suuda säilitada lugupidamist, muutudes olendiks, kelle väärtust hinnatakse vaid tema meeldimisoskuses. Kuid naine ei tohi unustada, et ta seisab tuleviku teenistuses ja on tulevase põlve ees vastutav, et tal on täita osa rahva kultuurist. Väljakujunenud olukordade juures tähendab see aga ka seda, et naine peab politilise tahte arendamisele kaasa aitama. Kahtlemata peab otsima ja leidma politilises miljöös erilisi vorme, mis tema kaastööd viljakamaks muudaksid. Selleks naine peab olema iseseisev, kes oskaks töötada mehest vaimselt sõltumata, kes oma saavutistes mitte ainult teiste abile ei toetuks. Ta ei tohi kujuneda olendiks, kes politilise elu tagapõhjal juhuslikke niite tõmbab, kartuses riiklikkudele küsimustele kaasaelamisel kaotada oma naiseliku sarmi. Kas tõesti alles politilisea naisele õigusi ja kohustusi andev 20. sajand avastab toe, et riiklikult mõtlev naine kõik oma naiseliku meeldivuse kaotab? Neid meeldivuseta naisi on alati ainud. Nagu iga primitiivse politilise haridusega naine ei pruugi veel armastuse alal olla edukas, nii ka teadlik naine ei tarvitse riiklikult mõtelda osates kaotada sex appeal'i". Riiklikult mõtlevate kodanike ringi laiendamiseks aitaks suuresti kaasa naise politiline kasvatus. Ja selle teostamine? Tõhusaks edasiviivaks abinõuks võiksid olla mitmesuguste küsimuste arutlusõhtud (kitsamas ringis) teemadel, mis puudutaksid ajalugu, rahvamajandust, meie riikluse mõtet kui niisugust, väüs- ja sisepolitikat, jne. Et aga just need; alad üksikisiku politilist meelsust ja maailmavaadet võivad mõjustada, oleks tarviline ja ka huvitav, et ettekandeid teostaksid väga mitmesuguste kihtide ja vaadete esindajad, mis võimaldaks küsimuste mitmekülgset käsitlust. Seega areneksime praktiliseks koostööks, võimelisteks asjalikuks mõtlemiseks, viimistleksime ühtlasi ka oma sõnalist välj endusvõimet. Ajalooliselt võiks käsitleda eesti riikliku iseseisvuse saavutisi, mida oleme võitnud oma iseseisva riigi loomisega, ja mis eestlus oli siis, kui temal puudus iseseisev riik. Me peame tugevndama usku enesesse ja kultuursusse, et igaüks meist omal viisil kannaks ja väljendaks eestluse kultuurilist ilmet, et me mitte magneetilis-elt ei alluks paljudele tumedatele vooludele, mis praegu maailma liigutavad, noile, millised oma rahvuslik-egoistlikes tunges kogu Euroopa vaimuelu nagu ühe pitsatiga lööduks tahavad muuta ja seega teda koguni ähvardavad hävitada, Vajaline oleks tutvuda otsingutega, ka mõtteid vahetada selle üle, mida on tahtnud ja loonud meie põhiseadused autoriteedi ja vabaduse ühendamiseks, ning riikliku vormi leidmiseks,

21 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 485 Korp! Filiae Patriae vilistlasi 15, aastapäeval millist meie ajalugu, kultuur ja loomus meile ette kirjutab. Kuid noil arutlusõhtuil tuleks käsitleda ka maailma ja eesti ajaloo sidemeid. Ja kuna need õhtud kõiki tühikuid ei suuda täita, siis peaksime koostama ka vastavate raamatute nimistu, mida üksteisele soovitada. i Ajaloolised küsimused viivad juba iseenesest riiklikkude küsimusteni, näiteks riigi, linna, maakonna valitsemisviisidest, koolist ja kirikust. Siis edasi üleminek rahvamajandusele, kus omaette peatüki peab omistama sotsiaalpolitikale. Aga ka kaubalepinguid ja tolliasjandust võiks valgustada samuti kui tööstusliku ja põllumajandusliku tootmise põhialused. See ei ole muidugi mõeldav, et meie kõigis neis küsimusis ühe või kahe kuuga saaksime omandada põhjalikke teadmisi. Ka ei ole säärase kasvatuse mõjud praegu ette näha, sest meil ei ole veel võimalusi politilist huvi edasi arendada, vaid me peame seda eeskätt äratama. Siin võiksid just naisüliõpilased, kes riiklikke, ajaloolisi ja majanduslikke küsimusi teaduslikult käsitlenud, abiks tulla; võiksid omal käel, mõningate teemade arutlemiseks ksv! ksv! kokku kutsuda, ja kui kõikide huvi ja tahe ainesse süveneda on suurenenud, siis mõne eriteadlase kaasabi paluda, kelle ettekanne juba suurema kuulajaskonna ees toimuks. Üliõpilasorganisatsioonid, nende hulgas ka naiskorporatsioonid, ei tarvitseks oma apolitilisuse tõlgitsemises nii kaugele minna, nagu see sünnib praegu. Muidugi üksik organisatsioon ei või kujuneda demonstratiivselt ühe või teise politilise voolu pooldajaks ja politiliseks pesaks selle sõna otsemas mõttes. Vajadust vältida politilisea ebaküpsemate mõjustamist teatud voolu huves tugevamate poolt ei saa küll eitada. Kuid siin ei.peeta silmas, et ka vaidlusõhtuteta, mis korraldatud politiliste küsimuste arutamiseks, kus igaüks kaasvõitlejalikus ringis vabalt oma seisukohti saaks esitada ja küsimusi mitmekülgselt käsitleda, võib erakõnelustes mõjurikkam kaasvõitleja politilisea vähemteadlikke veel tugevamini mõjustada. Ka akadeemilisel naisorganisatsioonil tuleks vastutust kanda, mitte ainult kultuurilises, vaid ka politilises osas eesti naise kasvatustöö eest, tegutsedes naise sellekohaste teadmiste suurendamise suunas. Praegune üliõpilasorganisatsioonide apolitilisuse tolgitsemisviis aitab kahtlemata mõnevõrra kaasa politiliselt ebateadlikkude kodanikkude arvu kasvamisele. Siin oleks kindlasti vaja teatavat reorganiseerimist. Ja sellise kasvatuse tagajärg, edu? Kiirelt ta ei saabuks, aga see ei tohiks olla ka kõige olulisem. Kõikide püüdmiste sihiks peaks olema, et me kunagi aastate vältel jõuaksime nii kaugele,, et kui meilt, naistelt, kaasabi riiklikus ülesehitustöös nõutakse, siis me senisest suurema valmisolekuga ja kaugeleulatavama sise* mise küpsusega võiksime asuda nende ülesan^ nete täitmisele. Niina Poska.

22 486 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. Eesti raamat võitleb käesoleval aastal oma olemasolu eest, raamat kui vaimne väärtus. Meiegi raamatul on oma seesmised ja välised vaenlased, mis takistavad tema levikut. Masside politiseerimine on tõstnud esile ajalehe. Ajalehe lugemine on aga pigemini kõike muud kui hää ettevalmistus raamatu lugemisele: ei kanna ju ajaleht mingit isikulist ilmet, kuna enamik ajalehe artikleid, pääle juhtkirjade, on nimetud. Ja kõige vähem isikuliselt kirjutatud ajaleht jääb ikka loetavaimaks, eriti säärane, mis eeldab kõige vähemat eelharidust oma lugejalt. Lehe tiraaži tõstmiseks ei põlga kirjastaja ühtegi odavat võtet. Lugejaskonna võitmiseks läheb ta isegi nii kaugele, et saadab turule alaväärtusliku kaubana kunstilise ja kirjandusliku tasemeta romaane, mis samuti kui ajaleht taotlevad ainult sensatsiooni, kandes vaid väliselt raamatu kuju ning ilmet. Sellised raamatud, tururomaanid ja raudteelektüür, visatakse nagu ajalehtki kohe pärast lugemist nurka ja unustatakse. Nad on täitnud meelelahutuse ja ajaveetmise ülesande, vastandina raamatu õigele sihile raamatute kogumisele. Filmis nähakse suurt võistlejat teatrile. Suuremaks vaenlaseks võib teda pidada siiski raamatule. On ju tegelikult vähe filme, mis olemuselt tõesti dramaatilised. Film surmab vaatlejas peaaegu igasuguse kujutlusvõime, vastandina teatrile ja raamatule. Puudusi ja ebausutavusi, mis tekib seesmiste konfliktide kujutamiser filmis, katavad näiliselt tehnilised hiigelsaavutised ning efektid. Ajaleht ja film on raamatu kaks välist vaenlast; nende mõlema ohvriks langeb igaüks, kellele raamatu lugemine pole saanud veel harjumuseks. Paljud lugejad kaovad raamatule seetõttu, et nende haridus ja seesmine intelligents tõsisemaks lugemiseks on liiga puudulik. Leidub ju alati vabandavaid põhjusi, milliseid kuuldub sageli, just intelligentseilt mehilt, et elu olevat, isegi raske küllalt ja igapäevane töö tüütu ning masendav, õhtul suudad vaid ajalehe joonealust kriminaalromaani lehitseda ja sellegi juures uinudl Kas sääraseile lugejaile poleks parem juba soovitada unerohuna kuiva teadusliku raamatu sirvimist? Raamatu vaenlaseks võib olla ka raamatu autor. On kirjanikke, kes salates omi seesmisi veendeid, asuvad tururomaanide produtseerimisele, et raamatul oleks vaid levikut ja töö end hästj tasuks. On loomulikult ka teisi, kes küll ei suuda laskuda selleni, kuid meid kirjanduslikult siiski ei rahulda. Viimaseiks osutuvad autorid," kes asuvad lahendama ülesandeid, milleks and ja võimed pole küllaldased. Ei suuda ju kõik kirjanikud üksi kujutlusvõime abil kirjeldada kultuuri- ja tööalasid, milliseid pole ise silmaga näinud, millest arusaamiseks puudub vahel kas või vastav ettevalmistus. Asjata ei nõua kirjanikud tasuta sõite raudteel, et pääseda lähemale kultuurielu nähetele. Elulähedus puudub sageli isegi meie nimekamail kirjanikel, puuduvad isiklikud kogemused, mille tagajärjel raamatu mõningad leheküljed võivad muutuda lugejale ebausutavaks. Nii näiteks Elu ja armastuse" paigutine ebareaalsus erootiliste küsimuste vallas, mis laseb oletada väheseid läbielamusi, võib viia arvamusele, kas on autor enda juba tõesti tühjaks kirjutanud ja missugune on järgmine teos kas Tõe ja Õiguse" tasemel püsiv või madalamal. Ja kas ei vaielnud alles mõne aja eest toosama kirjanik heinatöö viiside vastu, milliseid kujutas A. Jakobson Andruksonide suguvõsa" tsüklis. Sellest tekibki harilikus lugejas küsimus, kummal on õigus teist arvustada? Need on vaid vähesed näited kirjanike välismaailma puutuvate teadmiste ja hingeeluliste nähete tundmise puudulikkusest. Kujutatav maailm tundub pahatihti väljaspool elu seisva eraku prisma läbi vaadatuna või skemaatilisena. 'Ent millist energiat vajab kirjanik tõeliselt hea raamatu kirjutamiseks, missugust teadmuste küllust, missugust ettevalmistust! Sageli kulub ainult eeltöiks aastat viis, ja kes kindlustab seni äraelamise? Vähe on meie väikesel kodumaal ainelisi võimalusi läbielamusiks, kehv majanduslik kandejõud ei võimalda igakord lähedale pääseda elule endale, sellest siis kõik need lüngad kirjanike loomingus. Et teenida ülalpidamist vahepeal, kuni kirjastaja heaks arvab vastata, tuleb kirjanikel paratamata ajalehis joonealuseid kirjutada. Pole siis ka imestada, kui vaid eriliste kirjanduslikkude huvidega mehed põhjalikumalt süvenevad meie ilmunud kirjandusesse, kuna teised, ka haritlased, suhtuvad sellesse vägagi umbusklikult ja eelistavad ajalehejoonealust; viimatimainitut ei saa loomulikult hääks kiita, veel vähem õigustada, ja ometi on see paratamatus. Kuid millist arenguteed on käinud lugemises praegusaja intellektuaalne naine! Algas keskkoolis (väljaarvatud muidugi Õppetundides sunduslikult läbivõetud klassikud) Tšarskajaga, kes oli tolle aja plikade lemmikkirjanikke. Luges samal ajal ka saksa autoreid, nagu Spyrit, Esch-

23 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 487 struthi ja teisi. Puudus peaaegu täiesti emakeelne noorsookirjandus. Ka polnud meil võrdseid kirjanikke Tolstoile, Turgenjevile, Dostojevskile, kes olid suutelised mõjustama gümnaasiumi keskklasses Õppiva noorsoo maailmavaadet, sundides isegi jäljendama nii mõndagi eeskuju ja kangelast oma loomingus. Olid muidugi juba Vilde, Bornhöhe ja Liiv. Mäletan, lugesin vanemate raamatutagavaras leiduvaid Liivi ja Bornhöhe teoseid mitmel-mitmel korral läbi, samuti Mäeküla piimamehe", Mahtra sõja", ning Gustav Suitsu luuletised. Muide, minu lugemist on esimesena suuresti mõjustanud isa, kes soovitas raamatu juurde asumisel tutvuda kõigepealt eessõnaga. Kuigi see esialgu tundus igavana, veendusin pea õpetuse paikapidavuses. Ent ei tulnudki väga kaua oodata moodsamat ajaromaani, millise ideestik olnuks haarav, meeleolu loov. Tekkis Felix Ormusson" ning sama autori meeleolutsevad pisinovellid Õhtu taevas" ja «Toome helbed", tekkisid Tammsaare üliõpilasnovellid. Kooliplika hakkas kohandama maitset ja maailmavaadet juba meie oma kirjanike loomingu järgi. Kirjandusringes peeti referaate äsjailmunud raamatute üle. Meteoorina kerkis kirjandustaevasse Siurü", tõi Underi, Adsoni, Visnapuu ja Semperi. Kuidas oldi vaimustatud ja tsiteeriti nende hõbedasi kuljuseid, sonette ja pierrette! Tekkisid siurutseva" Gailiti naistevaenulised teosed. Tärkas tütarlapsis viha nende ilgete naistüüpide looja vastu. Ent kõigist nimetatuist on saanud vahepeal tooniandvad kuulsused meie kirjanduses. Paarikümne aasta jooksul on sündinud imesid, on muutunud üha produktiivsemaks ja jõulisemaks Tammsaare, Metsanurk, Mälk, j. t. kroonitud pead. Nüüd juba avaneb võimalus teha valikut, noppida välja väärtuslikku ja kaunist. On esmajärgulisi naisluuletajaid, nagu Marie Under, Anna Haava ja ika Betti Alver, on intellektuaalseid romaniste, nagu Aino Kallas, Reed Morn ja Leida Kibuvits. On tekkinud rida naiste-ajakirju, mis virgutavad üha suuremale lugemisele. Välismaa on meie kirjandusturule paisanud kirjandustaeva kinnistähti, nagu Undset, Lagerlöf, Deledda. On ilmunud meeste sulest rida romaane, kuulsusilt nagu Galsworthy, Zweig, Wassermann, Sillanpää, Th. Mann, Lewis j. t. ja naine, kes alati on lugenud rohkem kui mees, püüab leida aega hää raamatuga tutvumiseks. Naise, olgu siis akadeemilise, väikekodanliku või töölisnaise, lektüür on peamiselt ikka ilukirjandus, mida tõestavad raamatukogude statistilised andmed ja tööpraktika. Erinevusi esineb vaid valikus. Loetakse proosat, luulet ja vähemal arvul näitekirjandust. Suurima protsendi naise lektüürist peale ilukirjanduse moodustab biograafiline ja memuaariline kirjandus, kirjandus- ja kunstiajalugu ning reisikirjad. Teadusliku kirjanduse kasustamisel ilmnevad naise juures juba erilised motiivid, kas praktiline vajadus elumurede ja ülesannete lahendamisel, kujutluste rikastamise või teoreetiliste teadmuste kogumise tarve erilise teadusharuga tutvumisel. Tekib küsimus, missugune on siis õieti naise lektüüri moodustav kirjandus, kas naiste- või meeste raamatud. Mida tuleks mõista naiste raamatute all, kas neid, mis loodud naiste eneste poolt, või neid, mis käsitlevad naise elu ja saatust? Või hoopis meeste loomingusse kuuluvaid ja mehi käsitlevaid töid? Arvestades raamatukogude laenutusi ilmneb, et ei saa üldse koostada puht naiste või meeste raamatute nimistut. Teatud tagasihoidlikkuse ja ettevaatlikkusega peame siiski kinnitama, et naised loevad peamiselt selliseid teoseid, mis neid kui naist puudutavad, see käib ühevõrra nii ilu- kui teadusliku kirjanduse kohta. Praktiliste vajaduste tõttu kasustab naine veel rohkesti kodumajanduse alu käsitlevaid ning lastekasvatusse puutuvaid ajakirju ja raamatuid, sotsiaalteadusi vaid kitsamas mõttes ja teoseid, mis teda kui naist puudutavad, s. o. seksuaal-, abielu- ja naisküsimuste alalt. Tavaline naine ei loe puht ühiskonnateaduste valda kuuluvaid teoseid, ta otsib vaid vastust põlevamaile eluküsimusile, lahendust praktilisile toiminguile. Neist motiivest tõugatuna ka- Korporatsjooni lugemistuba

24 488 ÜLIÕPILASLEHT Nr xi 35. Teaduslik kirjandus ADO VABBE Ilukirjandus ADO VABBE sustab ta just kasvatusteaduslikke ja kodumajandusse puutuvaid raamatuid. Peab veel tunnistaima, et ka ilukirjanduses ei otsi naine teaduslikke ja laialivalguvaid teemasid, tal on oma teatud joon, mis lugemiskava läbib. Ei harrasta tavaline naine näit. kirjanikke, nagu Balzac, kõnelemata sotsiaalsest, poliitilisest või filosoofilisest probleem- või tendentsromaanist. Kaunis piiratud on üldiselt see ala, mis huvitab naist laialdases ilukirjanduse vallas. See on romaan või jälle biograafiline romaan, mis jälgib inimsaatust, ja sellest sõltuvalt on etsitavaimaks naise lektüüris kuulsate ajalooliste isikute, eriti naiste kohta käivad biograafilised romaanid. Eelistatakse just neid eluloolisi romaane, mis kannavad pealkirjas kuulsa naise, kas valitseja, kirjaniku või kunstniku nime, ja seda arvatavasti päris vaistuliselt. Ei otsi naine isegi üldist inimsaatust käsitlevat raamatut sedavõrd kui säärast, mis kujutab naise saatust, naise maailma.ning kasvatuslike ja noorsooraamatute näol naise ülesandeid elus. Tahetakse näha inimest, kellega avaneks võimalus ennast kõrvutada, kellega arvatakse leidvat ühiseid jooni. Negatiivses vormuleeringus võiks öelda, et naisel üldiselt.puudub huvi ilukirjanduse ja teadusalade vastu, mis ei puuduta teda ennast, väljaarvatud muidugi iga üksiku kutsealaline kirjandus, missugune loomulikult on huvi keskpunktiks. Ilukirjandus on siin mõeldud vaid jõudetundide jaoiks. Naist huvitab naine ise ja raamatud, mis kirjutatud naise ning tema ülesannete kohta. Siin võiks isegi ennustavalt öelda, et see väide on ka maksev tuleviku suhtes, kuigi neid igavesti ühiseid jooni naises kaotab mõnikord erakorraline ja revolutsiooniline ümberkorralduste ajastu, nagu praegusel kommunistlikul Venemaal. Ka sel juhul ei saa neid kogunisti kustutada. Huvitav on, et iseloomus- tus, mille annavad tähelepanekud naistele raamatute 1 laenutamisel, on täielises vastuolus teooriate ja Õpetustega, mis suurt osa mängivad käesoleva aja naisliikumises. Eeltoodud iseloomustus on. maksev samuti avalike raamatukogude naiseliidi kohta. Et naine jääb truuks oma olemusele ja kasustab teaduslikke raamatuid vaid siis, kui vajab neid endisiks uuringuiks või kutseala praktiliste tarvete tõttu, kinnitab ka meie organisatsiooni liikmete vahel korraldatud ankeet. Sellest ilmneb, et nii naisüliõpilane kui ka ülikooli lõpetanud akadeemiline naine eelistab kirjanduse vallas ilukirjandust ja peamiselt proosat. On vaid üksikuid, kellel pearõhk langeb luuletisile. Ainus domineerivaim teadusala on kunsti- ja kirjanduslugu, mis jällegi väga naiselik. Päris üksikud kutsenaised on maininud ankeedis, et harrastavad peale ilukirjanduse ka teaduslikku kirjandust, kuid kahtlemata kutsealalist, nagu raamatukogundust, arsti-, loodus-, Õigusteaduslikku ja põllumajanduslikku kirjandust. Need on aga peamiselt ka säärased vilistlased ja tegevliikmed, kes ülalnimetatud aladel ise end avaldanud ajakirjanduses ja raamatuis. Naiselikult väljaarenenud lugemise joont ei tohiks.naise juures alahinnata. Maailmas on ju igal üksusel eluõigus, ja sellest lähtudes ongi naise suurus ja tugevus selles, et ta usaldab iseenda vaatekohti, et ta ei püüagi teda ümbritsevat toelist objektiivset maailma enda isikulise maailmaga kõrvutada, või isegi sellest kõrgemale asetada. Vahest peitubki selles suur tugipunkt kultuuri- ja rahvaelu tervikule, et naine oma põhiolemustes jääb kõigile feministlikele teooriaile vaatamata ikka naiseks. Ja iga naine peaks seepärast oma kodus omama jõudenurka, kuhu ilmtingimata kuuluksid raamatud ja hubane lugemisvõimalus. Peale ilukirjanduse ja

25 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 489 Häme-Osakonna viimasaegsest tegevusest Häme-Osakonna arengule suunda andvaks asjaoluks oli oma maja valmimine a. Siis teostus mõte küllaldaselt suurte ruumide saamisest, kus eri harrastusringei oleks igaühel oma kogunemispaik. Suure osakonna jagamine tegevust elustavaisse maakonnaringesse võis nüüd lõplikult sündida. Eriline, muist osakondadest lahkuminev Häme-Osakonna seesmises korralduses ongi see, et kõik osakonna liikmed kuuluvad mingisse ringi. Viimaseid on kolm: Ita-Hämeen Kerho, Kanta-Hämeen Kerho ja Pirkkalais-Kerho. Ringideks jagamine toimus Häme suuremate koolikeskuste alusel. Iga ring valib iga aasta oma liikmete seast ametnikud ja tegutseb siis erilise rühmana, koondades oma liikmeid koosolekuile ja koosviibimisile. Eri ringide isetegevusest hoolimata on siiski säilitatud osakonna terviklus ja ühtekuuluvus. Kord nädalas, teisipäeviti, kogunetakse ühisele koosolekule. Neist osavõtt on enamasti võrdlemisi loid, kui just koosolekuteates ei mainita mõnd eriti tähtsat päevakorra Häme-osakonna ametnikke a. punkti. Liikmeskond nähtavasti usaldab sel määral omavalitud kindlaid ametnikke, et ei võta vaevaks tulla koosolekuile muidu kui ainult otsustavail juhtudel. Osakonna tegevuse üle valvajaks on inspektor, kelle osakond valib Helsingi Ülikooli professorite hulgast. On loomulik, et inspektori soe suhtumine üliõpilaselu mitmekesistesse üritustesse tähendab ääretult palju. Meie osakonnal on olnud jätkuvalt Õnne omada inspektoreina mehi, kes on lahkelt ohverdanud oma aega ja jõudu meie töö juhtimiseks. Meie praegune inspektor prof. Salmiala on oma eeskujuga sisendanud häme üliõpilasisse, innukat isamaalist meelsust ja on intensiivselt suunanud me tegevuse soomlusvõitlusse. Meie alalisist ametnikest, kes üldiselt valitakse aastaks, on tähtsaim kuraator. Tema õlul õieti lasub kogu osakonna töö järeleüldteaduslike käsi- ning sõnaraamatute peaksid naise isiklikku raamatukokku kuuluma umbes alljärgnevad: I. Armastus, abielu, perekond. 1. Abielu ja armastus. 2. Perekonnaelu. 3. Lapsed. 4. Lapsepõlve mälestisi mitmelt autorilt. II. Praktilised juhised tegelikuks kodu-majapidamiseks ja perekonnaelu kujundamiseks. 1. Kodumajapidamine ja; köök. Kokaraamatud ja toitlusõpetus. 2. Tervishoid. Üldised tervishoiu raamatud. Naise kehakultuur. Abielu. Ema ja imiku tervishoid. Haigeravi. 3. Rõivad, rõivaõmblemine ja käsitöö. Ilu-, majanduslikud ja tervishoidlikud põhimõtted rõivastamisel. Rahvariided. 4. Elamu ja aed. Elamuikultuur. Majariistad. Lilled, aed, aiandus. 5. Kodune kasvatus. Igapäevane kasvatus. Kehakasvatus. Suguline kasvatus. HingeliskÕlbeline arenemine. Üleminekuajajärgu küsimused. Kasvatustöö tervikuna. 6. JÕudetunnid kodus. Sissejuhatus. Mängud vanadele ja noortele. Kodulava. Lektüür. Kodumuusika. Kunstivaatluse Kodumaa tundmine. Juhiseid looduse vaatlemiseks. III. Naine ja. avalikkus. 1. Juhtivate naiste elulood. 2. Sotsiaalsed olud ja küsimused. 3. Naise seisukoht avalikus elus, naise õigused ja ülesanded. Kuna naine annab kodule tema vaimse ja kõlbelise ilme, on temal täita suuri ülesandeid kodudes eesti kultuuri arendamisel. Eriti suuri nõudeid asetab välismaailm selles suhtes akadeemilisele naisele, sellest siis ka erilised nõuded tema lektüüri kohta, missugune peab valitud olema senisest süstemaatilisemalt. Seesugusel naiste lektüüri nimistute koostamisel on meil ees uus tööväli, uued võimalused naiselike joonte avaldamiseks kirjandusliku maitse arendamisel. Mall Jürma-Kuusik.

26 490 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. valve ja juhtimine, sellepärast sõltubki igasuguse osakonnaelu vilkus suurelt osalt tema personaalsusest. Kuraatoriks valitakse mõni vanem osakonna liige kolmeks aastaks. Kuraatori kõrval olgu nimetatud sekretär, kelle ülesandeks on täita kirjalikud kohustused, korrespondents, teadaanded jms., koostades ühtlasi osakonna iga-aastase tegevusaruande. Osakonna majandusliku külje eest hoolitseb majandusjuht, pidades nõu osakonna poolt valitud majanduskomisjoniga. Mõningad teised alalised ametnikud esitan alamal nende tegevuses. Alles viimaseil aastail on eri osakondades hakatud kasvatama neisse saabuvaid uusi liikmeid eeskujulikeks osakondlasiks. Selline kasvatus algas kõigepealt Häme-osakonnas viie aasta eest. Osakond määrab igaks aastaks mõne vanema osakondlase hoolitsema uute juurdetulijate eest. See valitud fukside juhataja e. fuksmajor korraldab uustulnukaile loenguid, millest osavõtt on neile kohustuslik. Neil paar korda kuus, harilikult pühapäeviti, peetavail fuksiloenguil pakutakse uutele liikmetele väärtuslikke teadmisi osakonna ajaloost ja üldse antakse neile põhjalikke seletusi üliõpilaselust nii oma kui ka muis osakonnis, üliõpilaskonna korraldusist, mitmesuguseist üliõpilasühinguist jm. Veel selgitatakse neile tähtsamaid riiklikke ja ühiskondlikke küsimusi. Ka tutvustatakse neid loenguil hõimurahvastega ja nende elukäiguga, näit. on mitmed eesti stipendiaadid lahkesti refereerinud eesti oludest. Lauluharjutusil on fuksidel veel võimalus õppida oma häälematerjali kasutama; osakond on pühendanud tähelepanu ka nende tervishoiule, püüdes neid fuksiloenguil valgustada selleski küsimuses. Uute liikmete kasvatus kestab kaks semestrit. Alles teise semestri lõpul on fuksil õigus osakonna paelale, kuid enne värvide saamist ta peab siiski erilisel fuksieksamii oma teadmisi näitama. Erandjuhtumeil võib fuks omandada osakonna värvipada kandmise õiguse juba enne fuksiaasta lõppu, kui tal fon erilisi teeneid spordi või mõnel muul alal. Fuksidele värvide andmine on tähtis maakondlik sündmus, kuhu kutsutakse osakonna endised inspektorid ja kuraatorid. Kord kuus peetakse kogu osakonna ühiseid koosviibimisi, mille korraldamine on osakonna emanda ja isanda ja nende abiks valitud programmitoimkonna hooleks. Koosviibimistel istutakse tavalisesti esialgu kohvi- või teelauas, jälgitakse eeskava ja lauldakse üheskoos. Lauluharrastuse elustamiseks ja säilitamiseks andis osakond välja erilise Häme-Osakonna lauliku, kus on muuseas ka mõningaid eesti keelseid laule. Lõpupoole jätkub kava tantsu näol. Vahetevahel koostab õhtu eeskava ka mõni ühiseks huviringiks liitunud osakondlaste rühm. Nii näit. on viimaseil aastail korraldanud õhtuid Kotiseutukerho (Kodukoha-uurimisring) sellest pikemalt alamal ja Akateemisen Karjala-Seuran (Ak. Karjala- Seltsi) ja Naisylioppilaiden Karjala-Seuran (Naisüliõpilaste Karjala-Seltsi) häme osakonnad. Õppeaasta suuremaid ühiseid pidustusi on aastapäev ja jõuluõhtu ( pikkujoulu"), kuhu palutakse ka endised inspektorid ja kuraatorid. Oma aastapäeva pühitseb Häme-Osakond 1. oktoobril Jyväskylä'sse a. asutatud esimese soomekeelse keskkooli avamise mälestuseks. Pidustused algavad pidusöögiga, millele järgneb vahetult eeskavaline peoõhtu oma traditsionaalsete kõnedega ja aastapäeva-ettekannetega, Ball algab alati teatud vanaaegsete tantsudega. Pidu kestab siis tantsides ja vabas vestluses kuni koiduni. Jõuluõhtu on kõikide osakondlaste lemmik-pidu vahest juba sellepärast, et seal kõige flegmaatilisemgi kergesti ergaks muutub ja laseb end kaasa haarata rõõmsast peomeeleolust koduses ümbruses, jõulukuuskede, Häme-osakondlasi kesäkiertue't aurava pudru mida süüakse mahlakast pudrukõnest" vürtsitatuna ja pikahabemelise soku seltsis. Veel on mainimata üks pidutsemisviis, nimelt suvipäevad, mis peetakse kuskil häme maakohas. Üldiselt püütakse peokohti valida Häme eri paikadest, kordamööda eriringide maa-aladelt. Suvipidustused kestavad harilikult paar päeva. Pidustuste kavva kuulub loomulikult tutvumine ümbruskonna elanikkudega, oludega ja nägemisväärsustega; see toimub kõige hõlpsamini väikeste, eri suundadesse tehtud retkede kaudu. Peopäevade hulka kuulub harilikult pühapäev, mil on hommikupooliti ühine kirikuskäik, ja õhtul kogunetakse peoõhtut veetma. Mõnikord on osavõtjate arv piirdunud vähestega, kuid üldiselt on jätkunud vaimustust osavõtuks väga paljudel osakondlasil. Väga meeldiv on meile olnud näha oma pidustusil meie eesti sõpruslepinglaste korp! Sakala ja korp 1 Filiae Patriae esindajaid.

27 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 491 Var aastail saatis osakond suveti maakonda peoõhtu-rändgruppe, nüüd on selletaoline tegevus jäänud ringide hooleks, kuna seevastu kogu osakonna maaalale suunduv töö on leidnud osalt uusi teostamisvorme. Nii on Häme-Osakond innukalt osa võtnud viimasaegsest soomlusvõitlusest, mille võimsamaks avalduseks oli üliõpilaste massiline esinemine maakondades, möödunud talve näärikuu pühapäevade koosolekuil. Aktiivse soomlusvõitluse kõrval on osakonnal teinegi tähtis töö maakonnas, ja sellele ongi viimastel aastatel pühendatud palju tähelepanu: vanust, kultuuriteilt taganevaist rahvapäraseist teadmustest, kunstist ja kombeist tuleks päästa õigel ajal see, mis veel on alal hoidunud. Kuna see töö, kui üldse miski, on praegusel hektel tähtis, on põhjust kõnelda siinkohal veidi pikemalt häme üliõpilaste teotsemisviisest ja saavutisist. Osakond valib kodukohauurimis-sekretäri ja viimasele alluva kodukoha-uurimistoimkonna nagu teisedki ametnikud igaks aastaks, nende ülesandeks on koostada kava suviseiks uurimusretkeiks ja viimaste praktilise külje korraldamine. Juba mitmel suvel on liikunud kodukohauurimis-retkkondi mitmel pool Hames, enamasti Häme-Osakonnapooltfinantseerituna. Rühma on kuulunud enamalt jaolt üle kümne isiku, kellest igaüks esindab oma uurimisala, osavõtjad on tavalisesti olnud kas soome filoloogid või ajaloo õppijad. Retkkonna juhina tegutseb mõni sellise tööga harjunud magister, ja harilikult on veel esinenud patronina mõni selle ala teadusi esindav ülikooli professor. Suve algul, juunikuu keskpaigu, algavad stipendiaadid oma kolmenädalast töötamist ümbruskonnas, mis seekord on uurimisobjektiks. Kõigepealt otsib iga osavõtja enesele lihtrahva naiste ja meeste seast hää «õppemeistri", kogu oma ea seal ümbruses elanud vanakese, kes omab uuritava ala suhtes teadmisi. Ja siis algab usutelu. Vahel on raske hoosse saada, kuid väga pea tõsine hämelanegi innustub ja avab oma sõnarikka varakambri. Kõne siirdudes möödunud aegadele soojenevad vanakesed peagi, ja mälestuse peidupaigast purskub esile üks teade teise järele, nii et uudishimulikul küsitlejal tarvitseb vaid sulge liigutada kuuldu ülestähendamiseks. Nii on rohkesti üles kirjutatud vanu teateid näit. pulma- ja matusekombeist, õpetajast ja üldse kõigist kiriklikest toiminguist, peale selle veel endisaegsest kaubitsemisest, laadalkäinaistest, külaühiskondadest, ehitistest, inimeste rõivastusest, toitlustamisest ja tervishoiust, karjapidamisviisest, põlluharimisest, kalastusest, käsitöist jne. Nagu näeme, ulatuvad küsimused üldiselt inimelu mitmekesistele aladele sel määral, mil on jätkunud küsitlejaid. Retkkonnaga on sageli kaasas olnud mõni asjatundja, kes pildistamise ja joonistamise teel on jäädvustanud ehitisi ja esemeid ning haruldasi ja dekoratiivseid käsitöid. Eriti tuleb märkida, et möödunud suvel, nii siis suvel oli kodukoha-uurimisretkkonnal kaasas isegi filmija. Päikesepaisteline ilm oli filmimiskatseiks soodus ja nii saadigi valgele linale jäädvustada palju tähelepanuväär,pikku-joulu" Häme osakonnas seid toiminguid. Näit. filmiti pulmakombeist stseen, kus mõrsja läheb oma endisest kodust peigmehe majja. Selles osas esinesid filmitähtedena" osakonna kodukoharingi liikmed vanadesse rahvapärastesse peoülikondadesse rõivastudes, kuna sellevastu mõningad muud sündmused filmiti otse tegelikust elust, nii näiteks laadaliste kombed, loomade karjamaale laskmine jne., samuti mõned tööd, näit. lootsiku tegemine, linaropsimine, lõngaketramine ja kangakudumine, noodavedamine, õllepruulimine jne. Kodukohauurimis - retkkondade märkmed on trükitud iga aasta ilmuvas Kotiseutu" nimelises väljaandes, ka on vahel olnud kirjutisi teoses Kaikuja Hämeestä". Trükkimisvõimaluste puudumise puhul säilitatakse tööd käsikirjadena osakonna kodukohauurimisarhiivis. Ülesvõtted on iga aasta kodukohauurimisringi korraldusel albumeisse paigutatud. Kodukohauurimisringi töö talvel oleneb peamiselt vabast harrastusest. Muist harrastusringidest arenenud koondistest on tähtsamad HOL s. o. Hämäläis-Osakunnan Laulajat(Häme-Osakonna Lauljad) ja HOS s. o. Hämäläis-Osakunnan Soittajat (Häme-Osakonna Orkester) HOL on juba pühit-

28 492 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. Üliõpilane, naine ja kirjanik raamatuaastal Mõiteid A. H. T(ammsaare) kirjutise puhul RA Arengus".! Üliõpilased ja naised on juba harjunud sellega, et kui kusagil neist kirjutatakse, siis on üliõpilane tingimata joodik ja logeleja, kelle hommikupoolne päev kulub pankades vekslite pikendamiseks, pealelõuna kohvikus ja Õhtu konvendis ning (kõrtsis. Ülikooli ta ei satu peagu iialgi ja tööd ta hoopiski ei tee. Ning naine? Teda kujutatakse ikka liiatigi kui ta on noor ja haritud nukk-naisena, kes tõuseb kell 11 ja jaotab oma päevakese siis kohviku, Õmbleja ja iludussalongi vahel. Nüüd, mil Üliõpilaskond ja Tallinna Naisklubi raamatuaasta puhul määrasid kirjanikele ergutusauhindu, on seegi kirjanikes tekitanud väärarvamusi. Nii kirjutab A. H. T. Aga Õieti Öelda, ega auhinnaimäärajad vist kuigi häid raamatuid enesest soovigi, sest muidu oleksid nad tingimata teistsugused auhinnad määranud. Sest mõeldagu ometi, kui headukene saab raamat olla eesti üliõpilastest, kui.sama üliõpilane auhindab teda ainult 150 krooniga. Pisut parem lugu on muidugi hea raamatuga eesti naisest. Aga siingi pole kuigi palju suurustada, kui arvesse võtta kuipalju head eesti naised kulutavad raamatuaasta kestel kas või tualettidele, iluravile ja kohvikulegi, seda hoopis nimetamata, et Eestis.peaks eesti naise enese arvamust mööda hirmus palju just häid naisi olema." Kas on meie eesti kirjanikuga tõesti juba lugu nii nagu mõne hoovimaalijaga, kelle pildi hind tõuseb seejärgi, mida enam ehteid tal juurde tuleb maalida ning mida enam kortse näolt kaotada? A. H. T. kirjutab edasi: Kui eesti üliõpilane tahab enesest head raamatut, siis tema eelkõige peaks muutuma toeliseks eesti üliõpilaseks." Kuid kas poleks kirjanikel ka juba kord aeg veenduda, et üliõpilane, nagu ta oli teie nooruspäevil ja nagu ta olli hiljem - järelsõjaaaatail mil tõesti võis domineerivaks kujuks üliõpilaskonnas pidada pummeldajat korporanditüüpi, suurte võlgadega elumeest et see tüüp meesülmpilast on ammugi juba välja surnud. Ning naisüliõpilast kujutab karikaturist ikka veel vana mälestuse põhjal korporandina kohvikus. Kuigi niisuguse.karikatuuri tõelisusse peale autori enese ei usu keegi. Ja kui ta ise kord näeb praegust inaisko<rporanti, siis ta ei usu enam isegi. Praegune üliõpilase läbilõiketüüp on hoolas, töötav ja korralik. Elu ise seab üles talle suuremad nõuded nüüd, kui mõni aeg tagasi. Kaugelt suurem osa üliõpilasi lõpetab ülikooli nüüd normaalajaga ja hästi. Ja milline peaks siis olema tõ;eline eesti üliõpilane"? Väljakujunenud maailmavaatega või seisukohaga avalikus elus, mida teie vanem põlv muuseas saavutasite ka alles meheeas? Peaasi on ometi, et ta täidaks korralikult oma üliõpilasaegsed kohustused ja töö Õigel ajal. Tõelise ja hea üliõpilastüübi kujutamiseks pale vaja praegu mingit ergutusauhinda. See on eeskujudega lihtne ja kerge. Auhind peaks vahest ainult virgutama Õieti nägema seda üliõpilast, mitte aga äärmust laisklejat, kellel üliõpilaskonnas juba ammugi pole mingit kaalu. Selle nägemiseks on vaja objektiivset ja head kirjanikusilma, sest muidu võib juhtuda nii, et heast tüübist tuleb halb raamat, ja neid on meil ometi küllalt. Ning eesti naine? On otse masendav, et teie senud oma viiendat aastapäeva ja HOS veedab seda tänavu. Olgu veel nimetatud, et Häme- Osakond ori paaril eelmisel aastal tulnud üld meistriks akadeemüisil deklamatsiooni võistlusil. Ajuti on osakonnas tegutsenud isegi dek- Jamatsiooninng. Ülemal on vaid möödaminnes viidatud asjaolule, et Häme-Osakond paneb suurt rõhku osakondlaste kehakultuuri arendamisele. Meie osakonnas on ka alalise spordijuhi amet, kelle abina tegutseb spordiküsimuste korraldamisel sporditoimkond ja seitse eri spordisektsiooni. Pesapallis eriti on hämelased häid tulemusi saavutanud nii mehed kui naised, tulles akadeemilisiks meistreiks. Osakonnal on ka oma tütarosakonnaga Kesksoome Osakonnaga ühine õpperaamatukogu ja lugemislaud, mis asetsevad maja kõige ülemisel korral. Osakond tahab nii siis muu kasvatustegevuse ja meelelahutuse kõrval edendada ka oma liikmete õpinguid, kellele õpperaamatute kallidus sageli raskusi teeb. Osakonna laialdase ja mitmekülgse tegevuse tühjendav kirjeldamine ei ole sellise kirjutise raames kaugeltki võimalik. Loodetavasti siin esitatud piirjooned siiski suudavad anda mingisuguse pildi nüüdse Häme-Osakonna sisemisest elust. Anna-Liisa Korpela.

29 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 493 vägisi tahate teha väljapaistvaks ja tooni andvaks eesti naiseks selle tühise nukk-naise, blaseerunud väikese moedaami, kellel tõesti on küllaldaselt aega istuda kohvikus ja lokaales ja kelle elumõtteks on olla igavesti väike, naiivne, muretu ja hellitatud noor tütarlaps. Veel neljakümneaasta&eltki. Sama kirjanik, kes vahest kunagi pole hardumuses ja lugupidamises kummardunud suudlema oma vana ema tööst karedat ja krobelist kätt, imetleb sama nukk-naise punaseks lakitud küüsi ja Õnnelikult pühendab talle ühe oma soneti. Istub siis oma kohvikutunni sama daamiga, beskustelles daami ebatäpsest Õmblejast või hooletust teenijast. Ja sealt tuleb siis romaani algkuju... Niisugune ometi pole praegune eesti naine, pealegi töötav, intelligentne naine. Ega ka akadeemiline naine, keda veel praegugi armastatakse kujutada mingi veneaegse kursistka-tüübina või liiga kaine-asjalikuna, keda kohates kohe ununeb, et ta on naine. Kui mõelda, et aastate jooksul eesti kirjanduses esinevaid väheseid ideaalseid naisi ja emasid on Punasoo Mari, siis on see kahtlematult suur ülekohus. Pole ka midagi imestada, kui noorusipõlrv kord süüdistab kirjanikke, et nad oma kaasaegseid pole kujutanud õieti. Ja kogu oma mahukas loomingus nagu sihikindlalt katsunud üldistada erandeid. Kui nüüd A. H. T. arvab, et miljonlisele auhinnale ei leidunud kirjanikku, kes oleks vaevaks võtnud nii head raamatut kirjutada, et oleks võidud lubatud auhind välja maksta," siis on see eksitus. Küll juba vaevaks võtjaid" leidus, kuid jõud ei küündinud kirjutamiseks. Ega poleks vahest küündinud ka siis kui auhinnaks oleks Euroopa, nagu soovitab A. H. T. Küll on aga selge igale, et hea raamatuga pääseb ka auhinnata Euroopasse. Süü pole tüübi ega eeskuju puuduses. On küllalt emasid ja naisi ka nende auihinnakuulutajate huilgas, kellest võiks kirjutada. Süü on kirjanikes enestes. Töötavat tõelist eesti üliõpilast" leiab kindlasti paremini mujalt kui kohvikust, pangast või kõrtsist. Ja imestama sunnib, miks peaks kirjanik otsima seda naist, keda kujutada raamatuaasta auhinnaromaanis, ainult kohvikust, puudrikauplusest või lokaalist. Tõeliselt kahju on, et kirjanikud puutuvad kokku ainult nende tüüpidega, keda üliõpilaskond ja naised enda hulgast on madalamale tasemele seadnud ja negatiivseks tüübiks tunnustanud. Kahju, et just neist negatiivseist luksusnaise tüüpidest kirjutatakse kui ainsaist, unustades, et haritud naisel on töövälju, mis ulatuvad kaugemale ülalnimetatud kitsast piirkonnast, mis näib olevat kirjanike ideaaltüüpide otsimispaik ja liiklemiskeskus. Valeria VHlip-Leesma. Soome-Eesti-Läti-Leedu Üliõpilaskondade koostööst Teame, et Läänemere idakallastel asuvate riikide iseseisvuse kõige kindlamaks tagatiseks on nende riikide võimalikult tihe poliitiline, majanduslik ja kultuuriline koostöö. Eriti viimasel ajal on suurt tähelepanu omistatud Balti riikide koostöö probleemile, on korraldatud mitmesuguseid Baltimaade vahelisi konverentse ja nõupidamisi. Mainin siinkohal Balti riikide välisministrite konverentse 2. dets a. Tallinnas ja 7. mail a. Kaunases. Edasi: Balti linnadelüdu konverents Kaunases, Balti riikide ajakirjanduse kultuurikomisjoni konverents Tartus, naisjuristide konverents Riias, geodeetide konverents Eestis, veterinäär-konverents Tartus ja Tallinnas, taimegeograafide päev Kuressaares, statistikute konverents Riias, Pressilüdu komitee koosolek Riias, vaimse koostöö konverents Kaunases, SELL Üliõpilaskondade konverents Kaunases j. t. Käesoleval aastal asetleidnud nõupidamiste arv ületab eelmised aastad. Ka töötulemusilt on saavutatud tähelepanuväärivaid tagajärgi, on vastu voetud rida laiaulatuslikke otsuseid; näiteks otsustas Balti riikide pressibüroo algatada Balti riikide lähendamistöö koordineerimiseks Eesti-Läti-Leedu instituutide asutamist kõigis kolmes riigis. Kui siia juurde veel arvata osavõtt naaberriikide pidupäevadest, kultuurilisist sündmusist, üksteise maad ja kultuuri, kui ka Balti riikide koostöö vajadust tutvustavad artiklid ajakirjanduses, siis võime küll öelda, et Balti riigid on käesoleval aastal suure sammu üksteisele lähemale astunud. Ära märkinud Balti riikide vahelise läbikäimise elavnemist ja sõpruse süvenemist, ei saa nimetamata jätta üliõpilasnoorsoo osa Balti riikide lähendamistöös a. asutatud Soome Eesti Läti - Leedu Üliõpilasliit SELL on palju kaasa aidanud Balti riikide lähenemisele. Eriti vii-

30 494 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35, Häme osakonna suvipäevadel Kangasatel. mased aastad on näidanud üliõpilaskondade huvi tõusu SELL i tegevuse vastu, mille tõttu ka liidu tegevus intensiivsemaks on muutunud. Siinkohal tahan vaadelda mõnda SELL i tegevusala. Üheks SELL i tähtsamaks eluavalduseks on iga aastased SELL konverentsid. Kui 9 esimest SELL konverentsi olid määratud peaasjalikult ainult üliõpilaskonna ametlikele esindajaile, siis viimased kolm konverentsi rohkearvulise osavotjaskonnaga on näidanud, et on väga otstarbekohane korraldada konverentse laiemal alusel. Rohkearvulise osavõtu tõttu kolm viimast konverentsi on kujunenud SELL üliõpilaskondade ühisteks pidupäevadeks. Töökoosolekute kõrval on ikonverentsidel suuir tähtsus isikliku kontakti loomise seisukohalt. Suure osavõtjate arvu juures luuakse ika palju isiklikke suhteid, mis omakorda on eelduseks riikide ja rahvaste koostööks. Konverentsid huvitava ja mitmekesise kavaga pakuvad küllaldasi võimalusi tutvuda nii üliõpilaseluga kui ka üldse väsitava maa oludega. Konverentsi ajal korraldatud ekskursioonid maa vaatamlsväärilistesse kohtadesse on võitnud ekskursioonist osavõtjate poolehoiu; eriti Õnnestunud ses suhtes oli 12. SELL konverents Leedus, kus külastati Kaunast, Dotnuvat, Klaipedat ja Nidat. Näeksin aga meeleldi, et tulevikus ühenduses konverentsidega leiaksid aset ettekanded ikonverenitsi korraldava maa üle või jälle käsitletaks mõnda Balti riikide üldisse huvipiirkonda kuuluvat probleemi. Üksteise maade lähema tundmaõppimise vajadus on korduvalt SELL konverentsidel kui ka keskbüroo istungitel arutusel olnud. SELL Üliõpilaslik, olles teadlik selle vajadusest oma 11. konverentsil Riias a. leidis tarvilise olevat SELL maade vahelise läbikäimise soodustamiseks kaotada välispassid ja viisuimid SELL maade kodanikel nimetatud maades reisimisel. Kuna Eesti Vabariigi kodanikelt nõutakse välispassi ja viisumit Balti riikidest ainult Leedusse sõiduks, siis esines Üliõpilaskonna välistoimkond juba eelmisel tegevusaastal ipalvega Välisministeeriumi ees, kaotada välispassid Eesti ja Leedu vahel, pannes maksma sama korra Eesti ja Leedu vahel nagu see on praegu Eesti ja Läti vahel.kehtiv. Selle palve rahuldamine aitaks tunduvalt kaasa läbikäimise elavnemisele nende kahe maa vahel. Ja kuna üliõpilaskonna palve käib kõigi Eesti Vabariigi kodanike kohta, siis tahaksime loota vastutulekut meie õigustatud palvele. Omavahelise läbikäimise edendamiseks otsustati samal.konverentsil samme astuda, et SELL maade üliõpilasil SELL maades reisides võimaldataks kasustada samu soodustusi kui oma maa üliõpilasil. Üliõpilaskonna vastavasisulisele palvele on Eesti Raudteevalitsus vastu tulnud, lubades 50% hinnaalandust kõigile Balti riikide üliõpilasile. Kahjuks pole aga seda soodustust kasustada saadud, kuna on veel välja töötamata hinnaalanduste väljaandmise kord. Üliõpilasajakirjanduses on viimasel aastal Õige tihti ilmunud nii üksikuid SELL üliõpilaskondi kui ka koostööd käsitlevaid artikleid. Juba kauemat aega SELL is kõne all olnud SELL Leedulastele eesti laulu õpetamas

31 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 495 informatsiooni bülletäänist ilmus käesoleval suvel esimene number. See bülletään SELL. teated" sisaldab jooksvat informatsiooni SELL üliõpilaskondadest ja ka lühikese ülevaate SELL XII konverentsi käigust. Selleks, et inforsmatsiooni bülletään regulaarselt saaks ilmuda, on tähtis, et kõik üli Õpi lasko ninad oma kaastööd kindlaksimää.ratud tähtpäevadeks Keskbüroole saadaksid, hoolitsedes ühtlasi informatsiooni väärtuse ja uudsuse eest. See tagaks informatsiooni bülletääni ilmumise edukuse. Kultuuripropaganda alal on SELL üliõpilaskonnad pidanud vajaliseks korraldada ettekandeõlhtuid SELL maade üle. Esimese seesuguse õhtuna korraldas Eesti Üliõpilaskond a. I seim. Leedu õhtu. Niisuguste õhtute korraldamist võiks jätkata, sest tunneme veel liiga vähe kõigi SELL maade kultuurielu avaldusi. Vaadeldes SELL Üliõpilasliidu üksikuid tegevusalasid, on ilmne, et SELL üliõpilaskondade koostöö baseerub reaalsel alusel. SELL maade üliõpilased,pole ainult algatanud küsimusi, vaid on.pearõhu asetanud algatatud mõtete teostamisele. Läti Naiskorporatsioonide Koori külalisena Riias. Sõpruslepinglastega Vapramäel Ka rahvusvahelises üliõpilasmaailmas arvestatakse SELL i kui 12 aasta jooksul oma eluõigust tõendanud organit. Kokku puutunud nii ingilise, prantsuse kui ka teiste geograafiliselt meile kaugeasendiga maade üliõpilasiga, on miinid mitmel korral üllatanud kuulda peaaegu tundmatuseni moonutatud hääldamisega SELL nimetuse järele võrdlemisi täpseid teateid SELL Üliõpilasliidu tegevusest. SELL Üliõpilasliit oma "12 aastase kestvuse jooksul on võimalust mööda kaasa aidanud Balti riikide koostööle. Neid 12 ne aasta kestel arendatud suhteid tuleb aina süvendada. Otsigem meiegi, Eesti üliõpilased, rohkem kokkupuuteid meile sõbralike naabermaade üliõpilastega, seega aidates kaasa Balti riikide sõpruse süvendamisele. Lydia Raudsepp. Valve Savciok Siniseist kõrgusist sajab kuuhõbedat mööda mu aknast. On esimesi kauneid maiõhtuid, on jahe ja õhus erutavaid tõotusi. Istun aknalauale liikumatult asjalikkude kaktuste keskele, südames igatsus sirelite ja jasmini ja heinasaadude lõhnule ja neile paljudele lillekimbükesile, mida suvel nii mõttetult korjatakse, et neid siis sama mõttetult heita esimeselt sillakeselt vette. Cllzett tänavate Ah, Õhtu on täis sumedaid värve kui muinasjutt murueide tütreist. Vastu taeva õrnsinist klaasi tõuseb aedadest varakevadisi oksi rõõmsalt avanenud pungadega. Sääl, kus kõnnitee lookleb üles mäkke, oh sillutise vahel juba värsket rohtu, kui tahan, võin isegi tunda selle lõhna.. Maja üle tänava on pime, ainult nurgaaken pahemai kätt helendab kui kollane lill. Sääl elabki kollane

32 496 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. kulisilt maanteilt kus tee nii pikk ja tolmune, viib sinimetsa poole kaugele." Kodumaa lähemaks tundmaõppimiseks korraldatud rännakud on kujunenud kindlapiiriliseks ja tulemusi saavutavaks. Iga uus kevad toob uusi tähelepanekuid, uusi rõõme martsakaldaliselt Põhjarannikult, liivasest Saarest ja soravamurdeliselt teed j uhatavast lõunaeestlasest. Käsmu kividel. Piki Udria randa... Ligi kümnesuvist kestvusaega omades on matkamine leidnud korporatsiooni liikmete hulgas üha suuremat ja ulatuslikumat kandepinda. Iga suvi on viinud vastsest jõu ootusest tiivustatuid matkajaid suuremate ja vähemate rühmadena Saaremaale, Hiiumaale, Põhja ning Läänerannikule. Kevadsuve elamuslikumaid rõõme on korduvalt ammutatud Võrumaa nõlvalill nimetan teda nii, seda tüdrukut, õielehist palgetega, öösiniste silmiga, kelle juuksed on säravalt mustad kui lakk. Ta kannab kollast mütsikest sel säraval mustal lakil, mis n'dib kui kastes puhkenud päikest tervitav Õis ja sellepärast nimetan teda kollaseks lilleks. Ent mõnikord ütlen talle Iole. Printsess Iole. Sest tema käedki on valged kõrgid lilled, ta sääred iseteadvad sirged ja tema silmade pilk on suunatud mööda kõigist surelikest. Iole, minu kollane lill tuleb ja läheb üksi, ma ei ole veel kedagi näinud minevat sisse uksest, kes sobiks tema külaliseks. Ent öösi... öösi jalutab maja ees keegi edasi tagasi rahutul kõheleval sammul, nagu kõnnib see, kel valutab süda. Kui märkasin teda esmakordselt, olin väga meelitatud, sest arvasin, et see valutav süda on pühendatud minule. Nüüd tean, ta armastab lolet, minu kollast lille. Armastab õnnetult, sest printsesse ikka armastatakse õnnetult. Iolele nii väga sobib, et kellegi süda murdub ta pärast, tema ei ole väike armastav tüdruk, ta on nii aristokraatne. Ja kord ulatab ta jaheda südamega oma sõrmede valged õielehed mingile vanale kuningale kaugelt ja rikkalt maalt... ja muutub siis iga tõusva päevaga üha kahvatumaks. Sest lõpuks on temagi vaid väike armastav tüdruk., Ka täna ta tuleb kindlasti, mees valutava südamega ja rahutu sammuga, printsess Iole blond paas. Võibolla ta ei olegi blond, kuid ilus on kujutella, et ta o n ja ilus on kujutella, et ta peab surema oma kõrgestsündinud armastatu eest... Sirutun kaugele välja aknast nägemaks kas ta tuleb juba. Tänav on pühapäevselt tühi, vaid pisike must kassike jookseb ähvardavalt püsti sabaga alla mäest ja kaob naabervärava taha. Alumisel korral tõmmatakse lärmikalt kinni aken. Seda tegi muidugi too armsate silmadega hõbelokiline vanadaam, kelle tubadest kostab mu poole üles varahommikust öö tulekuni Czerny etüüde ja Diabelli sonatiine, sest tema juures õpivad ainult õige väikesed tüdrukud, keda ta piinab. Sest jubedusega ma kuulen pause palju kordi päevas ja nende järele kohtan.kojas hirmunud silmiga ja paistetanud põsiga lapsi, kes mind nähes kohmetult katsuvad silitada oma sasitud tükke. On inimesi, kes ei või kuulda Chopini või Bachi muutumata härdaiks ja tõsiseiks, mind ajab sageli nutma Czerny. Ent minu kõrvalkorteris elavad meeldivad inimesed. Kaks pikka ja kõhna tüdrukut, kel on nii hirmus palju lokke ja ilmtingimata hirmus vähe raha. Kuid nad vilistavad päevad läbi häbematute nägudega täna ' vai ja aknal ja mõnikord harjutavad, kumb neist suudab sülitada kaugemale. Kell seitse õhtul nad toovad üle tänava vürtspoest kruusiga piima, kaks prantssaia ja piparmündi dropse. Paberi viskavad nad aknast välja..kui see kukub kellelegi pähe, siis vannuvad nad pühalikult teiselt korralt alla, et nemad ei ole süüdi. Nende aknast alatasa lendab midagi tänavale. Sageli raamatuidki, sest nad on üliõpilased ja õppides tülitsevad, et asja kuidagi lõbusamaks teha. Armastan neid väga ja usun, et meeldin neilegi, viskasin nimelt kord tagasi nende vana tuhvli, mis kukkus nende aknast otse minu ninast mööda, vuhisedes sillutisele. Nad olid tõesti õnnelikud, sest nad vajasid seda tuhvlit, kuigi see oli vana. Vürtspoe luukide südameis põleb tuli, sest südameis peab põlema tuli poodnikul on stiilitunnet. Poodnik on armas mees, ta oskab lihtsalt fantastiliselt vanduda, kuid ei keela võlgu. Päälegi kui sa oled haritud inimene. Talle meeldib kui haritud inimesed on talle võlgu kümne suitsuräime ja poole kilo või eest. Kuid maalikunstist ta palju ei pea, sest kunstikooli õpilane, kes möödunud semestril elas minu toas, jättis talle maksmata kolme sprotikarbi ja kuue pilseneri eest ja kaks karpi Evat". Vürtspoodnik on vaene (kuid aus!) mees, ei temagi raha pole võtta maast. Aga võibolla kunstikooli õpilasest saab maailmakuulus maalija, kelle jalge ette kord kummardub terve maailm ja annetab talle oma rikkused ja varad ja maailmakuulus kunstnik sõidab oma kaheksasilindrilises piki me tänava mäge üles, et astuda poodi ja maksta kümnekordselt kinni need kolm karpi sprotte ja kuus pilseneri ja kaks karpi Evat". Kuid poodnik raputab pääd. Tema tunneb maailma ja tunneb sügavat umbusaldust kunstirahvale. Naabriaias siristavad unised linnud, katusekambris püüab loomaarsti romantiline teenija võtta gitarril paar meeleolukohast akordi, siis jälle on hõik vaikne.

33 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT Matkapilt Sõrvest Võrumaa teekonnalt. Peatükk asjade traagilisest üksindusest." Vaatan kuule näkku ja mõtlen: midagi peab sündima! Nii ei või see ju enam kesta, et istun siin ja kuu paistab ja midagi ei sünni, mis näitaks, et maailmas kõik ei käi tavalist igavat rada. Ma ootan asjata. Ah ei siiski mitte. Alt, linna poolt ligineb aeglaselt paarike. Armastus. Mitte just ebatavaline, ent vähemalt huvitav. Kui kallid need kaks on teineteisele iga paari sammu järele nad peatuvad, et pikendada koosviibimist, ja ah, kui tütarl ap selikult aralt on naine võtnud oma saatja käsivarre. Nii hää on vaadelda neid, tunnen, kuis nüüd kergesti võiksin nutta õnnest, et midagi nii ilusat maailmas üldse enam juhtuda võib. Minu akna all nad peatuvad uuesti ja ma kuulen mehe häält: Võta ta ometi jalast, nii on kahtlane, et jõuame enne hommikut koju." Naine seletab midagi nutuselt, näen, kuidas ta võtab hellalt pihku oma parema jala. Ning mehe hääl kostab uuesti: Kus õige asi, sillutis on päevasest päikesest kindlasti veel soe. Kui sa liiga väikese numbri ostad, siis võid selle eest pisut ka sukis lipata. Võta mu käe alt ja ära pirise." Vaatan neile järele kui kaotatud õnnele. Armastus. Tänan. Ausõna, ma ei nai tu eales... või kui... igatahes aga nii kasvatatud inimesega, kes pigemini laseb mu maha, kui tüütan teda, ent kunagi ei ütle: ära pirise. Sest kindlasti on parem surra, kui kuulda inetuid sõnu inimeselt, keda armastad. Surra kindlasti ei ole halb. Miks siis muidu valgepäine kolonelitütar number seitsmendast, säält, kus aknaist helendavad lõbusad pelargooniad, võttis endalt elu leeripäeval, mil ühtlasi uljas tõmmu leitnant palus ta kätt? Räägiti küll, et see olnud vaid Õnnetu juhtum, muud midagi kui tarbetu nõrkus vanemaist lubada valgepäisel tütrel võtta oma magamisetuppa kõik lilled, mis lõhnasid tubades tol leeri ja kihluspäeval, kuid mina tean paremini. Mina tean, et väike valge kolonelitütar oli liiga õnnelik, et elada edasi argipäevas, et ta oli liiga õrn ja hää seks, et tunda muud kui õnne pääle nii ilusat päeva. Ja et ta meelega tahtis surra koigi nonde õite keskel, mis olid antud temale rõõmustamiseks. Jõuk tudengeid tuleb suure käraga mäest alla, muidugi keset sõiduteed. Nad on kahevahel nagu märkan nende jutust kas minna jõele või kõrtsi või konventi, ja üks nõuab lauluhelides tungivalt, et talle ulatataks karikas. Kellelgi on kimbuke närtsinud ülaseid, ta viskab nad sisse lahtisest aknast vürtspoe kohal ja on võrdlemisi kindel, et saaja pööraselt rõõmustab ja õrnusest õhetava suudlusega pressib kimbukese igavese mälestise tähiseks grammatika vahele. Kardan aga, et doginäolisel lihapoe sellil, kes sääl elab, kui ta just mööda külapidusid ei kola, ei ole grammatikat. Kolm tüdrukut tulevad altpoolt. Nende heledad sääred liiguvad korraga kui revüütantsitaridel, korporande kohale jõudes samm korraga on hõljuvam, kergemeelsem. Neid tuntakse ja tervitatakse. Ilus on näha tõusmas nii palju värvilisi tekleid ööhämarusse. Poisid lähevad endise lärmiga edasi, kolm tüdrukut võrdlemisi korraga vaatavad vargsi taha. Nende samm aga jälle muutub tavaliseks, ametlikuks, korrapäraseks, kui nad marsivad edasi ja tundub, nende südameil sellega pole mingit tegu, et silmad vaatasid taha. Kuukiired mängivad mu sõrmil. Mu sõrmil on tindiplekke ja on kummaline, et kuu tahab silitada neid. Kuu tundub hää ja sõbralik, kuid ta teeb valu. Tunnen, kuis ta tahab, et läheksin nüüd välja ja kõnniksin igatsusest kahvatuna ühe akna all sääl kuskil... nagu kõnnib printsess Iole blond paas. Ent ma ei Tähe, sest ma ei ole kindel, et ma siis juba ei koputa sellele aknale... ma ei oska oodata nii, nagu printsess Iole blond paaž... Ja, ah, kuhu jääb ta siis täna, see mees valutava südamega? Ma ei jää enne rahule, kui ta tuleb, sest kes valvab siis meie kollast lille? Aga näe, tuleb hoopis tuttav raamatupidaja, kes elab nurgapäälses majas, tuleb yaarudes ja lainetades,

34 498 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. G&ieXaUüsOJiCküsünusC Reformer les choses sans reformer les hommes, c'est le contraire d'une direction, c'est e'ordre livre au desordre la prevoyance sacrifiee ä 1'imprevoyance, la prudence ä la demagogie. Lucien Romier. Jättes kõirvale Cicero ja greeklased, kes leidsid, et inimsugu kuldsest minevikust on langenud raudajani, ja Turgenevi kuulsad,,isad ja pojad", peame siiski möönma, et meie noorusele heidetakse ette rohkem kui seda õigustaks generatsioonide vahe. Viimane aeg on ju toonud suuri muudatusi nii välises ima ütleksin elustiilis, kuid ka paratamatult kõigutanud mitte ainult kombeid ja elamismeetodeid, vaid ka põhjalikult sundinud ümber hindama põhimõtteid ja väärtusi. See, mis oli aluseks ja abinõuks' idealistile generatsioon tagasi,, on kaotanud tänapäeval palju oma hinnangust ja seepärast ikohtamegi nii palju pessimistlikku käegaviskamaist, häätahtlikku kurjustamist^ lootusetuid (pettumusi ja üllatusi. Noorus ei lase aga ennast heidutada ega ärritugi, kui talle küllaltki põhjendatult ette heidetakse: ta ei lugevat enam nii nagu varem, ei pidavat tööd väärtuseks, olevat pealiskaudne, moiraalilage ja tuim, ainult sport ja rekordid huvitavat teda jne. jne. On tõsi kunagi va-rexn iei ole aja hüved ja pahed levinud nii laiadesse hulkadesse nii ruttu kui praegu. Tehnika arengu tõttu om massipsühholoogia mõjustamiseks suuremad võimalused kui kunagi varem ja see annab suuremad abinõud ning rängema vastutuse intelligentsile, kes aga tundub viimaseil aastail olevat mitte küllalt tugev ja distsiplineeritud, et oma kohta väärselt täita. Oleks lootusetu katse siin püüda määritleda, millest see tingitud ja kuivõrd on õigustatud etteheited ja millised just noorsoole. Ometi, silmitsedes tänapäeva väärtusi, kerkib küsimus millised neist süüdistusist sisaldavad pahet ka tänapäeva seisukohalt ja mida tuleks pidada üleliigseks. Kriitika aluseks peamegi kõrvutama eilset ja käesolevat milles on siis erinevus? Tehnika areng muidugi esmajoones on õpetanud meid tahtma rohkem ja mitmekesisemat, kuigi mitte nii tugevat ja väljatöötatut kui varem. Kui me kõrvutame ener,gia hulga, mida inimene enese abiga endale kulutas varem, energia hul,ga,ga, mille üle ta valitseda võiks praeguse tehnilise taseme juures, siis leiame, et võimalused oleksid peaaegu piiritud. (Arengust näeme, et kuna enne tööstuslikku revolutsiooni ihimene oli pea ainsamaks energia allikaks, siis sest keegi on nähtavasti ulatanud talle selle karika, mille järele ennist oli tarvidus ühel tudengil. Ta teeb abituid katseid laulda isamaalisi laule ja ütleb ras- Iceid sõnu oma ülemuse arvel, keda ma samuti tunnen kuid nüüd veel paremini tundma õpin. Sest, nagu kuur leti, on ta kinivhruline saatan ja kõigi aegade suurim orjakaupleja, mina. tundsin teda senini vaid kui lahket ja 7 veidi hajameelset vanahärrat. Tuttav ja purjus raamatupidaja sõuab viimaks, olles patsutanud sõbralikult kõiki laternaposte, oma majaukse suunas ja kindlasti voolab veel nii mõnigi minut ajamerre, enne kui ta jõuab oma poissmehekambrini, mille aknal alatasa on naha kõiksuguseid purke JR potikesi.. AU Vnnas sõidavad autod, on kuulda korraga naeru ja- kõnet. Nähtavasti on kusagil lõppenud mingi etendus või tants. Minugi tänav lööb elama, kümneks minutiks on kevadöö mu ümber lõbusalt häälitsev, ent siis jälle kahekordselt vaikne ja-ootel. Sirutun kaugele välja, tahan näha, kas kõikjal on aknad juba pimedad, käsöleh üsna üksi kua Ja maade erutavas seltskonnas. -Miks ei maga härm professor, kes elab naabrimaja teisel korral? Miks tema ei maga, ta ei'- sobi sugugi kevadohe valvama. Ta näib nii mõistlik. Kuigi tema. välimus sugugi ei meenuta professoreid', unusta tud vihmavarje ja kuiva filosoofiat, mida ta meile õpetab. Ta on pikk ja tõmmu, ja tema rätsep on ta mantli õlad toppinud sama mehise elegantsiga kui noil korporandelgi, kellele tüdrukud vaatasid tagant järele. Näen teda sageli istuvat kohvikus ja mõtteis mängimas teelusikaga alustassil. Ja tema vastu istub hõbeblond naine, kes suitsetab imepikast sigaretipitsist, vaadates huvitult mingit välismaa ajakirja. Miks ei maga härra professor? Kas mõtleb ta, kuis vallutada maid kuul, kui proosaline. Sest hää on mõtelda, et kuu ei ole planeet, vaid midagi seletatamatut, salapärast, hukutavat. Ah, mina ei või enam kauemaks jääda siia aknale nii üsna üksi kuukiirte ja kevadöö kätte ah, kuis tahan minna nüüd ja koputada tollele aknale... Kuulen samme tulevat läbi hullutava öövaikuse, rahutuid, kõhklevaid. Nii kõnnib vaid see, kellel valutab süda. Iole, kollase lille blond paas tuli. Kõik igatsused minus vaikivad järgmise ööni, tasa, õige tasa lahkun aknalt, et mitte häirida igavesti ootajat all. Ma ei või jääda, sest haiget teeb näha, kuis valutab kellegi süda. Minu tänav jääb nüüd Üksi temaga ja ööga,

35 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 499 pärast 1900 a. on võimalused (võrdlus moodsa auruturbiiniga) kasvanud 9 miljoni kordseks.) Kui me seejuures arvestame võimalikke uusi leiutisi igal alal, siis paratamatult lööme kahtlema inimese töö kui niisuguse omaette väärtuses, liiatigi kui masin mitte enam ainult ei abista, vaid koguni asendab inimese. Masinat on aga suuremalt osalt nii mees kui naine võimelised võrdselt juhtima; tavalisel tööturul kaoks tehniliste võimaluste realiseerumisel vajadus eelistada ühte teisele. Samuti igalpool mujal ideeliselt ei tehta enam vahet mehe ja naise kui inimeste vahel ent see ei peaks ometi põhjustama Cicero tsiteerimist. Naisi püüda nende aja võimaluste juures ainult kodu külge siduda see oleks ebaõiglane meeste vastu! Tehnika võimaluste kodumaad Ameerikat kutsutakse ju naiste paradiisiks! Ent need on maksimumvõimalused USAs ja imestudes peame nõustuma Andre Siegfriedaga, kui ta meile näitab, et Euroopa, kes kuni maailmasõjani oli juhtivaks kontinendiks majanduslikus elus kui ka teaduses, on oma seisukoha kaotanud. Ei ole enam valge raass see, kes võiks valitsejana rännata üle ilma, huulil võidukas civis Romanus surn" me seisame tarkade, osavate ja kavalate võistlejate kõrval, mitte nende juhina nende ees. Ei aita seegi, kui viimasel ajal üleskerkinud raassi ja natsiooniideaalidega ennast kaitsta püüame me ei tohi unustada, et meie vastased ei ole enam barbaarid! Ometi ei suuda me üle saada üleproduktsiooni ja töötatööliste dilemmast majanduslikust nõiarattast teisiti, kui uute koloniseerimisplaanidega ja majanduslikkude sõdadega. Meil puudub filosoofiline alus käesolevale ajale, me opereerime liiaks mineviku mõistetega, et suuta lahendada süstemaatselt uue aja probleeme teisiti kui vanasti lahendati. Meil puudub haridus nagu väidab L. Romier. Sest tehnika saadused ainult ei levita tsivilisatsiooni laiade'sse hulkadesse, vaid nende tõttu teadused saavutavad võtmed pretsiisimaks arenguks. Seetõttu spetsialiseeruvad üksikud teadusharud niivõrd, et neisse süvenemist vaevalt võib lugeda hariduseks. Testisüsteemi abil püüame küll haarata entsüklopeedilist üldharidust, ent me jääme vaid pääliskaudseiks ja tuimadeks. Üldiselt aga me ei süvene: me Õpime oma spetsiaalalani nagu ametit, käsitööd või siis omandame asjaedst filosoofilis klassilise käsitelu, mis on käesolevale ajale vaenlikult vananenud ja eluvõõras. Selle kõige tagajärjeks on ebastabiilsus, spekulatiivne vaim sest mida peaksime hindama oluliseks, püsivaks, väärtuslikuks, kui skeptiliselt püüame kõige tagant ära aimata poliitikat, majanduslikke kaalutlusi, äride ja eraisikute huvisid. Meie aja geenius on ärigeenius, meie kangelane Kreuger! Kuid ka äris tuleb tõmmata terav vahe endise ja nüüdse vahele kuna varem olid mõõduandvad isiklik vastutus ja omakogutud kapital, BÜS pärast maailmasõda on kapital muutunud spekulatiivseks. Rikkaks ei saa mitte töö läbi, vaid osava silmapilgu kasustamise tõttu aga rikkus annab võimalused. See on meie moraal. Ometi kogu salle kõrval, mida tavatsetakse kutsuda tsivilisatsiooniks, on meie ajastul erinev põhivärv selleski, mida ma meelsasti nimetaksin kultuuriks rõhutatakse nimelt tervishoidu ja otstarbekust rohkem kui kunagi enne. Nii võime imetella modernset arhitektuuri puhtuse iluna, mitte tolmukogujana, ta meelitab oma päikese ja õhuarmastusega. Jälgigem reklaami seda moodsa ajavaimu kõige otsesemat peegeldust tervis on praegu me suurim edevus, LÜaldamegi siin nagu inimvaim alati oma harrastusis austame võimlemise asemel sporti ja rekorde! Korporatsiooni külalistuba

36 500 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. Isamaalisus Lydia Koidula la Anna Haava luules Raskuste ja kannatuste, orjusaja järele ulatus lõpuks Läänemere kallastelegi suurte vabadustormide laine. Eesti talupojad vabastatakse pärisorjusest ja aastal, kuid tõeliselt vahetas aastasadade vanune orjus ainult oma kuju, sellest sai teoorjuse nime all uus orjapõlv, mis veel kaua tõi raskusi ja viletsusi eestlaste nii ainelisse kui ka vaimusse ellu. Kuid miski ei väljenda nii selgesti selle väikese ja päältnäha viimase võimaluseni rõhutud rahva sisemist elujõudu kui kiire ja igakülgne tõus, mis ilmub pärast orjuse täielikku kaotamist. Rahvas ärkab nagu uuele elule. Hakkab, elu ja värvi saama see hall hulk, mis oli siiamaale olnud! eesti rahvas, nimetu maarahvas, oma saksa peremeeste poolt mitte inimesteks'' ristitud" * Paranev majanduslik olukord avab eestlasile vabama tee haridusele. Hakkab ilmuma kirjandust, olgugi algul kõige vähenõudlikumat laadi, ilmub eesti ajaleht, ning aegajalt kerkib kirjandusepõllule ikka rohkem ja rohkem töötajaid, keda on äratanud priius ja isamaa. Laia ja kiirgava avalduse saab ärganud eesti rahvustunne 50 aastase priiuse juubeli laulupeol Tartus. Siin tõusis noor rahvuslik ühistunne esimest korda üllatades ja sütitades lõkkele, siin tundsid isamaa sõbrad, et nad mitte üksi polnud. Vendlus, suur optimism, kaunisõnaline isamaalus on lühikese, nüüd juba kaugel kangastuva rahvusliku kevade omadused. Ja selle kevadpäeva, Eesti ärkamisaja tõlgitseja oli Koidula, tema, kes ise om lausunud: on patt, suur patt olla väikene suurtel aegadel, mil inimene võib aega luua." Eesti rahvuslik kevad oleks luuleta ja romantilise kumata ilma Koidulata." ** See aeg oli lüüriline, kõrgesihiline, sütitav, see oli sobivaim aeg Koidula kõige tundelis e ja mõjurikkamaile laulele. Ta laulud süütasidki vaixnustustulukesi ja äratasid ning ergutasid teisi rahvuslikke kirjanikke. Näeme Jakobsoni ajajärgus Mihkel Vesket, kes laulus ülistab priiust ja isamaad, Kuhlbarsa, Parn'i, Bergmann'i ja Jakob Tamm'e. Kõigi nende tähtsaimad tööd võrsusid sel ajal, mil Eesti pinnal ärganud vaimuelu lained kõige vägevamini üle maa veeresid. "' *. A. Kallas «Tähelend'' lk. 12. **A. Kallas,,Tähelend'' lk. 14. Kuid sellele ergale ja vilkale tõusule ja liikumisele järgnes üldine väsimus, raugemine. Sel vaimlise elu raugemise ajajärgul, paarkümmend aastat pääle Koidula esimeste luuletiste ilmumist, töötab eesti luulepõllul Anna Haava. Tema luuletooteis on selgesti märgata languajajärgu mõju, Eesti sisemine elu on täis tülisid ja lõhesid; eestlaste endi vahel valitseb arusaamatusi ja lahkhelisid 1, väljastpoolt tuleb kitsendusi emakeele maksvusele ja eestimeelsuse avaldusile. Kui vähe võis see aeg tuua inspiratsiooni isamaalisele luuletajale! Vaimustuse hõiskehüüd oli vaibunud, leinaline vaikus libises üle maa, rõhutud meeleolu, üldine hingeeluline mõõna aeg ja pettumused üksteise järele. Lydia Koidula on eesti kirjanduses tegutsenud ja katsetanud mitmelgi alal. Tema sulest on ilmunud mõned, juba teataval määral esteetilist mõnu pakkuvad jutustised, teiseks on ta avaldanud mõningad näidendid. Kuid suurima tähtsuse Koidula nimele eesti kirjandusloos on annud ta lüüriline luule. Tõsi küll, suur osa Koidula luuletisist on tõlked ja ümbermoodustised saksakeelseist luuletisist, kuigi küll päris autori nime ühelgi juhul ei ole mainitud. Kuid see näib olevat tolleaegses kirjanduslikus Eestis üldiseks kombeks, avaldada eestindused tõlkija ja mitte autori nimega. On ju veel kahtlusi Koidula luuletiste algupära kohta, kuid on tõenäoline, et Koidula on iseseisvam ja algupärasem oma luuletoodangu lõpupoolel. Anna Haava päätähtsus eesti kirjanduses on samuti ta luuletisis, lüürilisis luuletisis. Need ongi, mis ta nime on heledalt jäädvustanud eesti lüürika lehekülgedele. Luuletiskogusid on tal ilmunud aastast aastasse, vaheaegadega ja ilma, viimane neist Laulan oma eesti laulu" aastal. Ta ainsaks proosateoseks ongi jäänud ainult ta noorpõlve kaunis mälestuste kogu Väikesed pildid Eestist". Vaadeldes, kõrvutades ja võrreldes neid motiive, mis esinevad kummagi lauliku luules, ilmneb, et üksikud motiivid on üldjoonis samad vahe on ainult selles, kuipalju sügavust ja ulatust on õnnistatud ühele või teisele luulemotiivile, kuivõrd see on suutnud muutuda laulikule südamelähedaseks ja omaseks, mida ta ikka uuesti ja uuesti oma mõtteist tabab, milles ta näeb oma kõrgemaid püüdeid ja sihte. Üksikuiks Kogu selle üldise probleemistiku lahendamiseks puudub süsteem. Seda otsides sest filosoofiliste tõdede asemel põrkame kokku aktuaalsete majandusprobleemega oskamatuna kritiseerida võtame kergesti omaks tnõne kaasaja usundi mingi ism*"i vaimuistume natsionalismist, sotsialismist, hitlerismist, fašistmist, : leiame pääsetee tehnokraatias jne. jne. Meil puudub võime neid süstemaatilisel alusel kritiseerida meil puudub oma isiklik süsteem, üldharidus. < Teatud tugevuse kahtlemata annab selline organisatsioon hitleririigi nooired on raudne kaadeir ja hädaohtlik sõjariist oma juhi käes; vene komsomoltsi.de enesekriitikata jõud ähvardab oma tugeva hulgaga. Aga väikerahval ei ole hulka, ta peaks pigemini suutma anda enda kindlustamiseks nii kõrge taseme intelligentsile, e,t see selge pilguga ja Õigete kriitika alustega suudaks eraldada tõde osavast valest, luua süsteemi. Rutt Eliaser.

37 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 501 tähtsamaiks luulemotiiveks Koidula ja Anna Haava luules on: isamaa, armastus ja loodus. Koidula on ise avaldanud, missugune on ta kandle kauueiim ja mõjuvaim keel: Isamaadä ikka jälle? """ * ~" Kas sa muud ei mõista siis? Kas sa muud ei tea laulda? Vanaks ammu läind see viis!"... Koidula looduslaulud ja eriti ta armastuslaulud on hoopis tundevaeseimad ja mõjutumad, iialgi ei saa neid võrrelda ta palavate isamaa-hümnidega, milledesse laulik on vailanud kogu oma leegitseva hinge ja südame. Koidula armastusluule on isikupäratu ja üldine, selles ei leidu peaaegu ainustki isiklikku nooti ta armastuslaulest ei saa välja tõsta ühtki mis oleks pühendatud teatavale isikule, neis on vähe tõsiselt läbielatud tundeid. Mõnes ta looduslaulus on meloodilist laulvust, kergust ja helisevat rütmi, kuid tunne ja jõud, mis nad loonud, ei jõua kaugeltki ta isasmaa-armastuse kuuma ja tumeda hõõguseni. Anna Haava vaikset luuletajasüdant seevastu täidab näibki nagu ainult armastus. Ja samast armu kõige vägevaimast, kõike ümbritsevast, kõike läbistavast tundest on pärit kogu Anna Haava lüürika, kogu ta kirjanduslik tegevus. Ei tarvitse erandeid teha nendegi isamaaliste, usuliste või looduslaulude suhtes, milliseid tal igas kogus palju vähem leidub: need ei ole muud kui ainult selle esimese suure tunde moondused, esitatud ainult teisel kujul, kuna ometi põhialus on küllaltki selgesti läbipaistev. Nagu juba eelpool mainitud, seisab Koidula rahvusliku romantismi tõusul, Haava selle veerul, juba sellegagi on seletatav küllalt suur vahe nende luuleloomingus, juba sellest üksigi võib oleneda nende laules väljenduv isamaalisus, kui sügav, kui püha ja, kui suur see võib olla. oli muutunud, oli aeg paljast vaimustusest üle minna isamaalisile tegudele. Ja kui seda ei järgnenud, siis pidi isamaaline vaimustus tahes-tahtmatult jähenema ja külmema, selgema mõistusega hakati arvustama tegelasi ning olusid. Kuid Eesti raske minevik, mida mõlemad luuletajad, nii Anna Haava kui ka Koidula on kujutanud ja imis tundub igale eesti laulikule raskena, ka see kujutelu võib ometi luules avalduda erisuguselt. Ja see oleneb lauliku iseloomust. Ja nii teine, veel suurem põhjus ses vahes, kuidas nende kahe luuletaja isamaalisus, sedle tunde sügavus nende luuletisis väljendub, on nende suuresti erinevad iseloomud. Koidula kuulus oma sisemiselt olemuselt tulihingede hulka, kes on loodud alatiseks põlema, kes võib ainult kõrge, kuuma leegiga põleda, või siis täiesti kustuda. Kui vabastada ta elu kõigest juhuslikust ja kõrvalt tulnust, kõigist ebaolulisist ja võõraist aineist, siis on tulemuseks ikka sama põhiomadus: anne süttida. See on omadus, mille ümber muud on rühmitunud, see on kõige algupärasem ja kindlam soon selle iseloomu kristallikorrastumises', see jääb, kui muud varisevadki." * Hoopis teistsugune on Anna Haava hingelaad. Ta omab juba lapsest pääle -sügava, vagusa ja enesesse pöördunud tütarlapse mõtteilma. Ta on oma varases nooruses tõsine ja kurvameelne talulaps, kellele pettumusi tõid juba ta kõige õrnemad lapsepõlve-aastad. Ta tundus enesele põlatuna, alandatuna ja maharõhu-.tuna, kes, ta enese arvates, kellelegi miskipoolest ei võinud meeldida ja sellest alalisest kannatusest tõusis ta valutavas hinges tihti meelekibedus ja põlgus kõikide inimeste vastu. Ta tugevasti enesesse pöördunud, unistaja iseloom kaldus pikile mõtisklusile ja põhjalikele tähelepanekuile, mis siis mõlkusid kestvalt kaua ta hinges ning seetõttu peaaegu alati muutusid sügavalt traagilisiks ja kättesaamatuiks. Võrreldes Lydia Koidula ja Anna Haava iseloome, võib sedasama suurt erinevust, mis esineb nende iseloomus, näha ka nende luuletisis avalduvas isamaalisuses. Koidula on ikka seisnud kuskil kõrgemal, tal on ikka olnud juhikoht, seda juba kodus õe ja vendade keskel, mida juba võib võtta ta tulevase mõju ennustusena ning hiljem on ta olnud säravaim ja kõrgeim kuju eesti rahvusliku hommiku heledal foonil. Koidula kui isamaalise luuletaja päätähtsus ongi ta agitaatorlikus, äratavas mõjus oma kaasaegseisse. Ta suurim teene näib nagu olevatki ta paljas olemasolu, kui teda ta kiirel tõusuajal nähti eesti rahvusliku liikumise keskel seisva soojusallikana, kellest lähtusid kõik kiired, mille noolis helkis * isamaa. Korporatsiooni suvi päevilt Lagedi! Eesti raskele minevikule järgneval koiduajal ilutseval laulikul pidi iga heledam päev, iga vaimustavam sõna suruma südamest sügavaid poolehoiu tundeid oma vaevatud: rahvale, ja paraneva olukoirra mõjul rõõmutseva rahvaga pidi ta ühes hõiskama hädaohu ja kurbuse päevil lohutust ja õpetust jagama. Äsjamöödunud pisaraterohke aeg võis olukorra paremusele pöördel hinge tuua Eesti mineviku valusale murele kõige õrnemaid lohutussõnu, Koidula kaunid tervitussõnad: T5sta paad, mu õiekene! Koit on saanud isandaks!" need loomulikult ei võinud sobida Anna Haava aegsesse tülidest lõhestatud Eesti isamaalisusse. Ajavaim * A. Kallas, Tähelend" lk. 23.

38 502 ÜLIÕPILASLEHT Nr xi 35. Koidula esimeses luuletiskogus Vainulilled" leiame vaevalt Koidula luule tõelist.tundepõhja; kui mitte arvestada paari erandiga, siis isamaalised luuletised puuduvad veel peaaegu täielikult. Kõik luuletised 011 ainelt kui ka käsitelult hoopis igapäevasemad kül seda Koidulalt ootaksime. Ainus luuletis, mis näib üleminekusillana Eimajõe ööbiku" hümnidele, on Kaugelt koju tulles." See erineb teistest luuletisist ses kogus, selles tundub juba tuleviku vaimustatud, kõrget rütmi:... Eestimaa, Eestimaa, Jälle nüüd su piiri nägin ma, Ja kuis nuttes suud su mullal' andsin, Kõrgesse kätt ta.eva poole tõstsin: Iial enam sust ei lahku ma. Isamaa, mu kallis Eestimaa!"... Alles Eraajõe ööbikus", Koidula teises luuletiskogus, mis ilmus ainult aasta võrra hiljem, ilutseb Koidula õige luule; kauase peiduaja järele näib see puhkevat täisvalmina, kohe oma kõrgeimat ulatust saavutades. Koidula on oma hinge kõige kuumemad tunded valanud oma isamaa-laulesse, sõnad saavad ühes vaimustustulega püsimatu püüde, seda lõket edasi kanda. Koidula kaasaegsete avaldatud arvamusist võib tunda, kuidas mõjus neisse Koidula isamaa-laulude õhkutõusev vaimustus. Nüüd ei suuda me seda enam küllaldaselt mõista, nüüd võibolla, ei ole meil nende sõnade jaoks nii vastuvõtlikku kohta südames nagu Koidula kaasaegseil isamaa sõpradel, kelledele Koidula hoogsad sõnad said tõeliseks usutunnistuseks ja ta ise mingiks muinasjutuliseks olendiks, Vanemuise tütreks, kes oli loodud ja neile antud, et ta lõkkel hoiaks rahvuslikku tuld. Seda on tunnud ka Koidula kaasaegne, vaimustatud isamaalane C. R. Jakobson, kui ta Koidulale kirjutas: Teid on jumalad loonud, et Eesti isamaa hääks elaksite; ärge julgege seda unustada!" Koidula isamaalisis luuletisis kõlab võimukas paatos, aja kõrgendatud tunde kõige loomulikum avaldus. Nad on kaugeleulatuvad nagu äratushüüded, mis pidid kostma üle kogu maa. Ja tol ajal olid need hüüded uued ja imelised niisama nagu mõiste, mida nad kuulutasid! Koidula tulihingelise juhina kogus oma tõusuajal, mis ühtlasi oli ka eesti rahva tõusuajajärguks, enesesse kõik tol korral õhus vilkuvad ivaimustusleegid, et neid siis uuesti kuumil sõnul oma rahvale tagasi anda. Koidula laulud on tõelised hümnid, leinaja tänulaulud, kus vaheldub orjuse kaebus ja vabaduse rõõm. Vabaduse konge mõte kordub jätikuvalt paljuis ta luuletisis kõige mitmekesisemate allegooriate kujul. Anna Haava laulud Gisaldavad ta eluloo, ta tunderikka hinge elamusi, selle kõiki muresid ja kõiki rõõme. Ja see ta südamelüürika on niisama õrn ja igatsev, tagasihoidlik, eleegiline ja rõõmuga vahelduv nagu ta hingki. Võib õigusega tunnistada, et Aruna Haava tundelises hinges asub sügav armastus oma Eestimaa vastu, tal on soe süda ja pilk selle hääle käekäigule ja edule. Kui ta isamaalised laulud ei suuda tõusta Koidula vägeva vaimustuseni ja lihtsa sügava paatoseni, siis on see tingitud ta tagasihoidlikust hingest, sellest rõhutud meeleolust, niis juba lapsest saadik idanes ta hinges, jättes ta iseloomu ja luulesse tunduvaid jälgi. Anna Haava loomus ei tungi oma isikuga ja oma luuletoodetega ette, ta vaigistab kõvemad hüüded, ta ei hiilga ega hõiska. Sellega ongi seletatav Anna Haava isamaaliste laulude vähesus tal puudub selleks vastav tunne, mis õhutaks vaimustust ja paatost, vaiksele unistajahingele oli palju lahedam ainult ta enese ETI SIRG 4 IH 4 Iri # _JJSL_ W^_ JW _A VfV ^JL Yx\ Nad olid jäänud nüüd kahekesi. Vanamees ja tüdruk. Peaaegu ainult vanamees. Pärast peieid tüdruk kontrahtis talu osaliselt rendile ja siirdus ise linna. Jäi vanamees üksi kõrvuti luitelise Leetsaarega. Kuluhallina seisavad seal mõlemad. Lakkamatu järjekindlusega torm on piitsutand tare väljapaindund seinapalke mustpruuniks. Leebena lamab süngel katusel rohelisi samblalaike, kammitsedes nukralt vaatleja arvustavat pilku. Hallil õuel liigub vaimuna hääletu vanaperemees. Kunagi tugevajäsemelisest jõulisest kogust on jäänud kuivetunud, veretu ettepoole rühiga vari. Sügavates kurdudes asetseb mineviku vilgas võitlus Leetsaare eest. Üheksanda põlvena, oli ta valitsend seda maad. Kümnenda viisid sügistormid. Pidi koht nüüd tõesti minema võõraile?! Ei. Vanamees ripub hullumeelse jätmatusega oma liivase põllu küljes. Talumatult sööb mõte jõuetust loobumisest. Kui veel saaks salahilju tõmmata mõne tüseda austa rohtund jõusalvest. ; Tõsi küll. On veel too tüdruk, selline sitke. Üheteistkümnes. Ent too ei tea kust oli ammutanud verre annuse hoolimatust Leetsaarele. Mullu Altranna poisid hüüdsid ta Tõmbetuuleks. Jah, selline! TÕmbetuulena tuiskas linna. Vanamees ei mõista, Katke pikemast jutustisest. milleks on vaja õppida mujal, kui kodus ootavad teised kohustused. Kas ei jätku talle tarkusest mustas mullas. On*s olnud pattu? Tasutakse põlvest põlve. Ei, pole kordagi uinutud tegemata kolme ristikest peaalla. Üheksa põlve kestel oli valitsetud siin ühe veresugulusega. Viiendal hargnes suguvõsa kaheks. Liig palju oli juba neid. Kõik ei mahtund enam Leetsaarele. Ja nüüd nüüd neid peaaegu ei olegi. Kui too tüdruk tuleks ometi! Saaks õpetada, öelda veel ühtteist. Ei võinud lõppeda sellega. On's tema rannatalu viimne vanem! Ta maleva on läinud keda viinud tormipuhangud, kes valvavad samas kodukabelis. Tõmbetuul ei tule. Ja vanamees ei palu. Ta peremehelik enesekindlus on aastatega muutund trotsiks. Maantee kurveil koliseb rattaid. Kiriku. Vanamees naerab. Tema jumal valitseb vaid Leetsaarel. Teelt valendab naiste kolmnurgas päärätikuid. Mõni uhkem sõidab kuljustega. Lühi rõhulisel karjamaaribal askeldab laulvaid tüdrukuid. See on kauge kaja pühapäeva heledal kirikuteel. Pikkamisi heldib vanamehe meel. Elu kihutas temast mööda. Alistund sõrmil võtab ta vanaemadest veeritu rabedalehelise piibli ja

39 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 503 hingega piirduv vaimustus armastus. Ainult siis, kui südamevalud, võitlused ja mured on väsitanud hinge, kui tal tuleb seista vastamisi elu halastamatuse ja meeleheitega, siis püüab ta lohutust otsida usulisist tundeist ja tühjustunnet südamest püüab ta peletada isamaaliste kohustustega. See isamaalisus asetseb siis mõistuspäraseil tundeil nagu julgus, kindlus, vagadus, usk ja lootus. Anna Haava esimene luule järk, kuhu kuuluvad ta Luuletuste" I, II ja III vihk, on pühendatud peaaegu ainult armastusele. Kahes esimeses kogus näeme sädelevat elurõõmu, aga samas ka sügavat kurbust algavast elutraagikast, mis jätkuvalt nõuab väljapääsu. Luuletiste kolmas vihik, 'mis on valminud luuletaja elu raskeil aastail, ta lähemate omaste surma-aastail, kajastab kõige selgemal valul ta kurba meeleolu. Kõigis kolmes kogus leidub ka üksikuid isamaalaule. Neis ta otsekui jutustab lihtsal, vaiksel keelel oma rahvale üksmeelsusest ja rahust kui kõige edu aluspõhjast. Neis luuletisis ei ole vaimustust, paatost ega üleskutseid lihtsalt astub ta oma suguvenna juure: Kuule, kulla külameeisi, Vahva, vapper eesti meesi, Tule, anna vennal' kätt: Ühendus on õnne lät'..." Luuletises Oh, andke mull' andeks" tunnistab ta kui kõrge koht on ta luules armastusel sellest on saanud alguse ta laulud ja sellest sündisid isamaa ja emakeel ta hinges: Ses armus sai laulule küpseks mu rind, Mu isamaa, emakeel loidsiivad mind. Kui armastus kaofks, siis läheneks öö, Öö, mida ei valgustaks ühegi töö." Järgmine luuletisikogu Lained" kajastab luuletaja kõige mitmekesiseimaid elurnuljeid aastal algas Eestis otsekui mingi uus elujärk ja Anna Haava lüürikaski on palju toone muutunud, teravamaks läinud. Rääkimata välisest küljest, kus ilmub vaba värss, on.muutus sündinud ka tundepõhjas eneses. Miski on kadunud, kuid miski on ka asemele tulnud. Olulisimais joonis püsib aga luule siiski endisena. On jälle kevad kodumaal ja see süütab püha tule. See püha tuli on isamaa-armastus, mis kahetseb kodumaalt võõrduvaid vendi ja õdesid. Luuletaja hakkab nüüd oima elu ülesannet otsima Eesti elust ja tööst selle hääks. Truudus ja ustavus on voorused, mida ülistatakse. See on eesti idülliline kodu, mida nüüd luuletaja püüab oma lauludega täita, sinna hiide tahab ta süüdata püha tule. Ja see on rahva vabadus, millest luuletaja nüüd tahab laulda. Siis tuleb kuid jälle tume meeleheide, ahastus, sume igatsus, igatsus puhata väsinuna kodumaa mullas. Isamaalisis laules on Anna Haava rohkem vaikne vaatleja kui ärataja ja julgustaja. Ta viibib nagu pühalikes unistusis. Ta isamaa-armastus avaldub armastuses isamaa päikese, metsade ja järvede vastu, kuid kõigil neil laulel puudub tõsine vaimustus ja kõrgem lend, nad mõnikord peaaegu lähenevad oma jaheduses jutustavale proosale. Isamaalisus Anna Haava luuletisis ei saavuta suuri sügavusi ega kõrgusi. Ta lüürika päämiseks tugevuseks on südamlikkus ja õrnus ning kui see ei 'esine küllalt.tundelisena, on ta luule sageli liiga kaine ja kuiv. Ja just suur osa Haava isamaalist lüürikat on antud selles laadis. Teiseks Haava sag&li toob vaimustava isamaa-hümni asemele satiiri ja seda just siis, kui ta ei näi isamaalt saavat kõrgeid mõtteid ja sihte, kui meeleolu langeb kõige madalama argipäevsuseni. Anna Haava isamaalaules on vast rohkem vaimus- suundub alla randa. Tema kirikutee on üksik ja vaikne. See on tume ja kõnnitud rada. Siin elab jumal, keda eksimata järjekindlusega teenitud põlvede kestel iga päev. Väsinult laskub Leetsaare viimne peremees kivile, et ammutada jõudu Taaveti vägitegudest. Hoolimata suurest pingest tunneb ta, kuis nõrkusetunne nihkub põlvedest üha kaugemale. Sügavad kurrud laubal ja palgeil tihenevad. Värisedes veab viltu terav lõug. Kui nüüd jõuaks oleks hää sõuda pikka vett, käia pikka maad. Meelitleb surisev kraaviperv kõrvu karuohaka ja tolmuse maasikaga. Avamerelt lõõtsatab jõuetut tuult. See on siin kodu nõnda lõhnavad männid, nii kõmiseb rand. Poisikergusega nüüd paiskuks ülepea kõrgekaareliselt hälluvasse paati. Viskuks vahtu ja rehistatud piisku. Südamesse korjub rasket kaotuse valu. Kaugel vaateveerul üksikul laiul kangastuvad mälestused, meel tajub tuttavat väina, laheriba roopalisi muldradu, heinamaaks harit soid kesanääle, karikakraid. Tuul kannab kuskilt tugevat mullalõhna. Tundub külmniisket metsaaluste hõngu. Ülaheinamaalt sumiseb putukaid Leetsaare vaikivale kirikuteele üksikule ja hallile. Tõmbetuul, mõtleb vanamees. Tuleb ta? Aitaks veel mitmegi nõuga. Aknad teeks uued kas või ise, peletaks tubadest kääpataguse hämaruse. Ja maja, selle värviks tuli-tulipunaseks. Läbi sõnajalalise metsa peaks Tõmbetuul nägema teda esimesena. Põleva mägimajakana juhiks siiras randlaste kants kevadeti ajujää liikumist. Aga kui, kui tüdruk ei tule siiski! Võibolla ta saabub tormi haarates Leetsaare viimastki peremeest. Mõlad lahtises paadis meelitlevad aerutama. Vaibuv fündlaine lööb loksudes vastu tõrvatud seina. Kui nüüd läheks ühes selle lainega. Värisevi jalu komberdab vanamees liguneva kalapaadini. Viimse jõuga vallandub ta kivisest rannast. Maatuul aitab tagant. Kuskil lüüakse lõunalokku. On pühapäevselt pidulik sõita nii tüünele avamerele. Leebele rahule maad andes, taanduvad mure ahistavad varjud. Aju pääseb pingest. Õnneliku lapsena triivib vanamees vaistlikult eemale maa sinavast valust. Üha kaugemale ja kaugemale jääb tukkuma tuttav kadakapõõsas teeveeres. Leetsaarel on märgatud vanamehe kadumist. Üsna õigus see oli päris tavaline nähe. V-ana peremees osutus veidi imelikuks juba mitmet aega. Sekka ülaheinamaad ja sõnajalalist metsa sasis tuul põlist randlast vaheldumisi kraavipervel, sooserval, paekividel. Ulguveele ta siiski ei söandund söösta. Jõuetust vedas käsivarre, labajalga. Täna hommikust saadik pole teda näha olnud. Rüssakas sulaspoiss tuleb pettund ilmel rannast. Ei jälgegi. Küll olla kadund vana kalapaat paari põhjaõngega. Ju Altranna poistest mõni läks aerutlema. Kaunis ükskõikset pererahva keskustelu häirib kojupöörduvate kirikuliste vankrivõrin. Viimane neist peatub Leetsaare teelahkmel. Vankripärast hüppab Tõmbetuul. Tagasi! Pulbitsev seikluskihk viis ta ära ajutiseks. Uute jõuannuste, vastse hakkamisega tuleb ta oma tõelise töö juure. Omane on jälle rahu põldudel, avarus rannas. Rendirahvas võtab ta vastu pooleldi jahedalt, pooleldi lugupidavalt. Pikkamisi kipub haihtuma lootus Leetsaare pärisomandusele. Aga kus on vanaperemees? Kulgemas teadmatuid radu. Ja kalapaat on kadund. Tõmbetuul ei viivita. Altranna Mikk peab nüüd aitama. Mis nao teeb küll Mikk Tõmbetuul on tagasi?

40 504 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. tust neis, mis cm pühendatud vabadusele. Niisugune on a. «kirjutatud Ohvripalve", kus ta isamaa vabastusohvrifcs pakub oma elu, oma hinge, kõike, mis tal üldse on: Ei ole mul maja Ei ole mul maad Ei rikkust, ei varandust muud Ei kodu, ei õnne, mis puruks laeks... Mis annan siis ohvriks, ma koduta lind? Et vabaks saaks kodumaa rahvas ja pind! Kuid mul on mu elu Mu lainetav hing tiks armastus, vägev kui surm Suur Saatus! Kui kõlban.. mind surma vii! Las' langeks vast ohvrite hulka see hind, Et tõuseks kui kangelastiibadel lind, Saaks vabaks, vabaks mu Eesti..." Naigu Anna Haava iseloomu läbistab traagiline joon, nii ilmub see ika ta isamaalisis laules. Ta näeb kodupinnal raske tööga koormatud käsi, mure ja hoolega vaevatud päid; siin vast ainult esineb aateline isamaalisus, mis võib tõusta Koidula isamaa luule kõrvale, mis kiili oli ainult tunde kaudu käsiteldud: Sind armastan, mina koduta lind, Sind, minu püha kodumaa pind! Sa higi ja verega joodetud! Sa ohvritega ostetud! Teid õnistan, tööga koormatud käed! Teid, mures ja hooles vaevatud pääd!..." Anna Haavas äratas uinuva luule armastus ja hiljem, alles armastuse läbi pühitsetakse ta hinges isamaa armastus. Koidula hinges kuid oli esimene suur valgus ta isamaa armastus. Mu isamaa on minu arm" neis sõnus on Koidula ise andnud võtme oma hingeelule. Ta hinge suur tundejõud leiab siin esimest korda oma eesmärgi, olgu see siis nii abstraktne kui tahes. Anna Haaval oli armastus selleks pühaks altariks, kuhu ta võis tuua ohvriks oma hinge heledama tule, Koidula elu ja ta luuletisi vaadeldes tundub, et ta hinge ainus, tõeline armastus on võinud olla ainult isamaa. Kui igapäevane, mitte milleski harilikust erinev on tundeelu Koidula armastusluules, võrrelduna ta isamaalise inspiratsiooniga. Koidula isamaa luuletised seevastu on kuumad armuavaldused: või Sind surmani küll tahan Ma kalliks pidada..." Su nime põue põhjas kannan Kuldtähtedega igavest.. /' See on pooleldi kangelaslik amatsoon, pooleldi joovastunud vestaal, selle altari naispreester, millelt tõusid rahvusliku kevadohvri esimesed leegid. Asjatu on otsida isikulisi, intiirne toone, kogu tundmus, kogu jõud on koondunud isamaalistesse luuletistesse." * Koidula kõige isiklikumat luulet võime leida vahest ainult ta Kroonlinna ajajärgu laules, muidu kogu ta isamaaline lüürika kajastab hulkade tundeid, Koidula on, nagu Aino Kallas ütleb, ainult tuulekannel, mille kaudu eesti kõlad ja viisid voolavad". Nü erinev kui Lydia Koidula ja Anna Haava isamaalisus nende luuletisis ongi, võib siiski leida ka mõningaid ühiseid jooni. Mõl on püüd Eesti elu parandada, millest sünnivad üleshüüded eesti rahva ühtehoiuks, mis on ainsaks varjuks väikesele rahvale. Ning kodumaast kaugel, võõra rahva keskel valusasti hinge tärganud koduigatsus on üheks värvikamaks jooneks nende mõlemate isamaa laules. Rahutu igatsuse viimseiks avalduseks on puhata viimast und kodumaa mullas. Koidulal ilmneb see soov ta Kroonlinna ajajärgu laules, Anna Haaval ainult ta luuletiskogus Siiski on elu ilus". Ja seegi Anna Haava luuletis ei ole millegjpoolest silmapaistev, tas ei väljendu midagi, mis lisaks uut ja väärtuslikku ta senisele luulele. Seevastu Koidula viimse luulejärgu tööd moodustavad mingi peaaegu uue ja iseseisva osa ta loomingus. Koidula kannatab ühes isamaaga selle raskeil ja vaevalisi! aastail, sellest tõusevad ta hinges hädaohu aimed, hoiatused ja hädahüüded, valusas tundes, et tema enam aidata ei saa. Nende hulgas välgatab ajuti tuliseid hüüdeid, vahi märguandeina hädaohu lähenemisel, on nagu oleks Koidula veel kord pannud selga oma sätendava sõjakuue, sõnad välguvad kui odaotsad, kuid irooniline teravus on uus," ** kuid siis kaob seegi kurbuse eest, mis valdab ta armastawa hinge: Ma kannan leina sinu pärast, Mu sõlmitatud isamaa..." ja sügavast südamest kajavad lootusetud ohked: «Eestimaa, Eestimaa! Millal ühendust Õpid sa?" Koidula isamaa armastuse viimseks avalduseks on igatsev soov pääseda puhkusele kodumaa mulda. Isamaa oli ta elu kõrgeimaks aateks veel surmatunnil jätab*ta oma hinge palavaimad soovid oma luigelaulus isamaale: Issand, surres jätan maha Sinu hoole isamaa!" Vaadeldes kokkuvõttes Lydia Koidula ja Anna Haava luuletegevust, näeme, et mõlemad on isamaaluuletajad üks suuremal ja teine vähemal määral. Isamaa armastus kui tunne hinges võib neil mõl olla ühtviisi sügav ja palav vahe on ainult selles, kuidas nende hing ses osas end on avaldanud välismaailmale. Ja siin näeme Anna Haavat ikkagi vaiksemeelse unistajana, kes vahest palju näeb, palju mõtleb, kuid palju sellest ei avalda, Koidula kuid on loodud teisi äratama ja sütitama, jagama usku, kindlust ja vaknustustuld. Alice Pedaja. * A. Kallas Tähelend", lk. 67. ** A. Kallas Tähelend", lk. 237.

41 .Eriilmelisemaks organisatsiooni omavahelisist õhtuist on kahtlemata mardiõhtu. Aastatega on jätkatud traditsiooni coetuste viisi korraldada kostümeeritud rühmitusi päevakajalisist sündmusist. Nii on muuhulgas korraldatud Pan-Euroopa kongresse, iludusvõistlusi", kehastatud Vanemuise" näitetruppi, üliõpilaste vaimseid huve, kujutatud Hollywoodi, abessiinlasi j. m..viini laulupoisid" ja.kõikide aegade naised" mardiõhtul. Viik, Ameerika on tunnustatud naiste paradiisiks ja kogu Euroopa jälgib uudishimulikult, isegi kadestades, sensatsioonilisi teateid Ameerika elust. Juba lapsepõlves naine ei kuule sääl hoiatusi ega mureohkeid oma tuleviku pärast, ta tunneb end samaväärilisena ellu minevat kui poiss. Ei tehta ka siin suurt vahet töös, mängudes ega kohustustes tema ja poisi vahel. Samuti ei ilmne teravat vahetegemist perekonnas naiste j.a meeste kohustuste vahel. Ameerikas ema evib tõsise hoolitsuse ja lugupidamise. Sageli läheb isa lastega kööki, peseb nõud ja aknad ning küürib põranda, sooritades veel teisigi töid, et aidata ema. Seda teeb iga mees Ameerikas ja ei tunne end põrmugi alandatuna, vist on nad seal teisiti kasvanud ning julgevad mehisust kaotamata alati austada ja armastada oma naist. Juba poisikesena Õpib poiss hoolitsema ema ja õe eest. Nii viib ta oma väiksema õe kinno, parki, karusellile, kuigi temale endale vahestki film ei meeldi ja taskuraha väheneb, kuid ta on mees ja tahab end tunda suurena, lõbustades oma JHXkJL&& õde. Ema on aga suurima õrnuse osaline ja vaevalt leidub poega, kes emadepäeval oma ema unustab. Poisslaps- teab maastmadalast, et kord on temal endal pere, naine ja lapsed. Ameerika tütarlapsed valmivad palju kiiremini kui meil ja tihti abiellutakse kohe koolipingist tulles. Sellepärast ei seisa nad nõutult elulävel pärast kooli lõpetamist, teadmata mis teha, kuidas edasi elada. Nad kas abielluvad või lähevad tööle, kui esimest võimalust just parajasti ees ei ole. Ameerika naist ootavad tuhanded asutused, ärid, bürood. Meeleldi võetakse igalepoole töösse naist, mees ei oskagi siin naise kaastööta toime tulla. Advokaatidel, arstidel, direktoritel, ärijuhtidel, töösturitel, poliitikameestel, näitlejatel või lihtsalt jõukatel inimestel leidub pea alati hää naissekretäri jaoks koht ja mida rohkem viimane oskab mõtelda oma patrooni pisiasjadele, seda enam hinnatud ta on. Töötasu võimaldab ameerika naisele iseseisva äraelamise ja hää riietuse, viimane olles tähtsamaid 42Ž&JLU muresid ameerika naise elus. Ta suurim tahe on olla ilus ja esimene nõue selleks on riietus. Abielu tähendab naisele muretut elu, jõukust ja õnne, sest teisiti ei kujutata enesele meheleminemist ette. Vanatüdruku seisust Ameerikas peaaegu ei tunta, sest pole ühtegi naist, keda selleks loetakse, aastaseid pruute leidub veel igapäev. Teiseks on olemas tuhat põhjust, miks naine alati ei taha abielluda, ta teeb seda sammu ainult siis, kui abielu pakub temale rohkem, kui senine elu. See abielu standard" sisaldab mehe kindla sissetuleku, korteri sisustuse, auto jne. Ameerikas ei ehita naine kodu, vaid mees. Mees sisustab, ehitab, korraldab, et valmistada oma naisele mugavat kodu. Naine on aru saanud, et vaatamata iseseisvusele, on hea tunda mehe hoolitsevat ja vastutavat kätt." 'Üldiselt on Ameerikas märgata palju rohkem õnnelikke abielusid kui meil ja lahutuste protsent on imeväike, kuigi nii tihti ' tehakse suurt kõmu ameerika lahutusprotsessidest. Tingitud on see vist peamiselt sellest,- et abielus naise

42 506 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. Tartu üliõpilaste Kultuuri arenemine on põhjustanud ühiskonna jagunemise ennevaiks sotsiaalseiks üksusteks. Igal seesugusel üksusel on tekkinud oma erikeel, mis ei jäta mõjustamata ka kirja- ja ühiskeelt. Seepärast on sotsioloogiline keeleteadus hakanud huvi tundma erikeelte kujunemise vastu. Erikeel ehk argoo on sõnade ja tähenduste komplekt, mis ei kuulu vastava keele normaalsõnastikku, vaid mida tarvitatakse mõnes ühiskonnakihis kas saladuste varjamise abinõuna või ühiskeele väljenduste asendajana. Hariliku keele tähtsaim eesmärk on olla võimalikult arusaadav laiadele hulkadele. Erikeelel ei tarvitse seda sihti olla. Argoosõna ei tarvitata mitte seepärast, et see oleks intellektuaalselt otstarbekam kui üldtarvitatav, vaid seepärast, et see on erinev või piltlikum harilikust kirjakeele sõnast. Tähtis on ka see, et teised sellest aru ei saaks. Erikeeltes on üldse märgatav püüd kujustada, piltlikult ette kanda, apelleerida tunnetele. Tähtsamaid erikeelte liike on ühiskondliku päritoluga erikeeled, mille hulka kuuluvad peale üliõpilas- ja õpilasteele veel kaupmeeste, sõdurite, merimeeste, kraadepoiste, kurjategijate jne. argood. Need ühiskonnakihid moodustavad enam või vähem eraldatud kogu, kel ühised huvid, mured ja rõõmud, elamused, mis tekitavad ühistunde. Osalt teistest eraldatud klassi ühistunne, osalt tahe luua midagi uut, omapärast, huvitavat või naljakat põhjustab erikeele tekkimise. Aga mitte ainult isoleeritud kogudes ei teki uusi sõnu, vaid tung neid luua peitub võib-olla suuremas osas inimestes. Mõnel inimesel erikeelest on üldse raske rääkida harilikkude sõnadega tal oti tarve ikka midagi individuaalset öelda. Oma tekkimispõhjustelt on argood erinevad. Ometi leidub neis ka palju ühiseid sõnu, näit. laenusid ühest argoost teise. Palju on ühiseid sõnu alg-, keskkooli- ja üliõpilaste argoodes, samuti üliõpilaste ja sõdurite erikeeltes. Huvitav on asjaolu, et meesüliõpilased sõnade loomisel suuremat osa etendavad. Naisüliõpilased on oma erikeelelise sõnavara enamasti meestelt üle võtnud. Teatavasti on argood väga kergesti muutuvad. Juba mõne semestri möödudes võivad kaduda praegu üldtarvitatavad erikeelelised väljendused ja asenduda uutega. Käesoleva kirjutise ülesandeks on juhtida lugejate tähelepanu meie praeguse üliõpilaskeele huvitavale ja mitmekesisele sõnavarale. Kahjuks ei saa see artikkel olla kuigi tühjendav, sest puudub ülevaade kõigi organisatsioonide erikeelelisest sõnavarast. Autor on tänuga kasustanud Eesti Keele Arhiivi ringkirjalisele üleskutsele saadetud vastuseid 4 5 organisatsioonilt ja ühelt org-matult; ta isiklik kogu piirdub ainult ühe org-i sõnavaraga. Asutisi. Meie ülikoolilinna Tartut on hakatud saksa eeskujude (Wittenberg Elbathen, Jena Saalathen) järgi nimetama Emajõe-Ateenaks. Peale selle annab tuntud tudengilaul talle Taaralinna nimetuse. Ülikooli peale tavaliste akadeemia, universiteedi ja aima materi nimetatakse üliõpilaskeeles teadustemp e 1, suurkool, kõrge kool ja tudengi kool. seisus on kõvasti kaitstud seaduse ja kohtuga ning naisele vaadatakse ikka kui kannatajale poolele, kuna mehel tuleb lahutusprotsessi puhul juba ennast kaitsta. See teebki vist mehed taltsamaiks, ettevaatlikumaks ja ainult rikkad, kes seda võivad enesele lubada, harrastavad lahutuste sporti. Lahutused on seotud suurte kuludega ja eluaegsete maksmistega. Ühe sõnaga, aetakse läbi kord naitud 1 naisega, ja uskuge, ollakse sealjuures kaunis õnnelikud, sest lapsed ja mugav kodu on mõnusused, millistest ükski mees nii kergesti ei loobu. Kõike eeltoodut kokiku võttes näeme, et Ameerika on loonud sootuks erineva naise tüübi, kes torkab silma.teiste seas, kui kohtad teda meie Euroopa linnades. T,a on julge, vaga liikuv, kiire, alati naeratlev, lõbus ja hästi ameerikalikult riietatud. Temal on raha, ta armastab osta ja võtta, mida näeb ning mida silm ihaldab, jättes kõrvale igasugused kaalutlused, kas ost vajalik või mitte. Ameerika naine tundub esialgsel vaatlemisel kergemeelsena, tujukana, pääliskaudsena ja näib, nagu puuduks tal peagu mõtlemisvõime. Kuid kõiki tema pahesid ja eksimusi on suuteline tasandama mees, seepärast pole temal ka mingit muret tuleviku pärast. Rikkus ja muretu elu on ta pääsihte, Ameerikas tunneb naine liiga hästi enda ja raha väärtust ja eksib seepärast harva. Seal puudub pea täielikult meile nii omane tung kõrgema hariduse või diplomi järele, on liiga hästi välja arvestatud, et aeg ja raha, mis sellele kulutatakse ei tasu end ära ja selleta saab peagu paremini ära elada. On muidugi sääraseid naisi Ameerikas, kes lähevad omama teadusi ja püüavad saavutada kõrgemat haridust, on ka selliseid, kes juhivad riiki ja rahvast. Need on peamiselt jõukate perekondade tütred, kes kasvanud teistsugustes oludes kui enamik ameerika naisi, kui arvestada, et Ameerikas ainult 10% kõigist keskkooli lõpetajaist astub ülikooli ja, nende seas vaid 3 4% naisi, siis näeme kuivõrd see protsent on väilke võrreldes meiega. Diplomi väärilisteks tunnustatakse umbes 2%. Akadeemilisi naisi näeme väga mitmesugustel kutsealadel, kuid nende tegevus on suunatud teisiti kui meil. Nii näiteks leidub Ameerikas võrdlemisi vähe naisarste, hambaarste, advokaate, f.armatsöite. Seevastu kohtame palju naisinsenere ja kohtunikke, viimased alad on pea täiesti naiste käes, nagu meil seda. on kasvatusteaduse ala. Lõppetks peatuksin akadeemiliste naiste ühingul kui võimsal ja tegevusrikkal ameerika naisele keskorganisatsioonil. Tema keskasutus Washingtonis, D. C, on pühendanud oma, tegevuse praktiliste teaduste omandamise levitamiseks ja üldhariduslise tasapinna tõstmiseks ühiskonnas, riigis. Ak. N. Ü. asutati 18'82. a. esimese akadeemiliste naiste ühinguna maailmas, koondades kolledži ja ülikooli lõpetanud naisi, seades oma põhimõtteks akadeemiliste naiste organiseerimise

43 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 507 Huvitav, ef ülikooli peahoone suure! kellaalusel koridoril on erinimetus börs, börse, kus sageli seisis Bismarck ehk kuldnööpidega professor. Korporatsioonid nimetavad oma organisatsiooni ruume konvendikorter, konvent, kovent, C. Q. (lühendus saksakeelsest Convents-Quartier). Kohvikuskäimine on võrdlemisi tähtsal kohal tudengi elus, mida näitab vastav sõnavaragi. Kohvikut nimetatakse kohvipood,,k a h v i 1 a, kahvenitsa, k a h- veena. Eelistatud kohvik, kus alati käiakse, on i s a- kodu, isamaja ehk štammlokaal. üksikuist Tartu kohvikuist kutsutakse Ko-Ko-Ko-d koobas ja koolnud koera kohvik, Central'! imikute kohvik, varsakoppel ja vasikakoppel; kohvik Ateena rõdu on vaestemaja, parnassja koorekihi residents; üht teatud lauda seal nimetatakse magamisvagun. Tantsupõrand kohvikus on t i i 1 e : läheb tulele viilima. Kohvikuelu väljendamiseks on ka mitu verbi: k o Ilvi p o o d i minema 'kohvikusse minema', k 1 a t š i m a minema 'id.', istuma 'kohvikus olema', s e 1 ts k o n- n a s olema 'id.' ja konte klõbistama 'doominot mängima'. Doominokivid on feinid Stein id. Teatud paiga tudengi elus omab ka kino pildik a s t, kus käiakse pilte piilumas. Kohti kinos väljendatakse järgmiselt: kaljorkal olema 'rõdul olema', nina vastu lina, loomaaed 'kolmas plats'. Kino Metropoli" kutsutakse loomaaed, varsakoppel ja Singapur. Üliõpilassöögimaja öeldakse: köök, tudengköök, supiköök, supipood, supiklubi, õgila (hv.) ja körtla (hv.). Restoran Sinimandria" on sinimandrilla. Kui üliõpilane ütleb, et ta käis või istus a 11, siis mõeldakse sellega Vanemuise" einelauda. Juukselõikamisäri nimetatakse 1 o k i k o d a (naisüliõpilased) ja vuntsmaaker (meesüliõpilased). Suhtesõnu. Sesse peatükki on paigutatud mitmesuguseid tudengite vahekordi puutuvaid sõnu. On kahesuguseid üliõpilasi orgiraatud, organiseerumatud ehk metsikud ja organiseerunlud. Korporatsioonides nim. kandideerivaid liikmeid noorjiikmeteks, rebasteks, fuksideksi) (krasser fuks 'esimese semestri rebane', ja b r a iide r f u k s 'teise semestri rebane') ja mustadeks peadeks, seltsides noorteks, noorliikmeteks, noormeesteks ja liikmekandidaatideks. Sama org-i liikmed on üksteise suhtes kaasvõitlejad, ühes segaseltsis v e 11 e d ja sõsarad. Mõnes meesorg-is tarvitatakse üksteise suhtes nimetust seltsi vend, kuna kaasvõitlejat tarvitatakse pisut l) Sõna fuks (Fuchs) algupära pole päris selge. 19. sajandil tarvitati' seda ka mitteakadeemilise inimese väljendamiseks: Bartfuchs 'habemeajaja', Stiefelfuchs 'saapapuhastaja'. Noore üliõpilase mõiste väljendajaks sai Fuchs juba 18. sajandil, õieti oli see Schulfuchs 'juvenis, que ex schola in academiam defertur'. Fuchs näib sama olevat alamsaksa Voss'iga. VÕib-olla on seda mõnes alamsaksa ülikoolis Rostockis või Wittenbergis tarvitatud ja hiljem alamsaksa Voss'i häälikulise vastena ülemsaksa Fuchs tarvitusele võetud. Fuchs on ühendatud ladina sõna,ga faex 'pärm, paks, mis põhja vajub', metafoorselt alam, alämklass: faex populi, < > plebis jne. (Vrd. Kluge Deutsche Studentensprache".) ning nende too rakendamise praktilisele elule. Truuks jäädes oma ülesandele, ühingu liikmeskond on kasvanud 50-lt liikmeni. ühingusse võib astuda iga naine, kes ülikooli või kolledži, ühingu poolt tunnustatud diplomiga, lõpetanud, usu ja rahvuse pääle vaatamata. Iga liige jätkab õpinguid ja uurimusi omal alal, et tunda seda põhjalikult ja olla kasulikum oma teadmistega esmajoones kodule, teiseks maailma sotsiaalsele, majanduslikule, kultuurilisele ja poliitilisele elule. Aim. Ak. N. Üh. püüab rahuldada oma liikmeskonna huve ning tarvidusi ja tegeleb sotsiaalsete, ökonoomiliste ja kultuuriliste probleemide lahendamisega omas riigis. 'Ühingu esialgne töö asutamispäevil a. paiku oli sihitud naistele kõrgema hariduse võimaldamiseks kõikides Ameerika ülikoolides ja kõigil aladel, kus see veel keelatud oli, seepärast pääsesid ta liikmeskonda ainult need, kes olid teatud teaduskonnas ja üliõpilaskonna liikmed ning olid tunnustatud diplomi väärilisteks. Samuti oli Ühingu ülesanne tutvuneda akadeemiliste naiste eluga ja esimene uurimustöö andis ülevaate akadeemiliste naiste tervislisest ja kehalisest arenemisest. Nüüd ei leidu vist ühtegi ala ega elukauge, kus A. Ak. N. Ü. poleks korjanud andmeid, valgustades naiste elu igakülgselt. Ühing on ühiskondlises elus end näidanud koolielu reformeetrijaina, asutades uusi koole ja varustades neid uute tööjõududega. Laste varjupaigad, kliinikud, lastekasvatus on alad, kus leiame A. A. N. Ü. tugevat ja juhtivat kätt. Laste mänguasjade näitused, lasteetendused teatrites, kinodes, raadios kuuluvad Ühingu kontrolli alla. Pea igas suuremas linnas on Ühingul omad kinnisvarad, klubid, kus peatumisvõknalus igal liikmel. Iga osakond allub keskkorraldusele Washingtonis, teatades ja informeerides keskasutist omast tegevusest ja kavadest, mis leiavad kinnitust ja juhtimist keakasutise poolt. Viimane saadab osakondadesse nõudmise järele ettevalmistatud juhte, kes peavad otseselt aitama liikmeid, samuti kui ka naisüliõpilasi nende. töis ja neid huvitavais küsimusis. Keskasutiš annab välja ajakirja, mille tellimine on sunduslik igale liikmele. Ajakiri on pühendatud peamiselt Ak. N. Ü. elule. Igakuuline juhataja aruanne annab jooksva ülevaate ühingu elust. Ühingul on väärtuslik rändraamatukogu 1117 koite ja 702 brošütu riga (1934. a.). Raamatud on punt teaduslikud ja haruldasemad. Iga ühingu liige võib neid saada tarvitamiseks edasitagasi postikulude eest. Suur tähtsus on ühingul stipendiumide ja toetuse väljajagamisel. Esimene stipendium anti a. 500 dollari suuruses. Nüüd 1 stipendiumi suurus kõigub dollari vahel ja ftende arv kasvab iga aastaga. Erikomisjon on rakendatud tööle, et hankida oma liikmetele rohkem võimalusi õpin-

44 508 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. nöökavas tähendusvarjundis varem org-i kuulunud, aga mõnesugustel põhjustel eemalejäänud liikme kohta. Samal aastal org-i noorliikmeks vastuvõetud liikmed moodustavad coetuse. Concoetor, coeteron kaasastuja org-i samal aastal. Mõnes org-is noorliikmed moodustavad omavahelise koondise fraktsiooni, millel oma esimees tuus, kirjatoimetaja tint ja laekur sent. Ühes naisorg-is valivad noorliikmed endi hulgast juhataja, keda nim. rebaskin d- r a 1 i k s. Noorliige valib endale akadeemilise ema, mammi ehk memme (naisorg-ides) või akadeemilise isa ehk paatri (meesorg-ides). Naiskorp-ides akadeemiline ema valib akadeemilisele tütrele viimase teadmata akadeemilise isa ehk papi. Meesorg-ides paater valib f i i 1 i u s e 1 e ehk akadeemilisele pojale ema ehk m a a t r i. Juhul, kui akadeemiline ema konvendist kauemaks ajaks eemale jääb, valib ta enesele asetäitja a s e- e m a ehk kasuema. Akadeemilise ema konventi tagasi tulles on aseema noorliikmele e k s m a m m a s. o. endine ema (vrd. ekskeiser, eksminister). Kui noorliige kedagi kaasvõitlejat oma akadeemiliseks isaks peab, kes seda aga tegelikult pole, siis nim. seda kaasvõitlejat ekspapaks. Sama akadeemilise ema tütred on omavahel akadeemilised õed, meesorg-ides vastavalt sama isa pojad on akadeemilised vennad e. iraatrid. Korpl-is vanem liige võib endale valida 1 e i b- f u k s i, s. o. lemmikrebase, õieti ihurebase, keda ta teistest eelistab. Leibfuks on saksa laen, tähendades algselt 'Ftichs, den ein Altfuchs einschlägt' või 'Fuchs, der dem alten Haus kleine Ehrendienste besorgt' (Kluge Deutsche Studentensprache" lk. 108.). Noorliikmel on kohustuslik käia rebaskolleegidel; cantustundides, võimlemistundides ja dežuuris. D e- ž u u r on valvekord org-i ruumides. Rebaskolle e g, noortetund, vanamehe tund ehk kodukorra loeng on Õppetund noortele, mil neile selgitatakse organisatsiooni kodukorda, põhimõtteid, kasvatuslikke ning üldhariduslikke küsimusi jne. Kolleegidel antakse noorliikmeile muuseas ka ekspromtkõnesid, ekspromptil meid 'ettevalmistamata k.' Rebaskolleege peab harilikult 'rebasvanem, noortevanem, fuks major (van.), oi der man ehk vanamees, naisorg-ides naljatlevalt ka v a n a e i t, mõnes segaorg-is o n u ja ta d i. Cantustunde juhatab magister cantandi. C a n tu s algab sõnadega silentium ad cantum!" rahu! vait! laulmiseks! Cantust tehakse tekliga, rapiiriga või käega takti lüües. Cantuse lõppedes öeldakse: Cantus ex est!" Kui laul kaasvõitlejaile meeldib, võivad nad öelda s m o 11 i s, millele rebased kõrge häälega vastavad fiducit! l) Kehakasvatuse juhatajat, kes noorliikmete kehalise kasvatuse järele valvab, nim. k e h a n d i: Viimane sõna on moodustatud cantandi eeskujul. Kirjatoimetajat nim. mõnedes ringides s k r i i b a. Esimees meesorg-ides on senior, abiesimees l) Sõnade smollis ja fiducit algupära on tume. Fr. Kluge ( Deutsche Studentensprache" lk. 122) arvab neid põlvnevat Hallest või Frankfurtist wenn Schmolles oder Brandtwein getrunken wird," jne. Nähtavasti tähendab Schmolles siin mingit veini või jooki. Meil ühendatakse smollis ladina sõnaga mollis 'helde, pehme, õrn, painduv, voolav'. Fiducit on ühendatav ladina päritoluga sõnaga fidol, fidel 'lõbus, rõõmus' või fidum 'usaldus', fiducia 'kindel usaldus'. gute jätkamiseks ja teadmiste täietndamiseks a. ühinesid Ameerika Ak. N. Ü. ja Briti Ak. N. ü, liitu, andes seega aluse Rahvusvahelisele Akadeemilise Naiste Liidule, kuhu kuulub ka Eesti Äkad. N. Ü. Viimane asjaolu võimaldab tihedat rahvusvahelist koostööd akadeemiliste naiste vahel, aidates kaasa oma liikmete rahvusvahelise läbikäimise ja vastastikkuse mõistmise arendamisel, millel suur üldkultuuriline tähtsus. Lõppeks, milline peaks olema siis õige naine? Arvan säärane, nagu seda nõuab ümbrus, aeg ja, elu. Ja seda on ameerika naine oma riigis. Siin meie oma tagasihoidlikkusega, hää euroopaliku kasvatusega ning veel parema haridusega temaga võistelda ei saa, meid ei märgata tema kõrval. Selleks peaks ümbersündima ja ümber kasvama, et olla selle suure inimmassi osa, kes automaatselt täidab oma ülesandeid nagu masin. Siin kaob üksikindiviid ja see halvab tugevasti meie psüühikat ning pärast 3-aastast Ameerikas olemist tunned end väsinuna, igatsevana rahu ja kodu järele. Tööd teha nii automaatselt, jättes hinge ja mõtte täiesti tahaplaanile, nagu seda teeb ameeriklane, ei suuda ükski meiesugune. Tundub vahest, et ameerika naisel puuduvad need kaks elementi täiesti. Kontorites, pankades, ärides ja tööstusis on töö väga mehaniseeritud ja vahest tuleb üht ja saima liigutust arve- või riidemõõtmismasiiial teha kuni 10 tundi päevas. Nii päevast päeva, ei midagi uut ega erinevat. Kui siis maksetavad palgad kõiguvad dollari vahel kuus, mis meie rahas umbes krooni ning perekondades makstakse dollarit prii ülalpidamise juures, mis on umbes krooni kuus, siis pole see põrmugi kadestamisväärne. Enamik eesti naisi siirduvadki alul perekondadesse, sest raha korjamine on ainult võimalik majatööga, muidugi peab seda silmas pidama, et Ameerika saksad" on oma teenijate suhtes palju kultuusemad kui meie omad ja näevad teenijas samuti töölist majas, nagu igat teist kontoris või äris, kellel pääle päeva töö on õigusi ka puhkusele, vabale ja inimlikule käitumisele. Majatöö on Ameerikas hinnatav ja hästi tasuv. Pole siis ime, et mitmed meie akadeemilised naised oleme oma lastekasvatuse, majapidamise ja köögikunsti alal omandanud suuri kogemusi Ameerikas. Kes seda ei põlga ega näe selles midagi kohutavalt alandavat, võib tunda end üsna hästi seal suurimate võimaluste maal". _ Vähem osa eesti naistest, teatud vilumuse ja elukooli" järele, on töötamas Ameerikas oma õigeil kutsealadel: ärides, kontorites või mujal. Lõppeks aga tuleb enamik neist tagasi, et rahulduda sellega, mis kodumaa pakub, et leida rahu ning tasakaalu, sest nähtavasti pole eesti naisele raha veel kõik. Alide Vidrikson-Šaukas.

45 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 509 subsenior, naisorg ides esimees ehk esinaine, naljatlevalt ka senjorita. Org i ametnik, kes pidulikel puhkudel toitlustamise eest hoolitseb ja üldse org i ruumide ning varanduse korrashoiu järele valvab, on meesorg ides majaisa ehk majordomus, naisorg ides m a ja em a ehk m a j ord o m u s. Aastapäevade ja teiste tähtsamate päevade puhul korraldavad noorliikmed rebasteatri, milles karikeerivalt järele aimatakse kaasvõitlejaid, õppejõude jne. Kord aastas võivad rebased kaasvõitlejate teadmata kogu coetusena Tartust lahkuda see on rebaslend ehk noorliikmete lend. Verbaalselt lendu minema. Tegevliikmeks saamiseks proponeerib akadeemiline ema (resp. isa) noorliikme proponeerimiskoosolekul. Koosoleku otsuse põhjal annab ema (resp. isa) tütrele (resp. pojale) värvid. Akadeemiline isa kingib laia kommersi värvipaela. Kommerss (ka kommerš), vennastus resp. Õestuspidu tähendab pidustust, kus uuendatakse vennastus resp. õestusvanne. Protseduuri nimetatakse mõnes meeskorpüs ka landesvater. Harilikult teisel semestril saab rebane värvid. Mõnes org is hüütakse rebast, kes äsja värvid saanud ja kel Õigus konvendis igaüht käsutada, hiigelbušiks. Järgmise semestri alguseni on ta värvidega rebane, värvikandja rebane. Järgnev vanusaste on noormaja. Teise aasta tegevliige on vanamaja, kolmanda väga vana maja ehk igivana maja, neljanda s a m meldanud maja ehk sammalpea, viienda väga sammeldanud maja ehk kulupea ja kuuenda kuldrebane ehk i g i k ui u p e a. Eeltoodud termineist on paljud tõlkelaenud saksa keelest (vrd. junges Haus, altes Haus Kluge, Deutsche Studentensprache", lk. 94, bemoostes Haus, bemoostes Haupt, samas, lk. 9). Tegevliikme väljendamiseks on ka mitteametlik värvikandja ja mõnedes ringides seltsivend. Nooremaid liikmeid üldse nim. beebid ja imikud ning vanemaid, eriti neid, kes väga aktiivsed kõ b u sad vanakesed. Peale nende on tarvitusel veel nooremad semestrid ja vanemad semestr i d 'nooremad ja vanemad liikmed'. Kui kaasvõitleja ülikoolist välja astub seda lõpetamata, siis jääb ta org i suhtes ül i õ p i 1 a s v i 1 i s t laseks, b u r š v i t i s 11 a se k s ehk naljatlevalt v õ savilist laseks. Ülikooli lõpetanud org i liige saab vilistlaseks.*) ^ : : Värskele vilistlasele korraldatakse konvendis komitaat s. o. pidulik vilistlaseks vastuvõtmine ja kaasvõitlejate seast ärasaatmine. Saksas tähendab komitaat lahkuva kaasburši saatmist kuni järgmise külani (Kluge Deutsche Studentensprache", lk. 101.). Kui kaasvõitleja ei tasu tähtajaks org i makse, siis ta eemaldatakse org ist resp. võetakse ajutiselt võimalus tegelikult kaasa elada org i eluavaldustele maksude tasumiseni. Seda väljendatakse verbidega juhtsima (vrd. saksa jauchzen), harvem hõr jäma või 1 a p e s t a m a. Kaasvõitlejat, kes maksude mittemaksmise pärast org ist on eemaldatud, nim. j ühtse r iks ehk h õ r j a t u k s. Kaasvõitlejate vahelisi arusaamatusi ja solvamisi lahendab aukohus. Solvatu annab väljakutse solvajale ise või saadab selle oma kuramaatoriga. Kuramaator püüab pooli lepitada. Lepitustoiming on kuramaa ž. Pärast väljakutset lõpetavad pooled omavahelise läbikäimise. Vajaduse korral võib poolte vahel olla ajutine läbikäimine (comment suspendu). Tüliasjast kõnelemine ajutise läbikäimise ajal nim. järeleksimine e. nähtu š š. Pooled valivad endile aukohtuniku. Väljakutsuja aukohtunik esitab kolm kandidaati, kelle hulgast väljakutsutu valib erapooletu. Aukohtus pooled nimetavad teineteist vastaspooleks, par t e'ks, aukohtunikud tarvitavad väljakutsuja ja v al j a k u t sutu. Vastukäivate seletuste korral võib erapooletu nõuda öeldu ausõnaga kinnitamist nn. strikt küsimus, millele põiklematult peab vastama. S ü ü f i k satsioon on eksimuse sõnastus. Org i iga liiget karistab org i kohus või tegevliikmete koosolek. Märkus on väikseim karistusmäär. Suuremad on noomitus ja laitus. Tegevliiget karistatakse ka noorliikmeks alandamisega lakkimisega. Valjem karistus on rukk 'tähtajaline org ist eemaldamine'. Rukitud liige on ruktoonus, r u k o o n u s, harvem p i d a 1. Viimane nimetus on tek *) Sõna vilistlane on usulis mütoloogilise algupäraga. Fr. Kluge järele valitsenud saksa ülikoolilinnades vanasti eriline kodanikkude klassifikatsioon, mille aluseks olnud kodanikkude suhe ülikooliga 1) üliõpilased ja 2) mitteüliõpilased sajandil kutsuti mitteüliõpilased Saksamaal pices ~ Pechen (tõrv, pigi) ja Schmierer (määrija). Arvatakse, et see algselt on voorimeeste pilkenimi olnud, mis hiljem üldistatud. Nimetust, Philister hariliku kodaniku tähenduses, on a. ümber Jenas tarvitama hakatud. Legendi järele on a. Jena kodanikud, mitteüliõpilased, kuskil kõrtsis tülli läinud. Väraval pimedas süütut üliõpilast kohates on nad seda oma seltsiliseks pidanud ja ta surmanud. Kindralsuperintendent G. Götze on hauakõne motoks võtnud kohtumõistjate raamatu 16, 9 Philister über dir, Simson". Selle kõne mõjul hakanud Jena üliõpilased kodanikke Philister nimetama. Nii on see sõna meilegi tulnud ülikooli lõpetanud akadeemilise kodaniku nimetusena vilistlane (Kluge Deutsche Studentensprache" lk. 13 ja lk. 57). On veel tuntud teine seletuskatse sõnale vilistlane. Seegi ühineb eelmise algmotiiviga Simson vilistlase motiiviga. Nimelt olevat ühe saksa ülikooli portaalil suur Simsoni kuju vaimse jõu sümbolina. Sest sümbolkujust sündinud ülekanne üliõpilastele Simsonid, teisi mitteüliõpilasi hakatud Simsoni vastastena kutsuma vilistriteks, vilistlasteks (A. Vaigla Tartu üliõpilaste erikeelelist sõnavara", E. Kimmel! teatel).

46 510 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. känud sellest, et ruktoonusega ei tohi läbi käia. Verbiga rukki ma (vrd. saksa rücken). Rukitud liige on välismaal, käib välismaal ehk sõidab Ameerikasse. Suurim karistus on org ist väljaheitmine lendamine. Noorliiget karistatakse ka hommikkäiguga. Hommikkäik, f r ü ti 1 i n g s kuur, varatöus ehk kastejooks on varahommikune käik tegevliikme juurde, kes noorliikmele tema eksimust selgitab ja teda noomib. Teaduskondade järele nimetatakse: põllumajandusteadlasi põllumeesteks, metsateadlasi metsmeesteks, arstiteadlasi tohtriteks ja lihunikkudeks, usuteadlasi teo lojusteks, loomaarstiteadlasi. loomatohtriteks, tõpratohtriteks ja ma r a K a a r li t eks. Naiskorp!i nim. mõnes org is daaraidevabrik, meeskorpü restoran. Naisrebaseid kutsutakse' f u k s i n n a d "ja k a n i i n c h e n.i d.. Professorit üldse nim. prohm u/s, vanamees, vanemat professorit o n k u ehk p a p i,'.mis lisatakse.atribuudina lügnime ette. Isiklikku jutuajamist nelja silma all nim. privaatjutt ehk sp etsi ell j utt, ka spetsi elles...sõprusvahekorda väljendavad: semu 'suur sõber', f r ö i n t 'id.' ja f reindinna, sõbrann a.' 'id/ Vahekorda, kui kaks inimest teineteist hästi ei salli, aga siiski viisakalt ja pealt näha kenasti sobivad, nim. soe läb i s aam in e. Teatud sõprade ringi hüütakse kl ike ehk b ande." Mõnikord.tarvitatakse! samas tähenduses ka k a m p, mis tavalist! on. laiem, nimelt üldse salk inimesi. Pealiskaudset tuttavat kutsutakse tere t u t ta v. T e kl i t u t tav on see, kes teke Ida b välismärgi pärast, kuigi isikut alati võib olla ei tunnegi. Naisüliõpilased nimetavad meest üldse meesterahvas, tarvitades seda mõnikord siiski ka kavaleri tähenduses. Naine, tütarlaps meesüliõpilaste keeles on f a m m (vrd. prantsuse femme), näitsik, eit, kraam' abielus daam on frautse. Kurameerimine, armulugu naise ja mehe vahel on kura maa ž. üks naine on teisele rivaal. Noormees, kes kellelegi tütarlapsele väga meeldib, aga keda ei tunta, on silmahimu. Kui juba tuntakse seda, kes meeldib, siis on ta südameroos. Meeldivat, armast noormeest väljendavad samtiti f 1 a mm e, lii b e, p la toon ise I i i b e ja^ sümpaatia. Armastatud tütarlaps meestudengite keeles on sats. Naistudengile on neist, kellega ta kurameerib, kõige ligem tuttav. Tuttav on noormees, kellega järjekindlalt ja pikemat aega käiakse, võiks öelda kihlatud peigmees. Sellest kaugemad on mees, peigmees, k u r a m a a ž, minu noormees ja minu härra. Eriliste huvideta. keni tütarlapsi nim. lillekesed ja õiekesed. Boheemlaslikkude kalduvustega kaasvõitlejate kohta öeldakse san.tlaager ja vagabund. Eriskummalise käitumisega inimest nim. tu ü p, t ü ü b e, eksemplar, number ja persoon. Inimest väljendab ka natuur. Naiivne, kogenematu tütarlaps oh unšuld vom lande, selle vastand vamp, vana kala ehk lihtsalt kala. Inimese kuju, keha väljendavad võõrapärased korpus, figuur ja struktuur. Korpulentne daam on tan k. Korteriperenaine on maadam, mutt, t a n t e ehk proua. Kolm esimest nimetust on tingitud asjaolust, et meil rõhuva enamuse üliõpilastubade uurijaist moodustavad sakslased või kadakad. Üliõpila,stuba on b u u d e, vilets tuba p u n k e r, ja kui keegi elab teispool Emajõge, siis elab ta trans Embach. Alamatesse seltskonnakihtidesse kuuluvaid kutsutakse mõnelpool pööbel ja pleebe. Esimest nimetust tarvitatakse teinekord ka organisatsiooni nooremate liikmete väljendamiseks. Rahvaste nimedest on noteeritud j uu de 'juut', tibla 'venelane', ja greetchen 'saksa naisüliõpilane'. Tegevusi. Alljärgnevas esitatakse sõnu, suuremalt osalt verbe, mis väljendavad mitmesuguseid inimlikke tegevusi üliõpilaskeeles. Ülikooliastumist väljendab studendiks hakka m a, sealt lahkumist eksi ma, eks tegema, eks olema ja eksitud olema. Ülikoolis õppima öeldakse naljatades.tudeerima ja kõrges koolis Korp! Filiae Patriae võrkpalli naiskond.

47 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 511 käima. Eksamitele valmistuma on tuupima ehk pähe paukima. Hoolsat Õppijat, kes pillerkaaritavast üliõpilaselust tagasitõmbunult elab, nim. tuupuriks, tähenärijaks ehk raamatukoiks. Konspektid on üliõpilaskeeles kontsud. Eksamil käima asemel öeldakse mõnikord katsel käima. Sinna võtab tudeng kaasa eksamir aaril atu ehk musta raamatu. Kui vanamees, prohmus s. t. professor on krõbe ehk kihvt, siis ta pinnib. Pinnima ehk piinama tähendab palju ja põhjalikult küsima. Igal professoril on oma leivanumber 'lemmikküsimus', millega ta armastab püüda ehk nõksuga tõmmata pisiasjaga sisse vedada', pitsi võtta 'sisse kukutada'. Selle juures juhtub, et saadakse n o n, s. o. minnakse o r k i 'kukutakse sisse', minnakse pitsi 'id/, lennatakse ehk põrutakse läbi, tullakse alla, kukutakse pikali. Eksamil läbisaami on p r o- f e s s o r i surnuks rääkinud. Kirjalikul eksamil on võrdlemisi tähtis ka spikker, s pigi,. millelt, saab maha kirjutada. Mahakirjutamist väljendab mitu verbi: spi ke r d am a, s p i kkim a, spigi tegema, spišsunni tegema, maha treima, maha viht um a, ma ha peksma ja gra veer ima. Neli viimast väljendust tähendavad ka üldse millegi, näit. loengute ärakirjutamist. Peale nende on kirjutamisega ühenduses Tallinna Kommertskooli Õpilaskeelest tulnud tippi ma 'masinal kirjutama'. Järgnevad sõnad käivad mitmesuguste jutuajamiste kohta: k o h v i j u 11 on klatšijutt, mis kohvikus sünnis rääkida, p o mm i panema 'mingit kibedat tõtt näkku ütlema', spinglit panema 'tabavat teravust ütlema', parflendrit panema 'id.'., p 1 aa ni ma 'vastastikku üksteisele etteheiteid, tegema',- i ni i s e rn a 'lobisema', noh is ema 'rahulolematult oma ette nurisema', mahhinaator 'ässitaja, üleskihuiaja', v a- hele võtma 'usutledes noomima', (h)a asima 'pilkama, tögama', tõmbama 'id., vernöökima 'id.', vernöök 'pilge', uduangerjaid püüdma 'segast juttu ajama', looma hääli tegema 'karjuma', loomaaed 'pöörane kisa ja kära', o b- laava 'tüli, möll'. Mürgeldamist väljendab verb mööbeldama. Musitseerimise alalt oleksid nimetada peale cantuse tegemise, vehkimise: klimberkast 'klaver', klaverit vaevama 'klaverit män,gima', k 1 a- verit lööma 'id.', viiulit piinama 'viiulit mängima'. 'Perekonna-õhtu Üliõpilasmajas 15. aastapäeva puhul. Telefoonimist väljendavad väntama ja traati tõmbama. Ärritumist, närveerimist tähendavad ausser sihh olema ja verest välja lööma. üllatama asemel öeldakse jalust rabama. Tervitamise, heakskiitmise märgiks saetakse jalgu. Kui keegi väga ära pahandatakse, siis öeldakse lillaks vihastama ehk kringliks vihastama. Meelitamise väljendamiseks on tarvitusel pugema 'meelitama, roomama, mitteotsekohene olema', sellest: pugeja vend 'inimene, kes meeldida püüab', keilima 'kedagi oma org-i meelitama'. Ehtimise alalt võiks nimetada keelendeid, nagu ahv 'peegel', üles don.nerdama 'end ehtima, ilustama, silmatorkavalt rõivastuma'. Puuderdama asemel öeldakse krohvima, võõpama, nina valgeks tegema. Väike juuksetukk otsaesisel on v õ 1 u 1 o k k ehk emsi lokk (viimane Mikumärdist"!). Kaunistuseks tehtud*lõhesid või auke kleidis nim. seks-apii- Iideks. Vesilained on vasservellenid. Tsiviilmütsi kutsutakse p o s s e r, rebasmütsi rebastekkel, rebasekübar ehk p i g i k a t u s

48 512 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. ja värvimütsi värvid, värvitekkel ehk plekkkatus. Lõbusat omavahelist koosviibimist alkoholiga või ilma nim. buudenbetriib, klunker, oleng, olemine, punun ei ung, pummelaaž ja tarekäitis. Grammofoni kutsutakse rõõmukummut, lustikummut. Alkoholitarvitamise alalt on noteeritud terve hulk sõnu: pummeldama 'jooma, purjutama 1, k n e i- p im a' napsutama', sellest: kneiplaud, kneiptuba, istuma 'napsutama või õlut jooma', võtma 'alkoholi tarvitama', ära kukkuma 'liigse alkoholitarvitamise tõttu seltskonda edasijäämiseks võimatuks muutuma; (samutika) magama jääma', ära langema 'id.', võtma 'purju jääma, otuks võtma 'id.', loruks võtma 'id.' Sellesse kategooriasse kuuluvad ka šoppen 'õllekann', pott 'õllepudel', surnukeha 'tühi õllepudel', š 1 u k k, k a r a f f e: võtan mõne šluki, ühe poti, karaffe; s to f f, p 01 i t uur, strih niin-.'igasugune vägijook', veršn aps 'naps', verõlu, üliõpilaste] ook 'õlu', topka 'viin', k u 1 k a 'väike viinapudel', asu n i k 'id.'; š v i p s 'väike kilk', krihv 'id.'; kaater 'kassiahastus', morališer 'hingeline kassiahastus'. Napsutaja mees on võtja. Kui ta aga juba liigsest alkoholitarvitamisest purju on jäänud, siis on ta laip, (ka) surnukeha. Joomakommete alale kuuluvast sõnavarast on autoril ainult osaline ülevaade. Mõnedes org-ides võib vanem liige nooremale sisse anda. Meesorg-ides toimetatakse seda enamasti alkoholiga, neis naiskorp!-es, kus see veel kombeks veega. Sisse ant&ksekaristus eks ja kiituseks (võta* kiituseks sisse! (ka) võta bravsisse!, lauluga või vaikselt. Erivõru kujundavad õllelauas istujad, kelle seas klaas või kann õllega korra ringi käib ja kes selle igaüks tühjaks joob. Ette jooma tähendab tervituseks kellegi ees mingit jooki jooma, millele teine samaga vastab. Tervitus selle puhul on proosit, p roo st Teistest joomatervitustest võiks mainida tere hommikut, moen, soomlastelt laenatud hei, eks (põhjani), kuüriš (id., mõnes orgis ka kahe peäle pooleks, mida teised jälle nimetavad legališ.). Joomaviis, kus igaüks võib juua nii palju kui soovib, nimetatakse a d 1 i b i t u m. õllevande alla kuulutatu ei või laudkonnas kaasa juua. õ 11 e m i n u t on pool harilikku minutit. Peale selle tuntakse mõnes meesorg-is teatud mängu õlle peäle biiruuri ehk-õli e kel la. Arestisolemise kohta tarvitatakse väljendeid: plate peal olema, plate peäle kukkuma, tsemendi peal olema ja tsemendi peale kukkuma. Maskeraadi nim. naljatledes maskenspits, mask enp idu ja maskespäl 1. L. Suburg'i abiraha heaks korraldatavat pidu kutsutakse li lii pall, 1 i 11 i p i d u. Lihtsat peoõhtut aastat paar tagasi kutsutud i 11 a 11 a. Pärastlõunane koosviibimine on f a i v ehk vi h va kl okk. Esimene päev pärast mingit pidustust kannab njme k a a t r i p ä e v. Liikumist väljendavaist verbidest olgu nimetatud: pat seerima 'jalutama', promeneerima 'id r., pressima 'minema', litsuma 'id'., ära likvideerima 'lahkuma', ära loobuma 'id'., ära a u- raraa 'id.', jalga laskma 'id'., varvast laskma 'id'., ära vajuma 'id.', ära ujuma 'id.', (ringi) tilkuma 'ulama, (ka) midagi pikkamisi sooritama', tolknema 'ulama', viilima 'tantsima', hõljuma 'id.' Liiklemisvahendeist nimetatagu: vaestevanker 'omnibus', rattad' mingi sõiduriist: auto, voorimees jne.' ja vigur 'id.' Kohtamist, kokkusaamist kellegagi kokkulepitud ajal väljendab trehvunks. Sama kohta on märgitud ka lüüriline verb metsateele minema. Millestki kõrvalehoidumise väljendamiseks on järgmised verbid: poppi teg'ema, seanahka vedama, siidi vedama, viilima, šlikerdama 'mingi kohustuse täitmisest kõrvale hoiduma, (ka) mitteptsekohene olema', šlikkima 'id.' ja sõdurite erikeelest laenatud noomen s i i d i v e n d 'kõrvalehoiduja, viilija'. Salaja võtma asemel öeldakse sul ima 'näppama', sisse tegema 'varastama', ära tõstma 'id.' ja sisse vehkima 'id.' Võtma on naljatledes kahmama. Kavalaid võtteid väljendavad knihv ja nõks. Kaklema, tülitsema on mõnedes ringides reissima, kaklus reisserei. Tähenduses midagi segi ajama, halvasti tegema, pahandust tegema tarvitatakse verbi p o s s e r d a ;m a. Seltskondlikus esinemises, käitumises vea tegemise, eksimuse kohta öeldakse f o p a a'd tegema, (vrd. faux pas), proomahhi tegema ja prohmakat tegema ning pluserdama. Rahaga ühenduses on samuti noteeritud mõned keelendid. Teise eest kõrtsis või kohvikus arvet maksma on v ä 1 j a tegema. Millegi muretsemiseks raha kokku panema on klappima. Raha raiskama öeldakse pluserdama. Rahapuuduses, hädasolemist väljendab pigis olema. Rahalaenamise kohta esineb paar saksa laenu puhvima, pumpama, pumpima (olen pigis, kas saad mulle pumbata) ning š a f f i m a 'muretsema'. Raha nimetusena pruugitakse keelendeid: sein id, t au sen did, seeklid. Saunaminemise kohta on märgitud pidulikud verbid: allveelaeva- pallile, maskeraadile, palli le ja veepeole min e m a. Valvama tähenduses tarvitatakse passima, peale passima. Veidi kitsamas tähenduses tarvitatakse kiikama, nimelt ühe silmaga piiluma, mõnikord ka ühe kõrvaga kuulama. Vaimsete huvide taotlemise alalt võiks nimetada verbe: vaimu taga ajama 'vaimsetest huvidest rääkima, neid taotlema, nõudma', vaimu tegema 'id.', vaimu otsima 'id.' Elu raskekstegemist, teise tagašundimist väljendab

49 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 513 sõitu tegema, sõitu sisse lööma, vett peale lööma ja Stroomi peale lööma. Asi või olukord, mis esile kutsub hirmu, naeru, nuttu, piinlikkust jne. on vastavalt hirmu, naeru, nutu, piinlik jne. koht. Hõimutöö tegemise alalt on märgitud hõimu t e- gema, hõimlema. Omadusi. Omaduste väljendamiseks on üiiõpilaskeeles küllaldaselt ilmekaid ja tabavaid sõnu, kusjuures sageli on peeneid tähenduslikke varjundeid. Rumala tähistamiseks pruugitakse järgmisi sõnu: b 1 ö ö d e 'rumal, loll', jobu 'id.', tume 'id.', udu 'id.', tuhm indiviid 'id.(naljatlevalt)*, loru 'rumal, juhm', soe (olema) 'pisut rumal, lollakas', kolmat moodi 'id.', tohman 'id.', kerge ehk kerge kaaluga 'arenematu, alla keskmise'. Kurja ja nõudliku kohta öeldakse kihvt ja krõbe. Muudest inimlikest omadustest on tähele pandud: lai, laia o 1 e m is e g a 'esiletikkuv, laiutav', posser 'nõrk, saamatu', punt (poiss) 'vilets (poiss), ladna 'mõnus, lahke', p a i 'hea, korralik', uss, madu (naine) samuti vagel 'kaval, salakaval (naine)', naaksm a n 'ninatark', poja 'lapsik noormees', neitsi 'id.', š p i i s s er 'väikekodanlik', š t r e b e r 'karjärist', v i 1- lane 'kohmakas'. On tähelepandav, et inimese halvemate, naeruväärsemate omaduste väljendamiseks on palju rohkem keelendeid, üldse arvustatakse neid palju teravamini kui häid omadusi. Välimuse kohta käivad sõnad: morando 'häbematu, ülbe välimusega', šlanke 'sale', noobel 'ilus, korralik, suursugune', villane, ma äkas 'Uhtis'. Igavat ja halba väljendavad mo 1 u 'hale, igav', kehv (olemine), 'igav, meeleoluta', kehvnoi 'halb', nahkne (vrd. saksa k. ledern"), tuim 'hale, igav', pops 'hale, vilets', popsnoi 'id.', ku r b 1 i eh 'hale, vilets', kurbnoi 'id.', šwahnoi 'nõrk, paha'. Sel,ge, arusaadava asja kohta öeldakse selge p ilt ja kl a a r. Toredat ja huvitavat väljendatakse sõnadega käre, vahva ja vahvnoi. Kui kuskil on vähe inimesi, siis on lage, aga kui kuskile minnakse suure hulgana või on üldse palju inimesi, siis on roppu moodi rahvast ehk kõva b e- triib. Millestki küllastunult öeldakse satt: olen siit saadik satt. Piinlikkust väljendatakse sõnadega sant japaha, piinlik koht, piinlik silentsium ja kahevahelolek. Kui miski on kindel, otsustatud, siis on see sihker. Hiigla peenelt tähendab teravmeelselt: hiigla peenelt ninapidi veetud. Lisakohustusi väljendab atribuut lisna: lisna kolleeg jne. Sõna j e e r u m esineb peamiselt laulus, tähendades häda, paha. * Igas keeles on sõnu, mis laenatud teistest keeltest. Nii esineb erikeelteski palju võõrvara laenusid. Eriti palju laenusid on meie üliõpilaste erikeeles. Domineerivamad võõrelemendid on ladina ja saksa laenud. Prantsuse, vene, inglise ja soome mõjud on vähemad. Ladina laenud on meile tulnud saksa ülikoolide ja saksa kultuuri kaudu. Neist olgu mõningad nimetatud: c a n t u s, c o e t u s, c o n c o e t o r, e x, f i d u*c i t, m a- x i m e, bene, s u f f i c i t, n o n jne. Tõlkelaen ladina keelest on praegu üldtarvitatav kaasvõitleja (vrd. ladina com + milito 'kaassõdur, kaasvõitleja'). Saksa laenude rohkus meie üiiõpilaskeeles seletub saksa kultuurilise mõjuga, mis on olnud meil võimsaim oma pidevuse tõttu. Laenudest nimetatagu näiteks: blööde (blöde), buršš (Bursche), durch, fuks (Fuchs), flamme, früülingskuur (Frühlingskur), kaater (Kater), kiike (Klicke), rapiir (Rapier), štändchen (Ständchen), š o p p e n (Schoppen), te k- kel (Deckel )jne. Verbidest, mille tüved Saksast laenatud, aga millele eesti sufiks liidetud, nimetaksin: keilima (s. keilen) (h)aasima (haselieren), juntsi m a (jauohzen), rukkima (rüeken) jne. Tõlkelaenudest olgu nimetatud: eralõbu (Privatvergnügen),, rebane (Fuchs), haavamist tagasi võtma (zurücknehmen eine Beleidigung") jne. Vene elemente üiiõpilaskeeles on võrdlemisi vähe. Nähtavasti oleme me üldse vastuvõtlikumad läänest tulevaile mõjudele kui idast tulevaile. Vene laenudest nimetatagu: kaljorka (1 olema) (ra;iepka), ladna jia^ho), jolka(puu) 'jõulupuu' (šjika), proomahh(i tegema) (npoiwax), jne. Peale selle esineb eesti sõnu vene lõppudega: kehvnoi, kurbnoi, popsnoi, vahvnoi, tegelinski. Vene lõpp ja saksa tüvi on sõnas švahnoi. Ka inglise mõju meie üliõpilaskeelele on vähene. Laenudest oleksid nimetada: beebi (baby), (cantus)buk (book), f aiv (five) ja seksapiil (sex-appeal). Samuti vähene on soome mõju. On märgitud ainult paar sõna: kahvila ' kahveena (Ateena analoogial) ja i 11 a 11 a. Heebrea päritoluga on sõna posser (heebrea pošut lihtne, labane). Saksa keelest on see meilegi tulnud. Peale võõrkeelsete laenude esineb laenusid ka teistest argoodest, eriti õpilaste ja sõdurite erikeelest. On loomulik ja ootuspäranegi, et üliõpilaskeel sisaldab sugemeid ka õpilaskeelest, sest iga õpilane üliõpilaseks saanud, toob kaasa oma kooli Õpilaste erikeelt, õpilaskeelseist sõnadest nimetatagu: kiikama,- kihvt, käre, poppi tegema, sulima, tippima, maha treima, tume jne. Sõdurite erikeelest ülevõetud sõnadest olgu nimetatud: ahv, ära aurama, hele, litsuma, loomaaed, loksutatud olema, punker, ära tõstma, ära ujuma, seanahka vedama jne.

50 514 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. Kindlasti on kokkupuuteid muudegi ühiskonnakihtide erikeeltega, aga vastavate uurimuste puudumise tõttu pole võimalik neid jälgida. Meie üliõpilased on peaaegu igas suhtes jälginud saksa eeskuju nii traditsioonides kui ka sõnavaras, ainult selles on nad hoopis erinevat rada käinud, et nad pole oma erikeelt mitte rajanud murdeale, rahvakeelele, nagu oh teinud vanad saksa buršid. Meie üliõpilaskeeles on murdelisi sõnu väga vähe need peaaegu puuduvad. Küll esineb laenusid kadaklikkude linna antvärkide" argoost Ehtsa ja jõulise talupoegliku eesti keele puudumine meie üliõpilaskeeles on muidugi kahetsetav. Lõpuks võiksin öelda, et võõrapärasusele vaatamata on üliõpilaskeel siiski väga huvitav ja väärib igati kogumist ning teaduslikku uurimist. Paula Palmeos. Statistikat korp! Filiae Patriae liikmeskonnast Korp. Filiae Patriae'1 on praegu 95 vilistlast, 99 tegevliiget, 36 noorliiget, 50 üliõpilasvilistlast ja 1 välisliige - seega kokku 281 liiget. Üliõpilasliikmete arv on kümnelt asutajalt tõusnud 135-le. Liikmete juurdekasv ja väljalangemine on aasta-aastalt sündinud võrdlemisi stabiilselt, tegemata suuri võnkeid nii ühes kui teises suunas, läbi tegemata ühtlasi suuremaid välismõjustusi. Vilistlaste arv kuni aastani oli võrdlemisi väike, alates a. 2 ja jõudes nelja aasta jooksul ainult 11-ni. Järgmine neli aastat muudab vilistlaskogu pildi sootuks: aastaks on vilistlasi 45, ning edasi tõuseb vilistlaste arv aasta-aastalt kümnete kaupa. Vilistlaskoguga koos, esimesil aastail üsna rööbiti kasvab nende liikmete hulk, kes lahkuvad ülikoolist, õpinguid katkestades osalt ajutiselt teenistuse tõttu, osalt jäädavalt perekondlikele ja muudele aladele siirdudes aastani näitab üliõpilasvilistlaste arv erilist tõusutendentsi, olles isegi kaugelt suurem vilistlaste arvust. Viimaseil aastail püsib-see arv võrdlemisi kõikumatuna, jäädes kaugelt maha vilistlaste arvust (tab. nr. 1). Korp. Filiae Patriae liikmeist 28% on Tartust Eesti Noorsoo Kasvatusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumist, 14% -=- Tallinna Tütarl. Kommertsgümnaasiumist, üle 11% ~E. Lenderi- Eragümnaasiumist ja ligi 10% Tartu Tütarlaste Gümnaasiumist, See asjaolu, et" peagu -^/s liikmeskonnast on kahe suurema keskuse suuremaist koolest, enam-vähem ühtlase väliskasvätusega ning; naabrussuhetega, : mõjub kahtlematult hästi liikmeskonna kontaktile, kuna- üksikuist provintsikoolest -juur-. desattunuil on võimalus tähelepandamatult orienteeruda eeskätt oma organisatsioonis, kuid selle kõrval ühtlasi talle uues ja senitundmatus üliõpilaskonna tervikus. Filiae Patriae liikmeid on Tartust 119, Tallinnast 93 ja mujalt 69. Teaduskondade järgi on üliõpilasliikmeid: fil.40 rer. mere pharm 23 med. jur... hist. r&r. nat. agr... med. vet Kokku 135 Vilistlasi: keeleteadlasi majandusteadlasi Jiln^wtt njld-c^jur' nj& fi!aj&jucnul. 'ÜKtiSMvcL. (itlhp.lo^j.tij&vuti. s S i" i s 1 ÜcJta>Kio4

51 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 515 fil. rer. mere. pharm. Kaasvõitlejad teaduskondade järgi. 0 tegevliige noorliige D D D D D D D D D D D D D D D D fil. jur. pharm. Vilistlased teaduskondade järgi. med. jur. hlst. rer. nat. agr. med. vet. D D D D D D D D med. agr. D D nat. rer. gymn. hist. med. vet. > õigusteadlasi. rohuteadlasi arstiteadlasi agronoome. loodusteadlasi kehakasvatusteadl. ajaloolasi loomaarstiteadu Kokku 95 Nagu näha, suurelt osalt filoloogide ja majandusteadlaste tunduv ülekaal.. ;95 vilistlasest tegutseb kutse alal 67, järgmiste ametitega: õpetajaid 27, kantseleitöodel, korrespondentidena ja raamatupidajaina 17, arste 4, rohuteadlasi 4, raamatukoguhoidjaid 3, advokaate 2, notari abisid 2, pangaametnikke 2, ärijuhte 1, põlluihajartd. nõuandjaid 1, põllutnajarid. koöli juhatajaid 1," lasteaednikke "1, seerumi instituudi eriteadlasi 1, statistikuid 1. Peagu kõik töötavad õpitud erialal, välja arvatud 2 filoloogi, kellest 1 on pangaametnik ja teine statistik, 1 ^loodusteadlane raamatukoguhoidja ning agronoom pangaametnik. Märkida võiks veel, et ükski majandusteadlane ei tööta pangas. Walmid Vi^p kmsma.

52 516 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. Filiae Patriae liikmeskond koolide järgi. Pärnu Linna Tütarlastegümnaasium. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegüm H H naasium. Tallinna Linna I Gümnaasium. Viljandi Linna Tütarlastegümnaasium. Rakvere Linna Ühisgümnaasium. Narva Linna Ühisgümnaasium. Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium.. H H H H H H H H H H Tartu Tehnikagümnaasium. Tallinna Kaarli Eragümnaasium. H H H H H I H I H Põltsamaa Ühisgümnaasium. E. Lender'i Eragümnaasium. H Valga Linna Tütarlastegümnaasium. Tallinna Linna II Gümnaasium. Tartu Tütarlaste Gümnaasium. Tallinna Linna Õhtugümnaasium. Viljandi Eesti Haridusseltsi Gümnaasium. Tartu Õhtugümnaasium. m m m m Tartu Kommertsgümnaasium. Võru Ühisgümnaasium. Prantsuse Lütseum.

53 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 517 Pärnu Ühisgümnaasium. Teistest koolidest. Valga Ühisgümnaasium. Saaremaa Ühisgümnaasium. Tartu koolest 119 Tallinna 93 Mujalt 69 Korp! Filiae Patriae isiklik koosseis 27. oktoobril a. VILISTLASED. 1. Ambros Suga, Mari, med. 2. Anderson, Ella, rer. nat, laekur*. 3. Andresson, Margarete, fil. 4. Birkental, Lilli, fil. 5. Bratka, Edit, fil. 6. Buer Raudsepp, Alide, fil. 7. Bõstrov, Eugenie, rer. mere. 8. Eerman, Ernestine, rer. mere. 9. Einborn Lavitsky, Gunda, rer. mere. 10. Einpaul, Ellen, rer. mere. 11. Grigordoi, Elsa, fil. 12. Haberman Kurrusk, Alice, fil. 13. Hõbenik, Adele, rer. mere. 14. Idlane Pääro, Ria, jur. 15. Isak, Margot, rer. mere. 16. Jassov Gabrel, Nora, jur. 17. Juhkamson, Freda, fil. 18. Jõgi Karneol, Regina, rer. mere. 19. Jürisson Põdras, Lucie, mag. fil., abiesimees. 20. Jürma Kuusik, Mall, mag. fil. 21. Ka.ber, Helmi, jur. 22. Kalamees, Alma, rer. mere. 23. Kallas, Veronika, jur. 24. Kangro, Aime, fil., kirjatoimetaja. 25. Kapp, Martna, jur. 26. Karik Suigussaar, Linda, fil. 27. Kikerpill, Nelly, rer. nat. ja phaxm. 28. Kivi, Agnes, rer. gymn. 29. Klassen, Aino, rer. mere. 30. Kraeman, Helmi, rer. mere. 31. Krooni Kutteir, Natalie, med. 32. Kurrikoff, Hilja, rer. mere. 33. Kursman Graf, Alide, fil. 34. Kurvits Sepp, Elsi, med. 35. Kutsar, Erna, rer. nat. 36. Kuusental, Liina, agr. 37. Kuuskman Sirg, Ella, jur. 38. Kõrtsmik, Valeria, fil. 39. Kaarik Janov, Elisabet, fil. 40. Läuba Rebane, Hermide, jur. 41. Lellepj Alice, fil. 42. Lellep, Maret, fil. 43. Lentso, Mari, rer. mere. 44. Linkberg Jürgenson, Leida, rer. mere. 45. Lipp Mitt, Selma, mag. fil Markus, Tiiu, med. vet. 47. Mattisson, Liisbet, rer. mere. 48. Meenov Miikk, Mari, rer. mere. 49. Merjain, Stella, rer. gymn. 50. Metslang Toman, Hilja, rer. mere. 51. Mutli Kuuse, Selma, fil. 52. Mõrd Kriegerberg, Elise, mag. pharm. 53. Mölder, Ellen, fil. 54. Paigaline, Lonny, fil. 55. Paldrock, Helgi, pharm. 56. Palgi Rässa, Salme, fil. 57. Pari Koik, Vilhelmine, mag. pharm. 58. Parts Allik, Clarissa, fil. 59. Paumees Biene, Alice, med. 60. Pavelson Briiller, Hilja,, fil. 61. Peterson, Eva, agr. 62. Planken Ehrenpreis, Erna, rer. mere. 63. Poska, Nina, rer. mere. 64. Prass, Anni, rer. gymn. 65. Puidet, Helene, fil. 66. Raag, Irene, fil. 67. Rang, Ida, rer. mere. 68. Raudsepp, Ella, rer. mere. 69. Raudsepp, Lydia, fil. 70. Rosenberg Leiman, Linda, pharm. 71. Rosenberg Jürgenstein, Marta, mag. pharm. 72. Rõuk Tikenberg, Gerda, rer. mere. 73. Saarepera, Ilma, jur. 74. Saareste Märka, Elmerice, jur. 75. Saarts, Hilda, rer. mere. 76. Saue Kase, Elsa, fil. 77. Sepp Kasikov, Maria, fil. 78. Sepp Küll, Ellen, rer. mere. 79. Siil Suits, Brigitte, rer. mere. 80. Sild, Erika, hist. 81. Sillaots, Gerda, agr. 82. Steinberg, Miralda, fil. 83. Tallo, Linda, agr. 84. Tamm, Linda, fil. 85. Tammist Lõo, Elsi, fil. 86. Tombaclh, Gerda, rer. mere. 87. Urov Vinnal, Luule, rer. mere., abikirjatoimetaja. 88. Vaikna Lüdig, Hortense, rer. nat. 89. Veiderma, Hilja, rer. mere. 90. Vidrikson Saukas, Alide, rer.. mere* 91. Viilip Leesma, Valeria, fil., esimees. 92. Viira, Hilda, jur. 93. Vilms Jürgenstein, Else, fil. 94. Vöhrmann, Helga, fil. 95. Vöhnmann Taler, Salme, drnd. med. ÜLIÕPILASVILISTLASED. 1. Alberg Ressar, Helga, rer, mere. 2. Arrak Taklaja, Hilda, jur. 3. Aule Pikk, Aino, rer. mere. 4. Briillor Tubin, Aino, fil. 5. Detlov Rehesaar, Hildegard, pharm. 6. Edor Kase, Aino, fil. 7. Etverk Viiand, Salme, fil. 8. Evert Palgi, Renate, fil. 9. Hakker Gründorf, Uarda, rer. (mere. 10. Hansmann Kuusner, Tiiu, jur. 11. Herodes Kesker, Linda, med. 12. Hääl Muikman, Juta, rer. mere. 13. Jesse Roots, Lydia, rer. mere. 14. Jürman, Helga, fil. 15. Kits Tarto, Elfriede, rer. mere. 16. Kuusik Liivak, Theda, rer. mere. 17. Kvell Pliiman, Leonida, rer. mere. 18. Lentso, Linda, fil. 19. Liiv Vedler, Irene, fil. 20. Lokk, Viva, fil. 21. Maandi Paal, Karina, fil. 22. Malm Tiitso, Ragne, rer. mere. 23. Mõttus Raud, Alma, fil. 24. Mägi, Tamara, med. 25. Mägiste Mafalstein, Ilse, fil. 26. Müller Rebane, Salme, jur. 27. Otisaar, Erna, fil Palgi Birfcental, Lea, rer. mere. 29. Palmer Laurson, Benita, rer. mere. 30. Peterson, Helene, fil. 31. Prima Pruuli, Alma, fil. 33. Põdra, Imma, fil. 34. Rebane Lõvi, Selma, fil. 32. Purga Läänson, Marta, rer. mere. 35. Roht Luppe, Hilda, med. 36. Saarne Neuman, Hilja, fil. 37. Sohönberg, Hella, fil. 38. Sepp, Alice, fil. 39> Sihver Viidik," Irma, fil.

54 "5i*a ÜLIÕPILASLEHT Nr XI Silberman-Veiler, Lea, fil. 41. Sirg, Theresia, fil. 42. Sokk-Kriisk, Regina, rer. mere. 43. Steinberg, Erna, fil. 44. Taniloo, Kadi, fil. 45. Tombach, Vera, rer. mere. 46. Tõoming-Kikerpill, Senta, fil. 47. Valk-Laas, Johanna, jur. 48. Vihalem-Omel, Alma, fil. 49. Virkus-Lentso, Juta, agr. 50. Volmer, Hilda, rer. mere. VÄLISLIIKMED. 1. Myllylä, Kerttu, fil. TEGEVLIIKMED. 1. Aabram, Marta, fil. 2. Anto, Õie, jur. 3. Arras, Helvi, fil. 4. Bernakoff, Luule, pharm. 5. BÖhr, Elanda, med. 6. Eliaser, Agnia, jur. 7. Eres, Rosalie, fil. 8. Evald, Milda, rer. mere. 9. Filipov, Nata, rer. mere. 10. Fridolin, Militsa, jur. 11. Glück, Eugenia, pharm. 12. Golubev, Liidia, rer. mere. 13. Gross, Hedvig, fil. ' 14. Hellat, Nora, med. 15. Jaanson, Herta, rer. mere. 16. Jürisson, Heljo, pharm. 17. Junman, Leida, rer. mere. 18. Kaasik, Iise, pharm. 19. Kane, Ksenia, fil. 20. Kikerpill, Rita, pharm. 21. Kivistik, Aleksandrine, med. 22. Kivit, Dagmar, med. 23. Koiva, Harda, fil. 24. Kokla, Niina., jur. 25. Ko.ok, Hilja, fil. 26. Koost, Sylvia, rer. mere. 27. Kree, Hilja, jur. 28. Krupp, Erika, rer. mere. 29. Kuiva, Leida, rer. mere. 30. Kull, Alvine, jur. 31. Kurrikoff, Eva, pharm. 32. Kvarnström, Edla, fil. 33. Kõiva, Anna, fil. 34. Kapp, Helgi, fil. 35. Laagus, Mary, pharm. 36. Laanekõrb, Anna, agr. 37. Lehtman, Asta, rer. mere. 38. Lepik, Erna, rer. mere. 39. Lesta, Lydia, jur. 40. Lokk, Helgi, pharm. 41. Loovere, Eglantine, jur. 42. Lukats, Nora, rer. mere. 43. Maim, Linda, rer. mere. 44. Martin, Aino, fil. 45. Mender, Erika, fil. 46. Multer, Asta, jur. 47. Murro, Agnes, fil. 48. Mälton, Karin, rer. mere. 49. Mürk, Niina, pharm. 50. Neumann, Ilse, rer. mere. 51. Okas, Adelheid, fil. 52. Okas, Salme, rer. mere. 53. Ollik, Juta, rer. mere. 54. Paldrock, Aime, med. 55. Palmeos, Pauline, fil. 56. Pau, Endla, rer. mere. 57. Pedaja, Alice, fil., kirjatoimetaja. 58. Peedel, Miralda, rer. mere., noortevanem. 59. Pirson, Marta, pharm Pramspiel,. Leida, pharm. 61. Prii, Karin, fil. 62. Priideman, Daisy, rer. mere. 63. Puhk, Salme, med., abiesimees. 64. Punnisk, Thea, rer. mere. 65. Puusep, Leida, fil. 66. Pärtsel, Leida, hist. 67. Päts, Silvia, rer. mere. 68. Rammul, Elisabet, med., esimees. 69. Rang, Larissa, fil. 70. Ratasep, Niina, jur. 71. Raudjalg, Hilda, fil. 72. Raudsep, Ina, fil.,73. Rudolf, Erika, rer. mere. 74. Rõigas, Erna, fil. 75. Saks, Vera, rer. mere. 76. Saral, Viiu, med. vet. 77. Sarap, Ellen, med. 78. Saretok, Valve, fil. 79. Schneider, Endla, med. 80. Sild, Brunhilde, pharm. Sl. Silvester-Peet, Helga, med. 82. Sinimets, Salme, fil Soodla, Agnes, pharm. 84. Soone, Lydia, rer. mere. 85. Säga-Roth, Irene, med. 86. Tasso, Iise, fil. 87. Tekkel, Melitta, pharm. 88. Tilk, Leida, pharm. 89. Tilkman-Merska, Hulda, rer. mere. 90. Toman, Alice, fil. 91. Treumut, Aino, hist. 92. Treumut, Hilja, med. 93. Uuesoo, Anna, jur. 94. Uustalu, Leida, fil. 95. Vaher, Elfriede, pharm. 96. Valberg, Olga, fil. 97. Veski, Asta, fil. 98. Vilip, Ira, rer. mere. 99. Virkhaus, Helene, rer. mere. NOORLIIKMED. 1. Arend, Agnes, jur. 2. Aspe, Elli, rer. mere. 3. Blum, Asta, pharm. 4. Glück, Asta, fil. 5. Glück, Helga, pharm. 6. Gross, Ina, fil. 7. Israel, Henriette, rer. mere. 8. Janson, Juta, pharm. 9. Jürman, Erika, rer. mere. 10. Kiesel, Leida, fil. 11. Kohal, Kiira, med. 12. Koppel, Hedda, pharm. 13. Lemm, Senta, jur. 14. Lepp, Laine, pharm. 15. Liit, Fanny, med. 16. Liiv, Else, rer. nat. 17. Luts, Liidia, med. 18. Maim, Eugenie, agr. 19. Mälberg, Anna, rer. mere. 20. Nõges, Aino, pharm. 21. Paldrock, Edda, rer. mere. 22. Paldrock, Jutta, rer. mere. 23. Paris, Olga, fil. 24. Peedel, Hilda, fil. 2,5. Piiper, Hilja, med. 26. Puhk, Toni, rer. mere. 27. Rammul, Anna-Loore, fil. 28. Reisman, Hildegard, fil. 29. Sepman, Felice, pharm. 30. Silberg, Helgi, rer. mere. 31. Sternfeldt, Asse, fil. 32. Suubi, Heldela, med. 33. Treial, Salme, med. 34. Tuberg, Maria, rer. mere. 35. Vahtra, Leida, fil. 36. Vilberg, Kara, fil. Toimetuse osa Akadeemiline Põllumajanduslik Selts 15-aastane Meie iseseisvuse ja Eesti ülikooli algusaastatega langeb kokku paljude üliõpilas- ja teiste akadeemiliste organisatsioonide asutamisaeg. Üks selle generatsiooni lapsi on Akadeemiline Põllumajanduslik Selts * küllalt hästi tuntud ka oma initsiaaliga APS - kellel 5. novembril s. a. täitus 15 aastat. Akadeemiliste seltside peres on APS kahtlematult elujõulisemaid, kelle eluavaldused suurel määral ulatuvad üle kitsama akadeemilise pere väljapoole laiadesse hulkadesse. Säärase seisukoha saavutamise põhjuste ligem vaatlus tohiks pakkuda huvi neilegi ringidele, kes meie põllumajandusest ja selle ala akadeemilisest elust ja tööst eemal. APS on teiste akadeemiliste seltside peres suureks erandiks seega, et ta suuremal määral kui teised omasarnased on pannud rõhku oma nooremate liikmete kasvatusküsimustele. Neil ihäil aegadel, mil agronoomiat Õpiti veel 5 6 aastat praeguse 4 asemel, ei organiseerunud noored tudengid intiimorganisatsiooni-

55 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 519 desse enne kolmandat kuni neljandat ülikooliaastate Esimestel ülikooliaastatel oli noortel i agronoomia üliõpilastel intiimorganisatsiooni ; asendajaks täiel määral APS. Nende nõuete kohaselt tuli siis alati elunõuetele erksalt reageerinud ; APS-ilgi oma töö korraldada. Oligi siis sääl oma ; kõva kord maksmas, viisakus ja hää toon kõikjal, mille järgi valvajaks seati sisse vanamehe instituut. Ajaraamatud ja vanemad tudengid kõnelevad vanamehe-tundidest APS-is. Kasvatustöö, n. n. APS-i südameasjade korraldajaks moodus-, tati ühispere-toimkond, kuhu kuulumine APS-i lihtsalt sel põhjusel, et üks kuulub ühte, teine teise üliõpilasorganisatsiooni. Agronoomilisel alal tegutsejad on just APS-i tõttu sellest pahest vähem puudutatud ja agronoomide seas kõneldakse tihti n. n. APS-i vaimust", mille all mõistetakse seda suurt ühendavat ja tervet töövaimu, mille APS andnud kaasa suuremale osale oma koolist läbikäinutele. Tõsi agronoomia üliõpilastel on ühendavaks sidemeks veel nende stuudium, selle iseloom, mis oma paljude praktikumidega ise lähendab inimesi. Võib olla, mõjub ka see kaasa, et agronoomia üliõpilased enamikus on APS-i JUHATUS. Istuvad: stud. agr. E. Ro g e r, prof. dr. L. Ri nne, prof. dr. P. Kõpp esimees, dots. dr. M. Järvik, agr. H. Nurk. Seisavad: stud. A. Jaanson, agr. K, Toomre, stud, J. Hansen, agr. E. J ärv e s o o, agr. E. Raudsepp. kõigil liikmeil oli vabatahtlik, kus aga oli maksmas muidu intiimorgi kord. Muide oli ses toimkonnas läbi viidud liikmetevaheline üksteise sina"-tamine. Ei puudunud ka niisugused ametikandjad, kui lauluvanem, pereema -tütardega ja pereisa -poegadega. Ainult magister paucandi tiitlist ei teata midagi. Asja ennast suusõnaliste " teadete põhjal mõnikord on harastatud, siis aga ilma rapiirideta üksikute liikmete poolt ja väljaspool APS-i. KÕnevanema ülesannete täitjaks moodustati kõnede ja arvustuste toimkond. See APS-i ühispere-toimkonna loodud side kestis hiljemgi läbi uute intiimorganisatsioonide sidemete, kuhu suur osa APS-i liikmeid astus. Tartu üliõpilasorganisatsioonide vaimu on vahest nimetatud killustavaks. Ja tõtt tunnistades ongi lugu nii, et intiimorganisatsioonid on tihti üksteise vastu kaunis külmad, niiig see kandub edasi ühel ja samal alal töötavaile organisatsioonide üksikliikmeile, muutes inimesed üksteisele võõraiks pärit ühetaokstest oludest ja nende Õpingud neid hoiavad rohkem elu küljes kinni kui teistes teaduskondades, ega vii haritlast nii elust eemale, kui seda akadeemiline töö tavatseb muidu teha. Siin Õpitakse rohkem ja täie teadmisega elule kui mõneski muus teaduskonnas. Neile asjaoludele võime kõigile oma tunnustuse anda kuid APS-ile jääb siin oma: tema on kõige selle keskus, kus need mõtted kehastuvad. APS-i juhatuses ja mitmesugustes toimkondades on kõrvuti töötamas ülikooli Õppejõude, assistente, agronoome ja üliõpilasi. Nii on APS suurte teenetega vanema ja noorema põlve lähendamisel. Noortele on aga töö oma Õpetajate seltsis väljaspool akadeemia seinu suureks elu ettevalmistuskooliks ja tegevusele virgutajaks. Põllumajandusteaduskonna stuudiumitöö on sel puhul, kui ei taheta ohverdada Õpinguile mõnd lisaaastat, tugevasti ülekoormatud loengutega ja praktikumidega. Neisse laskudes jätkub kui keskkooli Õppetöö see on

56 520 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. Osa APS-i raamatukogust. APS J lugemislaud. enamikus passiivne, ainult omandav, mitte midagi andev ega loomingule virgutav. Jääb täielikult kasustamata n. n. akadeemiline vabadus kõige paremas ja positiivsemas mõttes. Tänapäeva agronoomiat Õppijate juures on seda keskkooli järge päris tugevalt tunda. Siingi on püüdnud APS olla abiks,,.nii palju kui see üliõpilaste piiratud töövõimaluste juures saavutatav, rakendades üliõpilasi jõukohastesse ülesannetesse tööle mitmesugustes toimkondades, kus võimalik avaldada oma initsiatiivi ja aktiivsust, ning juba ülikooliõpingute ajal tutvuda mõne -küsimusega põhjalikumalt. Töö" toimkondades ja üldkoosolekuil põllumajanduse tegeluse juhtidelt peetud kõned on kaasa aidanud selle elulähedase mõtteviisi kasvatamiseks, mis agronoomi iseloomustama peab. Akadeemilise töö iseloom on juba kord säärane, et ta viib elust eemale ja siin on tasakaalu tungivalt vaja. Liikmete kasvatustöö juures ei saa jätta mainimata Seltsi ligi 4000-köitelist raamatukogu ja rikkalikku lugemislauda, kus ajalehti ja ajakirju põllumajanduse alalt ka naabermailt. Raamatukogus väärib erilist tähelepanu võrdlemisi täielik enne iseseisvust ilmunud kodumaad käsitlev põllumajandusliku kirjanduse osa. Põllumajanduslikule uurimistööle on Selts püüdnud kõigiti kaasa aidata niihästi ainelisis kui vaimlisis küsimusis. Sel alal on töötanud mitmesugused toimkonnad, nii kodumaa muistse põllumajanduse uurimiseks, praeguse põllumajanduse uurimiseks, uute põllumajanduslike oskussõnade loomiseks, põllumajandusliku ajakirjanduse bibliografeerimiseks j. m. Koos Eesti Agronoomide Seltsiga antakse välja meie ainukest põllumajandusteaduslikku ajakirja Agronoomiat". Magistritööde ja teiste teaduslikkude tööde kirjastamiseks on alati püütud majanduslikult kaasa aidata. Ala, millega APS-i nimi on tunginud laiadesse hulkadesse, cm kirjastustegevus. Seni ilmunud Põllumehe käsiraamatu" 5 osa ligi 2000 leheküljega pole mitte ainult suurem ja kapitaalseim teos meie põllumajanduslikus kirjanduses, vaid see raamat on ka levinud suuremas tiraažis kui ükski teine põllumajanduslik raamat meil enne seda. Käsjraamat on auhinnatud raamatu-aasta puhul Tap% Eesti Põllumeeste Seltsi eriauhinnaga. APS-i poolt väljaantav ajakiri Taluperenaine" on saavutanud meie ajakirjadest suurima leviku. Momendil on APS suurim põllumajanduslik kirjastaja meil. On veel üks ala, millega APS on innukalt ja õnneliku käega tegutsenud, kuid mis ei kuulugi õieti tema otsekohestesse tööülesannetesse, see on hõimutöö, millest juba pikemalt kirjutatud Üliõpilasleht" nr. 10. Kuigi peab hindama väga kõrgelt ja tunnustama seda tööd, mis APS teeb põllumajanduse uuringu ja põllumajandusliku kirjanduse levitamise alal ja tuleb nii osaks laiemale hulgale, ei saa jätta eriti hindavalt märkimata tööd, mis toimub APS-i oma liikmeskonna kitsamas piiris, kasvatustööd. Kogu meie iseseisvuseaegse põlve nooremad agronoomid tunnevad selle väärtust liiga selgesti, et seda jätta tunnustamata. "APS-i kool on neil tasandanud elus teed nii vaimsel kui majanduslikul alal ja APS-i vaim aidanud elus orienteeruda. Selle põlve ainsamaks sooviks on, et see töö kestaks ja veel süveneks, hoolimata sellest, et olud mitmeti ebasoodsamaks on muutunud otsene Õppetöö intensiivsemaks läinud ja üliõpilaste arv vähenenud, nii et ei jätku huviosalisi enam kõikidesse toimkondadesse. Need raskused ja takistused peaksid kõik olema võidetavad selle teadmisega, et APS-i tõö ärajäämisega meie noorte agronoomide kujunemisel jääks järele suur tühik, mida pole võimeline täitma esialgu ükski silmapiiril asuv organisatsioon ega asutis. E. Järvsoo.

57 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 521 istucl. ht&d. otieksel dcojlvzkol. "f ln memoriam. Kallis kaasvõitleja ja hea sõber, Sind pole enaml Sa astusid ülikooli, et valmistuda võitlušiks hiigelhydraga, inimsoo kurjema vaenlasega, mis igapäev neelab tuhandeid ohvreid. Su elulaev liikus mööda tormist merd, mis oli täis ohtu ja raskusi, ent Sa olid hea juht, Sa olid suuteline juhtima elulaeva päikeseküllasesse randa, kuna Su siht oli vankumatult õige ja kindel. Sa oüd võitja igas olukorras. Kui Sulle veeretati elurajale kive, siis tõstsid Sa nad naeratelles kõrvale ja karastusid sellest, meenutades kõigile, et elame võitlušiks. Su läheduses oli hea viibida. Su elujaatavus ja kindel tagasipõrkamatu töötahe andis hingelist tasakaalu. Sa olid juba nüüd hea arst. Õilsaim mälestus Sinust varalahkunud sõber püsigu jäädavalt meie hinges/ Sa haigestusid... Sa heitlesid raske haigusega lühikest aega, ning... sama vastane, sama hydra, kelle vastu sa teritasid relvi, et päästa tulevikus teisi, sööstus Su.'kallale; Ja Sina, mõeldes vaid teistele, langesid eluka küüsi. Sa sulgesid jäädavalt silmad. Su surm jättis igavese jälje järelejäänud kolleege südameisse. Ent Su surm andis meile ka uut hoogu ja indu, uut värskust ja jõudu võitlušiks meie ühise vaenlase vastu. Tõsise ja andeka kaasvõitlejana Sündis 10. aprillil a. Tartus. Õppis Tartu Linna Vene Gümnaasiumis, olid tüse töömees, ent saatuse mille lõpetas a. kevadel. Astus tahtel Sa ei saanud maitsta oma a. sügisel E. V. Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. Suri 15. sept a. töö vilja. Nii ootamatult avanes Sulle vaikne haud kalmistul. Maga rahus sünnimaa mullas 1 Heldur Haljaste. Üliõpilaspäevade Järelseleittsed Üliõpilaspäevade järele tekkis ajalehtedes sõnavõtte Soome üliõpilaskondade ametlikkude esindajate puudumise kohta ametlikkudelt vastuvõttudelt. Sel puhul üliõpilaskonna juhatus seletas ametlikult 15. okt. eriti Uus Eesti" poolt refereeritud Ajan Suunta" ja «Helsingin Šanomate" teadete asjus, et ettekavatsetud puudumise kavatsusest, seisukohast või otsusest ei ole ükski soome üliõpilaskond ega selle ametlik esindaja informeerinud Eesti Üliõpilaskonda, vaid et Soome üliõpilaskondade Liit on vastuvaidlemata aktsepteerinud kogu neile etteteatatud kava, milles ka need vastuvõtud olid ette nähtud. Helsingi üliõpilaskonna ametlik häälekandja Ylioppilaslehti" nr. 16, kirjutades 8. üliõpilaspäevadest Tartus ja Tallinnas, mainib tänutundega ka Riigivanema nimel ja Tartu Linnapea poolt korraldatud vastuvõtte. Seega ei olnud Eesti Üliõpilaskonnal kui Eesti-Soome 8. üliõpilaspäevade korraldajal midagi teada mingist soome üliõpilaste ametlikust demonstratsioonist". On tõsi, et eelmainitud vastuvõttudel oli puudujate soome osavõtjate arv võrdlemisi suur, kuid puudunud soome kaasvõitlejad ise seletasid 8. üliõpilaspäevade korraldajatele oma ärajäämist puhtisiklikkude, tehnilist iseloomu kandvate põhjustega. Et küsimusse tuua täit selgust, saatis Eesti üliõpilaskond Soome Üliõpilaskondade Liidule ses asjas vastava järelepärimise. Kategooriliselt peab Eesti Üliõpilaskonna Juhatus tagasi tõrjuma ajaleht Uus Eesti" nr. 30 avaldatud väite nagu oleksid soome kaasvõitlejad ennast Riigivanema vastuvõtul Kadrioru lossis ebaväärikalt ülal pidanud, või koguni plotsfcid suus uksi maha tormata tahtnud". Nii soome kui eesti üliõpilaste käitumine vastu-

58 522 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. Tudengite pallilahingud algasid Võistlustest võtab osa 31 nais ja meeskonda. Üliõpilaskonna käsipalli esivõistlustele saabus tänavu rohkesti osavõtjaid. Nii esinevad esmakordselt EÜS. Veljesto, juudi üliõpilasühing Ha&monea ja naiskorp! Amicitia. Üldse võtab võistlusist osa.,31 nais ja meeskonda 17 üliõpilasorganisatsioonist. Meeste A klassi korvpallis võistlevad EÜS. Põhjala, korp! F r. A e t e ir na, korp! Fr, Liviensis, US. Liivika ja korp! R o t a li a meeskonnad. B klassi korvpallis korp! Fr, Estica, juudi üliõpilasühing Hasmonea, korp! Sakala, US. Raimla, korp! F r. Slavia, E, Ü. S,, US. Liivika ja korp! Vironia meeskonnad. A klassi võrkpallis korp! Sakala, US. Raimla, korp! R o t a 1 i a, korp! Fr, Estica ja. US. Liivika meeskonnad. B klassi võrkpallis korp! F r. Liviensis, EÜS. Veljesto, E. Ü. S., korp! Vironia, EÜS. Põhjala, US. Liivika ja korp! Fr. Aeterna meeskonnad. Naiste A klassi võrkpallis võistlevad korp! Filiae Patriae ja korp! India naiskonnad, B klassi võrkpallis korp! India, E. Naisüliõpilaste Selts, korp! Filiae Patriae ja korp! Amicitia naiskonnad. Esivõistluste avamängud peeti laupäeval, 20. oktoobril Ülikooli võimlas. Sõprusvõistluses kohtasid korp! Fr. Estica ja korp! Rotalia. Võitis Fr. Estica meeskond tagajärjega ^ 2:0 (geimid 15:10 ja 15:7). Järgmine mäng toimus B kl. korvpallis. Kohtusid US. Liivika ja korp! Vironia. Esimesel poolajal veab kõvasti Liivika, minnes poolajale seisuga 14:10. Teisel poolajal Vironia meeskond teeb tõhusat tööd, jõudes Liivikale pea järele, kuid liiviiklased suruvad jõuliselt lõpptagajärjeks 31:26 (poolaeg 14:10) Liivika kasuks. Viimase mänguna lavastus sõprusvõisthis NMKÜ ja ülikooli meeskondade vahel, mille võitis NMKÜ ülekaalukalt 51:23 (poolaeg 22:9). Käsipallivõistlused jätkusid laupäewal, 27. oktoobril. Esimesena kohtusid B klassi võrkpallis korp! Fr. Liviensise ja EÜS. Veljesto. Veljesto näitab algul ilusat mängu, kuid on sunnitud siiski teenitult vastu võtma kaotuse. Tagajärg. 2:0 (geimid 15:9 ja 15:4) Fr. Liviensisa kasuks. Suuremat huvi pakkus kohtumine läinud aasta meistri US. Liivika ja korp! Rotalia vahel A kl. võrkpallis. Geim algab Liivika tugeva survega, ksv! Ojari saavutab järjest 7 punkti, Rotalia võtab time outi. Edasi areneb mäng pingutava tasavägisusega, Rotalia pääseb juhtima 12:11, kuid peab alistuma Liivika lõpuspurdile 15:13. Teine geim algab Rotalia eduga, seis. 8:2. Liivika viigistab aga peagi seisu 9:9 ja tasavägiselt võidab geimi 16:14. Lõpptagaijärg 2:0 (geimid 15:13 ja 16:14 Liivika kasuks. Viimasena toimus mäng A kl. korvpallis EÜS. Põhjala ja korp! Fr. Aeterna vahel. Mäng on algul tasavägine, Põhjala meeskond näitab paremat mängu, poolajale minnakse tulemusega 15:8 Põhjala kasuks. Ka teine poolaeg algab Põhjala eduga, seis on kord 24:11, kuid Aeterna võtab kiiresti järele, saavutades mitu punkti järjest. Lõppvileks on seis 30:27 (poolaeg 15:8) Põhjala kasuks. Neljapäeva,!, 31. oktoobril, Usupuhastuse pühal, toimus Ak. Sp. Klubi korraldusel Ülikooli võimlas kolm mängu. Kõik mängud toimusid sõprusvõistlustena. Esimesena kohtusid võrkpallis korp! India II jae. N. Ü. S. i naiskonnad. Algusest pääle India naiskond on tugevas ülekaalus, võites kergelt 2:0 (geimid 15:6 ja 15:3!). Teiseks kohtusid võrkpalli võistluses US. Raimla ja korp! Rotalia meeskonnad. Mäng on algusest lõpuni huvitav ja tasavägine. Esimese geiimi võidab Raimla 15:11, teine geim läheb üle noatera Rotaliale 16:14, kolmas ja otsustav geim kuulub agaraimlale 15:11. Seega võitis Raimla 2:1 (geimid 15:11, 14:16 ja 15:11). õhtu naelaks" kujunes korvpallimats US. Liivika ja EÜS. Põhjala vaheil. Esimene poolaeg möödus tasavägiselt, lõppedes 16:15 Liivika kasuks. Teine poolaeg aga kuulub Liivikale, Põhjala meeskond esmakordses koosseisus pidi alistuma. Lõpptagajärg 41:29 (poolaeg 16:15) Liivika kasuks. Laupäeval, 2. novembril jätkusid esivõistlused. B kl. võrkpallis kohtusid E. Ü. S i ja korp! Vironia meeskonnad. Parema mänguga kindlustas E. Ü. S. omale võidu 2:0, (geimid 15:6 ja 15:9). Järgmine mäng toimus B kl. korvpallis, kus kohtusid korp! Sakala ja US Raimla. Sakala pääseb kohe algul ülekaalukalt juhtima, kuid Raimla meeskonna pingutused viivad poolaja vileks tulemuseni 11:11. Teine poolaeg näitab Sakala paremat koosmängu, võites 28:19 (poolaeg 11:11), õhtu hoogsamaks, aga ka jõulisemaks mänguks kujunes kohtumine US Liivika ja korp! Rotalia vahel A klassi korvpallis. Liivika pääseb juhtima 6:0, Rotalia saavutab viigi 8:8,.. need on mängu algmomendid. Siis pääseb maksvusele Liivika kiirus; poolaeg lõpeb 17:8. Teine poolaeg on eriliselt tormiline. Mäng muutub jõuliseks. Lõpptagajärjeks jääb US Liivika võit 42:17 (poolaeg 17:8). Hg. võttudel oli seltskondliku viisakuse tasemel, ja kui mõni libastumine peaks olema juhtunud, millest 8. üliõpilaspäevade korraldajad aga midagi ei tea, siis oli see igatahes täiesti erandlik. Järelepärimisele Soome. Üliõpilaskondade Liidult on saadetud 26. okt a. nr. 447/35 järgnev ametlik kiri:.' Soome üliõpilaskondade Liit teatab vastuseks Teie lugupeetud kirjale 18. okt. s. a. nr. 680, et Liidu Juhatus ametlikke esindajaid valides ei ole käsitanud Eestis toimuvast kavast osavõtmise küsimusi, ja veel vähem on teinud mingit sellesse puutuvat otsust, nii et soome ametlikkude esindajate esinemine on täiesti rippunud nende endi isiklikkudest kaalutlustest".

59 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 523 Uliõpilasmaailmameister sai lüüa EESTI LÄTI ÜLIÕPILASKON DADE VAHELISED KÄSIPALLI VÕISTLUSED TARTUS. Traditsioonilisi Eesti Läti üliõpilaskondade vahelisi käsipallivõistlusi peeti käesoleval aastal 9. ja 10. novembril Tartus. Võistlused toimusid ülikooli võimlas rohkearvulise publiku ees. Esimiesena ilmusid mänguväljale Läti ja Eesti naiskonnad võrkpallimatšiks. Võistlus algab lätlaste hoogsa pääletungiga, kuid eestlased vägistavad peagi 7:7, minnes edasi võidukalt 8:7, 12:7, lõpetavad geimi 15:10. Teisel geimil lätlased ei paku enam suurt konkurentsi, eestlased võidavad 15:7, seega mängu 2:0. Eesti paremad olid Tomingas ja Nigol, Lätil Eltermanis. Võistluse lõpul rivistuvad mõlemi maa nais ja meeskonnad saali, kus neid tervitab kehalisekasvatuse toimkonna juhataja ksv! V. Tomingas, andes üle Läti esindajale pronkskuju. Vastab Läti üliõpilaskonna esindaja hra L a p i n š, andes kimbu punaseid roose. Huviküllaseks kujunes kohtumine meeste võrkpallis. Eestlased on algul ebakindlad, lätlased pääsevad juhtima, kuid eestlased vägistavad seisuga 9:9. Edasi mäng areneb väga tasavägiselt, eestlased paistavad silma hääde surumistega, kuna plat annavad peaaegu alati tagajärgi. Mängu võidavad eestlased 31:20, poolaeg 18:16. Punkte saavutavad Eestil: Kärk 17 punkti, Lätil: simäng on lätlastel ühtlasem. Geimi võidab Eesti meeskond 16:14. ", Pühapäeva õhtu kavas oli kolm Ozols 8 p, Järgmine geim algab juba eestlaste [ mängu. Lätlastega kohtusid nüüd kõva ülekaaluga, lätlased püüavad j meie üliõpilaskonna A klassi naisj ja meeskonnad, mis on tunduvalt veel mängu oma kätte haarata, kuid on sunnitud võtma vastu kaotuse nõrgema koosseisulised. See andis 11:15. Eesti võit 2:0. Eriti märkimisväärt on ksv! V. Kärgi esine kaotati kõik kolm mängu, end kõvasti tunda, pühapäeval mine, tema surumiste vastu olid j Esimesena kohtusid Läti ja lätlased võimetud. Läti parim oli * Eesti meeskonnad võrkpallis. Eest, Friscons. lased on kogu aja juhtimas kuni seisuni 14:8, siis sünnib imekombel Järgmiseks kohtusid korvpallis ä muudatus, lätlased võtavad geimi Läti ja Eesti naiskonnad. Mäng on * 16:14 (!) Teise geimi eestlased tasavägine, suurem osa pääleviskeid * suudavad pingutusega võita 16:14, ebaõnnestub. Poolajale minnakse olles aga nõrgad kolmandas geimis, seisul 7:6 Läti kasuks. Teisel poolajal pääseb veel enam maksvusele Lätlased võitsid 2:1, geimid 16:14, 1^:16, 15:9. Üldiselt oli see õhtu Läti naiskonna parem koosmäng, ' ilusaim mäng. võites mängu 25:12. : Järgmisena toimunud naiste võrkpallimatši võidavad lätlased ilusa ja Laupäeva õhtul viimasena toimus kohtumine meeste korvpallis. ühtlase koosmänguga. Esimesel geii mil eestlased pakkusid veel konku Võistlus pakkus erilist huvi, kuna Läti meeskond tuli Budapesti üliõpilasolümpiaadil maailmameistriks. ;. davad 15:5 (!). Tagajärg 2:0, geirentsi, kuna teise geimi lätlased või Meeskonnad rivistuvad järgmiselt: : mid 15:13 ja 15:5. Läti Raudžins, Ozols, Jurcins, ;, Meeste korvpallivõistlus näitas Tiltinš, Andersons. Eestil Keres, Kärk, Vinogradov, Amon, Šults. i. armetut esinemist. Mängis läinud üliõpilaskonna A klassi meeskonna Mäng algab kiiretetnpoliselt, Kärgi i aastane üliõpilaskonna meister ÜS. viskest pääseb Eesti juhtima 2:0, i f Liivika meeskond, välja arvatud kaks lätlased vügistavad 2:2, edasi mäng r mängijat. Lätlased on kogu ajaj kõvas ülekaalus, tehes mida taha läheb Eesti edutähe all. Lätlased näitavad ilusat kombinatsioonirikast t vad. Mäng lõpeb Läti suure võiduga 47:16, poolaeg 21:6. Punkte mängu, kuid ei pääse sageli viskele. Ka ebaõnnestuvad neil palju pääleviskeid. Eestlastel on Õhtu favorii 23 p., Eestil: Vestel 7 p. saavutasid Lätil: R au d ž ins diks ksv! Kärk, kelle pääletungid 1 Hg. *«"* aüäi S ŠJIT" '^^^^^^^^^»^^^ fc,,;.?,*^^;;^^^ Ülikooli seadus ' muutmisel? Võistluseksamid 31. okt. ja 1. nov. s. a. Tallinnas peetud neljandal keskkoolija gümnaasiumiõpetajate kongressil esines haridusminister N. Kann kõnega, milles puudutas ka ülikooli küsimusi. Minister märkis, et võistluseksamid ülikooli sisseastujatele langevad e.daspidi vististi iseenesest ära; sest güm kaovad. naasiumide arv ei ole suur ja selle tagajärjel tuleb ülikooli astuda soovijaid vähem. Teiseks märkis ministex, et on teoksil ülikooli seaduse muutmine seoses peamiselt majandusdirektori ametisseseadmise kavatsusega. Kuid olevat päevakorral ka teisigi küsimusi, mis aga. arvatavasti otsustatakse hiljem. Nähtavasti on ülikooli seaduse muutmise küsimus jõudmas juba otsustavasse järku, sest haridusministeeriumis on sellekohane seaduseelnõu väljatöötatud. 5. novembril viibisid ülikooli rektor J. Kõpp ja majandusprorektor H. Jaakson Tallinnas, kus neid eelnõuga on tutvustatud. Ülikooli seaduse muutmisega tahetakse peamiselt korraldada

60 524 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. ümber ülikooli majanduslikku asjaajamist. Kuid muudatused on ka kaugemaleulatava tähendusega. Ka üliõpilaskonna osas tuleks ülikoolile kaalumiseks saadetud eelnõu järele mõningaid ümberkorraldusi. EKRAVE-LIIDU PÕHJENDAMA TUD ETTEHEITED Pärast Budapesti üliõpilasolümpiaadi tekkis teatavasti üliõpilaskonna juhatuse ja EKRAVE-liidu vahel sekeldusi olümpiaadist ilma liidu välisvõistluse loata osavõtnud üliõpilaste pärast. Liit karistas omalt poolt üliõpilas-sportlasi Viidingut ja Ärmani, Ühtlasi hakkas EKRAVE-liit üliõpilassportlasi ja üliõpilaskonna juhatust süüdistama ebakorrektsuses ning võimupiiridest üleastumises. Tekkinud arusaamatuste lahendamine anti lõpuks üliõpilasprorefctor prof. H. Kruusi kätte. Viimane saatis oktoobri lõpul EKRAVE-liidule järgmise kirja, mille sisu ka ajakirjandusele teatavaks tehti. EKRAVE- liidule Tallinnas. Teie kirja puhul 13. sept. s. a. arusaamatuste kohta Eesti Üliõpilaskonna ja EKRAVE-liidu vahel tuvunud E. Üliõpilaskonna Juhatuselt saadud asjakohase ainesega ja tema kirjaliku seletusega, pean tarvilikuks kõige pealt konstateerida järgmisi asjaolusid. Minul olevail andmeil rahvusvahelised üliõpilasolümpiaadid ei kuulu Rahvusvahelise Kergejõustiku Liidu kontrolli alla, mistõttu neist olümpiaadidest osavõtvad üliõpilaskonnad on nende puhul sõltumatud omamaa sellekohastest, spordiliitudest. Mis puutub eriti Eesti Üliõpilaskonda, siis pole ta oma sportlikes üritusis sõltuv ei ühestki kohalikust spordiliidust, samuti ka mitte EKRAVE-Iiidust. Neil eeldusil ei leia ma Eesti Üliõpilaskonna Juhatuse käitumises EKRAVE-liidu suhtes ühenduses viimasest rahvusvahelisest üliõpilasolürnpiaadist osavõtuga midagi ebakorrektset, mis vääriks etteheidet. Kõnealuse konflikti tekkimisel on olnud olulise tähtsusega asjaolu, et üliõpilassportlased, kes võtavad osa üliõpilaskonna sportlikest üritusist, kuuluvad samaaegselt ka EKRAVEliidule alluvaisse organisatsioonidesse. Selline olukord võib tulevikuski põhjustada soovimatuid vahejuhtumisi ja hõõrumisi. Seepärast oleks tarvilik, et EKRAVE-liidu ja E. Üliõpilaskonna vahel korralduksid vahekorrad vastava kokkuleppega, nagu Vii õpilaskonna Juhatus selle juba algatatuid. Prorektor H. Kruus. KAASVILISTLASED RIIGI VANEMA JUURES. Riigivanem K. Pätsi juurde Kadrioru lossi olid 28. oktoobril palutud kella viie teele Tallinnas asuvad kaasvilistlased. Riigivanem K. Päts on teatavasti korp. Fr. Estica auvilistlane. Kellaviie teest võttis osa umbes 150 inimest. LIIVI RAHVA OLUKORRAGA TUTVUMA. Üliõpilaskonna, Juhatus pidas vajalikuks saata üht esindajat Liivi, kes kohapeal tutvuks rahvamaja ehitamise võimalusega ja selgitaks liivi hõimu olukorda üldiselt. Selleks otstarbeks palutakse asutis Fenno-Ugrialt toetust. SELL KESKBÜROO ISTUNG 24. NOV. SELL keskbüroo on kokkukutsutud 24. novembriks. Keskbüroo istungi kavas on büroojuhataja aruanne, 12. konverentsi resolutsioonide ja protokollide kinnitamine, CIE küsimused, revisjonikomisjoni valimine, aruanne praegusest olukorrast, võõrkeelte Õpetamisest SELL maades, SELL 5. talispordi võistluste korraldamine Kaunases, üliõpilaslaulud SELL üliõpilaskondades, ettekandeõhtute korraldamine SELL üliõpilaskondades SELL maade kultuuriliseks propagandaks, büroojuhataja kassaaruanne, teadeteteenistus SELL üliõpilaskondades, SELL spordistatuudi läbivaatamine ja Sport SELL üliõpilaskondades" informatsioöniteose küsimus, ning istangul ülestõstetud küsimusi. Eesti ja Soome üliõpilaskondade poolt tõstetakse keskbüroo istungil üles ka liivi rahva küsimus. Nimelt tahetakse Läti üliõpilaskonna tähelepanu juhtida liivi rahva säilitamise tähtsusele hõimuliikumise seisukohalt. Ühtlasi tahetakse saavutada, et Läti üliõpilaskond neis küsimustes oana võimalikku mõju rakendaks. 125 STIPENDIUMI JA 440 ÕPPE- RAHAST VABASTAMIST. Ülikooli Valitsus on tänavu määranud stipendiume ülikooli määrsummadest 35, 50 või 75 krooni suuruses semestri kohta 125 üliõpilasele. Kolm määrsummade stipendiumi jäi esialgu veel lahtiseks. Kokku saavad sel semestril määrsummadest stipendiumi 128 üliõpilast, kokku 7500 krooni. Ka erastipendiumide saajad on kindlaks määratud ja on esitatud vastavalt stipendiumide statuudile kinnitamiseks stipendiumiandjaile. õppemaksust vabastati eo ipso kõik ülikooli määrsummadest stipendiumi saajad ja peale selle veel kas tervest või osast õppemaksust 315 üliõpilast. Kokku vabastatakse õppemaksust 440 isikut. Kuna osa vabastatakse õppemaksust ainult osaliselt, siis tegelikult tuleb vabastuse saajaid rohkem. ESINDUSKORD JA KOHTU- KORD. Üliõpilaskonna juha.tuses on väljatöötamisel üliõpilaskonna esinduskord ja üliõpilaskohtu kord. Nende.määrustega, tahetakse üliõpilaskonna ühisettevõtteid ühtlustada ja üliõpilaskonna korraküsimusi lahendada soodsamalt kui senini. ÜLIÕPILASMAJA LAIENDA MISE MURED. Üliõpilaskonna organites on jälle kõnet tehtud uue üliõpilasmaja ehitamisest või olemasoleva laiendamisest, kuna üliõpilasmaja ruumid kipuvad kitsaks jääma. Eriti kannatab ruumipuuduse all söögisaal ja köök. Üliõpilaskonna juhatuse poolt oli 12. nov. kokkukutsutud üliõpilasorganisatsioonide esindajate nõupidamine. Üliõpilaskonna juhatust huvitab eeskätt, kas võimaliku uue üliõpilasmaja ehitamise korral üliõpilasorganisatsioonid on huvitatud kaasomanikuks astumisest. Sarnar sel juhul saaks üliõpilasmaja projekteerida koos üliõpilasorganisatsioonide korteritega. Üliõpilasmaja jaoks on üliõpilaskonna summadest moodustatud juba varem fond, milles on ligi kr. UUS SÕPRUSLEPING. Korp. Frat. Liviensise sügispidustuste puhul kirjutati alla 10. nov. pidulikul koosolekul uus sõprusleping, mis sõlmitud korp. Frat. Liviensise ja Helsingi ülikooli Keskisuomalainen Osakunta vahel. Sel puhul viibis korp. Frat. Liviensise külalistena Tartus 14 soome kaasvõitlejat. Uus sõprusleping näeb ette tihedat hõimutööd mõlema organisatsiooni vahel vennasmaade kultuuri ja rahva tutvustamise näol. Selle soodustamiseks lepinguosalised kohustuvad määrama vastastikku stipendiume. Uue sõpruslepingu allakirjutamisega on kõik E. Korporatsioonide Liitu kuuluvad 7 korporatsiooni sõlminud Soome üliõpilasorganisatsioonidega sõpruslepingud. Frat. Liviensise sügispidustused algasid 10'. nov. perekonnaõhtuga. 11. nov. peeti peäle sõpruslepingu allakirjutamise koosolekut ja venuastuspidu. AKS-i VÕIT HELSINGIS. Helsingi ülikooli üliõpilaskonna Edustuse valimistel, mis peeti 31.

61 Nr XI 35. ÜLIÕPILASLEHT 525 oktoobril, sai täieliku võidu Akadeemiline Karjala Selts, saades möödunud aasta 36 koha asemel 40 kohta. Soome rahvuslikud üliõpilased said 8 kohta (möödunud aastal 11) roots- (lased 11 (12) ja sotsialistid 1 koht (1). Kokku 60 kohta. Valimistest võtsid osa umbes 4000 üliõpilast ÜLIÕPILANE-LEIDUR. Lehtede teatel on leiutanud uue viisi vee kalkuse kõrvaldamiseks ning oma leiutisele patendi võtnud tehnika teaduskonna keemiainseneri osakonna üliõpilane Bernh. Kaasik, kes Rakverest pärit. Üliõp. B. Kaasik olevat leidnud vahendi, millega vett kergelt saab otstarbekohase uue viisi järele vabastada kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. LÄTI NAISKORPOR. KOOR TULEB TARTU. 16. novembril annab Tartus kontserti T. Draamateaatri Seltsi ruumides Riiast Läti naiskorporatsioonide koor. Koor tuleb Tartu külaliseks korp. Filiae Patriae koorile, milline omal ajal käis kontsertmatkal ka Riias KÖITELINE RAAMATU KOGU ÜLIÕPILASKONNALE. Raamatuaasta Peakomitee juures asuv raamatute annetamise aktsiooni toimkond otsustas Üliõpilaskonnale annetada 1000-köitelise raamtukogu, milline oli antud hr. J. Genssi ja B. Markowitschi poolt Raamatuaasta Peakomitee käsutusse. Raamatukogu sisaldab kreeka, tädina, j. m. klassilist kirjandust algkeeles. VICTOR HUGO MÄLESTUS- ÕHTU. Prantsuse Teadusliku Instituudi poolt korraldati 6. nov. Õhtul ülikooli aulas Victor Hugo mälestusõhtu. õhtul viibis ka Prantsuse saadik Eestis A. Bruere. DR. I. MANNINENI TÖÖD JÄT KATAKSE. lõpetatud Eesti Seltsi koosolekul 6: nov. mälestati surma läbi lahkunud endist Eesti Rahva Muuseumi direktor dr. Ilmari Mannineni, kelle teened Eestile on eriti suured, sest kõik tema suuremad tööd on kirjutatud eesti aineil. õ. E. S. tahab leida töömehi, kes viivad lõpule dr. I. Mannineni töö Die Sachkultur Estlands"...,.,.,", MÄLESTUSÕHTU PROF. PIRO- GOWILE. Tartu ülikooli esimese vene professori N. Pirogovi mälestuseks korraldati 3. nov. mälestusaktus. Aktuse korraldas Vene Üliõpilaste Seltsi vilistlaskogu 125 aasta möödumisel mälestatava sündimisest. Samal ajal oli seltsi ruumides korraldatud prof. Pirogowi elu ja tööd käsitlev näitus. Prof. Pirogow oli omal ajal maailmakuulus kirurg ja tunnustatud pedagoog. ETELÄSUOMALAINEN OSA KUNTA 30-AASTANE. Neljapäeval, 10. septembril pühitses Helsingi ülikooli Etelasuomalainen Osakunta oma 30-aastast kestvus juubelit. Pidustusist võtsid osa ka Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ja EÜS Põhjala esindajad, kellega mainitud üliõpilasorganisatsioon on sõpruslepingus. Pidustused algasid neljapäeva hommikul, Aleksis Kivi haual EÜS ÜHENDUS." 29 AASTANE.. EÜS Ühendus" sai 29. oktoobril 29-aastaseks, mil puhul peeti aastäpäevapidustusi 2. ja 3. nov. Laupäeval peeti seltsi ruumides aktus, kuna pühapäeval peeti kell 10 vilistlaskogu koosolekut, kus vii. kogu esimees prof. Väides esines kõnega Ühenduse olemusest". S>amal päeval lõunatati ühiselt Sõdurite kodu" ruumides ja peeti õhtul omavahelist koosviibimist seltsi ruumides. KORP. ROTALIA 22. AASTA PÄEVA PIDUSTUSED. 9. ja 10. nov. pidas oma 22. aastapäeva pidustusi korp. Rotalia. Aastapäevast võtsid osa ka sõpruslepinglase Varsinais Suomalainen Osakunta kolm liiget. Ka viibisid pidustustel Kaunase ülik. korp. Frat. Baltawiensise kolm kaasvõitlejat, kellega on korp. Rotalia liikmetel varem kokkupuuteid olnud. Korp. Frat. Baltawiensiš on enesele erili-' seks sihiks võtnud koostöö kolme Balti riigi üliõpilaskondade vahel. Aastapäevapidustuste raamides käimisega, 'kusjuures asetati kalmule pärg ka eestlaste poolt. Edasi oli pidustuste kavas a >k t u s osakonna ruumides, kus sõnalised ettekanded vaheldusid muusika- ja laulupaladega. Tervituste hulgas anti sõna ka ENÜS-i ja EÜS Põhjala esindajaile, kes ühtlasi andsid üle väikesed mälestusesemed pidutsevale osakonnale. Juubelipidustused jätkusid piduliku lõunaga vanas üliõpilasmajas, mis kujunes aastapäeva tulipunktiks. Lõunale järgnev ball samades ruumides ning lõpuks meeleoluküllane koosviibimine osakonna ruumides, moodustasid elevusrikka ja häätujuline lõppakordi juubelipidustustele. ÜHISTEGEVUSE ÕPPETOO LILE ASSISTENT. Eesti Ühistegelise Liidu poolt ülalpeetava ühistegevuse professuuri juurde on.ametisse kutsutud assistendiks hr. H. Mihkelson. Eelmainitu on ühtlasi Postimehe" ärijuhiks. peeti korp. Rotalias 9. nov. perekonnaõhtu, 10. nov. koosolekuid ja õhtul vennastuspidu. KORP! UGALA" AASTAPÄEVA PIDUSTUSED. Korporatsioon Ugäla" : pidas oma aastapäeva pidustusi oktoobri lõpppäevadel. 30. okt. peeti vilistlaste ja vilistlaste ning kaasvõitlejate ühist koosolekut ning õhtul oli omavaheline koosviibimine väliskülalistega. Väliskülalisi oli aastapäevapidustustel Lätist ja Soomest: Soomest sõpruslepinglastest Turu üliõpilaskonnast 25 kaasvõitlejat ja. Lätist sõpruslepinglase korp. Tervetia" liikmeid. 31. oktoobril peeti hommikupoole pidulikku koosolekut, kell 13 esines-turu üliõpilaskonna esindaja referaadiga ja õhtul peeti vennastuspidu ning omavahelist koosviibimist. Korp. Ugalal" oli tänavu 22. aastapäev. Ü.S RAIMLA" 13-AASTANE. 26. ja 27. oktoobril pühitses 13. aastapäeva üliõpilasselts Raimla". Sel puhul oli laupäeva õhtupoolikul töökoosolek ja. ball. Pühapäeval

62 526 ÜLIÕPILASLEHT Nr XI 35. peeti kell 11 pidulikku aktust, millele järgnes.õhtul omavaheline perekondlik koosviibimine. NAISKORPORATSIOON LEM- BELA" 11-AASTANE. 24. oktoobril sai naiskorporatsioon Lembela" 11 aastaseks. Aastapäeva pidustusi peeti 26. ja 27. okt. Laupäeval peeti konvendi ruumides perekonnaõhtu ning pühapäeval oli vilistlaste aastakoosolek, ühendatud koosolek ja õhtul õestuspidu. KORP. TEHNOLA" ALUSTAS TEGEVUST TARTUS. 26. oktoobril alustas Tallinna tehnikumi likvideerimise puhul Tartu ülikooli juurde siirdunud korp. Tehnola" ametlikult oma tegevust Tartus. Tartu uue üliõpilasorganisatsiooni korter on Kuperjanovi tän. 17. Tegevuse alguse puhul oli korp Tehnola" palunud üliõpilaskonna juhatuse pärastlõunasele kohvile konvendi korteris. Külalisi tervitas tegevkonvendi esimees ksv. B. Koot. Vastutervituses üliõpilaskonna esimees I. Tõnisson märkis, et Tartu üliõpilaskonnal on heameel tenvitada Tartus organisatsiooni, milline juba Tallinnas ikka koos töötanud Tartu üliõpilaskonnaga. Õhtul külastasid korp. Tehnolat" viimase kutsel veel EKL korporatsioonide esindajad. Pühapäeval, 27. oktoobril pühitseti tegevusalgust Tartus aastapäeva aktuse ning vennastuspeoga. Uue Tartu korporatsiooni ligi sajaliikmelisest perest õpib praegu Tartu ülikoolis 15 liiget. Korp. Tehnola" on asutatud a. 23. oktoobril Tallinnas. AKADEEMILISTEST ÜHINGUTEST. Akadeemilise Klassilise Kultuurühingu ettekandekoosolekul 28. okt. õhtul kõneles prof. P. Haliste jumalate ja inimeste ideaalkujudest kreeka kunstis". Samal päeval kõneles Ak. Kirjandusühingu koosolekul prof. G. Suits Kirjandusloolaste kongressist Amsterdamis". Teisena kõneles A. Aspel oma muljetest aastasest Sorbonne'is olemisest ja sealsetest Õppimisviisidest. Ak. Emakeele Seltsi koosolekul kõneles mag. M. Tooms Ainsuse osastava kujunemisest Eestis". Teisena kõneles üliõp. V. Niilus oma uurimisreisust Lätti Koiva kallastel elavate n. n. leivüde juurde. Need on kunagi sinnarännanud eestlased, kes nüüd lätistunud. HÕimutegelane P. Voolaine soovitas leivu" niine asemel jääda Koiva maarahva" nimetuse juurde. ISAMAALIIDUL AKADEEMI LINE RING. Uus Eesti" teatel on Isamaaliidu Tartu linnakomitee juurde loodud akadeemiline ring. Ringi juhatusse on valitud ava-peaikoiosolekul, kus ka kinnitatud ringi kodukord, esimeheks A, Meil ja juhatuse liikmeteks IÜ. Ojamaa, J. Künnapuu, H. Pruuli, E. Järvsoo, A. Kotkas ja A. Kukemelk. Millised akadeemilise ringi sihid ja tegevuseesmärgid on, sellest ei ole senini lähemalt midagi kuulda olnud. Ka ringi ava-peakoosolek oli laiematele üliõpilasrüigidele teadmata. AK. ÜHISTEGEVUSE SELTSI PEAKOOSOLEKULT. Akadeemiline Ühistegevuse Selts pidas oma peakoosolekut 30. okt., kus seltsi juhatusse valiti mag. K. Kongo, M. Kont, F. Lokk, A. Feldmann ja F. Malm. Seltsi revisjoni komisjoni valiti A. Kiviste, E. Kull ja H. Mihkelson. Seltsi aruanne, mis näitab seltsi varandusi kr. väärtuses, võeti tm>ox>xuawt kojajdjuubduihi JjQhJbui i. m Riia tän. 11. Telef AINUKE OSTUKOHT ÜLIÕPILAS ORGANISATSIOON IDELEl Oma shokolaadi ja mahjulpacmütcijõatiti

63 Nr Xl 35. ÜLIÕPILASLEHT 527 vastu ja samuti tuleva aasta eelarve, milline on koostatud tasakaalus 450 kr. Ühtlasi on -määratud 150 kr. auhindadeks uurimistööde eest ühistegevuse alalt. Edaspidises tegevuses tahab selts pidada tihedat sidet õigusteaduskonna majandusteaduse osakonnaga ning eriti ühistegevuse õppetooliga, korraldada ekskursioone ja kirjastada, ühistegeliku oskussõnastiku. Peakoosolekul esines Fr. Malm ettekandega./ühistegevuse seisukorrast tänapäeval". ANGLO-EESTI ÜHING TÖÖL. Akadeemiline Anglo-Eesti ühing arendab tänavu elavat tegevust. Ühingu kolmapäevastest konversatsiooniöhtutest on osavõtt elav. Ka töötab ühingu juures laulukoor. Ühingu juures on kavatsus ellu kutsuda majanduspoliitiline sektsioon, milline selgitaks Inglismaa ja Eesti vahel tihedamate majandussidemete loomise võimalusi. On kuulda, et ühingul on lootusi ka oma ruumide saamiseks, E. KRISTLIK ÜLIÕPILASÜHING 15-AASTANE. 30. oktoobril võis oma 15-aastasele tegevusele tagasi vaadata Eesti Kristlik Üliõpilasühing, mille ümber on koondunud liikmetena ühes vilistlaskoguga praegu 109 liiget. Ühingu asutamiseks andis hoogu Soome Kristliku Üliõpilasliidu liikmete kõnekoosolek ülikooli aulas. Ühingu asutajaid oli 31 üliõpilast, kes liitusid kristluse küsimustesse süvenemiseks piiblilugemise ja arutelu kaudu. Ühingusse kuulub rida liikmeid ka väljaspoolt teoloogide ringkondi. Mis puutub ühingu praegusesse tegevusse, siis on pearõhk langenud piibliringidele: käesoleval semestril käiakse koos kolmes grupis. On korraldatud eftekandeõhtuid mitmesuguste usuliste küsimuste käsitlemiseks..samuti on ühing korraldanud üliõpilaskonverentse, avalikke kõnekoosolekuid, jumalateenistusi, kirikukontserte jne. Ka kirjastusalal on ühing tegelnud, andes välja 7 usulise sisuga raamatut. Samuti on peetud suhteid välismaaga, eriti aga Soomega. Ühingu aastapäeva puhul oli korraldatud 29. okt. Eesti Karskusseltsi ruumides aktus-koosviibimine ja 30. okt. Ülikooli kirikus vaikne armulauajumalateenistus. Ühingu juhatuses on esimeheks üliõp. A. Põld (hist.), abiesimeheks V. Uustalu (theol.) ja kirjatoimetajaks M. Traks (phil). AK. KEEMIA SELTSI ETTE KANDEKOOSOLEK. 5. nov. pidas ettekannete koosoleikut Ak. Keemia Selts, kus dr. L. Tiganik kõneles keemilistest tulekustutusvahenditest. AK. ROOTSI-EESTI SELTSI KOOSOLEK. 8. nov. pidas Akadeemiline Rootsi-Eesti ühing ettekandeõhtu, kus prof. S. Karling esines ettekandega Rootsi kirikutest. AK. HÕIMUKLUBI HÕIMU- ÕHTU. Akadeemilise Hõimuklubi hõimuõhtust 3. novembril korp. Amicitia, ruumides oli elav osavõtt. Õhtu kava täitsid peamiselt hõimustipendiaadid. Ungari stip. prl. Magda Höerger esines kõnega Trianoni rahust", EKL-i stipendiaat soomlane Valjafeka esines deklamatsioonidega, ungarlane hr. Breyer ungari rahvalauludega ja pr. Milk-Barrot klaveri saatel laulupaladega. õhtu lõppes seltskondliku osaga. AK. HÕIMUKLUBI JUUBELI- AKTUS. Akadeemiline Hõimuklubi pidas 12. nov. aastapeakoosolekü ja aktuse 15. aastapäeva puhul. Aktuse osas kõnelesid klubi esimees H. Jänes ja prof. J. Mägiste Eesti-Ingeri kultuuriküsimustest." ÜLIÕPILASORGANISATSIOO NIDE AASTAPÄEVAD NO VEMBRIS. Korp. Sakalal on aastapäev 14. nov. Samal päeval on aastapäev E. Naisüliõpilaste Seltsil. Naiskorporatsioon Amicitia aastapäev on 21. nov., EÜS Põhjala peab oma aastapäeva 24. nov. ja korp. Vironia 26. nov. Järgmine «Üliõpilasleht" ilmub 22. skp. Korp. VIRONIA" erinumbrina. Kuna käesoleval semestril ilmub rohkesti organisatsioonide erinumbreid, siis ilmutab «Üliõpilasleht" sel aastal 15 numbrit. Toimetus. Ilmub 13 korda aastas. Tellimishind 3 krooni aastas, l 1 /» krooni semestris. KAANEMOT1IV JUTA SÄRGAVALT. Pea- Ja vastutavtoimetaja: V. Partelpoeg. Tegevtoimetaja: Jaan Ots. Toimetuse liikmed: A. Eliaser, H. Tõnisson. Väljaandja: Tartu Üliõpilaskonna Edustus. Toimetuse aadress: Üliõpilasmaja, Tartu. E. K.-ü...Postimehe" trükk, Tartus 1935.

64 Vwiadlepp ämhhov 1/Vitte tlümjülstatuim fotoateljee 1ModL36

65 LONDOL SUAMPOO BLONDOL SWAMPOO VALMISTAJA: Seebivabrik «Ve\OhiJka» Tartus. dtõik, dacjtoicl tarvitavad juukste pesemiseks Veionika SHAMPOOD. PAGARI- & KONDI1TR1ÄRI E d. Univer / TARTUS. RÜÜtU tan. 16. reie» Alati saadaval maitserikkad tondid.. JcooqLcL, JcäpslsacL, JcoAvüaLcbd., pixulaxcl igijgjl Tellimised täidetakse kiirelt ja korralikult. Tartus, Rüütli tän, ng Telefon Eduard Univer. HBdl Tartus, Elektrotehnika äri ja tööstus Iniifl 0 Uriinini".jOUfl i VÕIDUS Rüütli 1.11, tel valmistab moodsaid ja elektri lae-ja selna-armatuure, laua- ja õölaua-lampe Äri ladu esitab rikkaliku valiku. Fotoateljee Lui Kriisa Tahe 42«3 Telefon 9-90 :

66 H.PIIRSON p&hwtad hmuvmd: Crepe de chine, Uorigan, Chanelle, Shanghai jne. fyuuux RukeJtt. JjžuduskKe&HtidL: Lido kreem Coid kreem 7/xJitus, 32/iätŽi. tdnau Mv. 3. A/S. «ODOR> PctrfümeeFza", z>oiiu~ $u vävvlbttuplus Prov. J. Blumenfeldt Tartus, Promenaadi 9, telef Asutatud a.! Soovitab suures valikus: Kodu- ja välismaa seebid. Hamba pulbpastad, suuveed. Lõhnaõlid, puud- "rid rld, nahäkreetnfd. Arstilised seebid, juukseveed, pea- ja peanaha raviks. Habemeajamise tarbed. Kummitarbed. 'Riideja nahavärvid. Harjad, kammid jne. H UV ITA VA ID JÕULUKINKE. %^0NTÄ RIUAUMJ:. VALIK.)'.! > MOODSAID JA!. GANT5' MEE.Mt --W NAISTE " V^.LMISRIIDEID. Ostke ja tellige Eesti Valmisriiete ja tellimisärist AUG. VALDSON Tartus, Aleksandri t. 1 I Petseris, Turuplats 12 Telefon Telefon 1-13 PAGARI- JA KONDIITRIÄRI PEETER POTSEP Tartu, Ülikooli 34, tel Parfümeeria, kosmeetika, kummi ja kummi j ala nõud. Se ti. Goldberg Tartus> Küüni'6 'Kõnetraat 14*^6.

67 V,>- ;.;$\\ KLEIDlRIfDE, SUK K/A DE, IRI KOOPE- SU JA PITSI VABRIK

68 Aügis&oo-aJjakt soovitan rikkalikus valikus akadeemilisele perele fraki-, sako-, mantli-, ülikonna-ja kasukariideid Naisterahva mantli-,palitu-,kleidiriideid ja karusnahku Suurim valmisrõivaste ladu Tellimised täidetakse nais- ja mees-juurelõikajate ja parimate meistrite poolt soovitud moe järele, äri vastutusel H I N NAD MO ÕDUKAD J3F/Zrj?e juba varakult uueks aastaks NAISTE JA KODUDE KUUKIRI JM ühes mustri- ja lõikelehega Aastateliimise hind ainult Kr I imffilni I ^ I O E S I B B I riide- ja valmisrõivasteäri Tartus, Kaubahoov Telefon 8-19 Tellimisi võtavad vastu kõik postiasutised ja talitus TARTUS, LOSSI TÄN. 7. TEL Iga kodanik kandku elegantseid Ja vastupidavaid jalanõusid millised valmistatud kõrgeväärtuslikust miil nahast

69 Tl TEHASEP esitavad käesolevaks raadio hooajaks UUDIS VASTUVÕTJAD VEFAR 2 MD/36 2 } 1 lambiline kauge vastuvõt ja 3 le lainealale m sisseehitatud ferrocart filtriga, uute kiireltköetavate raadiolampidega, skaala jaamade nimestikuga. Erilise dünaamilise valjuhääldajaga. Hind Kr Universaal alalis ja vaheld. voolule Kr VEFSUPER 3 MD/36 3 f l lambiline super vastuvõtja vaheld. voolule 3 me lainealaga, ABC skaalaga, varustatud oktoodiga ja moodsate pentoodidega. Eriline dünaamiline valjuhääldaja. Hind Kr VEFSUPER 4 MD lambiline super vastuvõtja lainealadele 17 52, , mtr. Fadingregulaatoriga, suur selektiivsus, 7 häälestusringi. Opfiline häälestusindikaator ABC skaala, kõlavärvi muutja. Tundelikkus 10 (i v/m. Hind Kr. 320 VEFSUPER 7 MD 7 f l lambiline suursuper varustatud kõrgesageduse pentoodide, hektoodidega jaduo Diood Pentoodidega Moonutusvaba vastuvõtt Push Pull lõppastme tõttu, optiline häälestusindikaator, reguleeritav tundelikkus. 7 kaovaba Ferrocart häälestusringi, sisseehitatud võrgusegamiste sumbutaja. Hind Kr VEFAR 2 Bd 36 2 he lambiline patarei vastuvotja spetsiaal dünaamilise valjuhääldajaga. Väga ökonoomne voolu tarvitus. Hind ühes anoodi ja akkuga Kr VEFTRIO 3 Bd 36 3 me lambiline patarei vastuvõtja, kolme häälestusringiga ja paelfiltriga, tundlikkuse ja hääleregulaatoriga. Erilise dünaamilise valjuhääldajaga. Hind ühes anoodi ja akkuga Kr 185. &ati EžekthCLU&Hika Ix&aiU vastuvõtjad kfiaoktti $\äste inaaižmaitäctusai a. kõkg&ma av&uiita&a «Qxand fbute». K u u l a k e neid vastuvõtjaid ja Teie leiate, et nad on ü l e t a m a t u d :.:,...,. E S I N D U S L Õ U N A E E S T I L I N N A D E S A/S. A. ROSENWALD & Co TARTU, S U URTU RG NR. 8, T E L E F O N 300 Osakonnad:' W Ä, 7 Viljandis, Väiketurg, tel. t 12 Võrus, Tartu tän. 21, tel. 42

70 '. ' ' " * ' Saksakeelsed raamatud ajakirjad la Sellega teeme üldiselt teatavaks, et müügihind päralejõudvate saksakeelsete raamatute, ajakirjade ja graafiliste õppevahendite pealt on alandatud 25 / 0 võrra, kui väljaanne trükitud ja kirjastatud Saksamaal. Alandatud hind ei käi antikvaarsete raamatute, ajakirjade ja õppevahendite kohta. Samuti ajalehtede hind jääb endiseks. marhsa ff odavamad See soodustus võimaldab igaühele sisseoste teha saksa raamatuturul märksa odavamalt kui seni. RAAMATUKAUPLUS TARTU, RÜÜTLI 11 Sä^/s/ ooa/a s ELEGANTSEID DAAMIDE Käekotte Rahataskuid Portfelle Kohvreid Koolilaste portf. Kaunistus töödest Aadresskaasi Albume Laua ja taskuplokke Kirjutuslaua mappisid jne. jne. SUURES VALIKUS ODAVATE HINDADEGA SOOVITAB O. ZIMMERMANN II Tartus, Suurturg 4 Tallinn, Harju tän. 34 Pärnus, Rüütli tän. 41 Ilus lage oma kodu ja aeda meie lilledega lilled kaunistavad elu m & f JL mb FIRMA KARL VILL Tartus Rüütli 5 Lossi 7 Telefon 4 18 VALMISTAN RÕIVA5TU5T0ID DAAMIDELE HÄRPADELE

71 Parim ajaviide pikhadel sügisõhtutel on PaadioapaPaaf Meie suur ja mitmekesine ladu pakub teile paremat valikut Meie esindame: Tartu Telefoni Vabrik / Philips Blaupunkt / Telefunken / Emerson / Körting / Bosch jne. Aparaatidelt täielik garantii Maksutingimused soodsad K.-M. VENNAD PRUUS Tartus, Kaubahoov 20/21 Petseris, Liiva tän mineraalveedja Umonadid on parimad!

72 4CjoamLs JcoJjUSLSUStUS ON K O D U K U L T U U R I ALUS Seda võimaldab Teile soodsail maksutingimusil MÖÖBLITEHAS A/S MASSOPRODUKT KLAAS, PORTSELAN, , ALU MIINIUM JNE. MAJATARVETE amt.uva.vi A /s.d.mirwitz& Pojad Tallinn, S. Tartu mnt. 73. Telefon K ü l a s t a g e m e i d! Tartus, Raekoja 6. LAOD: Tallinnas, S. Tartu mnt. 13. K.-m. Johan Peep TARTUS M a a / F J v ä r v i d KODUMAA DROOGID LÕHNAÕLID KÖLNIVEED PUUDRID KREEMID MANIKÜÜRTARBED KAMMID PEEGLID S E E B I D KUMMI KAUBAD SIDUMISMATERJAL eieklpilawnbid VORSTIVABRIK O. LEMM Tallinn, Tatari 33. Kõnetraat Kauplus Turukaubamaja nr. 8. Kõnetr

73 dtau&a, pank, Kauba Pank asutatud a. ja on vanemaid rahaasutusi Eestis. Oma kapitalid ale Kr Kindlustuse Aktsia Selts EESTI LLOYD Töötab puht Eesti kapitaliga ja Eesti tuntuimate majandusteadlaste juhtimise!. Tartu Peaesindus A/S. KAUBA PANK. Tartus, oma majas, Suurturg 12. Üldtelefon 1-83 ja 9. Juhatuse telef ü&vajtudl cbdp&emadlaž' ku. 9 2 Žlnnttb laene heade kindlustuste vastu. Laenajailt liikmemaksu ega lisavastutust ei võeta. VÖtab VOLha hoiule makstes ajakohast protsenti. StäGLCE&b Vtthttt. igasse kodumaa linna ja alevisse. (fczpoflltzicz riigihangete, töölepete ja avansside kindlustuseks. Toimetab sissenõudmist vekslite ja muude dokumentide järele. Cstab ja müüb välisvaluutat. Toimetab kõiki pangaoperatsioone.