1.3.1 Legendid vildi sünnist
|
|
- Timo-Jaakko Kokkonen
- 7 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 Legendid vildi sünnist Vildi leiud ja viltimise traditsioonid Traditsioonid Eestis Legendid vildi sünnist Pole täpselt teada, kuidas viltimine on oma alguse saanud, seepärast on ka selle sünni kohta mitmeid legende. Ühe legendi kohaselt laotas Noa oma laeva tekile lambavillu, et seda mugavamaks muuta ja enne kui 40 päeva ja ööd olid möödunud, kattis laevatekki suur viltmatt. Lahtine vill oli soojuse, niiskuse ja pideva hõõrdumise toimel tihedaks matiks muutunud. Teise versiooni kohaselt polnud lammastel Noa laeval palju süüa ja kuna nad seisid kitsas ruumis ning neil oli palav, hakkasid nad villa kaotama. Jalge alla kukkunud vill muutus tallamise, uriini ja soojuse koostoimel viltmatiks. Teise legendi kohaselt on Britannia kübaravalmistajate hulgas populaarne lugu Püha Clement`ist, kes põgenes 2000 aastat tagasi vaenlase eest ning pani villa sandaalidesse villidest tingitud vaevade leevendamiseks. Rännaku lõppedes oli vill higistamise, soojuse ja pideva hõõrdumise tulemusel muutunud tihedaks kangaks. Kolmas legend räägib aga Aasia ratsutajatest, kes hobuse seljas sõitmise mugavamaks muutmiseks asetasid istumise alla villu ja said tulemuseks vildist sadula. Vaatamata nendele legendidele ulatub viltimise ajalugu palju kaugemale. Teadlaste arvates võib viltimine olla üks kõige vanemaid inimese poolt arendatud tekstiilitehnikaid. Väidetavalt on see vanem ketramisest ning hakkas arenema varsti pärast seda, kui inimesed olid õppinud end külma eest loomanahkadega katma. Seda on aga raske tõestada, sest tekstiilide halva säilimise tõttu on ka vähe arheoloogilisi leide. Vanim tõend vildi kasutuse kohta pärineb Türgist Catal Hüyükist 6000 a. ekr
2 Vildi leiud ja viltimise traditsioonid Arvatakse, et viltimine pärineb Aasia nomaadi rahvastelt, kuna nende rahvustraditsioonides on sellel tähtis osa. Sealt levis see arvatavasti läände Ungari suunas, edasi läbi Euroopa Skandinaaviasse ja 7. sajandil Põhja-Aafrikasse ning mütsitegijatega Ameerikasse. Tähelepanuväärne leid on tehtud Altai mäestiku edelaosas a. leidsid kaks vene teadlast Siberist Altai kõrgmaalt avastatud Pazyryk`i hauakambritest esemeid, mis pärinevad a. e. Kr. Need esemed annavad küllaltki hea ülevaate ühe rändrahva eluolust. Tikitud Hiina siidi, kootud vaipade, keraamika ja erinevate tekstiilide kõrval leidus ka palju erinevaid vildist esemeid. Vilditud esemetest tulid päevavalgele seinavaibad, surilinad, sokid, põlvikud, meeste mantlid, sadulavaibad, maskid jne (joon 1). Kõik need aarded olid säilinud tänu sellele, et Kurgani hauakambrid asusid sellisel maa alal, mis oli aastaringselt külmunud. Haualeiud Pazirikyst. Viltmosaiiktehnikas vaip ja sadulavaip 400 a. ekr. (Ermitaaži kogudes) Altai-rahvastelt pärinevad ka tänapäeval kasutatavad erinevad tehnikad. Nad kaunistasid vilti erinevate materjalidega nagu näiteks: kangad, karusnahk, nahk, hobuste karvad, metall, pärlid jne. Esemete kaunistamiseks tegid nad ka vildi pealmisesse kihti lõikeid, et alumiste kihtide erinev värv või materjal nahk nähtavale tuleks. Teadlased pole veel ühtsele seisukohale jõudnud, kas altai-rahva stiil on sküütide (VII III saj. e. Kr. Musta mere põhjarannikul Vene steppides elanud rändhõimud) omast mõjutatud või arenesid need paralleelselt.
3 3 Mongoolias asuvatest Noin-Ula hauakambritest leiti palju viltesemeid, mis arvatakse pärinevat 1.saj. p. Kr. Päevavalgele tulid ka kaks seinavaipa, mis olid kaunistatud viltaplikatsioonide ja teiste materjalidega. Tähelepanuväärne on see et Mongoolias kaunistatakse ka tänapäeval samas tehnikas mustritega viltvaipu. Teised esemed sellest leiust on sarnased Altai leidudega. Aasias on karjakasvatusega tegelevate rahvaste seas viltimistraditsioon säilinud tänaseni. Mongooliast on pärit ka vanim viltimistehnika kirjeldus, mis arvatakse olevat sama meetod kui sküütidel: Vill klopiti vitsaga kergeks, pehmeks ja puhastati prahist ning laotati kihtidena laiali niinevaibale. Kui kasutati erineva kvaliteediga villa koos, siis asetati halvema kvaliteediga kiht kahe parema kvaliteediga kihi vahele. Vill niisutati veega, millesse oli lisatud protsessi kiirendamiseks õli, piimavadakut või uriini. Vaip koos niisutatud villaga rulliti kokku ja veeretati jalgade all edasi-tagasi ning taoti rusikatega. Vildi valmistamine Mongoolias tänapäeval Mongolite valmistatud viltjurta kaitses nii külma, kuuma, kui ka vihma eest ning lasi suitsu välja. Seda on kujutatud kogu maailma pildi ja püha kaitsjana: katus sümboliseerib taevast ja ümar suitsuava päikest, taeva silma, palved tõusevad suitsuna kõrgustesse. Ülestähenduste järgi valmistati Hiinas kõrgekvaliteedilisi viltvaipu, sidumisrihmasid jt esemeid. Palju andmeid on sellest, et vilti kasutati ka sõjaväelistel eesmärkidel. Avastati, et paks vilt kaitseb relvade, sooja, külma ja sademete eest. Juba 2300 a. e. Kr olid Hiina sõjamehed varustatud vildist kilpide, peakatete, riietuse ja jalanõudega. Oletatakse, et hiinlased omandasid vildi valmistamise Kesk-Aasia rändrahvastelt. Kõrgelt arenenud viltimise tehnikat tunti ka Indias, esimesed andmed pärinevad 325.a. e. Kr.
4 4 Tänu kaubanduslikele sidemetele Aasia rahvastega, jõudis vilt 5 saj e Kr kui uudisese Kreekasse. Vildist valmistati sõjameestele vammuseid, vihmakeepe ja erilisi peakatteid. Kalurite ja käsitööliste hulgas oli populaarne tihedalt liibuv viltmüts. Kreeklastelt õppisid viltimist roomlased. Nad valmistasid peamiselt peakatteid, saapaid ja sokke ning sõjameestele soomusrüü laadseid vammuseid, mida tule ja vee tõrjumiseks, immutati äädikaga. Viltmütsi peeti vabaduse sümboliks. Põhja-Saksamaal, Hedeby s, leiti 1979 a. ühest laevavrakist erineva paksusega vilditükke ja viikingiaega kuuluv vildist mask, mida oli kasutatud viikingilaeva tihendamiseks. Mask oli vee läbilaskvuse vältimiseks immutatud pigiga, mis tagaski säilimise. Viltimisel on pikad traditsioonid ka Põhjamaades. Põhja Euroopa vanim leid pärineb Norrast, Horalandist, a.p. Kr. Selleks olid surnud mehe jalgade ümber seotud kaks arvatavasti kohaliku päritoluga vilditükki. Külma ilmastikuga aladel elavad rahvad õppisid juba varakult tundma ja hindama vanutatud villa head soojapidavust. Vanutati mütse, labakuid, sokke, susse. Vaesemates peredes tehti ka väga tihedad ja niiskuskindlad õuejalanõud ise. Lambavillale lisati mõnikord ka teiste loomade karvu (näit. eriti uhke kübara villasegusse lisati naaritsakarvu, mis muutsid vildi pinna läikivamaks ja säravamaks). Viltimistehnika levis maailmas laialdaselt. 19.sajandil hakati vilti ja viltesemeid valmistama vabrikutes. Teise Maailmasõja järel Põhjamaades käsitsi viltimine lõppes. Uute materjalide kasutuselevõtt ja ebaedu, põhjustasid ka vildivabrikute sulgemise. Õnneks on iidne tehnika kogu maailmas taas viimastel aastakümnetel huvi äratanud ning kogub üha populaarsust ning areneb. Fotod: Sjöberg, G. P. (1999) Huopa: Käyttötuotteesta taiteeseen. Jyväskylä: Atena Kustannus Oy.
5 Traditsioonid Eestis Viltimine Kirjalike andmete vähesuse tõttu võib arvata, et viltimistraditsioonid ei ulatu kuigi kaugele minevikku ning vildi tegemine ja viltesemete kandmine ei olnud Eestis nii levinud, kui teistes Põhjamaades. 18. sajandi lõpust on pärit kindad, mida I. Manninen on nimetanud viltkinnasteks. Need kindad on aga valmistatud puust või luust nõelaga nõeltehnikas ja hiljem vanutatud vildi sarnaseks. 19.sajandil kasutati seda tehnikat vähesel määral veel vaid saartel ja Lõuna-Eestis aastal olid viltkindad Eestis muutunud harulduseks, samas Ida Soomes neid sel ajal veel valmistati. Kõige rohkem on vilti kasutatud meeste rahvarõivaste juurde kuuluvate kübarate valmistamisel. Lääne-Euroopas olid viltkübarad kasutusel juba sajandil, Eestisse jõudsid need hiljemalt 17. sajandil. Kübarad olid mustad, pruunid, Kagu- Eestis ka hallid. Kübaraid valmistasid kübarsepad, eriti kuulsad olid Haanja meistrid. Ka Karula meeste suviseks peakatteks oli kõrge tasase põhjaga viltkübar. Karulast on teada, et kübar olnud nii kõva, et sellel saanud suvel lõunat süües peale istuda. Vilti valmistati veel hobuseriistade tarbeks, jalanõudeks, sukkade asemikeks. Kõvast vildist saapad ehk lubjavildid levisid Eestisse 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses ida poolt. Eesti Vabariigi ajal lasti linnas teha pehmeid viltsaapaid. Et jalad märjaks ei saaks, kanti viltide peal kalosse või nahku. Ühe vildipaari tegemiseks kulus 1,5-2 kg villa. Vildid ei saavutanud Eestis siiski väga suurt levikuala, neid kasutati eelkõige talvisel ajal vankrisõidul või metsatöödel. Arhiivist pärit andmete järgi võib järeldada, et Eestis tegeleti vildi valmistamisega rohkem saartel, Lääne-, Kesk- ja Lõuna Eestis. On teada, et aastatel korraldati mõnel pool ka vilditegemise kursusi. Paikkonniti oli vildi tegemine väga erinev. Viltimise kirjeldusi Eesti Ajalooarhiivist: Avinurmes, Roelas (kirja pandud 1940) valmistati vilte (kübaraid, viltsaapaid). Villad kraasiti. Kraasitäied asetati kõrvuti lauale, nende vahekohtadesse veel teised. Valati
6 6 sooja seebivett peale, siis nühiti lauaga edasi-tagasi niikaua kui arvas paras olema. Siis pandi teine kiht risti peale ja töötati edasi kuni soovitava paksuseni. Jälle järgmine kiht risti peale. Kübaraid tehti puust vormi peal, mis oli pea järgi tehtud. Samuti ka viltsaapaid vastava vormi peal. Hiljem pandi vilt leivaahju kuivama, kust just leivad välja võetud. Ruum pidi olema soe. (EA 54:1003) Saabaste viltimine (kirjapaneku aeg pole teada). Enne vill kraasiti vatti. Siis pannakse lauale jala moodi lõigatud riie, millele korjatakse teatud paksuses villa peale. Ja siis vill kotti kas kuivalt (mõni pritsib linaseemne õliga) ja hakatakse käsitsi vanutama ning hõõruma. Hiljem katlasse kuuma vee sisse kus keedetakse ja siis välja lauale, kus jälle uuesti kätega märjalt vanutama ning pekstakse kepiga ja hõõrutakse. Kui on küllalt, siis pannakse ümber puust jala järgi valmistatud listi ( kolotka ). Neid on kaks. Siis omakorda listi peal hõõrutakse kätega ja vastava kepiga. Koos vormidega ahju, lastakse kuumas kuivada, siis ahjust välja, listid välja ning viltsaapad ongi valmis. Valmistavad mehed. Vildi valmistamine Arnold Jakobsoni kirjelduse põhjal (ilmunud 1938). Materjaliks kasutati lisaks lambavillale ka koera- ja jänesevilla, vahel segati ka hobuse ja teiste loomade karvu villamassi sisse, et saada vastupidavamat vilti. Peale selle kasutati ära ka kasutuskõlbmatud villased riided, mis purustati peenteks tükkideks, kraasiti ja saadud vill pandi pooleks lambavillaga ja valmistati vilt. Kvaliteetse, sooja ja vastupidava vildi saamiseks peeti aga puhast lambavilla kõige paremaks. Üldiselt hinnati vabrikus kraasitud villa rohkem. Eseme valmistamiseks valmistati kõigepealt šabloon, mis oli villa kokkutõmbuvuse (25-30%) võrra suurem. Šabloon kaeti ühtlaselt villaga, seejärel linase riidega ja kasteti soojas vees märjaks. Seejärel mähiti linane riie selle ümber ja kinnitati nõeltega villa külge. Kuna vill ei tohtinud riidega ühineda, oli linane riie selleks kõige sobivam. Viltimine toimus tulisel pliidiraual. Pliidirauale pritsiti vett, et tekiks kuum aur, siis asetati sinna märg linase riidega kaetud vilt, sellele omakorda vildi kujuline puidust plaat. Plaati liigutati kätega kinni hoides ja kogu keharaskusega vajutades vildil 0,5-1 cm edasi- tagasi. Jälgima pidi, et töö põlema ei läheks, selleks pritsiti pliidile vett. Kui üht külge oli juba veidi vilditud, pöörati teine külg ja vilditi samuti nagu esimest külge. Nii vilditi mõlemaid külgi mitu korda. Kui valmistati nn õmblustega esemeid, siis oli töökäik keerukam.
7 7 Peale pliidil viltimist töö kiirendamiseks ja tihedama vildi saamiseks kasteti vilt nõrka väävelhappe lahusesse ja vilditi käsitsi seni, kuni vilt oli muutunud kõvemaks, tihedamaks, paksemaks ja ka väiksemaks. Kõige lõpuks vilti vanutati - rulliti kogu keha raskusega surudes. Viimistlemiseks värviti vilti nagu villast riiet. Märg vilt asetati vormile kuivama või vormiti vastavalt soovile ja lasti seejärel kuivada. Kuna viltimist hakati järjest enam valmistama töökodades ning järjest keerukamate töövahendite ja tehnoloogiaga, kaduski see pikkamööda Eestis kõigile tuntud käsitöötehnikate hulgast. Tehnika taas jõudmine Eestisse toimus 1990-ndate aastate keskpaigas, peamiselt Põhjamaadest pärit õpetajate vahendusel. Üks esimesi viltimise vahendajaid Eestisse oli Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu esinaine kultuuriloolane Liivi Soova, kes kutsus siia tehnikat õpetama õpetajaid Norrast ja Soomest. Nendest koolitustest osavõtnuna, sai antud töö kirjutaja indu teemaga edasi tegelemiseks ning võimaluse lülitada 90-ndate lõpus viltimine valikainena käsitöö ja kodunduse õpetajate õppekavasse. Antud teema käsitlemise erinevaid võimalusi ja õpetamise tahke silmas pidades võeti viltimine ka üldhariduskooli käsitöö ja kodunduse õppekavasse valikteemade nimekirja. Viimased aastad näitavad tehnika üha hoogustuvat arengut ning tegijate ringi laienemist. Vanutamine Kui viltimine oli spetsialistide pärusala, siis vanutamine oli koduses majapidamises laialt levinud. Eestis on juba ammust ajast tuntud riidevanutamist. See tehnika on võrreldav viltimisega, ainult algmaterjaliks pole kraasitud vill, vaid valmiskootud kangas. Vanutamiseks on vanarahva tarkuse järgi peetud sobivaks noort kuud. Kuni 19 sajandi teise pooleni toimus vanutamine nagu ka kanga valmistamine kodusel teel. Pärast kudumist villased ja osalt ka poolvillased kangad vanutati. Kuuma seebi-, leelise või linaseemne keeduveega niisutatud kangas asetati koti sisse ning töödeldi seda alusel edasi-tagasi hõõrudes, kuni see muutus paksemaks, tihedamaks, pealispind
8 8 vilditaoliseks. Vanutati peamiselt saunas, aga ka kojas ning suvel sooja ilmaga veekogu ääres. Vanutamise vahendites ja võtetes oli kohalikke erinevusi. Töövahenditena kasutati näiteks vankriredeleid, vanutuslava, tünni, uhtmisrulli. Viimane oli kõige täielikum rahvapärane vanutamisvahend - otsteta, hambulise põhjaga ja kaanega küna, mille kaas oli varustatud käepidemetega. Vanutamiseks pandi soojas vees märjaks kastetud riie kotiga uhtmisrulli, mille kaanele tõsteti raskuseks kive. Vanutajad tõmbasid käepidemetest kaant kord ühele, kord teisele poole. Valmis kangas loputati ja asetati venituse alla. Pärast venitamist rulliti riie niiske ümarale puule. Et riie saaks ilus sile, kuumutati riiderulli peale leibade väljavõtmist leivaahjus. Kõige tugevama vanutuse said pealisrõivaste kangad. Alates 19 sajandi keskpaigast hakkas kodune vanutamine aegamööda kaduma. Villaseid kangaid hakati vanutama vesiveskite juures, veejõul töötavate vanutamismasinatega. Hiljem hakkasid vanutamistööd tegema värvimistöökojad. Tänapäeval on vanutatavad kangad asendunud kudumitega (kootud, heegeldatud), vana uhtmisrull aga pesumasinaga. Kudumite vanutamine kogub üha populaarsust ning on üks võimalik tehnika keskkonnasäästlikule tarbijale kudumite taaskasutusel.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
LisätiedotVanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
LisätiedotVADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES
VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,
Lisätiedot^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\
T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..
LisätiedotSINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni
LisätiedotEcophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.
Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja
LisätiedotOmastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
LisätiedotSOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
LisätiedotEKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank
EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis
LisätiedotLisa 5. Intervjuude transkriptsioonid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva
LisätiedotKAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
LisätiedotKarula kihelkonna rahvakultuur Eesti Rahva Muuseumi materjalide põhjal
Karula kihelkonna rahvakultuur Eesti Rahva Muuseumi materjalide põhjal Koostanud Liisi Jääts, Kristel Rattus, Helena Grauberg Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatus..3 I Külad ja taluhooned 1.1 Külad..3 1.2
LisätiedotOpetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen
Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö
LisätiedotYmpäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.
Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi
LisätiedotUUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.
CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,
LisätiedotLIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING
LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise
LisätiedotReetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
LisätiedotNõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi
LisätiedotPõhivärvinimed soome keeles
Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotMä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen
Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,
LisätiedotEurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
LisätiedotTELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA
TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;
LisätiedotTähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada
DETSEMBER 2008 NR.31 SISIKOND...lk. 3 Sügise meeleolukaim pidu...lk. 5 Baltic Friendship Club Meeting Soomes...lk. 6-7 Leib lauale kiirabist!...lk. 8-9 Persoon: hooletu rebase hirm Mare-Ann...lk. 10-11
LisätiedotAS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal
AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise
LisätiedotIX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis
IX vana kirjakeele päevad 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis 10. november 11.00 11.20 Avasõnad Karl Pajusalu 11.20 11.50 Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele
LisätiedotRAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST
RAAMATUID 6-11_Layout 1 31.05.11 15:31 Page 453 RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST Jaak Jõerüüt. Armastuse laiad, kõrged hooned. Tallinn: Tuum, 2010. 71 lk; Jaak Jõerüüt. Muutlik. Tallinn: Tuum,
LisätiedotKES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID
FILM 1 Esimesed rändurid, kes võõrale maale tulevad, näevad ja kirjeldavad selle maa rahvast enda vaatevinklist. Kultuuri- ja käitumiserinevused torkavad silma ja äratavad imestust. Järgmised rändurid
LisätiedotEQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.
Hind 34 krooni JA TEMA SOBRAD JA SUGULASED J r ilüfflfra Madonna 3 7/8 2009 EQfflUl Tihasest ja dinosaurusest WSBRMXSSSM Aatomi ku avastaja "nnipäev IRT Paetisme Illi: ttij Moefestivalilt 9771406 344067
LisätiedotVähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
Lisätiedotma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin
ma-infinitiivi ma- infinitiivi vastaa suomen 3.infinitiiviä. suomen -maan, -mään viron -ma luke/maan luge/ma oppi/maan õppi/ma NB! sisäheitto (2-tavuisissa -a. -ä -vartaloisissa): saatta/maan saat/ma löytä/mään
LisätiedotREIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED
REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja
LisätiedotSilmkoekampsunid Lääne-Eesti saartel
Vatid, troid, vamsad Silmkoekampsunid Lääne-Eesti saartel Riina Tomberg Teesid Silmuskudumise algkodu oli ilmselt 1. ja 2. sajandi Egiptus. Põhjamaadesse jõudsid aluspesu funktsioonis siidkudumid 16. 17.
LisätiedotEuroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)
Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa
LisätiedotKohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas
EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka
LisätiedotEnergiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,
LisätiedotSUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
LisätiedotHarri Miettinen ja Tero Markkanen
TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn
LisätiedotOskar Loorits ja liivlased
Oskar Loorits ja liivlased Renāte Blumberga Käesolevas kirjutises tahaksin rääkida Oskar Looritsast mitte kui liivlaste uurijast, vaid kui liivlaste sõbrast ja liivlaste toetamise liikumise rajajast Eestis
LisätiedotÕigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma
Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com
LisätiedotR U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q
R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,
LisätiedotLoo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm
NR. 216 Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm Valla koolides peeti lõpuaktuseid Loo alevikus küttekulud vähenevad Kaitseliitlased Rein Peetrimägi, Ülo Kurgpõld, Rene Saart ja Andres Sikka Võidutamme
LisätiedotMaailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia
Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Päll, Peeter 1988. Isikunimesid laiast maailmast. Sistemy ličnyh imën u narodov mira. Moskva: Nauka 1986. Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 309 311. Sukunimi?
LisätiedotKaljuronimise raskuskategooriad
Kaljuronimise raskuskategooriad Idee teha kokkuvõte kaljuronimise raskuskategooriatest tuli mul Andrese mägimarsruutide kirjeldusi ja üleskutset lugedes. Olen ise püüdnud erinevate süsteemide omavahelisi
LisätiedotIDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö
LisätiedotLähivõrdlusi Lähivertailuja24
Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja
LisätiedotVõrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008
Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Teated Unustatud asjad Ujulasse on unustatud jakke, dressipükse, kindaid, mütse, jalanõusid, ujumisriideid, pesemisasju, ehteid. Tule ja leia oma asjad veel sel nädalal! Lühidalt
LisätiedotISSN KEELIA KIRJANDUS
7 mj ISSN 0131-1441 KEELIA KIRJANDUS SISUKORD A. Künnap. Vivat Congressus! 433 S. Olesk. 1950-ndad aastad soome luules. Lüürika modernism 436 H. Peep. Apertseptsiooni ja retseptsiooni vaegustest. Ungari
LisätiedotSUUR-SOOME PLAAN
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Aki Roosaar SUUR-SOOME PLAAN 1917-1922 Magistritöö Juhendaja professor Eero Medijainen Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 Uurimustöö
LisätiedotKVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND
Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,
LisätiedotTaistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1
Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Sirje Olesk Ei synny rakkautta ilman oikeutta, ei synny oikeutta ilman taistelua, ei taistelua ilman yhteistä rintamaa 2 Soometumisest
LisätiedotPROTEESIVAIGUSÜSTEEM ECLIPSE LABORIETAPID, SAMM-SAMMULT TEHNIKUTELT TEHNIKUTELE
ECLIPSE LABORIETAPID, SAMM-SAMMULT TEHNIKUTELT TEHNIKUTELE Eclipse laborietapid, samm-sammult* Tugibüügelproteesid Kombineeritud proteesid Totaalproteesid Splindid Positsioneerimiskaped Ajutised proteesid
LisätiedotÜlevaade Soome palkehituse ajaloost
101 Ülevaade Soome palkehituse ajaloost Janne Jokelainen This article takes a look at the history of Finnish log construction and log architecture. Logs have been used as a building material in Finland
LisätiedotVabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia
KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja
LisätiedotKANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN
KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN Hilma Rantasen näyttelijäkuva yhtenä suomalaisen ja virolaisen teatteritradition ilmentäjänä Sanna-Kaisa Ruoppa Viron kielen ja kulttuurin Pro gradu -tutkielma Suomen
LisätiedotKujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto
Originaali tiitel: Erkki Tuomioja Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys 2010 Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto
LisätiedotLinnalaagris oli huvitav!
Nr. 17 (306) 17. jaanuar 2007 Juht tänab Suur aitäh Merle Rekayale 7.-8. klasside emakeeleolümpiaadi maakondliku vooru korraldamise eest. Aitäh olümpiaadil osalejatele ja nende juhendajatele meie kooli
LisätiedotUued rahvad Euroopas 211 Kristlik kultuur 219 Karl Suur ja Karolingide renessanss 220 Viimased rahvaränded 225
sisukord SISUKORD ESIAJALUGU 10 Ari Siiriäinen Võitlus jätkub: konfliktide kaudu Makedoonia-Kreeka maailmavõimuni 100 Roomlased peaaegu terve maailma vallutajad 104 Keisririigi ajajärk 132 Kiviaeg 14 Pronksiaeg:
LisätiedotMagnetkaardid gümnasistidele
Nr. 21 (275) 15. veebruar 2006 Juhtkond tänab Täname 8. klasside Rõuge suusa- ja õppelaagri hea ettevalmistuse ja läbiviimise eest laagri peakorraldajat Inge Jalakat, tema asetäitjat Renate Pihla, klassijuhatajaid
LisätiedotKuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 22 (311) 21. veebruar 2007
Nr. 22 (311) 21. veebruar 2007 Teated 23. veebruaril toimuvad EV 89. aastapäevale pühendatud aktused järgmiselt: 8.45 1.- 4. klass 9.45 5.-7. klass 10.45 8.-9.klass 11.45 10.klass 12.45 11.klass 13.45
LisätiedotVerbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
LisätiedotLINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/
TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn
LisätiedotRetk Eestisse 3.-6.klassi õpilastele
Retk Eestisse 3.-6.klassi õpilastele Retki Viroon 3. 6.-luokkalaisille Suunnittelijat: Koidu Oja Mari-Liis Hendrikson Virve Sjöblom Helsinki 2013 Sisällysluettelo Yleistä.. 3 Tavoitteet.... 3 Kohderyhmä...4
Lisätiedotmobiilside rändlus andmete alusel
2.2. Eestist lähtuv harg maisus mobiilside rändlus andmete alusel Rein Ahas, Siiri Silm, Margus Tiru Sissejuhatus Tänapäeval on hakatud üleilmastumise tõttu järjest rohkem rääkima hargmaisusest. Hargmaisust
LisätiedotSoomlaste raamatukogukasutus
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kerttu Poolakese Soomlaste raamatukogukasutus Bakalaureusetöö Juhendaja: Hanna Katariina Jokela Tartu 2015 Sisukord
Lisätiedotkõrgemaid piirdeid või turvasüsteemi paigaldamist katustele. Päästeamet tugineb oma nõuetes standarditele
Lamekatuse pollarid ja turvasüsteemid OÜ Katusemaailm kutsel toimus jaanuaris Soomes Peltitarvike OY tehases esimene lamekatuse turvavarustuse koolitus Eesti projekteerijatele, katuseehitajatele ja ehitusjärelevalveinseneridele.
LisätiedotSegakoorid Kreedo ja Ave laagerdasid Valjalas
Nr. 7 (296) 18. oktoober 2006 Teated Klasside pildistamine Klasside pildistamine toimub kolmapäeval, 25.oktoobril 06 õpetajate toas oleva graafiku alusel (täidavad klassijuhatajad). Kaasa naeratus ja selga
Lisätiedot1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE
EESTI Kl RJ\N DUS 1930 N210 5 v T i.->>, -3 SISU: z^l.» W. SOSS: Vergilius'e 2000. sünnipäevaks. (Pildiga.) K. E. SÖÖT: Dr. med. Eugen Jannsen. (Piltidega.) J. MÄGISTE: Vanim eestikeelne trükkteos aastast
LisätiedotKohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus
Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus Marit Alas eesti keele instituudi assistent Toponüüm koha identifitseerijana Kohanimede ülesanne on individualiseerida, eristada oma objekti kõigist teistest
LisätiedotFINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project
FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/
LisätiedotKoko väki pitoloihe Kopittukaa pulmi pitämää!
Ingerisoomlaste pulmakombestikul põhinev lavakava Koko väki pitoloihe Kopittukaa pulmi pitämää! Esietendus, 14. juunil 2014, Paides 2 I osa Vana-Vigala Rahvamaja näitetrupp Vigala Vahvad etendus Pulma!
LisätiedotNahatöö keskaegses Turus Janne Harjula
Janne Harjula Nahk oli üks keskaja tähtsamaid tooraineid. Seda materjali on tema paljude kasutusvõimaluste tõttu nimetatud ka keskaja plastmassiks. Läbi ajaloo on nahk nii toorainena kui ka temast valmistatud
LisätiedotKuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008
Nr. 13 (372) 3. detsember Juht tänab Merle Rekayat ja Laine Lehtot laulu- ja luulelise küünlavalgusõhtu traditsiooni taasäratamise eest, samuti ka kõiki esinejaid ja nende juhendajaid. Teated Maidu Varik,
LisätiedotKI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1
KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES
LisätiedotSee romaan toob ära mitmeid sensatsioonilisi pealtnägijatunnistusi Eesti ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * Keel ja Kirjandus 3/2008
Salokannel, algus 4/8/08 2:30 PM Page 145 Keel ja Kirjandus 3/2008 LI AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * JUHANI SALOKANNEL
LisätiedotEESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu
EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine
LisätiedotJumaluste lemmikloomad ja ennustamine elundite põhjal
Jumaluste lemmikloomad ja ennustamine elundite põhjal Enn Ernits Teesid Saatuse, haiguse kulu, ilmade jm ennustamist on peetud alati tähtsaks. Olulisel kohal mantikas ehk ennustamiskunstis oli kogu maailmas
LisätiedotMina, kollanokk Juku...
Nr. 4 (258) 28. september 2005 Juhtkond tänab Kehalise kasvatuse ainekomisjoni ja kõiki nende abilisi tervisespordipäeva läbiviimise eest. Õpetaja Endel Tustitit KG-SÜG-Ventspils kolmikvõistluse korraldamise
LisätiedotEesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat Tõlkija hääl Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Idee autor ja koostaja Jan Kaus Toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm Keel ja korrektuur
LisätiedotSOLÖR-VÄRMLANDI METSASOOME ILMAENNUS- TAJA JA RAVIJA
viimase lahkumist kodumaalt. Plaadil kujutatud karul võib olla sama tähendus: inimese figuur on ürglinnu kehal äärmine. Tõlgendaksime seda kui Pera-vägilase võõrale maale kiirustamist. Sellest äärmisest
Lisätiedot«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936.
«rjs n...., > «.. ; i -, T Al^N^ÄK «i s! 8. HÕIMUPÄEVAD 17. 18. oktoobril 1936. ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936. Jlmus IrüUist Eesti ajaloo Hiis 8-värviline, suurusega 67x89 cm, hääl paberil
LisätiedotAutorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom
Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Osa II: Artiklid, Artikkelit Johanna Reiman Anneli Tamme Heli Virjonen
LisätiedotNoor-Eesti ja naised 1
Noor-Eesti ja naised 1 Rutt Hinrikus Lõpetasin täna ka Vuolijoki Udutaguste lugemise. Koguni sümpaatline raamat. Kuid ikkagi naise kirjutatud raamat. Naisele näib üleüldse omane olevat miskisugune keskmine
Lisätiedotfiifat "Jföel&iåigi Joh. Maileri kirjastus Tallinna linna plaan 1938 Plaanil on köik muudatused, uued tänavad, politsei jsk.
20 "Jföel&iåigi fiifat 1938 Joh. Maileri kirjastus Eksimatud ja täpsed teejuhid on: Tallinna linna plaan 1938 Plaanil on köik muudatused, uued tänavad, politsei jsk. piirid jne. Triikk neljavärviline.
LisätiedotVIINISTU-PÄRISPEA-PUREKKARI-ODAKIVI-LOKSA-HARA-VIRVE- JUMINDA-LEESI-MUUKSI
MÖÖDA RANNAÄÄRT... VIINISTU-PÄRISPEA-PUREKKARI-ODAKIVI-LOKSA-HARA-VIRVE- JUMINDA-LEESI-MUUKSI Tegu pole kindlasti mitte traditsioonilise turismimarsruudiga. Vägevaid kirikuid ja uhkeid mõisahooneid me
LisätiedotSilmuskudumise sõnavara soome, ungari ja eesti keeles
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Kai Tiislär Silmuskudumise sõnavara soome, ungari ja eesti keeles Magistritöö Juhendaja Heinike Heinsoo Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus...4
LisätiedotJyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34
Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä
Lisätiedot6.5.2013 Matti Miettinen
IKÄPYRAMIDISTA HUMANITAARISEEN APUUN Koulukalusteprojekti Viroon Suomen ikäpyramidi vuonna 2002 Lähde: Google VÄESTÖN IÄN (1-V.)JA SUKUPUOLEN MUKAAN 31.12.2010 Lähde :Google IKÄPYRAMIDI V 2000 JA V 2030
LisätiedotViron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui!
Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron Tuulahduksia KEVÄT/KEVAD Nro 1/2012 VYS:n jäsentiedote Eesti õigeusu kiriku söprusselts rü Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot
Lisätiedot5. Millise spordiala esimene (aga kaugeltki mitte viimane) ameeriklannast maailmameister oli aastal Marcia Frederick?
1. Kes on need kolm sportlikku ode? Tegemist ei ole siiski kolmikutega. 2. Milline suusakuurort (nimes seitse tähte) laiub üle kolme kommuuni ning oli 1992. aasta olümpial naiste mäesuusavõistluste toimumispaigaks?
LisätiedotHiina taimed ja Jaapani taimed
Hiina taimed ja Jaapani taimed Rododendronid on Maailmas ühed armastatuimad ilupõõsad. Üldse on neid umbes 700-800 liiki. The New Royal Horticultural Society Dictionary of Gardening, kus tutvustatakse
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotIII EESTI SOOME SÕPRUSLINNADE JA VALDADE KOKKUTULEK TARTUS KOKKUTULEKU MATERJALID
III EESTI SOOME SÕPRUSLINNADE JA VALDADE KOKKUTULEK TARTUS 5.-7.9.2001 KOKKUTULEKU MATERJALID TALLINN November 2001 - 2 - Kokkutuleku programmikolleegium: Tiit Kirss ja Irja Alakivi, Eesti Linnade Liidu
LisätiedotRahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses
Vaike Sarv Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses 1. Rahvaviis kõlblusideaali teenistuses 1 Teaduslik huvi Lääne-Euroopa klassikalisest muusikast erinevate muusikakultuuride
LisätiedotKAASANDENA LENDAJAKIRI «VÄLISEESTLANE" HÕIMLASTE PÜHADE LAUL.
Sisu:. Lhk. 1. Hõimlaste pühadelaul. P. Voolaine.................... 99 2. Aasta vahetuseks.. 100 3. Soomekeele õpetamise küsimusi eesti koolides. V. Ernits 102 4. Suomen ylioppilasmaailman heimoharrastukset.
LisätiedotKoostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad
Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel Linnade ja valdade päevad 14.03. 2018 Sõpruslinnad Soomes Hämeenlinna, 1991 Tampere, 1992 Turu, 1996 Hämeenlinna/Tampere/Turu Koostööleping/-algus 1991/1992/1996.
LisätiedotRAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat
RAAMATUARVUSTUSED Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert Bearbeitet von Raimo Pullat Tallinn: Estopol, 2009, 160 lk. Professor Raimo Pullat on alates 1997. aastast saavutanud muu
LisätiedotKIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT. Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse?
!""#$%&!'(%&)*+,!!"#$!% &'( ))*+),-(,..*+(/ +.)01*+./),)0..2()/ 3)/..*+(/,(43)5(,./ &((01/)3),(4( KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse? SATU GRÜNTHAL,
LisätiedotSoome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail
Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Patrik Hytönen Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail 1918-1940 Bakalaureusetöö
Lisätiedot